.. namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa.. aªguttaranik±yo navakanip±tap±¼i 1. paµhamapaºº±saka½ 1. sambodhivaggo 1. sambodhisutta½ 1. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``sace, bhikkhave, aññatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `sambodhipakkhik±na½ {sambodhapakkhik±na½ (s²0 sy±0 p²0)}, ±vuso, dhamm±na½ k± upanis± bh±van±y±'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ kinti by±kareyy±th±''ti? ``bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti. ``tena hi, bhikkhave, suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``sace, bhikkhave, aññatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `sambodhipakkhik±na½, ±vuso, dhamm±na½ k± upanis± bh±van±y±'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- ``idh±vuso, bhikkhu kaly±ºamitto hoti kaly±ºasah±yo kaly±ºasampavaªko . sambodhipakkhik±na½, ±vuso, dhamm±na½ aya½ paµham± upanis± bh±van±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. sambodhipakkhik±na½, ±vuso, dhamm±na½ aya½ dutiy± upanis± bh±van±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu y±ya½ kath± abhisallekhik± cetovivaraºasapp±y±, seyyathida½ -- appicchakath± santuµµhikath± pavivekakath± asa½saggakath± v²riy±rambhakath± s²lakath± sam±dhikath± paññ±kath± vimuttikath± vimuttiñ±ºadassanakath±, evar³piy± kath±ya nik±mal±bh² hoti akicchal±bh² akasiral±bh². sambodhipakkhik±na½, ±vuso, dhamm±na½ aya½ tatiy± upanis± bh±van±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. sambodhipakkhik±na½, ±vuso, dhamm±na½ aya½ catutth² upanis± bh±van±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu paññav± hoti udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. sambodhipakkhik±na½, ±vuso, dhamm±na½ aya½ pañcam² upanis± bh±van±ya''. ``kaly±ºamittasseta½ , bhikkhave, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- s²lav± bhavissati, p±timokkhasa½varasa½vuto viharissati ±c±ragocarasampanno aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhissati sikkh±padesu. ``kaly±ºamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- y±ya½ kath± abhisallekhik± cetovivaraºasapp±y±, seyyathida½ -- appicchakath± santuµµhikath± pavivekakath± asa½saggakath± v²riy±rambhakath± s²lakath± sam±dhikath± paññ±kath± vimuttikath± vimuttiñ±ºadassanakath±, evar³piy± kath±ya nik±mal±bh² bhavissati akicchal±bh² akasiral±bh². ``kaly±ºamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- ±raddhav²riyo viharissati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. ``kaly±ºamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- paññav± bhavissati udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. ``tena ca pana, bhikkhave, bhikkhun± imesu pañcasu dhammesu patiµµh±ya catt±ro dhamm± uttari {uttari½ (s²0 sy±0 p²0)} bh±vetabb± -- asubh± bh±vetabb± r±gassa pah±n±ya, mett± bh±vetabb± by±p±dassa pah±n±ya, ±n±p±nassati {±n±p±nasati (s²0 p²0)} bh±vetabb± vitakkupacched±ya, aniccasaññ± bh±vetabb± asmim±nasamuggh±t±ya. aniccasaññino, bhikkhave, anattasaññ± saºµh±ti. anattasaññ² asmim±nasamuggh±ta½ p±puº±ti diµµheva dhamme nibb±na''nti . paµhama½. 2. nissayasutta½ 2. atha kho aññataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```nissayasampanno nissayasampanno'ti, bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, bhikkhu nissayasampanno hot²''ti? ``saddha½ ce, bhikkhu, bhikkhu niss±ya akusala½ pajahati kusala½ bh±veti, pah²namevassa ta½ akusala½ hoti. hiri½ ce, bhikkhu, bhikkhu niss±ya...pe0... ottappa½ ce, bhikkhu, bhikkhu niss±ya...pe0... v²riya½ ce, bhikkhu, bhikkhu niss±ya...pe0... pañña½ ce, bhikkhu, bhikkhu niss±ya akusala½ pajahati kusala½ bh±veti, pah²namevassa ta½ akusala½ hoti . ta½ hissa bhikkhuno akusala½ pah²na½ hoti suppah²na½, ya½sa ariy±ya paññ±ya disv± pah²na½''. ``tena ca pana, bhikkhu, bhikkhun± imesu pañcasu dhammesu patiµµh±ya catt±ro upaniss±ya vih±tabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhu, bhikkhu saªkh±yeka½ paµisevati, saªkh±yeka½ adhiv±seti, saªkh±yeka½ parivajjeti, saªkh±yeka½ vinodeti. eva½ kho, bhikkhu, bhikkhu nissayasampanno hot²''ti. dutiya½. 3. meghiyasutta½ 3. eka½ samaya½ bhagav± c±lik±ya½ viharati c±lik±pabbate. tena kho pana samayena ±yasm± meghiyo bhagavato upaµµh±ko hoti. atha kho ±yasm± meghiyo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``icch±maha½, bhante, jantug±ma½ {jatug±ma½ (s²0 aµµha0, sy±0 aµµha0), jattug±ma½ (ka0 aµµhakath±yampi p±µhantara½)} piº¹±ya pavisitu''nti. ``yassa d±ni tva½, meghiya, k±la½ maññas²''ti. atha kho ±yasm± meghiyo pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya jantug±ma½ piº¹±ya p±visi. jantug±me piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena kimik±¼±ya nadiy± t²ra½ tenupasaªkami. addas± kho ±yasm± meghiyo kimik±¼±ya nadiy± t²re jaªgh±vih±ra½ {jaªghavih±ra½ (sy±0 ka0)} anucaªkamam±no anuvicaram±no ambavana½ p±s±dika½ ramaº²ya½. disv±nassa etadahosi -- ``p±s±dika½ vatida½ ambavana½ ramaº²ya½, ala½ vatida½ kulaputtassa padh±natthikassa padh±n±ya. sace ma½ bhagav± anuj±neyya, ±gaccheyy±ha½ ima½ ambavana½ padh±n±y±''ti. atha kho ±yasm± meghiyo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``idh±ha½, bhante, pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya jantug±ma½ piº¹±ya p±visi½. jantug±me piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena kimik±¼±ya nadiy± t²ra½ tenupasaªkami½. addasa½ kho aha½, bhante, kimik±¼±ya nadiy± t²re jaªgh±vih±ra½ anucaªkamam±no anuvicaram±no ambavana½ p±s±dika½ ramaº²ya½. disv±na me etadahosi -- `p±s±dika½ vatida½ ambavana½ ramaº²ya½. ala½ vatida½ kulaputtassa padh±natthikassa padh±n±ya. sace ma½ bhagav± anuj±neyya, ±gaccheyy±ha½ ima½ ambavana½ padh±n±y±'ti. sace ma½ bhagav± anuj±neyya, gaccheyy±ha½ ta½ ambavana½ padh±n±y±''ti. ``±gamehi t±va, meghiya ! ekakamhi {ekakamh± (s²0 p²0)} t±va {vata (ka0)} y±va aññopi koci bhikkhu ±gacchat²''ti {dissat³ti (sabbattha, µ²k±yampi p±µhantara½), ±gacchat³ti, dissat²ti (µ²k±ya½ p±µhantar±ni)}. dutiyampi kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``bhagavato, bhante, natthi kiñci uttari karaº²ya½, natthi katassa paµicayo. mayha½ kho pana, bhante, atthi uttari karaº²ya½, atthi katassa paµicayo. sace ma½ bhagav± anuj±neyya, gaccheyy±ha½ ta½ ambavana½ padh±n±y±''ti. ``±gamehi t±va, meghiya, ekakamhi t±va y±va aññopi koci bhikkhu ±gacchat²''ti. tatiyampi kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``bhagavato, bhante, natthi kiñci uttari karaº²ya½, natthi katassa paµicayo. mayha½ kho pana, bhante, atthi uttari karaº²ya½, atthi katassa paµicayo. sace ma½ bhagav± anuj±neyya, gaccheyy±ha½ ta½ ambavana½ padh±n±y±''ti. ``padh±nanti kho, meghiya, vadam±na½ kinti vadeyy±ma! yassa d±ni tva½, meghiya, k±la½ maññas²''ti. atha kho ±yasm± meghiyo uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± yena ta½ ambavana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ ambavana½ ajjhog±hetv± aññatarasmi½ rukkham³le div±vih±ra½ nis²di. atha kho ±yasmato meghiyassa tasmi½ ambavane viharantassa yebhuyyena tayo p±pak± akusal± vitakk± samud±caranti, seyyathida½ -- k±mavitakko, by±p±davitakko, vihi½s±vitakko. atha kho ±yasmato meghiyassa etadahosi -- ``acchariya½ vata bho, abbhuta½ vata bho! saddh±ya ca vatamh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±; atha ca panimehi t²hi p±pakehi akusalehi vitakkehi anv±satt± -- k±mavitakkena, by±p±davitakkena, vihi½s±vitakken±''ti. atha kho ±yasm± meghiyo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``idha mayha½, bhante, tasmi½ ambavane viharantassa yebhuyyena tayo p±pak± akusal± vitakk± samud±caranti, seyyathida½ -- k±mavitakko, by±p±davitakko, vihi½s±vitakko. tassa mayha½, bhante, etadahosi -- `acchariya½ vata bho, abbhuta½ vata bho! saddh±ya ca vatamh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±; atha ca panimehi t²hi p±pakehi akusalehi vitakkehi anv±satt± -- k±mavitakkena, by±p±davitakkena, vihi½s±vitakken±ti'''. ``aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± pañca dhamm± paripakk±ya sa½vattanti. katame pañca? idha, meghiya, bhikkhu kaly±ºamitto hoti kaly±ºasah±yo kaly±ºasampavaªko. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ paµhamo dhammo paripakk±ya sa½vattati. ``puna capara½, meghiya, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ dutiyo dhammo paripakk±ya sa½vattati. ``puna capara½, meghiya, y±ya½ kath± abhisallekhik± cetovivaraºasapp±y±, seyyathida½ -- appicchakath± santuµµhikath± pavivekakath± asa½saggakath± v²riy±rambhakath± s²lakath± sam±dhikath± paññ±kath± vimuttikath± vimuttiñ±ºadassanakath±, evar³piy± kath±ya nik±mal±bh² hoti akicchal±bh² akasiral±bh². aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ tatiyo dhammo paripakk±ya sa½vattati. ``puna capara½, meghiya, bhikkhu ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ catuttho dhammo paripakk±ya sa½vattati. ``puna capara½, meghiya, bhikkhu paññav± hoti udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ pañcamo dhammo paripakk±ya sa½vattati. ``kaly±ºamittasseta½ , meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- `s²lav± bhavissati...pe0 ... sam±d±ya sikkhissati sikkh±padesu'''. ``kaly±ºamittasseta½, meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- `y±ya½ kath± abhisallekhik± cetovivaraºasapp±y±, seyyathida½ -- appicchakath±...pe0... vimuttiñ±ºadassanakath±, evar³piy± kath±ya nik±mal±bh² bhavissati akicchal±bh² akasiral±bh²'''. ``kaly±ºamittasseta½, meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- `±raddhav²riyo viharissati...pe0... anikkhittadhuro kusalesu dhammesu'''. ``kaly±ºamittasseta½ , meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa -- `paññav± bhavissati...pe0... samm±dukkhakkhayag±miniy±'''. ``tena ca pana, meghiya, bhikkhun± imesu pañcasu dhammesu patiµµh±ya catt±ro dhamm± uttari bh±vetabb± -- asubh± bh±vetabb± r±gassa pah±n±ya, mett± bh±vetabb± by±p±dassa pah±n±ya, ±n±p±nassati bh±vetabb± vitakkupacched±ya, aniccasaññ± bh±vetabb± asmim±nasamuggh±t±ya. aniccasaññino, meghiya, anattasaññ± saºµh±ti. anattasaññ² asmim±nasamuggh±ta½ p±puº±ti diµµheva dhamme nibb±na''nti. tatiya½. 4. nandakasutta½ 4. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± nandako upaµµh±nas±l±ya½ bhikkh³ dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti. atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yenupaµµh±nas±l± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bahidv±rakoµµhake aµµh±si kath±pariyos±na½ ±gamayam±no. atha kho bhagav± kath±pariyos±na½ viditv± ukk±setv± agga¼a½ ±koµesi. vivari½su kho te bhikkh³ bhagavato dv±ra½. atha kho bhagav± upaµµh±nas±la½ pavisitv± paññatt±sane nis²di. nisajja kho bhagav± ±yasmanta½ nandaka½ etadavoca -- ``d²gho kho ty±ya½, nandaka, dhammapariy±yo bhikkh³na½ paµibh±si. api me piµµhi ±gil±yati bahidv±rakoµµhake µhitassa kath±pariyos±na½ ±gamayam±nass±''ti. eva½ vutte ±yasm± nandako s±rajjam±nar³po bhagavanta½ etadavoca -- ``na kho pana maya½, bhante, j±n±ma `bhagav± bahidv±rakoµµhake µhito'ti. sace hi maya½, bhante, j±neyy±ma `bhagav± bahidv±rakoµµhake µhito'ti, ettakampi ( ) {(dhamma½) katthaci} no nappaµibh±seyy±''ti. atha kho bhagav± ±yasmanta½ nandaka½ s±rajjam±nar³pa½ viditv± ±yasmanta½ nandaka½ etadavoca -- ``s±dhu, s±dhu, nandaka! eta½ kho, nandaka, tumh±ka½ patir³pa½ kulaputt±na½ saddh±ya ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±na½, ya½ tumhe dhammiy± kath±ya sannis²deyy±tha. sannipatit±na½ vo, nandaka, dvaya½ karaº²ya½ -- dhamm² v± kath± ariyo v± tuºh²bh±vo. {a0 ni0 8.71; 9.1} saddho ca, nandaka, bhikkhu hoti, no ca s²lav±. eva½ so tenaªgena aparip³ro hoti. tena ta½ aªga½ parip³retabba½ -- `kint±ha½ saddho ca assa½ s²lav± c±'ti. yato ca kho, nandaka, bhikkhu saddho ca hoti s²lav± ca, eva½ so tenaªgena parip³ro hoti. ``saddho ca, nandaka, bhikkhu hoti s²lav± ca, no ca l±bh² ajjhatta½ cetosam±dhissa. eva½ so tenaªgena aparip³ro hoti. tena ta½ aªga½ parip³retabba½ -- `kint±ha½ saddho ca assa½ s²lav± ca l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhiss±'ti. yato ca kho, nandaka, bhikkhu saddho ca hoti s²lav± ca l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa, eva½ so tenaªgena parip³ro hoti. ``saddho ca, nandaka, bhikkhu hoti s²lav± ca l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa, na l±bh² adhipaññ±dhammavipassan±ya. eva½ so tenaªgena aparip³ro hoti. seyyath±pi, nandaka, p±ºako catupp±dako assa. tassa eko p±do omako l±mako. eva½ so tenaªgena aparip³ro assa. evameva½ kho, nandaka, bhikkhu saddho ca hoti s²lav± ca l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa, na l±bh² adhipaññ±dhammavipassan±ya. eva½ so tenaªgena aparip³ro hoti. tena ta½ aªga½ parip³retabba½ -- `kint±ha½ saddho ca assa½ s²lav± ca l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa l±bh² ca adhipaññ±dhammavipassan±y±'''ti. ``yato ca kho, nandaka, bhikkhu saddho ca hoti s²lav± ca l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa l±bh² ca adhipaññ±dhammavipassan±ya, eva½ so tenaªgena parip³ro hot²''ti. idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato uµµh±y±san± vih±ra½ p±visi. atha kho ±yasm± nandako acirapakkantassa bhagavato bhikkh³ ±mantesi -- ``id±ni, ±vuso, bhagav± cat³hi padehi kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±setv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- `saddho ca, nandaka, bhikkhu hoti, no ca s²lav±. eva½ so tenaªgena aparip³ro hoti. tena ta½ aªga½ parip³retabba½ -- kint±ha½ saddho ca assa½ s²lav± c±'ti. yato ca kho nandaka bhikkhu saddho ca hoti s²lav± ca, eva½ so tenaªgena parip³ro hoti. saddho ca nandaka bhikkhu hoti s²lav± ca, no ca l±bh² ajjhatta½ cetosam±dhissa...pe0... l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa, na l±bh² adhipaññ±dhammavipassan±ya, eva½ so tenaªgena aparip³ro hoti. seyyath±pi nandaka p±ºako catupp±dako assa, tassa eko p±do omako l±mako, eva½ so tenaªgena aparip³ro assa. evameva½ kho, nandaka, bhikkhu saddho ca hoti s²lav± ca, l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa, na l±bh² adhipaññ±dhammavipassan±ya, eva½ so tenaªgena aparip³ro hoti, tena ta½ aªga½ parip³retabba½ `kint±ha½ saddho ca assa½ s²lav± ca, l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa, l±bh² ca adhipaññ±dhammavipassan±y±'ti. yato ca kho, nandaka, bhikkhu saddho ca hoti s²lav± ca l±bh² ca ajjhatta½ cetosam±dhissa l±bh² ca adhipaññ±dhammavipassan±ya, eva½ so tenaªgena parip³ro hot²''ti. ``pañcime, ±vuso, ±nisa½s± k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±ya. katame pañca? idh±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti. yath± yath±, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti , tath± tath± so satthu piyo ca hoti man±po ca garu ca bh±van²yo ca. aya½, ±vuso, paµhamo ±nisa½so k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti. yath± yath±, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½...pe0... brahmacariya½ pak±seti, tath± tath± so tasmi½ dhamme atthappaµisa½ved² ca hoti dhammappaµisa½ved² ca. aya½, ±vuso, dutiyo ±nisa½so k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti. yath± yath±, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½...pe0... brahmacariya½ pak±seti, tath± tath± so tasmi½ dhamme gambh²ra½ atthapada½ paññ±ya ativijjha passati. aya½, ±vuso, tatiyo ±nisa½so k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½...pe0... brahmacariya½ pak±seti. yath± yath±, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½...pe0... brahmacariya½ pak±seti, tath± tath± na½ sabrahmac±r² uttari sambh±venti -- `addh± ayam±yasm± patto v± pajjati v±'. aya½, ±vuso, catuttho ±nisa½so k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±ya. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti. yath± yath±, ±vuso, bhikkhu bhikkh³na½ dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½ , kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti, tattha ye kho bhikkh³ sekh± appattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti, te ta½ dhamma½ sutv± v²riya½ ±rabhanti appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ye pana tattha bhikkh³ arahanto kh²º±sav± vusitavanto katakaraº²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ºabhavasa½yojan± sammadaññ±vimutt±, te ta½ dhamma½ sutv± diµµhadhammasukhavih±ra½yeva anuyutt± viharanti. aya½, ±vuso, pañcamo ±nisa½so k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±ya. ime kho, ±vuso, pañca ±nisa½s± k±lena dhammassavane k±lena dhammas±kacch±y±''ti. catuttha½. 