.. namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa.. d²ghanik±yo p±thikavaggap±¼i 1. p±thikasutta½ sunakkhattavatthu 1. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± mallesu viharati anupiya½ n±ma {anuppiya½ n±ma (sy±0)} mall±na½ nigamo. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya anupiya½ piº¹±ya p±visi. atha kho bhagavato etadahosi -- ``atippago kho t±va anupiy±ya½ {anupiya½ (ka0)} piº¹±ya caritu½. ya½n³n±ha½ yena bhaggavagottassa paribb±jakassa ±r±mo, yena bhaggavagotto paribb±jako tenupasaªkameyya''nti. 2. atha kho bhagav± yena bhaggavagottassa paribb±jakassa ±r±mo, yena bhaggavagotto paribb±jako tenupasaªkami. atha kho bhaggavagotto paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``etu kho, bhante, bhagav±. sv±gata½, bhante, bhagavato. cirassa½ kho, bhante, bhagav± ima½ pariy±yamak±si yadida½ idh±gaman±ya. nis²datu, bhante, bhagav±, idam±sana½ paññatta''nti. nis²di bhagav± paññatte ±sane. bhaggavagottopi kho paribb±jako aññatara½ n²ca½ ±sana½ gahetv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho bhaggavagotto paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``purim±ni, bhante, divas±ni purimatar±ni sunakkhatto licchaviputto yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ etadavoca -- `paccakkh±to d±ni may±, bhaggava, bhagav±. na d±n±ha½ bhagavanta½ uddissa vihar±m²'ti. kacceta½, bhante, tatheva, yath± sunakkhatto licchaviputto avac±''ti? ``tatheva kho eta½, bhaggava, yath± sunakkhatto licchaviputto avaca''. 3. purim±ni, bhaggava, divas±ni purimatar±ni sunakkhatto licchaviputto yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto ma½ etadavoca -- `paccakkh±mi d±n±ha½, bhante, bhagavanta½. na d±n±ha½, bhante, bhagavanta½ uddissa vihariss±m²'ti. `eva½ vutte, aha½, bhaggava, sunakkhatta½ licchaviputta½ etadavoca½ -- `api nu t±ha½, sunakkhatta, eva½ avaca½, ehi tva½, sunakkhatta, mama½ uddissa vihar±h²'ti? `no heta½, bhante'. `tva½ v± pana ma½ eva½ avaca -- aha½, bhante, bhagavanta½ uddissa vihariss±m²'ti? `no heta½, bhante'. `iti kira, sunakkhatta, nev±ha½ ta½ vad±mi -- ehi tva½, sunakkhatta, mama½ uddissa vihar±h²ti. napi kira ma½ tva½ vadesi -- aha½, bhante, bhagavanta½ uddissa vihariss±m²ti. eva½ sante, moghapurisa, ko santo ka½ pacc±cikkhasi? passa, moghapurisa, y±vañca {y±va ca (ka0)} te ida½ aparaddha'nti. 4. `na hi pana me, bhante, bhagav± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karot²'ti. `api nu t±ha½, sunakkhatta, eva½ avaca½ -- ehi tva½, sunakkhatta, mama½ uddissa vihar±hi, aha½ te uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ kariss±m²'ti? `no heta½, bhante'. `tva½ v± pana ma½ eva½ avaca -- aha½, bhante, bhagavanta½ uddissa vihariss±mi, bhagav± me uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissat²'ti? `no heta½, bhante'. `iti kira, sunakkhatta, nev±ha½ ta½ vad±mi -- ehi tva½, sunakkhatta, mama½ uddissa vihar±hi, aha½ te uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ kariss±m²'ti; napi kira ma½ tva½ vadesi -- aha½, bhante, bhagavanta½ uddissa vihariss±mi, bhagav± me uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissat²'ti. eva½ sante, moghapurisa , ko santo ka½ pacc±cikkhasi? ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, kate v± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riye akate v± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riye yassatth±ya may± dhammo desito so niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±y±'ti? `kate v±, bhante, uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riye akate v± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riye yassatth±ya bhagavat± dhammo desito so niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±y±'ti. `iti kira, sunakkhatta, kate v± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riye, akate v± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riye, yassatth±ya may± dhammo desito, so niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±ya. tatra, sunakkhatta, ki½ uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ kata½ karissati? passa, moghapurisa, y±vañca te ida½ aparaddha'nti. 5. `na hi pana me, bhante, bhagav± aggañña½ paññapet²'ti {paññ±pet²ti (p²0)}? `api nu t±ha½, sunakkhatta, eva½ avaca½ -- ehi tva½, sunakkhatta, mama½ uddissa vihar±hi, aha½ te aggañña½ paññapess±m²'ti? `no heta½, bhante'. `tva½ v± pana ma½ eva½ avaca -- aha½, bhante, bhagavanta½ uddissa vihariss±mi, bhagav± me aggañña½ paññapessat²'ti? `no heta½, bhante'. `iti kira, sunakkhatta, nev±ha½ ta½ vad±mi -- ehi tva½, sunakkhatta, mama½ uddissa vihar±hi, aha½ te aggañña½ paññapess±m²ti. napi kira ma½ tva½ vadesi -- aha½, bhante, bhagavanta½ uddissa vihariss±mi, bhagav± me aggañña½ paññapessat²'ti. eva½ sante, moghapurisa, ko santo ka½ pacc±cikkhasi? ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, paññatte v± aggaññe, apaññatte v± aggaññe, yassatth±ya may± dhammo desito, so niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±y±'ti? `paññatte v±, bhante, aggaññe, apaññatte v± aggaññe, yassatth±ya bhagavat± dhammo desito, so niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±y±'ti. `iti kira, sunakkhatta, paññatte v± aggaññe, apaññatte v± aggaññe, yassatth±ya may± dhammo desito, so niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±ya. tatra, sunakkhatta, ki½ aggañña½ paññatta½ karissati? passa, moghapurisa, y±vañca te ida½ aparaddha½'. 6. `anekapariy±yena kho te, sunakkhatta, mama vaººo bh±sito vajjig±me -- itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. iti kho te, sunakkhatta, anekapariy±yena mama vaººo bh±sito vajjig±me. `anekapariy±yena kho te, sunakkhatta, dhammassa vaººo bh±sito vajjig±me -- sv±kkh±to bhagavat± dhammo sandiµµhiko ak±liko ehipassiko opaneyyiko paccatta½ veditabbo viññ³h²ti. iti kho te, sunakkhatta, anekapariy±yena dhammassa vaººo bh±sito vajjig±me. `anekapariy±yena kho te, sunakkhatta, saªghassa vaººo bh±sito vajjig±me -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaªgho, ujuppaµipanno bhagavato s±vakasaªgho, ñ±yappaµipanno bhagavato s±vakasaªgho, s±m²cippaµipanno bhagavato s±vakasaªgho, yadida½ catt±ri purisayug±ni aµµha purisapuggal±, esa bhagavato s±vakasaªgho, ±huneyyo p±huneyyo dakkhiºeyyo añjalikaraº²yo anuttara½ puññakkhetta½ lokass±ti. iti kho te, sunakkhatta, anekapariy±yena saªghassa vaººo bh±sito vajjig±me. `±rocay±mi kho te, sunakkhatta, paµiveday±mi kho te, sunakkhatta. bhavissanti kho te, sunakkhatta, vatt±ro, no visahi sunakkhatto licchaviputto samaºe gotame brahmacariya½ caritu½, so avisahanto sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattoti. iti kho te, sunakkhatta, bhavissanti vatt±ro'ti. eva½ pi kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto may± vuccam±no apakkameva imasm± dhammavinay±, yath± ta½ ±p±yiko nerayiko. korakkhattiyavatthu 7. ``ekamid±ha½, bhaggava, samaya½ th³l³su {bum³su (s²0 p²0)} vihar±mi uttarak± n±ma th³l³na½ nigamo. atha khv±ha½, bhaggava, pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya sunakkhattena licchaviputtena pacch±samaºena uttaraka½ piº¹±ya p±visi½. tena kho pana samayena acelo korakkhattiyo kukkuravatiko catukkuº¹iko {catukuº¹iko (s²0 p²0) catukoº¹iko (sy±0 ka0)} cham±nikiººa½ bhakkhasa½ mukheneva kh±dati, mukheneva bhuñjati. addas± kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto acela½ korakkhattiya½ kukkuravatika½ catukkuº¹ika½ cham±nikiººa½ bhakkhasa½ mukheneva kh±danta½ mukheneva bhuñjanta½. disv±nassa etadahosi -- `s±dhur³po vata, bho, aya½ {araha½ (s²0 sy±0 p²0)} samaºo catukkuº¹iko cham±nikiººa½ bhakkhasa½ mukheneva kh±dati, mukheneva bhuñjat²'ti. ``atha khv±ha½, bhaggava, sunakkhattassa licchaviputtassa cetas± cetoparivitakkamaññ±ya sunakkhatta½ licchaviputta½ etadavoca½ -- `tvampi n±ma, moghapurisa, samaºo sakyaputtiyo {moghapurisa sakyaputtiyo (s²0 sy±0 p²0)} paµij±nissas²'ti! `ki½ pana ma½, bhante, bhagav± evam±ha -- `tvampi n±ma, moghapurisa, samaºo sakyaputtiyo {moghapurisa sakyaputtiyo (s²0 sy±0 p²0)} paµij±nissas²'ti? `nanu te, sunakkhatta, ima½ acela½ korakkhattiya½ kukkuravatika½ catukkuº¹ika½ cham±nikiººa½ bhakkhasa½ mukheneva kh±danta½ mukheneva bhuñjanta½ disv±na etadahosi -- s±dhur³po vata, bho, aya½ samaºo catukkuº¹iko cham±nikiººa½ bhakkhasa½ mukheneva kh±dati, mukheneva bhuñjat²'ti? `eva½, bhante. ki½ pana, bhante, bhagav± arahattassa macchar±yat²'ti? `na kho aha½, moghapurisa, arahattassa macchar±y±mi. api ca, tuyheveta½ p±paka½ diµµhigata½ uppanna½, ta½ pajaha. m± te ahosi d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya. ya½ kho paneta½, sunakkhatta, maññasi acela½ korakkhattiya½ -- s±dhur³po aya½ samaºoti {maññasi ``acelo korakhattiyo s±dhur³po araha½ samaºoti'' (sy±0)}. so sattama½ divasa½ alasakena k±laªkarissati. k±laªkato {k±lakato (s²0 sy±0 p²0)} ca k±lakañcik± {k±lakañj± (s²0 p²0), k±lakañjik± (sy±0)} n±ma asur± sabbanih²no asurak±yo, tatra upapajjissati. k±laªkatañca na½ b²raºatthambake sus±ne cha¹¹essanti. ±kaªkham±no ca tva½, sunakkhatta, acela½ korakkhattiya½ upasaªkamitv± puccheyy±si -- j±n±si, ±vuso korakkhattiya {acela korakhattiya (ka0)}, attano gatinti? µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ te acelo korakkhattiyo by±karissati -- j±n±mi, ±vuso sunakkhatta, attano gati½; k±lakañcik± n±ma asur± sabbanih²no asurak±yo, tatr±mhi upapannoti. ``atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yena acelo korakkhattiyo tenupasaªkami; upasaªkamitv± acela½ korakkhattiya½ etadavoca -- `by±kato khosi, ±vuso korakkhattiya, samaºena gotamena -- acelo korakkhattiyo sattama½ divasa½ alasakena k±laªkarissati. k±laªkato ca k±lakañcik± n±ma asur± sabbanih²no asurak±yo , tatra upapajjissati. k±laªkatañca na½ b²raºatthambake sus±ne cha¹¹essant²'ti. yena tva½, ±vuso korakkhattiya, matta½ mattañca bhatta½ bhuñjeyy±si, matta½ mattañca p±n²ya½ piveyy±si. yath± samaºassa gotamassa micch± assa vacana'nti. 8. ``atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto ekadv²hik±ya sattarattindiv±ni gaºesi, yath± ta½ tath±gatassa asaddaham±no. atha kho, bhaggava, acelo korakkhattiyo sattama½ divasa½ alasakena k±lamak±si. k±laªkato ca k±lakañcik± n±ma asur± sabbanih²no asurak±yo, tatra upapajji. k±laªkatañca na½ b²raºatthambake sus±ne cha¹¹esu½. 9. ``assosi kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto -- `acelo kira korakkhattiyo alasakena k±laªkato b²raºatthambake sus±ne cha¹¹ito'ti. atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yena b²raºatthambaka½ sus±na½, yena acelo korakkhattiyo tenupasaªkami; upasaªkamitv± acela½ korakkhattiya½ tikkhattu½ p±ºin± ±koµesi -- `j±n±si, ±vuso korakkhattiya, attano gati'nti? atha kho, bhaggava, acelo korakkhattiyo p±ºin± piµµhi½ paripuñchanto vuµµh±si. `j±n±mi, ±vuso sunakkhatta, attano gati½. k±lakañcik± n±ma asur± sabbanih²no asurak±yo, tatr±mhi upapanno'ti vatv± tattheva utt±no papati {paripati (sy±0 ka0)}. 10. ``atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho aha½, bhaggava , sunakkhatta½ licchaviputta½ etadavoca½ -- `ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, yatheva te aha½ acela½ korakkhattiya½ ±rabbha by±k±si½, tatheva ta½ vip±ka½, aññath± v±'ti? `yatheva me, bhante, bhagav± acela½ korakkhattiya½ ±rabbha by±k±si, tatheva ta½ vip±ka½, no aññath±'ti. `ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, yadi eva½ sante kata½ v± hoti uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½, akata½ v±ti? `addh± kho, bhante, eva½ sante kata½ hoti uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½, no akata'nti. `evampi kho ma½ tva½, moghapurisa, uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karonta½ eva½ vadesi -- na hi pana me, bhante, bhagav± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karot²ti. passa, moghapurisa, y±vañca te ida½ aparaddha'nti. ``evampi kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto may± vuccam±no apakkameva imasm± dhammavinay±, yath± ta½ ±p±yiko nerayiko. acelaka¼±ramaµµakavatthu 11. ``ekamid±ha½, bhaggava, samaya½ ves±liya½ vihar±mi mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. tena kho pana samayena acelo ka¼±ramaµµako ves±liya½ paµivasati l±bhaggappatto ceva yasaggappatto ca vajjig±me. tassa sattavatapad±ni {sattavattapad±ni (sy±0 p²0)} samatt±ni sam±dinn±ni honti -- `y±vaj²va½ acelako assa½, na vattha½ paridaheyya½, y±vaj²va½ brahmac±r² assa½, na methuna½ dhamma½ paµiseveyya½, y±vaj²va½ sur±ma½seneva y±peyya½, na odanakumm±sa½ bhuñjeyya½. puratthimena ves±li½ udena½ n±ma cetiya½, ta½ n±tikkameyya½, dakkhiºena ves±li½ gotamaka½ n±ma cetiya½, ta½ n±tikkameyya½, pacchimena ves±li½ sattamba½ n±ma cetiya½, ta½ n±tikkameyya½, uttarena ves±li½ bahuputta½ n±ma {bahuputtaka½ n±ma (sy±0)} cetiya½ ta½ n±tikkameyya'nti. so imesa½ sattanna½ vatapad±na½ sam±d±nahetu l±bhaggappatto ceva yasaggappatto ca vajjig±me. 12. ``atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yena acelo ka¼±ramaµµako tenupasaªkami; upasaªkamitv± acela½ ka¼±ramaµµaka½ pañha½ apucchi. tassa acelo ka¼±ramaµµako pañha½ puµµho na samp±y±si. asamp±yanto kopañca dosañca appaccayañca p±tv±k±si. atha kho, bhaggava, sunakkhattassa licchaviputtassa etadahosi -- `s±dhur³pa½ vata bho arahanta½ samaºa½ ±s±dimhase {as±diyimhase (sy±0)}. m± vata no ahosi d²gharatta½ ahit±ya dukkh±y±'ti. 13. ``atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho aha½, bhaggava, sunakkhatta½ licchaviputta½ etadavoca½ -- `tvampi n±ma, moghapurisa, samaºo sakyaputtiyo paµij±nissas²'ti! `ki½ pana ma½, bhante, bhagav± evam±ha -- tvampi n±ma, moghapurisa, samaºo sakyaputtiyo paµij±nissas²'ti? `nanu tva½, sunakkhatta, acela½ ka¼±ramaµµaka½ upasaªkamitv± pañha½ apucchi. tassa te acelo ka¼±ramaµµako pañha½ puµµho na samp±y±si. asamp±yanto kopañca dosañca appaccayañca p±tv±k±si. tassa te etadahosi -- ``s±dhur³pa½ vata, bho, arahanta½ samaºa½ ±s±dimhase. m± vata no ahosi d²gharatta½ ahit±ya dukkh±y±'ti. `eva½, bhante. ki½ pana, bhante, bhagav± arahattassa macchar±yat²'ti? `na kho aha½, moghapurisa, arahattassa macchar±y±mi, api ca tuyheveta½ p±paka½ diµµhigata½ uppanna½, ta½ pajaha. m± te ahosi d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya. ya½ kho paneta½, sunakkhatta, maññasi acela½ ka¼±ramaµµaka½ -- s±dhur³po aya½ {araha½ (sy±0)} samaºoti, so nacirasseva parihito s±nuc±riko vicaranto odanakumm±sa½ bhuñjam±no sabb±neva ves±liy±ni cetiy±ni samatikkamitv± yas± nih²no {yas±nikiººo (ka0)} k±la½ karissat²'ti. ```atha kho, bhaggava, acelo ka¼±ramaµµako nacirasseva parihito s±nuc±riko vicaranto odanakumm±sa½ bhuñjam±no sabb±neva ves±liy±ni cetiy±ni samatikkamitv± yas± nih²no k±lamak±si. 14. ``assosi kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto -- `acelo kira ka¼±ramaµµako parihito s±nuc±riko vicaranto odanakumm±sa½ bhuñjam±no sabb±neva ves±liy±ni cetiy±ni samatikkamitv± yas± nih²no k±laªkato'ti. atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho aha½, bhaggava, sunakkhatta½ licchaviputta½ etadavoca½ -- `ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, yatheva te aha½ acela½ ka¼±ramaµµaka½ ±rabbha by±k±si½, tatheva ta½ vip±ka½, aññath± v±'ti? `yatheva me, bhante, bhagav± acela½ ka¼±ramaµµaka½ ±rabbha by±k±si, tatheva ta½ vip±ka½, no aññath±'ti. `ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, yadi eva½ sante kata½ v± hoti uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ akata½ v±'ti? `addh± kho, bhante, eva½ sante kata½ hoti uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½, no akata'nti. `evampi kho ma½ tva½, moghapurisa, uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karonta½ eva½ vadesi -- na hi pana me, bhante, bhagav± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karot²''ti. passa, moghapurisa, y±vañca te ida½ aparaddha'nti. ``eva'mpi kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto may± vuccam±no apakkameva imasm± dhammavinay±, yath± ta½ ±p±yiko nerayiko. acelap±thikaputtavatthu 15. ``ekamid±ha½, bhaggava, samaya½ tattheva ves±liya½ vihar±mi mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. tena kho pana samayena acelo p±thikaputto {p±µikaputto (s²0 sy±0 p²0)} ves±liya½ paµivasati l±bhaggappatto ceva yasaggappatto ca vajjig±me. so ves±liya½ parisati eva½ v±ca½ bh±sati -- `samaºopi gotamo ñ±ºav±do, ahampi ñ±ºav±do. ñ±ºav±do kho pana ñ±ºav±dena arahati uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ dassetu½. samaºo gotamo upa¹¹hapatha½ ±gaccheyya, ahampi upa¹¹hapatha½ gaccheyya½. te tattha ubhopi uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ kareyy±ma. eka½ ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissati, dv±ha½ kariss±mi. dve ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riy±ni karissati, catt±r±ha½ kariss±mi . catt±ri ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riy±ni karissati, aµµh±ha½ kariss±mi. iti y±vataka½ y±vataka½ samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissati, taddiguºa½ taddiguº±ha½ kariss±m²'ti. 16. ``atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto ma½ etadavoca -- `acelo, bhante, p±thikaputto ves±liya½ paµivasati l±bhaggappatto ceva yasaggappatto ca vajjig±me. so ves±liya½ parisati eva½ v±ca½ bh±sati -- samaºopi gotamo ñ±ºav±do, ahampi ñ±ºav±do. ñ±ºav±do kho pana ñ±ºav±dena arahati uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ dassetu½. samaºo gotamo upa¹¹hapatha½ ±gaccheyya, ahampi upa¹¹hapatha½ gaccheyya½. te tattha ubhopi uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ kareyy±ma. eka½ ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissati, dv±ha½ kariss±mi. dve ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riy±ni karissati, catt±r±ha½ kariss±mi. catt±ri ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riy±ni karissati, aµµh±ha½ kariss±mi. iti y±vataka½ y±vataka½ samaºo gotamo uttari manussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissati, taddiguºa½ taddiguº±ha½ kariss±m²''ti. ``eva½ vutte, aha½, bhaggava, sunakkhatta½ licchaviputta½ etadavoca½ -- `abhabbo kho, sunakkhatta, acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti. 17. `rakkhateta½, bhante, bhagav± v±ca½, rakkhateta½ sugato v±ca'nti. `ki½ pana ma½ tva½, sunakkhatta, eva½ vadesi -- rakkhateta½, bhante, bhagav± v±ca½, rakkhateta½ sugato v±ca'nti? `bhagavat± cassa, bhante, es± v±c± eka½sena odh±rit± {ov±dit± (ka0)} -- abhabbo acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±ti. acelo ca, bhante, p±thikaputto vir³par³pena bhagavato sammukh²bh±va½ ±gaccheyya, tadassa bhagavato mus±'ti. 18. `api nu, sunakkhatta, tath±gato ta½ v±ca½ bh±seyya y± s± v±c± dvayag±min²'ti? `ki½ pana, bhante, bhagavat± acelo p±thikaputto cetas± ceto paricca vidito -- abhabbo acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti? `ud±hu , devat± bhagavato etamattha½ ±rocesu½ -- abhabbo, bhante, acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± bhagavato sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti? 19. `cetas± ceto paricca vidito ceva me, sunakkhatta , acelo p±thikaputto abhabbo acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti. `devat±pi me etamattha½ ±rocesu½ -- abhabbo , bhante, acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± bhagavato sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti. `ajitopi n±ma licchav²na½ sen±pati adhun± k±laªkato t±vati½sak±ya½ upapanno. sopi ma½ upasaªkamitv± evam±rocesi -- alajj², bhante, acelo p±thikaputto; mus±v±d², bhante, acelo p±thikaputto. mampi, bhante, acelo p±thikaputto by±k±si vajjig±me -- ajito licchav²na½ sen±pati mah±niraya½ upapannoti. na kho pan±ha½, bhante, mah±niraya½ upapanno; t±vati½sak±yamhi upapanno. alajj², bhante, acelo p±thikaputto; mus±v±d², bhante, acelo p±thikaputto; abhabbo ca, bhante, acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± bhagavato sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti. `iti kho, sunakkhatta, cetas± ceto paricca vidito ceva me acelo p±thikaputto abhabbo acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±ti. devat±pi me etamattha½ ±rocesu½ -- abhabbo, bhante , acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± bhagavato sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti. `so kho pan±ha½, sunakkhatta, ves±liya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tappaµikkanto yena acelassa p±thikaputtassa ±r±mo tenupasaªkamiss±mi div±vih±r±ya. yassad±ni tva½, sunakkhatta, icchasi, tassa ±roceh²'ti. iddhip±µih±riyakath± 20. ``atha khv±ha½ {atha kho sv±ha½ (sy±0)}, bhaggava, pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya ves±li½ piº¹±ya p±visi½. ves±liya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tappaµikkanto yena acelassa p±thikaputtassa ±r±mo tenupasaªkami½ div±vih±r±ya. atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto taram±nar³po ves±li½ pavisitv± yena abhiññ±t± abhiññ±t± licchav² tenupasaªkami; upasaªkamitv± abhiññ±te abhiññ±te licchav² etadavoca -- `es±vuso, bhagav± ves±liya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tappaµikkanto yena acelassa p±thikaputtassa ±r±mo tenupasaªkami div±vih±r±ya. abhikkamath±yasmanto abhikkamath±yasmanto, s±dhur³p±na½ samaº±na½ uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ bhavissat²'ti . atha kho, bhaggava, abhiññ±t±na½ abhiññ±t±na½ licchav²na½ etadahosi -- `s±dhur³p±na½ kira, bho, samaº±na½ uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ bhavissati; handa vata, bho, gacch±m±'ti. yena ca abhiññ±t± abhiññ±t± br±hmaºamah±s±l± gahapatinecayik± n±n±titthiy± {n±n±titthiya (sy±0)} samaºabr±hmaº± tenupasaªkami. upasaªkamitv± abhiññ±te abhiññ±te n±n±titthiye {n±n±titthiya (sy±0)} samaºabr±hmaºe etadavoca -- `es±vuso, bhagav± ves±liya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tappaµikkanto yena acelassa p±thikaputtassa ±r±mo tenupasaªkami div±vih±r±ya. abhikkamath±yasmanto abhikkamath±yasmanto, s±dhur³p±na½ samaº±na½ uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ bhavissat²'ti. atha kho, bhaggava, abhiññ±t±na½ abhiññ±t±na½ n±n±titthiy±na½ samaºabr±hmaº±na½ etadahosi -- `s±dhur³p±na½ kira, bho, samaº±na½ uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ bhavissati; handa vata, bho, gacch±m±'ti. ``atha kho, bhaggava, abhiññ±t± abhiññ±t± licchav², abhiññ±t± abhiññ±t± ca br±hmaºamah±s±l± gahapatinecayik± n±n±titthiy± samaºabr±hmaº± yena acelassa p±thikaputtassa ±r±mo tenupasaªkami½su. s± es±, bhaggava, paris± mah± hoti {paris± hoti (s²0 sy±0 p²0)} anekasat± anekasahass±. 21. ``assosi kho, bhaggava, acelo p±thikaputto -- `abhikkant± kira abhiññ±t± abhiññ±t± licchav², abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± ca br±hmaºamah±s±l± gahapatinecayik± n±n±titthiy± samaºabr±hmaº±. samaºopi gotamo mayha½ ±r±me div±vih±ra½ nisinno'ti. sutv±nassa bhaya½ chambhitatta½ lomaha½so udap±di. atha kho, bhaggava, acelo p±thikaputto bh²to sa½viggo lomahaµµhaj±to yena tindukakh±ºuparibb±jak±r±mo tenupasaªkami. ``assosi kho, bhaggava, s± paris± -- `acelo kira p±thikaputto bh²to sa½viggo lomahaµµhaj±to yena tindukakh±ºuparibb±jak±r±mo tenupasaªkanto'ti {tenupasaªkamanto (s²0 p²0 ka0)}. atha kho, bhaggava, s± paris± aññatara½ purisa½ ±mantesi -- `ehi tva½, bho purisa, yena tindukakh±ºuparibb±jak±r±mo, yena acelo p±thikaputto tenupasaªkama. upasaªkamitv± acela½ p±thikaputta½ eva½ vadehi -- abhikkam±vuso, p±thikaputta, abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± licchav², abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± ca br±hmaºamah±s±l± gahapatinecayik± n±n±titthiy± samaºabr±hmaº±, samaºopi gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno; bh±sit± kho pana te es±, ±vuso p±thikaputta, ves±liya½ parisati v±c± samaºopi gotamo ñ±ºav±do, ahampi ñ±ºav±do. ñ±ºav±do kho pana ñ±ºav±dena arahati uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ dassetu½. samaºo gotamo upa¹¹hapatha½ ±gaccheyya ahampi upa¹¹hapatha½ gaccheyya½. te tattha ubhopi uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ kareyy±ma. eka½ ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissati, dv±ha½ kariss±mi. dve ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riy±ni karissati, catt±r±ha½ kariss±mi. catt±ri ce samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riy±ni karissati , aµµh±ha½ kariss±mi. iti y±vataka½ y±vataka½ samaºo gotamo uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karissati, taddiguºa½ taddiguº±ha½ kariss±m²'ti abhikkamasseva {abhikkamayeva (s²0 sy±0 p²0)} kho; ±vuso p±thikaputta, upa¹¹hapatha½. sabbapaµhama½yeva ±gantv± samaºo gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno'ti. 22. ``eva½, bhoti kho, bhaggava, so puriso tass± paris±ya paµissutv± yena tindukakh±ºuparibb±jak±r±mo, yena acelo p±thikaputto tenupasaªkami. upasaªkamitv± acela½ p±thikaputta½ etadavoca -- `abhikkam±vuso p±thikaputta, abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± licchav², abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± ca br±hmaºamah±s±l± gahapatinecayik± n±n±titthiy± samaºabr±hmaº±. samaºopi gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno. bh±sit± kho pana te es±, ±vuso p±thikaputta, ves±liya½ parisati v±c± -- samaºopi gotamo ñ±ºav±do; ahampi ñ±ºav±do. ñ±ºav±do kho pana ñ±ºav±dena arahati uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ dassetu½...pe0... taddiguºa½ taddiguº±ha½ kariss±m²ti. abhikkamasseva kho, ±vuso p±thikaputta, upa¹¹hapatha½. sabbapaµhama½yeva ±gantv± samaºo gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno'ti. ``eva½ vutte, bhaggava, acelo p±thikaputto `±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vuso'ti vatv± tattheva sa½sappati {sa½sabbati (ka0)}, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu½. atha kho so, bhaggava, puriso acela½ p±thikaputta½ etadavoca -- `ki½ su n±ma te, ±vuso p±thikaputta, p±va¼± su n±ma te p²µhakasmi½ all²n±, p²µhaka½ su n±ma te p±va¼±su all²na½? ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappasi, na sakkosi ±san±pi vuµµh±tu'nti. evampi kho, bhaggava, vuccam±no acelo p±thikaputto `±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vuso'ti vatv± tattheva sa½sappati , na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu½. 23. ``yad± kho so, bhaggava, puriso aññ±si -- `par±bh³tar³po aya½ acelo p±thikaputto. ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu'nti. atha ta½ parisa½ ±gantv± evam±rocesi -- `par±bh³tar³po, bho {par±bh³tar³po bho aya½ (sy±0 ka0), par±bh³tar³po (s²0 p²0)}, acelo p±thikaputto. ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu'nti. eva½ vutte, aha½, bhaggava, ta½ parisa½ etadavoca½ -- `abhabbo kho, ±vuso, acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- `aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyya'nti, muddh±pi tassa vipateyy±ti. paµhamabh±ºav±ro niµµhito. 24. ``atha kho, bhaggava, aññataro licchavimah±matto uµµh±y±san± ta½ parisa½ etadavoca -- `tena hi, bho, muhutta½ t±va ±gametha, y±v±ha½ gacch±mi {pacc±gacch±mi (?)}. appeva n±ma ahampi sakkuºeyya½ acela½ p±thikaputta½ ima½ parisa½ ±netu'nti. ``atha kho so, bhaggava, licchavimah±matto yena tindukakh±ºuparibb±jak±r±mo, yena acelo p±thikaputto tenupasaªkami. upasaªkamitv± acela½ p±thikaputta½ etadavoca -- `abhikkam±vuso p±thikaputta, abhikkanta½ te seyyo, abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± licchav², abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± ca br±hmaºamah±s±l± gahapatinecayik± n±n±titthiy± samaºabr±hmaº±. samaºopi gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno. bh±sit± kho pana te es±, ±vuso p±thikaputta, ves±liya½ parisati v±c± -- samaºopi gotamo ñ±ºav±do...pe0... taddiguºa½ taddiguº±ha½ kariss±m²ti. abhikkamasseva kho, ±vuso p±thikaputta, upa¹¹hapatha½. sabbapaµhama½yeva ±gantv± samaºo gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno. bh±sit± kho panes±, ±vuso p±thikaputta, samaºena gotamena parisati v±c± -- abhabbo kho acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±ti. abhikkam±vuso p±thikaputta, abhikkamaneneva te jaya½ kariss±ma, samaºassa gotamassa par±jaya'nti. ``eva½ vutte, bhaggava, acelo p±thikaputto `±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vuso'ti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu½. atha kho so, bhaggava, licchavimah±matto acela½ p±thikaputta½ etadavoca -- `ki½ su n±ma te, ±vuso p±thikaputta, p±va¼± su n±ma te p²µhakasmi½ all²n±, p²µhaka½ su n±ma te p±va¼±su all²na½ ? ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappasi, na sakkosi ±san±pi vuµµh±tu'nti . evampi kho, bhaggava, vuccam±no acelo p±thikaputto `±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vuso'ti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu½. 25. ``yad± kho so, bhaggava, licchavimah±matto aññ±si -- `par±bh³tar³po aya½ acelo p±thikaputto ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu'nti. atha ta½ parisa½ ±gantv± evam±rocesi -- `par±bh³tar³po, bho {par±bh³tar³po (s²0 p²0), par±bh³tar³po aya½ (sy±0)}, acelo p±thikaputto ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu'nti. eva½ vutte, aha½, bhaggava, ta½ parisa½ etadavoca½ -- `abhabbo kho, ±vuso, acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyya. sace p±yasmant±na½ licchav²na½ evamassa -- maya½ acela½ p±thikaputta½ varatt±hi {y±hi varatt±hi (sy±0 ka0)} bandhitv± goyugehi ±viñcheyy±m±ti {±viñjeyy±m±ti (sy±0), ±vijjheyy±m±ti (s²0 p²0)}, t± varatt± chijjeyyu½ p±thikaputto v±. abhabbo pana acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti. 26. ``atha kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² uµµh±y±san± ta½ parisa½ etadavoca -- `tena hi, bho, muhutta½ t±va ±gametha, y±v±ha½ gacch±mi; appeva n±ma ahampi sakkuºeyya½ acela½ p±thikaputta½ ima½ parisa½ ±netu''nti. ``atha kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² yena tindukakh±ºuparibb±jak±r±mo, yena acelo p±thikaputto tenupasaªkami. upasaªkamitv± acela½ p±thikaputta½ etadavoca -- `abhikkam±vuso p±thikaputta, abhikkanta½ te seyyo. abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± licchav², abhikkant± abhiññ±t± abhiññ±t± ca br±hmaºamah±s±l± gahapatinecayik± n±n±titthiy± samaºabr±hmaº±. samaºopi gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno. bh±sit± kho pana te es±, ±vuso p±thikaputta, ves±liya½ parisati v±c± -- samaºopi gotamo ñ±ºav±do...pe0... taddiguºa½ taddiguº±ha½ kariss±m²ti. abhikkamasseva, kho ±vuso p±thikaputta, upa¹¹hapatha½. sabbapaµhama½yeva ±gantv± samaºo gotamo ±yasmato ±r±me div±vih±ra½ nisinno. bh±sit± kho panes±, ±vuso p±thikaputta, samaºena gotamena parisati v±c± -- abhabbo acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyya. sace p±yasmant±na½ licchav²na½ evamassa -- maya½ acela½ p±thikaputta½ varatt±hi bandhitv± goyugehi ±viñcheyy±m±ti. t± varatt± chijjeyyu½ p±thikaputto v±. abhabbo pana acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ ±gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±ti. abhikkam±vuso p±thikaputta, abhikkamaneneva te jaya½ kariss±ma, samaºassa gotamassa par±jaya'nti. ``eva½ vutte, bhaggava, acelo p±thikaputto `±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vuso'ti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu½. atha kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² acela½ p±thikaputta½ etadavoca -- `ki½ su n±ma te, ±vuso p±thikaputta, p±va¼± su n±ma te p²µhakasmi½ all²n±, p²µhaka½ su n±ma te p±va¼±su all²na½? ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappasi, na sakkosi ±san±pi vuµµh±tu'nti. evampi kho, bhaggava, vuccam±no acelo p±thikaputto ``±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vuso''ti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tunti. 27. ``yad± kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² aññ±si -- `par±bh³tar³po aya½ acelo p±thikaputto `±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu'nti, atha na½ etadavoca -- `bh³tapubba½, ±vuso p±thikaputta, s²hassa migarañño etadahosi -- ya½n³n±ha½ aññatara½ vanasaº¹a½ niss±ya ±saya½ kappeyya½. tatr±saya½ kappetv± s±yanhasamaya½ ±say± nikkhameyya½, ±say± nikkhamitv± vijambheyya½, vijambhitv± samant± catuddis± anuvilokeyya½, samant± catuddis± anuviloketv± tikkhattu½ s²han±da½ nadeyya½, tikkhattu½ s²han±da½ naditv± gocar±ya pakkameyya½. so vara½ vara½ migasa½ghe {migasa½gha½ (sy±0 ka0)} vadhitv± muduma½s±ni muduma½s±ni bhakkhayitv± tameva ±saya½ ajjhupeyya'nti. `atha kho, ±vuso, so s²ho migar±j± aññatara½ vanasaº¹a½ niss±ya ±saya½ kappesi. tatr±saya½ kappetv± s±yanhasamaya½ ±say± nikkhami, ±say± nikkhamitv± vijambhi, vijambhitv± samant± catuddis± anuvilokesi, samant± catuddis± anuviloketv± tikkhattu½ s²han±da½ nadi, tikkhattu½ s²han±da½ naditv± gocar±ya pakk±mi. so vara½ vara½ migasaªghe vadhitv± muduma½s±ni muduma½s±ni bhakkhayitv± tameva ±saya½ ajjhupesi. 28. `tasseva kho, ±vuso p±thikaputta, s²hassa migarañño vigh±sasa½va¹¹ho jarasiªg±lo {jarasig±lo (s²0 sy±0 p²0)} ditto ceva balav± ca. atha kho, ±vuso, tassa jarasiªg±lassa etadahosi -- ko c±ha½, ko s²ho migar±j±. ya½n³n±hampi aññatara½ vanasaº¹a½ niss±ya ±saya½ kappeyya½. tatr±saya½ kappetv± s±yanhasamaya½ ±say± nikkhameyya½, ±say± nikkhamitv± vijambheyya½, vijambhitv± samant± catuddis± anuvilokeyya½, samant± catuddis± anuviloketv± tikkhattu½ s²han±da½ nadeyya½, tikkhattu½ s²han±da½ naditv± gocar±ya pakkameyya½. so vara½ vara½ migasaªghe vadhitv± muduma½s±ni muduma½s±ni bhakkhayitv± tameva ±saya½ ajjhupeyya'nti. `atha kho so, ±vuso, jarasiªg±lo aññatara½ vanasaº¹a½ niss±ya ±saya½ kappesi. tatr±saya½ kappetv± s±yanhasamaya½ ±say± nikkhami, ±say± nikkhamitv± vijambhi, vijambhitv± samant± catuddis± anuvilokesi, samant± catuddis± anuviloketv± tikkhattu½ s²han±da½ nadiss±m²ti siªg±laka½yeva anadi bheraº¹aka½yeva {bhedaº¹aka½yeva (ka0)} anadi, ke ca chave siªg±le, ke pana s²han±deti {s²han±de (?)}. `evameva kho tva½, ±vuso p±thikaputta, sugat±pad±nesu j²vam±no sugat±tiritt±ni bhuñjam±no tath±gate arahante samm±sambuddhe ±s±detabba½ maññasi. ke ca chave p±thikaputte, k± ca tath±gat±na½ arahant±na½ samm±sambuddh±na½ ±s±dan±'ti. 29. ``yato kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² imin± opammena neva asakkhi acela½ p±thikaputta½ tamh± ±san± c±vetu½. atha na½ etadavoca -- `s²hoti att±na½ samekkhiy±na, amaññi kotthu migar±j±hamasmi. tatheva {tameva (sy±0)} so siªg±laka½ anadi, ke ca chave siªg±le ke pana s²han±de'ti.. `evameva kho tva½, ±vuso p±thikaputta, sugat±pad±nesu j²vam±no sugat±tiritt±ni bhuñjam±no tath±gate arahante samm±sambuddhe ±s±detabba½ maññasi. ke ca chave p±thikaputte, k± ca tath±gat±na½ arahant±na½ samm±sambuddh±na½ ±s±dan±'ti. 30. ``yato kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² imin±pi opammena neva asakkhi acela½ p±thikaputta½ tamh± ±san± c±vetu½. atha na½ etadavoca -- `añña½ anucaªkamana½, att±na½ vigh±se samekkhiya. y±va att±na½ na passati, kotthu t±va byagghoti maññati.. tatheva so siªg±laka½ anadi. ke ca chave siªg±le ke pana s²han±de'ti.. `evameva kho tva½, ±vuso p±thikaputta, sugat±pad±nesu j²vam±no sugat±tiritt±ni bhuñjam±no tath±gate arahante samm±sambuddhe ±s±detabba½ maññasi. ke ca chave p±thikaputte, k± ca tath±gat±na½ arahant±na½ samm±sambuddh±na½ ±s±dan±'ti. 31. ``yato kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² imin±pi opammena neva asakkhi acela½ p±thikaputta½ tamh± ±san± c±vetu½. atha na½ etadavoca -- `bhutv±na bheke {bhiªge (ka0)} khalam³sik±yo, kaµas²su khitt±ni ca koºap±ni {k³ºap±ni (sy±0)}. mah±vane suññavane viva¹¹ho, amaññi kotthu migar±j±hamasmi.. tatheva so siªg±laka½ anadi. ke ca chave siªg±le ke pana s²han±de'ti.. `evameva kho tva½, ±vuso p±thikaputta, sugat±pad±nesu j²vam±no sugat±tiritt±ni bhuñjam±no tath±gate arahante samm±sambuddhe ±s±detabba½ maññasi. ke ca chave p±thikaputte, k± ca tath±gat±na½ arahant±na½ samm±sambuddh±na½ ±s±dan±'ti. 32. ``yato kho, bhaggava, j±liyo d±rupattikantev±s² imin±pi opammena neva asakkhi acela½ p±thikaputta½ tamh± ±san± c±vetu½. atha ta½ parisa½ ±gantv± evam±rocesi -- `par±bh³tar³po, bho, acelo p±thikaputto ±y±mi ±vuso, ±y±mi ±vusoti vatv± tattheva sa½sappati, na sakkoti ±san±pi vuµµh±tu'nti. 33. ``eva½ vutte, aha½, bhaggava, ta½ parisa½ etadavoca½ -- `abhabbo kho, ±vuso, acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyya. sacep±yasmant±na½ licchav²na½ evamassa -- maya½ acela½ p±thikaputta½ varatt±hi bandhitv± n±gehi {goyugehi (sabbattha) aµµhakath± passitabb±} ±viñcheyy±m±ti . t± varatt± chijjeyyu½ p±thikaputto v±. abhabbo pana acelo p±thikaputto ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± mama sammukh²bh±va½ ±gantu½. sacepissa evamassa -- aha½ ta½ v±ca½ appah±ya ta½ citta½ appah±ya ta½ diµµhi½ appaµinissajjitv± samaºassa gotamassa sammukh²bh±va½ gaccheyyanti, muddh±pi tassa vipateyy±'ti. 34. ``atha khv±ha½, bhaggava, ta½ parisa½ dhammiy± kath±ya sandassesi½ sam±dapesi½ samuttejesi½ sampaha½sesi½, ta½ parisa½ dhammiy± kath±ya sandassetv± sam±dapetv± samuttejetv± sampaha½setv± mah±bandhan± mokkha½ karitv± catur±s²tip±ºasahass±ni mah±vidugg± uddharitv± tejodh±tu½ sam±pajjitv± sattat±la½ veh±sa½ abbhuggantv± añña½ sattat±lampi acci½ {aggi½ (sy±0)} abhinimminitv± pajjalitv± dh³m±yitv± {dh³p±yitv± (s²0 p²0)} mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½ paccuµµh±si½. 35. ``atha kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho aha½, bhaggava, sunakkhatta½ licchaviputta½ etadavoca½ -- `ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, yatheva te aha½ acela½ p±thikaputta½ ±rabbha by±k±si½, tatheva ta½ vip±ka½ aññath± v±'ti? `yatheva me, bhante, bhagav± acela½ p±thikaputta½ ±rabbha by±k±si, tatheva ta½ vip±ka½, no aññath±'ti. `ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, yadi eva½ sante kata½ v± hoti uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½, akata½ v±'ti? `addh± kho, bhante, eva½ sante kata½ hoti uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½, no akata'nti. `evampi kho ma½ tva½, moghapurisa, uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karonta½ eva½ vadesi -- na hi pana me, bhante, bhagav± uttarimanussadhamm± iddhip±µih±riya½ karot²ti. passa, moghapurisa, y±vañca te ida½ aparaddha½'ti. ``evampi kho, bhaggava, sunakkhatto licchaviputto may± vuccam±no apakkameva imasm± dhammavinay±, yath± ta½ ±p±yiko nerayiko. aggaññapaññattikath± 36. ``aggaññañc±ha½, bhaggava, paj±n±mi. tañca paj±n±mi {``tañcapaj±n±m²''ti ida½ sy±potthakenatthi}, tato ca uttaritara½ paj±n±mi, tañca paj±na½ {paj±nana½ (sy±0 ka0) aµµhakath±sa½vaººan± passitabb±} na par±mas±mi, apar±masato ca me paccattaññeva nibbuti vidit±, yadabhij±na½ tath±gato no anaya½ ±pajjati . 37. ``santi, bhaggava, eke samaºabr±hmaº± issarakutta½ brahmakutta½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapenti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `sacca½ kira tumhe ±yasmanto issarakutta½ brahmakutta½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te ca me eva½ puµµh±, `±mo'ti {±m±ti (sy±0)} paµij±nanti. ty±ha½ eva½ vad±mi -- `katha½vihitaka½ pana {katha½ vihitaka½no pana (ka0)} tumhe ±yasmanto issarakutta½ brahmakutta½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te may± puµµh± na samp±yanti, asamp±yant± mamaññeva paµipucchanti. tes±ha½ puµµho by±karomi -- 38. `hoti kho so, ±vuso, samayo ya½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena aya½ loko sa½vaµµati. sa½vaµµam±ne loke yebhuyyena satt± ±bhassarasa½vattanik± honti. te tattha honti manomay± p²tibhakkh± saya½pabh± antalikkhacar± subhaµµh±yino cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµhanti. `hoti kho so, ±vuso, samayo ya½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena aya½ loko vivaµµati. vivaµµam±ne loke suñña½ brahmavim±na½ p±tubhavati. atha kho {atha (s²0 sy±0 p²0)} aññataro satto ±yukkhay± v± puññakkhay± v± ±bhassarak±y± cavitv± suñña½ brahmavim±na½ upapajjati . so tattha hoti manomayo p²tibhakkho saya½pabho antalikkhacaro subhaµµh±y², cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµhati. `tassa tattha ekakassa d²gharatta½ nivusitatt± anabhirati paritassan± uppajjati -- aho vata aññepi satt± itthatta½ ±gaccheyyunti. atha aññepi satt± ±yukkhay± v± puññakkhay± v± ±bhassarak±y± cavitv± brahmavim±na½ upapajjanti tassa sattassa sahabyata½. tepi tattha honti manomay± p²tibhakkh± saya½pabh± antalikkhacar± subhaµµh±yino, cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµhanti. 39. `tatr±vuso, yo so satto paµhama½ upapanno, tassa eva½ hoti -- ahamasmi brahm± mah±brahm± abhibh³ anabhibh³to aññadatthudaso vasavatt² issaro katt± nimm±t± seµµho sajit± {sañjit± (s²0 p²0), sajjit± (sy±0 ka½0)} vas² pit± bh³tabhaby±na½, may± ime satt± nimmit±. ta½ kissa hetu? mamañhi pubbe etadahosi -- aho vata aññepi satt± itthatta½ ±gaccheyyunti; iti mama ca manopaºidhi. ime ca satt± itthatta½ ±gat±ti. `yepi te satt± pacch± upapann±, tesampi eva½ hoti -- aya½ kho bhava½ brahm± mah±brahm± abhibh³ anabhibh³to aññadatthudaso vasavatt² issaro katt± nimm±t± seµµho sajit± vas² pit± bh³tabhaby±na½; imin± maya½ bhot± brahmun± nimmit±. ta½ kissa hetu? imañhi maya½ addas±ma idha paµhama½ upapanna½; maya½ pan±mha pacch± upapann±ti. 40. `tatr±vuso , yo so satto paµhama½ upapanno, so d²gh±yukataro ca hoti vaººavantataro ca mahesakkhataro ca. ye pana te satt± pacch± upapann±, te app±yukatar± ca honti dubbaººatar± ca appesakkhatar± ca. `µh±na½ kho paneta½, ±vuso, vijjati, ya½ aññataro satto tamh± k±y± cavitv± itthatta½ ±gacchati. itthatta½ ±gato sam±no ag±rasm± anag±riya½ pabbajati. ag±rasm± anag±riya½ pabbajito sam±no ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte ta½ pubbeniv±sa½ anussarati; tato para½ n±nussarati. `so evam±ha -- yo kho so bhava½ brahm± mah±brahm± abhibh³ anabhibh³to aññadatthudaso vasavatt² issaro katt± nimm±t± seµµho sajit± vas² pit± bh³tabhaby±na½, yena maya½ bhot± brahmun± nimmit±. so nicco dhuvo {sassato d²gh±yuko (sy±0 ka0)} sassato avipariº±madhammo sassatisama½ tatheva µhassati. ye pana maya½ ahumh± tena bhot± brahmun± nimmit±, te maya½ anicc± addhuv± {addhuv± asassat± (sy±0 ka0)} app±yuk± cavanadhamm± itthatta½ ±gat±'ti. eva½vihitaka½ no tumhe ±yasmanto issarakutta½ brahmakutta½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±ti. `te evam±ha½su -- eva½ kho no, ±vuso gotama, suta½, yathev±yasm± gotamo ±h±'ti. ``aggaññañc±ha½, bhaggava, paj±n±mi. tañca paj±n±mi, tato ca uttaritara½ paj±n±mi, tañca paj±na½ na par±mas±mi, apar±masato ca me paccattaññeva nibbuti vidit±. yadabhij±na½ tath±gato no anaya½ ±pajjati. 41. ``santi, bhaggava, eke samaºabr±hmaº± khi¹¹±padosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapenti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `sacca½ kira tumhe ±yasmanto khi¹¹±padosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te ca me eva½ puµµh± `±mo'ti paµij±nanti. ty±ha½ eva½ vad±mi -- `katha½vihitaka½ pana tumhe ±yasmanto khi¹¹±padosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te may± puµµh± na samp±yanti, asamp±yant± mamaññeva paµipucchanti, tes±ha½ puµµho by±karomi -- 42. `sant±vuso, khi¹¹±padosik± n±ma dev±. te ativela½ hassakhi¹¹±ratidhammasam±pann± {hasakhi¹¹±ratidhammasam±pann± (ka0)} viharanti. tesa½ ativela½ hassakhi¹¹±ratidhammasam±pann±na½ viharata½ sati sammussati, satiy± sammos± {satiy± sammos±ya (sy±0)} te dev± tamh± k±y± cavanti. `µh±na½ kho paneta½, ±vuso, vijjati, ya½ aññataro satto tamh± k±y± cavitv± itthatta½ ±gacchati, itthatta½ ±gato sam±no ag±rasm± anag±riya½ pabbajati, ag±rasm± anag±riya½ pabbajito sam±no ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte ta½ pubbeniv±sa½ anussarati; tato para½ n±nussarati. `so evam±ha -- ye kho te bhonto dev± na khi¹¹±padosik± te na ativela½ hassakhi¹¹±ratidhammasam±pann± viharanti. tesa½ n±tivela½ hassakhi¹¹±ratidhammasam±pann±na½ viharata½ sati na sammussati, satiy± asammos± te dev± tamh± k±y± na cavanti, nicc± dhuv± sassat± avipariº±madhamm± sassatisama½ tatheva µhassanti. ye pana maya½ ahumh± khi¹¹±padosik± te maya½ ativela½ hassakhi¹¹±ratidhammasam±pann± viharimh±, tesa½ no ativela½ hassakhi¹¹±ratidhammasam±pann±na½ viharata½ sati sammussati, satiy± sammos± eva½ {sammos± eva (s²0 p²0) sammos± te (sy±0 ka0)} maya½ tamh± k±y± cut±, anicc± addhuv± app±yuk± cavanadhamm± itthatta½ ±gat±ti. eva½vihitaka½ no tumhe ±yasmanto khi¹¹±padosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti. `te evam±ha½su -- eva½ kho no, ±vuso gotama, suta½, yathev±yasm± gotamo ±h±'ti. ``aggaññañc±ha½, bhaggava, paj±n±mi...pe0... yadabhij±na½ tath±gato no anaya½ ±pajjati. 43. ``santi, bhaggava, eke samaºabr±hmaº± manopadosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapenti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `sacca½ kira tumhe ±yasmanto manopadosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te ca me eva½ puµµh± `±mo'ti paµij±nanti. ty±ha½ eva½ vad±mi -- `katha½vihitaka½ pana tumhe ±yasmanto manopadosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te may± puµµh± na samp±yanti, asamp±yant± mamaññeva paµipucchanti. tes±ha½ puµµho by±karomi -- 44. `sant±vuso, manopadosik± n±ma dev±. te ativela½ aññamañña½ upanijjh±yanti. te ativela½ aññamañña½ upanijjh±yant± aññamaññamhi citt±ni pad³senti. te aññamañña½ paduµµhacitt± kilantak±y± kilantacitt±. te dev± tamh± k±y± cavanti. `µh±na½ kho paneta½, ±vuso, vijjati, ya½ aññataro satto tamh± k±y± cavitv± itthatta½ ±gacchati. itthatta½ ±gato sam±no ag±rasm± anag±riya½ pabbajati. ag±rasm± anag±riya½ pabbajito sam±no ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte ta½ pubbeniv±sa½ anussarati, tato para½ n±nussarati. `so evam±ha -- ye kho te bhonto dev± na manopadosik± te n±tivela½ aññamañña½ upanijjh±yanti. te n±tivela½ aññamañña½ upanijjh±yant± aññamaññamhi citt±ni nappad³senti. te aññamañña½ appaduµµhacitt± akilantak±y± akilantacitt±. te dev± tamh± {akilantacitt± tamh± (ka0)} k±y± na cavanti, nicc± dhuv± sassat± avipariº±madhamm± sassatisama½ tatheva µhassanti. ye pana maya½ ahumh± manopadosik±, te maya½ ativela½ aññamañña½ upanijjh±yimh±. te maya½ ativela½ aññamañña½ upanijjh±yant± aññamaññamhi citt±ni pad³simh± {padosiyimh± (sy±0), pad³sayimh± (?)}. te maya½ aññamañña½ paduµµhacitt± kilantak±y± kilantacitt±. eva½ maya½ {kilantacitt±eva maya½ (s²0 p²0), kilantacitt± (ka0)} tamh± k±y± cut±, anicc± addhuv± app±yuk± cavanadhamm± itthatta½ ±gat±ti. eva½vihitaka½ no tumhe ±yasmanto manopadosika½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti. `te evam±ha½su -- eva½ kho no, ±vuso gotama, suta½, yathev±yasm± gotamo ±h±'ti. ``aggaññañc±ha½, bhaggava, paj±n±mi...pe0... yadabhij±na½ tath±gato no anaya½ ±pajjati. 45. ``santi, bhaggava, eke samaºabr±hmaº± adhiccasamuppanna½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapenti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `sacca½ kira tumhe ±yasmanto adhiccasamuppanna½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te ca me eva½ puµµh± `±mo'ti paµij±nanti. ty±ha½ eva½ vad±mi -- `katha½vihitaka½ pana tumhe ±yasmanto adhiccasamuppanna½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? te may± puµµh± na samp±yanti, asamp±yant± mamaññeva paµipucchanti. tes±ha½ puµµho by±karomi -- 46. `sant±vuso, asaññasatt± n±ma dev±. saññupp±d± ca pana te dev± tamh± k±y± cavanti. `µh±na½ kho paneta½, ±vuso, vijjati. ya½ aññataro satto tamh± k±y± cavitv± itthatta½ ±gacchati. itthatta½ ±gato sam±no ag±rasm± anag±riya½ pabbajati. ag±rasm± anag±riya½ pabbajito sam±no ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte ta½ {ida½ pada½ brahmaj±lasutte na dissati. eva½ (p²0 ka0)} saññupp±da½ anussarati, tato para½ n±nussarati. `so evam±ha -- adhiccasamuppanno att± ca loko ca. ta½ kissa hetu? ahañhi pubbe n±hosi½, somhi etarahi ahutv± santat±ya {sattak±ya (s²0 p²0), satt±ya (ka0 s²0)} pariºatoti. eva½vihitaka½ no tumhe ±yasmanto adhiccasamuppanna½ ±cariyaka½ aggañña½ paññapeth±'ti? `te evam±ha½su -- eva½ kho no, ±vuso gotama, suta½ yathev±yasm± gotamo ±h±'ti. ``aggaññañc±ha½, bhaggava, paj±n±mi tañca paj±n±mi, tato ca uttaritara½ paj±n±mi, tañca paj±na½ na par±mas±mi, apar±masato ca me paccattaññeva nibbuti vidit±. yadabhij±na½ tath±gato no anaya½ ±pajjati. 47. ``eva½v±di½ kho ma½, bhaggava, evamakkh±yi½ eke samaºabr±hmaº± asat± tucch± mus± abh³tena abbh±cikkhanti -- `vipar²to samaºo gotamo bhikkhavo ca. samaºo gotamo evam±ha -- yasmi½ samaye subha½ vimokkha½ upasampajja viharati, sabba½ tasmi½ samaye asubhantveva {asubhanteva (s²0 sy±0 p²0)} paj±n±t²'ti {sañj±n±t²ti (s²0 p²0)}. na kho pan±ha½, bhaggava, eva½ vad±mi -- `yasmi½ samaye subha½ vimokkha½ upasampajja viharati, sabba½ tasmi½ samaye asubhantveva paj±n±t²'ti. evañca khv±ha½, bhaggava, vad±mi -- `yasmi½ samaye subha½ vimokkha½ upasampajja viharati, subhantveva tasmi½ samaye paj±n±t²'ti. ``te ca, bhante, vipar²t±, ye bhagavanta½ vipar²tato dahanti bhikkhavo ca. eva½pasanno aha½, bhante, bhagavati. pahoti me bhagav± tath± dhamma½ desetu½, yath± aha½ subha½ vimokkha½ upasampajja vihareyya''nti. 48. ``dukkara½ kho eta½, bhaggava, tay± aññadiµµhikena aññakhantikena aññarucikena aññatr±yogena aññatr±cariyakena subha½ vimokkha½ upasampajja viharitu½. iªgha tva½, bhaggava, yo ca te aya½ mayi pas±do, tameva tva½ s±dhukamanurakkh±''ti. ``sace ta½, bhante, may± dukkara½ aññadiµµhikena aññakhantikena aññarucikena aññatr±yogena aññatr±cariyakena subha½ vimokkha½ upasampajja viharitu½. yo ca me aya½, bhante, bhagavati pas±do, tamev±ha½ s±dhukamanurakkhiss±m²''ti. idamavoca bhagav±. attamano bhaggavagotto paribb±jako bhagavato bh±sita½ abhinand²ti. p±thikasutta½ {p±µikasuttanta½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} niµµhita½ paµhama½. 2. udumbarikasutta½ nigrodhaparibb±jakavatthu 49. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati gijjhak³µe pabbate. tena kho pana samayena nigrodho paribb±jako udumbarik±ya paribb±jak±r±me paµivasati mahatiy± paribb±jakaparis±ya saddhi½ ti½samattehi paribb±jakasatehi. atha kho sandh±no gahapati div± divassa {div±divasseva (s²0 sy±0 p²0)} r±jagah± nikkhami bhagavanta½ dassan±ya. atha kho sandh±nassa gahapatissa etadahosi -- ``ak±lo kho bhagavanta½ dassan±ya. paµisall²no bhagav±. manobh±van²y±nampi bhikkh³na½ asamayo dassan±ya. paµisall²n± manobh±van²y± bhikkh³. ya½n³n±ha½ yena udumbarik±ya paribb±jak±r±mo, yena nigrodho paribb±jako tenupasaªkameyya''nti. atha kho sandh±no gahapati yena udumbarik±ya paribb±jak±r±mo, tenupasaªkami. 50. tena kho pana samayena nigrodho paribb±jako mahatiy± paribb±jakaparis±ya saddhi½ nisinno hoti unn±diniy± ucc±saddamah±sadd±ya anekavihita½ tiracch±nakatha½ kathentiy±. seyyathida½ -- r±jakatha½ corakatha½ mah±mattakatha½ sen±katha½ bhayakatha½ yuddhakatha½ annakatha½ p±nakatha½ vatthakatha½ sayanakatha½ m±l±katha½ gandhakatha½ ñ±tikatha½ y±nakatha½ g±makatha½ nigamakatha½ nagarakatha½ janapadakatha½ itthikatha½ s³rakatha½ visikh±katha½ kumbhaµµh±nakatha½ pubbapetakatha½ n±nattakatha½ lokakkh±yika½ samuddakkh±yika½ itibhav±bhavakatha½ iti v±. 51. addas± kho nigrodho paribb±jako sandh±na½ gahapati½ d³ratova ±gacchanta½. disv± saka½ parisa½ saºµh±pesi -- ``appasadd± bhonto hontu, m± bhonto saddamakattha. aya½ samaºassa gotamassa s±vako ±gacchati sandh±no gahapati. y±vat± kho pana samaºassa gotamassa s±vak± gih² od±tavasan± r±jagahe paµivasanti, aya½ tesa½ aññataro sandh±no gahapati. appasaddak±m± kho panete ±yasmanto appasaddavin²t± , appasaddassa vaººav±dino. appeva n±ma appasadda½ parisa½ viditv± upasaªkamitabba½ maññeyy±''ti. eva½ vutte te paribb±jak± tuºh² ahesu½. 52. atha kho sandh±no gahapati yena nigrodho paribb±jako tenupasaªkami, upasaªkamitv± nigrodhena paribb±jakena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho sandh±no gahapati nigrodha½ paribb±jaka½ etadavoca -- ``aññath± kho ime bhonto aññatitthiy± paribb±jak± saªgamma sam±gamma unn±dino ucc±saddamah±sadd± anekavihita½ tiracch±nakatha½ anuyutt± viharanti. seyyathida½ -- r±jakatha½...pe0... itibhav±bhavakatha½ iti v±. aññath± kho {ca (s²0 p²0)} pana so bhagav± araññavanapatth±ni pant±ni sen±san±ni paµisevati appasadd±ni appanigghos±ni vijanav±t±ni manussar±hasseyyak±ni paµisall±nas±rupp±n²''ti. 53. eva½ vutte nigrodho paribb±jako sandh±na½ gahapati½ etadavoca -- ``yagghe gahapati, j±neyy±si, kena samaºo gotamo saddhi½ sallapati, kena s±kaccha½ sam±pajjati, kena paññ±veyyattiya½ sam±pajjati? suññ±g±rahat± samaºassa gotamassa paññ± aparis±vacaro samaºo gotamo n±la½ sall±p±ya. so antamant±neva sevati {antapant±neva (sy±0)}. seyyath±pi n±ma gok±º± pariyantac±rin² antamant±neva sevati. evameva suññ±g±rahat± samaºassa gotamassa paññ±; aparis±vacaro samaºo gotamo; n±la½ sall±p±ya. so antamant±neva sevati. iªgha, gahapati, samaºo gotamo ima½ parisa½ ±gaccheyya, ekapañheneva na½ sa½s±deyy±ma {sa½hareyy±ma (ka0)}, tucchakumbh²va na½ maññe orodheyy±m±''ti. 54. assosi kho bhagav± dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya sandh±nassa gahapatissa nigrodhena paribb±jakena saddhi½ ima½ kath±sall±pa½. atha kho bhagav± gijjhak³µ± pabbat± orohitv± yena sum±gadh±ya t²re moraniv±po tenupasaªkami; upasaªkamitv± sum±gadh±ya t²re moraniv±pe abbhok±se caªkami. addas± kho nigrodho paribb±jako bhagavanta½ sum±gadh±ya t²re moraniv±pe abbhok±se caªkamanta½. disv±na saka½ parisa½ saºµh±pesi -- ``appasadd± bhonto hontu, m± bhonto saddamakattha, aya½ samaºo gotamo sum±gadh±ya t²re moraniv±pe abbhok±se caªkamati. appasaddak±mo kho pana so ±yasm±, appasaddassa vaººav±d². appeva n±ma appasadda½ parisa½ viditv± upasaªkamitabba½ maññeyya. sace samaºo gotamo ima½ parisa½ ±gaccheyya, ima½ ta½ pañha½ puccheyy±ma -- `ko n±ma so, bhante, bhagavato dhammo, yena bhagav± s±vake vineti, yena bhagavat± s±vak± vin²t± ass±sappatt± paµij±nanti ajjh±saya½ ±dibrahmacariya'nti? eva½ vutte te paribb±jak± tuºh² ahesu½. tapojigucch±v±do 55. atha kho bhagav± yena nigrodho paribb±jako tenupasaªkami. atha kho nigrodho paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``etu kho, bhante, bhagav±, sv±gata½, bhante, bhagavato. cirassa½ kho, bhante, bhagav± ima½ pariy±yamak±si yadida½ idh±gaman±ya. nis²datu, bhante, bhagav±, idam±sana½ paññatta''nti. nis²di bhagav± paññatte ±sane. nigrodhopi kho paribb±jako aññatara½ n²c±sana½ gahetv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho nigrodha½ paribb±jaka½ bhagav± etadavoca -- ``k±ya nuttha, nigrodha, etarahi kath±ya sannisinn±, k± ca pana vo antar±kath± vippakat±''ti? eva½ vutte, nigrodho paribb±jako bhagavanta½ etadavoca, ``idha maya½, bhante, addas±ma bhagavanta½ sum±gadh±ya t²re moraniv±pe abbhok±se caªkamanta½, disv±na eva½ avocumh± -- `sace samaºo gotamo ima½ parisa½ ±gaccheyya, ima½ ta½ pañha½ puccheyy±ma -- ko n±ma so, bhante, bhagavato dhammo, yena bhagav± s±vake vineti, yena bhagavat± s±vak± vin²t± ass±sappatt± paµij±nanti ajjh±saya½ ±dibrahmacariya'nti? aya½ kho no, bhante, antar±kath± vippakat±; atha bhagav± anuppatto''ti. 56. ``dujj±na½ kho eta½, nigrodha, tay± aññadiµµhikena aññakhantikena aññarucikena aññatr±yogena aññatr±cariyakena, yen±ha½ s±vake vinemi , yena may± s±vak± vin²t± ass±sappatt± paµij±nanti ajjh±saya½ ±dibrahmacariya½. iªgha tva½ ma½, nigrodha, sake ±cariyake adhijegucche pañha½ puccha -- `katha½ sant± nu kho, bhante, tapojigucch± paripuºº± hoti, katha½ aparipuºº±'ti? eva½ vutte te paribb±jak± unn±dino ucc±saddamah±sadd± ahesu½ -- ``acchariya½ vata bho, abbhuta½ vata bho, samaºassa gotamassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±, yatra hi n±ma sakav±da½ µhapessati, parav±dena pav±ressat²''ti. 57. atha kho nigrodho paribb±jako te paribb±jake appasadde katv± bhagavanta½ etadavoca -- ``maya½ kho, bhante, tapojigucch±v±d± {tarojiguccha½s±rod± (ka0)} tapojigucch±s±r± tapojigucch±all²n± vihar±ma . katha½ sant± nu kho, bhante, tapojigucch± paripuºº± hoti, katha½ aparipuºº±''ti? ``idha, nigrodha, tapass² acelako hoti mutt±c±ro, hatth±palekhano {hatth±valekhano (sy±0)}, na ehibhaddantiko, na tiµµhabhaddantiko, n±bhihaµa½ , na uddissakata½, na nimantana½ s±diyati, so na kumbhimukh± paµiggaºh±ti, na ka¼opimukh± paµiggaºh±ti, na e¼akamantara½, na daº¹amantara½, na musalamantara½, na dvinna½ bhuñjam±n±na½, na gabbhiniy±, na p±yam±n±ya, na purisantaragat±ya, na saªkitt²su, na yattha s± upaµµhito hoti, na yattha makkhik± saº¹asaº¹ac±rin², na maccha½, na ma½sa½, na sura½, na meraya½, na thusodaka½ pivati, so ek±g±riko v± hoti ek±lopiko, dv±g±riko v± hoti dv±lopiko, satt±g±riko v± hoti satt±lopiko, ekiss±pi dattiy± y±peti, dv²hipi datt²hi y±peti, sattahipi datt²hi y±peti; ek±hikampi ±h±ra½ ±h±reti, dv²hikampi {dv±hika½pi (s²0 sy±0)} ±h±ra½ ±h±reti, satt±hikampi ±h±ra½ ±h±reti, iti evar³pa½ addham±sikampi pariy±yabhattabhojan±nuyogamanuyutto viharati. so s±kabhakkho v± hoti, s±m±kabhakkho v± hoti, n²v±rabhakkho v± hoti, daddulabhakkho v± hoti, haµabhakkho v± hoti, kaºabhakkho v± hoti, ±c±mabhakkho v± hoti, piññ±kabhakkho v± hoti, tiºabhakkho v± hoti, gomayabhakkho v± hoti; vanam³laphal±h±ro y±peti pavattaphalabhoj². so s±º±nipi dh±reti , mas±º±nipi dh±reti, chavaduss±nipi dh±reti, pa½suk³l±nipi dh±reti, tir²µ±nipi dh±reti, ajinampi dh±reti, ajinakkhipampi dh±reti, kusac²rampi dh±reti, v±kac²rampi dh±reti, phalakac²rampi dh±reti, kesakambalampi dh±reti, v±¼akambalampi dh±reti, ul³kapakkhampi dh±reti, kesamassulocakopi hoti kesamassulocan±nuyogamanuyutto , ubbhaµµhakopi {ubhaµµhakopi (sy±0), ubbhaµµhikopi (ka0)} hoti ±sanapaµikkhitto, ukkuµikopi hoti ukkuµikappadh±namanuyutto, kaºµak±passayikopi hoti kaºµak±passaye seyya½ kappeti, phalakaseyyampi kappeti, thaº¹ilaseyyampi kappeti, ekapassayikopi hoti rajojalladharo, abbhok±sikopi hoti yath±santhatiko, vekaµikopi hoti vikaµabhojan±nuyogamanuyutto, ap±nakopi hoti ap±nakattamanuyutto, s±yatatiyakampi udakorohan±nuyogamanuyutto viharati. ta½ ki½ maññasi, nigrodha, yadi eva½ sante tapojigucch± paripuºº± v± hoti aparipuºº± v±''ti? ``addh± kho, bhante, eva½ sante tapojigucch± paripuºº± hoti, no aparipuºº±''ti. ``eva½ paripuºº±yapi kho aha½, nigrodha, tapojigucch±ya anekavihite upakkilese vad±m²''ti. upakkileso 58. ``yath± katha½ pana, bhante, bhagav± eva½ paripuºº±ya tapojigucch±ya anekavihite upakkilese vadat²''ti? ``idha, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± attamano hoti paripuººasaªkappo. yampi, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± attamano hoti paripuººasaªkappo. ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± att±nukka½seti para½ vambheti. yampi, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± att±nukka½seti para½ vambheti. ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± majjati mucchati pam±dam±pajjati {madam±pajjati (sy±0)}. yampi, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± majjati mucchati pam±dam±pajjati. ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. 59. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena attamano hoti paripuººasaªkappo. yampi, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena attamano hoti paripuººasaªkappo. ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena att±nukka½seti para½ vambheti. yampi, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena att±nukka½seti para½ vambheti. ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena majjati mucchati pam±dam±pajjati. yampi, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena majjati mucchati pam±dam±pajjati. ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. 60. ``puna capara½, nigrodha, tapass² bhojanesu vod±sa½ ±pajjati -- `ida½ me khamati, ida½ me nakkhamat²'ti. so yañca {ya½ hi (s²0 p²0)} khvassa nakkhamati, ta½ s±pekkho pajahati. ya½ panassa khamati, ta½ gadhito {gathito (s²0 p²0)} mucchito ajjh±panno an±d²navadass±v² anissaraºapañño paribhuñjati...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati l±bhasakk±rasilokanikantihetu -- `sakkarissanti ma½ r±j±no r±jamah±matt± khattiy± br±hmaº± gahapatik± titthiy±'ti...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. 61. ``puna capara½, nigrodha, tapass² aññatara½ samaºa½ v± br±hmaºa½ v± apas±det± {apas±ret± (ka0)} hoti -- `ki½ pan±ya½ sambahul±j²vo {bahul±j²vo (s²0 p²0)} sabba½ sa½bhakkheti. seyyathida½ -- m³lab²ja½ khandhab²ja½ pha¼ub²ja½ aggab²ja½ b²jab²jameva pañcama½, asanivicakka½ dantak³µa½, samaºappav±den±'ti...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² passati aññatara½ samaºa½ v± br±hmaºa½ v± kulesu sakkariyam±na½ garukariyam±na½ m±niyam±na½ p³jiyam±na½. disv± tassa eva½ hoti -- `imañhi n±ma sambahul±j²va½ kulesu sakkaronti garu½ karonti m±nenti p³jenti. ma½ pana tapassi½ l³kh±j²vi½ kulesu na sakkaronti na garu½ karonti na m±nenti na p³jent²'ti, iti so iss±macchariya½ kulesu upp±det± hoti...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. 62. ``puna capara½, nigrodha, tapass² ±p±thakanis±d² hoti...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² att±na½ adassayam±no kulesu carati -- `idampi me tapasmi½ idampi me tapasmi'nti...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² kiñcideva paµicchanna½ sevati. so `khamati te ida'nti puµµho sam±no akkhamam±na½ ±ha -- `khamat²'ti. khamam±na½ ±ha -- `nakkhamat²'ti. iti so sampaj±namus± bh±sit± hoti...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tath±gatassa v± tath±gatas±vakassa v± dhamma½ desentassa santa½yeva pariy±ya½ anuññeyya½ n±nuj±n±ti...pe0... ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. 63. ``puna capara½, nigrodha, tapass² kodhano hoti upan±h². yampi, nigrodha, tapass² kodhano hoti upan±h². ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² makkh² hoti pa¼±s² {pal±s² (s²0 sy±0 p²0)} ...pe0... issuk² hoti macchar²... saµho hoti m±y±v²... thaddho hoti atim±n²... p±piccho hoti p±pik±na½ icch±na½ vasa½ gato... micch±diµµhiko hoti antagg±hik±ya diµµhiy± samann±gato... sandiµµhipar±m±s² hoti ±dh±nagg±h² duppaµinissagg². yampi, nigrodha, tapass² sandiµµhipar±m±s² hoti ±dh±nagg±h² duppaµinissagg². ayampi kho, nigrodha, tapassino upakkileso hoti. ``ta½ ki½ maññasi, nigrodha, yadime tapojigucch± {tapojigucch±ya (?)} upakkiles± v± anupakkiles± v±''ti? ``addh± kho ime, bhante, tapojigucch± {tapojigucch±ya (?)} upakkiles± {upakkiles± hoti (ka0)}, no anupakkiles±. µh±na½ kho paneta½, bhante, vijjati ya½ idhekacco tapass² sabbeheva imehi upakkilesehi samann±gato assa; ko pana v±do aññataraññataren±''ti. parisuddhapapaµikappattakath± 64. ``idha, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± na attamano hoti na paripuººasaªkappo. yampi, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± na attamano hoti na paripuººasaªkappo. eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± na att±nukka½seti na para½ vambheti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± na majjati na mucchati na pam±dam±pajjati...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. 65. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena na attamano hoti na paripuººasaªkappo...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena na att±nukka½seti na para½ vambheti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tapa½ sam±diyati, so tena tapas± l±bhasakk±rasiloka½ abhinibbatteti, so tena l±bhasakk±rasilokena na majjati na mucchati na pam±dam±pajjati...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. 66. ``puna capara½, nigrodha, tapass² bhojanesu na vod±sa½ ±pajjati -- `ida½ me khamati, ida½ me nakkhamat²'ti. so yañca khvassa nakkhamati, ta½ anapekkho pajahati. ya½ panassa khamati , ta½ agadhito amucchito anajjh±panno ±d²navadass±v² nissaraºapañño paribhuñjati...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² na tapa½ sam±diyati l±bhasakk±rasilokanikantihetu -- `sakkarissanti ma½ r±j±no r±jamah±matt± khattiy± br±hmaº± gahapatik± titthiy±'ti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. 67. ``puna capara½, nigrodha, tapass² aññatara½ samaºa½ v± br±hmaºa½ v± n±pas±det± hoti -- `ki½ pan±ya½ sambahul±j²vo sabba½ sa½bhakkheti. seyyathida½ -- m³lab²ja½ khandhab²ja½ pha¼ub²ja½ aggab²ja½ b²jab²jameva pañcama½, asanivicakka½ dantak³µa½, samaºappav±den±'ti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² passati aññatara½ samaºa½ v± br±hmaºa½ v± kulesu sakkariyam±na½ garu kariyam±na½ m±niyam±na½ p³jiyam±na½. disv± tassa na eva½ hoti -- `imañhi n±ma sambahul±j²va½ kulesu sakkaronti garu½ karonti m±nenti p³jenti. ma½ pana tapassi½ l³kh±j²vi½ kulesu na sakkaronti na garu½ karonti na m±nenti na p³jent²'ti, iti so iss±macchariya½ kulesu nupp±det± hoti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. 68. ``puna capara½, nigrodha, tapass² na ±p±thakanis±d² hoti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² na att±na½ adassayam±no kulesu carati -- `idampi me tapasmi½, idampi me tapasmi'nti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² na kañcideva paµicchanna½ sevati, so -- `khamati te ida'nti puµµho sam±no akkhamam±na½ ±ha -- `nakkhamat²'ti. khamam±na½ ±ha -- `khamat²'ti. iti so sampaj±namus± na bh±sit± hoti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² tath±gatassa v± tath±gatas±vakassa v± dhamma½ desentassa santa½yeva pariy±ya½ anuññeyya½ anuj±n±ti...pe0... eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. 69. ``puna capara½, nigrodha, tapass² akkodhano hoti anupan±h². yampi, nigrodha, tapass² akkodhano hoti anupan±h² eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``puna capara½, nigrodha, tapass² amakkh² hoti apa¼±s²...pe0... anissuk² hoti amacchar²... asaµho hoti am±y±v²... atthaddho hoti anatim±n²... na p±piccho hoti na p±pik±na½ icch±na½ vasa½ gato... na micch±diµµhiko hoti na antagg±hik±ya diµµhiy± samann±gato... na sandiµµhipar±m±s² hoti na ±dh±nagg±h² suppaµinissagg². yampi, nigrodha, tapass² na sandiµµhipar±m±s² hoti na ±dh±nagg±h² suppaµinissagg². eva½ so tasmi½ µh±ne parisuddho hoti. ``ta½ ki½ maññasi, nigrodha, yadi eva½ sante tapojigucch± parisuddh± v± hoti aparisuddh± v±''ti? ``addh± kho, bhante, eva½ sante tapojigucch± parisuddh± hoti no aparisuddh±, aggappatt± ca s±rappatt± c±''ti. ``na kho, nigrodha, ett±vat± tapojigucch± aggappatt± ca hoti s±rappatt± ca; api ca kho papaµikappatt± {pappaµikapatt± (ka0)} hot²''ti. parisuddhatacappattakath± 70. ``kitt±vat± pana, bhante, tapojigucch± aggappatt± ca hoti s±rappatt± ca? s±dhu me, bhante, bhagav± tapojigucch±ya aggaññeva p±petu, s±raññeva p±pet³''ti. ``idha, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti. kathañca, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti? idha, nigrodha, tapass² na p±ºa½ atip±teti {atip±peti (ka0 s²0 p²0 ka0)}, na p±ºa½ atip±tayati, na p±ºamatip±tayato samanuñño hoti . na adinna½ ±diyati, na adinna½ ±diy±peti, na adinna½ ±diyato samanuñño hoti. na mus± bhaºati, na mus± bhaº±peti, na mus± bhaºato samanuñño hoti. na bh±vitam±s²sati {na bh±vitam±si½ sati (s²0 sy±0 p²0)}, na bh±vitam±s²s±peti, na bh±vitam±s²sato samanuñño hoti. eva½ kho, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti. ``yato kho, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti, adu½ cassa hoti tapassit±ya. so abhiharati no h²n±y±vattati. so vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. so pacch±bhatta½ piº¹ap±tappaµikkanto nis²dati pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so abhijjha½ loke pah±ya vigat±bhijjhena cetas± viharati, abhijjh±ya citta½ parisodheti. by±p±dappadosa½ pah±ya aby±pannacitto viharati sabbap±ºabh³tahit±nukamp², by±p±dappados± citta½ parisodheti. thinamiddha½ {th²namiddha½ (s²0 sy±0 p²0)} pah±ya vigatathinamiddho viharati ±lokasaññ² sato sampaj±no, thinamiddh± citta½ parisodheti. uddhaccakukkucca½ pah±ya anuddhato viharati ajjhatta½ v³pasantacitto, uddhaccakukkucc± citta½ parisodheti. vicikiccha½ pah±ya tiººavicikiccho viharati akatha½kath² kusalesu dhammesu, vicikicch±ya citta½ parisodheti. 71. ``so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati. tath± dutiya½. tath± tatiya½. tath± catuttha½. iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ mett±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena pharitv± viharati. karuº±sahagatena cetas±...pe0... mudit±sahagatena cetas±...pe0... upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati. tath± dutiya½. tath± tatiya½. tath± catuttha½. iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena pharitv± viharati. ``ta½ ki½ maññasi, nigrodha. yadi eva½ sante tapojigucch± parisuddh± v± hoti aparisuddh± v±''ti? ``addh± kho, bhante, eva½ sante tapojigucch± parisuddh± hoti no aparisuddh±, aggappatt± ca s±rappatt± c±''ti. ``na kho, nigrodha, ett±vat± tapojigucch± aggappatt± ca hoti s±rappatt± ca; api ca kho tacappatt± hot²''ti. parisuddhaphegguppattakath± 72. ``kitt±vat± pana, bhante, tapojigucch± aggappatt± ca hoti s±rappatt± ca? s±dhu me, bhante, bhagav± tapojigucch±ya aggaññeva p±petu, s±raññeva p±pet³''ti. ``idha, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti. kathañca, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti...pe0... yato kho, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti, adu½ cassa hoti tapassit±ya. so abhiharati no h²n±y±vattati. so vivitta½ sen±sana½ bhajati...pe0... so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe mett±sahagatena cetas±...pe0... karuº±sahagatena cetas±...pe0... mudit±sahagatena cetas±...pe0... upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena pharitv± viharati. so anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo tissopi j±tiyo catassopi j±tiyo pañcapi j±tiyo dasapi j±tiyo v²sampi j±tiyo ti½sampi j±tiyo catt±l²sampi j±tiyo paññ±sampi j±tiyo j±tisatampi j±tisahassampi j±tisatasahassampi anekepi sa½vaµµakappe anekepi vivaµµakappe anekepi sa½vaµµavivaµµakappe -- `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½, tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. ``ta½ ki½ maññasi, nigrodha, yadi eva½ sante tapojigucch± parisuddh± v± hoti aparisuddh± v±''ti? ``addh± kho, bhante, eva½ sante tapojigucch± parisuddh± hoti, no aparisuddh±, aggappatt± ca s±rappatt± c±''ti. ``na kho, nigrodha, ett±vat± tapojigucch± aggappatt± ca hoti s±rappatt± ca; api ca kho phegguppatt± hot²''ti. parisuddhaaggappattas±rappattakath± 73. ``kitt±vat± pana, bhante, tapojigucch± aggappatt± ca hoti s±rappatt± ca? s±dhu me, bhante, bhagav± tapojigucch±ya aggaññeva p±petu, s±raññeva p±pet³''ti. ``idha, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti. kathañca, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti...pe0... yato kho, nigrodha, tapass² c±tuy±masa½varasa½vuto hoti, adu½ cassa hoti tapassit±ya. so abhiharati no h²n±y±vattati. so vivitta½ sen±sana½ bhajati...pe0... so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe mett±sahagatena cetas±...pe0... upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena pharitv± viharati. so anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo tissopi j±tiyo catassopi j±tiyo pañcapi j±tiyo...pe0... iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. so dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe sugate duggate, yath±kamm³page satte paj±n±ti -- `ime vata bhonto satt± k±yaduccaritena samann±gat± vac²duccaritena samann±gat± manoduccaritena samann±gat± ariy±na½ upav±dak± micch±diµµhik± micch±diµµhikammasam±d±n±. te k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapann±. ime v± pana bhonto satt± k±yasucaritena samann±gat± vac²sucaritena samann±gat± manosucaritena samann±gat± ariy±na½ anupav±dak± samm±diµµhik± samm±diµµhikammasam±d±n±. te k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapann±'ti. iti dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe sugate duggate, yath±kamm³page satte paj±n±ti. ``ta½ ki½ maññasi, nigrodha, yadi eva½ sante tapojigucch± parisuddh± v± hoti aparisuddh± v±''ti? ``addh± kho, bhante, eva½ sante tapojigucch± parisuddh± hoti no aparisuddh±, aggappatt± ca s±rappatt± c±''ti. 74. ``ett±vat± kho, nigrodha, tapojigucch± aggappatt± ca hoti s±rappatt± ca. iti kho, nigrodha {iti nigrodha (sy±0)}, ya½ ma½ tva½ avac±si -- `ko n±ma so, bhante, bhagavato dhammo, yena bhagav± s±vake vineti, yena bhagavat± s±vak± vin²t± ass±sappatt± paµij±nanti ajjh±saya½ ±dibrahmacariya'nti. iti kho ta½, nigrodha, µh±na½ uttaritarañca paº²tatarañca, yen±ha½ s±vake vinemi, yena may± s±vak± vin²t± ass±sappatt± paµij±nanti ajjh±saya½ ±dibrahmacariya''nti. eva½ vutte, te paribb±jak± unn±dino ucc±saddamah±sadd± ahesu½ -- ``ettha maya½ anass±ma s±cariyak±, na maya½ ito bhiyyo uttaritara½ paj±n±m±''ti. nigrodhassa pajjh±yana½ 75. yad± aññ±si sandh±no gahapati -- ``aññadatthu kho d±nime aññatitthiy± paribb±jak± bhagavato bh±sita½ suss³santi, sota½ odahanti, aññ±citta½ upaµµh±pent²''ti. atha {atha na½ (ka0)} nigrodha½ paribb±jaka½ etadavoca -- ``iti kho, bhante nigrodha, ya½ ma½ tva½ avac±si -- `yagghe, gahapati, j±neyy±si, kena samaºo gotamo saddhi½ sallapati, kena s±kaccha½ sam±pajjati, kena paññ±veyyattiya½ sam±pajjati, suññ±g±rahat± samaºassa gotamassa paññ±, aparis±vacaro samaºo gotamo n±la½ sall±p±ya, so antamant±neva sevati; seyyath±pi n±ma gok±º± pariyantac±rin² antamant±neva sevati. evameva suññ±g±rahat± samaºassa gotamassa paññ±, aparis±vacaro samaºo gotamo n±la½ sall±p±ya; so antamant±neva sevati; iªgha, gahapati, samaºo gotamo ima½ parisa½ ±gaccheyya, ekapañheneva na½ sa½s±deyy±ma, tucchakumbh²va na½ maññe orodheyy±m±'ti. aya½ kho so, bhante, bhagav± araha½ samm±sambuddho idh±nuppatto, aparis±vacara½ pana na½ karotha, gok±ºa½ pariyantac±rini½ karotha, ekapañheneva na½ sa½s±detha, tucchakumbh²va na½ orodheth±''ti. eva½ vutte, nigrodho paribb±jako tuºh²bh³to maªkubh³to pattakkhandho adhomukho pajjh±yanto appaµibh±no nis²di. 76. atha kho bhagav± nigrodha½ paribb±jaka½ tuºh²bh³ta½ maªkubh³ta½ pattakkhandha½ adhomukha½ pajjh±yanta½ appaµibh±na½ viditv± nigrodha½ paribb±jaka½ etadavoca -- ``sacca½ kira, nigrodha, bh±sit± te es± v±c±''ti? ``sacca½ , bhante, bh±sit± me es± v±c±, yath±b±lena yath±m³¼hena yath±akusalen±''ti. ``ta½ ki½ maññasi, nigrodha. kinti te suta½ paribb±jak±na½ vu¹¹h±na½ mahallak±na½ ±cariyap±cariy±na½ bh±sam±n±na½ -- `ye te ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, eva½ su te bhagavanto sa½gamma sam±gamma unn±dino ucc±saddamah±sadd± anekavihita½ tiracch±nakatha½ anuyutt± viharanti. seyyathida½ -- r±jakatha½ corakatha½...pe0... itibhav±bhavakatha½ iti v±. seyyath±pi tva½ etarahi s±cariyako. ud±hu, eva½ su te bhagavanto araññavanapatth±ni pant±ni sen±san±ni paµisevanti appasadd±ni appanigghos±ni vijanav±t±ni manussar±hasseyyak±ni paµisall±nas±rupp±ni, seyyath±p±ha½ etarah²'ti. ``suta½ meta½, bhante. paribb±jak±na½ vu¹¹h±na½ mahallak±na½ ±cariyap±cariy±na½ bh±sam±n±na½ -- `ye te ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh± , na eva½ su {n±ssu (s²0 p²0)} te bhagavanto sa½gamma sam±gamma unn±dino ucc±saddamah±sadd± anekavihita½ tiracch±nakatha½ anuyutt± viharanti. seyyathida½ -- r±jakatha½ corakatha½...pe0... itibhav±bhavakatha½ iti v±, seyyath±p±ha½ etarahi s±cariyako. eva½ su te bhagavanto araññavanapatth±ni pant±ni sen±san±ni paµisevanti appasadd±ni appanigghos±ni vijanav±t±ni manussar±hasseyyak±ni paµisall±nas±rupp±ni, seyyath±pi bhagav± etarah²'''ti. ``tassa te, nigrodha, viññussa sato mahallakassa na etadahosi -- `buddho so bhagav± bodh±ya dhamma½ deseti, danto so bhagav± damath±ya dhamma½ deseti, santo so bhagav± samath±ya dhamma½ deseti, tiººo so bhagav± taraº±ya dhamma½ deseti, parinibbuto so bhagav± parinibb±n±ya dhamma½ deset²'''ti? brahmacariyapariyos±nasacchikiriy± 77. eva½ vutte, nigrodho paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``accayo ma½, bhante, accagam± yath±b±la½ yath±m³¼ha½ yath±akusala½, yv±ha½ eva½ bhagavanta½ avac±si½. tassa me, bhante, bhagav± accaya½ accayato paµiggaºh±tu ±yati½ sa½var±y±''ti. ``taggha tva½ {ta½ (s²0 sy±0 p²0)}, nigrodha, accayo accagam± yath±b±la½ yath±m³¼ha½ yath±akusala½, yo ma½ tva½ eva½ avac±si. yato ca kho tva½, nigrodha, accaya½ accayato disv± yath±dhamma½ paµikarosi, ta½ te maya½ paµiggaºh±ma. vuddhi hes±, nigrodha, ariyassa vinaye, yo accaya½ accayato disv± yath±dhamma½ paµikaroti ±yati½ sa½vara½ ±pajjati. aha½ kho pana, nigrodha, eva½ vad±mi -- `etu viññ³ puriso asaµho am±y±v² ujuj±tiko, ahamanus±s±mi aha½ dhamma½ desemi. yath±nusiµµha½ tath± {yath±nusiµµha½ (?)} paµipajjam±no, yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissati sattavass±ni. tiµµhantu, nigrodha, satta vass±ni. etu viññ³ puriso asaµho am±y±v² ujuj±tiko, ahamanus±s±mi aha½ dhamma½ desemi. yath±nusiµµha½ tath± paµipajjam±no, yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissati cha vass±ni. pañca vass±ni... catt±ri vass±ni... t²ºi vass±ni... dve vass±ni... eka½ vassa½. tiµµhatu, nigrodha, eka½ vassa½. etu viññ³ puriso asaµho am±y±v² ujuj±tiko ahamanus±s±mi aha½ dhamma½ desemi. yath±nusiµµha½ tath± paµipajjam±no, yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissati satta m±s±ni. tiµµhantu, nigrodha, satta m±s±ni... cha m±s±ni... pañca m±s±ni ... catt±ri m±s±ni... t²ºi m±s±ni... dve m±s±ni... eka½ m±sa½... a¹¹ham±sa½. tiµµhatu, nigrodha, a¹¹ham±so. etu viññ³ puriso asaµho am±y±v² ujuj±tiko, ahamanus±s±mi aha½ dhamma½ desemi. yath±nusiµµha½ tath± paµipajjam±no, yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissati satt±ha½'. paribb±jak±na½ pajjh±yana½ 78. ``siy± kho pana te, nigrodha, evamassa -- `antev±sikamyat± no samaºo gotamo evam±h±'ti. na kho paneta½, nigrodha, eva½ daµµhabba½. yo eva vo {te (s²0 sy±0)} ±cariyo, so eva vo ±cariyo hotu. siy± kho pana te, nigrodha, evamassa -- `uddes± no c±vetuk±mo samaºo gotamo evam±h±'ti. na kho paneta½, nigrodha , eva½ daµµhabba½. yo eva vo uddeso so eva vo uddeso hotu. siy± kho pana te, nigrodha, evamassa -- `±j²v± no c±vetuk±mo samaºo gotamo evam±h±'ti. na kho paneta½, nigrodha, eva½ daµµhabba½. yo eva vo ±j²vo, so eva vo ±j²vo hotu. siy± kho pana te, nigrodha, evamassa -- `ye no dhamm± akusal± akusalasaªkh±t± s±cariyak±na½, tesu patiµµh±petuk±mo samaºo gotamo evam±h±'ti. na kho paneta½, nigrodha, eva½ daµµhabba½. akusal± ceva vo te dhamm± {vodhamm± (ka0), te dhamm± (sy±0)} hontu akusalasaªkh±t± ca s±cariyak±na½. siy± kho pana te , nigrodha, evamassa -- `ye no dhamm± kusal± kusalasaªkh±t± s±cariyak±na½, tehi vivecetuk±mo samaºo gotamo evam±h±'ti. na kho paneta½, nigrodha, eva½ daµµhabba½. kusal± ceva vo te dhamm± hontu kusalasaªkh±t± ca s±cariyak±na½. iti khv±ha½, nigrodha, neva antev±sikamyat± eva½ vad±mi, napi uddes± c±vetuk±mo eva½ vad±mi, napi ±j²v± c±vetuk±mo eva½ vad±mi, napi ye vo dhamm± {napi ye kho dhamm± (s²0), napi ye te dhamm± (sy±0), napi ye ca vo dhamm± (ka0)} akusal± akusalasaªkh±t± s±cariyak±na½, tesu patiµµh±petuk±mo eva½ vad±mi, napi ye vo dhamm± {napi ye kho dhamm± (s²0), napi ye te dhamm± (sy±0), napi ye ca vo dhamm± (ka0)} kusal± kusalasaªkh±t± s±cariyak±na½, tehi vivecetuk±mo eva½ vad±mi. santi ca kho, nigrodha, akusal± dhamm± appah²n± sa½kilesik± ponobbhavik± {ponobhavik± (ka0)} sadar± {saddar± (p²0 ka0), sadarath± (sy±0 ka0)} dukkhavip±k± ±yati½ j±tijar±maraºiy±, yes±ha½ pah±n±ya dhamma½ desemi. yath±paµipann±na½ vo sa½kilesik± dhamm± pah²yissanti, vod±n²y± dhamm± abhiva¹¹hissanti, paññ±p±rip³ri½ vepullattañca diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissath±''ti. 79. eva½ vutte, te paribb±jak± tuºh²bh³t± maªkubh³t± pattakkhandh± adhomukh± pajjh±yant± appaµibh±n± nis²di½su yath± ta½ m±rena pariyuµµhitacitt±. atha kho bhagavato etadahosi -- ``sabbe pime moghapuris± phuµµh± p±pimat±. yatra hi n±ma ekassapi na eva½ bhavissati -- `handa maya½ aññ±ºatthampi samaºe gotame brahmacariya½ car±ma, ki½ karissati satt±ho'''ti? atha kho bhagav± udumbarik±ya paribb±jak±r±me s²han±da½ naditv± veh±sa½ abbhuggantv± gijjhak³µe pabbate paccupaµµh±si {paccuµµh±si (s²0 sy±0 p²0)}. sandh±no pana gahapati t±vadeva r±jagaha½ p±vis²ti. udumbarikasutta½ niµµhita½ dutiya½. 3. cakkavattisutta½ attad²pasaraºat± 80. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± magadhesu viharati m±tul±ya½. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhaddante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``attad²p±, bhikkhave, viharatha attasaraº± anaññasaraº±, dhammad²p± dhammasaraº± anaññasaraº±. kathañca pana, bhikkhave, bhikkhu attad²po viharati attasaraºo anaññasaraºo, dhammad²po dhammasaraºo anaññasaraºo? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su vedan±nupass²...pe0... citte citt±nupass²...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu attad²po viharati attasaraºo anaññasaraºo, dhammad²po dhammasaraºo anaññasaraºo. ``gocare, bhikkhave, caratha sake pettike visaye. gocare, bhikkhave, carata½ sake pettike visaye na lacchati m±ro ot±ra½, na lacchati m±ro ±rammaºa½ {±ramaºa½ (?)}. kusal±na½, bhikkhave, dhamm±na½ sam±d±nahetu evamida½ puñña½ pava¹¹hati. da¼hanemicakkavattir±j± 81. ``bh³tapubba½ , bhikkhave, r±j± da¼hanemi n±ma ahosi cakkavatt² {cakkavatti (sy±0 p²0)} dhammiko dhammar±j± c±turanto vijit±v² janapadatth±variyappatto sattaratanasamann±gato. tassim±ni satta ratan±ni ahesu½ seyyathida½ -- cakkaratana½u hatthiratana½ assaratana½ maºiratana½ itthiratana½ gahapatiratana½ pariº±yakaratanameva sattama½. parosahassa½ kho panassa putt± ahesu½ s³r± v²raªgar³p± parasenappamaddan±. so ima½ pathavi½ s±garapariyanta½ adaº¹ena asatthena dhammena {dhammena samena (sy±0 ka0)} abhivijiya ajjh±vasi. 82. ``atha kho, bhikkhave, r±j± da¼hanemi bahunna½ vass±na½ bahunna½ vassasat±na½ bahunna½ vassasahass±na½ accayena aññatara½ purisa½ ±mantesi -- `yad± tva½, ambho purisa, passeyy±si dibba½ cakkaratana½ osakkita½ µh±n± cuta½, atha me ±roceyy±s²'ti. `eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, so puriso rañño da¼hanemissa paccassosi. addas± kho, bhikkhave, so puriso bahunna½ vass±na½ bahunna½ vassasat±na½ bahunna½ vassasahass±na½ accayena dibba½ cakkaratana½ osakkita½ µh±n± cuta½, disv±na yena r±j± da¼hanemi tenupasaªkami; upasaªkamitv± r±j±na½ da¼hanemi½ etadavoca -- `yagghe, deva, j±neyy±si, dibba½ te cakkaratana½ osakkita½ µh±n± cuta'nti. atha kho, bhikkhave, r±j± da¼hanemi jeµµhaputta½ kum±ra½ ±mant±petv± {±mantetv± (sy±0 ka0)} etadavoca -- `dibba½ kira me, t±ta kum±ra, cakkaratana½ osakkita½ µh±n± cuta½. suta½ kho pana meta½ -- yassa rañño cakkavattissa dibba½ cakkaratana½ osakkati µh±n± cavati, na d±ni tena raññ± cira½ j²vitabba½ hot²ti. bhutt± kho pana me m±nusak± k±m±, samayo d±ni me dibbe k±me pariyesitu½. ehi tva½, t±ta kum±ra, ima½ samuddapariyanta½ pathavi½ paµipajja. aha½ pana kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajiss±m²'ti. 83. ``atha kho, bhikkhave, r±j± da¼hanemi jeµµhaputta½ kum±ra½ s±dhuka½ rajje samanus±sitv± kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbaji. satt±hapabbajite kho pana, bhikkhave, r±jisimhi dibba½ cakkaratana½ antaradh±yi. ``atha kho, bhikkhave, aññataro puriso yena r±j± khattiyo muddh±bhisitto {muddh±vasitto (s²0 sy±0 p²0) evamuparipi} tenupasaªkami; upasaªkamitv± r±j±na½ khattiya½ muddh±bhisitta½ etadavoca -- `yagghe, deva, j±neyy±si, dibba½ cakkaratana½ antarahita'nti. atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, anattamanatañca paµisa½vedesi. so yena r±jisi tenupasaªkami; upasaªkamitv± r±jisi½ etadavoca -- `yagghe, deva, j±neyy±si, dibba½ cakkaratana½ antarahita'nti. eva½ vutte, bhikkhave, r±jisi r±j±na½ khattiya½ muddh±bhisitta½ etadavoca -- `m± kho tva½, t±ta, dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi, m± anattamanatañca paµisa½vedesi, na hi te, t±ta, dibba½ cakkaratana½ pettika½ d±yajja½. iªgha tva½, t±ta, ariye cakkavattivatte vatt±hi. µh±na½ kho paneta½ vijjati, ya½ te ariye cakkavattivatte vattam±nassa tadahuposathe pannarase s²sa½nh±tassa {s²sa½ nah±tassa (s²0 p²0), s²sanh±tassa (sy±0)} uposathikassa uparip±s±davaragatassa dibba½ cakkaratana½ p±tubhavissati sahass±ra½ sanemika½ san±bhika½ sabb±k±raparip³ra'nti. cakkavattiariyavatta½ 84. ```katama½ pana ta½, deva, ariya½ cakkavattivatta'nti ? `tena hi tva½, t±ta, dhamma½yeva niss±ya dhamma½ sakkaronto dhamma½ garu½ karonto {garukaronto (s²0 sy±0 p²0)} dhamma½ m±nento dhamma½ p³jento dhamma½ apac±yam±no dhammaddhajo dhammaketu dhamm±dhipateyyo dhammika½ rakkh±varaºagutti½ sa½vidahassu antojanasmi½ balak±yasmi½ khattiyesu anuyantesu {anuyuttesu (s²0 p²0)} br±hmaºagahapatikesu negamaj±napadesu samaºabr±hmaºesu migapakkh²su. m± ca te, t±ta, vijite adhammak±ro pavattittha. ye ca te, t±ta, vijite adhan± assu, tesañca dhanamanuppadeyy±si {dhanamanuppadajjeyy±si (s²0 sy±0 p²0)}. ye ca te, t±ta, vijite samaºabr±hmaº± madappam±d± paµivirat± khantisoracce niviµµh± ekamatt±na½ damenti, ekamatt±na½ samenti, ekamatt±na½ parinibb±penti, te k±lena k±la½ upasaªkamitv± paripuccheyy±si pariggaºheyy±si -- ``ki½, bhante, kusala½, ki½ akusala½, ki½ s±vajja½, ki½ anavajja½, ki½ sevitabba½, ki½ na sevitabba½, ki½ me kar²yam±na½ d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya assa, ki½ v± pana me kar²yam±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya ass±''ti? tesa½ sutv± ya½ akusala½ ta½ abhinivajjeyy±si, ya½ kusala½ ta½ sam±d±ya vatteyy±si. ida½ kho, t±ta, ta½ ariya½ cakkavattivatta'nti. cakkaratanap±tubh±vo 85. ```eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto r±jisissa paµissutv± ariye cakkavattivatte {ariya½ cakkavattivatta½ (ka0)} vatti. tassa ariye cakkavattivatte vattam±nassa tadahuposathe pannarase s²sa½nh±tassa uposathikassa uparip±s±davaragatassa dibba½ cakkaratana½ p±turahosi sahass±ra½ sanemika½ san±bhika½ sabb±k±raparip³ra½. disv±na rañño khattiyassa muddh±bhisittassa etadahosi -- `suta½ kho pana meta½ -- yassa rañño khattiyassa muddh±bhisittassa tadahuposathe pannarase s²sa½nh±tassa uposathikassa uparip±s±davaragatassa dibba½ cakkaratana½ p±tubhavati sahass±ra½ sanemika½ san±bhika½ sabb±k±raparip³ra½ , so hoti r±j± cakkavatt²'ti. assa½ nu kho aha½ r±j± cakkavatt²ti. ``atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto uµµh±y±san± eka½sa½ utar±saªga½ karitv± v±mena hatthena bhiªk±ra½ gahetv± dakkhiºena hatthena cakkaratana½ abbhukkiri -- `pavattatu bhava½ cakkaratana½, abhivijin±tu bhava½ cakkaratana'nti. ``atha kho ta½, bhikkhave, cakkaratana½ puratthima½ disa½ pavatti, anvadeva r±j± cakkavatt² saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. yasmi½ kho pana, bhikkhave, padese cakkaratana½ patiµµh±si, tattha r±j± cakkavatt² v±sa½ upagacchi saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. ye kho pana, bhikkhave, puratthim±ya dis±ya paµir±j±no, te r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha½su -- `ehi kho, mah±r±ja, sv±gata½ te {s±gata½ (s²0 p²0)} mah±r±ja, saka½ te, mah±r±ja, anus±sa, mah±r±j±'ti. r±j± cakkavatt² evam±ha -- `p±ºo na hantabbo, adinna½ n±d±tabba½, k±mesumicch± na caritabb±, mus± na bh±sitabb±, majja½ na p±tabba½, yath±bhuttañca bhuñjath±'ti. ye kho pana, bhikkhave, puratthim±ya dis±ya paµir±j±no, te rañño cakkavattissa anuyant± {anuyutt± (s²0 p²0)} ahesu½. 