5. balasutta½ 5. ``catt±rim±ni, bhikkhave, bal±ni. katam±ni catt±ri? paññ±bala½, v²riyabala½, anavajjabala½, saªg±habala½. katamañca, bhikkhave, paññ±bala½? ye dhamm± kusal± kusalasaªkh±t± ye dhamm± akusal± akusalasaªkh±t± ye dhamm± s±vajj± s±vajjasaªkh±t± ye dhamm± anavajj± anavajjasaªkh±t± ye dhamm± kaºh± kaºhasaªkh±t± ye dhamm± sukk± sukkasaªkh±t± ye dhamm± sevitabb± sevitabbasaªkh±t± ye dhamm± asevitabb± asevitabbasaªkh±t± ye dhamm± n±lamariy± n±lamariyasaªkh±t± ye dhamm± alamariy± alamariyasaªkh±t±, ty±ssa dhamm± paññ±ya vodiµµh± honti vocarit±. ida½ vuccati, bhikkhave, paññ±bala½. ``katamañca , bhikkhave, v²riyabala½? ye dhamm± akusal± akusalasaªkh±t± ye dhamm± s±vajj± s±vajjasaªkh±t± ye dhamm± kaºh± kaºhasaªkh±t± ye dhamm± asevitabb± asevitabbasaªkh±t± ye dhamm± n±lamariy± n±lamariyasaªkh±t±, tesa½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati. ye dhamm± kusal± kusalasaªkh±t± ye dhamm± anavajj± anavajjasaªkh±t± ye dhamm± sukk± sukkasaªkh±t± ye dhamm± sevitabb± sevitabbasaªkh±t± ye dhamm± alamariy± alamariyasaªkh±t±, tesa½ dhamm±na½ paµil±bh±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati. ida½ vuccati, bhikkhave, v²riyabala½. ``katamañca, bhikkhave, anavajjabala½? idha, bhikkhave, ariyas±vako anavajjena k±yakammena samann±gato hoti, anavajjena vac²kammena samann±gato hoti, anavajjena manokammena samann±gato hoti. ida½ vuccati, bhikkhave, anavajjabala½. ``katamañca , bhikkhave, saªg±habala½? catt±rim±ni, bhikkhave, saªgahavatth³ni -- d±na½, peyyavajja½, atthacariy±, sam±nattat±. etadagga½, bhikkhave, d±n±na½ yadida½ dhammad±na½. etadagga½, bhikkhave, peyyavajj±na½ yadida½ atthikassa ohitasotassa punappuna½ dhamma½ deseti. etadagga½, bhikkhave, atthacariy±na½ yadida½ assaddha½ saddh±sampad±ya sam±dapeti niveseti patiµµh±peti, duss²la½ s²lasampad±ya... pe0... macchari½ c±gasampad±ya...pe0... duppañña½ paññ±sampad±ya sam±dapeti niveseti patiµµh±peti. etadagga½, bhikkhave, sam±nattat±na½ yadida½ sot±panno sot±pannassa sam±natto, sakad±g±m² sakad±g±missa sam±natto, an±g±m² an±g±missa sam±natto, arah± arahato sam±natto. ida½ vuccati, bhikkhave, saªg±habala½. im±ni kho, bhikkhave, catt±ri bal±ni. ``imehi kho, bhikkhave, cat³hi balehi samann±gato ariyas±vako pañca bhay±ni samatikkanto hoti. katam±ni pañca? ±j²vikabhaya½, asilokabhaya½, parisas±rajjabhaya½, maraºabhaya½ , duggatibhaya½. sa kho so, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `n±ha½ ±j²vikabhayassa bh±y±mi. kiss±ha½ ±j²vikabhayassa bh±yiss±mi? atthi me catt±ri bal±ni -- paññ±bala½, v²riyabala½, anavajjabala½, saªg±habala½. duppañño kho ±j²vikabhayassa bh±yeyya. kus²to ±j²vikabhayassa bh±yeyya. s±vajjak±yakammantavac²kammantamanokammanto ±j²vikabhayassa bh±yeyya. asaªg±hako ±j²vikabhayassa bh±yeyya. n±ha½ asilokabhayassa bh±y±mi...pe0... n±ha½ parisas±rajjabhayassa bh±y±mi...pe0... n±ha½ maraºabhayassa bh±y±mi...pe0... n±ha½ duggatibhayassa bh±y±mi. kiss±ha½ duggatibhayassa bh±yiss±mi? atthi me catt±ri bal±ni -- paññ±bala½, v²riyabala½, anavajjabala½, saªg±habala½. duppañño kho duggatibhayassa bh±yeyya. kus²to duggatibhayassa bh±yeyya. s±vajjak±yakammantavac²kammantamanokammanto duggatibhayassa bh±yeyya. asaªg±hako duggatibhayassa bh±yeyya. imehi kho, bhikkhave, cat³hi balehi samann±gato ariyas±vako im±ni pañca bhay±ni samatikkanto hot²''ti. pañcama½. 6. sevan±sutta½ 6. tatra kho ±yasm± s±riputto bhikkh³ ±mantesi...pe0... ±yasm± s±riputto etadavoca -- ``puggalopi , ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbopi. c²varampi, ±vuso, duvidhena veditabba½ -- sevitabbampi asevitabbampi. piº¹ap±topi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbopi. sen±sanampi, ±vuso, duvidhena veditabba½ -- sevitabbampi asevitabbampi. g±manigamopi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbopi. janapadapadesopi ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbopi. ```puggalopi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tattha ya½ jaññ± puggala½ -- `ima½ kho me puggala½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti; ye ca kho me pabbajitena j²vitaparikkh±r± samud±netabb± c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r± te ca kasirena samud±gacchanti; yassa camhi atth±ya ag±rasm± anag±riya½ pabbajito so ca me s±maññattho na bh±van±p±rip³ri½ gacchat²'ti, ten±vuso, puggalena so puggalo rattibh±ga½ v± divasabh±ga½ v± saªkh±pi an±pucch± pakkamitabba½ n±nubandhitabbo. ``tattha ya½ jaññ± puggala½ -- `ima½ kho me puggala½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti; ye ca kho me pabbajitena j²vitaparikkh±r± samud±netabb± c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r± te ca appakasirena samud±gacchanti; yassa camhi atth±ya ag±rasm± anag±riya½ pabbajito so ca me s±maññattho na bh±van±p±rip³ri½ gacchat²'ti, ten±vuso, puggalena so puggalo saªkh±pi an±pucch± pakkamitabba½ n±nubandhitabbo. ``tattha ya½ jaññ± puggala½ -- `ima½ kho me puggala½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti; ye ca kho me pabbajitena j²vitaparikkh±r± samud±netabb± c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r± te ca kasirena samud±gacchanti; yassa camhi atth±ya ag±rasm± anag±riya½ pabbajito so ca me s±maññattho bh±van±p±rip³ri½ gacchat²'ti, ten±vuso, puggalena so puggalo saªkh±pi anubandhitabbo na pakkamitabba½. ``tattha ya½ jaññ± puggala½ -- `ima½ kho me puggala½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti; ye ca kho me pabbajitena j²vitaparikkh±r± samud±netabb± c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r± te ca appakasirena samud±gacchanti; yassa camhi atth±ya ag±rasm± anag±riya½ pabbajito so ca me s±maññattho bh±van±p±rip³ri½ gacchat²'ti, ten±vuso, puggalena so puggalo y±vaj²va½ anubandhitabbo na pakkamitabba½ api panujjam±nena {paºujjam±nena (?)}. `puggalopi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ```c²varampi, ±vuso, duvidhena veditabba½ -- sevitabbampi asevitabbamp²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tattha ya½ jaññ± c²vara½ -- `ida½ kho me c²vara½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yant²'ti, evar³pa½ c²vara½ na sevitabba½ . tattha ya½ jaññ± c²vara½ -- `ida½ kho me c²vara½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²'ti, evar³pa½ c²vara½ sevitabba½. `c²varampi , ±vuso, duvidhena veditabba½ -- sevitabbampi asevitabbamp²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ```piº¹ap±topi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tattha ya½ jaññ± piº¹ap±ta½ -- `ima½ kho me piº¹ap±ta½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yant²'ti, evar³po piº¹ap±to na sevitabbo. tattha ya½ jaññ± piº¹ap±ta½ -- `ima½ kho me piº¹ap±ta½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²'ti, evar³po piº¹ap±to sevitabbo. `piº¹ap±topi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ```sen±sanampi, ±vuso, duvidhena veditabba½ -- sevitabbampi asevitabbamp²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tattha ya½ jaññ± sen±sana½ -- ``ida½ kho me sen±sana½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yant²'ti, evar³pa½ sen±sana½ na sevitabba½. tattha ya½ jaññ± sen±sana½ -- `ida½ kho me sen±sana½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti , kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²'ti, evar³pa½ sen±sana½ sevitabba½. `sen±sanampi, ±vuso, duvidhena veditabba½ -- sevitabbampi asevitabbamp²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ```g±manigamopi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tattha ya½ jaññ± g±manigama½ -- `ima½ kho me g±manigama½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yant²'ti, evar³po g±manigamo na sevitabbo. tattha ya½ jaññ± g±manigama½ -- `ima½ kho, me g±manigama½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²'ti, evar³po g±manigamo sevitabbo. `g±manigamopi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ```janapadapadesopi , ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tattha ya½ jaññ± janapadapadesa½ -- `ima½ kho me janapadapadesa½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yant²'ti, evar³po janapadapadeso na sevitabbo. tattha ya½ jaññ± janapadapadesa½ -- `ima½ kho me janapadapadesa½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hant²'ti, evar³po janapadapadeso sevitabbo. `janapadapadesopi, ±vuso, duvidhena veditabbo -- sevitabbopi asevitabbop²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta''nti. chaµµha½. 7. sutav±sutta½ 7. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati gijjhak³µe pabbate. atha kho sutav± paribb±jako yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho sutav± paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``ekamid±ha½, bhante, samaya½ bhagav± idheva r±jagahe vihar±mi giribbaje. tatra me, bhante, bhagavato sammukh± suta½ sammukh± paµiggahita½ -- `yo so, sutav± {sutava (sy±0)}, bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ±vimutto, abhabbo so pañca µh±n±ni ajjh±caritu½ -- abhabbo kh²º±savo bhikkhu sañcicca p±ºa½ j²vit± voropetu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±d±tu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu methuna½ dhamma½ paµisevitu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu sampaj±namus± {sampaj±na½ mus± (ka0 s²0)} bh±situ½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu sannidhik±raka½ k±me paribhuñjitu½ seyyath±pi pubbe ag±riyabh³to'ti. kacci meta½, bhante, bhagavato sussuta½ suggahita½ sumanasikata½ s³padh±rita''nti? ``taggha te eta½, sutav±, sussuta½ suggahita½ sumanasikata½ s³padh±rita½. pubbe c±ha½, sutav±, etarahi ca eva½ vad±mi -- `yo so bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ±vimutto, abhabbo so nava µh±n±ni ajjh±caritu½ -- abhabbo kh²º±savo bhikkhu sañcicca p±ºa½ j²vit± voropetu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±d±tu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu methuna½ dhamma½ paµisevitu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu sampaj±namus± bh±situ½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu sannidhik±raka½ k±me paribhuñjitu½ seyyath±pi pubbe ag±riyabh³to, abhabbo kh²º±savo bhikkhu chand±gati½ gantu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu dos±gati½ gantu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu moh±gati½ gantu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu bhay±gati½ gantu½'. pubbe c±ha½, sutav±, etarahi ca eva½ vad±mi -- `yo so bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ±vimutto, abhabbo so im±ni nava µh±n±ni ajjh±caritu'''nti. sattama½. 8. sajjhasutta½ 8. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati gijjhak³µe pabbate. atha kho sajjho paribb±jako yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho sajjho paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``ekamid±ha½, bhante, samaya½ bhagav± idheva r±jagahe vihar±mi giribbaje. tatra me, bhante, bhagavato sammukh± suta½ sammukh± paµiggahita½ -- `yo so, sajjha, bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ±vimutto, abhabbo so pañca µh±n±ni ajjh±caritu½ -- abhabbo kh²º±savo bhikkhu sañcicca p±ºa½ j²vit± voropetu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±d±tu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu methuna½ dhamma½ paµisevitu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu sampaj±namus± bh±situ½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu sannidhik±raka½ k±me paribhuñjitu½ seyyath±pi pubbe ag±riyabh³to'ti. kacci meta½, bhante, bhagavato sussuta½ suggahita½ sumanasikata½ s³padh±rita''nti? ``taggha te eta½, sajjha, sussuta½ suggahita½ sumanasikata½ s³padh±rita½. pubbe c±ha½, sajjha , etarahi ca eva½ vad±mi -- `yo so bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ±vimutto, abhabbo so nava µh±n±ni ajjh±caritu½ -- abhabbo kh²º±savo bhikkhu sañcicca p±ºa½ j²vit± voropetu½...pe0... abhabbo kh²º±savo bhikkhu sannidhik±raka½ k±me paribhuñjitu½ seyyath±pi pubbe ag±riyabh³to, abhabbo kh²º±savo bhikkhu buddha½ paccakkh±tu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu dhamma½ paccakkh±tu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu saªgha½ paccakkh±tu½, abhabbo kh²º±savo bhikkhu sikkha½ paccakkh±tu½'. pubbe c±ha½, sajjha, etarahi ca eva½ vad±mi -- `yo so bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ±vimutto, abhabbo so im±ni nava µh±n±ni ajjh±caritu'''nti. aµµhama½. 9. puggalasutta½ 9. ``navayime, bhikkhave, puggal± santo sa½vijjam±n± lokasmi½. katame nava? arah±, arahatt±ya paµipanno, an±g±m², an±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno, sakad±g±m², sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno , sot±panno, sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanno, puthujjano -- ime kho, bhikkhave, nava puggal± santo sa½vijjam±n± lokasmi''nti. navama½. 10. ±huneyyasutta½ 10. ``navayime , bhikkhave, puggal± ±huneyy± p±huneyy± dakkhiºeyy± añjalikaraº²y± anuttara½ puññakkhetta½ lokassa. katame nava? arah±, arahatt±ya paµipanno, an±g±m², an±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno, sakad±g±m², sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno, sot±panno, sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanno, gotrabh³ -- ime kho, bhikkhave, nava puggal± ±huneyy±...pe0... anuttara½ puññakkhetta½ lokass±''ti. dasama½. sambodhivaggo paµhamo. tassudd±na½ -- sambodhi nissayo ceva, meghiya nandaka½ bala½. sevan± sutav± sajjho, puggalo ±huneyyena c±ti.. 2. s²han±davaggo 1. s²han±dasutta½ 11. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``vuttho me, bhante, s±vatthiya½ vass±v±so. icch±maha½, bhante, janapadac±rika½ pakkamitu''nti. ``yassad±ni tva½, s±riputta, k±la½ maññas²''ti. atha kho ±yasm± s±riputto uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakk±mi. atha kho aññataro bhikkhu acirapakkante ±yasmante s±riputte bhagavanta½ etadavoca -- ``±yasm± ma½, bhante, s±riputto ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkanto''ti. atha kho bhagav± aññatara½ bhikkhu½ ±mantesi -- ``ehi tva½, bhikkhu, mama vacanena s±riputta½ ±mantehi -- `satth± ta½, ±vuso s±riputta, ±mantet²'''ti. ``eva½, bhante''ti kho so bhikkhu bhagavato paµissutv± yen±yasm± s±riputto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ s±riputta½ etadavoca -- ``satth± ta½, ±vuso s±riputta, ±mantet²''ti. ``evam±vuso''ti kho ±yasm± s±riputto tassa bhikkhuno paccassosi. tena kho pana samayena ±yasm± ca mah±moggall±no {mah±moggal±no (ka0)} ±yasm± ca ±nando av±puraºa½ {ap±puraºa½ (sy±0 ka0)} ±d±ya vih±re ±hiº¹anti {vih±rena vih±ra½ anv±hiº¹anti (s²0 p²0), vih±ra½ ±hiº¹anti (sy±0)} -- ``abhikkamath±yasmanto, abhikkamath±yasmanto! id±n±yasm± s±riputto bhagavato sammukh± s²han±da½ nadissat²''ti. atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ s±riputta½ bhagav± etadavoca -- ``idha te, s±riputta, aññataro sabrahmac±r² kh²yanadhamma½ ±panno -- `±yasm± ma½, bhante, s±riputto ±sajja appaµinissajjac±rika½ pakkanto'''ti. ``yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi, bhante, pathaviya½ sucimpi nikkhipanti asucimpi nikkhipanti g³thagatampi nikkhipanti muttagatampi nikkhipanti khe¼agatampi nikkhipanti pubbagatampi nikkhipanti lohitagatampi nikkhipanti, na ca tena pathav² aµµ²yati v± har±yati v± jigucchati v±; evameva½ kho aha½, bhante, pathav²samena cetas± vihar±mi vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi, bhante, ±pasmi½ sucimpi dhovanti asucimpi dhovanti g³thagatampi... muttagatampi... khe¼agatampi... pubbagatampi... lohitagatampi dhovanti, na ca tena ±po aµµ²yati v± har±yati v± jigucchati v±; evameva½ kho aha½, bhante, ±posamena cetas± vihar±mi vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi, bhante, tejo sucimpi ¹ahati asucimpi ¹ahati g³thagatampi... muttagatampi... khe¼agatampi... pubbagatampi... lohitagatampi ¹ahati, na ca tena tejo aµµ²yati v± har±yati v± jigucchati v±; evameva½ kho aha½ , bhante, tejosamena cetas± vihar±mi vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi, bhante, v±yo sucimpi upav±yati asucimpi upav±yati g³thagatampi... muttagatampi... khe¼agatampi... pubbagatampi... lohitagatampi upav±yati, na ca tena v±yo aµµ²yati v± har±yati v± jigucchati v±; evameva½ kho aha½, bhante, v±yosamena cetas± vihar±mi vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi , bhante, rajoharaºa½ sucimpi puñchati asucimpi puñchati g³thagatampi... muttagatampi... khe¼agatampi... pubbagatampi... lohitagatampi puñchati, na ca tena rajoharaºa½ aµµ²yati v± har±yati v± jigucchati v±; evameva½ kho aha½, bhante, rajoharaºasamena cetas± vihar±mi vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi, bhante, caº¹±lakum±rako v± caº¹±lakum±rik± v± ka¼opihattho nantakav±s² g±ma½ v± nigama½ v± pavisanto n²cacitta½yeva upaµµhapetv± pavisati; evameva½ kho aha½, bhante, caº¹±lakum±rakacaº¹±lakum±rik±samena cetas± vihar±mi vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi, bhante, usabho chinnavis±ºo s³rato sudanto suvin²to rathiy±ya rathiya½ siªgh±µakena siªgh±µaka½ anv±hiº¹anto na kiñci hi½sati p±dena v± vis±ºena v±; evameva½ kho aha½, bhante, usabhachinnavis±ºasamena cetas± vihar±mi vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi, bhante, itth² v± puriso v± daharo yuv± maº¹anakaj±tiko s²sa½nh±to ahikuºapena v± kukkurakuºapena v± manussakuºapena v± kaºµhe ±sattena aµµ²yeyya har±yeyya jiguccheyya; evameva½ kho aha½, bhante, imin± p³tik±yena aµµ²y±mi har±y±mi jigucch±mi. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyya. ``seyyath±pi , bhante, puriso medakath±lika½ parihareyya chidd±vachidda½ uggharanta½ paggharanta½; evameva½ kho aha½, bhante, ima½ k±ya½ parihar±mi chidd±vachidda½ uggharanta½ paggharanta½. yassa n³na, bhante, k±ye k±yagat±sati anupaµµhit± assa, so idha aññatara½ sabrahmac±ri½ ±sajja appaµinissajja c±rika½ pakkameyy±''ti. atha kho so bhikkhu uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ karitv± bhagavato p±desu siras± nipatitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``accayo ma½, bhante, accagam± yath±b±la½ yath±m³¼ha½ yath±akusala½, yo aha½ ±yasmanta½ s±riputta½ asat± tucch± mus± abh³tena abbh±cikkhi½. tassa me, bhante, bhagav± accaya½ accayato paµiggaºhatu ±yati½ sa½var±y±''ti. ``taggha ta½ {tva½ (s²0 p²0)}, bhikkhu, accayo accagam± yath±b±la½ yath±m³¼ha½ yath±akusala½, yo tva½ s±riputta½ asat± tucch± mus± abh³tena abbh±cikkhi. yato ca kho tva½, bhikkhu, accaya½ accayato disv± yath±dhamma½ paµikarosi, ta½ te maya½ paµiggaºh±ma. vu¹¹hihes±, bhikkhu, ariyassa vinaye yo accaya½ accayato disv± yath±dhamma½ paµikaroti ±yati½ sa½vara½ ±pajjat²''ti. atha kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ ±mantesi -- ``khama, s±riputta, imassa moghapurisassa, pur± tassa tattheva sattadh± muddh± phalat²''ti {phalissat²ti (ka0 s²0 sy±0 p²0 ka0) aµµhakath±su pana ``phalat²ti'' itveva dissati}. ``kham±maha½, bhante, tassa ±yasmato sace ma½ so ±yasm± evam±ha -- `khamatu ca me so ±yasm±'''ti. paµhama½. 2. saup±disesasutta½ 12. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasm± s±riputto pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. atha kho ±yasmato s±riputtassa etadahosi -- ``atippago kho t±va s±vatthiya½ piº¹±ya caritu½, ya½n³n±ha½ yena aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaªkameyya''nti. atha kho ±yasm± s±riputto yena aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaªkami; upasaªkamitv± tehi aññatitthiyehi paribb±jakehi saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. tena kho pana samayena tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- ``yo hi koci, ±vuso, saup±diseso k±la½ karoti, sabbo so aparimutto niray± aparimutto tiracch±nayoniy± aparimutto pettivisay± aparimutto ap±yaduggativinip±t±''ti. atha kho ±yasm± s±riputto tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ bh±sita½ neva abhinandi nappaµikkosi. anabhinanditv± appaµikkositv± uµµh±y±san± pakk±mi -- ``bhagavato santike etassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±m²''ti. atha kho ±yasm± s±riputto s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``idh±ha½, bhante, pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi½. tassa mayha½, bhante, etadahosi -- `atippago kho t±va s±vatthiya½ piº¹±ya caritu½; ya½n³n±ha½ yena aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaªkameyya'nti. atha kho aha½, bhante, yena aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaªkami½; upasaªkamitv± tehi aññatitthiyehi paribb±jakehi saddhi½ sammodi½. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½. tena kho pana samayena tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- `yo hi koci, ±vuso, saup±diseso k±la½ karoti, sabbo so aparimutto niray± aparimutto tiracch±nayoniy± aparimutto pettivisay± aparimutto ap±yaduggativinip±t±'ti. atha kho aha½, bhante, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ bh±sita½ neva abhinandi½ nappaµikkosi½. anabhinanditv± appaµikkositv± uµµh±y±san± pakkami½ -- `bhagavato santike etassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±m²'''ti. ``ke ca {keci (sy±0 p²0), te ca (ka0)}, s±riputta, aññatitthiy± paribb±jak± b±l± abyatt±, ke ca {keci (sy±0 p²0 ka0) a0 ni0 6.44 p±¼iy± sa½sandetabba½} saup±disesa½ v± `saup±diseso'ti j±nissanti, anup±disesa½ v± `anup±diseso'ti j±nissanti''! ``navayime, s±riputta, puggal± saup±dises± k±la½ kurum±n± parimutt± niray± parimutt± tiracch±nayoniy± parimutt± pettivisay± parimutt± ap±yaduggativinip±t±. katame nava? idha , s±riputta, ekacco puggalo s²lesu parip³rak±r² hoti, sam±dhismi½ parip³rak±r² , paññ±ya mattaso k±r². so pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti. aya½, s±riputta , paµhamo puggalo saup±diseso k±la½ kurum±no parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±. ``puna capara½, s±riputta, idhekacco puggalo s²lesu parip³rak±r² hoti, sam±dhismi½ parip³rak±r², paññ±ya mattaso k±r². so pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± upahaccaparinibb±y² hoti...pe0... asaªkh±raparinibb±y² hoti...pe0... sasaªkh±raparinibb±y² hoti...pe0... uddha½soto hoti akaniµµhag±m². aya½, s±riputta, pañcamo puggalo saup±diseso k±la½ kurum±no parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±. ``puna capara½, s±riputta, idhekacco puggalo s²lesu parip³rak±r² hoti, sam±dhismi½ mattaso k±r², paññ±ya mattaso k±r². so tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±m² hoti, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karoti. aya½, s±riputta, chaµµho puggalo saup±diseso k±la½ kurum±no parimutto niray±...pe0... parimutto ap±yaduggativinip±t±. ``puna capara½, s±riputta, idhekacco puggalo s²lesu parip³rak±r² hoti, sam±dhismi½ mattaso k±r², paññ±ya mattaso k±r². so tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± ekab²j² hoti, eka½yeva m±nusaka½ bhava½ nibbattetv± dukkhassanta½ karoti. aya½, s±riputta, sattamo puggalo saup±diseso k±la½ kurum±no parimutto niray±...pe0... parimutto ap±yaduggativinip±t±. ``puna capara½, s±riputta, idhekacco puggalo s²lesu parip³rak±r² hoti, sam±dhismi½ mattaso k±r², paññ±ya mattaso k±r². so tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± kola½kolo hoti, dve v± t²ºi v± kul±ni sandh±vitv± sa½saritv± dukkhassanta½ karoti. aya½, s±riputta, aµµhamo puggalo saup±diseso k±la½ kurum±no parimutto niray±...pe0... parimutto ap±yaduggativinip±t±. ``puna capara½, s±riputta, idhekacco puggalo s²lesu parip³rak±r² hoti, sam±dhismi½ mattaso k±r², paññ±ya mattaso k±r². so tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sattakkhattuparamo hoti, sattakkhattuparama½ deve ca manusse ca sandh±vitv± sa½saritv± dukkhassanta½ karoti. aya½, s±riputta, navamo puggalo saup±diseso k±la½ kurum±no parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±. ``ke ca, s±riputta, aññatitthiy± paribb±jak± b±l± abyatt±, ke ca saup±disesa½ v± `saup±diseso'ti j±nissanti, anup±disesa½ v± `anup±diseso'ti j±nissanti! ime kho, s±riputta, nava puggal± saup±dises± k±la½ kurum±n± parimutt± niray± parimutt± tiracch±nayoniy± parimutt± pettivisay± parimutt± ap±yaduggativinip±t±. na t±v±ya½, s±riputta, dhammapariy±yo paµibh±si bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½. ta½ kissa hetu? m±yima½ dhammapariy±ya½ sutv± pam±da½ ±hari½s³ti {±hari½su (s²0 p²0)}. api ca may± {api c±ya½ (?)}, s±riputta, dhammapariy±yo pañh±dhipp±yena bh±sito''ti. dutiya½. 3. koµµhikasutta½ 13. atha kho ±yasm± mah±koµµhiko {mah±koµµhito (s²0 sy±0 p²0)} yen±yasm± s±riputto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± s±riputtena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± mah±koµµhiko ±yasmanta½ s±riputta½ etadavoca -- ``ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ diµµhadhammavedan²ya½, ta½ me kamma½ sampar±yavedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ sukhavedan²ya½ {sukhavedaniya½ (ka0) ma0 ni0 3.8 passitabba½}, ta½ me kamma½ dukkhavedan²ya½ {dukkhavedaniya½ (ka0)} hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ sukhavedan²ya½ {sukhavedaniya½ (ka0) ma0 ni0 3.8 passitabba½}, ta½ me kamma½ dukkhavedan²ya½ {dukkhavedaniya½ (ka0)} hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ pan±vuso, s±riputta, `ya½ kamma½ dukkhavedan²ya½, ta½ me kamma½ sukhavedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ paripakkavedan²ya½, ta½ me kamma½ aparipakkavedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ pan±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ aparipakkavedan²ya½, ta½ me kamma½ paripakkavedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ bahuvedan²ya½, ta½ me kamma½ appavedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ pan±vuso s±riputta , `ya½ kamma½ appavedan²ya½, ta½ me kamma½ bahuvedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ vedan²ya½, ta½ me kamma½ avedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ``ki½ pan±vuso s±riputta, `ya½ kamma½ avedan²ya½, ta½ me kamma½ vedan²ya½ hot³'ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``no hida½, ±vuso''. ```ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, ya½ kamma½ diµµhadhammavedan²ya½ ta½ me kamma½ sampar±yavedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ pan±vuso s±riputta, ya½ kamma½ sampar±yavedan²ya½ ta½ me kamma½ diµµhadhammavedan²ya½ hot³ti , etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, ya½ kamma½ sukhavedan²ya½ ta½ me kamma½ dukkhavedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ pan±vuso s±riputta, ya½ kamma½ dukkhavedan²ya½ ta½ me kamma½ sukhavedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, ya½ kamma½ paripakkavedan²ya½ ta½ me kamma½ aparipakkavedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ pan±vuso s±riputta, ya½ kamma½ aparipakkavedan²ya½ ta½ me kamma½ paripakkavedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, ya½ kamma½ bahuvedan²ya½ ta½ me kamma½ appavedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ pan±vuso s±riputta, ya½ kamma½ appavedan²ya½ ta½ me kamma½ bahuvedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, ya½ kamma½ vedan²ya½ ta½ me kamma½ avedan²ya½ hot³ti , etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. ```ki½ pan±vuso s±riputta, ya½ kamma½ avedan²ya½ ta½ me kamma½ vedan²ya½ hot³ti, etassa atth±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti, iti puµµho sam±no `no hida½, ±vuso'ti vadesi. atha kimattha½ carah±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti? ``ya½ khvassa {ya½ kho (ka0)}, ±vuso, aññ±ta½ adiµµha½ appatta½ asacchikata½ anabhisameta½, tassa ñ±º±ya dassan±ya pattiy± sacchikiriy±ya abhisamay±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti {vussati (sy±0)}. (``ki½ panass±vuso, aññ±ta½ adiµµha½ appatta½ asacchikata½ anabhisameta½, yassa ñ±º±ya dassan±ya pattiy± sacchikiriy±ya abhisamay±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti?) {( ) sy±0 ka0 potthakesu natthi} ```ida½ dukkha'nti khvassa {kho ya½ (ka0)}, ±vuso, aññ±ta½ adiµµha½ appatta½ asacchikata½ anabhisameta½. tassa ñ±º±ya dassan±ya pattiy± sacchikiriy±ya abhisamay±ya bhagavati brahmacariya½ vussati. aya½ `dukkhasamudayo'ti khvassa, ±vuso...pe0... `aya½ dukkhanirodho'ti khvassa, ±vuso...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti khvassa, ±vuso, aññ±ta½ adiµµha½ appatta½ asacchikata½ anabhisameta½. tassa ñ±º±ya dassan±ya pattiy± sacchikiriy±ya abhisamay±ya bhagavati brahmacariya½ vussati. ida½ khvassa {iti kho ya½ (ka0)}, ±vuso, aññ±ta½ adiµµha½ appatta½ asacchikata½ anabhisameta½. tassa {yassa (?)} ñ±º±ya dassan±ya pattiy± sacchikiriy±ya abhisamay±ya bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti. tatiya½. 4. samiddhisutta½ 14. atha kho ±yasm± samiddhi yen±yasm± s±riputto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ s±riputta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ samiddhi½ ±yasm± s±riputto etadavoca -- ``kim±rammaº±, samiddhi, purisassa saªkappavitakk± uppajjant²''ti? ``n±mar³p±rammaº±, bhante''ti. ``te pana, samiddhi, kva n±natta½ gacchant²''ti? ``dh±t³su, bhante''ti. ``te pana, samiddhi, ki½samuday±''ti? ``phassasamuday±, bhante''ti. ``te pana, samiddhi, ki½samosaraº±''ti? ``vedan±samosaraº±, bhante''ti. ``te pana , samiddhi, ki½pamukh±''ti? ``sam±dhippamukh±, bhante''ti. ``te pana, samiddhi, ki½adhipateyy±''ti? ``sat±dhipateyy±, bhante''ti. ``te pana, samiddhi, ki½uttar±''ti? ``paññuttar±, bhante''ti. ``te pana, samiddhi, ki½s±r±''ti? ``vimuttis±r±, bhante''ti. ``te pana, samiddhi, ki½ogadh±''ti? ``amatogadh±, bhante''ti. ```kim±rammaº±, samiddhi, purisassa saªkappavitakk± uppajjant²'ti, iti puµµho sam±no `n±mar³p±rammaº±, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, kva n±natta½ gacchant²'ti, iti puµµho sam±no `dh±t³su, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, ki½samuday±'ti, iti puµµho sam±no `phassasamuday±, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, ki½samosaraº±'ti, iti puµµho sam±no `vedan±samosaraº±, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, ki½pamukh±'ti, iti puµµho sam±no `sam±dhippamukh±, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, ki½adhipateyy±'ti, iti puµµho sam±no `sat±dhipateyy±, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, ki½uttar±'ti, iti puµµho sam±no `paññuttar±, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, ki½s±r±'ti, iti puµµho sam±no `vimuttis±r±, bhante'ti vadesi. `te pana, samiddhi, ki½ogadh±'ti, iti puµµho sam±no `amatogadh±, bhante'ti vadesi. s±dhu s±dhu, samiddhi! s±dhu kho tva½, samiddhi, puµµho {pañha½ (s²0 sy±0 p²0)} puµµho vissajjesi, tena ca m± maññ²''ti. catuttha½. 5. gaº¹asutta½ 15. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaº¹o anekavassagaºiko. tassassu gaº¹assa nava vaºamukh±ni nava abhedanamukh±ni. tato ya½ kiñci pagghareyya -- asuciyeva pagghareyya, duggandha½yeva pagghareyya, jegucchiya½yeva {jegucchiyeva (ka0)} pagghareyya; ya½ kiñci pasaveyya -- asuciyeva pasaveyya, duggandha½yeva pasaveyya, jegucchiya½yeva pasaveyya. ``gaº¹oti kho, bhikkhave, imasseta½ c±tumah±bh³tikassa {c±tummah±bh³tikassa (s²0 sy±0 p²0)} k±yassa adhivacana½ m±t±pettikasambhavassa odanakumm±s³pacayassa aniccucch±danaparimaddanabhedanaviddha½sanadhammassa. tassassu gaº¹assa nava vaºamukh±ni nava abhedanamukh±ni. tato ya½ kiñci paggharati -- asuciyeva paggharati, duggandha½yeva paggharati, jegucchiya½yeva paggharati; ya½ kiñci pasavati -- asuciyeva pasavati, duggandha½yeva pasavati, jegucchiya½yeva pasavati. tasm±tiha, bhikkhave, imasmi½ k±ye nibbindath±''ti. pañcama½. 6. saññ±sutta½ 16. ``navayim±, bhikkhave, saññ± bh±vit± bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s± amatogadh± amatapariyos±n±. katam± nava ? asubhasaññ±, maraºasaññ±, ±h±re paµik³lasaññ± {paµikk³lasaññ± (s²0 sy±0 p²0)}, sabbaloke anabhiratasaññ± {anabhiratisaññ± (ka0) a0 ni0 5.121-122}, aniccasaññ±, anicce dukkhasaññ±, dukkhe anattasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ± -- im± kho, bhikkhave, nava saññ±, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s± amatogadh± amatapariyos±n±''ti. chaµµha½. 7. kulasutta½ 17. ``navahi, bhikkhave, aªgehi samann±gata½ kula½ anupagantv± v± n±la½ upagantu½, upagantv± v± n±la½ nis²ditu½. katamehi navahi? na man±pena paccuµµhenti, na man±pena abhiv±denti, na man±pena ±sana½ denti, santamassa pariguhanti, bahukampi thoka½ denti, paº²tampi l³kha½ denti, asakkacca½ denti no sakkacca½, na upanis²danti dhammassavan±ya, bh±sitamassa na suss³santi. imehi kho, bhikkhave, navahaªgehi samann±gata½ kula½ anupagantv± v± n±la½ upagantu½ upagantv± v± n±la½ nis²ditu½. ``navahi, bhikkhave, aªgehi samann±gata½ kula½ anupagantv± v± ala½ upagantu½, upagantv± v± ala½ nis²ditu½. katamehi navahi? man±pena paccuµµhenti, man±pena abhiv±denti, man±pena ±sana½ denti, santamassa na pariguhanti, bahukampi bahuka½ denti, paº²tampi paº²ta½ denti, sakkacca½ denti no asakkacca½, upanis²danti dhammassavan±ya, bh±sitamassa suss³santi. imehi kho, bhikkhave, navahaªgehi samann±gata½ kula½ anupagantv± v± ala½ upagantu½, upagantv± v± ala½ nis²ditu''nti. sattama½. 8. navaªguposathasutta½ 18. ``navahi , bhikkhave, aªgehi samann±gato uposatho upavuttho mahapphalo hoti mah±nisa½so mah±jutiko mah±vipph±ro. katha½ upavuttho ca, bhikkhave, navahaªgehi samann±gato uposatho mahapphalo hoti mah±nisa½so mah±jutiko mah±vipph±ro? idha, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `y±vaj²va½ arahanto p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirat± nihitadaº¹± nihitasatth± lajj² day±pann± sabbap±ºabh³tahit±nukampino viharanti; ahampajja imañca ratti½ imañca divasa½ p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato nihitadaº¹o nihitasattho lajj² day±panno sabbap±ºabh³tahit±nukamp² vihar±mi. imin±paªgena {imin±pi aªgena (ka0 s²0)} arahata½ anukaromi; uposatho ca me upavuttho bhavissat²'ti. imin± paµhamena aªgena samann±gato hoti...pe0 .... ```y±vaj²va½ arahanto ucc±sayanamah±sayana½ pah±ya ucc±sayanamah±sayan± paµivirat± n²caseyya½ kappenti -- mañcake v± tiºasanth±rake v±; ahampajja imañca ratti½ imañca divasa½ ucc±sayanamah±sayana½ pah±ya ucc±sayanamah±sayan± paµivirato n²caseyya½ kappemi -- mañcake v± tiºasanth±rake v±. imin±paªgena arahata½ anukaromi; uposatho ca me upavuttho bhavissat²'ti. imin± aµµhamena aªgena samann±gato hoti. ``mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati, tath± dutiya½ tath± tatiya½ tath± catuttha½. iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ mett±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena {aby±pajjhena (ka0), aby±bajjhena (?)} pharitv± viharati. imin± navamena aªgena samann±gato hoti. eva½ upavuttho kho, bhikkhave, navahaªgehi samann±gato uposatho mahapphalo hoti mah±nisa½so mah±jutiko mah±vipph±ro''ti. aµµhama½. 9. devat±sutta½ 19. ``imañca, bhikkhave, ratti½ sambahul± devat± abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaºº± kevalakappa½ jetavana½ obh±setv± yen±ha½ tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho, bhikkhave, t± devat± ma½ etadavocu½ -- `upasaªkami½su no, bhante, pubbe manussabh³t±na½ pabbajit± ag±r±ni. te maya½, bhante, paccuµµhimha, no ca kho abhiv±dimha. t± maya½, bhante, aparipuººakammant± vippaµis±riniyo pacc±nut±piniyo h²na½ k±ya½ upapann±'''ti. ``apar±pi ma½, bhikkhave, sambahul± devat± upasaªkamitv± etadavocu½ -- `upasaªkami½su no, bhante, pubbe manussabh³t±na½ pabbajit± ag±r±ni. te maya½, bhante, paccuµµhimha abhiv±dimha {paccuµµhimha ca abhiv±dimha ca (sy±0)}, no ca tesa½ ±sana½ adamha. t± maya½, bhante, aparipuººakammant± vippaµis±riniyo pacc±nut±piniyo h²na½ k±ya½ upapann±'''ti. ``apar±pi ma½, bhikkhave, sambahul± devat± upasaªkamitv± etadavocu½ -- `upasaªkami½su no, bhante, pubbe manussabh³t±na½ pabbajit± ag±r±ni. te maya½, bhante, paccuµµhimha abhiv±dimha {paccuµµhimha ca abhiv±dimha ca (sy±0)} ±sana½ {±sanañca (s²0 sy±0)} adamha, no ca kho yath±satti yath±bala½ sa½vibhajimha...pe0... yath±satti yath±bala½ {yath±bala½ ca (?)} sa½vibhajimha, no ca kho upanis²dimha dhammassavan±ya...pe0... upanis²dimha {upanis²dimha ca (sy±0)} dhammassavan±ya, no ca kho ohitasot± dhamma½ suºimha...pe0... ohitasot± ca dhamma½ suºimha, no ca kho sutv± dhamma½ dh±rayimha...pe0... sutv± ca dhamma½ dh±rayimha, no ca kho dh±t±na½ dhamm±na½ attha½ upaparikkhimha...pe0... dh±t±nañca dhamm±na½ attha½ upaparikkhimha, no ca kho atthamaññ±ya dhammamaññ±ya dhamm±nudhamma½ paµipajjimha. t± maya½, bhante, aparipuººakammant± vippaµis±riniyo pacc±nut±piniyo h²na½ k±ya½ upapann±'''ti. ``apar±pi ma½, bhikkhave, sambahul± devat± upasaªkamitv± etadavocu½ -- `upasaªkami½su no, bhante, pubbe manussabh³t±na½ pabbajit± ag±r±ni. te maya½, bhante, paccuµµhimha abhiv±dimha {paccuµµhimha ca abhiv±dimha ca (sy±0)}, ±sana½ {±sanañca (s²0 sy±0)} adamha, yath±satti yath±bala½ {yath±bala½ ca (?)} sa½vibhajimha, upanis²dimha {upanis²dimha ca (sy±0)} dhammassavan±ya, ohitasot± ca dhamma½ suºimha, sutv± ca dhamma½ dh±rayimha, dh±t±nañca dhamm±na½ attha½ upaparikkhimha, atthamaññ±ya dhammamaññ±ya dhamm±nudhamma½ {dhamm±nudhammañca (?)} paµipajjimha. t± maya½, bhante, paripuººakammant± avippaµis±riniyo apacc±nut±piniyo paº²ta½ k±ya½ upapann±'ti. et±ni, bhikkhave, rukkham³l±ni et±ni suññ±g±r±ni. jh±yatha, bhikkhave, m± pam±dattha, m± pacch± vippaµis±rino ahuvattha seyyath±pi t± purimik± devat±''ti. navama½. 10. vel±masutta½ 20. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho an±thapiº¹iko gahapati yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho an±thapiº¹ika½ gahapati½ bhagav± etadavoca -- ``api nu te, gahapati, kule d±na½ d²yat²''ti? ``d²yati me, bhante, kule d±na½; tañca kho l³kha½ kaº±jaka½ bi¼aªgadutiya''nti. ``l³khañcepi {l³kha½ v±pi (sy±0), l³khañc±pi (ka0)}, gahapati, d±na½ deti paº²ta½ v±; tañca asakkacca½ deti, acitt²katv± {acitti½ katv± (ka0), apacitti½ katv± (sy±0), acittikatv± (p²0)} deti, asahatth± deti, apaviddha½ {apaviµµha½ (sy±0)} deti, an±gamanadiµµhiko deti. yattha yattha tassa tassa d±nassa vip±ko nibbattati, na u¼±r±ya bhattabhog±ya citta½ namati, na u¼±r±ya vatthabhog±ya citta½ namati, na u¼±r±ya y±nabhog±ya citta½ namati, na u¼±resu pañcasu k±maguºesu bhog±ya citta½ namati. yepissa te honti putt±ti v± d±r±ti v± d±s±ti v± pess±ti v± kammakar±ti v±, tepi na suss³santi na sota½ odahanti na aññ± citta½ upaµµhapenti. ta½ kissa hetu? evañheta½ {evañceta½ (sy±0 ka0)}, gahapati, hoti asakkacca½ kat±na½ kamm±na½ vip±ko''. ``l³khañcepi, gahapati, d±na½ deti paº²ta½ v±; tañca sakkacca½ deti, citt²katv± deti, sahatth± deti, anapaviddha½ deti, ±gamanadiµµhiko deti. yattha yattha tassa tassa d±nassa vip±ko nibbattati, u¼±r±ya bhattabhog±ya citta½ namati, u¼±r±ya vatthabhog±ya citta½ namati, u¼±r±ya y±nabhog±ya citta½ namati, u¼±resu pañcasu k±maguºesu bhog±ya citta½ namati. yepissa te honti putt±ti v± d±r±ti v± d±s±ti v± pess±ti v± kammakar±ti v±, tepi suss³santi sota½ odahanti aññ± citta½ upaµµhapenti. ta½ kissa hetu? evañheta½, gahapati, hoti sakkacca½ kat±na½ kamm±na½ vip±ko. ``bh³tapubba½, gahapati, vel±mo n±ma br±hmaºo ahosi. so evar³pa½ d±na½ ad±si mah±d±na½. catur±s²ti suvaººap±tisahass±ni ad±si r³piyap³r±ni , catur±s²ti r³piyap±tisahass±ni ad±si suvaººap³r±ni, catur±s²ti ka½sap±tisahass±ni ad±si hiraññap³r±ni , catur±s²ti hatthisahass±ni ad±si sovaºº±laªk±r±ni sovaººadhaj±ni hemaj±lappaµicchann±ni {hemaj±lasañchann±ni (s²0 p²0)}, catur±s²ti rathasahass±ni ad±si s²hacammapariv±r±ni byagghacammapariv±r±ni d²picammapariv±r±ni paº¹ukambalapariv±r±ni sovaºº±laªk±r±ni sovaººadhaj±ni hemaj±lappaµicchann±ni, catur±s²ti dhenusahass±ni ad±si duk³lasandhan±ni {duk³lasandassan±ni (s²0), duk³lasaºµhan±ni (sy±0), duk³lasanthan±ni (p²0), duhasandan±ni (d²0 ni0 2.263), duk³lasandan±ni (tattha p±µhantara½)} ka½s³padh±raº±ni, catur±s²ti kaññ±sahass±ni ad±si ±muttamaºikuº¹al±yo {±mukkamaºikuº¹al±yo (?)}, catur±s²ti pallaªkasahass±ni ad±si gonakatthat±ni paµikatthat±ni paµalikatthat±ni kadalimigapavarapaccattharaº±ni sauttaracchad±ni ubhatolohitak³padh±n±ni, catur±s²ti vatthakoµisahass±ni ad±si khomasukhum±na½ koseyyasukhum±na½ kambalasukhum±na½ kapp±sikasukhum±na½, ko pana v±do annassa p±nassa khajjassa bhojjassa leyyassa peyyassa, najjo maññe vissandanti {vissandati (s²0 p²0)}. ``siy± kho pana te, gahapati, evamassa -- `añño n³na tena samayena vel±mo br±hmaºo ahosi, so {yo (?)} ta½ d±na½ ad±si mah±d±na'nti. na kho paneta½, gahapati, eva½ daµµhabba½. aha½ tena samayena vel±mo br±hmaºo ahosi½. aha½ ta½ d±na½ ad±si½ mah±d±na½. tasmi½ kho pana, gahapati, d±ne na koci dakkhiºeyyo ahosi, na ta½ koci dakkhiºa½ visodheti. ``ya½, gahapati, vel±mo br±hmaºo d±na½ ad±si mah±d±na½, yo ceka½ diµµhisampanna½ bhojeyya, ida½ tato mahapphalatara½. ( ) {(yañca gahapati vel±mo br±hmaºo d±na½ ad±si mah±d±na½) (s²0 p²0)} ``yo ca sata½ diµµhisampann±na½ bhojeyya, yo ceka½ sakad±g±mi½ bhojeyya, ida½ tato mahapphalatara½. ( ) {(yañca gahapati vel±mo br±hmaºo d±na½ ad±si mah±d±na½) (s²0 p²0)} ``yo ca sata½ sakad±g±m²na½ bhojeyya, yo ceka½ an±g±mi½ bhojeyya...pe0... yo ca sata½ an±g±m²na½ bhojeyya, yo ceka½ arahanta½ bhojeyya... yo ca sata½ arahant±na½ bhojeyya, yo ceka½ paccekabuddha½ bhojeyya ... yo ca sata½ paccekabuddh±na½ bhojeyya, yo ca tath±gata½ arahanta½ samm±sambuddha½ bhojeyya... yo ca buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ bhojeyya... yo ca c±tuddisa½ saªgha½ uddissa vih±ra½ k±r±peyya... yo ca pasannacitto buddhañca dhammañca saªghañca saraºa½ gaccheyya... yo ca pasannacitto sikkh±pad±ni sam±diyeyya -- p±º±tip±t± veramaºi½, adinn±d±n± veramaºi½, k±mesumicch±c±r± veramaºi½, mus±v±d± veramaºi½, sur±merayamajjapam±daµµh±n± veramaºi½, yo ca antamaso gandhohanamattampi {gandh³hanamattampi (s²0), gadd³hanamattampi (sy±0 p²0) ma0 ni0 3.211} mettacitta½ bh±veyya, ( ) {(yo ca acchar±saªgh±tamattampi aniccasañña½ bh±veyya) (ka0)} ida½ tato mahapphalatara½. ``yañca, gahapati, vel±mo br±hmaºo d±na½ ad±si mah±d±na½, yo ceka½ diµµhisampanna½ bhojeyya... yo ca sata½ diµµhisampann±na½ bhojeyya, yo ceka½ sakad±g±mi½ bhojeyya... yo ca sata½ sakad±g±m²na½ bhojeyya, yo ceka½ an±g±mi½ bhojeyya... yo ca sata½ an±g±m²na½ bhojeyya, yo ceka½ arahanta½ bhojeyya... yo ca sata½ arahant±na½ bhojeyya, yo ceka½ paccekabuddha½ bhojeyya... yo ca sata½ paccekabuddh±na½ bhojeyya, yo ca tath±gata½ arahanta½ samm±sambuddha½ bhojeyya... yo ca buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ bhojeyya, yo ca c±tuddisa½ saªgha½ uddissa vih±ra½ k±r±peyya... yo ca pasannacitto buddhañca dhammañca saªghañca saraºa½ gaccheyya, yo ca pasannacitto sikkh±pad±ni sam±diyeyya -- p±º±tip±t± veramaºi½... sur±merayamajjapam±daµµh±n± veramaºi½, yo ca antamaso gandhohanamattampi mettacitta½ bh±veyya , yo ca acchar±saªgh±tamattampi aniccasañña½ bh±veyya, ida½ tato mahapphalatara''nti. dasama½. s²han±davaggo dutiyo. tassudd±na½ -- n±do saup±diseso ca, koµµhikena samiddhin±. gaº¹asaññ± kula½ mett±, devat± vel±mena c±ti.. 3. satt±v±savaggo 1. tiµh±nasutta½ 21. ``t²hi , bhikkhave, µh±nehi uttarakuruk± manuss± deve ca t±vati½se adhiggaºhanti jambud²pake ca manusse. katamehi t²hi? amam±, apariggah±, niyat±yuk±, visesaguº± {visesabhuno (s²0 sy±0 p²0)} -- imehi kho, bhikkhave, t²hi µh±nehi uttarakuruk± manuss± deve ca t±vati½se adhiggaºhanti jambud²pake ca manusse. ``t²hi, bhikkhave, µh±nehi dev± t±vati½s± uttarakuruke ca manusse adhiggaºhanti jambud²pake ca manusse. katamehi t²hi? dibbena ±yun±, dibbena vaººena, dibbena sukhena -- imehi kho, bhikkhave, t²hi µh±nehi dev± t±vati½s± uttarakuruke ca manusse adhiggaºhanti jambud²pake ca manusse. {kath±0 271} ``t²hi, bhikkhave, µh±nehi jambud²pak± manuss± uttarakuruke ca manusse adhiggaºhanti deve ca t±vati½se. katamehi t²hi? s³r±, satimanto, idha brahmacariyav±so -- imehi kho, bhikkhave, t²hi µh±nehi jambud²pak± manuss± uttarakuruke ca manusse adhiggaºhanti deve ca t±vati½se''ti. paµhama½. 2. assakha¼uªkasutta½ 22. {a0 ni0 3.141} ``tayo ca, bhikkhave, assakha¼uªke desess±mi tayo ca purisakha¼uªke tayo ca assaparasse {assasadasse (s²0 sy±0 p²0) a0 ni0 3.142} tayo ca purisaparasse {purisasadasse (s²0 sy±0 p²0)} tayo ca bhadde ass±j±n²ye tayo ca bhadde puris±j±n²ye. ta½ suº±tha. ``katame ca, bhikkhave, tayo assakha¼uªk±? idha, bhikkhave, ekacco assakha¼uªko javasampanno hoti, na vaººasampanno, na ±rohapariº±hasampanno. idha pana, bhikkhave, ekacco assakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca, na ±rohapariº±hasampanno. idha pana, bhikkhave, ekacco assakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ime kho, bhikkhave, tayo assakha¼uªk±. ``katame ca, bhikkhave, tayo purisakha¼uªk±? idha, bhikkhave, ekacco purisakha¼uªko javasampanno hoti, na vaººasampanno, na ±rohapariº±hasampanno. idha pana, bhikkhave, ekacco purisakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca, na ±rohapariº±hasampanno. idha pana, bhikkhave, ekacco purisakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ``kathañca, bhikkhave, purisakha¼uªko javasampanno hoti, na vaººasampanno na ±rohapariº±hasampanno? idha, bhikkhave, bhikkhu `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti. idamassa javasmi½ vad±mi. abhidhamme kho pana abhivinaye pañha½ puµµho sa½s±deti {sa½s±reti (ka0) a0 ni±0 1.3.141}, no vissajjeti. idamassa na vaººasmi½ vad±mi. na kho pana l±bh² hoti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. idamassa na ±rohapariº±hasmi½ vad±mi. eva½ kho, bhikkhave, purisakha¼uªko javasampanno hoti, na vaººasampanno na ±rohapariº±hasampanno. ``kathañca, bhikkhave, purisakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca, na ±rohapariº±hasampanno? idha, bhikkhave, bhikkhu `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti. idamassa javasmi½ vad±mi. abhidhamme kho pana abhivinaye pañha½ puµµho vissajjeti, no sa½s±deti. idamassa vaººasmi½ vad±mi. na kho pana l±bh² hoti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. idamassa na ±rohapariº±hasmi½ vad±mi. eva½ kho, bhikkhave, purisakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca, na ±rohapariº±hasampanno. ``kathañca , bhikkhave, purisakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca? idha, bhikkhave, bhikkhu `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti. idamassa javasmi½ vad±mi. abhidhamme kho pana abhivinaye pañha½ puµµho vissajjeti, no sa½s±deti. idamassa vaººasmi½ vad±mi. l±bh² kho pana hoti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. idamassa ±rohapariº±hasmi½ vad±mi. eva½ kho, bhikkhave, purisakha¼uªko javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ime kho, bhikkhave, tayo purisakha¼uªk±. ``katame ca, bhikkhave, tayo assaparass±? idha, bhikkhave, ekacco assaparasso...pe0... javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ime kho, bhikkhave, tayo assaparass±. ``katame ca, bhikkhave, tayo purisaparass±? idha, bhikkhave, ekacco purisaparasso...pe0... javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ``kathañca , bhikkhave, purisaparasso...pe0... javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca? idha, bhikkhave, bhikkhu pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti, tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. idamassa javasmi½ vad±mi. abhidhamme kho pana abhivinaye pañha½ puµµho vissajjeti, no sa½s±deti. idamassa vaººasmi½ vad±mi. l±bh² kho pana hoti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. idamassa ±rohapariº±hasmi½ vad±mi. eva½ kho, bhikkhave, purisaparasso javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ime kho, bhikkhave, tayo purisaparass±. ``katame ca, bhikkhave, tayo bhadd± ass±j±n²y±? idha, bhikkhave, ekacco bhaddo ass±j±n²yo...pe0... javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ime kho, bhikkhave, tayo bhadd± ass±j±n²y±. ``katame ca, bhikkhave, tayo bhadd± puris±j±n²y±? idha, bhikkhave, ekacco bhaddo puris±j±n²yo...pe0... javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ``kathañca, bhikkhave, bhaddo puris±j±n²yo...pe0... javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca? idha, bhikkhave, bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. idamassa javasmi½ vad±mi. abhidhamme kho pana abhivinaye pañha½ puµµho vissajjeti, no sa½s±deti. idamassa vaººasmi½ vad±mi. l±bh² kho pana hoti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. idamassa ±rohapariº±hasmi½ vad±mi. eva½ kho, bhikkhave, bhaddo puris±j±n²yo javasampanno ca hoti vaººasampanno ca ±rohapariº±hasampanno ca. ime kho, bhikkhave, tayo bhadd± puris±j±n²y±''ti. dutiya½. 3. taºh±m³lakasutta½ 23. {d²0 ni0 2.103} ``nava, bhikkhave, taºh±m³lake dhamme desess±mi, ta½ suº±tha. katame ca, bhikkhave, nava taºh±m³lak± dhamm±? taºha½ paµicca pariyesan±, pariyesana½ paµicca l±bho, l±bha½ paµicca vinicchayo, vinicchaya½ paµicca chandar±go, chandar±ga½ paµicca ajjhos±na½, ajjhos±na½ paµicca pariggaho, pariggaha½ paµicca macchariya½, macchariya½ paµicca ±rakkho, ±rakkh±dhikaraºa½ daº¹±d±na½ satth±d±na½ kalahaviggahaviv±datuva½tuva½pesuññamus±v±d± aneke p±pak± akusal± dhamm± sambhavanti. ime kho, bhikkhave, nava taºh±m³lak± dhamm±''ti. tatiya½. 4. satt±v±sasutta½ 24. {d²0 ni0 3.341} ``navayime, bhikkhave, satt±v±s±. katame nava? santi, bhikkhave, satt± n±nattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi manuss±, ekacce ca dev±, ekacce ca vinip±tik±. aya½ paµhamo satt±v±so. ``santi , bhikkhave, satt± n±nattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± brahmak±yik± paµham±bhinibbatt±. aya½ dutiyo satt±v±so. ``santi , bhikkhave, satt± ekattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi dev± ±bhassar±. aya½ tatiyo satt±v±so. ``santi, bhikkhave, satt± ekattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± subhakiºh±. aya½ catuttho satt±v±so. ``santi, bhikkhave, satt± asaññino appaµisa½vedino, seyyath±pi dev± asaññasatt±. aya½ pañcamo satt±v±so. ``santi , bhikkhave, satt± sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatan³pag±. aya½ chaµµho satt±v±so. ``santi, bhikkhave, satt± sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatan³pag±. aya½ sattamo satt±v±so. ``santi, bhikkhave, satt± sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatan³pag±. aya½ aµµhamo satt±v±so. ``santi, bhikkhave, satt± sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatan³pag±. aya½ navamo satt±v±so. ime kho, bhikkhave, nava satt±v±s±''ti. catuttha½. 5. paññ±sutta½ 25. ``yato kho, bhikkhave, bhikkhuno paññ±ya citta½ suparicita½ hoti, tasseta½, bhikkhave, bhikkhuno kalla½ vacan±ya -- `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. ``kathañca , bhikkhave, bhikkhuno paññ±ya citta½ suparicita½ hoti? `v²tar±ga½ me citta'nti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `v²tadosa½ me citta'nti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `v²tamoha½ me citta'nti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `asar±gadhamma½ me citta'nti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `asadosadhamma½ me citta'nti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `asamohadhamma½ me citta'nti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `an±vattidhamma½ me citta½ k±mabhav±y±'ti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `an±vattidhamma½ me citta½ r³pabhav±y±'ti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti; `an±vattidhamma½ me citta½ ar³pabhav±y±'ti paññ±ya citta½ suparicita½ hoti. yato kho, bhikkhave, bhikkhuno paññ±ya citta½ suparicita½ hoti, tasseta½, bhikkhave, bhikkhuno kalla½ vacan±ya -- `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. pañcama½. 6. sil±y³pasutta½ 26. eka½ samaya½ ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca candik±putto r±jagahe viharanti ve¼uvane kalandakaniv±pe. tatra kho ±yasm± candik±putto bhikkh³ ±mantesi ( ) {(±vuso...pe0... etadavoca) (s²0)} -- ``devadatto, ±vuso, bhikkh³na½ eva½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± cita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. eva½ vutte ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ candik±putta½ etadavoca -- ``na kho, ±vuso candik±putta, devadatto bhikkh³na½ eva½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± cita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'ti. evañca kho, ±vuso, candik±putta, devadatto bhikkh³na½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± citta½ suparicita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. dutiyampi kho ±yasm± candik±putto bhikkh³ ±mantesi -- ``devadatto, ±vuso, bhikkh³na½ eva½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± cita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. dutiyampi kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ candik±putta½ etadavoca -- ``na kho, ±vuso candik±putta, devadatto bhikkh³na½ eva½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± cita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'ti. evañca kho, ±vuso candik±putta, devadatto bhikkh³na½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± citta½ suparicita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. tatiyampi kho ±yasm± candik±putto bhikkh³ ±mantesi -- ``devadatto, ±vuso, bhikkh³na½ eva½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± cita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. tatiyampi kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ candik±putta½ etadavoca -- ``na kho, ±vuso candik±putta, devadatto bhikkh³na½ eva½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± cita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'ti. evañca kho, ±vuso candik±putta, devadatto bhikkh³na½ dhamma½ deseti -- `yato kho, ±vuso, bhikkhuno cetas± citta½ suparicita½ hoti, tasseta½ bhikkhuno kalla½ veyy±karaº±ya -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'''ti. ``kathañca, ±vuso, bhikkhuno cetas± citta½ suparicita½ hoti? `v²tar±ga½ me citta'nti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `v²tadosa½ me citta'nti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `v²tamoha½ me citta'nti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `asar±gadhamma½ me citta'nti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `asadosadhamma½ me citta'nti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `asamohadhamma½ me citta'nti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `an±vattidhamma½ me citta½ k±mabhav±y±'ti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `an±vattidhamma½ me citta½ r³pabhav±y±'ti cetas± citta½ suparicita½ hoti; `an±vattidhamma½ me citta½ ar³pabhav±y±'ti cetas± citta½ suparicita½ hoti. eva½ samm± vimuttacittassa kho, ±vuso, bhikkhuno bhus± cepi cakkhuviññeyy± r³p± cakkhussa ±p±tha½ ±gacchanti, nevassa citta½ pariy±diyanti; amiss²katamevassa citta½ hoti µhita½ ±neñjappatta½, vaya½ cass±nupassati. ``seyyath±pi, ±vuso, sil±y³po so¼asakukkuko. tassassu aµµha kukk³ heµµh± nemaªgam±, aµµha kukk³ upari nemassa. atha puratthim±ya cepi dis±ya ±gaccheyya bhus± v±tavuµµhi, neva na½ saªkampeyya na sampavedheyya; atha pacchim±ya... atha uttar±ya... atha dakkhiº±ya cepi dis±ya ±gaccheyya bhus± v±tavuµµhi, neva na½ saªkampeyya na sampavedheyya. ta½ kissa hetu? gambh²ratt±, ±vuso, nemassa, sunikh±tatt± sil±y³passa. evameva½ kho, ±vuso, samm± vimuttacittassa bhikkhuno bhus± cepi cakkhuviññeyy± r³p± cakkhussa ±p±tha½ ±gacchanti, nevassa citta½ pariy±diyanti; amiss²katamevassa citta½ hoti µhita½ ±neñjappatta½, vaya½ cass±nupassati. ``bhus± cepi sotaviññeyy± sadd±... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb±... manoviññeyy± dhamm± manassa ±p±tha½ ±gacchanti, nevassa citta½ pariy±diyanti; amiss²katamevassa citta½ hoti µhita½ ±neñjappatta½, vaya½ cass±nupassat²''ti. chaµµha½. 