86. ``atha kho ta½, bhikkhave, cakkaratana½ puratthima½ samudda½ ajjhog±hetv± {ajjhogahetv± (s²0 sy±0 p²0)} paccuttaritv± dakkhiºa½ disa½ pavatti...pe0... dakkhiºa½ samudda½ ajjhog±hetv± paccuttaritv± pacchima½ disa½ pavatti, anvadeva r±j± cakkavatt² saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. yasmi½ kho pana, bhikkhave, padese cakkaratana½ patiµµh±si, tattha r±j± cakkavatt² v±sa½ upagacchi saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. ye kho pana, bhikkhave, pacchim±ya dis±ya paµir±j±no, te r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha½su -- `ehi kho, mah±r±ja, sv±gata½ te, mah±r±ja, saka½ te, mah±r±ja, anus±sa, mah±r±j±'ti. r±j± cakkavatt² evam±ha -- `p±ºo na hantabbo, adinna½ n±d±tabba½, k±mesumicch± na caritabb±, mus± na bh±sitabb±, majja½ na p±tabba½, yath±bhuttañca bhuñjath±'ti. ye kho pana, bhikkhave, pacchim±ya dis±ya paµir±j±no, te rañño cakkavattissa anuyant± ahesu½. 87. ``atha kho ta½, bhikkhave, cakkaratana½ pacchima½ samudda½ ajjhog±hetv± paccuttaritv± uttara½ disa½ pavatti, anvadeva r±j± cakkavatt² saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. yasmi½ kho pana, bhikkhave, padese cakkaratana½ patiµµh±si, tattha r±j± cakkavatt² v±sa½ upagacchi saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. ye kho pana, bhikkhave, uttar±ya dis±ya paµir±j±no, te r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha½su -- `ehi kho, mah±r±ja, sv±gata½ te, mah±r±ja , saka½ te, mah±r±ja, anus±sa, mah±r±j±'ti. r±j± cakkavatt² evam±ha -- `p±ºo na hantabbo, adinna½ n±d±tabba½, k±mesumicch± na caritabb±, mus± na bh±sitabb±, majja½ na p±tabba½, yath±bhuttañca bhuñjath±'ti. ye kho pana, bhikkhave, uttar±ya dis±ya paµir±j±no, te rañño cakkavattissa anuyant± ahesu½. ``atha kho ta½, bhikkhave, cakkaratana½ samuddapariyanta½ pathavi½ abhivijinitv± tameva r±jadh±ni½ pacc±gantv± rañño cakkavattissa antepuradv±re atthakaraºapamukhe {a¹¹akaraºapamukhe (ka0)} akkh±hata½ maññe aµµh±si rañño cakkavattissa antepura½ upasobhayam±na½. dutiy±dicakkavattikath± 88. ``dutiyopi kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt²...pe0... tatiyopi kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt²... catutthopi kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt²... pañcamopi kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt²... chaµµhopi kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt²... sattamopi kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt² bahunna½ vass±na½ bahunna½ vassasat±na½ bahunna½ vassasahass±na½ accayena aññatara½ purisa½ ±mantesi -- `yad± tva½, ambho purisa, passeyy±si dibba½ cakkaratana½ osakkita½ µh±n± cuta½, atha me ±roceyy±s²'ti. `eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, so puriso rañño cakkavattissa paccassosi. addas± kho , bhikkhave, so puriso bahunna½ vass±na½ bahunna½ vassasat±na½ bahunna½ vassasahass±na½ accayena dibba½ cakkaratana½ osakkita½ µh±n± cuta½. disv±na yena r±j± cakkavatt² tenupasaªkami; upasaªkamitv± r±j±na½ cakkavatti½ etadavoca -- `yagghe , deva, j±neyy±si, dibba½ te cakkaratana½ osakkita½ µh±n± cuta'nti? 89. ``atha kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt² jeµµhaputta½ kum±ra½ ±mant±petv± etadavoca -- `dibba½ kira me, t±ta kum±ra, cakkaratana½ osakkita½, µh±n± cuta½, suta½ kho pana meta½ -- yassa rañño cakkavattissa dibba½ cakkaratana½ osakkati, µh±n± cavati, na d±ni tena raññ± cira½ j²vitabba½ hot²ti. bhutt± kho pana me m±nusak± k±m±, samayo d±ni me dibbe k±me pariyesitu½, ehi tva½, t±ta kum±ra, ima½ samuddapariyanta½ pathavi½ paµipajja . aha½ pana kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajiss±m²'ti. ``atha kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt² jeµµhaputta½ kum±ra½ s±dhuka½ rajje samanus±sitv± kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbaji. satt±hapabbajite kho pana, bhikkhave, r±jisimhi dibba½ cakkaratana½ antaradh±yi. 90. ``atha kho, bhikkhave, aññataro puriso yena r±j± khattiyo muddh±bhisitto tenupasaªkami; upasaªkamitv± r±j±na½ khattiya½ muddh±bhisitta½ etadavoca -- `yagghe, deva, j±neyy±si, dibba½ cakkaratana½ antarahita'nti? atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto dibbe cakkaratane antarahite anattamano ahosi. anattamanatañca paµisa½vedesi; no ca kho r±jisi½ upasaªkamitv± ariya½ cakkavattivatta½ pucchi. so samateneva suda½ janapada½ pas±sati. tassa samatena janapada½ pas±sato pubben±para½ janapad± na pabbanti, yath± ta½ pubbak±na½ r±j³na½ ariye cakkavattivatte vattam±n±na½. ``atha kho, bhikkhave, amacc± p±risajj± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± mantass±j²vino sannipatitv± r±j±na½ khattiya½ muddh±bhisitta½ etadavocu½ -- `na kho te, deva, samatena (suda½) janapada½ pas±sato pubben±para½ janapad± pabbanti, yath± ta½ pubbak±na½ r±j³na½ ariye cakkavattivatte vattam±n±na½. sa½vijjanti kho te, deva, vijite amacc± p±risajj± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± mantass±j²vino mayañceva aññe ca {aññe ca paº¹ite samaºabr±hmaºe puccheyy±si (ka0)} ye maya½ ariya½ cakkavattivatta½ dh±rema. iªgha tva½, deva, amhe ariya½ cakkavattivatta½ puccha. tassa te maya½ ariya½ cakkavattivatta½ puµµh± by±kariss±m±'ti. ±yuvaºº±dipariy±nikath± 91. ``atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto amacce p±risajje gaºakamah±matte an²kaµµhe dov±rike mantass±j²vino sannip±tetv± ariya½ cakkavattivatta½ pucchi. tassa te ariya½ cakkavattivatta½ puµµh± by±kari½su. tesa½ sutv± dhammikañhi kho rakkh±varaºagutti½ sa½vidahi, no ca kho adhan±na½ dhanamanuppad±si. adhan±na½ dhane ananuppadiyam±ne d±liddiya½ vepullamagam±si. d±liddiye vepulla½ gate aññataro puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyi. tamena½ aggahesu½. gahetv± rañño khattiyassa muddh±bhisittassa dassesu½ -- `aya½, deva, puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti. eva½ vutte, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto ta½ purisa½ etadavoca -- `sacca½ kira tva½, ambho purisa, paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti {±diyas²ti (sy±0)}? `sacca½, dev±'ti. `ki½ k±raº±'ti? `na hi, deva, j²v±m²'ti. atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto tassa purisassa dhanamanuppad±si -- `imin± tva½, ambho purisa, dhanena attan± ca j²v±hi, m±t±pitaro ca posehi, puttad±rañca posehi, kammante ca payojehi, samaºabr±hmaºesu {samaºesu br±hmaºesu (bah³su)} uddhaggika½ dakkhiºa½ patiµµh±pehi sovaggika½ sukhavip±ka½ saggasa½vattanika'nti. `eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, so puriso rañño khattiyassa muddh±bhisittassa paccassosi. ``aññataropi kho, bhikkhave, puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyi. tamena½ aggahesu½. gahetv± rañño khattiyassa muddh±bhisittassa dassesu½ -- `aya½, deva, puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti. eva½ vutte, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto ta½ purisa½ etadavoca -- `sacca½ kira tva½, ambho purisa, paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti? `sacca½, dev±'ti. `ki½ k±raº±'ti? `na hi, deva, j²v±m²'ti. atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto tassa purisassa dhanamanuppad±si -- `imin± tva½, ambho purisa, dhanena attan± ca j²v±hi, m±t±pitaro ca posehi, puttad±rañca posehi, kammante ca payojehi, samaºabr±hmaºesu uddhaggika½ dakkhiºa½ patiµµh±pehi sovaggika½ sukhavip±ka½ saggasa½vattanika'nti. `eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, so puriso rañño khattiyassa muddh±bhisittassa paccassosi . 92. ``assosu½ kho, bhikkhave, manuss± -- `ye kira, bho, paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyanti, tesa½ r±j± dhanamanuppadet²'ti. sutv±na tesa½ etadahosi -- `ya½n³na mayampi paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyeyy±m±'ti. atha kho, bhikkhave, aññataro puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyi. tamena½ aggahesu½. gahetv± rañño khattiyassa muddh±bhisittassa dassesu½ -- `aya½, deva, puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti. eva½ vutte, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto ta½ purisa½ etadavoca -- `sacca½ kira tva½, ambho purisa, paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti? `sacca½, dev±'ti. `ki½ k±raº±'ti? `na hi, deva, j²v±m²'ti. atha kho, bhikkhave, rañño khattiyassa muddh±bhisittassa etadahosi -- `sace kho aha½ yo yo paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyissati, tassa tassa dhanamanuppadass±mi, evamida½ adinn±d±na½ pava¹¹hissati. ya½n³n±ha½ ima½ purisa½ sunisedha½ nisedheyya½, m³laghacca½ {m³laghaccha½ (sy±0), m³lachejja (ka0)} kareyya½, s²samassa chindeyya'nti. atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto purise ±º±pesi -- `tena hi, bhaºe, ima½ purisa½ da¼h±ya rajjuy± pacch±b±ha½ {pacch±b±hu½ (sy±0)} g±¼habandhana½ bandhitv± khuramuº¹a½ karitv± kharassarena paºavena rathik±ya rathika½ siªgh±µakena siªgh±µaka½ parinetv± dakkhiºena dv±rena nikkhamitv± dakkhiºato nagarassa sunisedha½ nisedhetha, m³laghacca½ karotha, s²samassa chindath±'ti. `eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, te puris± rañño khattiyassa muddh±bhisittassa paµissutv± ta½ purisa½ da¼h±ya rajjuy± pacch±b±ha½ g±¼habandhana½ bandhitv± khuramuº¹a½ karitv± kharassarena paºavena rathik±ya rathika½ siªgh±µakena siªgh±µaka½ parinetv± dakkhiºena dv±rena nikkhamitv± dakkhiºato nagarassa sunisedha½ nisedhesu½, m³laghacca½ aka½su, s²samassa chindi½su. 93. ``assosu½ kho, bhikkhave, manuss± -- `ye kira, bho, paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyanti, te r±j± sunisedha½ nisedheti, m³laghacca½ karoti, s²s±ni tesa½ chindat²'ti. sutv±na tesa½ etadahosi -- `ya½n³na mayampi tiºh±ni satth±ni k±r±pess±ma {k±r±peyy±ma (sy±0 p²0) k±r±peyy±m±ti (ka0 s²0)}, tiºh±ni satth±ni k±r±petv± yesa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyiss±ma, te sunisedha½ nisedhess±ma, m³laghacca½ kariss±ma, s²s±ni tesa½ chindiss±m±'ti. te tiºh±ni satth±ni k±r±pesu½, tiºh±ni satth±ni k±r±petv± g±magh±tampi upakkami½su k±tu½, nigamagh±tampi upakkami½su k±tu½, nagaragh±tampi upakkami½su k±tu½, panthaduhanampi {panthad³hana½pi (s²0 sy±0 p²0)} upakkami½su k±tu½. yesa½ te adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyanti, te sunisedha½ nisedhenti, m³laghacca½ karonti, s²s±ni tesa½ chindanti. 94. ``iti kho, bhikkhave, adhan±na½ dhane ananuppadiyam±ne d±liddiya½ vepullamagam±si, d±liddiye vepulla½ gate adinn±d±na½ vepullamagam±si, adinn±d±ne vepulla½ gate sattha½ vepullamagam±si, satthe vepulla½ gate p±º±tip±to vepullamagam±si, p±º±tip±te vepulla½ gate tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ as²tivassasahass±yuk±na½ manuss±na½ catt±r²savassasahass±yuk± putt± ahesu½. ``catt±r²savassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu aññataro puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyi. tamena½ aggahesu½. gahetv± rañño khattiyassa muddh±bhisittassa dassesu½ -- `aya½, deva, puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti. eva½ vutte, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±bhisitto ta½ purisa½ etadavoca -- `sacca½ kira tva½, ambho purisa, paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti? `na hi, dev±'ti sampaj±namus± abh±si. 95. ``iti kho, bhikkhave, adhan±na½ dhane ananuppadiyam±ne d±liddiya½ vepullamagam±si. d±liddiye vepulla½ gate adinn±d±na½ vepullamagam±si, adinn±d±ne vepulla½ gate sattha½ vepullamagam±si. satthe vepulla½ gate p±º±tip±to vepullamagam±si, p±º±tip±te vepulla½ gate mus±v±do vepullamagam±si , mus±v±de vepulla½ gate tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ catt±r²savassasahass±yuk±na½ manuss±na½ v²sativassasahass±yuk± putt± ahesu½. ``v²sativassasahass±yukesu , bhikkhave, manussesu aññataro puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyi. tamena½ aññataro puriso rañño khattiyassa muddh±bhisittassa ±rocesi -- `itthann±mo, deva, puriso paresa½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diy²'ti pesuññamak±si. 96. ``iti kho, bhikkhave, adhan±na½ dhane ananuppadiyam±ne d±liddiya½ vepullamagam±si. d±liddiye vepulla½ gate adinn±d±na½ vepullamagam±si, adinn±d±ne vepulla½ gate sattha½ vepullamagam±si, satthe vepulla½ gate p±º±tip±to vepullamagam±si, p±º±tip±te vepulla½ gate mus±v±do vepullamagam±si, mus±v±de vepulla½ gate pisuº± v±c± vepullamagam±si, pisuº±ya v±c±ya vepulla½ gat±ya tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ v²sativassasahass±yuk±na½ manuss±na½ dasavassasahass±yuk± putt± ahesu½. ``dasavassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu ekida½ satt± vaººavanto honti, ekida½ satt± dubbaºº±. tattha ye te satt± dubbaºº±, te vaººavante satte abhijjh±yant± paresa½ d±resu c±ritta½ ±pajji½su. 97. ``iti kho, bhikkhave, adhan±na½ dhane ananuppadiyam±ne d±liddiya½ vepullamagam±si. d±liddiye vepulla½ gate...pe0... k±mesumicch±c±ro vepullamagam±si, k±mesumicch±c±re vepulla½ gate tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ dasavassasahass±yuk±na½ manuss±na½ pañcavassasahass±yuk± putt± ahesu½. 98. ``pañcavassasahass±yukesu, bhikkhave , manussesu dve dhamm± vepullamagama½su -- pharus±v±c± samphappal±po ca. dv²su dhammesu vepulla½ gatesu tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ pañcavassasahass±yuk±na½ manuss±na½ appekacce a¹¹hateyyavassasahass±yuk±, appekacce dvevassasahass±yuk± putt± ahesu½. 99. ``a¹¹hateyyavassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu abhijjh±by±p±d± vepullamagama½su. abhijjh±by±p±desu vepulla½ gatesu tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ a¹¹hateyyavassasahass±yuk±na½ manuss±na½ vassasahass±yuk± putt± ahesu½. 100. ``vassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu micch±diµµhi vepullamagam±si. micch±diµµhiy± vepulla½ gat±ya tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ vassasahass±yuk±na½ manuss±na½ pañcavassasat±yuk± putt± ahesu½. 101. ``pañcavassasat±yukesu, bhikkhave, manussesu tayo dhamm± vepullamagama½su. adhammar±go visamalobho micch±dhammo. t²su dhammesu vepulla½ gatesu tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ pañcavassasat±yuk±na½ manuss±na½ appekacce a¹¹hateyyavassasat±yuk±, appekacce dvevassasat±yuk± putt± ahesu½. ``a¹¹hateyyavassasat±yukesu, bhikkhave , manussesu ime dhamm± vepullamagama½su. amatteyyat± apetteyyat± as±maññat± abrahmaññat± na kule jeµµh±pac±yit±. 102. ``iti kho, bhikkhave, adhan±na½ dhane ananuppadiyam±ne d±liddiya½ vepullamagam±si. d±liddiye vepulla½ gate adinn±d±na½ vepullamagam±si. adinn±d±ne vepulla½ gate sattha½ vepullamagam±si. satthe vepulla½ gate p±º±tip±to vepullamagam±si. p±º±tip±te vepulla½ gate mus±v±do vepullamagam±si. mus±v±de vepulla½ gate pisuº± v±c± vepullamagam±si. pisuº±ya v±c±ya vepulla½ gat±ya k±mesumicch±c±ro vepullamagam±si. k±mesumicch±c±re vepulla½ gate dve dhamm± vepullamagama½su, pharus± v±c± samphappal±po ca. dv²su dhammesu vepulla½ gatesu abhijjh±by±p±d± vepullamagama½su. abhijjh±by±p±desu vepulla½ gatesu micch±diµµhi vepullamagam±si. micch±diµµhiy± vepulla½ gat±ya tayo dhamm± vepullamagama½su, adhammar±go visamalobho micch±dhammo. t²su dhammesu vepulla½ gatesu ime dhamm± vepullamagama½su, amatteyyat± apetteyyat± as±maññat± abrahmaññat± na kule jeµµh±pac±yit±. imesu dhammesu vepulla½ gatesu tesa½ satt±na½ ±yupi parih±yi, vaººopi parih±yi. tesa½ ±yun±pi parih±yam±n±na½ vaººenapi parih±yam±n±na½ a¹¹hateyyavassasat±yuk±na½ manuss±na½ vassasat±yuk± putt± ahesu½. dasavass±yukasamayo 103. ``bhavissati , bhikkhave, so samayo, ya½ imesa½ manuss±na½ dasavass±yuk± putt± bhavissanti. dasavass±yukesu, bhikkhave, manussesu pañcavassik± {pañcam±sik± (ka0 s²0)} kum±rik± ala½pateyy± bhavissanti. dasavass±yukesu, bhikkhave, manussesu im±ni ras±ni antaradh±yissanti, seyyathida½, sappi navan²ta½ tela½ madhu ph±ºita½ loºa½. dasavass±yukesu, bhikkhave, manussesu kudr³sako agga½ bhojan±na½ {aggabhojana½ (sy±0)} bhavissati. seyyath±pi, bhikkhave, etarahi s±lima½sodano agga½ bhojan±na½; evameva kho, bhikkhave, dasavass±yukesu manussesu kudr³sako agga½ bhojan±na½ bhavissati. ``dasavass±yukesu, bhikkhave, manussesu dasa kusalakammapath± sabbena sabba½ antaradh±yissanti, dasa akusalakammapath± atiby±dippissanti {ativiya dippissanti (sy±0 p²0), ativy±dippissanti (s²0)}. dasavass±yukesu , bhikkhave, manussesu kusalantipi na bhavissati, kuto pana kusalassa k±rako. dasavass±yukesu, bhikkhave, manussesu ye te bhavissanti amatteyy± apetteyy± as±maññ± abrahmaññ± na kule jeµµh±pac±yino, te pujj± ca bhavissanti p±sa½s± ca. seyyath±pi, bhikkhave, etarahi matteyy± petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino pujj± ca p±sa½s± ca; evameva kho, bhikkhave, dasavass±yukesu manussesu ye te bhavissanti amatteyy± apetteyy± as±maññ± abrahmaññ± na kule jeµµh±pac±yino, te pujj± ca bhavissanti p±sa½s± ca. ``dasavass±yukesu , bhikkhave, manussesu na bhavissati m±t±ti v± m±tucch±ti v± m±tul±n²ti v± ±cariyabhariy±ti v± gar³na½ d±r±ti v±. sambheda½ loko gamissati yath± aje¼ak± kukkuµas³kar± soºasiªg±l± {soºasig±l± (s²0 p²0)}. ``dasavass±yukesu, bhikkhave, manussesu tesa½ satt±na½ aññamaññamhi tibbo ±gh±to paccupaµµhito bhavissati tibbo by±p±do tibbo manopadoso tibba½ vadhakacitta½. m±tupi puttamhi puttassapi m±tari; pitupi puttamhi puttassapi pitari; bh±tupi bhaginiy± bhaginiy±pi bh±tari tibbo ±gh±to paccupaµµhito bhavissati tibbo by±p±do tibbo manopadoso tibba½ vadhakacitta½. seyyath±pi, bhikkhave, m±gavikassa miga½ disv± tibbo ±gh±to paccupaµµhito hoti tibbo by±p±do tibbo manopadoso tibba½ vadhakacitta½; evameva kho, bhikkhave, dasavass±yukesu manussesu tesa½ satt±na½ aññamaññamhi tibbo ±gh±to paccupaµµhito bhavissati tibbo by±p±do tibbo manopadoso tibba½ vadhakacitta½. m±tupi puttamhi puttassapi m±tari; pitupi puttamhi puttassapi pitari; bh±tupi bhaginiy± bhaginiy±pi bh±tari tibbo ±gh±to paccupaµµhito bhavissati tibbo by±p±do tibbo manopadoso tibba½ vadhakacitta½. 104. ``dasavass±yukesu, bhikkhave, manussesu satt±ha½ satthantarakappo bhavissati. te aññamaññamhi migasañña½ paµilabhissanti. tesa½ tiºh±ni satth±ni hatthesu p±tubhavissanti. te tiºhena satthena `esa migo esa migo'ti aññamañña½ j²vit± voropessanti. ``atha kho tesa½, bhikkhave, satt±na½ ekacc±na½ eva½ bhavissati -- `m± ca maya½ kañci {kiñci (ka0)}, m± ca amhe koci, ya½n³na maya½ tiºagahana½ v± vanagahana½ v± rukkhagahana½ v± nad²vidugga½ v± pabbatavisama½ v± pavisitv± vanam³laphal±h±r± y±peyy±m±'ti. te tiºagahana½ v± vanagahana½ v± rukkhagahana½ v± nad²vidugga½ v± pabbatavisama½ v± {te tiºagahana½ vanagahana½ rukkhagahana½ nad²vidugga½ pabbatavisama½ (s²0 p²0)} pavisitv± satt±ha½ vanam³laphal±h±r± y±pessanti. te tassa satt±hassa accayena tiºagahan± vanagahan± rukkhagahan± nad²vidugg± pabbatavisam± nikkhamitv± aññamañña½ ±liªgitv± sabh±g±yissanti samass±sissanti -- `diµµh±, bho, satt± j²vasi, diµµh±, bho, satt± j²vas²'ti. ±yuvaºº±diva¹¹hanakath± 105. ``atha kho tesa½, bhikkhave, satt±na½ eva½ bhavissati -- `maya½ kho akusal±na½ dhamm±na½ sam±d±nahetu evar³pa½ ±yata½ ñ±tikkhaya½ patt±. ya½n³na maya½ kusala½ kareyy±ma. ki½ kusala½ kareyy±ma? ya½n³na maya½ p±º±tip±t± virameyy±ma, ida½ kusala½ dhamma½ sam±d±ya vatteyy±m±'ti. te p±º±tip±t± viramissanti, ida½ kusala½ dhamma½ sam±d±ya vattissanti. te kusal±na½ dhamm±na½ sam±d±nahetu ±yun±pi va¹¹hissanti, vaººenapi va¹¹hissanti . tesa½ ±yun±pi va¹¹ham±n±na½ vaººenapi va¹¹ham±n±na½ dasavass±yuk±na½ manuss±na½ v²sativass±yuk± putt± bhavissanti. ``atha kho tesa½, bhikkhave, satt±na½ eva½ bhavissati -- `maya½ kho kusal±na½ dhamm±na½ sam±d±nahetu ±yun±pi va¹¹h±ma, vaººenapi va¹¹h±ma. ya½n³na maya½ bhiyyosomatt±ya kusala½ kareyy±ma. ki½ kusala½ kareyy±ma? ya½n³na maya½ adinn±d±n± virameyy±ma... k±mesumicch±c±r± virameyy±ma... mus±v±d± virameyy±ma... pisuº±ya v±c±ya virameyy±ma... pharus±ya v±c±ya virameyy±ma... samphappal±p± virameyy±ma... abhijjha½ pajaheyy±ma... by±p±da½ pajaheyy±ma... micch±diµµhi½ pajaheyy±ma... tayo dhamme pajaheyy±ma -- adhammar±ga½ visamalobha½ micch±dhamma½... ya½n³na maya½ matteyy± ass±ma petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino, ida½ kusala½ dhamma½ sam±d±ya vatteyy±m±'ti. te matteyy± bhavissanti petteyy± s±maññ± brahmaññ± kule jeµµh±pac±yino, ida½ kusala½ dhamma½ sam±d±ya vattissanti. ``te kusal±na½ dhamm±na½ sam±d±nahetu ±yun±pi va¹¹hissanti, vaººenapi va¹¹hissanti. tesa½ ±yun±pi va¹¹ham±n±na½ vaººenapi va¹¹ham±n±na½ v²sativass±yuk±na½ manuss±na½ catt±r²savass±yuk± putt± bhavissanti... catt±r²savass±yuk±na½ manuss±na½ as²tivass±yuk± putt± bhavissanti... as²tivass±yuk±na½ manuss±na½ saµµhivassasat±yuk± putt± bhavissanti... saµµhivassasat±yuk±na½ manuss±na½ v²satitivassasat±yuk± putt± bhavissanti... v²satitivassasat±yuk±na½ manuss±na½ catt±r²sachabbassasat±yuk± putt± bhavissanti. catt±r²sachabbassasat±yuk±na½ manuss±na½ dvevassasahass±yuk± putt± bhavissanti... dvevassasahass±yuk±na½ manuss±na½ catt±rivassasahass±yuk± putt± bhavissanti... catt±rivassasahass±yuk±na½ manuss±na½ aµµhavassasahass±yuk± putt± bhavissanti... aµµhavassasahass±yuk±na½ manuss±na½ v²sativassasahass±yuk± putt± bhavissanti... v²sativassasahass±yuk±na½ manuss±na½ catt±r²savassasahass±yuk± putt± bhavissanti... catt±r²savassasahass±yuk±na½ manuss±na½ as²tivassasahass±yuk± putt± bhavissanti... as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu pañcavassasatik± kum±rik± ala½pateyy± bhavissanti. saªkhar±jauppatti 106. ``as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu tayo ±b±dh± bhavissanti, icch±, anasana½, jar±. as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu aya½ jambud²po iddho ceva bhavissati ph²to ca, kukkuµasamp±tik± g±manigamar±jadh±niyo {g±manigamajanapad± r±jadh±niyo (ka0)}. as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu aya½ jambud²po av²ci maññe phuµo bhavissati manussehi, seyyath±pi na¼avana½ v± saravana½ {s±ravana½ (sy±0)} v±. as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu aya½ b±r±ºas² ketumat² n±ma r±jadh±n² bhavissati iddh± ceva ph²t± ca bahujan± ca ±kiººamanuss± ca subhikkh± ca. as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu imasmi½ jambud²pe catur±s²tinagarasahass±ni bhavissanti ketumat²r±jadh±n²pamukh±ni. as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu ketumatiy± r±jadh±niy± saªkho n±ma r±j± uppajjissati cakkavatt² dhammiko dhammar±j± c±turanto vijit±v² janapadatth±variyappatto sattaratanasamann±gato. tassim±ni satta ratan±ni bhavissanti, seyyathida½, cakkaratana½ hatthiratana½ assaratana½ maºiratana½ itthiratana½ gahapatiratana½ pariº±yakaratanameva sattama½. parosahassa½ kho panassa putt± bhavissanti s³r± v²raªgar³p± parasenappamaddan±. so ima½ pathavi½ s±garapariyanta½ adaº¹ena asatthena dhammena abhivijiya ajjh±vasissati. metteyyabuddhupp±do 107. ``as²tivassasahass±yukesu, bhikkhave, manussesu metteyyo n±ma bhagav± loke uppajjissati araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±. seyyath±p±hametarahi loke uppanno araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±. so ima½ loka½ sadevaka½ sam±raka½ sabrahmaka½ sassamaºabr±hmaºi½ paja½ sadevamanussa½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedessati, seyyath±p±hametarahi ima½ loka½ sadevaka½ sam±raka½ sabrahmaka½ sassamaºabr±hmaºi½ paja½ sadevamanussa½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedemi. so dhamma½ desessati ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½ kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±sessati; seyyath±p±hametarahi dhamma½ desemi ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½ kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±semi. so anekasahassa½ {anekasatasahassa½ (ka0)} bhikkhusa½gha½ pariharissati, seyyath±p±hametarahi anekasata½ bhikkhusa½gha½ parihar±mi. 108. ``atha kho, bhikkhave, saªkho n±ma r±j± yo so y³po raññ± mah±pan±dena k±r±pito. ta½ y³pa½ uss±petv± ajjh±vasitv± ta½ datv± vissajjitv± samaºabr±hmaºakapaºaddhikavaºibbakay±cak±na½ d±na½ datv± metteyyassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa santike kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajissati. so eva½ pabbajito sam±no eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissati. 109. ``attad²p±, bhikkhave, viharatha attasaraº± anaññasaraº±, dhammad²p± dhammasaraº± anaññasaraº±. kathañca, bhikkhave, bhikkhu attad²po viharati attasaraºo anaññasaraºo dhammad²po dhammasaraºo anaññasaraºo? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su vedan±nupass²...pe0... citte citt±nupass²...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu attad²po viharati attasaraºo anaññasaraºo dhammad²po dhammasaraºo anaññasaraºo. bhikkhuno±yuvaºº±diva¹¹hanakath± 110. ``gocare, bhikkhave, caratha sake pettike visaye. gocare, bhikkhave, carant± sake pettike visaye ±yun±pi va¹¹hissatha, vaººenapi va¹¹hissatha, sukhenapi va¹¹hissatha, bhogenapi va¹¹hissatha, balenapi va¹¹hissatha. ``kiñca , bhikkhave, bhikkhuno ±yusmi½? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, cittasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²ma½s±sam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. so imesa½ catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± ±kaªkham±no kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±. ida½ kho, bhikkhave, bhikkhuno ±yusmi½. ``kiñca, bhikkhave, bhikkhuno vaººasmi½? idha, bhikkhave, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. ida½ kho, bhikkhave, bhikkhuno vaººasmi½. ``kiñca, bhikkhave, bhikkhuno sukhasmi½? idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½...pe0... tatiya½ jh±na½...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. ida½ kho, bhikkhave, bhikkhuno, sukhasmi½. ``kiñca, bhikkhave, bhikkhuno bhogasmi½? idha, bhikkhave, bhikkhu mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati tath± dutiya½. tath± tatiya½. tath± catuttha½. iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ mett±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena pharitv± viharati. karuº±sahagatena cetas±...pe0... mudit±sahagatena cetas±...pe0... upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati. tath± dutiya½. tath± tatiya½. tath± catuttha½. iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena pharitv± viharati. ida½ kho, bhikkhave, bhikkhuno bhogasmi½. ``kiñca , bhikkhave, bhikkhuno balasmi½? idha, bhikkhave, bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. ida½ kho, bhikkhave, bhikkhuno balasmi½. ``n±ha½, bhikkhave, añña½ ekabalampi samanupass±mi ya½ eva½ duppasaha½, yathayida½, bhikkhave, m±rabala½. kusal±na½ , bhikkhave, dhamm±na½ sam±d±nahetu evamida½ puñña½ pava¹¹hat²''ti. idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti. cakkavattisutta½ niµµhita½ tatiya½. 4. aggaññasutta½ v±seµµhabh±radv±j± 111. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena v±seµµhabh±radv±j± bhikkh³su parivasanti bhikkhubh±va½ ±kaªkham±n±. atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito p±s±d± orohitv± p±s±dapacch±y±ya½ {p±s±dacch±y±ya½ (ka0)} abbhok±se caªkamati. 112. addas± kho v±seµµho bhagavanta½ s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhita½ p±s±d± orohitv± p±s±dapacch±y±ya½ abbhok±se caªkamanta½. disv±na bh±radv±ja½ ±mantesi -- ``aya½, ±vuso bh±radv±ja, bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito p±s±d± orohitv± p±s±dapacch±y±ya½ abbhok±se caªkamati. ±y±m±vuso bh±radv±ja, yena bhagav± tenupasaªkamiss±ma; appeva n±ma labheyy±ma bhagavato santik± {sammukh± (sy±0 ka0)} dhammi½ katha½ savan±y±''ti. ``evam±vuso''ti kho bh±radv±jo v±seµµhassa paccassosi. 113. atha kho v±seµµhabh±radv±j± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± bhagavanta½ caªkamanta½ anucaªkami½su. atha kho bhagav± v±seµµha½ ±mantesi -- ``tumhe khvattha, v±seµµha, br±hmaºajacc± br±hmaºakul²n± br±hmaºakul± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±, kacci vo, v±seµµha, br±hmaº± na akkosanti na paribh±sant²''ti? ``taggha no, bhante, br±hmaº± akkosanti paribh±santi attar³p±ya paribh±s±ya paripuºº±ya, no aparipuºº±y±''ti. ``yath± katha½ pana vo, v±seµµha, br±hmaº± akkosanti paribh±santi attar³p±ya paribh±s±ya paripuºº±ya, no aparipuºº±y±''ti? ``br±hmaº±, bhante, evam±ha½su -- `br±hmaºova seµµho vaººo, h²n± aññe vaºº± {h²no añño vaººo (s²0 p²0 ma0 ni0 2 madhurasutta)}. br±hmaºova sukko vaººo , kaºh± aññe vaºº± {kaºho añño vaººo (s²0 p²0 ma0 ni0 2 madhurasutta)}. br±hmaº±va sujjhanti, no abr±hmaº±. br±hmaº±va {br±hmaº± (sy±0)} brahmuno putt± oras± mukhato j±t± brahmaj± brahmanimmit± brahmad±y±d±. te tumhe seµµha½ vaººa½ hitv± h²namattha vaººa½ ajjhupagat±, yadida½ muº¹ake samaºake ibbhe kaºhe bandhup±d±pacce. tayida½ na s±dhu, tayida½ nappatir³pa½, ya½ tumhe seµµha½ vaººa½ hitv± h²namattha vaººa½ ajjhupagat± yadida½ muº¹ake samaºake ibbhe kaºhe bandhup±d±pacce'ti. eva½ kho no, bhante, br±hmaº± akkosanti paribh±santi attar³p±ya paribh±s±ya paripuºº±ya, no aparipuºº±y±''ti. 114. ``taggha vo, v±seµµha, br±hmaº± por±ºa½ assarant± evam±ha½su -- `br±hmaºova seµµho vaººo, h²n± aññe vaºº±; br±hmaºova sukko vaººo, kaºh± aññe vaºº±; br±hmaº±va sujjhanti, no abr±hmaº±; br±hmaº±va brahmuno putt± oras± mukhato j±t± brahmaj± brahmanimmit± brahmad±y±d±'ti. dissanti kho pana, v±seµµha, br±hmaº±na½ br±hmaºiyo utuniyopi gabbhiniyopi vij±yam±n±pi p±yam±n±pi. te ca br±hmaº± yonij±va sam±n± evam±ha½su -- `br±hmaºova seµµho vaººo, h²n± aññe vaºº±; br±hmaºova sukko vaººo, kaºh± aññe vaºº±; br±hmaº±va sujjhanti, no abr±hmaº±; br±hmaº±va brahmuno putt± oras± mukhato j±t± brahmaj± brahmanimmit± brahmad±y±d±'ti. te {te ca (sy±0 ka0)} brahm±nañceva abbh±cikkhanti, mus± ca bh±santi, bahuñca apuñña½ pasavanti. catuvaººasuddhi 115. ``catt±rome, v±seµµha, vaºº± -- khattiy±, br±hmaº±, vess±, sudd±. khattiyopi kho, v±seµµha, idhekacco p±º±tip±t² hoti adinn±d±y² k±mesumicch±c±r² mus±v±d² pisuºav±co pharusav±co samphappal±p² abhijjh±lu by±pannacitto micch±diµµh². iti kho, v±seµµha, yeme dhamm± akusal± akusalasaªkh±t± s±vajj± s±vajjasaªkh±t± asevitabb± asevitabbasaªkh±t± naalamariy± naalamariyasaªkh±t± kaºh± kaºhavip±k± viññugarahit±, khattiyepi te {kho v±seµµha (ka0)} idhekacce sandissanti. br±hmaºopi kho, v±seµµha...pe0... vessopi kho, v±seµµha...pe0... suddopi kho, v±seµµha, idhekacco p±º±tip±t² hoti adinn±d±y² k±mesumicch±c±r² mus±v±d² pisuºav±co pharusav±co samphappal±p² abhijjh±lu by±pannacitto micch±diµµh². iti kho, v±seµµha, yeme dhamm± akusal± akusalasaªkh±t±...pe0... kaºh± kaºhavip±k± viññugarahit±; suddepi te idhekacce sandissanti. ``khattiyopi kho, v±seµµha, idhekacco p±º±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato, k±mesumicch±c±r± paµivirato, mus±v±d± paµivirato, pisuº±ya v±c±ya paµivirato, pharus±ya v±c±ya paµivirato, samphappal±p± paµivirato, anabhijjh±lu aby±pannacitto, samm±diµµh². iti kho, v±seµµha, yeme dhamm± kusal± kusalasaªkh±t± anavajj± anavajjasaªkh±t± sevitabb± sevitabbasaªkh±t± alamariy± alamariyasaªkh±t± sukk± sukkavip±k± viññuppasatth±, khattiyepi te idhekacce sandissanti. br±hmaºopi kho, v±seµµha...pe0... vessopi kho, v±seµµha...pe0... suddopi kho, v±seµµha, idhekacco p±º±tip±t± paµivirato hoti...pe0... anabhijjh±lu , aby±pannacitto, samm±diµµh². iti kho, v±seµµha, yeme dhamm± kusal± kusalasaªkh±t± anavajj± anavajjasaªkh±t± sevitabb± sevitabbasaªkh±t± alamariy± alamariyasaªkh±t± sukk± sukkavip±k± viññuppasatth±; suddepi te idhekacce sandissanti. 116. ``imesu kho, v±seµµha, cat³su vaººesu eva½ ubhayavokiººesu vattam±nesu kaºhasukkesu dhammesu viññugarahitesu ceva viññuppasatthesu ca yadettha br±hmaº± evam±ha½su -- `br±hmaºova seµµho vaººo, h²n± aññe vaºº±; br±hmaºova sukko vaººo, kaºh± aññe vaºº±; br±hmaº±va sujjhanti, no abr±hmaº±; br±hmaº±va brahmuno putt± oras± mukhato j±t± brahmaj± brahmanimmit± brahmad±y±d±'ti. ta½ tesa½ viññ³ n±nuj±nanti. ta½ kissa hetu? imesañhi, v±seµµha, catunna½ vaºº±na½ yo hoti bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ±vimutto, so nesa½ aggamakkh±yati dhammeneva, no adhammena. dhammo hi, v±seµµha, seµµho janetasmi½, diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca . 117. ``tadamin±peta½, v±seµµha, pariy±yena veditabba½, yath± dhammova seµµho janetasmi½, diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. ``j±n±ti kho {kho pana (ka0)}, v±seµµha, r±j± pasenadi kosalo -- `samaºo gotamo anantar± {anuttaro (bah³su)} sakyakul± pabbajito'ti. saky± kho pana, v±seµµha, rañño pasenadissa kosalassa anuyutt± {anantar± anuyant± (sy±0), anantar± anuyutt± (ka0)} bhavanti. karonti kho, v±seµµha, saky± raññe pasenadimhi kosale nipaccak±ra½ abhiv±dana½ paccuµµh±na½ añjalikamma½ s±m²cikamma½. iti kho, v±seµµha, ya½ karonti saky± raññe pasenadimhi kosale nipaccak±ra½ abhiv±dana½ paccuµµh±na½ añjalikamma½ s±m²cikamma½, karoti ta½ r±j± pasenadi kosalo tath±gate nipaccak±ra½ abhiv±dana½ paccuµµh±na½ añjalikamma½ s±m²cikamma½, na na½ {nanu (bah³su)} `suj±to samaºo gotamo, dujj±tohamasmi. balav± samaºo gotamo, dubbalohamasmi. p±s±diko samaºo gotamo, dubbaººohamasmi. mahesakkho samaºo gotamo, appesakkhohamasm²'ti. atha kho na½ dhamma½yeva sakkaronto dhamma½ garu½ karonto dhamma½ m±nento dhamma½ p³jento dhamma½ apac±yam±no eva½ r±j± pasenadi kosalo tath±gate nipaccak±ra½ karoti, abhiv±dana½ paccuµµh±na½ añjalikamma½ s±m²cikamma½. imin±pi kho eta½, v±seµµha, pariy±yena veditabba½, yath± dhammova seµµho janetasmi½, diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. 118. ``tumhe khvattha, v±seµµha, n±n±jacc± n±n±n±m± n±n±gott± n±n±kul± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±. `ke tumhe'ti -- puµµh± sam±n± `samaº± sakyaputtiy±mh±'ti -- paµij±n±tha. yassa kho panassa, v±seµµha, tath±gate saddh± niviµµh± m³laj±t± patiµµhit± da¼h± asa½h±riy± samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½, tasseta½ kalla½ vacan±ya -- `bhagavatomhi putto oraso mukhato j±to dhammajo dhammanimmito dhammad±y±do'ti. ta½ kissa hetu? tath±gatassa heta½, v±seµµha, adhivacana½ `dhammak±yo' itipi, `brahmak±yo' itipi, `dhammabh³to' itipi, `brahmabh³to' itipi. 119. ``hoti kho so, v±seµµha, samayo ya½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena aya½ loko sa½vaµµati. sa½vaµµam±ne loke yebhuyyena satt± ±bhassarasa½vattanik± honti. te tattha honti manomay± p²tibhakkh± saya½pabh± antalikkhacar± subhaµµh±yino cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµhanti. ``hoti kho so, v±seµµha, samayo ya½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena aya½ loko vivaµµati. vivaµµam±ne loke yebhuyyena satt± ±bhassarak±y± cavitv± itthatta½ ±gacchanti. tedha honti manomay± p²tibhakkh± saya½pabh± antalikkhacar± subhaµµh±yino cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµhanti. rasapathavip±tubh±vo 120. ``ekodak²bh³ta½ kho pana, v±seµµha, tena samayena hoti andhak±ro andhak±ratimis± . na candimas³riy± paññ±yanti, na nakkhatt±ni t±rakar³p±ni paññ±yanti, na rattindiv± paññ±yanti, na m±sa¹¹ham±s± paññ±yanti, na utusa½vacchar± paññ±yanti , na itthipum± paññ±yanti, satt± satt±tveva saªkhya½ gacchanti. atha kho tesa½, v±seµµha, satt±na½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena rasapathav² udakasmi½ samatani {samat±ni (bah³su)}; seyyath±pi n±ma payaso tattassa {payatattassa (sy±0)} nibb±yam±nassa upari sant±naka½ hoti, evameva p±turahosi. s± ahosi vaººasampann± gandhasampann± rasasampann±, seyyath±pi n±ma sampanna½ v± sappi sampanna½ v± navan²ta½ eva½vaºº± ahosi. seyyath±pi n±ma khuddamadhu½ {khudda½ madhu½ (ka0 s²0)} ane¼aka½ {anelaka½ (s²0 p²0)}, evamass±d± ahosi. atha kho, v±seµµha, aññataro satto lolaj±tiko -- `ambho, kimevida½ bhavissat²'ti rasapathavi½ aªguliy± s±yi. tassa rasapathavi½ aªguliy± s±yato acch±desi, taºh± cassa okkami. aññepi kho, v±seµµha, satt± tassa sattassa diµµh±nugati½ ±pajjam±n± rasapathavi½ aªguliy± s±yi½su. tesa½ rasapathavi½ aªguliy± s±yata½ acch±desi, taºh± ca tesa½ okkami. candimas³riy±dip±tubh±vo 121. ``atha kho te, v±seµµha, satt± rasapathavi½ hatthehi ±luppak±raka½ upakkami½su paribhuñjitu½. yato kho te {yato kho (s²0 sy±0 p²0)}, v±seµµha, satt± rasapathavi½ hatthehi ±luppak±raka½ upakkami½su paribhuñjitu½. atha tesa½ satt±na½ saya½pabh± antaradh±yi. saya½pabh±ya antarahit±ya candimas³riy± p±turahesu½. candimas³riyesu p±tubh³tesu nakkhatt±ni t±rakar³p±ni p±turahesu½. nakkhattesu t±rakar³pesu p±tubh³tesu rattindiv± paññ±yi½su. rattindivesu paññ±yam±nesu m±sa¹¹ham±s± paññ±yi½su. m±sa¹¹ham±sesu paññ±yam±nesu utusa½vacchar± paññ±yi½su. ett±vat± kho , v±seµµha, aya½ loko puna vivaµµo hoti. 122. ``atha kho te, v±seµµha, satt± rasapathavi½ paribhuñjant± ta½bhakkh± {tabbhakkh± (sy±0)} tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su. yath± yath± kho te, v±seµµha, satt± rasapathavi½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su, tath± tath± tesa½ satt±na½ (rasapathavi½ paribhuñjant±na½) {( ) s²0 sy±0 p²0 potthakesu natthi} kharattañceva k±yasmi½ okkami, vaººavevaººat± {vaººavevajjat± (µ²k±)} ca paññ±yittha. ekida½ satt± vaººavanto honti, ekida½ satt± dubbaºº±. tattha ye te satt± vaººavanto, te dubbaººe satte atimaññanti -- `mayametehi vaººavantatar±, amhehete dubbaººatar±'ti. tesa½ vaºº±tim±napaccay± m±n±tim±naj±tik±na½ rasapathav² antaradh±yi. ras±ya pathaviy± antarahit±ya sannipati½su. sannipatitv± anutthuni½su -- `aho rasa½, aho rasa'nti! tadetarahipi manuss± kañcideva surasa½ {s±dhurasa½ (s²0 sy±0 p²0)} labhitv± evam±ha½su -- `aho rasa½, aho rasa'nti! tadeva por±ºa½ aggañña½ akkhara½ anusaranti, na tvevassa attha½ ±j±nanti. bh³mipappaµakap±tubh±vo 123. ``atha kho tesa½, v±seµµha, satt±na½ ras±ya pathaviy± antarahit±ya bh³mipappaµako p±turahosi. seyyath±pi n±ma ahicchattako, evameva p±turahosi. so ahosi vaººasampanno gandhasampanno rasasampanno, seyyath±pi n±ma sampanna½ v± sappi sampanna½ v± navan²ta½ eva½vaººo ahosi. seyyath±pi n±ma khuddamadhu½ ane¼aka½, evamass±do ahosi. ``atha kho te, v±seµµha, satt± bh³mipappaµaka½ upakkami½su paribhuñjitu½. te ta½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su. yath± yath± kho te, v±seµµha, satt± bh³mipappaµaka½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su, tath± tath± tesa½ satt±na½ bhiyyoso matt±ya kharattañceva k±yasmi½ okkami, vaººavevaººat± ca paññ±yittha. ekida½ satt± vaººavanto honti, ekida½ satt± dubbaºº±. tattha ye te satt± vaººavanto, te dubbaººe satte atimaññanti -- `mayametehi vaººavantatar±, amhehete dubbaººatar±'ti. tesa½ vaºº±tim±napaccay± m±n±tim±naj±tik±na½ bh³mipappaµako antaradh±yi. pad±lat±p±tubh±vo 124. ``bh³mipappaµake antarahite pad±lat± {sadd±lat± (s²0)} p±turahosi, seyyath±pi n±ma kalambuk± {kalambak± (sy±0)}, evameva p±turahosi. s± ahosi vaººasampann± gandhasampann± rasasampann±, seyyath±pi n±ma sampanna½ v± sappi sampanna½ v± navan²ta½ eva½vaºº± ahosi. seyyath±pi n±ma khuddamadhu½ ane¼aka½, evamass±d± ahosi. ``atha kho te, v±seµµha, satt± pad±lata½ upakkami½su paribhuñjitu½. te ta½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su. yath± yath± kho te, v±seµµha, satt± pad±lata½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su, tath± tath± tesa½ satt±na½ bhiyyosomatt±ya kharattañceva k±yasmi½ okkami, vaººavevaººat± ca paññ±yittha. ekida½ satt± vaººavanto honti, ekida½ satt± dubbaºº±. tattha ye te satt± vaººavanto, te dubbaººe satte atimaññanti -- `mayametehi vaººavantatar±, amhehete dubbaººatar±'ti. tesa½ vaºº±tim±napaccay± m±n±tim±naj±tik±na½ pad±lat± antaradh±yi. ``pad±lat±ya antarahit±ya sannipati½su. sannipatitv± anutthuni½su -- `ahu vata no, ah±yi vata no pad±lat±'ti! tadetarahipi manuss± kenaci {kenacideva (s²0 sy±0 p²0)} dukkhadhammena phuµµh± evam±ha½su -- `ahu vata no, ah±yi vata no'ti! tadeva por±ºa½ aggañña½ akkhara½ anusaranti, na tvevassa attha½ ±j±nanti. akaµµhap±kas±lip±tubh±vo 125. ``atha kho tesa½, v±seµµha, satt±na½ pad±lat±ya antarahit±ya akaµµhap±ko s±li p±turahosi akaºo athuso suddho sugandho taº¹ulapphalo. ya½ ta½ s±ya½ s±yam±s±ya ±haranti, p±to ta½ hoti pakka½ paµivir³¼ha½. ya½ ta½ p±to p±tar±s±ya ±haranti, s±ya½ ta½ hoti pakka½ paµivir³¼ha½; n±pad±na½ paññ±yati. atha kho te, v±seµµha, satt± akaµµhap±ka½ s±li½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su. itthipurisaliªgap±tubh±vo 126. ``yath± yath± kho te, v±seµµha, satt± akaµµhap±ka½ s±li½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµha½su, tath± tath± tesa½ satt±na½ bhiyyosomatt±ya kharattañceva k±yasmi½ okkami, vaººavevaººat± ca paññ±yittha, itthiy± ca itthiliªga½ p±turahosi purisassa ca purisaliªga½. itth² ca purisa½ ativela½ upanijjh±yati puriso ca itthi½. tesa½ ativela½ aññamañña½ upanijjh±yata½ s±r±go udap±di, pari¼±ho k±yasmi½ okkami. te pari¼±hapaccay± methuna½ dhamma½ paµisevi½su. ``ye kho pana te, v±seµµha, tena samayena satt± passanti methuna½ dhamma½ paµisevante, aññe pa½su½ khipanti, aññe seµµhi½ khipanti , aññe gomaya½ khipanti -- `nassa asuci {vasali (sy±0), vasal² (ka0)}, nassa asuc²'ti. `kathañhi n±ma satto sattassa evar³pa½ karissat²'ti! tadetarahipi manuss± ekaccesu janapadesu vadhuy± nibbuyham±n±ya {nivayham±n±ya, niggayham±n±ya (ka0)} aññe pa½su½ khipanti, aññe seµµhi½ khipanti, aññe gomaya½ khipanti. tadeva por±ºa½ aggañña½ akkhara½ anusaranti, na tvevassa attha½ ±j±nanti. methunadhammasam±c±ro 127. ``adhammasammata½ kho pana {adhammasammata½ ta½ kho pana (sy±0), adhammasammata½ kho pana ta½ (?)