7. paµhamaverasutta½ 27. {a0 ni0 9.92; sa½0 ni0 5.1024} atha kho an±thapiº¹iko gahapati yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho an±thapiº¹ika½ gahapati½ bhagav± etadavoca -- ``yato kho, gahapati, ariyas±vakassa pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti, cat³hi ca sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti, so ±kaªkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ºanirayomhi kh²ºatiracch±nayoni kh²ºapettivisayo kh²º±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo'''ti. ``katam±ni pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti? ya½, gahapati, p±º±tip±t² p±º±tip±tapaccay± diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti, p±º±tip±t± paµivirato neva diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, na sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, na cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti. p±º±tip±t± paµiviratassa eva½ ta½ bhaya½ vera½ v³pasanta½ hoti. ``ya½, gahapati, adinn±d±y²...pe0... k±mesumicch±c±r²... mus±v±d²... sur±merayamajjapam±daµµh±y² sur±merayamajjapam±daµµh±napaccay± diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti, sur±merayamajjapam±daµµh±n± paµivirato neva diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, na sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, na cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti. sur±merayamajjapam±daµµh±n± paµiviratassa eva½ ta½ bhaya½ vera½ v³pasanta½ hoti. im±ni pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti. ``katamehi cat³hi sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti? idha, gahapati, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'''ti. dhamme aveccappas±dena samann±gato hoti -- `sv±kkh±to bhagavat± dhammo sandiµµhiko ak±liko ehipassiko opaneyyiko paccatta½ veditabbo viññ³h²'ti. saªghe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `suppaµipanno bhagavato s±vakasaªgho ujuppaµipanno bhagavato s±vakasaªgho ñ±yappaµipanno bhagavato s±vakasaªgho s±m²cippaµipanno bhagavato s±vakasaªgho; yadida½ catt±ri purisayug±ni aµµha purisapuggal± esa bhagavato s±vakasaªgho ±huneyyo p±huneyyo dakkhiºeyyo añjalikaraº²yo anuttara½ puññakkhetta½ lokass±'ti. ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaº¹ehi acchiddehi asabalehi akamm±sehi bhujissehi viññuppasatthehi apar±maµµhehi sam±dhisa½vattanikehi. imehi cat³hi sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti. ``yato kho, gahapati, ariyas±vakassa im±ni pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti, imehi ca cat³hi sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti, so ±kaªkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ºanirayomhi kh²ºatiracch±nayoni kh²ºapettivisayo kh²º±p±yaduggativinip±to; sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo'''ti. sattama½. 8. dutiyaverasutta½ 28. {sa½0 ni0 5.1025} ``yato kho, bhikkhave, ariyas±vakassa pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti, cat³hi ca sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti, so ±kaªkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ºanirayomhi kh²ºatiracch±nayoni kh²ºapettivisayo kh²º±p±yaduggativinip±to; sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo'''ti. ``katam±ni pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti? ya½, bhikkhave, p±º±tip±t² p±º±tip±tapaccay± diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti, p±º±tip±t± paµivirato...pe0... eva½ ta½ bhaya½ vera½ v³pasanta½ hoti. ``ya½, bhikkhave, adinn±d±y²...pe0... sur±merayamajjapam±daµµh±y² sur±merayamajjapam±daµµh±napaccay± diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti, sur±merayamajjapam±daµµh±n± paµivirato neva diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, na sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, na cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti. sur±merayamajjapam±daµµh±n± paµiviratassa eva½ ta½ bhaya½ vera½ v³pasanta½ hoti. im±ni pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti. ``katamehi cat³hi sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti. dhamme...pe0... saªghe... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaº¹ehi acchiddehi asabalehi akamm±sehi bhujissehi viññuppasatthehi apar±maµµhehi sam±dhisa½vattanikehi. imehi cat³hi sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti. ``yato kho, bhikkhave, ariyas±vakassa im±ni pañca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti, imehi ca cat³hi sot±pattiyaªgehi samann±gato hoti, so ±kaªkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ºanirayomhi kh²ºatiracch±nayoni kh²ºapettivisayo kh²º±p±yaduggativinip±to ; sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo'''ti. aµµhama½. 9. ±gh±tavatthusutta½ 29. {vibha0 960; d²0 ni0 3.340; a0 ni0 10.79} ``navayim±ni, bhikkhave, ±gh±tavatth³ni. katam±ni nava? `anattha½ me acar²'ti ±gh±ta½ bandhati; `anattha½ me carat²'ti ±gh±ta½ bandhati; `anattha½ me carissat²'ti ±gh±ta½ bandhati; `piyassa me man±passa anattha½ acar²'ti...pe0... `anattha½ carat²'ti...pe0... `anattha½ carissat²'ti ±gh±ta½ bandhati; `appiyassa me aman±passa attha½ acar²'ti ...pe0... `attha½ carat²'ti...pe0... `attha½ carissat²'ti ±gh±ta½ bandhati. im±ni kho, bhikkhave, nava ±gh±tavatth³n²''ti. navama½. 10. ±gh±tapaµivinayasutta½ 30. {d²0 ni0 3.340, 359} ``navayime, bhikkhave, ±gh±tapaµivinay±. katame nava? `anattha½ me acari {acar²ti (sy±0), eva½ ``carati, carissati'' padesupi}, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `anattha½ me carati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `anattha½ me carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; piyassa me man±passa anattha½ acari...pe0... anattha½ carati...pe0... `anattha½ carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; appiyassa me aman±passa attha½ acari...pe0... attha½ carati...pe0... `attha½ carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti. ime kho, bhikkhave, nava ±gh±tapaµivinay±''ti. dasama½. 11. anupubbanirodhasutta½ 31. ``navayime, bhikkhave, anupubbanirodh±. katame nava? paµhama½ jh±na½ sam±pannassa k±masaññ± {±missasaññ± (sy±0)} niruddh± hoti; dutiya½ jh±na½ sam±pannassa vitakkavic±r± niruddh± honti; tatiya½ jh±na½ sam±pannassa p²ti niruddh± hoti; catuttha½ jh±na½ sam±pannassa ass±sapass±s± niruddh± honti; ±k±s±nañc±yatana½ sam±pannassa r³pasaññ± niruddh± hoti; viññ±ºañc±yatana½ sam±pannassa ±k±s±nañc±yatanasaññ± niruddh± hoti; ±kiñcaññ±yatana½ sam±pannassa viññ±ºañc±yatanasaññ± niruddh± hoti ; nevasaññ±n±saññ±yatana½ sam±pannassa ±kiñcaññ±yatanasaññ± niruddh± hoti; saññ±vedayitanirodha½ sam±pannassa saññ± ca vedan± ca niruddh± honti. ime kho, bhikkhave, nava anupubbanirodh±''ti {d²0 ni0 3.344, 349}. ek±dasama½. satt±v±savaggo tatiyo. tassudd±na½ -- tiµh±na½ kha¼uªko taºh±, sattapaññ± sil±yupo. dve ver± dve ±gh±t±ni, anupubbanirodhena c±ti.. 4. mah±vaggo 1. anupubbavih±rasutta½ 32. {d²0 ni0 3.344, 359} ``navayime , bhikkhave, anupubbavih±r±. katame nava? {ettha s²0 p²0 potthakesu ``idha bhikkhave bhikkhu vivicceva k±meh²'' ti±din± vittharena p±µho dissati} paµhama½ jh±na½, dutiya½ jh±na½, tatiya½ jh±na½, catuttha½ jh±na½, ±k±s±nañc±yatana½, viññ±ºañc±yatana½, ±kiñcaññ±yatana½, nevasaññ±n±saññ±yatana½, saññ±vedayitanirodho -- ime kho, bhikkhave, nava anupubbavih±r±''ti. paµhama½. 2. anupubbavih±rasam±pattisutta½ 33. ``navayim±, bhikkhave {nava bhikkhave (?)}, anupubbavih±rasam±pattiyo desess±mi, ta½ suº±tha...pe0... katam± ca, bhikkhave, nava anupubbavih±rasam±pattiyo? yattha k±m± nirujjhanti, ye ca k±me nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha k±m± nirujjhanti, ke ca k±me nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso , bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ettha k±m± nirujjhanti, te ca k±me nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha vitakkavic±r± nirujjhanti, ye ca vitakkavic±re nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha vitakkavic±r± nirujjhanti, ke ca vitakkavic±re nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati; ettha vitakkavic±r± nirujjhanti, te ca vitakkavic±re nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha p²ti nirujjhati, ye ca p²ti½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha p²ti nirujjhati, ke ca p²ti½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati; ettha p²ti nirujjhati, te ca p²ti½ nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha upekkh±sukha½ nirujjhati, ye ca upekkh±sukha½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha upekkh±sukha½ nirujjhati, ke ca upekkh±sukha½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu sukhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati; ettha upekkh±sukha½ nirujjhati, te ca upekkh±sukha½ nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha r³pasaññ± nirujjhati, ye ca r³pasañña½ {yattha r³pasaññ± nirujjhanti, ye ca r³pasaññ± (s²0 sy±0 p²0)} nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha r³pasaññ± nirujjhati , ke ca r³pasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± ananto ±k±soti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. ettha r³pasaññ± nirujjhati, te ca r³pasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha ±k±s±nañc±yatanasaññ± nirujjhati, ye ca ±k±s±nañc±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha ±k±s±nañc±yatanasaññ± nirujjhati, ke ca ±k±s±nañc±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma ananta½ viññ±ºanti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. ettha ±k±s±nañc±yatanasaññ± nirujjhati, te ca ±k±s±nañc±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha viññ±ºañc±yatanasaññ± nirujjhati, ye ca viññ±ºañc±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha viññ±ºañc±yatanasaññ± nirujjhati, ke ca viññ±ºañc±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma natthi kiñc²ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. ettha viññ±ºañc±yatanasaññ± nirujjhati, te ca viññ±ºañc±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya ; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha ±kiñcaññ±yatanasaññ± nirujjhati, ye ca ±kiñcaññ±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha ±kiñcaññ±yatanasaññ± nirujjhati, ke ca ±kiñcaññ±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. ettha ±kiñcaññ±yatanasaññ± nirujjhati, te ca ±kiñcaññ±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. ``yattha nevasaññ±n±saññ±yatanasaññ± nirujjhati, ye ca nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti, `addh± te ±yasmanto nicch±t± nibbut± tiºº± p±raªgat± tadaªgen±'ti vad±mi. `kattha nevasaññ±n±saññ±yatanasaññ± nirujjhati, ke ca nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharanti -- ahameta½ na j±n±mi ahameta½ na pass±m²'ti, iti yo eva½ vadeyya, so evamassa vacan²yo -- `idh±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati. ettha nevasaññ±n±saññ±yatanasaññ± nirujjhati, te ca nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½ nirodhetv± nirodhetv± viharant²'ti. addh±, bhikkhave, asaµho am±y±v² `s±dh³'ti bh±sita½ abhinandeyya anumodeyya; `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± namassam±no pañjaliko payirup±seyya. im± kho, bhikkhave, nava anupubbavih±rasam±pattiyo''ti. dutiya½. 3. nibb±nasukhasutta½ 34. eka½ samaya½ ±yasm± s±riputto r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tatra kho ±yasm± s±riputto bhikkh³ ±mantesi -- ``sukhamida½, ±vuso, nibb±na½. sukhamida½ , ±vuso, nibb±na''nti. eva½ vutte ±yasm± ud±y² ±yasmanta½ s±riputta½ etadavoca -- ``ki½ panettha, ±vuso s±riputta, sukha½ yadettha natthi vedayita''nti? ``etadeva khvettha, ±vuso, sukha½ yadettha natthi vedayita½. pañcime, ±vuso, k±maguº±. katame pañca? cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotaviññeyy± sadd±...pe0... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y± -- ime kho, ±vuso, pañca k±maguº±. ya½ kho, ±vuso, ime pañca k±maguºe paµicca uppajjati sukha½ somanassa½, ida½ vuccat±vuso, k±masukha½. ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa ce, ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato k±masahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te k±masahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa ce, ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato vitakkasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te vitakkasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti . svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa ce, ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato p²tisahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi , ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te p²tisahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sukhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa ce, ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato upekkh±sahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te upekkh±sahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± ananto ±k±soti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. tassa ce, ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato r³pasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te r³pasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti . svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma ananta½ viññ±ºanti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. tassa ce , ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato ±k±s±nañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te ±k±s±nañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma, natthi kiñc²ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. tassa ce, ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato viññ±ºañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te viññ±ºañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. tassa ce, ±vuso, bhikkhuno imin± vih±rena viharato ±kiñcaññ±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti, svassa hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±vuso, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa te ±kiñcaññ±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa hoti ±b±dho. yo kho pan±vuso, ±b±dho dukkhameta½ vutta½ bhagavat±. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. imin±pi kho eta½, ±vuso, pariy±yena veditabba½ yath± sukha½ nibb±na''nti. tatiya½. 4. g±v²upam±sutta½ 35. ``seyyath±pi , bhikkhave, g±v² pabbateyy± b±l± abyatt± akhettaññ³ akusal± visame pabbate caritu½. tass± evamassa -- `ya½n³n±ha½ agatapubbañceva disa½ gaccheyya½, akh±ditapubb±ni ca tiº±ni kh±deyya½, ap²tapubb±ni ca p±n²y±ni piveyya'nti. s± purima½ p±da½ na suppatiµµhita½ patiµµh±petv± pacchima½ p±da½ uddhareyya. s± na ceva agatapubba½ disa½ gaccheyya, na ca akh±ditapubb±ni tiº±ni kh±deyya, na ca ap²tapubb±ni p±n²y±ni piveyya; yasmi½ cass± padese µhit±ya evamassa -- `ya½n³n±ha½ agatapubbañceva disa½ gaccheyya½, akh±ditapubb±ni ca tiº±ni kh±deyya½, ap²tapubb±ni ca p±n²y±ni piveyya'nti tañca padesa½ na sotthin± pacc±gaccheyya. ta½ kissa hetu? tath± hi s±, bhikkhave, g±v² pabbateyy± b±l± abyatt± akhettaññ³ akusal± visame pabbate caritu½. evameva½ kho, bhikkhave, idhekacco bhikkhu b±lo abyatto akhettaññ³ akusalo vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati; so ta½ nimitta½ na ±sevati na bh±veti na bahul²karoti na sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. so na sakkoti vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharitu½. tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. so na sakkoti vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharitu½. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu ubhato bhaµµho ubhato parih²no, seyyath±pi s± g±v² pabbateyy± b±l± abyatt± akhettaññ³ akusal± visame pabbate caritu½'''. ``seyyath±pi, bhikkhave, g±v² pabbateyy± paº¹it± byatt± khettaññ³ kusal± visame pabbate caritu½. tass± evamassa -- `ya½n³n±ha½ agatapubbañceva disa½ gaccheyya½, akh±ditapubb±ni ca tiº±ni kh±deyya½, ap²tapubb±ni ca p±n²y±ni piveyya'nti. s± purima½ p±da½ suppatiµµhita½ patiµµh±petv± pacchima½ p±da½ uddhareyya. s± agatapubbañceva disa½ gaccheyya, akh±ditapubb±ni ca tiº±ni kh±deyya, ap²tapubb±ni ca p±n²y±ni piveyya. yasmi½ cass± padese µhit±ya evamassa -- `ya½n³n±ha½ agatapubbañceva disa½ gaccheyya½, akh±ditapubb±ni ca tiº±ni kh±deyya½, ap²tapubb±ni ca p±n²y±ni piveyya'nti tañca padesa½ sotthin± pacc±gaccheyya. ta½ kissa hetu? tath± hi s±, bhikkhave, g±v² pabbateyy± paº¹it± byatt± khettaññ³ kusal± visame pabbate caritu½. evameva½ kho, bhikkhave, idhekacco bhikkhu paº¹ito byatto khettaññ³ kusalo vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. so dutiya½ jh±na½ anabhihi½sam±no vitakkavic±r±na½ v³pasam±... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca vihareyya½ sato ca sampaj±no, sukhañca k±yena paµisa½vedeyya½ ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- upekkhako satim± sukhavih±r²ti tatiya½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. so tatiya½ jh±na½ anabhihi½sam±no p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. so catuttha½ jh±na½ anabhihi½sam±no sukhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± ananto ±k±soti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. so ±k±s±nañc±yatana½ anabhihi½sam±no sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± ...pe0... ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma ananta½ viññ±ºanti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. so viññ±ºañc±yatana½ anabhihi½sam±no sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma natthi kiñc²ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. so ±kiñcaññ±yatana½ anabhihi½sam±no sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. so nevasaññ±n±saññ±yatana½ anabhihi½sam±no sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. so ta½ nimitta½ ±sevati bh±veti bahul²karoti sv±dhiµµhita½ adhiµµh±ti. ``tassa eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja vihareyya'nti. so saññ±vedayitanirodha½ anabhihi½sam±no sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati. ``yato kho, bhikkhave, bhikkhu ta½ tadeva sam±patti½ sam±pajjatipi vuµµh±tipi, tassa mudu citta½ hoti kammañña½. mudun± kammaññena cittena appam±ºo sam±dhi hoti subh±vito. so appam±ºena sam±dhin± subh±vitena yassa yassa abhiññ±sacchikaraº²yassa dhammassa citta½ abhininn±meti abhiññ±sacchikiriy±ya tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati ±yatane. ``so sace ±kaªkhati -- `anekavihita½ iddhividha½ paccanubhaveyya½, ekopi hutv± bahudh± assa½, bahudh±pi hutv± eko assa½...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteyya'nti, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati ±yatane. ``so sace ±kaªkhati -- dibb±ya sotadh±tuy±...pe0... sati sati ±yatane. ``so sace ±kaªkhati -- `parasatt±na½ parapuggal±na½ cetas± ceto paricca paj±neyya½, sar±ga½ v± citta½ sar±ga½ cittanti paj±neyya½, v²tar±ga½ v± citta½ v²tar±ga½ cittanti paj±neyya½, sadosa½ v± citta½ sadosa½ cittanti paj±neyya½, v²tadosa½ v± citta½ v²tadosa½ cittanti paj±neyya½, samoha½ v± citta½ samoha½ cittanti paj±neyya½, v²tamoha½ v± citta½... sa½khitta½ v± citta½... vikkhitta½ v± citta½... mahaggata½ v± citta½... amahaggata½ v± citta½... sauttara½ v± citta½... anuttara½ v± citta½... sam±hita½ v± citta½... asam±hita½ v± citta½... vimutta½ v± citta½... avimutta½ v± citta½ avimutta½ cittanti paj±neyya'nti, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati ±yatane. ``so sace ±kaªkhati -- `anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussareyya½, seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo...pe0... iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussareyya'nti, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati ±yatane. ``so sace ±kaªkhati -- `dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena...pe0... yath±kamm³page satte paj±neyya'nti, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati ±yatane. ``so sace ±kaªkhati -- `±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyya'nti, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati ±yatane''ti. catuttha½. 5. jh±nasutta½ 36. ``paµhamamp±ha½ , bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi ; dutiyamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi; tatiyamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi; catutthamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi; ±k±s±nañc±yatanamp±ha½, bhikkhave, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi; viññ±ºañc±yatanamp±ha½, bhikkhave, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi; ±kiñcaññ±yatanamp±ha½, bhikkhave, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi; nevasaññ±n±saññ±yatanamp±ha½, bhikkhave, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi; saññ±vedayitanirodhamp±ha½, bhikkhave, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±mi. ```paµhamamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti r³pagata½ vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaº¹ato sallato aghato ±b±dhato parato palokato suññato anattato samanupassati. so tehi dhammehi citta½ paµiv±peti {patiµµh±peti (sy±0), paµip±deti (ka0) ma0 ni0 2.133 passitabba½}. so tehi dhammehi citta½ paµiv±petv± {patiµµh±petv± (sy±0), paµip±detv± (ka0)} amat±ya dh±tuy± citta½ upasa½harati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ sabbasaªkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taºh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na'nti. so tattha µhito ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti. no ce ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti, teneva dhammar±gena t±ya dhammanandiy± pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. ``seyyath±pi, bhikkhave, iss±so v± iss±santev±s² v± tiºapurisar³pake v± mattik±puñje v± yogga½ karitv±, so aparena samayena d³rep±t² ca hoti akkhaºavedh² ca mahato ca k±yassa pad±let± {pad±lit± (ka0) a0 ni0 3.134; 4.181}; evameva½ kho , bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti r³pagata½ vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaº¹ato sallato aghato ±b±dhato parato palokato suññato anattato samanupassati. so tehi dhammehi citta½ paµiv±peti . so tehi dhammehi citta½ paµiv±petv± amat±ya dh±tuy± citta½ upasa½harati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ sabbasaªkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taºh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na'nti. so tattha µhito ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti. no ce ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti, teneva dhammar±gena t±ya dhammanandiy± pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. `paµhamamp±ha½ , bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ``dutiyamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya...pe0... tatiyamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya... `catutthamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? idha, bhikkhave, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti r³pagata½ vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaº¹ato sallato aghato ±b±dhato parato palokato suññato anattato samanupassati. so tehi dhammehi citta½ paµiv±peti. so tehi dhammehi citta½ paµiv±petv± amat±ya dh±tuy± citta½ upasa½harati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ sabbasaªkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taºh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na'nti. so tattha µhito ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti. no ce ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti, teneva dhammar±gena t±ya dhammanandiy± pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. ``seyyath±pi , bhikkhave, iss±so v± iss±santev±s² v± tiºapurisar³pake v± mattik±puñje v± yogga½ karitv±, so aparena samayena d³rep±t² ca hoti akkhaºavedh² ca mahato ca k±yassa pad±let± ; evameva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sukhassa ca pah±n±, dukkhassa ca pah±n±, pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti r³pagata½ vedan±gata½...pe0... an±vattidhammo tasm± lok±. `catutthamp±ha½ , bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ```±k±s±nañc±yatanamp±ha½, bhikkhave, jh±na½ niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? idha, bhikkhave, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaº¹ato sallato aghato ±b±dhato parato palokato suññato anattato samanupassati. so tehi dhammehi citta½ paµiv±peti. so tehi dhammehi citta½ paµiv±petv± amat±ya dh±tuy± citta½ upasa½harati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ sabbasaªkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taºh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na'nti. so tattha µhito ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti. no ce ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti, teneva dhammar±gena t±ya dhammanandiy± pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. ``seyyath±pi, bhikkhave, iss±so v± iss±santev±s² v± tiºapurisar³pake v± mattik±puñje v± yogga½ karitv±, so aparena samayena d³rep±t² ca hoti akkhaºavedh² ca mahato ca k±yassa pad±let±; evameva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti vedan±gata½ saññ±gata½...pe0... an±vattidhammo tasm± lok±. `±k±s±nañc±yatanamp±ha½, bhikkhave, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ```viññ±ºañc±yatanamp±ha½ , bhikkhave, niss±ya...pe0... ±kiñcaññ±yatanamp±ha½, bhikkhave, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti kho paneta½ vutta½ . kiñceta½ paµicca vutta½? idha , bhikkhave, bhikkhu sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaº¹ato sallato aghato ±b±dhato parato palokato suññato anattato samanupassati. so tehi dhammehi citta½ paµiv±peti. so tehi dhammehi citta½ paµiv±petv± amat±ya dh±tuy± citta½ upasa½harati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ sabbasaªkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taºh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na'nti. so tattha µhito ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti. no ce ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti, teneva dhammar±gena t±ya dhammanandiy± pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. ``seyyath±pi, bhikkhave, iss±so v± iss±santev±s² v± tiºapurisar³pake v± mattik±puñje v± yogga½ karitv±, so aparena samayena d³rep±t² ca hoti akkhaºavedh² ca mahato ca k±yassa pad±let±; evameva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. so yadeva tattha hoti vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½, te dhamme aniccato dukkhato rogato gaº¹ato sallato aghato ±b±dhato parato palokato suññato anattato samanupassati. so tehi dhammehi citta½ paµiv±peti. so tehi dhammehi citta½ paµiv±petv± amat±ya dh±tuy± citta½ upasa½harati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ sabbasaªkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taºh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na'nti. so tattha µhito ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti. no ce ±sav±na½ khaya½ p±puº±ti, teneva dhammar±gena t±ya dhammanandiy± pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. `±kiñcaññ±yatanamp±ha½, niss±ya ±sav±na½ khaya½ vad±m²'ti, iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ``iti kho, bhikkhave, y±vat± saññ±sam±patti t±vat± aññ±paµivedho. y±ni ca kho im±ni, bhikkhave, niss±ya dve ±yatan±ni -- nevasaññ±n±saññ±yatanasam±patti ca saññ±vedayitanirodho ca, jh±y²hete , bhikkhave, sam±pattikusalehi sam±pattivuµµh±nakusalehi sam±pajjitv± vuµµhahitv± samm± akkh±tabb±n²ti vad±m²''ti. pañcama½. 6. ±nandasutta½ 37. eka½ samaya½ ±yasm± ±nando kosambiya½ viharati ghosit±r±me. tatra kho ±yasm± ±nando bhikkh³ ±mantesi -- ``±vuso bhikkhave''ti. ``±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato ±nandassa paccassosu½. ±yasm± ±nando etadavoca -- ``acchariya½, ±vuso, abbhuta½, ±vuso! y±vañcida½ tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena samb±dhe ok±s±dhigamo anubuddho satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaªgam±ya ñ±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya. tadeva n±ma cakkhu½ bhavissati te r³p± tañc±yatana½ no paµisa½vedissati {paµisa½vedayati (ka0)}. tadeva n±ma sota½ bhavissati te sadd± tañc±yatana½ no paµisa½vedissati. tadeva n±ma gh±na½ bhavissati te gandh± tañc±yatana½ no paµisa½vedissati. s±va n±ma jivh± bhavissati te ras± tañc±yatana½ no paµisa½vedissati. sova n±ma k±yo bhavissati te phoµµhabb± tañc±yatana½ no paµisa½vedissat²''ti. eva½ vutte ±yasm± ud±y² ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``saññ²meva nu kho, ±vuso ±nanda, tad±yatana½ no paµisa½vedeti ud±hu asaññ²''ti? ``saññ²meva kho, ±vuso, tad±yatana½ no paµisa½vedeti, no asaññ²''ti. ``ki½saññ² pan±vuso, tad±yatana½ no paµisa½vedet²''ti? ``idh±vuso, bhikkhu, sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. eva½saññ²pi kho, ±vuso, tad±yatana½ no paµisa½vedeti. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. eva½saññ²pi kho, ±vuso, tad±yatana½ no paµisa½vedeti. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. eva½saññ²pi kho , ±vuso, tad±yatana½ no paµisa½vedet²''ti. ``ekamid±ha½, ±vuso, samaya½ s±kete vihar±mi añjanavane migad±ye. atha kho, ±vuso, jaµilav±sik± {jaµilag±hiy± (s²0 p²0), ja¹ilabh±gik± (sy±0)} bhikkhun² yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhit± kho, ±vuso, jaµilav±sik± bhikkhun² ma½ etadavoca -- `y±ya½, bhante ±nanda, sam±dhi na c±bhinato na c±panato na ca sasaªkh±raniggayhav±ritagato {sasaªkh±raniggayhav±ritavato (s²0 sy±0 ka½0 p²0), sasaªkh±raniggayhav±riv±vaµo (ka0) a0 ni0 3.102; 5.27; d²0 ni0 3.355}, vimuttatt± µhito, µhitatt± santusito, santusitatt± no paritassati. aya½, bhante ±nanda, sam±dhi ki½phalo vutto bhagavat±'''ti? ``eva½ vutte, soha½, ±vuso, jaµilav±sika½ bhikkhuni½ etadavoca½ -- `y±ya½, bhagini, sam±dhi na c±bhinato na c±panato na ca sasaªkh±raniggayhav±ritagato, vimuttatt± µhito, µhitatt± santusito, santusitatt± no paritassati. aya½, bhagini, sam±dhi aññ±phalo vutto bhagavat±'ti. eva½saññ²pi kho, ±vuso, tad±yatana½ no paµisa½vedet²''ti. chaµµha½. 7. lok±yatikasutta½ 38. atha kho dve lok±yatik± br±hmaº± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te br±hmaº± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``p³raºo, bho gotama, kassapo sabbaññ³ sabbadass±v² aparisesa½ ñ±ºadassana½ paµij±n±ti -- `carato ca me tiµµhato ca suttassa ca j±garassa ca satata½ samita½ ñ±ºadassana½ paccupaµµhita'nti. so evam±ha -- `aha½ anantena ñ±ºena ananta½ loka½ j±na½ passa½ vihar±m²'ti. ayampi {ayampi hi (sy±0 ka0)}, bho gotama, nigaºµho n±µaputto sabbaññ³ sabbadass±v² aparisesa½ ñ±ºadassana½ paµij±n±ti -- `carato ca me tiµµhato ca suttassa ca j±garassa ca satata½ samita½ ñ±ºadassana½ paccupaµµhita'nti. so {sopi (?)} evam±ha -- `aha½ anantena ñ±ºena ananta½ loka½ j±na½ passa½ vihar±m²'ti. imesa½, bho gotama, ubhinna½ ñ±ºav±d±na½ ubhinna½ aññamañña½ vipaccan²kav±d±na½ ko sacca½ ±ha ko mus±''ti? ``ala½, br±hmaº±! tiµµhateta½ -- `imesa½ ubhinna½ ñ±ºav±d±na½ ubhinna½ aññamañña½ vipaccan²kav±d±na½ ko sacca½ ±ha ko mus±'ti. dhamma½ vo, br±hmaº±, desess±mi, ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bho''ti kho te br±hmaº± bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``seyyath±pi, br±hmaº±, catt±ro puris± catuddis± µhit± paramena javena ca samann±gat± paramena ca padav²tih±rena. te evar³pena javena samann±gat± assu, seyyath±pi n±ma da¼hadhamm± {da¼hadhammo (sabbattha) a0 ni0 4.45; ma0 ni0 1.116 ca, ta½sa½vaººan±µ²k±yo ca moggall±naby±karaºañca oloketabb±} dhanuggaho sikkhito katahattho kat³p±sano lahukena asanena appakasirena tiriya½ t±lacch±ya½ {t±lacch±ti½ (s²0 sy±0 p²0), t±lacch±di½ (ka0) a0 ni0 4.45; ma0 ni0 1.161 passitabba½} atip±teyya; evar³pena ca padav²tih±rena, seyyath±pi n±ma puratthim± samudd± pacchimo samuddo atha puratthim±ya dis±ya µhito puriso eva½ vadeyya -- `aha½ gamanena lokassa anta½ p±puºiss±m²'ti. so aññatreva asitap²takh±yitas±yit± aññatra ucc±rapass±vakamm± aññatra nidd±kilamathapaµivinodan± vassasat±yuko vassasataj²v² vassasata½ gantv± appatv±va lokassa anta½ antar± k±la½ kareyya. atha pacchim±ya dis±ya...pe0... atha uttar±ya dis±ya... atha dakkhiº±ya dis±ya µhito puriso eva½ vadeyya -- `aha½ gamanena lokassa anta½ p±puºiss±m²'ti. so aññatreva asitap²takh±yitas±yit± aññatra ucc±rapass±vakamm± aññatra nidd±kilamathapaµivinodan± vassasat±yuko vassasataj²v² vassasata½ gantv± appatv±va lokassa anta½ antar± k±la½ kareyya. ta½ kissa hetu? n±ha½, br±hmaº±, evar³p±ya sandh±vanik±ya lokassa anta½ ñ±teyya½ daµµheyya½ patteyyanti vad±mi. na c±ha½, br±hmaº±, appatv±va lokassa anta½ dukkhassa antakiriya½ vad±mi. ``pañcime, br±hmaº±, k±maguº± ariyassa vinaye lokoti vuccati. katame pañca? cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±; sotaviññeyy± sadd±...pe0... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±; ime kho, br±hmaº±, pañca k±maguº± ariyassa vinaye lokoti vuccati. ``idha, br±hmaº±, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. aya½ vuccati, br±hmaº±, `bhikkhu lokassa antam±gamma, lokassa ante viharati'. tamaññe evam±ha½su -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'ti. ahampi hi {ahampi (s²0 p²0)}, br±hmaº±, eva½ vad±mi -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'''ti. ``puna capara½, br±hmaº±, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. aya½ vuccati, br±hmaº±, `bhikkhu lokassa antam±gamma lokassa ante viharati'. tamaññe evam±ha½su -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'ti. ahampi hi, br±hmaº±, eva½ vad±mi -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'''ti. ``puna capara½, br±hmaº±, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. aya½ vuccati, br±hmaº±, `bhikkhu lokassa antam±gamma lokassa ante viharati'. tamaññe evam±ha½su -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'ti . ahampi hi, br±hmaº±, eva½ vad±mi -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'''ti. ``puna capara½, br±hmaº±, bhikkhu sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati...pe0... sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati...pe0... sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. aya½ vuccati, br±hmaº± , `bhikkhu lokassa antam±gamma lokassa ante viharati'. tamaññe evam±ha½su -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'ti. ahampi hi, br±hmaº±, eva½ vad±mi -- `ayampi lokapariy±panno, ayampi anissaµo lokamh±'''ti. ``puna capara½, br±hmaº±, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. aya½ vuccati, br±hmaº±, `bhikkhu lokassa antam±gamma lokassa ante viharati tiººo loke visattika'''nti. sattama½. 