}, v±seµµha, tena samayena hoti, tadetarahi dhammasammata½. ye kho pana, v±seµµha, tena samayena satt± methuna½ dhamma½ paµisevanti, te m±sampi dvem±sampi na labhanti g±ma½ v± nigama½ v± pavisitu½. yato kho te, v±seµµha, satt± tasmi½ asaddhamme ativela½ p±tabyata½ ±pajji½su. atha ag±r±ni upakkami½su k±tu½ tasseva asaddhammassa paµicch±danattha½. atha kho, v±seµµha, aññatarassa sattassa alasaj±tikassa etadahosi -- `ambho, kimev±ha½ vihaññ±mi s±li½ ±haranto s±ya½ s±yam±s±ya p±to p±tar±s±ya! ya½n³n±ha½ s±li½ ±hareyya½ saki½deva {saki½deva (ka0)} s±yap±tar±s±y±'ti ! ``atha kho so, v±seµµha, satto s±li½ ±h±si saki½deva s±yap±tar±s±ya. atha kho, v±seµµha, aññataro satto yena so satto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ satta½ etadavoca -- `ehi, bho satta, s±l±h±ra½ gamiss±m±'ti. `ala½, bho satta, ±hato {±haµo (sy±0)} me s±li saki½deva s±yap±tar±s±y±'ti. atha kho so, v±seµµha, satto tassa sattassa diµµh±nugati½ ±pajjam±no s±li½ ±h±si saki½deva dv²h±ya. `evampi kira, bho, s±dh³'ti. ``atha kho, v±seµµha, aññataro satto yena so satto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ satta½ etadavoca -- `ehi, bho satta, s±l±h±ra½ gamiss±m±'ti. `ala½, bho satta, ±hato me s±li saki½deva dv²h±y±'ti. atha kho so, v±seµµha, satto tassa sattassa diµµh±nugati½ ±pajjam±no s±li½ ±h±si saki½deva cat³h±ya, `evampi kira, bho, s±dh³'ti. ``atha kho, v±seµµha, aññataro satto yena so satto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ satta½ etadavoca -- `ehi, bho satta, s±l±h±ra½ gamiss±m±'ti. `ala½, bho satta, ±hato me s±li sakideva cat³h±y±'ti. atha kho so, v±seµµha, satto tassa sattassa diµµh±nugati½ ±pajjam±no s±li½ ±h±si sakideva aµµh±h±ya, `evampi kira, bho, s±dh³'ti. ``yato kho te, v±seµµha, satt± sannidhik±raka½ s±li½ upakkami½su paribhuñjitu½. atha kaºopi taº¹ula½ pariyonandhi, thusopi taº¹ula½ pariyonandhi; l³nampi nappaµivir³¼ha½ , apad±na½ paññ±yittha, saº¹asaº¹± s±layo aµµha½su. s±livibh±go 128. ``atha kho te, v±seµµha, satt± sannipati½su, sannipatitv± anutthuni½su -- `p±pak± vata, bho, dhamm± sattesu p±tubh³t±. mayañhi pubbe manomay± ahumh± p²tibhakkh± saya½pabh± antalikkhacar± subhaµµh±yino, cira½ d²ghamaddh±na½ aµµhamh±. tesa½ no amh±ka½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena rasapathav² udakasmi½ samatani. s± ahosi vaººasampann± gandhasampann± rasasampann±. te maya½ rasapathavi½ hatthehi ±luppak±raka½ upakkamimha paribhuñjitu½, tesa½ no rasapathavi½ hatthehi ±luppak±raka½ upakkamata½ paribhuñjitu½ saya½pabh± antaradh±yi. saya½pabh±ya antarahit±ya candimas³riy± p±turahesu½, candimas³riyesu p±tubh³tesu nakkhatt±ni t±rakar³p±ni p±turahesu½, nakkhattesu t±rakar³pesu p±tubh³tesu rattindiv± paññ±yi½su, rattindivesu paññ±yam±nesu m±sa¹¹ham±s± paññ±yi½su. m±sa¹¹ham±sesu paññ±yam±nesu utusa½vacchar± paññ±yi½su. te maya½ rasapathavi½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµhamh±. tesa½ no p±pak±na½yeva akusal±na½ dhamm±na½ p±tubh±v± rasapathav² antaradh±yi. rasapathaviy± antarahit±ya bh³mipappaµako p±turahosi. so ahosi vaººasampanno gandhasampanno rasasampanno. te maya½ bh³mipappaµaka½ upakkamimha paribhuñjitu½. te maya½ ta½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµhamh±. tesa½ no p±pak±na½yeva akusal±na½ dhamm±na½ p±tubh±v± bh³mipappaµako antaradh±yi. bh³mipappaµake antarahite pad±lat± p±turahosi. s± ahosi vaººasampann± gandhasampann± rasasampann±. te maya½ pad±lata½ upakkamimha paribhuñjitu½. te maya½ ta½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµhamh±. tesa½ no p±pak±na½yeva akusal±na½ dhamm±na½ p±tubh±v± pad±lat± antaradh±yi. pad±lat±ya antarahit±ya akaµµhap±ko s±li p±turahosi akaºo athuso suddho sugandho taº¹ulapphalo. ya½ ta½ s±ya½ s±yam±s±ya ±har±ma, p±to ta½ hoti pakka½ paµivir³¼ha½. ya½ ta½ p±to p±tar±s±ya ±har±ma, s±ya½ ta½ hoti pakka½ paµivir³¼ha½. n±pad±na½ paññ±yittha. te maya½ akaµµhap±ka½ s±li½ paribhuñjant± ta½bhakkh± tad±h±r± cira½ d²ghamaddh±na½ aµµhamh±. tesa½ no p±pak±na½yeva akusal±na½ dhamm±na½ p±tubh±v± kaºopi taº¹ula½ pariyonandhi, thusopi taº¹ula½ pariyonandhi, l³nampi nappaµivir³¼ha½, apad±na½ paññ±yittha, saº¹asaº¹± s±layo µhit±. ya½n³na maya½ s±li½ vibhajeyy±ma, mariy±da½ µhapeyy±m±'ti! atha kho te, v±seµµha, satt± s±li½ vibhaji½su, mariy±da½ µhapesu½. 129. ``atha kho, v±seµµha, aññataro satto lolaj±tiko saka½ bh±ga½ parirakkhanto aññatara½ {aññassa (?)} bh±ga½ adinna½ ±diyitv± paribhuñji. tamena½ aggahesu½, gahetv± etadavocu½ -- `p±paka½ vata, bho satta, karosi, yatra hi n±ma saka½ bh±ga½ parirakkhanto aññatara½ bh±ga½ adinna½ ±diyitv± paribhuñjasi. m±ssu, bho satta, punapi evar³pamak±s²'ti. `eva½, bho'ti kho, v±seµµha, so satto tesa½ satt±na½ paccassosi. dutiyampi kho, v±seµµha, so satto...pe0... tatiyampi kho, v±seµµha, so satto saka½ bh±ga½ parirakkhanto aññatara½ bh±ga½ adinna½ ±diyitv± paribhuñji. tamena½ aggahesu½, gahetv± etadavocu½ -- `p±paka½ vata, bho satta, karosi, yatra hi n±ma saka½ bh±ga½ parirakkhanto aññatara½ bh±ga½ adinna½ ±diyitv± paribhuñjasi. m±ssu, bho satta, punapi evar³pamak±s²'ti. aññe p±ºin± pahari½su, aññe le¹¹un± pahari½su, aññe daº¹ena pahari½su. tadagge kho, v±seµµha, adinn±d±na½ paññ±yati, garah± paññ±yati, mus±v±do paññ±yati, daº¹±d±na½ paññ±yati. mah±sammatar±j± 130. ``atha kho te, v±seµµha, satt± sannipati½su, sannipatitv± anutthuni½su -- `p±pak± vata bho dhamm± sattesu p±tubh³t±, yatra hi n±ma adinn±d±na½ paññ±yissati, garah± paññ±yissati, mus±v±do paññ±yissati, daº¹±d±na½ paññ±yissati. ya½n³na maya½ eka½ satta½ sammanneyy±ma, yo no samm± kh²yitabba½ kh²yeyya, samm± garahitabba½ garaheyya, samm± pabb±jetabba½ pabb±jeyya. maya½ panassa s±l²na½ bh±ga½ anuppadass±m±'ti. ``atha kho te, v±seµµha, satt± yo nesa½ satto abhir³pataro ca dassan²yataro ca p±s±dikataro ca mahesakkhataro ca ta½ satta½ upasaªkamitv± etadavocu½ -- `ehi, bho satta, samm± kh²yitabba½ kh²ya, samm± garahitabba½ garaha, samm± pabb±jetabba½ pabb±jehi. maya½ pana te s±l²na½ bh±ga½ anuppadass±m±'ti. `eva½, bho'ti kho, v±seµµha, so satto tesa½ satt±na½ paµissuºitv± samm± kh²yitabba½ kh²yi, samm± garahitabba½ garahi, samm± pabb±jetabba½ pabb±jesi. te panassa s±l²na½ bh±ga½ anuppada½su. 131. ``mah±janasammatoti kho, v±seµµha, `mah±sammato, mah±sammato' tveva paµhama½ akkhara½ upanibbatta½. khett±na½ adhipat²ti kho, v±seµµha, `khattiyo, khattiyo' tveva dutiya½ akkhara½ upanibbatta½. dhammena pare rañjet²ti kho, v±seµµha, `r±j±, r±j±' tveva tatiya½ akkhara½ upanibbatta½. iti kho, v±seµµha, evametassa khattiyamaº¹alassa por±ºena aggaññena akkharena abhinibbatti ahosi tesa½yeva satt±na½, anaññesa½. sadis±na½yeva, no asadis±na½. dhammeneva, no adhammena. dhammo hi, v±seµµha, seµµho janetasmi½ diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. br±hmaºamaº¹ala½ 132. ``atha kho tesa½, v±seµµha, satt±na½yeva {tesa½ yeva kho v±seµµha satt±na½ (s²0 p²0)} ekacc±na½ etadahosi -- `p±pak± vata, bho, dhamm± sattesu p±tubh³t±, yatra hi n±ma adinn±d±na½ paññ±yissati, garah± paññ±yissati, mus±v±do paññ±yissati, daº¹±d±na½ paññ±yissati, pabb±jana½ paññ±yissati. ya½n³na maya½ p±pake akusale dhamme v±heyy±m±'ti. te p±pake akusale dhamme v±hesu½ . p±pake akusale dhamme v±hent²ti kho, v±seµµha, `br±hmaº±, br±hmaº±' tveva paµhama½ akkhara½ upanibbatta½. te araññ±yatane paººakuµiyo karitv± paººakuµ²su jh±yanti v²taªg±r± v²tadh³m± pannamusal± s±ya½ s±yam±s±ya p±to p±tar±s±ya g±manigamar±jadh±niyo osaranti gh±samesam±n± {gh±samesan± (s²0 sy±0 p²0)}. te gh±sa½ paµilabhitv± punadeva araññ±yatane paººakuµ²su jh±yanti. tamena½ manuss± disv± evam±ha½su -- `ime kho, bho, satt± araññ±yatane paººakuµiyo karitv± paººakuµ²su jh±yanti, v²taªg±r± v²tadh³m± pannamusal± s±ya½ s±yam±s±ya p±to p±tar±s±ya g±manigamar±jadh±niyo osaranti gh±samesam±n±. te gh±sa½ paµilabhitv± punadeva araññ±yatane paººakuµ²su jh±yant²'ti, jh±yant²ti kho {paººakuµ²su jh±yanti jh±yant²ti kho (s²0 p²0), paººakuµ²su jh±yant²ti kho (ka0)}, v±seµµha, `jh±yak±, jh±yak±' tveva dutiya½ akkhara½ upanibbatta½. tesa½yeva kho, v±seµµha, satt±na½ ekacce satt± araññ±yatane paººakuµ²su ta½ jh±na½ anabhisambhuºam±n± {anabhisa½bh³nam±n± (katthaci)} g±mas±manta½ nigamas±manta½ osaritv± ganthe karont± acchanti. tamena½ manuss± disv± evam±ha½su -- `ime kho, bho, satt± araññ±yatane paººakuµ²su ta½ jh±na½ anabhisambhuºam±n± g±mas±manta½ nigamas±manta½ osaritv± ganthe karont± acchanti, na d±nime jh±yant²'ti. na d±nime {na d±nime jh±yant² na d±nime (s²0 p²0 ka0)} jh±yant²ti kho, v±seµµha, `ajjh±yak± ajjh±yak±' tveva tatiya½ akkhara½ upanibbatta½. h²nasammata½ kho pana, v±seµµha, tena samayena hoti, tadetarahi seµµhasammata½. iti kho, v±seµµha, evametassa br±hmaºamaº¹alassa por±ºena aggaññena akkharena abhinibbatti ahosi tesa½yeva satt±na½ , anaññesa½ sadis±na½yeva no asadis±na½ dhammeneva , no adhammena. dhammo hi, v±seµµha, seµµho janetasmi½ diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. vessamaº¹ala½ 133. ``tesa½yeva kho, v±seµµha, satt±na½ ekacce satt± methuna½ dhamma½ sam±d±ya visukammante {vissutakammante (s²0 p²0), vissukammante (ka0 s²0), visu½ kammante (sy±0 ka0)} payojesu½. methuna½ dhamma½ sam±d±ya visukammante payojent²ti kho, v±seµµha, `vess±, vess±' tveva akkhara½ upanibbatta½. iti kho, v±seµµha, evametassa vessamaº¹alassa por±ºena aggaññena akkharena abhinibbatti ahosi tesaññeva satt±na½ anaññesa½ sadis±na½yeva , no asadis±na½, dhammeneva no adhammena. dhammo hi, v±seµµha, seµµho janetasmi½ diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. suddamaº¹ala½ 134. ``tesaññeva kho, v±seµµha, satt±na½ ye te satt± avases± te ludd±c±r± khudd±c±r± ahesu½. ludd±c±r± khudd±c±r±ti kho, v±seµµha, `sudd±, sudd±' tveva akkhara½ upanibbatta½. iti kho, v±seµµha, evametassa suddamaº¹alassa por±ºena aggaññena akkharena abhinibbatti ahosi tesa½yeva satt±na½ anaññesa½, sadis±na½yeva no asadis±na½, dhammeneva, no adhammena. dhammo hi, v±seµµha, seµµho janetasmi½ diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. 135. ``ahu kho so, v±seµµha, samayo, ya½ khattiyopi saka½ dhamma½ garaham±no ag±rasm± anag±riya½ pabbajati -- `samaºo bhaviss±m²'ti. br±hmaºopi kho, v±seµµha...pe0... vessopi kho, v±seµµha...pe0... suddopi kho, v±seµµha, saka½ dhamma½ garaham±no ag±rasm± anag±riya½ pabbajati -- `samaºo bhaviss±m²'ti. imehi kho, v±seµµha, cat³hi maº¹alehi samaºamaº¹alassa abhinibbatti ahosi, tesa½yeva satt±na½ anaññesa½, sadis±na½yeva no asadis±na½, dhammeneva no adhammena. dhammo hi, v±seµµha, seµµho janetasmi½ diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. duccarit±dikath± 136. ``khattiyopi kho, v±seµµha, k±yena duccarita½ caritv± v±c±ya duccarita½ caritv± manas± duccarita½ caritv± micch±diµµhiko micch±diµµhikammasam±d±no {ida½ pada½ s²0 ipotthakesu natthi} micch±diµµhikammasam±d±nahetu k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. br±hmaºopi kho, v±seµµha...pe0... vessopi kho, v±seµµha... suddopi kho, v±seµµha... samaºopi kho, v±seµµha, k±yena duccarita½ caritv± v±c±ya duccarita½ caritv± manas± duccarita½ caritv± micch±diµµhiko micch±diµµhikammasam±d±no micch±diµµhikammasam±d±nahetu k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. ``khattiyopi kho, v±seµµha, k±yena sucarita½ caritv± v±c±ya sucarita½ caritv± manas± sucarita½ caritv± samm±diµµhiko samm±diµµhikammasam±d±no {ida½ pada½ s²0 p²0 potthakesu natthi} samm±diµµhikammasam±d±nahetu k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. br±hmaºopi kho, v±seµµha...pe0... vessopi kho, v±seµµha... suddopi kho, v±seµµha... samaºopi kho, v±seµµha, k±yena sucarita½ caritv± v±c±ya sucarita½ caritv± manas± sucarita½ caritv± samm±diµµhiko samm±diµµhikammasam±d±no samm±diµµhikammasam±d±nahetu k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. 137. ``khattiyopi kho, v±seµµha, k±yena dvayak±r², v±c±ya dvayak±r², manas± dvayak±r², vimissadiµµhiko vimissadiµµhikammasam±d±no vimissadiµµhikammasam±d±nahetu {vimissadiµµhiko vimissakammasam±d±no vimissakammasam±d±nahetu (sy±0), v²timissadiµµhiko v²timissadiµµhikammasam±d±nahetu (s²0 p²0)} k±yassa bhed± para½ maraº± sukhadukkhappaµisa½ved² hoti. br±hmaºopi kho, v±seµµha ...pe0... vessopi kho, v±seµµha... suddopi kho, v±seµµha... samaºopi kho, v±seµµha, k±yena dvayak±r² , v±c±ya dvayak±r², manas± dvayak±r², vimissadiµµhiko vimissadiµµhikammasam±d±no vimissadiµµhikammasam±d±nahetu k±yassa bhed± para½ maraº± sukhadukkhappaµisa½ved² hoti. bodhipakkhiyabh±van± 138. ``khattiyopi kho, v±seµµha, k±yena sa½vuto v±c±ya sa½vuto manas± sa½vuto sattanna½ bodhipakkhiy±na½ dhamm±na½ bh±vanamanv±ya diµµheva dhamme parinibb±yati {parinibb±ti (ka0)}. br±hmaºopi kho, v±seµµha...pe0... vessopi kho v±seµµha... suddopi kho, v±seµµha ... samaºopi kho, v±seµµha, k±yena sa½vuto v±c±ya sa½vuto manas± sa½vuto sattanna½ bodhipakkhiy±na½ dhamm±na½ bh±vanamanv±ya diµµheva dhamme parinibb±yati. 139. ``imesañhi, v±seµµha, catunna½ vaºº±na½ yo hoti bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ± vimutto so nesa½ aggamakkh±yati dhammeneva. no adhammena. dhammo hi, v±seµµha, seµµho janetasmi½ diµµhe ceva dhamme abhisampar±yañca. 140. ``brahmun± pes±, v±seµµha, sanaªkum±rena g±th± bh±sit± -- `khattiyo seµµho janetasmi½, ye gottapaµis±rino. vijj±caraºasampanno, so seµµho devam±nuse'ti.. ``s± kho panes±, v±seµµha, brahmun± sanaªkum±rena g±th± sug²t±, no dugg²t±. subh±sit±, no dubbh±sit±. atthasa½hit±, no anatthasa½hit±. anumat± may±. ahampi, v±seµµha, eva½ vad±mi -- `khattiyo seµµho janetasmi½, ye gottapaµis±rino. vijj±caraºasampanno, so seµµho devam±nuse'ti.. idamavoca bhagav±. attaman± v±seµµhabh±radv±j± bhagavato bh±sita½ abhinandunti. aggaññasutta½ niµµhita½ catuttha½. 5. sampas±dan²yasutta½ s±riputtas²han±do 141. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± n±¼and±ya½ viharati p±v±rikambavane. atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``eva½pasanno aha½, bhante, bhagavati, na c±hu na ca bhavissati na cetarahi vijjati añño samaºo v± br±hmaºo v± bhagavat± bhiyyobhiññataro yadida½ sambodhiya''nti. 142. ``u¼±r± kho te aya½, s±riputta, ±sabh² v±c± bh±sit±, eka½so gahito, s²han±do nadito -- `eva½pasanno aha½, bhante, bhagavati; na c±hu na ca bhavissati na cetarahi vijjati añño samaºo v± br±hmaºo v± bhagavat± bhiyyobhiññataro yadida½ sambodhiya'nti. ki½ te {ki½ nu (s²0 p²0), ki½ nu kho te (sy±0)}, s±riputta, ye te ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, sabbe te bhagavanto cetas± ceto paricca vidit± -- `eva½s²l± te bhagavanto ahesu½ itipi, eva½dhamm± te bhagavanto ahesu½ itipi , eva½paññ± te bhagavanto ahesu½ itipi, eva½vih±r² te bhagavanto ahesu½ itipi, eva½vimutt± te bhagavanto ahesu½ itip²'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ki½ pana te {ki½ pana (s²0 p²0)}, s±riputta, ye te bhavissanti an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh± , sabbe te bhagavanto cetas± ceto paricca vidit±, eva½s²l± te bhagavanto bhavissanti itipi, eva½dhamm±...pe0... eva½paññ±... eva½vih±r²... eva½vimutt± te bhagavanto bhavissanti itip²'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ki½ pana te {ki½ pana (s²0 p²0)}, s±riputta, aha½ etarahi araha½ samm±sambuddho cetas± ceto paricca vidito -- `eva½s²lo bhagav± itipi, eva½dhammo...pe0... eva½pañño ... eva½vih±r²... eva½vimutto bhagav± itip²'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ettha ca hi te, s±riputta, at²t±n±gatapaccuppannesu arahantesu samm±sambuddhesu cetopariyañ±ºa½ natthi. atha ki½ carahi te aya½, s±riputta, u¼±r± ±sabh² v±c± bh±sit±, eka½so gahito, s²han±do nadito -- `eva½pasanno aha½, bhante, bhagavati, na c±hu na ca bhavissati na cetarahi vijjati añño samaºo v± br±hmaºo v± bhagavat± bhiyyobhiññataro yadida½ sambodhiya'''nti? 143. ``na kho me {na kho paneta½ (sy±0 ka0)}, bhante, at²t±n±gatapaccuppannesu arahantesu samm±sambuddhesu cetopariyañ±ºa½ atthi. api ca, me {me bhante (s²0 p²0 ka0)} dhammanvayo vidito. seyyath±pi, bhante , rañño paccantima½ nagara½ da¼huddh±pa½ {da¼hudd±pa½ (s²0 p²0 ka0)} da¼hap±k±ratoraºa½ ekadv±ra½. tatrassa dov±riko paº¹ito byatto medh±v² aññ±t±na½ niv±ret±, ñ±t±na½ paveset±. so tassa nagarassa samant± anupariy±yapatha½ anukkamam±no na passeyya p±k±rasandhi½ v± p±k±ravivara½ v± antamaso bi¼±ranikkhamanamattampi. tassa evamassa -- `ye kho keci o¼±rik± p±º± ima½ nagara½ pavisanti v± nikkhamanti v±, sabbe te imin±va dv±rena pavisanti v± nikkhamanti v±'ti. evameva kho me, bhante, dhammanvayo vidito. ye te, bhante, ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, sabbe te bhagavanto pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt±, satta sambojjhaªge yath±bh³ta½ bh±vetv± anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambujjhi½su. yepi te, bhante, bhavissanti an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, sabbe te bhagavanto pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt±, satta sambojjhaªge yath±bh³ta½ bh±vetv± anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambujjhissanti. bhagav±pi, bhante, etarahi araha½ samm±sambuddho pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto satta sambojjhaªge yath±bh³ta½ bh±vetv± anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho. 144. ``idh±ha½, bhante, yena bhagav± tenupasaªkami½ dhammassavan±ya. tassa me, bhante, bhagav± dhamma½ deseti uttaruttara½ paº²tapaº²ta½ kaºhasukkasappaµibh±ga½. yath± yath± me, bhante, bhagav± dhamma½ desesi uttaruttara½ paº²tapaº²ta½ kaºhasukkasappaµibh±ga½, tath± tath±ha½ tasmi½ dhamme abhiññ± idhekacca½ dhamma½ dhammesu niµµhamagama½; satthari pas²di½ -- `samm±sambuddho bhagav±, sv±kkh±to bhagavat± dhammo, suppaµipanno s±vakasaªgho'ti. kusaladhammadesan± 145. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti kusalesu dhammesu. tatrime kusal± dhamm± seyyathida½, catt±ro satipaµµh±n±, catt±ro sammappadh±n±, catt±ro iddhip±d±, pañcindriy±ni, pañca bal±ni, satta bojjhaªg±, ariyo aµµhaªgiko maggo. idha, bhante, bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. etad±nuttariya½, bhante, kusalesu dhammesu. ta½ bhagav± asesamabhij±n±ti, ta½ bhagavato asesamabhij±nato uttari abhiññeyya½ natthi, yadabhij±na½ añño samaºo v± br±hmaºo v± bhagavat± bhiyyobhiññataro assa, yadida½ kusalesu dhammesu. ±yatanapaººattidesan± 146. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti ±yatanapaººatt²su. chayim±ni, bhante, ajjhattikab±hir±ni ±yatan±ni. cakkhuñceva r³p± {r³p±ni (ka0)} ca, sotañceva sadd± ca, gh±nañceva gandh± ca, jivh± ceva ras± ca, k±yo ceva phoµµhabb± ca, mano ceva dhamm± ca. etad±nuttariya½, bhante, ±yatanapaººatt²su. ta½ bhagav± asesamabhij±n±ti, ta½ bhagavato asesamabhij±nato uttari abhiññeyya½ natthi, yadabhij±na½ añño samaºo v± br±hmaºo v± bhagavat± bhiyyobhiññataro assa yadida½ ±yatanapaººatt²su. gabbh±vakkantidesan± 147. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti gabbh±vakkant²su. catasso im±, bhante, gabbh±vakkantiyo. idha , bhante, ekacco asampaj±no m±tukucchi½ okkamati; asampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti; asampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati. aya½ paµham± gabbh±vakkanti. ``puna capara½, bhante, idhekacco sampaj±no m±tukucchi½ okkamati; asampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti; asampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati. aya½ dutiy± gabbh±vakkanti. ``puna capara½, bhante, idhekacco sampaj±no m±tukucchi½ okkamati; sampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti; asampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati. aya½ tatiy± gabbh±vakkanti. ``puna capara½, bhante, idhekacco sampaj±no m±tukucchi½ okkamati; sampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti; sampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati. aya½ catutth± gabbh±vakkanti. etad±nuttariya½, bhante, gabbh±vakkant²su. ±desanavidh±desan± 148. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti ±desanavidh±su. catasso im±, bhante, ±desanavidh±. idha, bhante, ekacco nimittena ±disati -- `evampi te mano, itthampi te mano, itipi te citta'nti. so bahu½ cepi ±disati, tatheva ta½ hoti, no aññath±. aya½ paµham± ±desanavidh±. ``puna capara½, bhante, idhekacco na heva kho nimittena ±disati. api ca kho manuss±na½ v± amanuss±na½ v± devat±na½ v± sadda½ sutv± ±disati -- `evampi te mano, itthampi te mano, itipi te citta'nti. so bahu½ cepi ±disati, tatheva ta½ hoti, no aññath±. aya½ dutiy± ±desanavidh±. ``puna capara½, bhante, idhekacco na heva kho nimittena ±disati, n±pi manuss±na½ v± amanuss±na½ v± devat±na½ v± sadda½ sutv± ±disati. api ca kho vitakkayato vic±rayato vitakkavipph±rasadda½ sutv± ±disati -- `evampi te mano, itthampi te mano, itipi te citta'nti. so bahu½ cepi ±disati, tatheva ta½ hoti, no aññath±. aya½ tatiy± ±desanavidh±. ``puna capara½, bhante, idhekacco na heva kho nimittena ±disati, n±pi manuss±na½ v± amanuss±na½ v± devat±na½ v± sadda½ sutv± ±disati, n±pi vitakkayato vic±rayato vitakkavipph±rasadda½ sutv± ±disati. api ca kho avitakka½ avic±ra½ sam±dhi½ sam±pannassa {vitakkavic±rasam±dhisam±pannassa (sy±0 ka0) a0 ni0 3.61 passitabba½} cetas± ceto paricca paj±n±ti -- `yath± imassa bhoto manosaªkh±r± paºihit±. tath± imassa cittassa anantar± ima½ n±ma vitakka½ vitakkessat²'ti. so bahu½ cepi ±disati, tatheva ta½ hoti, no aññath±. aya½ catutth± ±desanavidh±. etad±nuttariya½, bhante, ±desanavidh±su. dassanasam±pattidesan± 149. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti dassanasam±patt²su. catasso im±, bhante, dassanasam±pattiyo. idha, bhante, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye kes± lom± nakh± dant± taco ma½sa½ nh±ru aµµhi aµµhimiñja½ vakka½ hadaya½ yakana½ kilomaka½ pihaka½ papph±sa½ anta½ antaguºa½ udariya½ kar²sa½ pitta½ semha½ pubbo lohita½ sedo medo assu vas± khe¼o siªgh±nik± lasik± mutta'nti. aya½ paµham± dassanasam±patti. ``puna capara½ , bhante, idhekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye kes± lom±...pe0... lasik± mutta'nti. atikkamma ca purisassa chavima½salohita½ aµµhi½ paccavekkhati. aya½ dutiy± dassanasam±patti. ``puna capara½, bhante, idhekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye kes± lom±...pe0... lasik± mutta'nti. atikkamma ca purisassa chavima½salohita½ aµµhi½ paccavekkhati. purisassa ca viññ±ºasota½ paj±n±ti, ubhayato abbocchinna½ idha loke patiµµhitañca paraloke patiµµhitañca. aya½ tatiy± dassanasam±patti. ``puna capara½, bhante, idhekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye kes± lom±...pe0... lasik± mutta'nti. atikkamma ca purisassa chavima½salohita½ aµµhi½ paccavekkhati. purisassa ca viññ±ºasota½ paj±n±ti, ubhayato abbocchinna½ idha loke appatiµµhitañca paraloke appatiµµhitañca. aya½ catutth± dassanasam±patti. etad±nuttariya½, bhante, dassanasam±patt²su. puggalapaººattidesan± 150. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti puggalapaººatt²su. sattime, bhante, puggal±. ubhatobh±gavimutto paññ±vimutto k±yasakkh² diµµhippatto saddh±vimutto dhamm±nus±r² saddh±nus±r². etad±nuttariya½, bhante, puggalapaººatt²su. padh±nadesan± 151. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti padh±nesu. sattime, bhante sambojjhaªg± satisambojjhaªgo dhammavicayasambojjhaªgo v²riyasambojjhaªgo p²tisambojjhaªgo passaddhisambojjhaªgo sam±dhisambojjhaªgo upekkh±sambojjhaªgo. etad±nuttariya½, bhante, padh±nesu. paµipad±desan± 152. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti paµipad±su. catasso im±, bhante, paµipad± dukkh± paµipad± dandh±bhiññ±, dukkh± paµipad± khipp±bhiññ±, sukh± paµipad± dandh±bhiññ±, sukh± paµipad± khipp±bhiññ±ti. tatra, bhante, y±ya½ paµipad± dukkh± dandh±bhiññ±, aya½, bhante, paµipad± ubhayeneva h²n± akkh±yati dukkhatt± ca dandhatt± ca. tatra, bhante, y±ya½ paµipad± dukkh± khipp±bhiññ±, aya½ pana, bhante, paµipad± dukkhatt± h²n± akkh±yati . tatra, bhante, y±ya½ paµipad± sukh± dandh±bhiññ±, aya½ pana, bhante, paµipad± dandhatt± h²n± akkh±yati. tatra, bhante, y±ya½ paµipad± sukh± khipp±bhiññ±, aya½ pana, bhante, paµipad± ubhayeneva paº²t± akkh±yati sukhatt± ca khippatt± ca. etad±nuttariya½, bhante, paµipad±su. bhassasam±c±r±didesan± 153. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti bhassasam±c±re. idha, bhante, ekacco na ceva mus±v±dupasañhita½ v±ca½ bh±sati na ca vebh³tiya½ na ca pesuºiya½ na ca s±rambhaja½ jay±pekkho; mant± mant± ca v±ca½ bh±sati nidh±navati½ k±lena. etad±nuttariya½, bhante, bhassasam±c±re. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti purisas²lasam±c±re. idha, bhante, ekacco sacco cassa saddho ca, na ca kuhako, na ca lapako, na ca nemittiko, na ca nippesiko, na ca l±bhena l±bha½ nijig²sanako {jijigi½sanako (sy±0), nijigi½sit± (s²0 p²0)}, indriyesu guttadv±ro, bhojane mattaññ³, samak±r², j±gariy±nuyogamanuyutto, atandito, ±raddhav²riyo, jh±y², satim±, kaly±ºapaµibh±no, gatim±, dhitim±, matim±, na ca k±mesu giddho, sato ca nipako ca. etad±nuttariya½, bhante, purisas²lasam±c±re. anus±sanavidh±desan± 154. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti anus±sanavidh±su. catasso im± bhante anus±sanavidh± -- j±n±ti , bhante, bhagav± apara½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± `aya½ puggalo yath±nusiµµha½ tath± paµipajjam±no tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±panno bhavissati avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo'ti. j±n±ti, bhante, bhagav± para½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± -- `aya½ puggalo yath±nusiµµha½ tath± paµipajjam±no tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±m² bhavissati, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karissat²'ti. j±n±ti, bhante, bhagav± para½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± -- `aya½ puggalo yath±nusiµµha½ tath± paµipajjam±no pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko bhavissati tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±'ti. j±n±ti, bhante, bhagav± para½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± -- `aya½ puggalo yath±nusiµµha½ tath± paµipajjam±no ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissat²'ti. etad±nuttariya½, bhante, anus±sanavidh±su. parapuggalavimuttiñ±ºadesan± 155. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti parapuggalavimuttiñ±ºe. j±n±ti, bhante, bhagav± para½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± -- `aya½ puggalo tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±panno bhavissati avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo'ti. j±n±ti, bhante, bhagav± para½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± -- `aya½ puggalo tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±m² bhavissati, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karissat²'ti. j±n±ti, bhante, bhagav± para½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± -- `aya½ puggalo pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko bhavissati tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±'ti. j±n±ti, bhante, bhagav± para½ puggala½ paccatta½ yonisomanasik±r± -- `aya½ puggalo ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharissat²'ti. etad±nuttariya½, bhante, parapuggalavimuttiñ±ºe. sassatav±dadesan± 156. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti sassatav±desu. tayome, bhante, sassatav±d±. idha, bhante, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. seyyathida½, ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo tissopi j±tiyo catassopi j±tiyo pañcapi j±tiyo dasapi j±tiyo v²sampi j±tiyo ti½sampi j±tiyo catt±l²sampi j±tiyo paññ±sampi j±tiyo j±tisatampi j±tisahassampi j±tisatasahassampi anek±nipi j±tisat±ni anek±nipi j±tisahass±ni anek±nipi j±tisatasahass±ni, `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½; tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. so evam±ha -- `at²ta½p±ha½ addh±na½ j±n±mi -- sa½vaµµi v± loko vivaµµi v±ti. an±gata½p±ha½ addh±na½ j±n±mi -- sa½vaµµissati v± loko vivaµµissati v±ti. sassato att± ca loko ca vañjho k³µaµµho esikaµµh±yiµµhito. te ca satt± sandh±vanti sa½saranti cavanti upapajjanti, atthitveva sassatisama'nti. aya½ paµhamo sassatav±do. ``puna capara½, bhante, idhekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. seyyathida½, ekampi sa½vaµµavivaµµa½ dvepi sa½vaµµavivaµµ±ni t²ºipi sa½vaµµavivaµµ±ni catt±ripi sa½vaµµavivaµµ±ni pañcapi sa½vaµµavivaµµ±ni dasapi sa½vaµµavivaµµ±ni, `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½; tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. so evam±ha -- `at²ta½p±ha½ addh±na½ j±n±mi sa½vaµµi v± loko vivaµµi v±ti . an±gata½p±ha½ addh±na½ j±n±mi sa½vaµµissati v± loko vivaµµissati v±ti. sassato att± ca loko ca vañjho k³µaµµho esikaµµh±yiµµhito. te ca satt± sandh±vanti sa½saranti cavanti upapajjanti, atthitveva sassatisama'nti. aya½ dutiyo sassatav±do. ``puna capara½, bhante, idhekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. seyyathida½, dasapi sa½vaµµavivaµµ±ni v²sampi sa½vaµµavivaµµ±ni ti½sampi sa½vaµµavivaµµ±ni catt±l²sampi sa½vaµµavivaµµ±ni, `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½; tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. so evam±ha -- `at²ta½p±ha½ addh±na½ j±n±mi sa½vaµµipi loko vivaµµip²ti; an±gata½p±ha½ addh±na½ j±n±mi sa½vaµµissatipi loko vivaµµissatip²ti. sassato att± ca loko ca vañjho k³µaµµho esikaµµh±yiµµhito. te ca satt± sandh±vanti sa½saranti cavanti upapajjanti, atthitveva sassatisama'nti. aya½ tatiyo sassatav±do, etad±nuttariya½, bhante, sassatav±desu. pubbeniv±s±nussatiñ±ºadesan± 157. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti pubbeniv±s±nussatiñ±ºe. idha, bhante, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. seyyathida½, ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo tissopi j±tiyo catassopi j±tiyo pañcapi j±tiyo dasapi j±tiyo v²sampi j±tiyo ti½sampi j±tiyo catt±l²sampi j±tiyo paññ±sampi j±tiyo j±tisatampi j±tisahassampi j±tisatasahassampi anekepi sa½vaµµakappe anekepi vivaµµakappe anekepi sa½vaµµavivaµµakappe, `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½; tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. santi, bhante, dev± {satt± (sy±0)}, yesa½ na sakk± gaºan±ya v± saªkh±nena v± ±yu saªkh±tu½. api ca, yasmi½ yasmi½ attabh±ve abhinivuµµhapubbo {abhinivutthapubbo (s²0 sy±0 p²0)} hoti yadi v± r³p²su yadi v± ar³p²su yadi v± saññ²su yadi v± asaññ²su yadi v± nevasaññ²n±saññ²su. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. etad±nuttariya½, bhante, pubbeniv±s±nussatiñ±ºe. cut³pap±tañ±ºadesan± 158. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti satt±na½ cut³pap±tañ±ºe. idha, bhante, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti -- `ime vata bhonto satt± k±yaduccaritena samann±gat± vac²duccaritena samann±gat± manoduccaritena samann±gat± ariy±na½ upav±dak± micch±diµµhik± micch±diµµhikammasam±d±n±. te k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapann±. ime v± pana bhonto satt± k±yasucaritena samann±gat± vac²sucaritena samann±gat± manosucaritena samann±gat± ariy±na½ anupav±dak± samm±diµµhik± samm±diµµhikammasam±d±n±. te k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapann±'ti. iti dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti. etad±nuttariya½, bhante, satt±na½ cut³pap±tañ±ºe. iddhividhadesan± 159. ``apara½ pana, bhante, etad±nuttariya½, yath± bhagav± dhamma½ deseti iddhividh±su. dvem±, bhante, iddhividh±yo -- atthi, bhante, iddhi s±sav± saupadhik±, `no ariy±'ti vuccati. atthi, bhante, iddhi an±sav± anupadhik± `ariy±'ti vuccati. ``katam± ca, bhante, iddhi s±sav± saupadhik±, `no ariy±'ti vuccati? idha, bhante, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya...pe0... tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati, yath±sam±hite citte anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti. ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti; ±vibh±va½ tirobh±va½ tirokuµµa½ tirop±k±ra½ tiropabbata½ asajjam±no gacchati seyyath±pi ±k±se. pathaviy±pi ummujjanimujja½ karoti, seyyath±pi udake. udakepi abhijjam±ne gacchati, seyyath±pi pathaviya½. ±k±sepi pallaªkena kamati, seyyath±pi pakkh² sakuºo. imepi candimas³riye eva½mahiddhike eva½mah±nubh±ve p±ºin± par±masati parimajjati. y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti. aya½, bhante, iddhi s±sav± saupadhik±, `no ariy±'ti vuccati. ``katam± pana, bhante, iddhi an±sav± anupadhik±, `ariy±'ti vuccati? idha, bhante, bhikkhu sace ±kaªkhati -- `paµik³le appaµik³lasaññ² vihareyya'nti, appaµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `appaµik³le paµik³lasaññ² vihareyya'nti, paµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasaññ² vihareyya'nti, appaµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `paµik³le ca appaµik³le ca paµik³lasaññ² vihareyya'nti, paµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `paµik³lañca appaµik³lañca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no. aya½, bhante, iddhi an±sav± anupadhik± `ariy±'ti vuccati. etad±nuttariya½, bhante, iddhividh±su . ta½ bhagav± asesamabhij±n±ti, ta½ bhagavato asesamabhij±nato uttari abhiññeyya½ natthi, yadabhij±na½ añño samaºo v± br±hmaºo v± bhagavat± bhiyyobhiññataro assa yadida½ iddhividh±su. aññath±satthuguºadassana½ 160. ``ya½ ta½, bhante, saddhena kulaputtena pattabba½ ±raddhav²riyena th±mavat± purisath±mena purisav²riyena purisaparakkamena purisadhorayhena, anuppatta½ ta½ bhagavat±. na ca, bhante, bhagav± k±mesu k±masukhallik±nuyogamanuyutto h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, na ca attakilamath±nuyogamanuyutto dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½. catunnañca bhagav± jh±n±na½ ±bhicetasik±na½ diµµhadhammasukhavih±r±na½ nik±mal±bh² akicchal±bh² akasiral±bh². anuyogad±nappak±ro 161. ``sace ma½, bhante, eva½ puccheyya -- `ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, ahesu½ at²tamaddh±na½ aññe samaº± v± br±hmaº± v± bhagavat± bhiyyobhiññatar± sambodhiya'nti, eva½ puµµho aha½, bhante, `no'ti vadeyya½. `ki½ pan±vuso s±riputta, bhavissanti an±gatamaddh±na½ aññe samaº± v± br±hmaº± v± bhagavat± bhiyyobhiññatar± sambodhiya'nti, eva½ puµµho aha½, bhante, `no'ti vadeyya½ . `ki½ pan±vuso s±riputta, atthetarahi añño samaºo v± br±hmaºo v± bhagavat± bhiyyobhiññataro sambodhiya'nti, eva½ puµµho aha½, bhante, `no'ti vadeyya½. ``sace pana ma½, bhante, eva½ puccheyya -- `ki½ nu kho, ±vuso s±riputta, ahesu½ at²tamaddh±na½ aññe samaº± v± br±hmaº± v± bhagavat± samasam± sambodhiya'nti, eva½ puµµho aha½, bhante, `eva'nti vadeyya½. `ki½ pan±vuso s±riputta, bhavissanti an±gatamaddh±na½ aññe samaº± v± br±hmaº± v± bhagavat± samasam± sambodhiya'nti, eva½ puµµho aha½, bhante, ``eva''nti vadeyya½ 3.0125. `ki½ pan±vuso s±riputta, atthetarahi aññe samaº± v± br±hmaº± v± bhagavat± samasam± sambodhiya'nti, eva½ puµµho aha½ bhante `no'ti vadeyya½. ``sace pana ma½, bhante, eva½ puccheyya -- `ki½ pan±yasm± s±riputto ekacca½ abbhanuj±n±ti , ekacca½ na abbhanuj±n±t²'ti, eva½ puµµho aha½, bhante, eva½ by±kareyya½ -- `sammukh± meta½, ±vuso, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- ``ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh± may± samasam± sambodhiya''nti. sammukh± meta½, ±vuso, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- ``bhavissanti an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh± may± samasam± sambodhiya''nti. sammukh± meta½, ±vuso, bhagavato suta½ sammukh± paµiggahita½ -- ``aµµh±nameta½ anavak±so ya½ ekiss± lokadh±tuy± dve arahanto samm±sambuddh± apubba½ acarima½ uppajjeyyu½, neta½ µh±na½ vijjat²'''ti. ``kacc±ha½, bhante, eva½ puµµho eva½ by±karam±no vuttav±d² ceva bhagavato homi, na ca bhagavanta½ abh³tena abbh±cikkh±mi, dhammassa c±nudhamma½ by±karomi, na ca koci sahadhammiko v±d±nuv±do {v±d±nup±to (s²0)} g±rayha½ µh±na½ ±gacchat²''ti? ``taggha tva½, s±riputta, eva½ puµµho eva½ by±karam±no vuttav±d² ceva me hosi, na ca ma½ abh³tena abbh±cikkhasi, dhammassa c±nudhamma½ by±karosi, na ca koci sahadhammiko v±d±nuv±do g±rayha½ µh±na½ ±gacchat²''ti. acchariyaabbhuta½ 162. eva½ vutte, ±yasm± ud±y² bhagavanta½ etadavoca -- ``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante, tath±gatassa appicchat± santuµµhit± sallekhat±. yatra hi n±ma tath±gato eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo, atha ca pana nevatt±na½ p±tukarissati! ekamekañcepi ito, bhante, dhamma½ aññatitthiy± paribb±jak± attani samanupasseyyu½, te t±vatakeneva paµ±ka½ parihareyyu½. acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante, tath±gatassa appicchat± santuµµhit± sallekhat±. yatra hi n±ma tath±gato eva½ mahiddhiko eva½mah±nubh±vo. atha ca pana nevatt±na½ p±tukarissat²''ti! ``passa kho tva½, ud±yi, `tath±gatassa appicchat± santuµµhit± sallekhat±. yatra hi n±ma tath±gato eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo, atha ca pana nevatt±na½ p±tukarissati'! ekamekañcepi ito, ud±yi, dhamma½ aññatitthiy± paribb±jak± attani samanupasseyyu½, te t±vatakeneva paµ±ka½ parihareyyu½. passa kho tva½, ud±yi, `tath±gatassa appicchat± santuµµhit± sallekhat±. yatra hi n±ma tath±gato eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo, atha ca pana nevatt±na½ p±tukarissat²'''ti! 163. atha kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ ±mantesi -- ``tasm± tiha tva½, s±riputta, ima½ dhammapariy±ya½ abhikkhaºa½ bh±seyy±si bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½. yesampi hi, s±riputta, moghapuris±na½ bhavissati tath±gate kaªkh± v± vimati v±, tesamima½ dhammapariy±ya½ sutv± tath±gate kaªkh± v± vimati v±, s± pah²yissat²''ti. iti hida½ ±yasm± s±riputto bhagavato sammukh± sampas±da½ pavedesi. tasm± imassa veyy±karaºassa sampas±dan²ya½ tveva adhivacananti. sampas±dan²yasutta½ niµµhita½ pañcama½. 6. p±s±dikasutta½ 164. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati vedhaññ± n±ma saky±, tesa½ ambavane p±s±de. nigaºµhan±µaputtak±laªkiriy± tena kho pana samayena nigaºµho n±µaputto {n±thaputto (s²0 p²0)} p±v±ya½ adhun±k±laªkato hoti. tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh± dvedhikaj±t± bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- ``na tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±si, aha½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±mi, ki½ tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±nissasi? micch±paµipanno tvamasi, ahamasmi samm±paµipanno. sahita½ me, asahita½ te. purevacan²ya½ pacch± avaca, pacch±vacan²ya½ pure avaca. adhiciººa½ te vipar±vatta½, ±ropito te v±do, niggahito tvamasi, cara v±dappamokkh±ya, nibbeµhehi v± sace pahos²''ti. vadhoyeva kho {vadhoyeveko (ka0)} maññe nigaºµhesu n±µaputtiyesu vattati {anuvattati (sy±0 ka0)}. yepi nigaºµhassa n±µaputtassa s±vak± gih² od±tavasan± , tepi {te tesu (ka0)} nigaºµhesu n±µaputtiyesu nibbinnar³p± {nibbindar³p± (ka0)} virattar³p± paµiv±nar³p±, yath± ta½ durakkh±te dhammavinaye duppavedite aniyy±nike anupasamasa½vattanike asamm±sambuddhappavedite bhinnath³pe appaµisaraºe. 165. atha kho cundo samaºuddeso p±v±ya½ vassa½vuµµho {vassa½vuttho (s²0 sy±0 p²0)} yena s±mag±mo, yen±yasm± ±nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho cundo samaºuddeso ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``nigaºµho, bhante, n±µaputto p±v±ya½ adhun±k±laªkato. tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh± dvedhikaj±t±...pe0... bhinnath³pe appaµisaraºe''ti. eva½ vutte, ±yasm± ±nando cunda½ samaºuddesa½ etadavoca -- ``atthi kho ida½, ±vuso cunda, kath±p±bhata½ bhagavanta½ dassan±ya. ±y±m±vuso cunda, yena bhagav± tenupasaªkamiss±ma; upasaªkamitv± etamattha½ bhagavato ±rocess±m±''ti {±roceyy±m±ti (sy±0)}. ``eva½, bhante''ti kho cundo samaºuddeso ±yasmato ±nandassa paccassosi. atha kho ±yasm± ca ±nando cundo ca samaºuddeso yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``aya½, bhante, cundo samaºuddeso evam±ha, `nigaºµho, bhante, n±µaputto p±v±ya½ adhun±k±laªkato, tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh±...pe0... bhinnath³pe appaµisaraºe'''ti. asamm±sambuddhappaveditadhammavinayo 166. ``eva½ heta½, cunda, hoti durakkh±te dhammavinaye duppavedite aniyy±nike anupasamasa½vattanike asamm±sambuddhappavedite. idha, cunda, satth± ca hoti asamm±sambuddho, dhammo ca durakkh±to duppavedito aniyy±niko anupasamasa½vattaniko asamm±sambuddhappavedito, s±vako ca tasmi½ dhamme na dhamm±nudhammappaµipanno viharati na s±m²cippaµipanno na anudhammac±r², vokkamma ca tamh± dhamm± vattati. so evamassa vacan²yo -- `tassa te, ±vuso, l±bh±, tassa te suladdha½, satth± ca te asamm±sambuddho, dhammo ca durakkh±to duppavedito aniyy±niko anupasamasa½vattaniko asamm±sambuddhappavedito. tvañca tasmi½ dhamme na dhamm±nudhammappaµipanno viharasi, na s±m²cippaµipanno, na anudhammac±r², vokkamma ca tamh± dhamm± vattas²'ti. iti kho, cunda, satth±pi tattha g±rayho, dhammopi tattha g±rayho, s±vako ca tattha eva½ p±sa½so. yo kho, cunda, evar³pa½ s±vaka½ eva½ vadeyya -- `et±yasm± tath± paµipajjatu, yath± te satth±r± dhammo desito paññatto'ti. yo ca sam±dapeti {sam±d±peti (s²0 µµha0)}, yañca sam±dapeti, yo ca sam±dapito {sam±d±pito (s²0 µµha0)} tathatt±ya paµipajjati. sabbe te bahu½ apuñña½ pasavanti. ta½ kissa hetu? eva½ heta½, cunda, hoti durakkh±te dhammavinaye duppavedite aniyy±nike anupasamasa½vattanike asamm±sambuddhappavedite. 167. ``idha pana, cunda, satth± ca hoti asamm±sambuddho, dhammo ca durakkh±to duppavedito aniyy±niko anupasamasa½vattaniko asamm±sambuddhappavedito, s±vako ca tasmi½ dhamme dhamm±nudhammappaµipanno viharati s±m²cippaµipanno anudhammac±r², sam±d±ya ta½ dhamma½ vattati. so evamassa vacan²yo -- `tassa te, ±vuso, al±bh±, tassa te dulladdha½, satth± ca te asamm±sambuddho , dhammo ca durakkh±to duppavedito aniyy±niko anupasamasa½vattaniko asamm±sambuddhappavedito. tvañca tasmi½ dhamme dhamm±nudhammappaµipanno viharasi s±m²cippaµipanno anudhammac±r², sam±d±ya ta½ dhamma½ vattas²'ti. iti kho, cunda, satth±pi tattha g±rayho, dhammopi tattha g±rayho, s±vakopi tattha eva½ g±rayho. yo kho, cunda, evar³pa½ s±vaka½ eva½ vadeyya -- `addh±yasm± ñ±yappaµipanno ñ±yam±r±dhessat²'ti. yo ca pasa½sati, yañca pasa½sati, yo ca pasa½sito bhiyyoso matt±ya v²riya½ ±rabhati. sabbe te bahu½ apuñña½ pasavanti. ta½ kissa hetu? evañheta½, cunda, hoti durakkh±te dhammavinaye duppavedite aniyy±nike anupasamasa½vattanike asamm±sambuddhappavedite. samm±sambuddhappaveditadhammavinayo 168. ``idha pana, cunda, satth± ca hoti samm±sambuddho, dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito, s±vako ca tasmi½ dhamme na dhamm±nudhammappaµipanno viharati, na s±m²cippaµipanno, na anudhammac±r², vokkamma ca tamh± dhamm± vattati. so evamassa vacan²yo -- `tassa te, ±vuso, al±bh±, tassa te dulladdha½, satth± ca te samm±sambuddho, dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito. tvañca tasmi½ dhamme na dhamm±nudhammappaµipanno viharasi, na s±m²cippaµipanno, na anudhammac±r², vokkamma ca tamh± dhamm± vattas²'ti. iti kho, cunda, satth±pi tattha p±sa½so, dhammopi tattha p±sa½so, s±vako ca tattha eva½ g±rayho. yo kho, cunda, evar³pa½ s±vaka½ eva½ vadeyya -- `et±yasm± tath± paµipajjatu yath± te satth±r± dhammo desito paññatto'ti. yo ca sam±dapeti, yañca sam±dapeti, yo ca sam±dapito tathatt±ya paµipajjati. sabbe te bahu½ puñña½ pasavanti. ta½ kissa hetu? evañheta½ , cunda, hoti sv±kkh±te dhammavinaye suppavedite niyy±nike upasamasa½vattanike samm±sambuddhappavedite. 169. ``idha pana, cunda, satth± ca hoti samm±sambuddho, dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito, s±vako ca tasmi½ dhamme dhamm±nudhammappaµipanno viharati s±m²cippaµipanno anudhammac±r², sam±d±ya ta½ dhamma½ vattati. so evamassa vacan²yo -- `tassa te, ±vuso, l±bh±, tassa te suladdha½, satth± ca te {satth± ca te araha½ (sy±0)} samm±sambuddho , dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito. tvañca tasmi½ dhamme dhamm±nudhammappaµipanno viharasi s±m²cippaµipanno anudhammac±r², sam±d±ya ta½ dhamma½ vattas²'ti. iti kho, cunda, satth±pi tattha p±sa½so, dhammopi tattha p±sa½so, s±vakopi tattha eva½ p±sa½so. yo kho, cunda, evar³pa½ s±vaka½ eva½ vadeyya -- `addh±yasm± ñ±yappaµipanno ñ±yam±r±dhessat²'ti. yo ca pasa½sati, yañca pasa½sati, yo ca pasa½sito {pasattho (sy±0)} bhiyyoso matt±ya v²riya½ ±rabhati. sabbe te bahu½ puñña½ pasavanti. ta½ kissa hetu? evañheta½, cunda, hoti sv±kkh±te dhammavinaye suppavedite niyy±nike upasamasa½vattanike samm±sambuddhappavedite. s±vak±nutappasatthu 170. ``idha pana, cunda, satth± ca loke udap±di araha½ samm±sambuddho, dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito, aviññ±pitatth± cassa honti s±vak± saddhamme, na ca tesa½ kevala½ parip³ra½ brahmacariya½ ±vikata½ hoti utt±n²kata½ sabbasaªg±hapadakata½ sapp±µih²rakata½ y±va devamanussehi suppak±sita½. atha nesa½ satthuno antaradh±na½ hoti. evar³po kho, cunda, satth± s±vak±na½ k±laªkato anutappo hoti. ta½ kissa hetu? satth± ca no loke udap±di araha½ samm±sambuddho, dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito, aviññ±pitatth± camha saddhamme, na ca no kevala½ parip³ra½ brahmacariya½ ±vikata½ hoti utt±n²kata½ sabbasaªg±hapadakata½ sapp±µih²rakata½ y±va devamanussehi suppak±sita½. atha no satthuno antaradh±na½ hot²ti. evar³po kho, cunda, satth± s±vak±na½ k±laªkato anutappo hoti. s±vak±nanutappasatthu 171. ``idha pana, cunda, satth± ca loke udap±di araha½ samm±sambuddho. dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito. viññ±pitatth± cassa honti s±vak± saddhamme, kevalañca tesa½ parip³ra½ brahmacariya½ ±vikata½ hoti utt±n²kata½ sabbasaªg±hapadakata½ sapp±µih²rakata½ y±va devamanussehi suppak±sita½. atha nesa½ satthuno antaradh±na½ hoti. evar³po kho, cunda, satth± s±vak±na½ k±laªkato ananutappo hoti . ta½ kissa hetu? satth± ca no loke udap±di araha½ samm±sambuddho. dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito. viññ±pitatth± camha saddhamme, kevalañca no parip³ra½ brahmacariya½ ±vikata½ hoti utt±n²kata½ sabbasaªg±hapadakata½ sapp±µih²rakata½ y±va devamanussehi suppak±sita½ . atha no satthuno antaradh±na½ hot²ti. evar³po kho, cunda, satth± s±vak±na½ k±laªkato ananutappo hoti. brahmacariyaaparip³r±dikath± 172. ``etehi cepi, cunda, aªgehi samann±gata½ brahmacariya½ hoti, no ca kho satth± hoti thero rattaññ³ cirapabbajito addhagato vayoanuppatto. eva½ ta½ brahmacariya½ aparip³ra½ hoti tenaªgena. ``yato ca kho, cunda, etehi ceva aªgehi samann±gata½ brahmacariya½ hoti, satth± ca hoti thero rattaññ³ cirapabbajito addhagato vayoanuppatto. eva½ ta½ brahmacariya½ parip³ra½ hoti tenaªgena. 173. ``etehi cepi, cunda, aªgehi samann±gata½ brahmacariya½ hoti, satth± ca hoti thero rattaññ³ cirapabbajito addhagato vayoanuppatto , no ca khvassa ther± bhikkh³ s±vak± honti viyatt± vin²t± vis±rad± pattayogakkhem±. ala½ samakkh±tu½ saddhammassa, ala½ uppanna½ parappav±da½ sahadhammehi suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desetu½. eva½ ta½ brahmacariya½ aparip³ra½ hoti tenaªgena. ``yato ca kho, cunda, etehi ceva aªgehi samann±gata½ brahmacariya½ hoti, satth± ca hoti thero rattaññ³ cirapabbajito addhagato vayoanuppatto, ther± cassa bhikkh³ s±vak± honti viyatt± vin²t± vis±rad± pattayogakkhem±. ala½ samakkh±tu½ saddhammassa, ala½ uppanna½ parappav±da½ sahadhammehi suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desetu½. eva½ ta½ brahmacariya½ parip³ra½ hoti tenaªgena. 174. ``etehi cepi, cunda, aªgehi samann±gata½ brahmacariya½ hoti, satth± ca hoti thero rattaññ³ cirapabbajito addhagato vayoanuppatto, ther± cassa bhikkh³ s±vak± honti viyatt± vin²t± vis±rad± pattayogakkhem±. ala½ samakkh±tu½ saddhammassa, ala½ uppanna½ parappav±da½ sahadhammehi suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desetu½. no ca khvassa majjhim± bhikkh³ s±vak± honti...pe0... majjhim± cassa bhikkh³ s±vak± honti, no ca khvassa nav± bhikkh³ s±vak± honti...pe0... nav± cassa bhikkh³ s±vak± honti, no ca khvassa ther± bhikkhuniyo s±vik± honti...pe0... ther± cassa bhikkhuniyo s±vik± honti, no ca khvassa majjhim± bhikkhuniyo s±vik± honti...pe0... majjhim± cassa bhikkhuniyo s±vik± honti , no ca khvassa nav± bhikkhuniyo s±vik± honti...pe0... nav± cassa bhikkhuniyo s±vik± honti, no ca khvassa up±sak± s±vak± honti gih² od±tavasan± brahmac±rino...pe0... up±sak± cassa s±vak± honti gih² od±tavasan± brahmac±rino, no ca khvassa up±sak± s±vak± honti gih² od±tavasan± k±mabhogino...pe0... up±sak± cassa s±vak± honti gih² od±tavasan± k±mabhogino, no ca khvassa up±sik± s±vik± honti gihiniyo od±tavasan± brahmac±riniyo...pe0... up±sik± cassa s±vik± honti gihiniyo od±tavasan± brahmac±riniyo, no ca khvassa up±sik± s±vik± honti gihiniyo od±tavasan± k±mabhoginiyo...pe0... up±sik± cassa s±vik± honti gihiniyo od±tavasan± k±mabhoginiyo, no ca khvassa brahmacariya½ hoti iddhañceva ph²tañca vitth±rika½ b±hujañña½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita½...pe0... brahmacariyañcassa hoti iddhañceva ph²tañca vitth±rika½ b±hujañña½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita½, no ca kho l±bhaggayasaggappatta½. eva½ ta½ brahmacariya½ aparip³ra½ hoti tenaªgena. ``yato ca kho, cunda, etehi ceva aªgehi samann±gata½ brahmacariya½ hoti, satth± ca hoti thero rattaññ³ cirapabbajito addhagato vayoanuppatto, ther± cassa bhikkh³ s±vak± honti viyatt± vin²t± vis±rad± pattayogakkhem±. ala½ samakkh±tu½ saddhammassa, ala½ uppanna½ parappav±da½ sahadhammehi suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desetu½. majjhim± cassa bhikkh³ s±vak± honti...pe0... nav± cassa bhikkh³ s±vak± honti...pe0... ther± cassa bhikkhuniyo s±vik± honti...pe0... majjhim± cassa bhikkhuniyo s±vik± honti...pe0... nav± cassa bhikkhuniyo s±vik± honti...pe0... up±sak± cassa s±vak± honti...pe0... gih² od±tavasan± brahmac±rino . up±sak± cassa s±vak± honti gih² od±tavasan± k±mabhogino...pe0... up±sik± cassa s±vik± honti gihiniyo od±tavasan± brahmac±riniyo...pe0... up±sik± cassa s±vik± honti gihiniyo od±tavasan± k±mabhoginiyo...pe0... brahmacariyañcassa hoti iddhañceva ph²tañca vitth±rika½ b±hujañña½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita½, l±bhaggappattañca yasaggappattañca. eva½ ta½ brahmacariya½ parip³ra½ hoti tenaªgena. 175. ``aha½ kho pana, cunda, etarahi satth± loke uppanno araha½ samm±sambuddho. dhammo ca sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito. viññ±pitatth± ca me s±vak± saddhamme, kevalañca tesa½ parip³ra½ brahmacariya½ ±vikata½ utt±n²kata½ sabbasaªg±hapadakata½ sapp±µih²rakata½ y±va devamanussehi suppak±sita½. aha½ kho pana, cunda, etarahi satth± thero rattaññ³ cirapabbajito addhagato vayoanuppatto. ``santi kho pana me, cunda, etarahi ther± bhikkh³ s±vak± honti viyatt± vin²t± vis±rad± pattayogakkhem±. ala½ samakkh±tu½ saddhammassa, ala½ uppanna½ parappav±da½ sahadhammehi suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desetu½. santi kho pana me, cunda , etarahi majjhim± bhikkh³ s±vak±...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi nav± bhikkh³ s±vak±...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi ther± bhikkhuniyo s±vik±...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi majjhim± bhikkhuniyo s±vik±...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi nav± bhikkhuniyo s±vik±...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi up±sak± s±vak± gih² od±tavasan± brahmac±rino...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi up±sak± s±vak± gih² od±tavasan± k±mabhogino...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi up±sik± s±vik± gihiniyo od±tavasan± brahmac±riniyo...pe0... santi kho pana me, cunda, etarahi up±sik± s±vik± gihiniyo od±tavasan± k±mabhoginiyo...pe0... etarahi kho pana me, cunda, brahmacariya½ iddhañceva ph²tañca vitth±rika½ b±hujañña½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita½. 176. ``y±vat± kho, cunda, etarahi satth±ro loke uppann±, n±ha½, cunda, añña½ ekasatth±rampi samanupass±mi eva½l±bhaggayasaggappatta½ yathariv±ha½. y±vat± kho pana, cunda, etarahi saªgho v± gaºo v± loke uppanno; n±ha½, cunda, añña½ eka½ sa½ghampi samanupass±mi eva½l±bhaggayasaggappatta½ yathariv±ya½, cunda, bhikkhusaªgho. ya½ kho ta½, cunda, samm± vadam±no vadeyya -- `sabb±k±rasampanna½ sabb±k±raparip³ra½ an³namanadhika½ sv±kkh±ta½ kevala½ parip³ra½ brahmacariya½ suppak±sita'nti. idameva ta½ samm± vadam±no vadeyya -- `sabb±k±rasampanna½...pe0... suppak±sita'nti. ``udako {uddako (s²0 sy±0 p²0)} suda½, cunda, r±maputto eva½ v±ca½ bh±sati -- `passa½ na passat²'ti. kiñca passa½ na passat²ti? khurassa s±dhunisitassa talamassa passati, dh±rañca khvassa na passati. ida½ vuccati -- `passa½ na passat²'ti. ya½ kho paneta½, cunda, udakena r±maputtena bh±sita½ h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½ khurameva sandh±ya. yañca ta½ {yañceta½ (sy±0 ka0)}, cunda, samm± vadam±no vadeyya -- `passa½ na passat²'ti, idameva ta½ {idameveta½ (ka0)} samm± vadam±no vadeyya -- `passa½ na passat²'ti. kiñca passa½ na passat²ti? eva½ sabb±k±rasampanna½ sabb±k±raparip³ra½ an³namanadhika½ sv±kkh±ta½ kevala½ parip³ra½ brahmacariya½ suppak±sitanti, iti heta½ passati {suppak±sita½, iti heta½ na passat²ti (sy±0 ka0)}. idamettha apaka¹¹heyya, eva½ ta½ parisuddhatara½ ass±ti, iti heta½ na passati {na passat²ti (sy±0 ka0)}. idamettha upaka¹¹heyya, eva½ ta½ parip³ra½ {parisuddhatara½ (sy±0 ka0), parip³ratara½ (?)} ass±ti, iti heta½ na passati. ida½ vuccati cunda -- `passa½ na passat²'ti. ya½ kho ta½, cunda, samm± vadam±no vadeyya -- `sabb±k±rasampanna½...pe0... brahmacariya½ suppak±sita'nti. idameva ta½ samm± vadam±no vadeyya -- `sabb±k±rasampanna½ sabb±k±raparip³ra½ an³namanadhika½ sv±kkh±ta½ kevala½ parip³ra½ brahmacariya½ suppak±sita'nti. saªg±yitabbadhammo 177. tasm±tiha, cunda, ye vo may± dhamm± abhiññ± desit±, tattha sabbeheva saªgamma sam±gamma atthena attha½ byañjanena byañjana½ saªg±yitabba½ na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame ca te, cunda , dhamm± may± abhiññ± desit±, yattha sabbeheva saªgamma sam±gamma atthena attha½ byañjanena byañjana½ saªg±yitabba½ na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½? seyyathida½ -- catt±ro satipaµµh±n±, catt±ro sammappadh±n±, catt±ro iddhip±d±, pañcindriy±ni, pañca bal±ni, satta bojjhaªg± , ariyo aµµhaªgiko maggo. ime kho te, cunda, dhamm± may± abhiññ± desit±. yattha sabbeheva saªgamma sam±gamma atthena attha½ byañjanena byañjana½ saªg±yitabba½ na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. saññ±petabbavidhi 178. ``tesañca vo, cunda, samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ {sikkhitabba½ (bah³su)} aññataro sabrahmac±r² saªghe dhamma½ bh±seyya. tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `aya½ kho ±yasm± atthañceva micch± gaºh±ti, byañjan±ni ca micch± ropet²'ti. tassa neva abhinanditabba½ na paµikkositabba½, anabhinanditv± appaµikkositv± so evamassa vacan²yo -- `imassa nu kho, ±vuso, atthassa im±ni v± byañjan±ni et±ni v± byañjan±ni katam±ni op±yikatar±ni, imesañca {imesa½ v± (sy±0 p²0 ka0), imesa½ (s²0)} byañjan±na½ aya½ v± attho eso v± attho katamo op±yikataro'ti ? so ce eva½ vadeyya -- `imassa kho, ±vuso, atthassa im±neva byañjan±ni op±yikatar±ni, y± ceva {yañceva (s²0 ka0), µ²k± oloketabb±} et±ni; imesañca {imeda½ (sabbattha)} byañjan±na½ ayameva attho op±yikataro, y± ceva {yañceva (s²0 ka0), µ²k± oloketabb±} eso'ti. so neva uss±detabbo na apas±detabbo, anuss±detv± anapas±detv± sveva s±dhuka½ saññ±petabbo tassa ca atthassa tesañca byañjan±na½ nisantiy±. 179. ``aparopi ce, cunda, sabrahmac±r² saªghe dhamma½ bh±seyya. tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `aya½ kho ±yasm± atthañhi kho micch± gaºh±ti byañjan±ni samm± ropet²'ti. tassa neva abhinanditabba½ na paµikkositabba½, anabhinanditv± appaµikkositv± so evamassa vacan²yo -- `imesa½ nu kho, ±vuso, byañjan±na½ aya½ v± attho eso v± attho katamo op±yikataro'ti? so ce eva½ vadeyya -- `imesa½ kho, ±vuso, byañjan±na½ ayameva attho op±yikataro, y± ceva eso'ti. so neva uss±detabbo na apas±detabbo, anuss±detv± anapas±detv± sveva s±dhuka½ saññ±petabbo tasseva atthassa nisantiy±. 180. ``aparopi ce, cunda, sabrahmac±r² saªghe dhamma½ bh±seyya. tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `aya½ kho ±yasm± atthañhi kho samm± gaºh±ti byañjan±ni micch± ropet²'ti. tassa neva abhinanditabba½ na paµikkositabba½; anabhinanditv± appaµikkositv± so evamassa vacan²yo -- `imassa nu kho, ±vuso, atthassa im±ni v± byañjan±ni et±ni v± byañjan±ni katam±ni op±yikatar±n²'ti? so ce eva½ vadeyya -- `imassa kho, ±vuso, atthassa im±neva byañjan±ni opayikatar±ni, y±ni ceva et±n²'ti . so neva uss±detabbo na apas±detabbo; anuss±detv± anapas±detv± sveva s±dhuka½ saññ±petabbo tesaññeva byañjan±na½ nisantiy±. 181. ``aparopi ce, cunda, sabrahmac±r² saªghe dhamma½ bh±seyya. tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `aya½ kho ±yasm± atthañceva samm± gaºh±ti byañjan±ni ca samm± ropet²'ti. tassa `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditabba½ anumoditabba½; tassa `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± so evamassa vacan²yo -- `l±bh± no ±vuso, suladdha½ no ±vuso, ye maya½ ±yasmanta½ t±disa½ sabrahmac±ri½ pass±ma eva½ atthupeta½ byañjanupeta'nti. paccay±nuññ±tak±raºa½ 182. ``na vo aha½, cunda, diµµhadhammik±na½yeva ±sav±na½ sa½var±ya dhamma½ desemi. na pan±ha½, cunda, sampar±yik±na½yeva ±sav±na½ paµigh±t±ya dhamma½ desemi. diµµhadhammik±na½ cev±ha½, cunda, ±sav±na½ sa½var±ya dhamma½ desemi; sampar±yik±nañca ±sav±na½ paµigh±t±ya. tasm±tiha, cunda, ya½ vo may± c²vara½ anuññ±ta½, ala½ vo ta½ -- y±vadeva s²tassa paµigh±t±ya, uºhassa paµigh±t±ya, ¹a½samakasav±t±tapasar²sapa {siri½sapa (sy±0)} samphass±na½ paµigh±t±ya, y±vadeva hirikop²napaµicch±danattha½. yo vo may± piº¹ap±to anuññ±to, ala½ vo so y±vadeva imassa k±yassa µhitiy± y±pan±ya vihi½s³paratiy± brahmacariy±nuggah±ya, iti pur±ºañca vedana½ paµihaªkh±mi, navañca vedana½ na upp±dess±mi, y±tr± ca me bhavissati anavajjat± ca ph±suvih±ro ca {c±ti (bah³su)}. ya½ vo may± sen±sana½ anuññ±ta½, ala½ vo ta½ y±vadeva s²tassa paµigh±t±ya, uºhassa paµigh±t±ya, ¹a½samakasav±t±tapasar²sapasamphass±na½ paµigh±t±ya, y±vadeva utuparissayavinodana paµisall±n±r±mattha½. yo vo may± gil±napaccayabhesajja parikkh±ro anuññ±to, ala½ vo so y±vadeva uppann±na½ veyy±b±dhik±na½ vedan±na½ paµigh±t±ya aby±pajjaparamat±ya {aby±pajjhaparamat±y±ti (s²0 sy±0 p²0), aby±bajjhaparamat±ya (?)}. sukhallik±nuyogo 183. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `sukhallik±nuyogamanuyutt± samaº± sakyaputtiy± viharant²'ti. eva½v±dino {vadam±n± (sy±0)}, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `katamo so , ±vuso, sukhallik±nuyogo? sukhallik±nuyog± hi bah³ anekavihit± n±nappak±rak±'ti. ``catt±rome, cunda, sukhallik±nuyog± h²n± gamm± pothujjanik± anariy± anatthasa½hit± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhiññ±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattanti. katame catt±ro? ``idha, cunda, ekacco b±lo p±ºe vadhitv± vadhitv± att±na½ sukheti p²ºeti. aya½ paµhamo sukhallik±nuyogo. ``puna capara½, cunda, idhekacco adinna½ ±diyitv± ±diyitv± att±na½ sukheti p²ºeti. aya½ dutiyo sukhallik±nuyogo. ``puna capara½, cunda, idhekacco mus± bhaºitv± bhaºitv± att±na½ sukheti p²ºeti. aya½ tatiyo sukhallik±nuyogo. ``puna capara½, cunda, idhekacco pañcahi k±maguºehi samappito samaªg²bh³to paric±reti. aya½ catuttho sukhallik±nuyogo. ``ime kho, cunda, catt±ro sukhallik±nuyog± h²n± gamm± pothujjanik± anariy± anatthasa½hit± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhiññ±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattanti. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- ``ime catt±ro sukhallik±nuyoge anuyutt± samaº± sakyaputtiy± viharant²'ti. te vo {te (s²0 p²0)} `m±heva½' tissu vacan²y±. na te vo samm± vadam±n± vadeyyu½, abbh±cikkheyyu½ asat± abh³tena. 184. ``catt±rome, cunda, sukhallik±nuyog± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. katame catt±ro? ``idha , cunda, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. aya½ paµhamo sukhallik±nuyogo. ``puna capara½, cunda, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. aya½ dutiyo sukhallik±nuyogo. ``puna capara½, cunda, bhikkhu p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. aya½ tatiyo sukhallik±nuyogo. ``puna capara½, cunda, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. aya½ catuttho sukhallik±nuyogo. ``ime kho, cunda, catt±ro sukhallik±nuyog± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- ``ime catt±ro sukhallik±nuyoge anuyutt± samaº± sakyaputtiy± viharant²'ti. te vo `eva½' tissu vacan²y±. samm± te vo vadam±n± vadeyyu½, na te vo abbh±cikkheyyu½ asat± abh³tena. sukhallik±nuyog±nisa½so 185. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `ime pan±vuso, catt±ro sukhallik±nuyoge anuyutt±na½ viharata½ kati phal±ni kat±nisa½s± p±µikaªkh±'ti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `ime kho, ±vuso, catt±ro sukhallik±nuyoge anuyutt±na½ viharata½ catt±ri phal±ni catt±ro ±nisa½s± p±µikaªkh±. katame catt±ro? idh±vuso, bhikkhu tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo. ida½ paµhama½ phala½, paµhamo ±nisa½so. puna capara½, ±vuso, bhikkhu tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±m² hoti, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karoti. ida½ dutiya½ phala½, dutiyo ±nisa½so. puna capara½, ±vuso, bhikkhu pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti, tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. ida½ tatiya½ phala½, tatiyo ±nisa½so. puna capara½, ±vuso, bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. ida½ catuttha½ phala½ catuttho ±nisa½so. ime kho, ±vuso, catt±ro sukhallik±nuyoge anuyutt±na½ viharata½ im±ni catt±ri phal±ni, catt±ro ±nisa½s± p±µikaªkh±''ti. kh²º±savaabhabbaµh±na½ 186. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `aµµhitadhamm± samaº± sakyaputtiy± viharant²'ti. eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena s±vak±na½ dhamm± desit± paññatt± y±vaj²va½ anatikkaman²y±. seyyath±pi, ±vuso, indakh²lo v± ayokh²lo v± gambh²ranemo sunikh±to acalo asampavedh². evameva kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena s±vak±na½ dhamm± desit± paññatt± y±vaj²va½ anatikkaman²y±. yo so, ±vuso, bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ± vimutto, abhabbo so nava µh±n±ni ajjh±caritu½. abhabbo, ±vuso, kh²º±savo bhikkhu sañcicca p±ºa½ j²vit± voropetu½; abhabbo kh²º±savo bhikkhu adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyitu½; abhabbo kh²º±savo bhikkhu methuna½ dhamma½ paµisevitu½; abhabbo kh²º±savo bhikkhu sampaj±namus± bh±situ½; abhabbo kh²º±savo bhikkhu sannidhik±raka½ k±me paribhuñjitu½ seyyath±pi pubbe ±g±rikabh³to; abhabbo kh²º±savo bhikkhu chand±gati½ gantu½; abhabbo kh²º±savo bhikkhu dos±gati½ gantu½; abhabbo kh²º±savo bhikkhu moh±gati½ gantu½; abhabbo kh²º±savo bhikkhu bhay±gati½ gantu½. yo so, ±vuso, bhikkhu araha½ kh²º±savo vusitav± katakaraº²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ºabhavasa½yojano sammadaññ± vimutto, abhabbo so im±ni nava µh±n±ni ajjh±caritu''nti. pañh±by±karaºa½ 187. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `at²ta½ kho addh±na½ ±rabbha samaºo gotamo at²raka½ ñ±ºadassana½ paññapeti, no ca kho an±gata½ addh±na½ ±rabbha at²raka½ ñ±ºadassana½ paññapeti, tayida½ ki½su tayida½ katha½s³'ti? te ca aññatitthiy± paribb±jak± aññavihitakena ñ±ºadassanena aññavihitaka½ ñ±ºadassana½ paññapetabba½ maññanti yathariva b±l± abyatt±. at²ta½ kho, cunda, addh±na½ ±rabbha tath±gatassa sat±nus±ri ñ±ºa½ hoti; so y±vataka½ ±kaªkhati t±vataka½ anussarati. an±gatañca kho addh±na½ ±rabbha tath±gatassa bodhija½ ñ±ºa½ uppajjati -- `ayamantim± j±ti, natthid±ni punabbhavo'ti. `at²ta½ cepi, cunda, hoti abh³ta½ ataccha½ anatthasa½hita½, na ta½ tath±gato by±karoti. at²ta½ cepi, cunda, hoti bh³ta½ taccha½ anatthasa½hita½, tampi tath±gato na by±karoti. at²ta½ cepi cunda, hoti bh³ta½ taccha½ atthasa½hita½, tatra k±laññ³ tath±gato hoti tassa pañhassa veyy±karaº±ya. an±gata½ cepi, cunda, hoti abh³ta½ ataccha½ anatthasa½hita½, na ta½ tath±gato by±karoti...pe0... tassa pañhassa veyy±karaº±ya. paccuppanna½ cepi, cunda, hoti abh³ta½ ataccha½ anatthasa½hita½, na ta½ tath±gato by±karoti. paccuppanna½ cepi, cunda, hoti bh³ta½ taccha½ anatthasa½hita½, tampi tath±gato na by±karoti. paccuppanna½ cepi, cunda, hoti bh³ta½ taccha½ atthasa½hita½, tatra k±laññ³ tath±gato hoti tassa pañhassa veyy±karaº±ya. 188. ``iti kho, cunda, at²t±n±gatapaccuppannesu dhammesu tath±gato k±lav±d² {k±lav±d² saccav±d² (sy±0)} bh³tav±d² atthav±d² dhammav±d² vinayav±d², tasm± `tath±gato'ti vuccati. yañca kho, cunda, sadevakassa lokassa sam±rakassa sabrahmakassa sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya diµµha½ suta½ muta½ viññ±ta½ patta½ pariyesita½ anuvicarita½ manas±, sabba½ tath±gatena abhisambuddha½, tasm± `tath±gato'ti vuccati. yañca, cunda, ratti½ tath±gato anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambujjhati, yañca ratti½ anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibb±yati, ya½ etasmi½ antare bh±sati lapati niddisati. sabba½ ta½ tatheva hoti no aññath±, tasm± `tath±gato'ti vuccati. yath±v±d², cunda, tath±gato tath±k±r², yath±k±r² tath±v±d². iti yath±v±d² tath±k±r², yath±k±r² tath±v±d², tasm± `tath±gato'ti vuccati. sadevake loke, cunda, sam±rake sabrahmake sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya tath±gato abhibh³ anabhibh³to aññadatthudaso vasavatt², tasm± `tath±gato'ti vuccati. aby±kataµµh±na½ 189. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `ki½ nu kho, ±vuso, hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `aby±kata½ kho, ±vuso, bhagavat± -- ``hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'''nti. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `ki½ pan±vuso, na hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `etampi kho, ±vuso, bhagavat± aby±kata½ -- ``na hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'''nti. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `ki½ pan±vuso, hoti ca na ca hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `aby±kata½ kho eta½, ±vuso, bhagavat± -- ``hoti ca na ca hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'''nti. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `ki½ pan±vuso, neva hoti na na hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `etampi kho, ±vuso, bhagavat± aby±kata½ -- ``neva hoti na na hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'''nti. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `kasm± paneta½, ±vuso, samaºena gotamena aby±kata'nti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `na heta½, ±vuso, atthasa½hita½ na dhammasa½hita½ na ±dibrahmacariyaka½ na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhiññ±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati, tasm± ta½ bhagavat± aby±kata'nti. by±kataµµh±na½ 190. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `ki½ pan±vuso, samaºena gotamena by±kata'nti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `ida½ dukkhanti kho, ±vuso, bhagavat± by±kata½, aya½ dukkhasamudayoti kho, ±vuso, bhagavat± by±kata½, aya½ dukkhanirodhoti kho, ±vuso, bhagavat± by±kata½, aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±ti kho, ±vuso, bhagavat± by±kata'nti. ``µh±na½ kho paneta½, cunda, vijjati, ya½ aññatitthiy± paribb±jak± eva½ vadeyyu½ -- `kasm± paneta½, ±vuso, samaºena gotamena by±kata'nti? eva½v±dino, cunda, aññatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `etañhi, ±vuso, atthasa½hita½, eta½ dhammasa½hita½, eta½ ±dibrahmacariyaka½ ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati. tasm± ta½ bhagavat± by±kata'nti. pubbantasahagatadiµµhinissay± 191. ``yepi te, cunda, pubbantasahagat± diµµhinissay±, tepi vo may± by±kat±, yath± te by±k±tabb±. yath± ca te na by±k±tabb±, ki½ vo aha½ te tath± {tattha (sy±0 ka0)} by±kariss±mi? yepi te, cunda, aparantasahagat± diµµhinissay±, tepi vo may± by±kat±, yath± te by±k±tabb±. yath± ca te na by±k±tabb±, ki½ vo aha½ te tath± by±kariss±mi? katame ca te, cunda, pubbantasahagat± diµµhinissay±, ye vo may± by±kat±, yath± te by±k±tabb±. (yath± ca te na by±k±tabb±, ki½ vo aha½ te tath± by±kariss±mi) {(yath± ca te na by±k±tabb±) sabbattha}? santi kho, cunda, eke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti. santi pana, cunda, eke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `asassato att± ca loko ca...pe0... sassato ca asassato ca att± ca loko ca... neva sassato n±sassato att± ca loko ca... saya½kato att± ca loko ca... para½kato att± ca loko ca... saya½kato ca para½kato ca att± ca loko ca... asaya½k±ro apara½k±ro adhiccasamuppanno att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti. sassata½ sukhadukkha½... asassata½ sukhadukkha½... sassatañca asassatañca sukhadukkha½... nevasassata½ n±sassata½ sukhadukkha½... saya½kata½ sukhadukkha½... para½kata½ sukhadukkha½... saya½katañca para½katañca sukhadukkha½... asaya½k±ra½ apara½k±ra½ adhiccasamuppanna½ sukhadukkha½, idameva sacca½ moghamañña'nti. 192. ``tatra, cunda, ye te samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `atthi nu kho ida½, ±vuso, vuccati -- ``sassato att± ca loko c±''ti? yañca kho te evam±ha½su -- `idameva sacca½ moghamañña'nti. ta½ tesa½ n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath±saññinopi hettha, cunda, santeke satt±. im±yapi kho aha½, cunda, paññattiy± neva attan± samasama½ samanupass±mi kuto bhiyyo. atha kho ahameva tattha bhiyyo yadida½ adhipaññatti. 193. ``tatra, cunda, ye te samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `asassato att± ca loko ca...pe0... sassato ca asassato ca att± ca loko ca... nevasassato n±sassato att± ca loko ca... saya½kato att± ca loko ca... para½kato att± ca loko ca... saya½kato ca para½kato ca att± ca loko ca... asaya½k±ro apara½k±ro adhiccasamuppanno att± ca loko ca... sassata½ sukhadukkha½... asassata½ sukhadukkha½... sassatañca asassatañca sukhadukkha½... nevasassata½ n±sassata½ sukhadukkha½... saya½kata½ sukhadukkha½... para½kata½ sukhadukkha½... saya½katañca para½katañca sukhadukkha½... asaya½k±ra½ apara½k±ra½ adhiccasamuppanna½ sukhadukkha½, idameva sacca½ moghamañña'nti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `atthi nu kho ida½, ±vuso, vuccati -- ``asaya½k±ra½ apara½k±ra½ adhiccasamuppanna½ sukhadukkha'''nti? yañca kho te evam±ha½su -- `idameva sacca½ moghamañña'nti. ta½ tesa½ n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath±saññinopi hettha, cunda, santeke satt±. im±yapi kho aha½, cunda, paññattiy± neva attan± samasama½ samanupass±mi kuto bhiyyo. atha kho ahameva tattha bhiyyo yadida½ adhipaññatti. ime kho te, cunda, pubbantasahagat± diµµhinissay±, ye vo may± by±kat±, yath± te by±k±tabb± . yath± ca te na by±k±tabb±, ki½ vo aha½ te tath± by±kariss±m²ti {by±kariss±m²ti (s²0 ka0)}? aparantasahagatadiµµhinissay± 194. ``katame ca te, cunda, aparantasahagat± diµµhinissay±, ye vo may± by±kat±, yath± te by±k±tabb±. (yath± ca te na by±k±tabb±, ki½ vo aha½ te tath± by±kariss±m²) {( ) etthantare p±µho sabbatthapi paripuººo dissati}? santi, cunda, eke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `r³p² att± hoti arogo para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti. santi pana, cunda, eke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `ar³p² att± hoti...pe0... r³p² ca ar³p² ca att± hoti... nevar³p² n±r³p² att± hoti... saññ² att± hoti... asaññ² att± hoti... nevasaññ²n±saññ² att± hoti... att± ucchijjati vinassati na hoti para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti. tatra, cunda, ye te samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `r³p² att± hoti arogo para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `atthi nu kho ida½, ±vuso, vuccati -- ``r³p² att± hoti arogo para½ maraº±'''ti? yañca kho te evam±ha½su -- `idameva sacca½ moghamañña'nti. ta½ tesa½ n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath±saññinopi hettha, cunda, santeke satt±. im±yapi kho aha½, cunda, paññattiy± neva attan± samasama½ samanupass±mi kuto bhiyyo. atha kho ahameva tattha bhiyyo yadida½ adhipaññatti. 195. ``tatra, cunda, ye te samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `ar³p² att± hoti...pe0... r³p² ca ar³p² ca att± hoti... nevar³p²n±r³p² att± hoti... saññ² att± hoti... asaññ² att± hoti... nevasaññ²n±saññ² att± hoti... att± ucchijjati vinassati na hoti para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña'nti. ty±ha½ upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `atthi nu kho ida½, ±vuso, vuccati -- ``att± ucchijjati vinassati na hoti para½ maraº±'''ti? yañca kho te, cunda, evam±ha½su -- `idameva sacca½ moghamañña'nti. ta½ tesa½ n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath±saññinopi hettha, cunda, santeke satt±. im±yapi kho aha½, cunda, paññattiy± neva attan± samasama½ samanupass±mi, kuto bhiyyo. atha kho ahameva tattha bhiyyo yadida½ adhipaññatti. ime kho te, cunda, aparantasahagat± diµµhinissay±, ye vo may± by±kat± , yath± te by±k±tabb±. yath± ca te na by±k±tabb±, ki½ vo aha½ te tath± by±kariss±m²ti {by±kariss±m²ti (s²0 ka0)}? 196. ``imesañca, cunda, pubbantasahagat±na½ diµµhinissay±na½ imesañca aparantasahagat±na½ diµµhinissay±na½ pah±n±ya samatikkam±ya eva½ may± catt±ro satipaµµh±n± desit± paññatt±. katame catt±ro? idha, cunda, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su vedan±nupass²...pe0... citte citt±nupass²... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesañca cunda, pubbantasahagat±na½ diµµhinissay±na½ imesañca aparantasahagat±na½ diµµhinissay±na½ pah±n±ya samatikkam±ya. eva½ may± ime catt±ro satipaµµh±n± desit± paññatt±''ti. 197. tena kho pana samayena ±yasm± upav±ºo bhagavato piµµhito µhito hoti bhagavanta½ b²jayam±no. atha kho ±yasm± upav±ºo bhagavanta½ etadavoca -- ``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante! p±s±diko vat±ya½, bhante, dhammapariy±yo; sup±s±diko vat±ya½ bhante, dhammapariy±yo, ko n±m±ya½ bhante dhammapariy±yo''ti? ``tasm±tiha tva½, upav±ºa, ima½ dhammapariy±ya½ `p±s±diko' tveva na½ dh±reh²''ti. idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± upav±ºo bhagavato bh±sita½ abhinand²ti. p±s±dikasutta½ niµµhita½ chaµµha½. 7. lakkhaºasutta½ dvatti½samah±purisalakkhaº±ni 198. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhaddante''ti {bhadanteti (s²0 sy±0 p²0)} te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- 199. ``dvatti½sim±ni, bhikkhave, mah±purisassa mah±purisalakkhaº±ni, yehi samann±gatassa mah±purisassa dveva gatiyo bhavanti anaññ±. sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt² dhammiko dhammar±j± c±turanto vijit±v² janapadatth±variyappatto sattaratanasamann±gato. tassim±ni satta ratan±ni bhavanti; seyyathida½, cakkaratana½ hatthiratana½ assaratana½ maºiratana½ itthiratana½ gahapatiratana½ pariº±yakaratanameva sattama½. parosahassa½ kho panassa putt± bhavanti s³r± v²raªgar³p± parasenappamaddan±. so ima½ pathavi½ s±garapariyanta½ adaº¹ena asatthena dhammena abhivijiya ajjh±vasati. sace kho pana ag±rasm± anag±riya½ pabbajati, araha½ hoti samm±sambuddho loke vivaµµacchado {vivaµacchado (sy±0 ka0), vivattacchado (s²0 p²0)}. 200. ``katam±ni ca t±ni, bhikkhave, dvatti½sa mah±purisassa mah±purisalakkhaº±ni, yehi samann±gatassa mah±purisassa dveva gatiyo bhavanti anaññ±? sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... sace kho pana ag±rasm± anag±riya½ pabbajati, araha½ hoti samm±sambuddho loke vivaµµacchado. ``idha, bhikkhave, mah±puriso suppatiµµhitap±do hoti. yampi, bhikkhave, mah±puriso suppatiµµhitap±do hoti, idampi, bhikkhave, mah±purisassa mah±purisalakkhaºa½ bhavati. ``puna capara½, bhikkhave, mah±purisassa heµµh±p±datalesu cakk±ni j±t±ni honti sahass±r±ni sanemik±ni san±bhik±ni sabb±k±raparip³r±ni {sabb±k±raparip³r±ni suvibhattantar±ni (s²0 p²0)}. yampi , bhikkhave, mah±purisassa heµµh±p±datalesu cakk±ni j±t±ni honti sahass±r±ni sanemik±ni san±bhik±ni sabb±k±raparip³r±ni, idampi, bhikkhave, mah±purisassa mah±purisalakkhaºa½ bhavati. ``puna capara½, bhikkhave, mah±puriso ±yatapaºhi hoti...pe0... d²ghaªguli hoti... mudutalunahatthap±do hoti... j±lahatthap±do hoti... ussaªkhap±do hoti... eºijaªgho hoti... µhitakova anonamanto ubhohi p±ºitalehi jaººuk±ni parimasati parimajjati... kosohitavatthaguyho hoti... suvaººavaººo hoti kañcanasannibhattaco... sukhumacchavi hoti, sukhumatt± chaviy± rajojalla½ k±ye na upalimpati... ekekalomo hoti, ekek±ni lom±ni lomak³pesu j±t±ni... uddhaggalomo hoti, uddhagg±ni lom±ni j±t±ni n²l±ni añjanavaºº±ni kuº¹al±vaµµ±ni {kuº¹al±vatt±ni (bah³su)} dakkhiº±vaµµakaj±t±ni {dakkhiº±vattakaj±t±ni (s²0 sy±0 p²0)} ... brahmujugatto hoti... sattussado hoti... s²hapubbaddhak±yo hoti... citantara½so {pitantara½so (sy±0)} hoti... nigrodhaparimaº¹alo hoti, y±vatakvassa k±yo t±vatakvassa by±mo y±vatakvassa by±mo t±vatakvassa k±yo... samavaµµakkhandho hoti... rasaggasagg² hoti... s²hahanu hoti... catt±l²sadanto hoti ... samadanto hoti... avira¼adanto hoti... susukkad±µho hoti... pah³tajivho hoti... brahmassaro hoti karav²kabh±º²... abhin²lanetto hoti... gopakhumo hoti... uºº± bhamukantare j±t± hoti, od±t± mudut³lasannibh±. yampi, bhikkhave, mah±purisassa uºº± bhamukantare j±t± hoti, od±t± mudut³lasannibh±, idampi, bhikkhave, mah±purisassa mah±purisalakkhaºa½ bhavati. ``puna capara½, bhikkhave, mah±puriso uºh²sas²so hoti. yampi, bhikkhave, mah±puriso uºh²sas²so hoti, idampi, bhikkhave, mah±purisassa mah±purisalakkhaºa½ bhavati. ``im±ni kho t±ni, bhikkhave, dvatti½sa mah±purisassa mah±purisalakkhaº±ni, yehi samann±gatassa mah±purisassa dveva gatiyo bhavanti anaññ±. sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... sace kho pana ag±rasm± anag±riya½ pabbajati, araha½ hoti samm±sambuddho loke vivaµµacchado. ``im±ni kho, bhikkhave, dvatti½sa mah±purisassa mah±purisalakkhaº±ni b±hirak±pi isayo dh±renti, no ca kho te j±nanti -- `imassa kammassa kaµatt± ida½ lakkhaºa½ paµilabhat²'ti. (1) suppatiµµhitap±dat±lakkhaºa½ 201. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no da¼hasam±d±no ahosi kusalesu dhammesu, avatthitasam±d±no k±yasucarite vac²sucarite manosucarite d±nasa½vibh±ge s²lasam±d±ne uposathupav±se matteyyat±ya petteyyat±ya s±maññat±ya brahmaññat±ya kule jeµµh±pac±yit±ya aññataraññataresu ca adhikusalesu dhammesu . so tassa kammassa kaµatt± upacitatt± ussannatt± vipulatt± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. so tattha aññe deve dasahi µh±nehi adhiggaºh±ti dibbena ±yun± dibbena vaººena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena ±dhipateyyena dibbehi r³pehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoµµhabbehi. so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati. suppatiµµhitap±do hoti. sama½ p±da½ bh³miya½ nikkhipati, sama½ uddharati, sama½ sabb±vantehi p±datalehi bh³mi½ phusati. 202. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt² dhammiko dhammar±j± c±turanto vijit±v² janapadatth±variyappatto sattaratanasamann±gato. tassim±ni satta ratan±ni bhavanti; seyyathida½, cakkaratana½ hatthiratana½ assaratana½ maºiratana½ itthiratana½ gahapatiratana½ pariº±yakaratanameva sattama½. parosahassa½ kho panassa putt± bhavanti s³r± v²raªgar³p± parasenappamaddan±. so ima½ pathavi½ s±garapariyanta½ akhilamanimittamakaºµaka½ iddha½ ph²ta½ khema½ siva½ nirabbuda½ adaº¹ena asatthena dhammena abhivijiya ajjh±vasati . r±j± sam±no ki½ labhati? akkhambhiyo {avikkhambhiyo (s²0 p²0)} hoti kenaci manussabh³tena paccatthikena pacc±mittena. r±j± sam±no ida½ labhati. ``sace kho pana ag±rasm± anag±riya½ pabbajati, araha½ hoti samm±sambuddho loke vivaµµacchado. buddho sam±no ki½ labhati? akkhambhiyo hoti abbhantarehi v± b±hirehi v± paccatthikehi pacc±mittehi r±gena v± dosena v± mohena v± samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 203. tattheta½ vuccati -- ``sacce ca dhamme ca dame ca sa½yame, soceyyas²l±layuposathesu ca. d±ne ahi½s±ya as±hase rato, da¼ha½ sam±d±ya samattam±cari {samantam±cari (sy±0 ka0)}.. ``so tena kammena diva½ samakkami {apakkami (sy±0 ka0)}, sukhañca khi¹¹±ratiyo ca anvabhi {a½nvabhi (µ²k±)}. tato cavitv± punar±gato idha, samehi p±dehi phus² vasundhara½.. ``by±ka½su veyyañjanik± sam±gat±, samappatiµµhassa na hoti khambhan±. gihissa v± pabbajitassa v± puna {pana (sy±0)}, ta½ lakkhaºa½ bhavati tadatthajotaka½.. ``akkhambhiyo hoti ag±ram±vasa½, par±bhibh³ sattubhi nappamaddano. manussabh³tenidha hoti kenaci, akkhambhiyo tassa phalena kammuno.. ``sace ca pabbajjamupeti t±diso, nekkhammachand±bhirato vicakkhaºo. aggo na so gacchati j±tu khambhana½, naruttamo esa hi tassa dhammat±''ti.. (2) p±datalacakkalakkhaºa½ 204. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no bahujanassa sukh±vaho ahosi, ubbegautt±sabhaya½ apanudit±, dhammikañca rakkh±varaºagutti½ sa½vidh±t±, sapariv±rañca d±na½ ad±si. so tassa kammassa kaµatt± upacitatt± ussannatt± vipulatt± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati. heµµh±p±datalesu cakk±ni j±t±ni honti sahass±r±ni sanemik±ni san±bhik±ni sabb±k±raparip³r±ni suvibhattantar±ni. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? mah±pariv±ro hoti; mah±ssa honti pariv±r± br±hmaºagahapatik± negamaj±napad± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± amacc± p±risajj± r±j±no bhogiy± kum±r±. r±j± sam±no ida½ labhati. sace kho pana ag±rasm± anag±riya½ pabbajati, araha½ hoti samm±sambuddho loke vivaµµacchado. buddho sam±no ki½ labhati? mah±pariv±ro hoti; mah±ssa honti pariv±r± bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo dev± manuss± asur± n±g± gandhabb±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 205. tattheta½ vuccati -- ``pure puratth± purim±su j±tisu, manussabh³to bahuna½ sukh±vaho. ubbhegautt±sabhay±pan³dano, gutt²su rakkh±varaºesu ussuko.. ``so tena kammena diva½ samakkami, sukhañca khi¹¹±ratiyo ca anvabhi. tato cavitv± punar±gato idha, cakk±ni p±desu duvesu vindati.. ``samantanem²ni sahassar±ni ca, by±ka½su veyyañjanik± sam±gat±. disv± kum±ra½ satapuññalakkhaºa½, pariv±rav± hessati sattumaddano.. tath± h² cakk±ni samantanemini, sace na pabbajjamupeti t±diso. vatteti cakka½ pathavi½ pas±sati, tass±nuyant±dha {tass±nuyutt± idha (s²0 p²0), tass±nuyant± idha (sy±0 ka0)} bhavanti khattiy±.. ``mah±yasa½ sa½pariv±rayanti na½, sace ca pabbajjamupeti t±diso. nekkhammachand±bhirato vicakkhaºo, dev±manuss±surasakkarakkhas± {sattarakkhas± (ka0) s²0 sy±aµµhakath± oloketabb±}.. ``gandhabban±g± vihag± catuppad±, anuttara½ devamanussap³jita½. mah±yasa½ sa½pariv±rayanti na''nti.. (3-5) ±yatapaºhit±ditilakkhaºa½ 206. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato ahosi nihitadaº¹o nihitasattho lajj² day±panno, sabbap±ºabh³tahit±nukamp² vih±si. so tassa kammassa kaµatt± upacitatt± ussannatt± vipulatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni t²ºi mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. ±yatapaºhi ca hoti, d²ghaªguli ca brahmujugatto ca. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? d²gh±yuko hoti ciraµµhitiko, d²gham±yu½ p±leti, na sakk± hoti antar± j²vit± voropetu½ kenaci manussabh³tena paccatthikena pacc±mittena . r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? d²gh±yuko hoti ciraµµhitiko, d²gham±yu½ p±leti, na sakk± hoti antar± j²vit± voropetu½ paccatthikehi pacc±mittehi samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 207. tattheta½ vuccati -- ``m±raºavadhabhayattano {maraºavadhabhayattano (s²0 p²0 ka0), maraºavadhabhayamattano (sy±0)} viditv±, paµivirato para½ m±raº±yahosi. tena sucaritena saggamagam± {tena so sucaritena saggamagam±si (sy±0)}, sukataphalavip±kamanubhosi.. ``caviya punaridh±gato sam±no, paµilabhati idha t²ºi lakkhaº±ni. bhavati vipulad²ghap±saºhiko, brahm±va suju subho suj±tagatto.. ``subhujo susu susaºµhito suj±to, mudutalunaªguliyassa honti. d²gh± t²bhi purisavaraggalakkhaºehi, cirayapan±ya {ciray±pan±ya (sy±0)} kum±ram±disanti.. ``bhavati yadi gih² cira½ yapeti, ciratara½ pabbajati yadi tato hi. y±payati ca vasiddhibh±van±ya, iti d²gh±yukat±ya ta½ nimitta''nti.. (6) sattussadat±lakkhaºa½ 208. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no d±t± ahosi paº²t±na½ rasit±na½ kh±dan²y±na½ bhojan²y±na½ s±yan²y±na½ lehan²y±na½ p±n±na½. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati, sattussado hoti, sattassa ussad± honti; ubhosu hatthesu ussad± honti, ubhosu p±desu ussad± honti, ubhosu a½sak³µesu ussad± honti, khandhe ussado hoti. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? l±bh² hoti paº²t±na½ rasit±na½ kh±dan²y±na½ bhojan²y±na½ s±yan²y±na½ lehan²y±na½ p±n±na½. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? l±bh² hoti paº²t±na½ rasit±na½ kh±dan²y±na½ bhojan²y±na½ s±yan²y±na½ lehan²y±na½ p±n±na½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 209. tattheta½ vuccati -- ``khajjabhojjamatha leyya s±yiya½, uttamaggarasad±yako ahu. tena so sucaritena kammun±, nandane ciramabhippamodati.. ``satta cussade idh±dhigacchati, hatthap±damudutañca vindati. ±hu byañjananimittakovid±, khajjabhojjarasal±bhit±ya na½.. ``ya½ gihissapi {na ta½ gihiss±pi (sy±0)} tadatthajotaka½, pabbajjampi ca tad±dhigacchati. khajjabhojjarasal±bhiruttama½, ±hu sabbagihibandhanacchida''nti.. (7-8) karacaraºamuduj±lat±lakkhaº±ni 210. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no cat³hi saªgahavatth³hi jana½ saªg±hako ahosi -- d±nena peyyavajjena {piyav±cena (sy±0 ka0)} atthacariy±ya sam±nattat±ya. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. mudutalunahatthap±do ca hoti j±lahatthap±do ca. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? susaªgahitaparijano hoti, susaªgahit±ssa honti br±hmaºagahapatik± negamaj±napad± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± amacc± p±risajj± r±j±no bhogiy± kum±r±. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? susaªgahitaparijano hoti, susaªgahit±ssa honti bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo dev± manuss± asur± n±g± gandhabb±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 211. tattheta½ vuccati -- ``d±nampi catthacariyatañca {d±nampi ca atthacariyatampi ca (s²0 p²0)}, piyav±ditañca sam±nattatañca {piyavadatañca sam±nachandatañca (s²0 p²0)}. kariyacariyasusaªgaha½ bah³na½, anavamatena guºena y±ti sagga½.. ``caviya punaridh±gato sam±no, karacaraºamudutañca j±lino ca. atirucirasuvaggudassaneyya½, paµilabhati daharo susu kum±ro.. ``bhavati parijanassavo vidheyyo, mahima½ ±vasito susaªgahito. piyavad³ hitasukhata½ jig²sam±no {jigi½ sam±no (s²0 sy±0 p²0)}, abhirucit±ni guº±ni ±carati.. ``yadi ca jahati sabbak±mabhoga½, kathayati dhammakatha½ jino janassa. vacanapaµikarass±bhippasann± , sutv±na dhamm±nudhammam±carant²''ti.. (9-10) ussaªkhap±dauddhaggalomat±lakkhaº±ni 212. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no {sam±no bahuno janassa (s²0 p²0)} atth³pasa½hita½ dhamm³pasa½hita½ v±ca½ bh±sit± ahosi, bahujana½ nida½sesi, p±º²na½ hitasukh±vaho dhammay±g². so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. ussaªkhap±do ca hoti, uddhaggalomo ca. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato, sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? aggo ca hoti seµµho ca p±mokkho ca uttamo ca pavaro ca k±mabhog²na½. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? aggo ca hoti seµµho ca p±mokkho ca uttamo ca pavaro ca sabbasatt±na½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 213. tattheta½ vuccati -- ``atthadhammasahita½ {atthadhammasa½hita½ (ka0 s²0 p²0), atthadhammupasa½hita½ (ka0)} pure gira½, eraya½ bahujana½ nida½sayi. p±ºina½ hitasukh±vaho ahu, dhammay±gamayaj² {dhammay±ga½ assaji (ka0)} amacchar².. ``tena so sucaritena kammun±, suggati½ vajati tattha modati. lakkhaº±ni ca duve idh±gato, uttamappamukhat±ya {uttamasukhat±ya (sy±0), uttamapamukkhat±ya (ka0)} vindati.. ``ubbhamuppatitalomav± saso, p±dagaºµhirahu s±dhusaºµhit±. ma½salohit±cit± tacotthat±, uparicaraºasobhan± {uparij±nusobhan± (sy±0), upari ca pana sobhan± (s²0 p²0)} ahu.. ``geham±vasati ce tath±vidho, aggata½ vajati k±mabhogina½. tena uttaritaro na vijjati, jambud²pamabhibhuyya iriyati.. ``pabbajampi ca anomanikkamo, aggata½ vajati sabbap±ºina½. tena uttaritaro na vijjati, sabbalokamabhibhuyya viharat²''ti.. (11) eºijaªghalakkhaºa½ 214. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no sakkacca½ v±cet± ahosi sippa½ v± vijja½ v± caraºa½ v± kamma½ v± -- `ki½ time khippa½ vij±neyyu½, khippa½ paµipajjeyyu½, na cira½ kilisseyyu''nti. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati. eºijaªgho hoti. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? y±ni t±ni r±j±rah±ni r±jaªg±ni r±j³pabhog±ni r±j±nucchavik±ni t±ni khippa½ paµilabhati. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? y±ni t±ni samaº±rah±ni samaºaªg±ni samaº³pabhog±ni samaº±nucchavik±ni, t±ni khippa½ paµilabhati. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 215. tattheta½ vuccati -- ``sippesu vijj±caraºesu kammesu {kammasu (s²0 p²0)}, katha½ vij±neyyu½ {vij±neyya (s²0 p²0), vij±neyyu (sy±0)} lahunti icchati. yad³pagh±t±ya na hoti kassaci, v±ceti khippa½ na cira½ kilissati.. ``ta½ kamma½ katv± kusala½ sukhudraya½ {sukhindriya½ (ka0)}, jaªgh± manuññ± labhate susaºµhit±. vaµµ± suj±t± anupubbamuggat±, uddhaggalom± sukhumattacotthat±.. ``eºeyyajaªghoti tam±hu puggala½, sampattiy± khippamidh±hu {khippamid±hu (?)} lakkhaºa½. geh±nulom±ni yad±bhikaªkhati, apabbaja½ khippamidh±dhigacchati {khippamid±dhigacchati (?)}.. ``sace ca pabbajjamupeti t±diso, nekkhammachand±bhirato vicakkhaºo. anucchavikassa yad±nulomika½, ta½ vindati khippamanomavikkamo {nikkamo (s²0 sy±0 p²0)}''ti.. (12) sukhumacchavilakkhaºa½ 216. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no samaºa½ v± br±hmaºa½ v± upasaªkamitv± paripucchit± ahosi -- ``ki½, bhante, kusala½, ki½ akusala½, ki½ s±vajja½, ki½ anavajja½, ki½ sevitabba½, ki½ na sevitabba½, ki½ me kar²yam±na½ d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya assa, ki½ v± pana me kar²yam±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya ass±''ti. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati. sukhumacchavi hoti, sukhumatt± chaviy± rajojalla½ k±ye na upalimpati. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? mah±pañño hoti, n±ssa hoti koci paññ±ya sadiso v± seµµho v± k±mabhog²na½. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? mah±pañño hoti puthupañño h±sapañño {h±supañño (s²0 p²0)} javanapañño tikkhapañño nibbedhikapañño, n±ssa hoti koci paññ±ya sadiso v± seµµho v± sabbasatt±na½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 217. tattheta½ vuccati -- ``pure puratth± purim±su j±tisu, aññ±tuk±mo paripucchit± ahu. suss³sit± pabbajita½ up±sit±, atthantaro atthakatha½ nis±mayi.. ``paññ±paµil±bhagatena {paññ±paµil±bhakatena (s²0 p²0) µ²k± oloketabb±} kammun±, manussabh³to sukhumacchav² ahu. by±ka½su upp±danimittakovid±, sukhum±ni atth±ni avecca dakkhiti.. ``sace na pabbajjamupeti t±diso, vatteti cakka½ pathavi½ pas±sati. atth±nusiµµh²su pariggahesu ca, na tena seyyo sadiso ca vijjati.. ``sace ca pabbajjamupeti t±diso, nekkhammachand±bhirato vicakkhaºo. paññ±visiµµha½ labhate anuttara½, pappoti bodhi½ varabh³rimedhaso''ti.. (13) suvaººavaººalakkhaºa½ 218. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no akkodhano ahosi anup±y±sabahulo, bahumpi vutto sam±no n±bhisajji na kuppi na by±pajji na patitth²yi, na kopañca dosañca appaccayañca p±tv±k±si. d±t± ca ahosi sukhum±na½ muduk±na½ attharaº±na½ p±vuraº±na½ {p±puraº±na½ (s²0 sy±0 p²0)} khomasukhum±na½ kapp±sikasukhum±na½ koseyyasukhum±na½ kambalasukhum±na½. so tassa kammassa kaµatt± upacitatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati. suvaººavaººo hoti kañcanasannibhattaco. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? l±bh² hoti sukhum±na½ muduk±na½ attharaº±na½ p±vuraº±na½ khomasukhum±na½ kapp±sikasukhum±na½ koseyyasukhum±na½ kambalasukhum±na½. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? l±bh² hoti sukhum±na½ muduk±na½ attharaº±na½ p±vuraº±na½ khomasukhum±na½ kapp±sikasukhum±na½ koseyyasukhum±na½ kambalasukhum±na½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 219. tattheta½ vuccati -- ``akkodhañca adhiµµhahi ad±si {ad±si ca (s²0 p²0)}, d±nañca vatth±ni sukhum±ni succhav²ni. purimatarabhave µhito abhivissaji, mahimiva suro abhivassa½.. ``ta½ katv±na ito cuto dibba½, upapajji {upapajja (s²0 p²0)} sukataphalavip±kamanubhutv±. kanakatanusannibho idh±bhibhavati, suravarataroriva indo.. ``gehañc±vasati naro apabbajja, miccha½ mahatimahi½ anus±sati {pas±sati (sy±0)}. pasayha sahidha sattaratana½ {pasayha abhivasana-varatara½ (s²0 p²0)}, paµilabhati vimala {vipula (sy±0), vipula½ (s²0 p²0)} sukhumacchavi½ suciñca.. ``l±bh² acch±danavatthamokkhap±vuraº±na½, bhavati yadi an±g±riyata½ upeti. sahito {suhita (sy±0), sa hi (s²0 p²0)} purimakataphala½ anubhavati, na bhavati katassa pan±so''ti.. (14) kosohitavatthaguyhalakkhaºa½ 220. yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no cirappanaµµhe sucirappav±sino ñ±timitte suhajje sakhino sam±net± ahosi. m±tarampi puttena sam±net± ahosi, puttampi m±tar± sam±net± ahosi, pitarampi puttena sam±net± ahosi, puttampi pitar± sam±net± ahosi, bh±tarampi bh±tar± sam±net± ahosi, bh±tarampi bhaginiy± sam±net± ahosi, bhaginimpi bh±tar± sam±net± ahosi, bhaginimpi bhaginiy± sam±net± ahosi, samaªg²katv± {samaggi½ katv± (s²0 sy±0 p²0)} ca abbhanumodit± ahosi. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati -- kosohitavatthaguyho hoti. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? pah³taputto hoti, parosahassa½ kho panassa putt± bhavanti s³r± v²raªgar³p± parasenappamaddan±. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? pah³taputto hoti, anekasahassa½ kho panassa putt± bhavanti s³r± v²raªgar³p± parasenappamaddan±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 221. tattheta½ vuccati -- ``pure puratth± purim±su j±tisu, cirappanaµµhe sucirappav±sino. ñ±t² suhajje sakhino sam±nayi, samaªgikatv± anumodit± ahu.. ``so tena {sa tena (ka0)} kammena diva½ samakkami, sukhañca khi¹¹±ratiyo ca anvabhi. tato cavitv± punar±gato idha, kosohita½ vindati vatthach±diya½.. ``pah³taputto bhavat² tath±vidho, parosahassañca {parosahassassa (s²0 p²0)} bhavanti atraj±. s³r± ca v²r± ca {s³r± ca v²raªgar³p± (ka0)} amittat±pan±, gihissa p²ti½janan± piya½vad±.. ``bah³tar± pabbajitassa iriyato, bhavanti putt± vacan±nus±rino. gihissa v± pabbajitassa v± puna, ta½ lakkhaºa½ j±yati tadatthajotaka''nti.. paµhamabh±ºav±ro niµµhito. (15-16) parimaº¹alaanonamajaººuparimasanalakkhaº±ni 222. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no mah±janasaªgaha½ {mah±janasaªg±haka½ (ka0)} samekkham±no {samapekkham±no (ka0)} sama½ j±n±ti s±ma½ j±n±ti, purisa½ j±n±ti purisavisesa½ j±n±ti -- `ayamidamarahati ayamidamarahat²'ti tattha tattha purisavisesakaro ahosi. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. nigrodha parimaº¹alo ca hoti, µhitakoyeva ca anonamanto ubhohi p±ºitalehi jaººuk±ni parimasati parimajjati. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati ? a¹¹ho hoti mahaddhano mah±bhogo pah³taj±tar³parajato pah³tavitt³pakaraºo pah³tadhanadhañño paripuººakosakoµµh±g±ro. r±j± sam±no ida½ labhati...pe0... buddho sam±no ki½ labhati? a¹¹ho hoti mahaddhano mah±bhogo. tassim±ni dhan±ni honti, seyyathida½, saddh±dhana½ s²ladhana½ hiridhana½ ottappadhana½ sutadhana½ c±gadhana½ paññ±dhana½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 223. tattheta½ vuccati -- ``tuliya paµivicaya cintayitv±, mah±janasaªgahana½ {mah±jana½ saªg±haka½ (ka0)} samekkham±no. ayamidamarahati tattha tattha, purisavisesakaro pure ahosi.. ``mahiñca pana {sam± ca pana (sy±0), sa hi ca pana (s²0 p²0)} µhito anonamanto, phusati karehi ubhohi jaººuk±ni. mahiruhaparimaº¹alo ahosi, sucaritakammavip±kasesakena.. ``bahuvividhanimittalakkhaºaññ³, atinipuº± manuj± by±kari½su. bahuvividh± gih²na½ arah±ni, paµilabhati daharo susu kum±ro.. ``idha ca mah²patissa k±mabhog², gihipatir³pak± bah³ bhavanti. yadi ca jahati sabbak±mabhoga½, labhati anuttara½ uttamadhanagga''nti.. (17-19) s²hapubbaddhak±y±ditilakkhaºa½ 224. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no bahujanassa atthak±mo ahosi hitak±mo ph±suk±mo yogakkhemak±mo -- `kintime saddh±ya va¹¹heyyu½, s²lena va¹¹heyyu½, sutena va¹¹heyyu½ {sutena va¹¹heyyu½, buddhiy± va¹¹heyyu½ (sy±0)}, c±gena va¹¹heyyu½, dhammena va¹¹heyyu½, paññ±ya va¹¹heyyu½, dhanadhaññena va¹¹heyyu½, khettavatthun± va¹¹heyyu½, dvipadacatuppadehi va¹¹heyyu½, puttad±rehi va¹¹heyyu½, d±sakammakaraporisehi va¹¹heyyu½, ñ±t²hi va¹¹heyyu½, mittehi va¹¹heyyu½, bandhavehi va¹¹heyyu'nti. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni t²ºi mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. s²hapubbaddhak±yo ca hoti citantara½so ca samavaµµakkhandho ca. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? aparih±nadhammo hoti, na parih±yati dhanadhaññena khettavatthun± dvipadacatuppadehi puttad±rehi d±sakammakaraporisehi ñ±t²hi mittehi bandhavehi, na parih±yati sabbasampattiy±. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? aparih±nadhammo hoti, na parih±yati saddh±ya s²lena sutena c±gena paññ±ya, na parih±yati sabbasampattiy±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 225. tattheta½ vuccati -- ``saddh±ya s²lena sutena buddhiy±, c±gena dhammena bah³hi s±dhuhi. dhanena dhaññena ca khettavatthun±, puttehi d±rehi catuppadehi ca.. ``ñ±t²hi mittehi ca bandhavehi ca, balena vaººena sukhena c³bhaya½. katha½ na h±yeyyu½ pareti icchati, atthassa middh² ca {ida½ samiddhañca (ka0), addha½ samiddhañca (sy±0)} pan±bhikaªkhati.. ``sa s²hapubbaddhasusaºµhito ahu, samavaµµakkhandho ca citantara½so. pubbe suciººena katena kammun±, ah±niya½ pubbanimittamassa ta½.. ``gih²pi dhaññena dhanena va¹¹hati, puttehi d±rehi catuppadehi ca. akiñcano pabbajito anuttara½, pappoti bodhi½ asah±nadhammata''nti {sambodhimah±nadhammatanti (sy±0 ka0) µ²k± oloketabb±}.. (20) rasaggasaggit±lakkhaºa½ 226. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no satt±na½ aviheµhakaj±tiko ahosi p±ºin± v± le¹¹un± v± daº¹ena v± satthena v±. so tassa kammassa kaµatt± upacitatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati, rasaggasagg² hoti, uddhagg±ssa rasaharaº²yo g²v±ya j±t± honti sam±bhiv±hiniyo {samav±harasaharaºiyo (sy±0)}. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? app±b±dho hoti app±taªko, samavep±kiniy± gahaºiy± samann±gato n±tis²t±ya n±ccuºh±ya. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? app±b±dho hoti app±taªko samavep±kiniy± gahaºiy± samann±gato n±tis²t±ya n±ccuºh±ya majjhim±ya padh±nakkham±ya. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 227. tattheta½ vuccati -- ``na p±ºidaº¹ehi pan±tha le¹¹un±, satthena v± maraºavadhena {m±raºavadhena (ka0)} v± pana. ubb±dhan±ya paritajjan±ya v±, na heµhay² janatamaheµhako ahu.. ``teneva so sugatimupecca modati, sukhapphala½ kariya sukh±ni vindati. samojas± {sampajjas± (s²0 p²0), p±muñjas± (sy±0), s±mañca s± (ka0)} rasaharaº² susaºµhit±, idh±gato labhati rasaggasaggita½.. ``ten±hu na½ atinipuº± vicakkhaº±, aya½ naro sukhabahulo bhavissati. gihissa v± pabbajitassa v± puna {pana (sy±0)}, ta½ lakkhaºa½ bhavati tadatthajotaka''nti.. (21-22) abhin²lanettagopakhumalakkhaº±ni 228. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no na ca visaµa½, na ca vis±ci {na ca vis±cita½ (s²0 p²0), na ca vis±vi (sy±0)}, na ca pana viceyya pekkhit±, uju½ tath± pasaµamujumano, piyacakkhun± bahujana½ udikkhit± ahosi. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. abhin²lanetto ca hoti gopakhumo ca. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato, sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? piyadassano hoti bahuno janassa, piyo hoti man±po br±hmaºagahapatik±na½ negamaj±napad±na½ gaºakamah±matt±na½ an²kaµµh±na½ dov±rik±na½ amacc±na½ p±risajj±na½ r±j³na½ bhogiy±na½ kum±r±na½. r±j± sam±no ida½ labhati...pe0... buddho sam±no ki½ labhati? piyadassano hoti bahuno janassa, piyo hoti man±po bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ dev±na½ manuss±na½ asur±na½ n±g±na½ gandhabb±na½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 229. tattheta½ vuccati -- ``na ca visaµa½ na ca vis±ci {vis±cita½ (s²0 p²0), vis±vi (sy±0)}, na ca pana viceyyapekkhit±. uju½ tath± pasaµamujumano, piyacakkhun± bahujana½ udikkhit±.. ``sugat²su so phalavip±ka½, anubhavati tattha modati. idha ca pana bhavati gopakhumo, abhin²lanettanayano sudassano.. ``abhiyogino ca nipuº±, bah³ pana nimittakovid±. sukhumanayanakusal± manuj±, piyadassanoti abhiniddisanti na½.. ``piyadassano gih²pi santo ca, bhavati bahujanapiy±yito. yadi ca na bhavati gih² samaºo hoti, piyo bah³na½ sokan±sano''ti.. (23) uºh²sas²salakkhaºa½ 230. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no bahujanapubbaªgamo ahosi kusalesu dhammesu bahujanap±mokkho k±yasucarite vac²sucarite manosucarite d±nasa½vibh±ge s²lasam±d±ne uposathupav±se matteyyat±ya petteyyat±ya s±maññat±ya brahmaññat±ya kule jeµµh±pac±yit±ya aññataraññataresu ca adhikusalesu dhammesu. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati -- uºh²sas²so hoti. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? mah±ssa jano anv±yiko hoti, br±hmaºagahapatik± negamaj±napad± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± amacc± p±risajj± r±j±no bhogiy± kum±r±. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? mah±ssa jano anv±yiko hoti, bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo dev± manuss± asur± n±g± gandhabb±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 231. tattheta½ vuccati -- ``pubbaªgamo sucaritesu ahu, dhammesu dhammacariy±bhirato. anv±yiko bahujanassa ahu, saggesu vedayittha puññaphala½.. ``veditv± so sucaritassa phala½, uºh²sas²sattamidhajjhagam±. by±ka½su byañjananimittadhar±, pubbaªgamo bahujana½ hessati.. ``paµibhogiy± manujesu idha, pubbeva tassa abhiharanti tad±. yadi khattiyo bhavati bh³mipati, paµih±raka½ bahujane labhati.. ``atha cepi pabbajati so manujo, dhammesu hoti paguºo visav². tass±nus±saniguº±bhirato, anv±yiko bahujano bhavat²''ti.. (24-25) ekekalomat±uºº±lakkhaº±ni 232. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no mus±v±da½ pah±ya mus±v±d± paµivirato ahosi, saccav±d² saccasandho theto paccayiko avisa½v±dako lokassa . so tassa kammassa kaµatt± upacitatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. ekekalomo ca hoti, uºº± ca bhamukantare j±t± hoti od±t± mudut³lasannibh±. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato, sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? mah±ssa jano upavattati, br±hmaºagahapatik± negamaj±napad± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± amacc± p±risajj± r±j±no bhogiy± kum±r±. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? mah±ssa jano upavattati, bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo dev± manuss± asur± n±g± gandhabb±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 233. tattheta½ vuccati -- ``saccappaµiñño purim±su j±tisu, advejjhav±co alika½ vivajjayi. na so visa½v±dayit±pi kassaci, bh³tena tacchena tathena bh±sayi {tosayi (s²0 p²0)}.. ``set± susukk± mudut³lasannibh±, uºº± suj±t± {uºº±ssa j±t± (ka0 s²0)} bhamukantare ahu. na lomak³pesu duve aj±yisu½, ekekalom³pacitaªgav± ahu.. ``ta½ lakkhaºaññ³ bahavo sam±gat±, by±ka½su upp±danimittakovid±. uºº± ca lom± ca yath± susaºµhit±, upavattat² ²disaka½ bahujjano.. ``gihimpi santa½ upavattat² jano, bahu puratth±pakatena kammun±. akiñcana½ pabbajita½ anuttara½, buddhampi santa½ upavattati jano''ti.. (26-27) catt±l²saavira¼adantalakkhaº±ni 234. ``yampi, bhikkhave tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no pisuºa½ v±ca½ pah±ya pisuº±ya v±c±ya paµivirato ahosi. ito sutv± na amutra akkh±t± imesa½ bhed±ya, amutra v± sutv± na imesa½ akkh±t± am³sa½ bhed±ya , iti bhinn±na½ v± sandh±t±, sahit±na½ v± anuppad±t±, samagg±r±mo samaggarato samagganand² samaggakaraºi½ v±ca½ bh±sit± ahosi. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. catt±l²sadanto ca hoti avira¼adanto ca. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? abhejjapariso hoti, abhejj±ssa honti paris±, br±hmaºagahapatik± negamaj±napad± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± amacc± p±risajj± r±j±no bhogiy± kum±r±. r±j± sam±no ida½ labhati ... buddho sam±no ki½ labhati? abhejjapariso hoti, abhejj±ssa honti paris±, bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo dev± manuss± asur± n±g± gandhabb±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 235. tattheta½ vuccati -- ``vebh³tiya½ sahitabhedak±ri½, bhedappava¹¹hanaviv±dak±ri½. kalahappava¹¹hana±kiccak±ri½, sahit±na½ bhedajanani½ na bhaºi.. ``aviv±dava¹¹hanakari½ sugira½, bhinn±nusandhijanani½ abhaºi. kalaha½ janassa panud² samaªg², sahitehi nandati pamodati ca.. ``sugat²su so phalavip±ka½, anubhavati tattha modati. dant± idha honti avira¼± sahit±, caturo dasassa mukhaj± susaºµhit±.. ``yadi khattiyo bhavati bh³mipati, avibhediy±ssa paris± bhavati. samaºo ca hoti virajo vimalo, paris±ssa hoti anugat± acal±''ti.. (28-29) pah³tajivh±brahmassaralakkhaº±ni 236. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no pharusa½ v±ca½ pah±ya pharus±ya v±c±ya paµivirato ahosi. y± s± v±c± nel± kaººasukh± peman²y± hadayaªgam± por² bahujanakant± bahujanaman±p±, tath±r³pi½ v±ca½ bh±sit± ahosi. so tassa kammassa kaµatt± upacitatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati. pah³tajivho ca hoti brahmassaro ca karav²kabh±º². ``so tehi lakkhaºehi samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? ±deyyav±co hoti, ±diyantissa vacana½ br±hmaºagahapatik± negamaj±napad± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± amacc± p±risajj± r±j±no bhogiy± kum±r±. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? ±deyyav±co hoti, ±diyantissa vacana½ bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo dev± manuss± asur± n±g± gandhabb±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 237. tattheta½ vuccati -- ``akkosabhaº¹anavihesak±ri½, ubb±dhika½ {ubb±dhakara½ (sy±0)} bahujanappamaddana½. ab±¼ha½ gira½ so na bhaºi pharusa½, madhura½ bhaºi susa½hita½ {susahita½ (sy±0)} sakhila½.. ``manaso piy± hadayag±miniyo, v±c± so erayati kaººasukh±. v±c±suciººaphalamanubhavi, saggesu vedayatha {vedayati (?) µ²k± oloketabb±} puññaphala½.. ``veditv± so sucaritassa phala½, brahmassarattamidhamajjhagam±. jivh±ssa hoti vipul± puthul±, ±deyyav±kyavacano bhavati.. ``gihinopi ijjhati yath± bhaºato, atha ce pabbajati so manujo. ±diyantissa vacana½ janat±, bahuno bahu½ subhaºita½ bhaºato''ti.. (30) s²hahanulakkhaºa½ 238. ``yampi , bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no samphappal±pa½ pah±ya samphappal±p± paµivirato ahosi k±lav±d² bh³tav±d² atthav±d² dhammav±d² vinayav±d², nidh±navati½ v±ca½ bh±sit± ahosi k±lena s±padesa½ pariyantavati½ atthasa½hita½. so tassa kammassa kaµatt±...pe0... so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no ima½ mah±purisalakkhaºa½ paµilabhati, s²hahanu hoti. ``so tena lakkhaºena samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt²...pe0... r±j± sam±no ki½ labhati? appadha½siyo hoti kenaci manussabh³tena paccatthikena pacc±mittena. r±j± sam±no ida½ labhati... buddho sam±no ki½ labhati? appadha½siyo hoti abbhantarehi v± b±hirehi v± paccatthikehi pacc±mittehi, r±gena v± dosena v± mohena v± samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 239. tattheta½ vuccati -- ``na samphappal±pa½ na muddhata½ {buddhatanti (ka0)}, avikiººavacanabyappatho ahosi. ahitamapi ca apanudi, hitamapi ca bahujanasukhañca abhaºi.. ``ta½ katv± ito cuto divamupapajji, sukataphalavip±kamanubhosi. caviya punaridh±gato sam±no, dvidugamavaratarahanuttamalattha.. ``r±j± hoti suduppadha½siyo, manujindo manuj±dhipati mah±nubh±vo. tidivapuravarasamo bhavati, suravarataroriva indo.. ``gandhabb±surayakkharakkhasebhi {surasakkarakkhasebhi (sy±0)}, surehi na hi bhavati suppadha½siyo. tathatto yadi bhavati tath±vidho, idha dis± ca paµidis± ca vidis± c±''ti.. (31-32) samadantasusukkad±µh±lakkhaº±ni 240. ``yampi, bhikkhave, tath±gato purima½ j±ti½ purima½ bhava½ purima½ niketa½ pubbe manussabh³to sam±no micch±j²va½ pah±ya samm±±j²vena j²vika½ kappesi, tul±k³µa ka½sak³µa m±nak³µa ukkoµana vañcana nikati s±ciyoga chedana vadha bandhana vipar±mosa ±lopa sahas±k±r± {s±has±k±r± (s²0 sy±0 p²0)} paµivirato ahosi. so tassa kammassa kaµatt± upacitatt± ussannatt± vipulatt± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. so tattha aññe deve dasahi µh±nehi adhigaºh±ti dibbena ±yun± dibbena vaººena dibbena sukhena dibbena yasena dibbena ±dhipateyyena dibbehi r³pehi dibbehi saddehi dibbehi gandhehi dibbehi rasehi dibbehi phoµµhabbehi. so tato cuto itthatta½ ±gato sam±no im±ni dve mah±purisalakkhaº±ni paµilabhati, samadanto ca hoti susukkad±µho ca. ``so tehi lakkhaºehi samann±gato sace ag±ra½ ajjh±vasati, r±j± hoti cakkavatt² dhammiko dhammar±j± c±turanto vijit±v² janapadatth±variyappatto sattaratanasamann±gato. tassim±ni satta ratan±ni bhavanti, seyyathida½ -- cakkaratana½ hatthiratana½ assaratana½ maºiratana½ itthiratana½ gahapatiratana½ pariº±yakaratanameva sattama½. parosahassa½ kho panassa putt± bhavanti s³r± v²raªgar³p± parasenappamaddan±. so ima½ pathavi½ s±garapariyanta½ akhilamanimittamakaºµaka½ iddha½ ph²ta½ khema½ siva½ nirabbuda½ adaº¹ena asatthena dhammena abhivijiya ajjh±vasati. r±j± sam±no ki½ labhati? sucipariv±ro hoti sucissa honti pariv±r± br±hmaºagahapatik± negamaj±napad± gaºakamah±matt± an²kaµµh± dov±rik± amacc± p±risajj± r±j±no bhogiy± kum±r±. r±j± sam±no ida½ labhati. ``sace kho pana ag±rasm± anag±riya½ pabbajati, araha½ hoti samm±sambuddho loke vivaµµacchado. buddho sam±no ki½ labhati? sucipariv±ro hoti, sucissa honti pariv±r±, bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo dev± manuss± asur± n±g± gandhabb±. buddho sam±no ida½ labhati''. etamattha½ bhagav± avoca. 241. tattheta½ vuccati -- ``micch±j²vañca avassaji samena vutti½, sucin± so janayittha dhammikena. ahitamapi ca apanudi, hitamapi ca bahujanasukhañca acari.. ``sagge vedayati naro sukhapphal±ni, karitv± nipuºebhi vid³hi sabbhi. vaººit±ni tidivapuravarasamo, abhiramati ratikhi¹¹±samaªg².. ``laddh±na½ m±nusaka½ bhava½ tato, cavitv±na sukataphalavip±ka½. sesakena paµilabhati lapanaja½, samamapi sucisusukka½ {laddh±na manussaka½ bhava½ tato caviya, puna sukataphalavip±kasesakena. paµilabhati lapanaja½ samamapi, suci ca suvisuddhasusukka½ (sy±0)}.. ``ta½ veyyañjanik± sam±gat± bahavo, by±ka½su nipuºasammat± manuj±. sucijanapariv±ragaºo bhavati, dijasamasukkasucisobhanadanto.. ``rañño hoti bahujano, sucipariv±ro mahati½ mahi½ anus±sato. pasayha na ca janapadatudana½, hitamapi ca bahujanasukhañca caranti.. ``atha ce pabbajati bhavati vip±po, samaºo samitarajo vivaµµacchado. vigatadarathakilamatho, imamapi ca paramapi ca {imampi ca parampi ca (p²0), para½pi parama½pi ca (sy±0)} passati loka½.. ``tassov±dakar± bahugih² ca pabbajit± ca, asuci½ garahita½ dhunanti p±pa½. sa hi sucibhi parivuto bhavati, malakhilakalikilese panudeh²''ti {tassov±dakar± bahugih² ca, pabbajit± ca asucivigarahita. panudip±passa hi sucibhiparivuto, bhavati malakhilakakilese panudeti (sy±0)}.. idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti. lakkhaºasutta½ niµµhita½ sattama½. 8. siªg±lasutta½ 242. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena siªg±lako {sig±lako (s²0)} gahapatiputto k±lasseva uµµh±ya r±jagah± nikkhamitv± allavattho allakeso pañjaliko puthudis± {puthuddis± (s²0 sy±0 p²0)} namassati -- puratthima½ disa½ dakkhiºa½ disa½ pacchima½ disa½ uttara½ disa½ heµµhima½ disa½ uparima½ disa½. 243. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya r±jagaha½ piº¹±ya p±visi. addas± kho bhagav± siªg±laka½ gahapatiputta½ k±lasseva vuµµh±ya r±jagah± nikkhamitv± allavattha½ allakesa½ pañjalika½ puthudis± namassanta½ -- puratthima½ disa½ dakkhiºa½ disa½ pacchima½ disa½ uttara½ disa½ heµµhima½ disa½ uparima½ disa½. disv± siªg±laka½ gahapatiputta½ etadavoca -- ``ki½ nu kho tva½, gahapatiputta, k±lasseva uµµh±ya r±jagah± nikkhamitv± allavattho allakeso pañjaliko puthudis± namassasi -- puratthima½ disa½ dakkhiºa½ disa½ pacchima½ disa½ uttara½ disa½ heµµhima½ disa½ uparima½ disa''nti? ``pit± ma½, bhante, k±la½ karonto eva½ avaca -- `dis±, t±ta, namasseyy±s²'ti. so kho aha½, bhante, pituvacana½ sakkaronto garu½ karonto m±nento p³jento k±lasseva uµµh±ya r±jagah± nikkhamitv± allavattho allakeso pañjaliko puthudis± namass±mi -- puratthima½ disa½ dakkhiºa½ disa½ pacchima½ disa½ uttara½ disa½ heµµhima½ disa½ uparima½ disa''nti. cha dis± 244. ``na kho, gahapatiputta, ariyassa vinaye eva½ cha dis± {chaddis± (s²0 p²0)} namassitabb±''ti. ``yath± katha½ pana, bhante, ariyassa vinaye cha dis± {chaddis± (s²0 p²0)} namassitabb±? s±dhu me, bhante, bhagav± tath± dhamma½ desetu, yath± ariyassa vinaye cha dis± {chaddis± (s²0 p²0)} namassitabb±''ti. ``tena hi, gahapatiputta suºohi s±dhuka½ manasikarohi bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho siªg±lako gahapatiputto bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca -- ``yato kho, gahapatiputta, ariyas±vakassa catt±ro kammakiles± pah²n± honti, cat³hi ca µh±nehi p±pakamma½ na karoti, cha ca bhog±na½ ap±yamukh±ni na sevati, so eva½ cuddasa p±pak±pagato chaddis±paµicch±d² {paµicch±d² hoti (sy±0)} ubholokavijay±ya paµipanno hoti. tassa ayañceva loko ±raddho hoti paro ca loko. so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. catt±rokammakiles± 245. ``katamassa catt±ro kammakiles± pah²n± honti? p±º±tip±to kho, gahapatiputta, kammakileso, adinn±d±na½ kammakileso, k±mesumicch±c±ro kammakileso, mus±v±do kammakileso. imassa catt±ro kammakiles± pah²n± hont²''ti. idamavoca bhagav±, ida½ vatv±na {ida½ vatv± (s²0 p²0) evam²disesu µh±nesu} sugato ath±para½ etadavoca satth± -- ``p±º±tip±to adinn±d±na½, mus±v±do ca vuccati. parad±ragamanañceva, nappasa½santi paº¹it±''ti.. catuµµh±na½ 246. ``katamehi cat³hi µh±nehi p±pakamma½ na karoti? chand±gati½ gacchanto p±pakamma½ karoti, dos±gati½ gacchanto p±pakamma½ karoti, moh±gati½ gacchanto p±pakamma½ karoti, bhay±gati½ gacchanto p±pakamma½ karoti. yato kho, gahapatiputta, ariyas±vako neva chand±gati½ gacchati, na dos±gati½ gacchati, na moh±gati½ gacchati, na bhay±gati½ gacchati; imehi cat³hi µh±nehi p±pakamma½ na karot²''ti. idamavoca bhagav±, ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± -- ``chand± dos± bhay± moh±, yo dhamma½ ativattati. nih²yati yaso tassa {tassa yeso (bah³su, vinayepi)}, k±¼apakkheva candim±.. ``chand± dos± bhay± moh±, yo dhamma½ n±tivattati. ±p³rati yaso tassa {tassa yeso (bah³su, vinayepi)}, sukkapakkheva {juºhapakkheva (ka0)} candim±''ti.. cha ap±yamukh±ni 247. ``katam±ni cha bhog±na½ ap±yamukh±ni na sevati? sur±merayamajjappam±daµµh±n±nuyogo kho, gahapatiputta, bhog±na½ ap±yamukha½, vik±lavisikh±cariy±nuyogo bhog±na½ ap±yamukha½, samajj±bhicaraºa½ bhog±na½ ap±yamukha½, j³tappam±daµµh±n±nuyogo bhog±na½ ap±yamukha½, p±pamitt±nuyogo bhog±na½ ap±yamukha½, ±lasy±nuyogo {±las±nuyogo (s²0 sy±0 p²0)} bhog±na½ ap±yamukha½. sur±merayassa cha ±d²nav± 248. ``cha khome, gahapatiputta, ±d²nav± sur±merayamajjappam±daµµh±n±nuyoge. sandiµµhik± dhanaj±ni {dhanañj±ni (s²0 p²0)}, kalahappava¹¹han², rog±na½ ±yatana½, akittisañjanan², kop²nanida½san² , paññ±ya dubbalikaraº²tveva chaµµha½ pada½ bhavati. ime kho, gahapatiputta, cha ±d²nav± sur±merayamajjappam±daµµh±n±nuyoge. vik±lacariy±ya cha ±d²nav± 249. ``cha *3.0197 khome, gahapatiputta, ±d²nav± vik±lavisikh±cariy±nuyoge. att±pissa agutto arakkhito hoti, puttad±ropissa agutto arakkhito hoti, s±pateyya½pissa agutta½ arakkhita½ hoti, saªkiyo ca hoti p±pakesu µh±nesu {tesu tesu µh±nesu (sy±0)}, abh³tavacanañca tasmi½ r³hati, bah³nañca dukkhadhamm±na½ purakkhato hoti. ime kho, gahapatiputta, cha ±d²nav± vik±lavisikh±cariy±nuyoge. samajj±bhicaraºassa cha ±d²nav± 250. ``cha khome, gahapatiputta, ±d²nav± samajj±bhicaraºe. kva {kuva½ (ka0 s²0 p²0)} nacca½, kva g²ta½, kva v±dita½, kva akkh±na½, kva p±ºissara½, kva kumbhathunanti. ime kho, gahapatiputta, cha ±d²nav± samajj±bhicaraºe. j³tappam±dassa cha ±d²nav± 251. ``cha khome, gahapatiputta, ±d²nav± j³tappam±daµµh±n±nuyoge. jaya½ vera½ pasavati, jino vittamanusocati, sandiµµhik± dhanaj±ni, sabh±gatassa {sabh±ye tassa (ka0)} vacana½ na r³hati, mitt±macc±na½ paribh³to hoti, ±v±haviv±hak±na½ apatthito hoti -- `akkhadhutto aya½ purisapuggalo n±la½ d±rabharaº±y±'ti. ime kho, gahapatiputta, cha ±d²nav± j³tappam±daµµh±n±nuyoge. p±pamittat±ya cha ±d²nav± 252. ``cha khome, gahapatiputta, ±d²nav± p±pamitt±nuyoge. ye dhutt±, ye soº¹±, ye pip±s±, ye nekatik±, ye vañcanik±, ye s±hasik±. ty±ssa mitt± honti te sah±y±. ime kho, gahapatiputta, cha ±d²nav± p±pamitt±nuyoge. ±lasyassa cha ±d²nav± 253. ``cha khome, gahapatiputta, ±d²nav± ±lasy±nuyoge. atis²tanti kamma½ na karoti, atiuºhanti kamma½ na karoti, atis±yanti kamma½ na karoti, atip±toti kamma½ na karoti, atich±tosm²ti kamma½ na karoti, atidh±tosm²ti kamma½ na karoti. tassa eva½ kicc±padesabahulassa viharato anuppann± ceva bhog± nuppajjanti, uppann± ca bhog± parikkhaya½ gacchanti. ime kho, gahapatiputta, cha ±d²nav± ±lasy±nuyoge''ti. idamavoca bhagav±, ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± -- ``hoti p±nasakh± n±ma, hoti sammiyasammiyo. yo ca atthesu j±tesu, sah±yo hoti so sakh±.. ``uss³raseyy± parad±rasevan±, verappasavo {verappasaªgo (s²0 sy±0 p²0)} ca anatthat± ca. p±p± ca mitt± sukadariyat± ca, ete cha µh±n± purisa½ dha½sayanti.. ``p±pamitto p±pasakho, p±pa±c±ragocaro. asm± lok± paramh± ca, ubhay± dha½sate naro.. ``akkhitthiyo v±ruº² naccag²ta½, div± soppa½ p±ricariy± ak±le. p±p± ca mitt± sukadariyat± ca, ete cha µh±n± purisa½ dha½sayanti.. ``akkhehi dibbanti sura½ pivanti, yantitthiyo p±ºasam± paresa½. nih²nasev² na ca vuddhasev² {vuddhisev² (sy±0), buddhisev² (ka0)}, nih²yate k±¼apakkheva cando.. ``yo v±ruº² addhano akiñcano, pip±so piva½ pap±gato {pip±sosi atthap±gato (sy±0), pip±sopi samappap±gato (ka0)}. udakamiva iºa½ vig±hati, akula½ {±kula½ (sy±0 ka0)} k±hiti khippamattano.. ``na div± soppas²lena, rattimuµµh±nadessin± {rattinuµµh±nadassin± (s²0 p²0), rattinuµµh±nas²lin± (?)}. nicca½ mattena soº¹ena, sakk± ±vasitu½ ghara½.. ``atis²ta½ atiuºha½, atis±yamida½ ahu. iti vissaµµhakammante, atth± accenti m±ºave.. ``yodha s²tañca uºhañca, tiº± bhiyyo na maññati. kara½ purisakicc±ni, so sukha½ {sukh± (sabbattha) aµµhakath± oloketabb±} na vih±yat²''ti.. mittapatir³pak± 254. ``catt±rome, gahapatiputta, amitt± mittapatir³pak± veditabb±. aññadatthuharo amitto mittapatir³pako veditabbo, vac²paramo amitto mittapatir³pako veditabbo, anuppiyabh±º² amitto mittapatir³pako veditabbo, ap±yasah±yo amitto mittapatir³pako veditabbo. 255. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi aññadatthuharo amitto mittapatir³pako veditabbo. ``aññadatthuharo hoti, appena bahumicchati . bhayassa kicca½ karoti, sevati atthak±raº±.. ``imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi aññadatthuharo amitto mittapatir³pako veditabbo. 256. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi vac²paramo amitto mittapatir³pako veditabbo. at²tena paµisantharati {paµisandharati (ka0)}, an±gatena paµisantharati, niratthakena saªgaºh±ti, paccuppannesu kiccesu byasana½ dasseti. imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi vac²paramo amitto mittapatir³pako veditabbo. 257. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi anuppiyabh±º² amitto mittapatir³pako veditabbo. p±paka½pissa {p±pakamma½pissa (sy±0)} anuj±n±ti, kaly±ºa½pissa anuj±n±ti, sammukh±ssa vaººa½ bh±sati, parammukh±ssa avaººa½ bh±sati. imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi anuppiyabh±º² amitto mittapatir³pako veditabbo. 258. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi ap±yasah±yo amitto mittapatir³pako veditabbo . sur±meraya majjappam±daµµh±n±nuyoge sah±yo hoti, vik±la visikh± cariy±nuyoge sah±yo hoti, samajj±bhicaraºe sah±yo hoti, j³tappam±daµµh±n±nuyoge sah±yo hoti. imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi ap±yasah±yo amitto mittapatir³pako veditabbo''ti. 259. idamavoca bhagav±, ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± -- ``aññadatthuharo mitto, yo ca mitto vac²paro {vac²paramo (sy±0)}. anuppiyañca yo ±ha, ap±yesu ca yo sakh±.. ete amitte catt±ro, iti viññ±ya paº¹ito. ±rak± parivajjeyya, magga½ paµibhaya½ yath±''ti.. suhadamitto 260. ``catt±rome , gahapatiputta, mitt± suhad± veditabb±. upak±ro {upak±rako (sy±0)} mitto suhado veditabbo, sam±nasukhadukkho mitto suhado veditabbo, atthakkh±y² mitto suhado veditabbo, anukampako mitto suhado veditabbo. 261. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi upak±ro mitto suhado veditabbo. pamatta½ rakkhati, pamattassa s±pateyya½ rakkhati, bh²tassa saraºa½ hoti, uppannesu kiccakaraº²yesu taddiguºa½ bhoga½ anuppadeti. imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi upak±ro mitto suhado veditabbo. 262. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi sam±nasukhadukkho mitto suhado veditabbo. guyhamassa ±cikkhati, guyhamassa parig³hati, ±pad±su na vijahati, j²vita½pissa atth±ya pariccatta½ hoti. imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi sam±nasukhadukkho mitto suhado veditabbo. 263. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi atthakkh±y² mitto suhado veditabbo. p±p± niv±reti, kaly±ºe niveseti, assuta½ s±veti, saggassa magga½ ±cikkhati. imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi atthakkh±y² mitto suhado veditabbo. 264. ``cat³hi kho, gahapatiputta, µh±nehi anukampako mitto suhado veditabbo. abhavenassa na nandati, bhavenassa nandati, avaººa½ bhaºam±na½ niv±reti, vaººa½ bhaºam±na½ pasa½sati. imehi kho, gahapatiputta, cat³hi µh±nehi anukampako mitto suhado veditabbo''ti. 265. idamavoca bhagav±, ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± -- ``upak±ro ca yo mitto, sukhe dukkhe {sukhadukkho (sy±0 ka0)} ca yo sakh± {yo ca mitto sukhe dukkhe (s²0 p²0)}. atthakkh±y² ca yo mitto, yo ca mitt±nukampako.. ``etepi mitte catt±ro, iti viññ±ya paº¹ito. sakkacca½ payirup±seyya, m±t± putta½ va orasa½. paº¹ito s²lasampanno, jala½ agg²va bh±sati.. ``bhoge sa½haram±nassa, bhamarasseva ir²yato. bhog± sannicaya½ yanti, vammikovupac²yati.. ``eva½ bhoge sam±hatv± {sam±haritv± (sy±0)}, alamatto kule gih². catudh± vibhaje bhoge, sa ve mitt±ni ganthati.. ``ekena bhoge bhuñjeyya, dv²hi kamma½ payojaye. catutthañca nidh±peyya, ±pad±su bhavissat²''ti.. chaddis±paµicch±danakaº¹a½ 266. ``kathañca, gahapatiputta, ariyas±vako chaddis±paµicch±d² hoti? cha im±, gahapatiputta, dis± veditabb±. puratthim± dis± m±t±pitaro veditabb±, dakkhiº± dis± ±cariy± veditabb±, pacchim± dis± puttad±r± veditabb±, uttar± dis± mitt±macc± veditabb±, heµµhim± dis± d±sakammakar± veditabb±, uparim± dis± samaºabr±hmaº± veditabb±. 267. ``pañcahi kho, gahapatiputta, µh±nehi puttena puratthim± dis± m±t±pitaro paccupaµµh±tabb± -- bhato ne {nesa½ (bah³su)} bhariss±mi, kicca½ nesa½ kariss±mi, kulava½sa½ µhapess±mi, d±yajja½ paµipajj±mi, atha v± pana pet±na½ k±laªkat±na½ dakkhiºa½ anuppadass±m²ti. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi puttena puratthim± dis± m±t±pitaro paccupaµµhit± pañcahi µh±nehi putta½ anukampanti. p±p± niv±renti, kaly±ºe nivesenti, sippa½ sikkh±penti, patir³pena d±rena sa½yojenti, samaye d±yajja½ niyy±denti {niyy±tenti (ka0 s²0)}. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi puttena puratthim± dis± m±t±pitaro paccupaµµhit± imehi pañcahi µh±nehi putta½ anukampanti. evamassa es± puratthim± dis± paµicchann± hoti khem± appaµibhay±. 268. ``pañcahi kho, gahapatiputta, µh±nehi antev±sin± dakkhiº± dis± ±cariy± paccupaµµh±tabb± -- uµµh±nena upaµµh±nena sussus±ya p±ricariy±ya sakkacca½ sippapaµiggahaºena {sippa½ paµiggahaºena (sy±0), sippauggahaºena (ka0)}. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi antev±sin± dakkhiº± dis± ±cariy± paccupaµµhit± pañcahi µh±nehi antev±si½ anukampanti -- suvin²ta½ vinenti, suggahita½ g±h±penti, sabbasippassuta½ samakkh±yino bhavanti, mitt±maccesu paµiy±denti {paµivedenti (sy±0)}, dis±su paritt±ºa½ karonti. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi antev±sin± dakkhiº± dis± ±cariy± paccupaµµhit± imehi pañcahi µh±nehi antev±si½ anukampanti. evamassa es± dakkhiº± dis± paµicchann± hoti khem± appaµibhay±. 269. ``pañcahi kho, gahapatiputta, µh±nehi s±mikena pacchim± dis± bhariy± paccupaµµh±tabb± -- samm±nan±ya anavam±nan±ya {avim±nan±ya (sy±0 p²0)} anaticariy±ya issariyavossaggena alaªk±r±nuppad±nena. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi s±mikena pacchim± dis± bhariy± paccupaµµhit± pañcahi µh±nehi s±mika½ anukampati -- susa½vihitakammant± ca hoti, saªgahitaparijan± {susaªgahitaparijan± (s²0 sy±0 p²0)} ca, anatic±rin² ca, sambhatañca anurakkhati, dakkh± ca hoti analas± sabbakiccesu. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi s±mikena pacchim± dis± bhariy± paccupaµµhit± imehi pañcahi µh±nehi s±mika½ anukampati. evamassa es± pacchim± dis± paµicchann± hoti khem± appaµibhay±. 270. ``pañcahi kho, gahapatiputta, µh±nehi kulaputtena uttar± dis± mitt±macc± paccupaµµh±tabb± -- d±nena peyyavajjena {viyavajjena (sy±0 ka0)} atthacariy±ya sam±nattat±ya avisa½v±danat±ya. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi kulaputtena uttar± dis± mitt±macc± paccupaµµhit± pañcahi µh±nehi kulaputta½ anukampanti -- pamatta½ rakkhanti, pamattassa s±pateyya½ rakkhanti, bh²tassa saraºa½ honti, ±pad±su na vijahanti, aparapaj± cassa paµip³jenti. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi kulaputtena uttar± dis± mitt±macc± paccupaµµhit± imehi pañcahi µh±nehi kulaputta½ anukampanti. evamassa es± uttar± dis± paµicchann± hoti khem± appaµibhay±. 271. ``pañcahi kho, gahapatiputta, µh±nehi ayyirakena {ayirakena (s²0 sy±0 p²0)} heµµhim± dis± d±sakammakar± paccupaµµh±tabb± -- yath±bala½ kammantasa½vidh±nena bhattavetan±nuppad±nena gil±nupaµµh±nena acchariy±na½ ras±na½ sa½vibh±gena samaye vossaggena. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi ayyirakena heµµhim± dis± d±sakammakar± paccupaµµhit± pañcahi µh±nehi ayyiraka½ anukampanti -- pubbuµµh±yino ca honti, pacch± nip±tino ca, dinn±d±yino ca, sukatakammakar± ca, kittivaººahar± ca. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi ayyirakena heµµhim± dis± d±sakammakar± paccupaµµhit± imehi pañcahi µh±nehi ayyiraka½ anukampanti. evamassa es± heµµhim± dis± paµicchann± hoti khem± appaµibhay±. 272. ``pañcahi kho, gahapatiputta, µh±nehi kulaputtena uparim± dis± samaºabr±hmaº± paccupaµµh±tabb± -- mettena k±yakammena mettena vac²kammena mettena manokammena an±vaµadv±rat±ya ±mis±nuppad±nena. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi kulaputtena uparim± dis± samaºabr±hmaº± paccupaµµhit± chahi µh±nehi kulaputta½ anukampanti -- p±p± niv±renti, kaly±ºe nivesenti, kaly±ºena manas± anukampanti, assuta½ s±venti, suta½ pariyod±penti, saggassa magga½ ±cikkhanti. imehi kho, gahapatiputta, pañcahi µh±nehi kulaputtena uparim± dis± samaºabr±hmaº± paccupaµµhit± imehi chahi µh±nehi kulaputta½ anukampanti. evamassa es± uparim± dis± paµicchann± hoti khem± appaµibhay±''ti. 273. idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± -- ``m±t±pit± dis± pubb±, ±cariy± dakkhiº± dis±. puttad±r± dis± pacch±, mitt±macc± ca uttar±.. ``d±sakammakar± heµµh±, uddha½ samaºabr±hmaº±. et± dis± namasseyya, alamatto kule gih².. ``paº¹ito s²lasampanno, saºho ca paµibh±nav±. niv±tavutti atthaddho, t±diso labhate yasa½.. ``uµµh±nako analaso, ±pad±su na vedhati. acchinnavutti medh±v², t±diso labhate yasa½.. ``saªg±hako mittakaro, vadaññ³ v²tamaccharo. net± vinet± anunet±, t±diso labhate yasa½.. ``d±nañca peyyavajjañca, atthacariy± ca y± idha. sam±nattat± ca dhammesu, tattha tattha yath±raha½. ete kho saªgah± loke, rathass±º²va y±yato.. ``ete ca saªgah± n±ssu, na m±t± puttak±raº±. labhetha m±na½ p³ja½ v±, pit± v± puttak±raº±.. ``yasm± ca saªgah± {saªgahe (ka0) aµµhakath±ya½ icchitap±µho} ete, sammapekkhanti {samavekkhanti (s²0 p²0 ka0)} paº¹it±. tasm± mahatta½ papponti, p±sa½s± ca bhavanti te''ti.. 274. eva½ vutte, siªg±lako gahapatiputto bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkanta½, bhante! abhikkanta½, bhante! seyyath±pi, bhante, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya `cakkhumanto r³p±ni dakkhant²'ti. evameva½ bhagavat± anekapariy±yena dhammo pak±sito. es±ha½, bhante, bhagavanta½ saraºa½ gacch±mi dhammañca bhikkhusa½ghañca. up±saka½ ma½ bhagav± dh±retu, ajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gata''nti. siªg±lasutta½ {siªg±lov±dasuttanta½ (p²0)} niµµhita½ aµµhama½. 