8. dev±surasaªg±masutta½ 39. ``bh³tapubba½, bhikkhave, dev±surasaªg±mo samupaby³¼ho {samupabb³¼ho (s²0 p²0)} ahosi. tasmi½ kho pana, bhikkhave, saªg±me asur± jini½su, dev± par±jayi½su {par±jiyi½su (s²0 sy±0 ka0)}. par±jit± ca, bhikkhave, dev± {dev± bh²t± (p²0)} apayi½suyeva {apaya½sveva (s²0)} uttaren±bhimukh±, abhiyi½su {abhiya½su (s²0)} asur±. atha kho, bhikkhave, dev±na½ etadahosi -- `abhiyanteva kho asur±. ya½n³na maya½ dutiyampi asurehi saªg±meyy±m±'ti. dutiyampi kho, bhikkhave, dev± asurehi saªg±mesu½. dutiyampi kho, bhikkhave, asur±va jini½su, dev± par±jayi½su. par±jit± ca, bhikkhave, dev± apayi½suyeva uttaren±bhimukh±, abhiyi½su asur±''. atha kho, bhikkhave, dev±na½ etadahosi -- `abhiyanteva kho asur±. ya½n³na maya½ tatiyampi asurehi saªg±meyy±m±'ti. tatiyampi kho, bhikkhave, dev± asurehi saªg±mesu½. tatiyampi kho , bhikkhave, asur±va jini½su, dev± par±jayi½su. par±jit± ca, bhikkhave, dev± bh²t± devapura½yeva pavisi½su. devapuragat±nañca pana {puna (ka0)}, bhikkhave, dev±na½ etadahosi -- `bh²rutt±nagatena kho d±ni maya½ etarahi attan± vihar±ma akaraº²y± asureh²'ti. asur±nampi, bhikkhave, etadahosi -- `bh²rutt±nagatena kho d±ni dev± etarahi attan± viharanti akaraº²y± amheh²'ti. ``bh³tapubba½ , bhikkhave, dev±surasaªg±mo samupaby³¼ho ahosi. tasmi½ kho pana, bhikkhave, saªg±me dev± jini½su, asur± par±jayi½su. par±jit± ca, bhikkhave, asur± apayi½suyeva dakkhiºen±bhimukh±, abhiyi½su dev±. atha kho, bhikkhave, asur±na½ etadahosi -- `abhiyanteva kho dev±. ya½n³na maya½ dutiyampi devehi saªg±meyy±m±'ti. dutiyampi kho, bhikkhave, asur± devehi saªg±mesu½. dutiyampi kho, bhikkhave, dev± jini½su, asur± par±jayi½su. par±jit± ca, bhikkhave, asur± apayi½suyeva dakkhiºen±bhimukh±, abhiyi½su dev±''. atha kho, bhikkhave, asur±na½ etadahosi -- `abhiyanteva kho dev±. ya½n³na maya½ tatiyampi devehi saªg±meyy±m±'ti. tatiyampi kho, bhikkhave, asur± devehi saªg±mesu½. tatiyampi kho, bhikkhave, dev± jini½su, asur± par±jayi½su. par±jit± ca, bhikkhave, asur± bh²t± asurapura½yeva pavisi½su. asurapuragat±nañca pana, bhikkhave, asur±na½ etadahosi -- `bh²rutt±nagatena kho d±ni maya½ etarahi attan± vihar±ma akaraº²y± deveh²'ti. dev±nampi, bhikkhave, etadahosi -- `bh²rutt±nagatena kho d±ni asur± etarahi attan± viharanti akaraº²y± amheh²'ti. ``evameva½ kho, bhikkhave, yasmi½ samaye bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati, tasmi½, bhikkhave, samaye bhikkhussa eva½ hoti -- `bh²rutt±nagatena kho d±n±ha½ etarahi attan± vihar±mi akaraº²yo m±rass±'ti . m±rass±pi, bhikkhave, p±pimato eva½ hoti -- `bh²rutt±nagatena kho d±ni bhikkhu etarahi attan± viharati akaraº²yo mayha'''nti. ``yasmi½, bhikkhave, samaye bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati, tasmi½, bhikkhave, samaye bhikkhussa eva½ hoti -- `bh²rutt±nagatena kho d±n±ha½ etarahi attan± vihar±mi akaraº²yo m±rass±'ti. m±rass±pi, bhikkhave, p±pimato eva½ hoti -- `bh²rutt±nagatena kho d±ni bhikkhu etarahi attan± viharati, akaraº²yo mayha'''nti. ``yasmi½, bhikkhave, samaye bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu antamak±si m±ra½, apada½ vadhitv± m±racakkhu½ adassana½ gato p±pimato tiººo loke visattika'''nti. ``yasmi½, bhikkhave, samaye bhikkhu sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati... sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati... sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati... sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu antamak±si m±ra½, apada½ vadhitv± m±racakkhu½ adassana½ gato p±pimato tiººo loke visattika'''nti. aµµhama½. 9. n±gasutta½ 40. ``yasmi½ , bhikkhave, samaye ±raññikassa n±gassa gocarapasutassa hatth²pi hatthiniyopi hatthikalabh±pi hatthicch±p±pi purato purato gantv± tiºagg±ni chindanti, tena, bhikkhave, ±raññiko n±go aµµ²yati har±yati jigucchati. yasmi½, bhikkhave, samaye ±raññikassa n±gassa gocarapasutassa hatth²pi hatthiniyopi hatthikalabh±pi hatthicch±p±pi obhaggobhagga½ s±kh±bhaªga½ kh±danti, tena, bhikkhave, ±raññiko n±go aµµ²yati har±yati jigucchati. yasmi½ , bhikkhave, samaye ±raññikassa n±gassa og±ha½ otiººassa hatth²pi hatthiniyopi hatthikalabh±pi hatthicch±p±pi purato purato gantv± soº¹±ya udaka½ ±lo¼enti, tena, bhikkhave, ±raññiko n±go aµµ²yati har±yati jigucchati. yasmi½, bhikkhave, samaye ±raññikassa n±gassa og±h± uttiººassa hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo gacchanti, tena, bhikkhave, ±raññiko n±go aµµ²yati har±yati jigucchati. ``tasmi½, bhikkhave, samaye ±raññikassa n±gassa eva½ hoti -- `aha½ kho etarahi ±kiººo vihar±mi hatth²hi hatthin²hi hatthikalabhehi hatthicch±pehi . chinnagg±ni ceva tiº±ni kh±d±mi, obhaggobhaggañca me s±kh±bhaªga½ kh±danti {kh±dita½ (sy±0 ka0) mah±va0 467 passitabba½}, ±vil±ni ca p±n²y±ni piv±mi, og±h± ca {og±h±pi ca (sy±0 ka0) mah±va0 467 passitabba½} me uttiººassa hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo gacchanti. ya½n³n±ha½ eko gaºasm± v³pakaµµho vihareyya'nti. so aparena samayena eko gaºasm± v³pakaµµho viharati, acchinnagg±ni ceva tiº±ni kh±dati, obhaggobhaggañcassa s±kh±bhaªga½ na kh±danti {na obhaggobhaggañca s±kh±bhaªga kh±dati (sy±0 ka0)}, an±vil±ni ca p±n²y±ni pivati, og±h± cassa uttiººassa na hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo gacchanti. ``tasmi½, bhikkhave, samaye ±raññikassa n±gassa eva½ hoti -- `aha½ kho pubbe ±kiººo vih±si½ hatth²hi hatthin²hi hatthikalabhehi hatthicch±pehi, chinnagg±ni ceva tiº±ni kh±di½, obhaggobhaggañca me s±kh±bhaªga½ kh±di½su, ±vil±ni ca p±n²y±ni ap±yi½, og±h± {ettha pisaddo sabbatthapi natthi} ca me uttiººassa hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo agama½su. soha½ etarahi eko gaºasm± v³pakaµµho vihar±mi, acchinnagg±ni ceva tiº±ni kh±d±mi, obhaggobhaggañca me s±kh±bhaªga½ na kh±danti, an±vil±ni ca p±n²y±ni piv±mi, og±h± ca me uttiººassa na hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo gacchant²'ti. so soº¹±ya s±kh±bhaªga½ bhañjitv± s±kh±bhaªgena k±ya½ parimajjitv± attamano soº¹a½ sa½harati {kaº¹u½ sa½hanti (s²0 p²0) kaº¹u½ sa½hanati (sy±0), ettha kaº¹uvanadukkha½ vinet²ti attho},. ``evameva½ kho, bhikkhave, yasmi½ samaye bhikkhu ±kiººo viharati bhikkh³hi bhikkhun²hi up±sakehi up±sik±hi raññ± r±jamah±mattehi titthiyehi titthiyas±vakehi, tasmi½, bhikkhave, samaye bhikkhussa eva½ hoti -- `aha½ kho etarahi ±kiººo vihar±mi bhikkh³hi bhikkhun²hi up±sakehi up±sik±hi raññ± r±jamah±mattehi titthiyehi titthiyas±vakehi. ya½n³n±ha½ eko gaºasm± v³pakaµµho vihareyya'nti. so vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½ . so araññagato v± rukkham³lagato v± suññ±g±ragato v± nis²dati pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. ``so abhijjha½ loke pah±ya vigat±bhijjhena cetas± viharati, abhijjh±ya citta½ parisodheti; by±p±dapadosa½ pah±ya aby±pannacitto viharati sabbap±ºabh³tahit±nukamp², by±p±dapados± citta½ parisodheti; thinamiddha½ pah±ya vigatathinamiddho viharati ±lokasaññ² sato sampaj±no, thinamiddh± citta½ parisodheti; uddhaccakukkucca½ pah±ya anuddhato viharati ajjhatta½ v³pasantacitto, uddhaccakukkucc± citta½ parisodheti; vicikiccha½ pah±ya tiººavicikiccho viharati akatha½kath² kusalesu dhammesu, vicikicch±ya citta½ parisodheti. so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. so attamano soº¹a½ sa½harati {kaº¹u½ sa½hanti (s²0 p²0), kaº¹u½ sa½hanati (sy±0), ettha kaº¹uvanasadisa½ jh±napaµipakkha½ kilesadukkha½ vinet²ti attho}. vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. so attamano soº¹a½ sa½harati. ``sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. so attamano soº¹a½ sa½harati. sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati... sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati... sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati... sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. so attamano soº¹a½ sa½harat²''ti. navama½. 10. tapussasutta½ 41. eka½ samaya½ bhagav± mallesu viharati uruvelakappa½ n±ma mall±na½ nigamo. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya uruvelakappa½ piº¹±ya p±visi. uruvelakappe piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``idheva t±va tva½, ±nanda, hohi, y±v±ha½ mah±vana½ ajjhog±h±mi div±vih±r±y±''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paccassosi. atha kho bhagav± mah±vana½ ajjhog±hetv± aññatarasmi½ rukkham³le div±vih±ra½ nis²di. atha kho tapusso gahapati yen±yasm± ±nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho tapusso gahapati ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``maya½, bhante ±nanda, gih² k±mabhogino k±m±r±m± k±marat± k±masammudit±. tesa½ no, bhante, amh±ka½ gih²na½ k±mabhog²na½ k±m±r±m±na½ k±marat±na½ k±masammudit±na½ pap±to viya kh±yati, yadida½ nekkhamma½. suta½ meta½, bhante, `imasmi½ dhammavinaye dahar±na½ dahar±na½ bhikkh³na½ nekkhamme citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato' {passata½ (?)}. tayida½, bhante, imasmi½ dhammavinaye bhikkh³na½ bahun± janena visabh±go, yadida½ nekkhamma''nti. ``atthi kho eta½, gahapati, kath±p±bhata½ bhagavanta½ dassan±ya. ±y±ma, gahapati, yena bhagav± tenupasaªkamiss±ma; upasaªkamitv± bhagavato etamattha½ ±rocess±ma. yath± no bhagav± by±karissati tath± na½ dh±ress±m±''ti. ``eva½, bhante''ti kho tapusso gahapati ±yasmato ±nandassa paccassosi. atha kho ±yasm± ±nando tapussena gahapatin± saddhi½ yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``aya½ , bhante, tapusso gahapati evam±ha -- `maya½, bhante ±nanda, gih² k±mabhogino k±m±r±m± k±marat± k±masammudit±, tesa½ no bhante, amh±ka½ gih²na½ k±mabhog²na½ k±m±r±m±na½ k±marat±na½ k±masammudit±na½ pap±to viya kh±yati, yadida½ nekkhamma½'. suta½ meta½, bhante, `imasmi½ dhammavinaye dahar±na½ dahar±na½ bhikkh³na½ nekkhamme citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. tayida½, bhante, imasmi½ dhammavinaye bhikkh³na½ bahun± janena visabh±go yadida½ nekkhamma'''nti. ``evameta½, ±nanda, evameta½, ±nanda! mayhampi kho, ±nanda, pubbeva sambodh± anabhisambuddhassa bodhisattasseva sato etadahosi -- `s±dhu nekkhamma½ , s±dhu paviveko'ti. tassa mayha½, ±nanda, nekkhamme citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo, yena me nekkhamme citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `k±mesu kho me ±d²navo adiµµho, so ca me abahul²kato, nekkhamme ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito . tasm± me nekkhamme citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ k±mesu ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½ {bahul²kareyya½ (s²0 sy±0 p²0)}, nekkhamme ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me nekkhamme citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena k±mesu ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½, nekkhamme ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, nekkhamme citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato k±masahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho . seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa me k±masahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, avitakke citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo, yena me avitakke citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `vitakkesu kho me ±d²navo adiµµho, so ca me abahul²kato, avitakke ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me avitakke citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ vitakkesu ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, avitakke ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me avitakke citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena vitakkesu ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½, avitakke ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, avitakke citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato vitakkasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa me vitakkasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca vihareyya½ sato ca sampaj±no sukhañca k±yena paµisa½vedeyya½ ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- upekkhako satim± sukhavih±r²ti tatiya½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, nipp²tike citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo , yena me nipp²tike citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `p²tiy± kho me ±d²navo adiµµho, so ca me abahul²kato, nipp²tike ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me nipp²tike citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ p²tiy± ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, nipp²tike ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me nipp²tike citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena p²tiy± ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½, nipp²tike ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, nipp²tike citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato p²tisahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa me p²tisahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, adukkhamasukhe citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo, yena me adukkhamasukhe citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `upekkh±sukhe kho me ±d²navo adiµµho, so ca me abahul²kato, adukkhamasukhe ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me adukkhamasukhe citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ upekkh±sukhe ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, adukkhamasukhe ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me adukkhamasukhe citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena upekkh±sukhe ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½ adukkhamasukhe ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, adukkhamasukhe citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, sukhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato upekkh±sahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa me upekkh±sahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± ``ananto ±k±so''ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, ±k±s±nañc±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo, yena me ±k±s±nañc±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `r³pesu kho me ±d²navo adiµµho, so ca abahul²kato, ±k±s±nañc±yatane ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me ±k±s±nañc±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ r³pesu ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, ±k±s±nañc±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me ±k±s±nañc±yatane citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena r³pesu ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½, ±k±s±nañc±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, ±k±s±nañc±yatane citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato r³pasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa me r³pasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma ``ananta½ viññ±ºa''nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, viññ±ºañc±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo, yena me viññ±ºañc±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `±k±s±nañc±yatane kho me ±d²navo adiµµho, so ca abahul²kato, viññ±ºañc±yatane ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me viññ±ºañc±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ ±k±s±nañc±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, viññ±ºañc±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me viññ±ºañc±yatane citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena ±k±s±nañc±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½, viññ±ºañc±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, viññ±ºañc±yatane citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato ±k±s±nañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya ; evamevassa me ±k±s±nañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma natthi kiñc²ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, ±kiñcaññ±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo, yena me ±kiñcaññ±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `viññ±ºañc±yatane kho me ±d²navo adiµµho, so ca me abahul²kato, ±kiñcaññ±yatane ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me ±kiñcaññ±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ viññ±ºañc±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, ±kiñcaññ±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me ±kiñcaññ±yatane citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena viññ±ºañc±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½, ±kiñcaññ±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, ±kiñcaññ±yatane citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato viññ±ºañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa me viññ±ºañc±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, nevasaññ±n±saññ±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo, yena me nevasaññ±n±saññ±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `±kiñcaññ±yatane kho me ±d²navo adiµµho, so ca me abahul²kato, nevasaññ±n±saññ±yatane ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me nevasaññ±n±saññ±yatane citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ ±kiñcaññ±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, nevasaññ±n±saññ±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me nevasaññ±n±saññ±yatane citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena ±kiñcaññ±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½, nevasaññ±n±saññ±yatane ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, nevasaññ±n±saññ±yatane citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja vihar±mi. tassa mayha½, ±nanda, imin± vih±rena viharato ±kiñcaññ±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. seyyath±pi, ±nanda, sukhino dukkha½ uppajjeyya y±vadeva ±b±dh±ya; evamevassa me ±kiñcaññ±yatanasahagat± saññ±manasik±r± samud±caranti. svassa me hoti ±b±dho. ``tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ya½n³n±ha½ nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja vihareyya'nti. tassa mayha½, ±nanda, saññ±vedayitanirodhe citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `ko nu kho hetu, ko paccayo, yena me saññ±vedayitanirodhe citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'? tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `nevasaññ±n±saññ±yatane kho me ±d²navo adiµµho, so ca me abahul²kato, saññ±vedayitanirodhe ca ±nisa½so anadhigato, so ca me an±sevito. tasm± me saññ±vedayitanirodhe citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati eta½ santanti passato'. tassa mayha½, ±nanda, etadahosi -- `sace kho aha½ nevasaññ±n±saññ±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahula½ kareyya½, saññ±vedayitanirodhe ±nisa½sa½ adhigamma tam±seveyya½, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me saññ±vedayitanirodhe citta½ pakkhandeyya pas²deyya santiµµheyya vimucceyya eta½ santanti passato'. so kho aha½, ±nanda, aparena samayena nevasaññ±n±saññ±yatane ±d²nava½ disv± ta½ bahulamak±si½ , saññ±vedayitanirodhe ±nisa½sa½ adhigamma tam±sevi½. tassa mayha½, ±nanda, saññ±vedayitanirodhe citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati eta½ santanti passato. so kho aha½, ±nanda, sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja vihar±mi, paññ±ya ca me disv± ±sav± parikkhaya½ agama½su. ``y±vak²vañc±ha½ , ±nanda, im± nava anupubbavih±rasam±pattiyo na eva½ anulomapaµiloma½ sam±pajjimpi vuµµhahimpi, neva t±v±ha½, ±nanda, sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccaññ±si½. yato ca kho aha½, ±nanda, im± nava anupubbavih±rasam±pattiyo eva½ anulomapaµiloma½ sam±pajjimpi vuµµhahimpi, ath±ha½, ±nanda, sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccaññ±si½. ñ±ºañca pana me dassana½ udap±di -- `akupp± me cetovimutti {vimutti (ka0 s²0 ka0)}, ayamantim± j±ti, natthi d±ni punabbhavo'''ti. dasama½. mah±vaggo catuttho. tassudd±na½ -- dve vih±r± ca nibb±na½, g±v² jh±nena pañcama½. ±nando br±hmaº± devo, n±gena tapussena c±ti.. 5. s±maññavaggo 1. samb±dhasutta½ 42. eka½ samaya½ ±yasm± ±nando kosambiya½ viharati ghosit±r±me. atha kho ±yasm± ud±y² yen±yasm± ±nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ud±y² ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``vuttamida½, ±vuso, pañc±lacaº¹ena devaputtena -- ``samb±dhe gata½ {samb±dhe vata (s²0)} ok±sa½, avidv± bh³rimedhaso. yo jh±namabujjhi buddho, paµil²nanisabho mun²''ti.. ``katamo, ±vuso, samb±dho, katamo samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat±''ti? ``pañcime, ±vuso, k±maguº± samb±dho vutto bhagavat±. katame pañca? cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotaviññeyy± sadd±...pe0... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±. ime kho, ±vuso, pañca k±maguº± samb±dho vutto bhagavat±. ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena. tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha vitakkavic±r± aniruddh± honti, ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena . tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha p²ti aniruddh± hoti , ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena. tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha upekkh±sukha½ aniruddha½ hoti, ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sukhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena. tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha r³pasaññ± aniruddh± hoti, ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena. tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha ±k±s±nañc±yatanasaññ± aniruddh± hoti, ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena . tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha viññ±ºañc±yatanasaññ± aniruddh± hoti, ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena. tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha ±kiñcaññ±yatanasaññ± aniruddh± hoti, ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± pariy±yena. tatr±patthi samb±dho. kiñca tattha samb±dho? yadeva tattha nevasaññ±n±saññ±yatanasaññ± aniruddh± hoti, ayamettha samb±dho. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. ett±vat±pi kho, ±vuso, samb±dhe ok±s±dhigamo vutto bhagavat± nippariy±yen±''ti. paµhama½. 2. k±yasakkh²sutta½ 43. ```k±yasakkh² k±yasakkh²'ti, ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, k±yasakkh² vutto bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. yath± yath± ca tad±yatana½ tath± tath± na½ k±yena phusitv± viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, k±yasakkh² vutto bhagavat± pariy±yena. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. yath± yath± ca tad±yatana½ tath± tath± na½ k±yena phusitv± viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, k±yasakkh² vutto bhagavat± pariy±yena. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. yath± yath± ca tad±yatana½ tath± tath± na½ k±yena phusitv± viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, k±yasakkh² vutto bhagavat± pariy±yena...pe0.... ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. yath± yath± ca tad±yatana½ tath± tath± na½ k±yena phusitv± viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, k±yasakkh² vutto bhagavat± nippariy±yen±''ti. dutiya½. 3. paññ±vimuttasutta½ 44. ```paññ±vimutto paññ±vimutto'ti, ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, paññ±vimutto vutto bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati, paññ±ya ca na½ paj±n±ti. ett±vat±pi kho, ±vuso, paññ±vimutto vutto bhagavat± pariy±yena...pe0.... ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti, paññ±ya ca na½ paj±n±ti. ett±vat±pi kho, ±vuso, paññ±vimutto vutto bhagavat± nippariy±yen±''ti. tatiya½. 4. ubhatobh±gavimuttasutta½ 45. ```ubhatobh±gavimutto ubhatobh±gavimutto'ti, ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, ubhatobh±gavimutto vutto bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. yath± yath± ca tad±yatana½ tath± tath± na½ k±yena phusitv± viharati, paññ±ya ca na½ paj±n±ti. ett±vat±pi kho, ±vuso, ubhatobh±gavimutto vutto bhagavat± pariy±yena...pe0.... ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. yath± yath± ca tad±yatana½ tath± tath± na½ k±yena phusitv± viharati, paññ±ya ca na½ paj±n±ti. ett±vat±pi kho, ±vuso, ubhatobh±gavimutto vutto bhagavat± nippariy±yen±''ti. catuttha½. 5. sandiµµhikadhammasutta½ 46. ```sandiµµhiko dhammo sandiµµhiko dhammo'ti, ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, sandiµµhiko dhammo vutto bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, sandiµµhiko dhammo vutto bhagavat± pariy±yena...pe0.... ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. ett±vat±pi kho, ±vuso, sandiµµhiko dhammo vutto bhagavat± nippariy±yen±''ti. pañcama½. 6. sandiµµhikanibb±nasutta½ 47. ```sandiµµhika½ nibb±na½ sandiµµhika½ nibb±na'nti, ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, sandiµµhika½ nibb±na½ vutta½ bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, sandiµµhika½ nibb±na½ vutta½ bhagavat± pariy±yena...pe0.... ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. ett±vat±pi kho, ±vuso, sandiµµhika½ nibb±na½ vutta½ bhagavat± nippariy±yen±''ti. chaµµha½. 7. nibb±nasutta½ 48. ```nibb±na½ nibb±na'nti, ±vuso, vuccati...pe0.... sattama½. 8. parinibb±nasutta½ 49. ```parinibb±na½ parinibb±na'nti...pe0.... aµµhama½. 9. tadaªganibb±nasutta½ 50. ```tadaªganibb±na½ tadaªganibb±na'nti, ±vuso, vuccati...pe0.... navama½. 10. diµµhadhammanibb±nasutta½ 51. ```diµµhadhammanibb±na½ diµµhadhammanibb±na'nti, ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso diµµhadhammanibb±na½ vutta½ bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi ...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, diµµhadhammanibb±na½ vutta½ bhagavat± pariy±yena ...pe0.... ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. ett±vat±pi kho, ±vuso, diµµhadhammanibb±na½ vutta½ bhagavat± nippariy±yen±''ti. dasama½. s±maññavaggo pañcamo. tassudd±na½ -- samb±dho k±yasakkh² paññ±, ubhatobh±go sandiµµhik± dve. nibb±na½ parinibb±na½, tadaªgadiµµhadhammikena c±ti.. paµhamapaºº±saka½ samatta½. 2. dutiyapaºº±saka½ (6) 1. khemavaggo 1. khemasutta½ 52. ```khema½ khema'nti , ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, khema½ vutta½ bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, khema½ vutta½ bhagavat± pariy±yena...pe0.... ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. ett±vat±pi kho, ±vuso, khema½ vutta½ bhagavat± nippariy±yen±''ti. paµhama½. 2. khemappattasutta½ 53. khemappatto khemappattoti, ±vuso, vuccati...pe0.... dutiya½. 3. amatasutta½ 54. amata½ amatanti, ±vuso, vuccati...pe0.... tatiya½. 4. amatappattasutta½ 55. amatappatto amatappattoti, ±vuso, vuccati...pe0.... catuttha½. 5. abhayasutta½ 56. abhaya½ abhayanti, ±vuso, vuccati...pe0.... pañcama½. 6. abhayappattasutta½ 57. abhayappatto abhayappattoti, ±vuso, vuccati...pe0.... chaµµha½. 7. passaddhisutta½ 58. passaddhi passaddh²ti, ±vuso, vuccati...pe0.... sattama½. 8. anupubbapassaddhisutta½ 59. anupubbapassaddhi anupubbapassaddh²ti, ±vuso, vuccati...pe0.... aµµhama½. 9. nirodhasutta½ 60. nirodho nirodhoti, ±vuso, vuccati...pe0.... navama½. 10. anupubbanirodhasutta½ 61. ```anupubbanirodho anupubbanirodho'ti, ±vuso, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, anupubbanirodho vutto bhagavat±''ti? ``idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ett±vat±pi kho, ±vuso, anupubbanirodho vutto bhagavat± pariy±yena...pe0... . ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. ett±vat±pi kho, ±vuso, anupubbanirodho vutto bhagavat± nippariy±yen±''ti. dasama½. 11. abhabbasutta½ 62. ``nava, bhikkhave, dhamme appah±ya abhabbo arahatta½ sacchik±tu½. katame nava? r±ga½, dosa½, moha½, kodha½, upan±ha½, makkha½, pa¼±sa½, issa½, macchariya½ -- ime kho, bhikkhave, nava dhamme appah±ya abhabbo arahatta½ sacchik±tu½. ``nava, bhikkhave, dhamme pah±ya bhabbo arahatta½ sacchik±tu½. katame nava? r±ga½, dosa½, moha½, kodha½, upan±ha½, makkha½, pa¼±sa½, issa½, macchariya½ -- ime kho, bhikkhave, nava dhamme pah±ya bhabbo arahatta½ sacchik±tu''nti. ek±dasama½. khemavaggo paµhamo. tassudd±na½ -- khemo ca amatañceva, abhaya½ passaddhiyena ca. nirodho anupubbo ca, dhamma½ pah±ya bhabbena c±ti.. (7) 2. satipaµµh±navaggo 1. sikkh±dubbalyasutta½ 63. ``pañcim±ni , bhikkhave, sikkh±dubbaly±ni. katam±ni pañca? p±º±tip±to, adinn±d±na½, k±mesumicch±c±ro, mus±v±do, sur±merayamajjapam±daµµh±na½ -- im±ni kho, bhikkhave, pañca sikkh±dubbaly±ni. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ sikkh±dubbaly±na½ pah±n±ya catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ sikkh±dubbaly±na½ pah±n±ya ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. paµhama½. 2. n²varaºasutta½ 64. ``pañcim±ni, bhikkhave, n²varaº±ni. katam±ni pañca? k±macchandan²varaºa½, by±p±dan²varaºa½, thinamiddhan²varaºa½ , uddhaccakukkuccan²varaºa½, vicikicch±n²varaºa½ -- im±ni kho, bhikkhave, pañca n²varaº±ni. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ n²varaº±na½ pah±n±ya catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ n²varaº±na½ pah±n±ya ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. dutiya½. 3. k±maguºasutta½ 65. ``pañcime, bhikkhave, k±maguº±. katame pañca? cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotaviññeyy± sadd±...pe0... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±. ime kho, bhikkhave, pañca k±maguº±. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ k±maguº±na½ pah±n±ya...pe0... ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. tatiya½. 4. up±d±nakkhandhasutta½ 66. ``pañcime, bhikkhave, up±d±nakkhandh±. katame pañca? r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho, viññ±ºup±d±nakkhandho -- ime kho, bhikkhave, pañcup±d±nakkhandh±. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ up±d±nakkhandh±na½ pah±n±ya...pe0... ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. catuttha½. 5. orambh±giyasutta½ 67. ``pañcim±ni, bhikkhave, orambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pañca? sakk±yadiµµhi, vicikicch±, s²labbatapar±m±so, k±macchando, by±p±do -- im±ni kho, bhikkhave, pañcorambh±giy±ni sa½yojan±ni. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ pah±n±ya...pe0... ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. pañcama½. 6. gatisutta½ 68. ``pañcim±, bhikkhave, gatiyo. katam± pañca? nirayo, tiracch±nayoni , pettivisayo, manuss±, dev± -- im± kho, bhikkhave, pañca gatiyo. ``im±sa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ gat²na½ pah±n±ya...pe0... ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. chaµµha½. 7. macchariyasutta½ 69. ``pañcim±ni, bhikkhave, macchariy±ni. katam±ni pañca? ±v±samacchariya½, kulamacchariya½, l±bhamacchariya½, vaººamacchariya½, dhammamacchariya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pañca macchariy±ni. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ macchariy±na½ pah±n±ya...pe0... ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. sattama½. 8. uddhambh±giyasutta½ 70. ``pañcim±ni , bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pañca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pañcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ pah±n±ya...pe0... ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. aµµhama½. 9. cetokhilasutta½ 71. {a0 ni0 5.205; d²0 ni0 3.319; ma0 ni0 1.185} ``pañcime , bhikkhave, cetokhil± {cetokh²l± (ka0)}. katame pañca? idha bhikkhave, bhikkhu satthari kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati. yo so, bhikkhave, bhikkhu satthari kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya , aya½ paµhamo cetokhilo. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu dhamme kaªkhati...pe0... saªghe kaªkhati... sikkh±ya kaªkhati... sabrahmac±r²su kupito hoti anattamano ±hatacitto khilaj±to. yo so, bhikkhave, bhikkhu sabrahmac±r²su kupito hoti anattamano ±hatacitto khilaj±to, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya, aya½ pañcamo cetokhilo. ``imesa½, kho, bhikkhave, pañcanna½ cetokhil±na½ pah±n±ya...pe0... ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. navama½. 10. cetasovinibandhasutta½ 72. ``pañcime , bhikkhave, cetasovinibandh± {cetovinibaddh± (s±ratthad²pan²µ²k±) a0 ni0 5.206; d²0 ni0 3.320}. katame pañca? idha, bhikkhave, bhikkhu k±mesu av²tar±go hoti avigatacchando avigatapemo avigatapip±so avigatapari¼±ho avigatataºho. yo so, bhikkhave, bhikkhu k±mesu av²tar±go hoti avigatacchando avigatapemo avigatapip±so avigatapari¼±ho avigatataºho, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya, aya½ paµhamo cetasovinibandho. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu k±ye av²tar±go hoti...pe0... r³pe av²tar±go hoti... y±vadattha½ udar±vadehaka½ bhuñjitv± seyyasukha½ passasukha½ middhasukha½ anuyutto viharati ... aññatara½ devanik±ya½ paºidh±ya brahmacariya½ carati -- `imin±ha½ s²lena v± vatena v± tapena v± brahmacariyena v± devo v± bhaviss±mi devaññataro v±'ti. yo so, bhikkhave, bhikkhu aññatara½ devanik±ya½ paºidh±ya brahmacariya½ carati -- `imin±ha½ s²lena v± vatena v± tapena v± brahmacariyena v± devo v± bhaviss±mi devaññataro v±'ti, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya, aya½ pañcamo cetasovinibandho. ime kho, bhikkhave, pañca cetasovinibandh±. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ cetasovinibandh±na½ pah±n±ya catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ cetasovinibandh±na½ pah±n±ya ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. dasama½. satipaµµh±navaggo dutiyo. tassudd±na½ -- sikkh± n²varaº±k±m±, khandh± ca orambh±giy± gati. macchera½ uddhambh±giy± aµµhama½, cetokhil± vinibandh±ti.. (8) 3. sammappadh±navaggo 1. sikkhasutta½ 73. ``pañcim±ni , bhikkhave, sikkh±dubbaly±ni. katam±ni pañca? p±º±tip±to ...pe0... sur±merayamajjapam±daµµh±na½ -- im±ni kho, bhikkhave, pañca sikkh±dubbaly±ni. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ sikkh±dubbaly±na½ pah±n±ya catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati; uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati; anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati; uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati. imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ sikkh±dubbaly±na½ pah±n±ya ime catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb±''ti. paµhama½. 74-81. (yath± satipaµµh±navagge tath± sammappadh±navasena vitth±retabb±.) 10. cetasovinibandhasutta½ 82. ``pañcime , bhikkhave, cetasovinibandh±. katame pañca? idha, bhikkhave, bhikkhu k±mesu av²tar±go hoti...pe0... ime kho, bhikkhave, pañca cetasovinibandh±. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ cetasovinibandh±na½ pah±n±ya catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb± . katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati; uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya... anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati . imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ cetasovinibandh±na½ pah±n±ya ime catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb±''ti. dasama½. sammappadh±navaggo tatiyo. (9) 4. iddhip±davaggo 1. sikkhasutta½ 83. ``pañcim±ni , bhikkhave, sikkh±dubbaly±ni. katam±ni pañca? p±º±tip±to...pe0... sur±merayamajjapam±daµµh±na½ -- im±ni kho, bhikkhave, pañca sikkh±dubbaly±ni. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ sikkh±dubbaly±na½ pah±n±ya catt±ro iddhip±d± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha , bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi... cittasam±dhi... v²ma½s±sam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ sikkh±dubbaly±na½ pah±n±ya ime catt±ro iddhip±d± bh±vetabb±''ti. paµhama½. 84-91. (yath± satipaµµh±navagge tath± iddhip±davasena vitth±retabb±.) 10. cetasovinibandhasutta½ 92. ``pañcime , bhikkhave, cetasovinibandh±. katame pañca? idha, bhikkhave, bhikkhu k±mesu av²tar±go hoti...pe0... ime kho, bhikkhave, pañca cetasovinibandh±. ``imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ cetasovinibandh±na½ pah±n±ya ime catt±ro iddhip±d± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi... cittasam±dhi... v²ma½s±sam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. imesa½ kho, bhikkhave, pañcanna½ cetasovinibandh±na½ pah±n±ya ime catt±ro iddhip±d± bh±vetabb±''ti. dasama½. iddhip±davaggo catuttho. yatheva satipaµµh±n±, padh±n± caturopi ca. catt±ro iddhip±d± ca, tatheva sampayojayeti.. (10) 5. r±gapeyy±la½ 93. ``r±gassa , bhikkhave, abhiññ±ya nava dhamm± bh±vetabb±. katame nava? asubhasaññ±, maraºasaññ±, ±h±re paµik³lasaññ±, sabbaloke anabhiratasaññ±, aniccasaññ±, anicce dukkhasaññ±, dukkhe anattasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ± -- r±gassa, bhikkhave abhiññ±ya ime nava dhamm± bh±vetabb±''ti. 94. ``r±gassa, bhikkhave, abhiññ±ya nava dhamm± bh±vetabb±. katame nava? paµhama½ jh±na½, dutiya½ jh±na½, tatiya½ jh±na½, catuttha½ jh±na½, ±k±s±nañc±yatana½, viññ±ºañc±yatana½, ±kiñcaññ±yatana½, nevasaññ±n±saññ±yatana½, saññ±vedayitanirodho -- r±gassa, bhikkhave, abhiññ±ya ime nava dhamm± bh±vetabb±''ti. 95-112. ``r±gassa, bhikkhave, pariññ±ya...pe0... parikkhay±ya...pe0... pah±n±ya...pe0... khay±ya...pe0... vay±ya...pe0... vir±g±ya...pe0... nirodh±ya...pe0... c±g±ya...pe0... paµinissagg±ya...pe0... ime nava dhamm± bh±vetabb±''. 113-432. ``dosassa...pe0... mohassa... kodhassa... upan±hassa... makkhassa... pa¼±sassa... iss±ya... macchariyassa... m±y±ya... s±µheyyassa... thambhassa... s±rambhassa... m±nassa... atim±nassa... madassa... pam±dassa abhiññ±ya...pe0... pariññ±ya... parikkhay±ya... pah±n±ya... khay±ya... vay±ya... vir±g±ya... nirodh±ya ... c±g±ya... paµinissagg±ya...pe0... ime nava dhamm± bh±vetabb±''ti. r±gapeyy±la½ niµµhita½. navakanip±tap±¼i niµµhit±.