9. ±µ±n±µiyasutta½ paµhamabh±ºav±ro 275. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati gijjhak³µe pabbate. atha kho catt±ro mah±r±j± {mah±r±j±no (ka0)} mahatiy± ca yakkhasen±ya mahatiy± ca gandhabbasen±ya mahatiy± ca kumbhaº¹asen±ya mahatiy± ca n±gasen±ya catuddisa½ rakkha½ µhapetv± catuddisa½ gumba½ µhapetv± catuddisa½ ovaraºa½ µhapetv± abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaºº± kevalakappa½ gijjhak³µa½ pabbata½ obh±setv± {gijjhak³µa½ obh±setv± (s²0 sy±0 p²0)} yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. tepi kho yakkh± appekacce bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su, appekacce bhagavat± saddhi½ sammodi½su, sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su, appekacce yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± ekamanta½ nis²di½su, appekacce n±magotta½ s±vetv± ekamanta½ nis²di½su, appekacce tuºh²bh³t± ekamanta½ nis²di½su. 276. ekamanta½ nisinno kho vessavaºo mah±r±j± bhagavanta½ etadavoca -- ``santi hi, bhante, u¼±r± yakkh± bhagavato appasann±. santi hi, bhante, u¼±r± yakkh± bhagavato pasann±. santi hi , bhante, majjhim± yakkh± bhagavato appasann±. santi hi, bhante, majjhim± yakkh± bhagavato pasann±. santi hi, bhante, n²c± yakkh± bhagavato appasann±. santi hi, bhante, n²c± yakkh± bhagavato pasann±. yebhuyyena kho pana, bhante, yakkh± appasann±yeva bhagavato. ta½ kissa hetu? bhagav± hi, bhante, p±º±tip±t± veramaºiy± dhamma½ deseti, adinn±d±n± veramaºiy± dhamma½ deseti, k±mesumicch±c±r± veramaºiy± dhamma½ deseti, mus±v±d± veramaºiy± dhamma½ deseti, sur±merayamajjappam±daµµh±n± veramaºiy± dhamma½ deseti. yebhuyyena kho pana, bhante, yakkh± appaµivirat±yeva p±º±tip±t±, appaµivirat± adinn±d±n±, appaµivirat± k±mesumicch±c±r±, appaµivirat± mus±v±d±, appaµivirat± sur±merayamajjappam±daµµh±n± . tesa½ ta½ hoti appiya½ aman±pa½. santi hi, bhante, bhagavato s±vak± araññavanapatth±ni pant±ni sen±san±ni paµisevanti appasadd±ni appanigghos±ni vijanav±t±ni manussar±hasseyyak±ni {manussar±haseyyak±ni (s²0 sy±0 p²0)} paµisall±nas±rupp±ni. tattha santi u¼±r± yakkh± niv±sino, ye imasmi½ bhagavato p±vacane appasann±. tesa½ pas±d±ya uggaºh±tu, bhante, bhagav± ±µ±n±µiya½ rakkha½ bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ guttiy± rakkh±ya avihi½s±ya ph±suvih±r±y±''ti. adhiv±sesi bhagav± tuºh²bh±vena. atha kho vessavaºo mah±r±j± bhagavato adhiv±sana½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ±µ±n±µiya½ rakkha½ abh±si -- 277. ``vipassissa ca {ime cak±r± por±ºapotthakesu natthi} namatthu, cakkhumantassa sir²mato. sikhissapi ca {ime cak±r± por±ºapotthakesu natthi} namatthu, sabbabh³t±nukampino.. ``vessabhussa ca {ime cak±r± por±ºapotthakesu natthi} namatthu, nh±takassa tapassino. namatthu kakusandhassa, m±rasen±pamaddino.. ``koº±gamanassa namatthu, br±hmaºassa vus²mato. kassapassa ca {ime cak±r± por±ºapotthakesu natthi} namatthu, vippamuttassa sabbadhi.. ``aªg²rasassa namatthu, sakyaputtassa sir²mato. yo ima½ dhamma½ desesi {dhammamadesesi (s²0 sy±0 p²0), dhamma½ deseti (?)}, sabbadukkh±pan³dana½.. ``ye c±pi nibbut± loke, yath±bh³ta½ vipassisu½. te jan± apisuº±tha {apisuº± (s²0 sy±0 p²0)}, mahant± v²tas±rad±.. ``hita½ devamanuss±na½, ya½ namassanti gotama½. vijj±caraºasampanna½, mahanta½ v²tas±rada½.. 278. ``yato uggacchati s³riyo {suriyo (s²0 sy±0 p²0)}, ±dicco maº¹al² mah±. yassa cuggaccham±nassa, sa½var²pi nirujjhati. yassa cuggate s³riye, `divaso'ti pavuccati.. ``rahadopi tattha gambh²ro, samuddo saritodako. eva½ ta½ tattha j±nanti, `samuddo saritodako'.. ``ito `s± purim± dis±', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. ``gandhabb±na½ adhipati {±dhipati (s²0 sy±0 p²0) evamuparipi}, `dhataraµµho'ti n±maso. ramat² naccag²tehi, gandhabbehi purakkhato.. ``putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. ``namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tasm± eva½ vademase.. ```jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama½'.. 279. ``yena pet± pavuccanti, pisuº± piµµhima½sik±. p±º±tip±tino ludd± {luddh± (p²0 ka0)}, cor± nekatik± jan±.. ``ito `s± dakkhiº± dis±', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. ``kumbhaº¹±na½ adhipati, `vir³¼ho' iti n±maso. ramat² naccag²tehi, kumbhaº¹ehi purakkhato.. ``putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. ``namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tasm± eva½ vademase.. ```jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama½'.. 280. ``yattha coggacchati s³riyo, ±dicco maº¹al² mah±. yassa coggaccham±nassa, divasopi nirujjhati. yassa coggate s³riye, `sa½var²'ti pavuccati.. ``rahadopi tattha gambh²ro, samuddo saritodako. eva½ ta½ tattha j±nanti, `samuddo saritodako'.. ``ito `s± pacchim± dis±', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. ``n±g±nañca adhipati, `vir³pakkho'ti n±maso. ramat² naccag²tehi, n±geheva purakkhato.. ``putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. ``namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tasm± eva½ vademase.. ```jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama½'.. 281. ``yena uttarakuruvho {uttarakur³ ramm± (s²0 sy±0 p²0)}, mah±neru sudassano. manuss± tattha j±yanti, amam± apariggah±.. ``na te b²ja½ pavapanti, napi n²yanti naªgal±. akaµµhap±kima½ s±li½, paribhuñjanti m±nus±.. ``akaºa½ athusa½ suddha½, sugandha½ taº¹ulapphala½. tuº¹ik²re pacitv±na, tato bhuñjanti bhojana½.. ``g±vi½ ekakhura½ katv±, anuyanti disodisa½. pasu½ ekakhura½ katv±, anuyanti disodisa½.. ``itthi½ v± v±hana½ {itth²-v±hana½ (s²0 p²0), itth²½ v±hana½ (sy±0)} katv±, anuyanti disodisa½. purisa½ v±hana½ katv±, anuyanti disodisa½.. ``kum±ri½ v±hana½ katv±, anuyanti disodisa½. kum±ra½ v±hana½ katv±, anuyanti disodisa½.. ``te y±ne abhiruhitv±, sabb± dis± anupariy±yanti {anupariyanti (sy±0)}. pac±r± tassa r±jino.. ``hatthiy±na½ assay±na½, dibba½ y±na½ upaµµhita½. p±s±d± sivik± ceva, mah±r±jassa yasassino.. ``tassa ca nagar± ahu, antalikkhe sum±pit±. ±µ±n±µ± kusin±µ± parakusin±µ±, n±µasuriy± {n±µapuriy± (s²0 p²0), n±µapariy± (sy±0)} parakusiµan±µ±.. ``uttarena kasivanto {kapivanto (s²0 sy±0 p²)}, janoghamaparena ca. navanavutiyo ambaraambaravatiyo, ±¼akamand± n±ma r±jadh±n².. ``kuverassa kho pana, m±risa, mah±r±jassa vis±º± n±ma r±jadh±n². tasm± kuvero mah±r±j±, `vessavaºo'ti pavuccati.. ``paccesanto pak±senti, tatol± tattal± tatotal±. ojasi tejasi tatojas², s³ro r±j± ariµµho nemi.. ``rahadopi tattha dharaº² n±ma, yato megh± pavassanti. vass± yato pat±yanti, sabh±pi tattha s±lavat² {bhagalavat² (s²0 sy±0 p²0)} n±ma.. ``yattha yakkh± payirup±santi, tattha niccaphal± rukkh±. n±n± dijagaº± yut±, may³rakoñc±bhirud±. kokil±d²hi vagguhi.. ``j²vañj²vakasaddettha, atho oµµhavacittak±. kukkuµak± {kukutthak± (s²0 p²0)} ku¼²rak±, vane pokkharas±tak±.. ``sukas±¼ikasaddettha, daº¹am±ºavak±ni ca. sobhati sabbak±la½ s±, kuverana¼in² sad±.. ``ito `s± uttar± dis±', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. ``yakkh±nañca adhipati, `kuvero' iti n±maso. ramat² naccag²tehi, yakkheheva purakkhato.. ``putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. ``te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. ``namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tasm± eva½ vademase.. ```jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama'''nti.. ``aya½ kho s±, m±risa, ±µ±n±µiy± rakkh± bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ guttiy± rakkh±ya avihi½s±ya ph±suvih±r±ya. 282. ``yassa kassaci, m±risa, bhikkhussa v± bhikkhuniy± v± up±sakassa v± up±sik±ya v± aya½ ±µ±n±µiy± rakkh± suggahit± bhavissati samatt± pariy±put± {pariy±puµ± (ka0)}. ta½ ce amanusso yakkho v± yakkhin² v± yakkhapotako v± yakkhapotik± v± yakkhamah±matto v± yakkhap±risajjo v± yakkhapac±ro v±, gandhabbo v± gandhabb² v± gandhabbapotako v± gandhabbapotik± v± gandhabbamah±matto v± gandhabbap±risajjo v± gandhabbapac±ro v±, kumbhaº¹o v± kumbhaº¹² v± kumbhaº¹apotako v± kumbhaº¹apotik± v± kumbhaº¹amah±matto v± kumbhaº¹ap±risajjo v± kumbhaº¹apac±ro v±, n±go v± n±g² v± n±gapotako v± n±gapotik± v± n±gamah±matto v± n±gap±risajjo v± n±gapac±ro v±, paduµµhacitto bhikkhu½ v± bhikkhuni½ v± up±saka½ v± up±sika½ v± gacchanta½ v± anugaccheyya, µhita½ v± upatiµµheyya, nisinna½ v± upanis²deyya, nipanna½ v± upanipajjeyya. na me so, m±risa, amanusso labheyya g±mesu v± nigamesu v± sakk±ra½ v± garuk±ra½ v±. na me so, m±risa, amanusso labheyya ±¼akamand±ya n±ma r±jadh±niy± vatthu½ v± v±sa½ v±. na me so, m±risa, amanusso labheyya yakkh±na½ samiti½ gantu½. apissu na½, m±risa, amanuss± an±vayhampi na½ kareyyu½ avivayha½. apissu na½, m±risa, amanuss± att±hipi paripuºº±hi paribh±s±hi paribh±seyyu½. apissu na½, m±risa, amanuss± ritta½pissa patta½ s²se nikkujjeyyu½. apissu na½, m±risa, amanuss± sattadh±pissa muddha½ ph±leyyu½. ``santi hi, m±risa, amanuss± caº¹± ruddh± {rudd± (s²0 p²0)} rabhas±, te neva mah±r±j±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ purisak±na½ ±diyanti. te kho te, m±risa, amanuss± mah±r±j±na½ avaruddh± n±ma vuccanti. seyyath±pi, m±risa, rañño m±gadhassa vijite mah±cor±. te neva rañño m±gadhassa ±diyanti, na rañño m±gadhassa purisak±na½ ±diyanti, na rañño m±gadhassa purisak±na½ purisak±na½ ±diyanti. te kho te, m±risa, mah±cor± rañño m±gadhassa avaruddh± n±ma vuccanti. evameva kho, m±risa, santi amanuss± caº¹± ruddh± rabhas±, te neva mah±r±j±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ purisak±na½ ±diyanti. te kho te, m±risa, amanuss± mah±r±j±na½ avaruddh± n±ma vuccanti. yo hi koci, m±risa, amanusso yakkho v± yakkhin² v±...pe0... gandhabbo v± gandhabb² v± ... kumbhaº¹o v± kumbhaº¹² v±... n±go v± n±g² v± n±gapotako v± n±gapotik± v± n±gamah±matto v± n±gap±risajjo v± n±gapac±ro v± paduµµhacitto bhikkhu½ v± bhikkhuni½ v± up±saka½ v± up±sika½ v± gacchanta½ v± anugaccheyya, µhita½ v± upatiµµheyya, nisinna½ v± upanis²deyya, nipanna½ v± upanipajjeyya. imesa½ yakkh±na½ mah±yakkh±na½ sen±pat²na½ mah±sen±pat²na½ ujjh±petabba½ vikkanditabba½ viravitabba½ -- `aya½ yakkho gaºh±ti, aya½ yakkho ±visati, aya½ yakkho heµheti, aya½ yakkho viheµheti, aya½ yakkho hi½sati, aya½ yakkho vihi½sati, aya½ yakkho na muñcat²'ti. 283. ``katamesa½ yakkh±na½ mah±yakkh±na½ sen±pat²na½ mah±sen±pat²na½? ``indo somo varuºo ca, bh±radv±jo paj±pati. candano k±maseµµho ca, kinnughaº¹u nighaº¹u ca.. ``pan±do opamañño ca, devas³to ca m±tali. cittaseno ca gandhabbo, na¼o r±j± janesabho {janosabho (sy±0)}.. ``s±t±giro hemavato, puººako karatiyo gu¼o. sivako mucalindo ca, vess±mitto yugandharo.. ``gop±lo supparodho ca {suppagedho ca (s²0 sy±0 p²0)}, hiri netti {hir² nett² (s²0 p²0)} ca mandiyo. pañc±lacaº¹o ±¼avako, pajjunno sumano sumukho. dadhimukho maºi m±ºivaro {maºi m±nicaro (sy±0 p²0)} d²gho, atho ser²sako saha.. ``imesa½ yakkh±na½ mah±yakkh±na½ sen±pat²na½ mah±sen±pat²na½ ujjh±petabba½ vikkanditabba½ viravitabba½ -- `aya½ yakkho gaºh±ti, aya½ yakkho ±visati, aya½ yakkho heµheti, aya½ yakkho viheµheti, aya½ yakkho hi½sati, aya½ yakkho vihi½sati, aya½ yakkho na muñcat²'ti. ``aya½ kho s±, m±risa, ±µ±n±µiy± rakkh± bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ guttiy± rakkh±ya avihi½s±ya ph±suvih±r±ya. handa ca d±ni maya½, m±risa, gacch±ma bahukicc± maya½ bahukaraº²y±''ti. ``yassad±ni tumhe mah±r±j±no k±la½ maññath±''ti. 284. atha kho catt±ro mah±r±j± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± tatthevantaradh±yi½su. tepi kho yakkh± uµµh±y±san± appekacce bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± tatthevantaradh±yi½su. appekacce bhagavat± saddhi½ sammodi½su, sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± tatthevantaradh±yi½su . appekacce yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± tatthevantaradh±yi½su. appekacce n±magotta½ s±vetv± tatthevantaradh±yi½su. appekacce tuºh²bh³t± tatthevantaradh±yi½s³ti. paµhamabh±ºav±ro niµµhito. dutiyabh±ºav±ro 285. atha kho bhagav± tass± rattiy± accayena bhikkh³ ±mantesi -- ``ima½, bhikkhave, ratti½ catt±ro mah±r±j± mahatiy± ca yakkhasen±ya mahatiy± ca gandhabbasen±ya mahatiy± ca kumbhaº¹asen±ya mahatiy± ca n±gasen±ya catuddisa½ rakkha½ µhapetv± catuddisa½ gumba½ µhapetv± catuddisa½ ovaraºa½ µhapetv± abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaºº± kevalakappa½ gijjhak³µa½ pabbata½ obh±setv± yen±ha½ tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. tepi kho, bhikkhave, yakkh± appekacce ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce may± saddhi½ sammodi½su, sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce yen±ha½ tenañjali½ paº±metv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce n±magotta½ s±vetv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce tuºh²bh³t± ekamanta½ nis²di½su. 286. ``ekamanta½ nisinno kho, bhikkhave, vessavaºo mah±r±j± ma½ etadavoca -- `santi hi, bhante, u¼±r± yakkh± bhagavato appasann±...pe0... santi hi , bhante n²c± yakkh± bhagavato pasann±. yebhuyyena kho pana, bhante, yakkh± appasann±yeva bhagavato. ta½ kissa hetu? bhagav± hi, bhante, p±º±tip±t± veramaºiy± dhamma½ deseti... sur±merayamajjappam±daµµh±n± veramaºiy± dhamma½ deseti. yebhuyyena kho pana, bhante, yakkh± appaµivirat±yeva p±º±tip±t±... appaµivirat± sur±merayamajjappam±daµµh±n±. tesa½ ta½ hoti appiya½ aman±pa½. santi hi, bhante, bhagavato s±vak± araññavanapatth±ni pant±ni sen±san±ni paµisevanti appasadd±ni appanigghos±ni vijanav±t±ni manussar±hasseyyak±ni paµisall±nas±rupp±ni. tattha santi u¼±r± yakkh± niv±sino, ye imasmi½ bhagavato p±vacane appasann±, tesa½ pas±d±ya uggaºh±tu, bhante, bhagav± ±µ±n±µiya½ rakkha½ bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ guttiy± rakkh±ya avihi½s±ya ph±suvih±r±y±'ti. adhiv±sesi½ kho aha½, bhikkhave, tuºh²bh±vena. atha kho, bhikkhave, vessavaºo mah±r±j± me adhiv±sana½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ±µ±n±µiya½ rakkha½ abh±si -- 287. `vipassissa ca namatthu, cakkhumantassa sir²mato. sikhissapi ca namatthu, sabbabh³t±nukampino.. `vessabhussa ca namatthu, nh±takassa tapassino. namatthu kakusandhassa, m±rasen±pamaddino.. `koº±gamanassa namatthu, br±hmaºassa vus²mato. kassapassa ca namatthu, vippamuttassa sabbadhi.. `aªg²rasassa namatthu, sakyaputtassa sir²mato. yo ima½ dhamma½ desesi, sabbadukkh±pan³dana½.. `ye c±pi nibbut± loke, yath±bh³ta½ vipassisu½. te jan± apisuº±tha, mahant± v²tas±rad±.. `hita½ devamanuss±na½, ya½ namassanti gotama½. vijj±caraºasampanna½, mahanta½ v²tas±rada½.. 288. `yato uggacchati s³riyo, ±dicco maº¹al² mah±. yassa cuggaccham±nassa, sa½var²pi nirujjhati. yassa cuggate s³riye, ``divaso''ti pavuccati.. `rahadopi tattha gambh²ro, samuddo saritodako. eva½ ta½ tattha j±nanti, ``samuddo saritodako''.. `ito ``s± purim± dis±'', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. `gandhabb±na½ adhipati, ``dhataraµµho''ti n±maso. ramat² naccag²tehi, gandhabbehi purakkhato.. `putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. `te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. `namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tass± eva½ vademase.. ``jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama½''.. 289. `yena pet± pavuccanti, pisuº± piµµhima½sik±. p±º±tip±tino ludd±, cor± nekatik± jan±.. `ito ``s± dakkhiº± dis±'', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. `kumbhaº¹±na½ adhipati, ``vir³¼ho'' iti n±maso. ramat² naccag²tehi, kumbhaº¹ehi purakkhato.. `putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. `te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. `namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tasm± eva½ vademase.. ``jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama½''.. 290. `yattha coggacchati s³riyo, ±dicco maº¹al² mah±. yassa coggaccham±nassa, divasopi nirujjhati. yassa coggate s³riye, ``sa½var²''ti pavuccati.. `rahadopi tattha gambh²ro, samuddo saritodako. eva½ ta½ tattha j±nanti, samuddo saritodako.. `ito ``s± pacchim± dis±'', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. `n±g±nañca adhipati, ``vir³pakkho''ti n±maso. ramat² naccag²tehi, n±geheva purakkhato.. `putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. `te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. `namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tasm± eva½ vademase.. ``jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama½''.. 291. `yena uttarakuruvho, mah±neru sudassano. manuss± tattha j±yanti, amam± apariggah±.. `na te b²ja½ pavapanti, n±pi n²yanti naªgal±. akaµµhap±kima½ s±li½, paribhuñjanti m±nus±.. `akaºa½ athusa½ suddha½, sugandha½ taº¹ulapphala½. tuº¹ik²re pacitv±na, tato bhuñjanti bhojana½.. `g±vi½ ekakhura½ katv±, anuyanti disodisa½. pasu½ ekakhura½ katv±, anuyanti disodisa½.. `itthi½ v± v±hana½ katv±, anuyanti disodisa½. purisa½ v±hana½ katv±, anuyanti disodisa½.. `kum±ri½ v±hana½ katv±, anuyanti disodisa½. kum±ra½ v±hana½ katv±, anuyanti disodisa½.. `te y±ne abhiruhitv±, sabb± dis± anupariy±yanti. pac±r± tassa r±jino.. `hatthiy±na½ assay±na½, dibba½ y±na½ upaµµhita½. p±s±d± sivik± ceva, mah±r±jassa yasassino.. `tassa ca nagar± ahu, antalikkhe sum±pit±. ±µ±n±µ± kusin±µ± parakusin±µ±, n±µasuriy± parakusiµan±µ±.. `uttarena kasivanto, janoghamaparena ca. navanavutiyo ambaraambaravatiyo, ±¼akamand± n±ma r±jadh±n².. `kuverassa kho pana, m±risa, mah±r±jassa vis±º± n±ma r±jadh±n². tasm± kuvero mah±r±j±, ``vessavaºo''ti pavuccati.. `paccesanto pak±senti, tatol± tattal± tatotal±. ojasi tejasi tatojas², s³ro r±j± ariµµho nemi.. `rahadopi tattha dharaº² n±ma, yato megh± pavassanti. vass± yato pat±yanti, sabh±pi tattha s±lavat² n±ma.. `yattha yakkh± payirup±santi, tattha niccaphal± rukkh±. n±n± dijagaº± yut±, may³rakoñc±bhirud±. kokil±d²hi vagguhi.. `j²vañj²vakasaddettha, atho oµµhavacittak±. kukkuµak± ku¼²rak±, vane pokkharas±tak±.. `sukas±¼ika saddettha, daº¹am±ºavak±ni ca. sobhati sabbak±la½ s±, kuverana¼in² sad±.. `ito ``s± uttar± dis±'', iti na½ ±cikkhat² jano. ya½ disa½ abhip±leti, mah±r±j± yasassi so.. `yakkh±nañca adhipati, ``kuvero'' iti n±maso. ramat² naccag²tehi, yakkheheva purakkhato.. `putt±pi tassa bahavo, ekan±m±ti me suta½. as²ti dasa eko ca, indan±m± mahabbal±.. `te c±pi buddha½ disv±na, buddha½ ±diccabandhuna½. d³ratova namassanti, mahanta½ v²tas±rada½.. `namo te puris±jañña, namo te purisuttama. kusalena samekkhasi, amanuss±pi ta½ vandanti. suta½ neta½ abhiºhaso, tasm± eva½ vademase.. ``jina½ vandatha gotama½, jina½ vand±ma gotama½. vijj±caraºasampanna½, buddha½ vand±ma gotama''nti.. 292. `aya½ kho s±, m±risa , ±µ±n±µiy± rakkh± bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ guttiy± rakkh±ya avihi½s±ya ph±suvih±r±ya. yassa kassaci, m±risa, bhikkhussa v± bhikkhuniy± v± up±sakassa v± up±sik±ya v± aya½ ±µ±n±µiy± rakkh± suggahit± bhavissati samatt± pariy±put± ta½ ce amanusso yakkho v± yakkhin² v±...pe0... gandhabbo v± gandhabb² v±...pe0... kumbhaº¹o v± kumbhaº¹² v±...pe0... n±go v± n±g² v± n±gapotako v± n±gapotik± v± n±gamah±matto v± n±gap±risajjo v± n±gapac±ro v±, paduµµhacitto bhikkhu½ v± bhikkhuni½ v± up±saka½ v± up±sika½ v± gacchanta½ v± anugaccheyya, µhita½ v± upatiµµheyya, nisinna½ v± upanis²deyya, nipanna½ v± upanipajjeyya. na me so, m±risa, amanusso labheyya g±mesu v± nigamesu v± sakk±ra½ v± garuk±ra½ v±. na me so, m±risa, amanusso labheyya ±¼akamand±ya n±ma r±jadh±niy± vatthu½ v± v±sa½ v±. na me so, m±risa, amanusso labheyya yakkh±na½ samiti½ gantu½. apissu na½, m±risa, amanuss± an±vayhampi na½ kareyyu½ avivayha½. apissu na½, m±risa, amanuss± att±hi paripuºº±hi paribh±s±hi paribh±seyyu½. apissu na½, m±risa, amanuss± ritta½pissa patta½ s²se nikkujjeyyu½. apissu na½, m±risa, amanuss± sattadh±pissa muddha½ ph±leyyu½. santi hi, m±risa, amanuss± caº¹± ruddh± rabhas±, te neva mah±r±j±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ purisak±na½ ±diyanti. te kho te, m±risa, amanuss± mah±r±j±na½ avaruddh± n±ma vuccanti. seyyath±pi, m±risa, rañño m±gadhassa vijite mah±cor±. te neva rañño m±gadhassa ±diyanti, na rañño m±gadhassa purisak±na½ ±diyanti, na rañño m±gadhassa purisak±na½ purisak±na½ ±diyanti. te kho te, m±risa, mah±cor± rañño m±gadhassa avaruddh± n±ma vuccanti. evameva kho, m±risa, santi amanuss± caº¹± ruddh± rabhas±, te neva mah±r±j±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ ±diyanti, na mah±r±j±na½ purisak±na½ purisak±na½ ±diyanti. te kho te, m±risa, amanuss± mah±r±j±na½ avaruddh± n±ma vuccanti. yo hi koci, m±risa, amanusso yakkho v± yakkhin² v±...pe0... gandhabbo v± gandhabb² v±...pe0... kumbhaº¹o v± kumbhaº¹² v±...pe0... n±go v± n±g² v±...pe0... paduµµhacitto bhikkhu½ v± bhikkhuni½ v± up±saka½ v± up±sika½ v± gacchanta½ v± upagaccheyya, µhita½ v± upatiµµheyya, nisinna½ v± upanis²deyya, nipanna½ v± upanipajjeyya. imesa½ yakkh±na½ mah±yakkh±na½ sen±pat²na½ mah±sen±pat²na½ ujjh±petabba½ vikkanditabba½ viravitabba½ -- `aya½ yakkho gaºh±ti, aya½ yakkho ±visati, aya½ yakkho heµheti, aya½ yakkho viheµheti, aya½ yakkho hi½sati, aya½ yakkho vihi½sati, aya½ yakkho na muñcat²'ti. 293. `katamesa½ yakkh±na½ mah±yakkh±na½ sen±pat²na½ mah±sen±pat²na½? `indo somo varuºo ca, bh±radv±jo paj±pati. candano k±maseµµho ca, kinnughaº¹u nighaº¹u ca.. `pan±do opamañño ca, devas³to ca m±tali. cittaseno ca gandhabbo, na¼o r±j± janesabho.. `s±t±giro hevamato, puººako karatiyo gu¼o. sivako mucalindo ca, vess±mitto yugandharo.. `gop±lo supparodho ca, hiri netti ca mandiyo. pañc±lacaº¹o ±¼avako, pajjunno sumano sumukho. dadhimukho maºi m±ºivaro d²gho, atho ser²sako saha.. `imesa½ yakkh±na½ mah±yakkh±na½ sen±pat²na½ mah±sen±pat²na½ ujjh±petabba½ vikkanditabba½ viravitabba½ -- ``aya½ yakkho gaºh±ti, aya½ yakkho ±visati, aya½ yakkho heµheti, aya½ yakkho viheµheti, aya½ yakkho hi½sati, aya½ yakkho vihi½sati, aya½ yakkho na muñcat²''ti. aya½ kho, m±risa, ±µ±n±µiy± rakkh± bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ guttiy± rakkh±ya avihi½s±ya ph±suvih±r±ya. handa ca d±ni maya½, m±risa, gacch±ma, bahukicc± maya½ bahukaraº²y±'''ti. ```yassa d±ni tumhe mah±r±j±no k±la½ maññath±'''ti. 294. ``atha kho, bhikkhave, catt±ro mah±r±j± uµµh±y±san± ma½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± tatthevantaradh±yi½su. tepi kho, bhikkhave, yakkh± uµµh±y±san± appekacce ma½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± tatthevantaradh±yi½su. appekacce may± saddhi½ sammodi½su, sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± tatthevantaradh±yi½su. appekacce yen±ha½ tenañjali½ paº±metv± tatthevantaradh±yi½su. appekacce n±magotta½ s±vetv± tatthevantaradh±yi½su. appekacce tuºh²bh³t± tatthevantaradh±yi½su. 295. ``uggaºh±tha , bhikkhave, ±µ±n±µiya½ rakkha½. pariy±puº±tha, bhikkhave, ±µ±n±µiya½ rakkha½. dh±retha, bhikkhave, ±µ±n±µiya½ rakkha½. atthasa½hit± {atthasa½hit±ya½ (sy±0)}, bhikkhave, ±µ±n±µiy± rakkh± bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½ guttiy± rakkh±ya avihi½s±ya ph±suvih±r±y±''ti. idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti. ±µ±n±µiyasutta½ niµµhita½ navama½. 10. saªg²tisutta½ 296. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± mallesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ pañcamattehi bhikkhusatehi yena p±v± n±ma mall±na½ nagara½ tadavasari. tatra suda½ bhagav± p±v±ya½ viharati cundassa kamm±raputtassa ambavane. ubbhatakanavasandh±g±ra½ 297. tena kho pana samayena p±veyyak±na½ mall±na½ ubbhataka½ n±ma nava½ sandh±g±ra½ {santh±g±ra½ (s²0 p²0), saºµh±g±ra½ (sy±0 ka½0)} acirak±rita½ hoti anajjh±vuµµha½ {anajjh±vuttha½ (s²0 sy±0 p²0 ka0)} samaºena v± br±hmaºena v± kenaci v± manussabh³tena. assosu½ kho p±veyyak± mall± -- ``bhagav± kira mallesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ pañcamattehi bhikkhusatehi p±va½ anuppatto p±v±ya½ viharati cundassa kamm±raputtassa ambavane''ti. atha kho p±veyyak± mall± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho p±veyyak± mall± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``idha, bhante, p±veyyak±na½ mall±na½ ubbhataka½ n±ma nava½ sandh±g±ra½ acirak±rita½ hoti anajjh±vuµµha½ samaºena v± br±hmaºena v± kenaci v± manussabh³tena. tañca kho, bhante, bhagav± paµhama½ paribhuñjatu, bhagavat± paµhama½ paribhutta½ pacch± p±veyyak± mall± paribhuñjissanti. tadassa p±veyyak±na½ mall±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±y±''ti. adhiv±sesi kho bhagav± tuºh²bh±vena. 298. atha kho p±veyyak± mall± bhagavato adhiv±sana½ viditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± yena sandh±g±ra½ tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± sabbasanthari½ {sabbasanthari½ santhata½ (ka0)} sandh±g±ra½ santharitv± bhagavato ±san±ni paññ±petv± udakamaºika½ patiµµhapetv± telapad²pa½ ±ropetv± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho te p±veyyak± mall± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``sabbasantharisanthata½ {sabbasanthari½ santhata½ (s²0 p²0 ka0)}, bhante, sandh±g±ra½, bhagavato ±san±ni paññatt±ni, udakamaºiko patiµµh±pito, telapad²po ±ropito. yassad±ni, bhante, bhagav± k±la½ maññat²''ti. 299. atha kho bhagav± niv±setv± pattac²varam±d±ya saddhi½ bhikkhusaªghena yena sandh±g±ra½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± p±de pakkh±letv± sandh±g±ra½ pavisitv± majjhima½ thambha½ niss±ya puratth±bhimukho nis²di. bhikkhusaªghopi kho p±de pakkh±letv± sandh±g±ra½ pavisitv± pacchima½ bhitti½ niss±ya puratth±bhimukho nis²di bhagavanta½yeva purakkhatv±. p±veyyak±pi kho mall± p±de pakkh±letv± sandh±g±ra½ pavisitv± puratthima½ bhitti½ niss±ya pacchim±bhimukh± nis²di½su bhagavanta½yeva purakkhatv±. atha kho bhagav± p±veyyake malle bahudeva ratti½ dhammiy± kath±ya sandassetv± sam±dapetv± samuttejetv± sampaha½setv± uyyojesi -- ``abhikkant± kho, v±seµµh±, ratti. yassad±ni tumhe k±la½ maññath±''ti. ``eva½, bhante''ti kho p±veyyak± mall± bhagavato paµissutv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakkami½su. 300. atha kho bhagav± acirapakkantesu p±veyyakesu mallesu tuºh²bh³ta½ tuºh²bh³ta½ bhikkhusa½gha½ anuviloketv± ±yasmanta½ s±riputta½ ±mantesi -- ``vigatathinamiddho {vigatath²namiddho (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} kho, s±riputta, bhikkhusaªgho. paµibh±tu ta½, s±riputta, bhikkh³na½ dhamm²kath±. piµµhi me ±gil±yati. tamaha½ ±yamiss±m²''ti {±yameyy±m²ti (sy±0 ka½0)}. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± s±riputto bhagavato paccassosi. atha kho bhagav± catugguºa½ saªgh±µi½ paññapetv± dakkhiºena passena s²haseyya½ kappesi p±de p±da½ acc±dh±ya, sato sampaj±no uµµh±nasañña½ manasi karitv±. bhinnanigaºµhavatthu 301. tena kho pana samayena nigaºµho n±µaputto p±v±ya½ adhun±k±laªkato hoti. tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh± dvedhikaj±t± {ddhe¼hakaj±t± (sy±0 ka½0)} bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti {vicaranti (sy±0 ka½0)} -- ``na tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±si, aha½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±mi, ki½ tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±nissasi! micch±paµipanno tvamasi, ahamasmi samm±paµipanno. sahita½ me, asahita½ te. purevacan²ya½ pacch± avaca, pacch±vacan²ya½ pure avaca. adhiciººa½ te vipar±vatta½, ±ropito te v±do, niggahito tvamasi, cara v±dappamokkh±ya, nibbeµhehi v± sace pahos²''ti. vadhoyeva kho maññe nigaºµhesu n±µaputtiyesu vattati. yepi {yepi te (s²0 p²0)} nigaºµhassa n±µaputtassa s±vak± gih² od±tavasan± , tepi nigaºµhesu n±µaputtiyesu nibbinnar³p± virattar³p± paµiv±nar³p±, yath± ta½ durakkh±te dhammavinaye duppavedite aniyy±nike anupasamasa½vattanike asamm±sambuddhappavedite bhinnath³pe appaµisaraºe. 302. atha kho ±yasm± s±riputto bhikkh³ ±mantesi -- ``nigaºµho, ±vuso, n±µaputto p±v±ya½ adhun±k±laªkato, tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh± dvedhikaj±t±...pe0... bhinnath³pe appaµisaraºe''. ``evañheta½, ±vuso, hoti durakkh±te dhammavinaye duppavedite aniyy±nike anupasamasa½vattanike asamm±sambuddhappavedite. aya½ kho pan±vuso amh±ka½ {asm±ka½ (p²0)} bhagavat± {bhagavato (ka0 s²0)} dhammo sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito. tattha sabbeheva saªg±yitabba½, na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. ``katamo c±vuso, amh±ka½ bhagavat± {bhagavato (ka0 s²0)} dhammo sv±kkh±to suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito; yattha sabbeheva saªg±yitabba½, na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½? ekaka½ 303. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena eko dhammo sammadakkh±to. tattha sabbeheva saªg±yitabba½, na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½ , tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katamo eko dhammo? sabbe satt± ±h±raµµhitik±. sabbe satt± saªkh±raµµhitik±. aya½ kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena eko dhammo sammadakkh±to. tattha sabbeheva saªg±yitabba½, na vivaditabba½ , yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. duka½ 304. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena dve dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½, na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame dve {dve dhammo (sy±0 ka½0) evamuparipi}? ``n±mañca r³pañca. ``avijj± ca bhavataºh± ca. ``bhavadiµµhi ca vibhavadiµµhi ca. ``ahirikañca {ahir²kañca (katthaci)} anottappañca. ``hir² ca ottappañca. ``dovacassat± ca p±pamittat± ca. ``sovacassat± ca kaly±ºamittat± ca. ``±pattikusalat± ca ±pattivuµµh±nakusalat± ca. ``sam±pattikusalat± ca sam±pattivuµµh±nakusalat± ca. ``dh±tukusalat± ca manasik±rakusalat± ca. ``±yatanakusalat± ca paµiccasamupp±dakusalat± ca. ``µh±nakusalat± ca aµµh±nakusalat± ca. ``ajjavañca lajjavañca. ``khanti ca soraccañca. ``s±khalyañca paµisanth±ro ca. ``avihi½s± ca soceyyañca. ``muµµhassaccañca asampajaññañca. ``sati ca sampajaññañca . ``indriyesu aguttadv±rat± ca bhojane amattaññut± ca. ``indriyesu guttadv±rat± ca bhojane mattaññut± ca. ``paµisaªkh±nabalañca {paµisandh±nabalañca (sy±0)} bh±van±balañca. ``satibalañca sam±dhibalañca. ``samatho ca vipassan± ca. ``samathanimittañca paggahanimittañca. ``paggaho ca avikkhepo ca. ``s²lavipatti ca diµµhivipatti ca. ``s²lasampad± ca diµµhisampad± ca. ``s²lavisuddhi ca diµµhivisuddhi ca. ``diµµhivisuddhi kho pana yath± diµµhissa ca padh±na½. ``sa½vego ca sa½vejan²yesu µh±nesu sa½viggassa ca yoniso padh±na½. ``asantuµµhit± ca kusalesu dhammesu appaµiv±nit± ca padh±nasmi½. ``vijj± ca vimutti ca. ``khayeñ±ºa½ anupp±deñ±ºa½. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena dve dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½, na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. tika½ 305. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena tayo dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame tayo? ``t²ºi akusalam³l±ni -- lobho akusalam³la½, doso akusalam³la½, moho akusalam³la½. ``t²ºi kusalam³l±ni -- alobho kusalam³la½, adoso kusalam³la½, amoho kusalam³la½. ``t²ºi duccarit±ni -- k±yaduccarita½, vac²duccarita½, manoduccarita½. ``t²ºi sucarit±ni -- k±yasucarita½, vac²sucarita½ , manosucarita½. ``tayo akusalavitakk± -- k±mavitakko, by±p±davitakko, vihi½s±vitakko. ``tayo kusalavitakk± -- nekkhammavitakko, aby±p±davitakko, avihi½s±vitakko. ``tayo akusalasaªkapp± -- k±masaªkappo, by±p±dasaªkappo, vihi½s±saªkappo. ``tayo kusalasaªkapp± -- nekkhammasaªkappo, aby±p±dasaªkappo, avihi½s±saªkappo. ``tisso akusalasaññ± -- k±masaññ±, by±p±dasaññ±, vihi½s±saññ±. ``tisso kusalasaññ± -- nekkhammasaññ±, aby±p±dasaññ±, avihi½s±saññ±. ``tisso akusaladh±tuyo -- k±madh±tu, by±p±dadh±tu, vihi½s±dh±tu. ``tisso kusaladh±tuyo -- nekkhammadh±tu, aby±p±dadh±tu, avihi½s±dh±tu. ``apar±pi tisso dh±tuyo -- k±madh±tu, r³padh±tu, ar³padh±tu. ``apar±pi tisso dh±tuyo -- r³padh±tu, ar³padh±tu, nirodhadh±tu. ``apar±pi tisso dh±tuyo -- h²nadh±tu, majjhimadh±tu, paº²tadh±tu. ``tisso taºh± -- k±mataºh±, bhavataºh±, vibhavataºh±. ``apar±pi tisso taºh± -- k±mataºh±, r³pataºh±, ar³pataºh±. ``apar±pi tisso taºh± -- r³pataºh±, ar³pataºh±, nirodhataºh±. ``t²ºi sa½yojan±ni -- sakk±yadiµµhi, vicikicch±, s²labbatapar±m±so. ``tayo ±sav± -- k±m±savo, bhav±savo, avijj±savo. ``tayo bhav± -- k±mabhavo, r³pabhavo, ar³pabhavo. ``tisso esan± -- k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan±. ``tisso vidh± -- seyyohamasm²ti vidh±, sadisohamasm²ti vidh±, h²nohamasm²ti vidh±. ``tayo addh± -- at²to addh±, an±gato addh±, paccuppanno addh±. ``tayo ant± -- sakk±yo anto, sakk±yasamudayo anto, sakk±yanirodho anto. ``tisso vedan± -- sukh± vedan±, dukkh± vedan±, adukkhamasukh± vedan±. ``tisso dukkhat± -- dukkhadukkhat±, saªkh±radukkhat±, vipariº±madukkhat±. ``tayo r±s² -- micchattaniyato r±si, sammattaniyato r±si, aniyato r±si. ``tayo tam± {tisso kaªkh± (bah³su) aµµhakath± oloketabb±} -- at²ta½ v± addh±na½ ±rabbha kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati, an±gata½ v± addh±na½ ±rabbha kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati, etarahi v± paccuppanna½ addh±na½ ±rabbha kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati. ``t²ºi tath±gatassa arakkheyy±ni -- parisuddhak±yasam±c±ro ±vuso tath±gato, natthi tath±gatassa k±yaduccarita½, ya½ tath±gato rakkheyya -- `m± me ida½ paro aññ±s²'ti. parisuddhavac²sam±c±ro ±vuso, tath±gato, natthi tath±gatassa vac²duccarita½, ya½ tath±gato rakkheyya -- `m± me ida½ paro aññ±s²'ti. parisuddhamanosam±c±ro, ±vuso, tath±gato, natthi tath±gatassa manoduccarita½ ya½ tath±gato rakkheyya -- `m± me ida½ paro aññ±s²'ti. ``tayo kiñcan± -- r±go kiñcana½, doso kiñcana½, moho kiñcana½. ``tayo agg² -- r±gaggi, dosaggi, mohaggi. ``aparepi tayo agg² -- ±huneyyaggi, gahapataggi, dakkhiºeyyaggi. ``tividhena r³pasaªgaho -- sanidassanasappaµigha½ r³pa½ {sanidassanasappaµighar³pa½ (sy±0 ka½0) evamitaradvayepi}, anidassanasappaµigha½ r³pa½, anidassanaappaµigha½ r³pa½. ``tayo saªkh±r± -- puññ±bhisaªkh±ro, apuññ±bhisaªkh±ro , ±neñj±bhisaªkh±ro. ``tayo puggal± -- sekkho puggalo, asekkho puggalo, nevasekkhon±sekkho puggalo. ``tayo ther± -- j±tithero, dhammathero, sammutithero {sammatithero (sy±0 ka½0)}. ``t²ºi puññakiriyavatth³ni -- d±namaya½ puññakiriyavatthu, s²lamaya½ puññakiriyavatthu, bh±van±maya½ puññakiriyavatthu. ``t²ºi codan±vatth³ni -- diµµhena, sutena, parisaªk±ya. ``tisso k±m³papattiyo {k±muppattiyo (s²0), k±mupapattiyo (sy±0 p²0 ka0)} -- sant±vuso satt± paccupaµµhitak±m±, te paccupaµµhitesu k±mesu vasa½ vattenti, seyyath±pi manuss± ekacce ca dev± ekacce ca vinip±tik±. aya½ paµham± k±m³papatti. sant±vuso, satt± nimmitak±m±, te nimminitv± nimminitv± k±mesu vasa½ vattenti, seyyath±pi dev± nimm±narat². aya½ dutiy± k±m³papatti. sant±vuso satt± paranimmitak±m±, te paranimmitesu k±mesu vasa½ vattenti, seyyath±pi dev± paranimmitavasavatt². aya½ tatiy± k±m³papatti. ``tisso sukh³papattiyo {sukhupapattiyo (sy±0 p²0 ka0)} -- sant±vuso satt± {satt± sukha½ (sy±0 ka½0)} upp±detv± upp±detv± sukha½ viharanti, seyyath±pi dev± brahmak±yik±. aya½ paµham± sukh³papatti. sant±vuso, satt± sukhena abhisann± parisann± parip³r± paripphuµ±. te kad±ci karahaci ud±na½ ud±nenti -- `aho sukha½, aho sukha'nti , seyyath±pi dev± ±bhassar±. aya½ dutiy± sukh³papatti. sant±vuso, satt± sukhena abhisann± parisann± parip³r± paripphuµ±. te santa½yeva tusit± {santusit± (sy±0 ka½0)} sukha½ {cittasukha½ (sy±0 ka0)} paµisa½vedenti, seyyath±pi dev± subhakiºh±. aya½ tatiy± sukh³papatti . ``tisso paññ± -- sekkh± paññ±, asekkh± paññ±, nevasekkh±n±sekkh± paññ±. ``apar±pi tisso paññ± -- cint±may± paññ±, sutamay± paññ±, bh±van±may± paññ±. ``t²º±vudh±ni -- sut±vudha½, pavivek±vudha½, paññ±vudha½. ``t²ºindriy±ni -- anaññ±taññass±m²tindriya½, aññindriya½, aññ±t±vindriya½. ``t²ºi cakkh³ni -- ma½sacakkhu, dibbacakkhu, paññ±cakkhu. ``tisso sikkh± -- adhis²lasikkh±, adhicittasikkh±, adhipaññ±sikkh±. ``tisso bh±van± -- k±yabh±van±, cittabh±van±, paññ±bh±van±. ``t²ºi anuttariy±ni -- dassan±nuttariya½, paµipad±nuttariya½, vimutt±nuttariya½. ``tayo sam±dh² -- savitakkasavic±ro sam±dhi, avitakkavic±ramatto sam±dhi, avitakkaavic±ro sam±dhi. ``aparepi tayo sam±dh² -- suññato sam±dhi, animitto sam±dhi, appaºihito sam±dhi. ``t²ºi soceyy±ni -- k±yasoceyya½, vac²soceyya½, manosoceyya½. ``t²ºi moneyy±ni -- k±yamoneyya½, vac²moneyya½, manomoneyya½. ``t²ºi kosall±ni -- ±yakosalla½, ap±yakosalla½, up±yakosalla½. ``tayo mad± -- ±rogyamado, yobbanamado, j²vitamado. ``t²ºi ±dhipateyy±ni -- att±dhipateyya½, lok±dhipateyya½, dhamm±dhipateyya½. ``t²ºi kath±vatth³ni -- at²ta½ v± addh±na½ ±rabbha katha½ katheyya -- `eva½ ahosi at²tamaddh±na'nti; an±gata½ v± addh±na½ ±rabbha katha½ katheyya -- `eva½ bhavissati an±gatamaddh±na'nti; etarahi v± paccuppanna½ addh±na½ ±rabbha katha½ katheyya -- `eva½ hoti etarahi paccuppanna½ addh±na'nti. ``tisso vijj± -- pubbeniv±s±nussatiñ±ºa½ vijj±, satt±na½ cut³pap±teñ±ºa½ vijj±, ±sav±na½ khayeñ±ºa½ vijj±. ``tayo vih±r± -- dibbo vih±ro, brahm± vih±ro, ariyo vih±ro. ``t²ºi p±µih±riy±ni -- iddhip±µih±riya½, ±desan±p±µih±riya½, anus±san²p±µih±riya½. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena tayo dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. catukka½ 306. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena catt±ro dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½, na vivaditabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame catt±ro? ``catt±ro satipaµµh±n±. idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su vedan±nupass²...pe0... citte citt±nupass²...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. ``catt±ro sammappadh±n±. idh±vuso, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati. uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati. anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati. uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati. ``catt±ro iddhip±d±. idh±vuso, bhikkhu chandasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. cittasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. v²riyasam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. v²ma½s±sam±dhipadh±nasaªkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ``catt±ri jh±n±ni. idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ {paµhamajjh±na½ (sy±0 ka½0)} upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ {dutiyajjh±na½ (sy±0 ka½0)} upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no, sukhañca k±yena paµisa½vedeti, ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ {tatiyajjh±na½ (sy±0 ka½0)} upasampajja viharati. sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n±, pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam±, adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ {catutthajjh±na½ (sy±0 ka½0)} upasampajja viharati. 307. ``catasso sam±dhibh±van±. atth±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± diµµhadhammasukhavih±r±ya sa½vattati. atth±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± ñ±ºadassanapaµil±bh±ya sa½vattati. atth±vuso sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± satisampajaññ±ya sa½vattati. atth±vuso sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± ±sav±na½ khay±ya sa½vattati. ``katam± c±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± diµµhadhammasukhavih±r±ya sa½vattati? idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. aya½, ±vuso , sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± diµµhadhammasukhavih±r±ya sa½vattati. ``katam± c±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± ñ±ºadassanapaµil±bh±ya sa½vattati? idh±vuso, bhikkhu ±lokasañña½ manasi karoti, div±sañña½ adhiµµh±ti yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. aya½, ±vuso sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± ñ±ºadassanapaµil±bh±ya sa½vattati. ``katam± c±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± satisampajaññ±ya sa½vattati? idh±vuso, bhikkhuno vidit± vedan± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. vidit± saññ± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. vidit± vitakk± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. aya½, ±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± satisampajaññ±ya sa½vattati. ``katam± c±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± ±sav±na½ khay±ya sa½vattati? idh±vuso, bhikkhu pañcasu up±d±nakkhandhesu udayabbay±nupass² viharati. iti r³pa½, iti r³passa samudayo, iti r³passa atthaªgamo. iti vedan±...pe0... iti saññ±... iti saªkh±r±... iti viññ±ºa½, iti viññ±ºassa samudayo, iti viññ±ºassa atthaªgamo. aya½, ±vuso, sam±dhibh±van± bh±vit± bahul²kat± ±sav±na½ khay±ya sa½vattati. 308. ``catasso appamaññ±. idh±vuso, bhikkhu mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati. tath± dutiya½. tath± tatiya½. tath± catuttha½. iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ mett±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena {aby±pajjhena (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} pharitv± viharati. karuº±sahagatena cetas±...pe0... mudit±sahagatena cetas±...pe0... upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati. tath± dutiya½. tath± tatiya½. tath± catuttha½. iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±pajjena pharitv± viharati. ``catt±ro ±rupp±. {ar³p± (sy±0 ka½0 p²0)} idh±vuso, bhikkhu sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. ``catt±ri apassen±ni. idh±vuso, bhikkhu saªkh±yeka½ paµisevati, saªkh±yeka½ adhiv±seti, saªkh±yeka½ parivajjeti, saªkh±yeka½ vinodeti. 309. ``catt±ro ariyava½s±. idh±vuso, bhikkhu santuµµho hoti itar²tarena c²varena, itar²tarac²varasantuµµhiy± ca vaººav±d², na ca c²varahetu anesana½ appatir³pa½ ±pajjati; aladdh± ca c²vara½ na paritassati, laddh± ca c²vara½ agadhito {agathito (s²0 p²0)} amucchito anajjh±panno ±d²navadass±v² nissaraºapañño paribhuñjati; t±ya ca pana itar²tarac²varasantuµµhiy± nevatt±nukka½seti na para½ vambheti. yo hi tattha dakkho analaso sampaj±no paµissato, aya½ vuccat±vuso -- `bhikkhu por±ºe aggaññe ariyava½se µhito'. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu santuµµho hoti itar²tarena piº¹ap±tena, itar²tarapiº¹ap±tasantuµµhiy± ca vaººav±d², na ca piº¹ap±tahetu anesana½ appatir³pa½ ±pajjati; aladdh± ca piº¹ap±ta½ na paritassati, laddh± ca piº¹ap±ta½ agadhito amucchito anajjh±panno ±d²navadass±v² nissaraºapañño paribhuñjati; t±ya ca pana itar²tarapiº¹ap±tasantuµµhiy± nevatt±nukka½seti na para½ vambheti. yo hi tattha dakkho analaso sampaj±no paµissato , aya½ vuccat±vuso -- `bhikkhu por±ºe aggaññe ariyava½se µhito'. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu santuµµho hoti itar²tarena sen±sanena, itar²tarasen±sanasantuµµhiy± ca vaººav±d², na ca sen±sanahetu anesana½ appatir³pa½ ±pajjati; aladdh± ca sen±sana½ na paritassati, laddh± ca sen±sana½ agadhito amucchito anajjh±panno ±d²navadass±v² nissaraºapañño paribhuñjati; t±ya ca pana itar²tarasen±sanasantuµµhiy± nevatt±nukka½seti na para½ vambheti. yo hi tattha dakkho analaso sampaj±no paµissato, aya½ vuccat±vuso -- `bhikkhu por±ºe aggaññe ariyava½se µhito'. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu pah±n±r±mo hoti pah±narato, bh±van±r±mo hoti bh±van±rato; t±ya ca pana pah±n±r±mat±ya pah±naratiy± bh±van±r±mat±ya bh±van±ratiy± nevatt±nukka½seti na para½ vambheti. yo hi tattha dakkho analaso sampaj±no paµissato aya½ vuccat±vuso -- `bhikkhu por±ºe aggaññe ariyava½se µhito'. 310. ``catt±ri padh±n±ni. sa½varapadh±na½ pah±napadh±na½ bh±van±padh±na½ {bh±van±ppadh±na½ (sy±0)} anurakkhaº±padh±na½ {anurakkhan±ppadh±na½ (sy±0)}. katamañc±vuso, sa½varapadh±na½? idh±vuso, bhikkhu cakkhun± r³pa½ disv± na nimittagg±h² hoti n±nubyañjanagg±h². yatv±dhikaraºamena½ cakkhundriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½, tassa sa½var±ya paµipajjati, rakkhati cakkhundriya½, cakkhundriye sa½vara½ ±pajjati. sotena sadda½ sutv±... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya na nimittagg±h² hoti n±nubyañjanagg±h². yatv±dhikaraºamena½ manindriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½, tassa sa½var±ya paµipajjati, rakkhati manindriya½, manindriye sa½vara½ ±pajjati. ida½ vuccat±vuso, sa½varapadh±na½. ``katamañc±vuso, pah±napadh±na½? idh±vuso, bhikkhu uppanna½ k±mavitakka½ n±dhiv±seti pajahati vinodeti byanti½ karoti {byant² karoti (sy±0 ka½0)} anabh±va½ gameti. uppanna½ by±p±davitakka½...pe0... uppanna½ vihi½s±vitakka½... uppannuppanne p±pake akusale dhamme n±dhiv±seti pajahati vinodeti byanti½ karoti anabh±va½ gameti. ida½ vuccat±vuso, pah±napadh±na½. ``katamañc±vuso , bh±van±padh±na½? idh±vuso, bhikkhu satisambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½. dhammavicayasambojjhaªga½ bh±veti... v²riyasambojjhaªga½ bh±veti... p²tisambojjhaªga½ bh±veti... passaddhisambojjhaªga½ bh±veti... sam±dhisambojjhaªga½ bh±veti... upekkh±sambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½. ida½ vuccat±vuso, bh±van±padh±na½. ``katamañc±vuso, anurakkhaº±padh±na½? idh±vuso, bhikkhu uppanna½ bhadraka½ {bhaddaka½ (sy±0 ka½0 p²0)} sam±dhinimitta½ anurakkhati -- aµµhikasañña½, pu¼uvakasañña½ {pu¼avakasañña½ (s²0 p²0)}, vin²lakasañña½, vicchiddakasañña½, uddhum±takasañña½. ida½ vuccat±vuso, anurakkhaº±padh±na½. ``catt±ri ñ±º±ni -- dhamme ñ±ºa½, anvaye ñ±ºa½, pariye {paricce (s²0 ka0), paricchede (sy±0 p²0 ka0) µ²k± oloketabb±} ñ±ºa½, sammutiy± ñ±ºa½ {sammatiñ±ºa½ (sy±0 ka½0)}. ``apar±nipi catt±ri ñ±º±ni -- dukkhe ñ±ºa½, dukkhasamudaye ñ±ºa½, dukkhanirodhe ñ±ºa½, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ñ±ºa½. 311. ``catt±ri sot±pattiyaªg±ni -- sappurisasa½sevo, saddhammassavana½, yonisomanasik±ro, dhamm±nudhammappaµipatti. ``catt±ri sot±pannassa aªg±ni. idh±vuso, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho, bhagav±'ti. dhamme aveccappas±dena samann±gato hoti -- `sv±kkh±to bhagavat± dhammo sandiµµhiko ak±liko ehipassiko opaneyyiko {opanayiko (sy±0 ka½0)} paccatta½ veditabbo viññ³h²'ti. saªghe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `suppaµipanno bhagavato s±vakasaªgho ujuppaµipanno bhagavato s±vakasaªgho ñ±yappaµipanno bhagavato s±vakasaªgho s±m²cippaµipanno bhagavato s±vakasaªgho yadida½ catt±ri purisayug±ni aµµha purisapuggal±, esa bhagavato s±vakasaªgho ±huneyyo p±huneyyo dakkhiºeyyo añjalikaraº²yo anuttara½ puññakkhetta½ lokass±'ti. ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaº¹ehi acchiddehi asabalehi akamm±sehi bhujissehi viññuppasatthehi apar±maµµhehi sam±dhisa½vattanikehi. ``catt±ri s±maññaphal±ni -- sot±pattiphala½, sakad±g±miphala½, an±g±miphala½, arahattaphala½. ``catasso dh±tuyo -- pathav²dh±tu, ±podh±tu, tejodh±tu, v±yodh±tu. ``catt±ro ±h±r± -- kaba¼²k±ro ±h±ro o¼±riko v± sukhumo v±, phasso dutiyo, manosañcetan± tatiy±, viññ±ºa½ catuttha½. ``catasso viññ±ºaµµhitiyo. r³p³p±ya½ v±, ±vuso, viññ±ºa½ tiµµham±na½ tiµµhati r³p±rammaºa½ {r³p±ramaºa½ (?)} r³pappatiµµha½ nand³pasecana½ vuddhi½ vir³¼hi½ vepulla½ ±pajjati; vedan³p±ya½ v± ±vuso...pe0... saññ³p±ya½ v±, ±vuso...pe0... saªkh±r³p±ya½ v±, ±vuso, viññ±ºa½ tiµµham±na½ tiµµhati saªkh±r±rammaºa½ saªkh±rappatiµµha½ nand³pasecana½ vuddhi½ vir³¼hi½ vepulla½ ±pajjati. ``catt±ri agatigaman±ni -- chand±gati½ gacchati, dos±gati gacchati, moh±gati½ gacchati, bhay±gati½ gacchati. ``catt±ro taºhupp±d± -- c²varahetu v±, ±vuso, bhikkhuno taºh± uppajjam±n± uppajjati; piº¹ap±tahetu v±, ±vuso, bhikkhuno taºh± uppajjam±n± uppajjati; sen±sanahetu v±, ±vuso, bhikkhuno taºh± uppajjam±n± uppajjati; itibhav±bhavahetu v±, ±vuso, bhikkhuno taºh± uppajjam±n± uppajjati. ``catasso paµipad± -- dukkh± paµipad± dandh±bhiññ±, dukkh± paµipad± khipp±bhiññ±, sukh± paµipad± dandh±bhiññ±, sukh± paµipad± khipp±bhiññ±. ``apar±pi catasso paµipad± -- akkham± paµipad±, kham± paµipad±, dam± paµipad±, sam± paµipad±. ``catt±ri dhammapad±ni -- anabhijjh± dhammapada½, aby±p±do dhammapada½, samm±sati dhammapada½, samm±sam±dhi dhammapada½. ``catt±ri dhammasam±d±n±ni -- atth±vuso, dhammasam±d±na½ paccuppannadukkhañceva ±yatiñca dukkhavip±ka½. atth±vuso, dhammasam±d±na½ paccuppannadukkha½ ±yati½ sukhavip±ka½. atth±vuso, dhammasam±d±na½ paccuppannasukha½ ±yati½ dukkhavip±ka½. atth±vuso, dhammasam±d±na½ paccuppannasukhañceva ±yatiñca sukhavip±ka½. ``catt±ro dhammakkhandh± -- s²lakkhandho, sam±dhikkhandho, paññ±kkhandho, vimuttikkhandho. ``catt±ri bal±ni -- v²riyabala½, satibala½, sam±dhibala½, paññ±bala½. ``catt±ri adhiµµh±n±ni -- paññ±dhiµµh±na½, sacc±dhiµµh±na½, c±g±dhiµµh±na½, upasam±dhiµµh±na½. 312. ``catt±ri pañhaby±karaº±ni -- {catt±ro pañh±by±karaº± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} eka½saby±karaº²yo pañho, paµipucch±by±karaº²yo pañho, vibhajjaby±karaº²yo pañho, µhapan²yo pañho. ``catt±ri kamm±ni -- atth±vuso, kamma½ kaºha½ kaºhavip±ka½; atth±vuso, kamma½ sukka½ sukkavip±ka½; atth±vuso, kamma½ kaºhasukka½ kaºhasukkavip±ka½; atth±vuso, kamma½ akaºhaasukka½ akaºhaasukkavip±ka½ kammakkhay±ya sa½vattati. ``catt±ro sacchikaraº²y± dhamm± -- pubbeniv±so satiy± sacchikaraº²yo; satt±na½ cut³pap±to cakkhun± sacchikaraº²yo; aµµha vimokkh± k±yena sacchikaraº²y±; ±sav±na½ khayo paññ±ya sacchikaraº²yo. ``catt±ro ogh± -- k±mogho, bhavogho, diµµhogho, avijjogho. ``catt±ro yog± -- k±mayogo, bhavayogo, diµµhiyogo, avijj±yogo. ``catt±ro visaññog± -- k±mayogavisaññogo, bhavayogavisaññogo, diµµhiyogavisaññogo, avijj±yogavisaññogo. ``catt±ro ganth± -- abhijjh± k±yagantho, by±p±do k±yagantho, s²labbatapar±m±so k±yagantho, ida½sacc±bhiniveso k±yagantho. ``catt±ri up±d±n±ni -- k±mup±d±na½ {k±m³p±d±na½ (s²0 p²0) evamitaresupi}, diµµhup±d±na½, s²labbatup±d±na½, attav±dup±d±na½. ``catasso yoniyo -- aº¹ajayoni, jal±bujayoni, sa½sedajayoni, opap±tikayoni. ``catasso gabbh±vakkantiyo. idh±vuso, ekacco asampaj±no m±tukucchi½ okkamati, asampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti, asampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati, aya½ paµham± gabbh±vakkanti. puna capara½, ±vuso, idhekacco sampaj±no m±tukucchi½ okkamati, asampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti, asampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati, aya½ dutiy± gabbh±vakkanti. puna capara½, ±vuso, idhekacco sampaj±no m±tukucchi½ okkamati, sampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti, asampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati, aya½ tatiy± gabbh±vakkanti. puna capara½, ±vuso, idhekacco sampaj±no m±tukucchi½ okkamati, sampaj±no m±tukucchismi½ µh±ti, sampaj±no m±tukucchimh± nikkhamati, aya½ catutth± gabbh±vakkanti. ``catt±ro attabh±vapaµil±bh±. atth±vuso, attabh±vapaµil±bho, yasmi½ attabh±vapaµil±bhe attasañcetan±yeva kamati, no parasañcetan±. atth±vuso, attabh±vapaµil±bho, yasmi½ attabh±vapaµil±bhe parasañcetan±yeva kamati, no attasañcetan±. atth±vuso, attabh±vapaµil±bho, yasmi½ attabh±vapaµil±bhe attasañcetan± ceva kamati parasañcetan± ca. atth±vuso, attabh±vapaµil±bho, yasmi½ attabh±vapaµil±bhe neva attasañcetan± kamati, no parasañcetan±. 313. ``catasso dakkhiº±visuddhiyo. atth±vuso, dakkhiº± d±yakato visujjhati no paµigg±hakato. atth±vuso, dakkhiº± paµigg±hakato visujjhati no d±yakato. atth±vuso, dakkhiº± neva d±yakato visujjhati no paµigg±hakato. atth±vuso, dakkhiº± d±yakato ceva visujjhati paµigg±hakato ca. ``catt±ri saªgahavatth³ni -- d±na½, peyyavajja½ {piyavajja½ (sy±0 ka½0 ka0)}, atthacariy±, sam±nattat±. ``catt±ro anariyavoh±r± -- mus±v±do, pisuº±v±c±, pharus±v±c±, samphappal±po. ``catt±ro ariyavoh±r± -- mus±v±d± veramaº² {veramaºi (ka0)}, pisuº±ya v±c±ya veramaº², pharus±ya v±c±ya veramaº², samphappal±p± veramaº². ``aparepi catt±ro anariyavoh±r± -- adiµµhe diµµhav±dit±, assute sutav±dit±, amute mutav±dit±, aviññ±te viññ±tav±dit±. ``aparepi catt±ro ariyavoh±r± -- adiµµhe adiµµhav±dit±, assute assutav±dit±, amute amutav±dit±, aviññ±te aviññ±tav±dit±. ``aparepi catt±ro anariyavoh±r± -- diµµhe adiµµhav±dit±, sute assutav±dit±, mute amutav±dit±, viññ±te aviññ±tav±dit±. ``aparepi catt±ro ariyavoh±r± -- diµµhe diµµhav±dit±, sute sutav±dit±, mute mutav±dit±, viññ±te viññ±tav±dit±. 314. ``catt±ro puggal±. idh±vuso, ekacco puggalo attantapo hoti attaparit±pan±nuyogamanuyutto. idh±vuso, ekacco puggalo parantapo hoti paraparit±pan±nuyogamanuyutto. idh±vuso, ekacco puggalo attantapo ca hoti attaparit±pan±nuyogamanuyutto, parantapo ca paraparit±pan±nuyogamanuyutto. idh±vuso, ekacco puggalo neva attantapo hoti na attaparit±pan±nuyogamanuyutto na parantapo na paraparit±pan±nuyogamanuyutto. so anattantapo aparantapo diµµheva dhamme nicch±to nibbuto s²t²bh³to {s²tibh³to (ka0)} sukhappaµisa½ved² brahmabh³tena attan± viharati. ``aparepi catt±ro puggal±. idh±vuso, ekacco puggalo attahit±ya paµipanno hoti no parahit±ya. idh±vuso, ekacco puggalo parahit±ya paµipanno hoti no attahit±ya. idh±vuso , ekacco puggalo neva attahit±ya paµipanno hoti no parahit±ya. idh±vuso, ekacco puggalo attahit±ya ceva paµipanno hoti parahit±ya ca. ``aparepi catt±ro puggal± -- tamo tamapar±yano, tamo jotipar±yano, joti tamapar±yano, joti jotipar±yano. ``aparepi catt±ro puggal± -- samaºamacalo, samaºapadumo, samaºapuº¹ar²ko, samaºesu samaºasukhum±lo. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena catt±ro dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. paµhamabh±ºav±ro niµµhito. pañcaka½ 315. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena pañca dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame pañca? ``pañcakkhandh±. r³pakkhandho vedan±kkhandho saññ±kkhandho saªkh±rakkhandho viññ±ºakkhandho. ``pañcup±d±nakkhandh±. r³pup±d±nakkhandho {r³p³p±d±nakkhandho (s²0 sy±0 ka½0 p²0) evamitaresupi} vedanup±d±nakkhandho saññup±d±nakkhandho saªkh±rup±d±nakkhandho viññ±ºup±d±nakkhandho. ``pañca k±maguº±. cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasañhit± rajan²y± , sotaviññeyy± sadd±... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasañhit± rajan²y±. ``pañca gatiyo -- nirayo, tiracch±nayoni, pettivisayo, manuss±, dev±. ``pañca macchariy±ni -- ±v±samacchariya½, kulamacchariya½, l±bhamacchariya½, vaººamacchariya½, dhammamacchariya½. ``pañca n²varaº±ni -- k±macchandan²varaºa½, by±p±dan²varaºa½, thinamiddhan²varaºa½, uddhaccakukkuccan²varaºa½, vicikicch±n²varaºa½. ``pañca orambh±giy±ni saññojan±ni -- sakk±yadiµµhi, vicikicch±, s²labbatapar±m±so, k±macchando, by±p±do. ``pañca uddhambh±giy±ni saññojan±ni -- r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj±. ``pañca sikkh±pad±ni -- p±º±tip±t± veramaº², adinn±d±n± veramaº², k±mesumicch±c±r± veramaº², mus±v±d± veramaº², sur±merayamajjappam±daµµh±n± veramaº². 316. ``pañca abhabbaµµh±n±ni. abhabbo, ±vuso, kh²º±savo bhikkhu sañcicca p±ºa½ j²vit± voropetu½. abhabbo kh²º±savo bhikkhu adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±diyitu½ {±d±tu½ (sy±0 ka½0 p²0)}. abhabbo kh²º±savo bhikkhu methuna½ dhamma½ paµisevitu½. abhabbo kh²º±savo bhikkhu sampaj±namus± bh±situ½. abhabbo kh²º±savo bhikkhu sannidhik±raka½ k±me paribhuñjitu½, seyyath±pi pubbe ±g±rikabh³to. ``pañca byasan±ni -- ñ±tibyasana½, bhogabyasana½, rogabyasana½, s²labyasana½, diµµhibyasana½. n±vuso, satt± ñ±tibyasanahetu v± bhogabyasanahetu v± rogabyasanahetu v± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjanti. s²labyasanahetu v±, ±vuso, satt± diµµhibyasanahetu v± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjanti. ``pañca sampad± -- ñ±tisampad±, bhogasampad±, ±rogyasampad±, s²lasampad±, diµµhisampad±. n±vuso, satt± ñ±tisampad±hetu v± bhogasampad±hetu v± ±rogyasampad±hetu v± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjanti. s²lasampad±hetu v±, ±vuso, satt± diµµhisampad±hetu v± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjanti. ``pañca ±d²nav± duss²lassa s²lavipattiy±. idh±vuso , duss²lo s²lavipanno pam±d±dhikaraºa½ mahati½ bhogaj±ni½ nigacchati, aya½ paµhamo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±. puna capara½, ±vuso, duss²lassa s²lavipannassa p±pako kittisaddo abbhuggacchati, aya½ dutiyo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±. puna capara½, ±vuso, duss²lo s²lavipanno yaññadeva parisa½ upasaªkamati yadi khattiyaparisa½ yadi br±hmaºaparisa½ yadi gahapatiparisa½ yadi samaºaparisa½, avis±rado upasaªkamati maªkubh³to, aya½ tatiyo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±. puna capara½, ±vuso, duss²lo s²lavipanno samm³¼ho k±la½ karoti, aya½ catuttho ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±. puna capara½, ±vuso, duss²lo s²lavipanno k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, aya½ pañcamo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±. ``pañca ±nisa½s± s²lavato s²lasampad±ya. idh±vuso, s²lav± s²lasampanno appam±d±dhikaraºa½ mahanta½ bhogakkhandha½ adhigacchati, aya½ paµhamo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya. puna capara½, ±vuso, s²lavato s²lasampannassa kaly±ºo kittisaddo abbhuggacchati, aya½ dutiyo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya. puna capara½, ±vuso, s²lav± s²lasampanno yaññadeva parisa½ upasaªkamati yadi khattiyaparisa½ yadi br±hmaºaparisa½ yadi gahapatiparisa½ yadi samaºaparisa½, vis±rado upasaªkamati amaªkubh³to, aya½ tatiyo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya. puna capara½, ±vuso, s²lav± s²lasampanno asamm³¼ho k±la½ karoti, aya½ catuttho ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya. puna capara½, ±vuso, s²lav± s²lasampanno k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, aya½ pañcamo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya. ``codakena , ±vuso, bhikkhun± para½ codetuk±mena pañca dhamme ajjhatta½ upaµµhapetv± paro codetabbo. k±lena vakkh±mi no ak±lena, bh³tena vakkh±mi no abh³tena, saºhena vakkh±mi no pharusena, atthasa½hitena vakkh±mi no anatthasa½hitena, mettacittena {mett±cittena (katthaci)} vakkh±mi no dosantaren±ti. codakena, ±vuso, bhikkhun± para½ codetuk±mena ime pañca dhamme ajjhatta½ upaµµhapetv± paro codetabbo. 317. ``pañca padh±niyaªg±ni. idh±vuso, bhikkhu saddho hoti, saddahati tath±gatassa bodhi½ -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato, lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti. app±b±dho hoti app±taªko, samavep±kiniy± gahaºiy± samann±gato n±tis²t±ya n±ccuºh±ya majjhim±ya padh±nakkham±ya. asaµho hoti am±y±v², yath±bh³ta½ att±na½ ±vikatt± satthari v± viññ³su v± sabrahmac±r²su. ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. paññav± hoti udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm±dukkhakkhayag±miniy±. 318. ``pañca suddh±v±s± -- avih±, atapp±, sudass±, sudass², akaniµµh±. ``pañca an±g±mino -- antar±parinibb±y², upahaccaparinibb±y², asaªkh±raparinibb±y², sasaªkh±raparinibb±y², uddha½sotoakaniµµhag±m². 319. ``pañca cetokhil±. idh±vuso, bhikkhu satthari kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati. yo so, ±vuso, bhikkhu satthari kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya, yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya, aya½ paµhamo cetokhilo. puna capara½, ±vuso, bhikkhu dhamme kaªkhati vicikicchati...pe0... saªghe kaªkhati vicikicchati... sikkh±ya kaªkhati vicikicchati... sabrahmac±r²su kupito hoti anattamano ±hatacitto khilaj±to. yo so, ±vuso, bhikkhu sabrahmac±r²su kupito hoti anattamano ±hatacitto khilaj±to, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya, yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya, aya½ pañcamo cetokhilo. 320. ``pañca cetasovinibandh±. idh±vuso, bhikkhu k±mesu av²tar±go hoti avigatacchando avigatapemo avigatapip±so avigatapari¼±ho avigatataºho. yo so, ±vuso, bhikkhu k±mesu av²tar±go hoti avigatacchando avigatapemo avigatapip±so avigatapari¼±ho avigatataºho, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. aya½ paµhamo cetaso vinibandho. puna capara½, ±vuso, bhikkhu k±ye av²tar±go hoti...pe0... r³pe av²tar±go hoti...pe0... puna capara½, ±vuso, bhikkhu y±vadattha½ udar±vadehaka½ bhuñjitv± seyyasukha½ passasukha½ middhasukha½ anuyutto viharati...pe0... puna capara½, ±vuso, bhikkhu aññatara½ devanik±ya½ paºidh±ya brahmacariya½ carati -- `imin±ha½ s²lena v± vatena v± tapena v± brahmacariyena v± devo v± bhaviss±mi devaññataro v±'ti. yo so, ±vuso, bhikkhu aññatara½ devanik±ya½ paºidh±ya brahmacariya½ carati -- `imin±ha½ s²lena v± vatena v± tapena v± brahmacariyena v± devo v± bhaviss±mi devaññataro v±'ti, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. aya½ pañcamo cetaso vinibandho. ``pañcindriy±ni -- cakkhundriya½, sotindriya½, gh±nindriya½, jivhindriya½, k±yindriya½. ``apar±nipi pañcindriy±ni -- sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½. ``apar±nipi pañcindriy±ni -- saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, paññindriya½. 321. ``pañca nissaraºiy± {niss±raº²y± (s²0 sy±0 ka½0 p²0) µ²k± oloketabb±} dh±tuyo. idh±vuso, bhikkhuno k±me manasikaroto k±mesu citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. nekkhamma½ kho panassa manasikaroto nekkhamme citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ k±mehi. ye ca k±mapaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h± {vigh±tapari¼±h± (sy±0 ka½0)}, mutto so tehi, na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ k±m±na½ nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno by±p±da½ manasikaroto by±p±de citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. aby±p±da½ kho panassa manasikaroto aby±p±de citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ by±p±dena. ye ca by±p±dapaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi, na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ by±p±dassa nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno vihesa½ manasikaroto vihes±ya citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. avihesa½ kho panassa manasikaroto avihes±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ vihes±ya. ye ca vihes±paccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi, na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ vihes±ya nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno r³pe manasikaroto r³pesu citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. ar³pa½ kho panassa manasikaroto ar³pe citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ r³pehi. ye ca r³papaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi, na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ r³p±na½ nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno sakk±ya½ manasikaroto sakk±ye citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. sakk±yanirodha½ kho panassa manasikaroto sakk±yanirodhe citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ sakk±yena. ye ca sakk±yapaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi, na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ sakk±yassa nissaraºa½. 322. ``pañca vimutt±yatan±ni. idh±vuso, bhikkhuno satth± dhamma½ deseti aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r². yath± yath±, ±vuso, bhikkhuno satth± dhamma½ deseti aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r² . tath± tath± so tasmi½ dhamme atthapaµisa½ved² ca hoti dhammapaµisa½ved² ca. tassa atthapaµisa½vedino dhammapaµisa½vedino p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyati. ida½ paµhama½ vimutt±yatana½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno na heva kho satth± dhamma½ deseti aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r², api ca kho yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena paresa½ deseti...pe0... api ca kho yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena sajjh±ya½ karoti...pe0... api ca kho yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ cetas± anuvitakketi anuvic±reti manas±nupekkhati...pe0... api ca khvassa aññatara½ sam±dhinimitta½ suggahita½ hoti sumanasikata½ s³padh±rita½ suppaµividdha½ paññ±ya. yath± yath±, ±vuso, bhikkhuno aññatara½ sam±dhinimitta½ suggahita½ hoti sumanasikata½ s³padh±rita½ suppaµividdha½ paññ±ya tath± tath± so tasmi½ dhamme atthapaµisa½ved² ca hoti dhammapaµisa½ved² ca. tassa atthapaµisa½vedino dhammapaµisa½vedino p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti , sukhino citta½ sam±dhiyati. ida½ pañcama½ vimutt±yatana½. ``pañca vimuttiparip±can²y± saññ± -- aniccasaññ±, anicce dukkhasaññ±, dukkhe anattasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ±. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena pañca dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½ {saªgitiyapañcaka½ niµµhita½ (sy±0 ka½0)}. chakka½ 323. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena cha dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame cha? ``cha ajjhattik±ni ±yatan±ni -- cakkh±yatana½, sot±yatana½, gh±n±yatana½, jivh±yatana½, k±y±yatana½, man±yatana½. ``cha b±hir±ni ±yatan±ni -- r³p±yatana½, sadd±yatana½, gandh±yatana½, ras±yatana½, phoµµhabb±yatana½, dhamm±yatana½. ``cha viññ±ºak±y± -- cakkhuviññ±ºa½, sotaviññ±ºa½, gh±naviññ±ºa½, jivh±viññ±ºa½, k±yaviññ±ºa½, manoviññ±ºa½. ``cha phassak±y± -- cakkhusamphasso, sotasamphasso, gh±nasamphasso, jivh±samphasso, k±yasamphasso, manosamphasso. ``cha vedan±k±y± -- cakkhusamphassaj± vedan±, sotasamphassaj± vedan±, gh±nasamphassaj± vedan±, jivh±samphassaj± vedan±, k±yasamphassaj± vedan±, manosamphassaj± vedan±. ``cha saññ±k±y± -- r³pasaññ±, saddasaññ±, gandhasaññ±, rasasaññ±, phoµµhabbasaññ±, dhammasaññ±. ``cha sañcetan±k±y± -- r³pasañcetan±, saddasañcetan±, gandhasañcetan±, rasasañcetan±, phoµµhabbasañcetan±, dhammasañcetan±. ``cha taºh±k±y± -- r³pataºh±, saddataºh±, gandhataºh±, rasataºh±, phoµµhabbataºh±, dhammataºh±. 324. ``cha ag±rav±. idh±vuso, bhikkhu satthari ag±ravo viharati appatisso; dhamme ag±ravo viharati appatisso; saªghe ag±ravo viharati appatisso; sikkh±ya ag±ravo viharati appatisso; appam±de ag±ravo viharati appatisso; paµisanth±re {paµisandh±re (ka0)} ag±ravo viharati appatisso. ``cha g±rav±. idh±vuso, bhikkhu satthari sag±ravo viharati sappatisso; dhamme sag±ravo viharati sappatisso; saªghe sag±ravo viharati sappatisso; sikkh±ya sag±ravo viharati sappatisso; appam±de sag±ravo viharati sappatisso; paµisanth±re sag±ravo viharati sappatisso. ``cha somanass³pavic±r± . cakkhun± r³pa½ disv± somanassaµµh±niya½ r³pa½ upavicarati; sotena sadda½ sutv±... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±. manas± dhamma½ viññ±ya somanassaµµh±niya½ dhamma½ upavicarati. ``cha domanass³pavic±r±. cakkhun± r³pa½ disv± domanassaµµh±niya½ r³pa½ upavicarati...pe0... manas± dhamma½ viññ±ya domanassaµµh±niya½ dhamma½ upavicarati. ``cha upekkh³pavic±r±. cakkhun± r³pa½ disv± upekkh±µµh±niya½ {upekkh±µh±niya½ (ka0)} r³pa½ upavicarati...pe0... manas± dhamma½ viññ±ya upekkh±µµh±niya½ dhamma½ upavicarati. ``cha s±raº²y± dhamm±. idh±vuso, bhikkhuno metta½ k±yakamma½ paccupaµµhita½ hoti sabrahmac±r²su ±vi {±v² (ka0 s²0 p²0 ka0)} ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno metta½ vac²kamma½ paccupaµµhita½ hoti sabrahmac±r²su ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno metta½ manokamma½ paccupaµµhita½ hoti sabrahmac±r²su ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu ye te l±bh± dhammik± dhammaladdh± antamaso pattapariy±pannamattampi, tath±r³pehi l±bhehi appaµivibhattabhog² hoti s²lavantehi sabrahmac±r²hi s±dh±raºabhog². ayampi dhammo s±raº²yo...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu y±ni t±ni s²l±ni akhaº¹±ni acchidd±ni asabal±ni akamm±s±ni bhujiss±ni viññuppasatth±ni apar±maµµh±ni sam±dhisa½vattanik±ni, tath±r³pesu s²lesu s²las±maññagato viharati sabrahmac±r²hi ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu y±ya½ diµµhi ariy± niyy±nik± niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±ya, tath±r³p±ya diµµhiy± diµµhis±maññagato viharati sabrahmac±r²hi ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati. 325. cha viv±dam³l±ni. idh±vuso, bhikkhu kodhano hoti upan±h². yo so, ±vuso, bhikkhu kodhano hoti upan±h², so sattharipi ag±ravo viharati appatisso, dhammepi ag±ravo viharati appatisso, saªghepi ag±ravo viharati appatisso, sikkh±yapi na parip³rak±r² {parip³r²k±r² (sy±0 ka½0)} hoti. yo so, ±vuso, bhikkhu satthari ag±ravo viharati appatisso, dhamme ag±ravo viharati appatisso, saªghe ag±ravo viharati appatisso, sikkh±ya na parip³rak±r², so saªghe viv±da½ janeti. yo hoti viv±do bahujanaahit±ya bahujanaasukh±ya anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanuss±na½. evar³pa½ ce tumhe, ±vuso, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± samanupasseyy±tha. tatra tumhe, ±vuso, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa pah±n±ya v±yameyy±tha. evar³pa½ ce tumhe, ±vuso, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± na samanupasseyy±tha. tatra tumhe, ±vuso, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassav±ya paµipajjeyy±tha. evametassa p±pakassa viv±dam³lassa pah±na½ hoti. evametassa p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassavo hoti. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu makkh² hoti pa¼±s²...pe0... issuk² hoti macchar²...pe0... saµho hoti m±y±v²... p±piccho hoti micch±diµµh²... sandiµµhipar±m±s² hoti ±dh±nagg±h² duppaµinissagg²...pe0... yo so, ±vuso, bhikkhu sandiµµhipar±m±s² hoti ±dh±nagg±h² duppaµinissagg², so sattharipi ag±ravo viharati appatisso, dhammepi ag±ravo viharati appatisso, saªghepi ag±ravo viharati appatisso, sikkh±yapi na parip³rak±r² hoti. yo so, ±vuso, bhikkhu satthari ag±ravo viharati appatisso, dhamme ag±ravo viharati appatisso, saªghe ag±ravo viharati appatisso , sikkh±ya na parip³rak±r², so saªghe viv±da½ janeti. yo hoti viv±do bahujanaahit±ya bahujanaasukh±ya anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanuss±na½. evar³pa½ ce tumhe, ±vuso, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± samanupasseyy±tha. tatra tumhe, ±vuso, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa pah±n±ya v±yameyy±tha. evar³pa½ ce tumhe, ±vuso, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± na samanupasseyy±tha. tatra tumhe, ±vuso, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassav±ya paµipajjeyy±tha. evametassa p±pakassa viv±dam³lassa pah±na½ hoti. evametassa p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassavo hoti. ``cha dh±tuyo -- pathav²dh±tu, ±podh±tu, tejodh±tu, v±yodh±tu, ±k±sadh±tu, viññ±ºadh±tu. 326. ``cha nissaraºiy± dh±tuyo. idh±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `mett± hi kho me cetovimutti bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, atha ca pana me by±p±do citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so `m± heva½', tissa vacan²yo, `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi, na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½, ±vuso, anavak±so, ya½ mett±ya cetovimuttiy± bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya. atha ca panassa by±p±do citta½ pariy±d±ya µhassati, neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, by±p±dassa, yadida½ mett± cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `karuº± hi kho me cetovimutti bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. atha ca pana me vihes± citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti, so `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi, na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½ ±vuso, anavak±so, ya½ karuº±ya cetovimuttiy± bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya, atha ca panassa vihes± citta½ pariy±d±ya µhassati, neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, vihes±ya, yadida½ karuº± cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `mudit± hi kho me cetovimutti bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. atha ca pana me arati citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti, so `m± heva½' tissa vacan²yo ``m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi, na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½, ±vuso, anavak±so, ya½ mudit±ya cetovimuttiy± bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya, atha ca panassa arati citta½ pariy±d±ya µhassati, neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, aratiy±, yadida½ mudit± cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `upekkh± hi kho me cetovimutti bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. atha ca pana me r±go citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi, na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½, ±vuso, anavak±so, ya½ upekkh±ya cetovimuttiy± bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya, atha ca panassa r±go citta½ pariy±d±ya µhassati neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, r±gassa, yadida½ upekkh± cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `animitt± hi kho me cetovimutti bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. atha ca pana me nimitt±nus±ri viññ±ºa½ hot²'ti. so `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi, na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½, ±vuso, anavak±so, ya½ animitt±ya cetovimuttiy± bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya, atha ca panassa nimitt±nus±ri viññ±ºa½ bhavissati, neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, sabbanimitt±na½, yadida½ animitt± cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `asm²ti kho me vigata½ {vigh±ta½ (s²0 p²0), vigate (sy±0 ka0)}, ayamahamasm²ti na samanupass±mi, atha ca pana me vicikicch±kathaªkath±salla½ citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi, na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½, ±vuso, anavak±so, ya½ asm²ti vigate {vigh±te (s²0 p²0)} ayamahamasm²ti asamanupassato, atha ca panassa vicikicch±kathaªkath±salla½ citta½ pariy±d±ya µhassati, neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, vicikicch±kathaªkath±sallassa, yadida½ asmim±nasamuggh±to'ti. 327. ``cha anuttariy±ni -- dassan±nuttariya½, savan±nuttariya½, l±bh±nuttariya½, sikkh±nuttariya½, p±ricariy±nuttariya½, anussat±nuttariya½. ``cha anussatiµµh±n±ni -- buddh±nussati, dhamm±nussati, saªgh±nussati, s²l±nussati, c±g±nussati, devat±nussati. 328. ``cha satatavih±r±. idh±vuso, bhikkhu cakkhun± r³pa½ disv± neva sumano hoti na dummano, upekkhako {upekkhako ca (sy±0 ka0)} viharati sato sampaj±no. sotena sadda½ sutv±...pe0... manas± dhamma½ viññ±ya neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampaj±no. 329. ``cha¼±bhij±tiyo. idh±vuso, ekacco kaºh±bhij±tiko sam±no kaºha½ dhamma½ abhij±yati. idha pan±vuso, ekacco kaºh±bhij±tiko sam±no sukka½ dhamma½ abhij±yati. idha pan±vuso, ekacco kaºh±bhij±tiko sam±no akaºha½ asukka½ nibb±na½ abhij±yati. idha pan±vuso, ekacco sukk±bhij±tiko sam±no sukka½ dhamma½ abhij±yati. idha pan±vuso, ekacco sukk±bhij±tiko sam±no kaºha½ dhamma½ abhij±yati. idha pan±vuso, ekacco sukk±bhij±tiko sam±no akaºha½ asukka½ nibb±na½ abhij±yati. ``cha nibbedhabh±giy± saññ± {nibbedhabh±giyasaññ± (sy±0 ka½0)} -- aniccasaññ± anicce, dukkhasaññ± dukkhe, anattasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ±, nirodhasaññ±. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena cha dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. sattaka½ 330. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena satta dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame satta? ``satta ariyadhan±ni -- saddh±dhana½, s²ladhana½, hiridhana½, ottappadhana½, sutadhana½, c±gadhana½, paññ±dhana½. ``satta bojjhaªg± -- satisambojjhaªgo, dhammavicayasambojjhaªgo , v²riyasambojjhaªgo, p²tisambojjhaªgo, passaddhisambojjhaªgo, sam±dhisambojjhaªgo, upekkh±sambojjhaªgo. ``satta sam±dhiparikkh±r± -- samm±diµµhi, samm±saªkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati. ``satta asaddhamm± -- idh±vuso, bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottapp² hoti, appassuto hoti, kus²to hoti, muµµhassati hoti, duppañño hoti. ``satta saddhamm± -- idh±vuso, bhikkhu saddho hoti, hirim± hoti, ottapp² hoti, bahussuto hoti, ±raddhav²riyo hoti, upaµµhitassati hoti, paññav± hoti. ``satta sappurisadhamm± -- idh±vuso, bhikkhu dhammaññ³ ca hoti atthaññ³ ca attaññ³ ca mattaññ³ ca k±laññ³ ca parisaññ³ ca puggalaññ³ ca. 331. ``satta niddasavatth³ni. idh±vuso, bhikkhu sikkh±sam±d±ne tibbacchando hoti, ±yatiñca sikkh±sam±d±ne avigatapemo. dhammanisantiy± tibbacchando hoti, ±yatiñca dhammanisantiy± avigatapemo. icch±vinaye tibbacchando hoti, ±yatiñca icch±vinaye avigatapemo. paµisall±ne tibbacchando hoti, ±yatiñca paµisall±ne avigatapemo. v²riy±rambhe tibbacchando hoti, ±yatiñca v²riy±rambhe avigatapemo. satinepakke tibbacchando hoti, ±yatiñca satinepakke avigatapemo . diµµhipaµivedhe tibbacchando hoti, ±yatiñca diµµhipaµivedhe avigatapemo. ``satta saññ± -- aniccasaññ±, anattasaññ±, asubhasaññ±, ±d²navasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ±, nirodhasaññ±. ``satta bal±ni -- saddh±bala½, v²riyabala½, hiribala½, ottappabala½, satibala½, sam±dhibala½, paññ±bala½. 332. ``satta viññ±ºaµµhitiyo. sant±vuso, satt± n±nattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi manuss± ekacce ca dev± ekacce ca vinip±tik±. aya½ paµham± viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± n±nattak±y± ekattasaññino seyyath±pi dev± brahmak±yik± paµham±bhinibbatt±. aya½ dutiy± viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± ekattak±y± n±nattasaññino seyyath±pi dev± ±bhassar±. aya½ tatiy± viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± ekattak±y± ekattasaññino seyyath±pi dev± subhakiºh±. aya½ catutth² viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatan³pag±. aya½ pañcam² viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatan³pag±. aya½ chaµµh² viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso , satt± sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatan³pag±. aya½ sattam² viññ±ºaµµhiti. ``satta puggal± dakkhiºeyy± -- ubhatobh±gavimutto , paññ±vimutto, k±yasakkhi, diµµhippatto, saddh±vimutto, dhamm±nus±r², saddh±nus±r². ``satta anusay± -- k±mar±g±nusayo, paµigh±nusayo, diµµh±nusayo, vicikicch±nusayo, m±n±nusayo, bhavar±g±nusayo, avijj±nusayo. ``satta saññojan±ni -- anunayasaññojana½ {k±masaññojana½ (sy±0 ka½0)}, paµighasaññojana½, diµµhisaññojana½, vicikicch±saññojana½, m±nasaññojana½, bhavar±gasaññojana½, avijj±saññojana½. ``satta adhikaraºasamath± -- uppannuppann±na½ adhikaraº±na½ samath±ya v³pasam±ya sammukh±vinayo d±tabbo, sativinayo d±tabbo, am³¼havinayo d±tabbo, paµiññ±ya k±retabba½, yebhuyyasik±, tassap±piyasik±, tiºavatth±rako. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena satta dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. dutiyabh±ºav±ro niµµhito. aµµhaka½ 333. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena aµµha dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame aµµha? ``aµµha micchatt± -- micch±diµµhi, micch±saªkappo, micch±v±c±, micch±kammanto, micch±±j²vo, micch±v±y±mo micch±sati, micch±sam±dhi. ``aµµha sammatt± -- samm±diµµhi, samm±saªkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dhi. ``aµµha puggal± dakkhiºeyy± -- sot±panno, sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanno; sakad±g±m², sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno; an±g±m², an±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno; arah±, arahattaphalasacchikiriy±ya paµipanno. 334. ``aµµha kus²tavatth³ni. idh±vuso, bhikkhun± kamma½ k±tabba½ hoti. tassa eva½ hoti -- `kamma½ kho me k±tabba½ bhavissati, kamma½ kho pana me karontassa k±yo kilamissati, hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ida½ paµhama½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± kamma½ kata½ hoti. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho kamma½ ak±si½, kamma½ kho pana me karontassa k±yo kilanto, hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati...pe0... ida½ dutiya½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gantabbo hoti. tassa eva½ hoti -- `maggo kho me gantabbo bhavissati, magga½ kho pana me gacchantassa k±yo kilamissati, hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati... ida½ tatiya½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gato hoti. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho magga½ agam±si½, magga½ kho pana me gacchantassa k±yo kilanto, hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati... ida½ catuttha½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto na labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto n±lattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½, tassa me k±yo kilanto akammañño, hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati... ida½ pañcama½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto alattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½, tassa me k±yo garuko akammañño, m±s±cita½ maññe , hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati... ida½ chaµµha½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno uppanno hoti appamattako ±b±dho. tassa eva½ hoti -- `uppanno kho me aya½ appamattako ±b±dho; atthi kappo nipajjitu½, hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati... ida½ sattama½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu gil±n± vuµµhito {gil±navuµµhito (saddan²ti) a0 ni0 6.16 nakulapitusuttaµ²k± passitabb±} hoti aciravuµµhito gelaññ±. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho gil±n± vuµµhito aciravuµµhito gelaññ±, tassa me k±yo dubbalo akammañño, hand±ha½ nipajj±m²'ti! so nipajjati na v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ida½ aµµhama½ kus²tavatthu. 335. ``aµµha ±rambhavatth³ni. idh±vuso, bhikkhun± kamma½ k±tabba½ hoti. tassa eva½ hoti -- `kamma½ kho me k±tabba½ bhavissati, kamma½ kho pana me karontena na sukara½ buddh±na½ s±sana½ manasi k±tu½, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya, asacchikatassa sacchikiriy±y±'ti! so v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy±, anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ida½ paµhama½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± kamma½ kata½ hoti. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho kamma½ ak±si½, kamma½ kho pan±ha½ karonto n±sakkhi½ buddh±na½ s±sana½ manasi k±tu½, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... so v²riya½ ±rabhati... ida½ dutiya½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gantabbo hoti. tassa eva½ hoti -- `maggo kho me gantabbo bhavissati, magga½ kho pana me gacchantena na sukara½ buddh±na½ s±sana½ manasi k±tu½. hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... so v²riya½ ±rabhati... ida½ tatiya½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gato hoti. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho magga½ agam±si½, magga½ kho pan±ha½ gacchanto n±sakkhi½ buddh±na½ s±sana½ manasi k±tu½, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... so v²riya½ ±rabhati... ida½ catuttha½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto na labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½ . tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto n±lattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½, tassa me k±yo lahuko kammañño, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... so v²riya½ ±rabhati... ida½ pañcama½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto alattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½, tassa me k±yo balav± kammañño, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... so v²riya½ ±rabhati... ida½ chaµµha½ ±rambhavatthu . ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno uppanno hoti appamattako ±b±dho. tassa eva½ hoti -- `uppanno kho me aya½ appamattako ±b±dho, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me ±b±dho pava¹¹heyya, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... so v²riya½ ±rabhati... ida½ sattama½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu gil±n± vuµµhito hoti aciravuµµhito gelaññ±. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho gil±n± vuµµhito aciravuµµhito gelaññ±, µh±na½ kho paneta½ vijjati ya½ me ±b±dho paccud±vatteyya, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±y±''ti! so v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ida½ aµµhama½ ±rambhavatthu. 336. ``aµµha d±navatth³ni. ±sajja d±na½ deti, bhay± d±na½ deti, `ad±si me'ti d±na½ deti, `dassati me'ti d±na½ deti, `s±hu d±na'nti d±na½ deti, `aha½ pac±mi, ime na pacanti, n±rah±mi pacanto apacant±na½ d±na½ na d±tu'nti d±na½ deti, `ida½ me d±na½ dadato kaly±ºo kittisaddo abbhuggacchat²'ti d±na½ deti. citt±laªk±ra-cittaparikkh±rattha½ d±na½ deti. 337. ``aµµha d±n³papattiyo. idh±vuso, ekacco d±na½ deti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½ vattha½ y±na½ m±l±gandhavilepana½ seyy±vasathapad²peyya½. so ya½ deti ta½ pacc±s²sati {pacc±si½sati (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. so passati khattiyamah±s±la½ v± br±hmaºamah±s±la½ v± gahapatimah±s±la½ v± pañcahi k±maguºehi samappita½ samaªg²bh³ta½ paric±rayam±na½. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± khattiyamah±s±l±na½ v± br±hmaºamah±s±l±na½ v± gahapatimah±s±l±na½ v± sahabyata½ upapajjeyya'nti! so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti, tassa ta½ citta½ h²ne vimutta½ uttari abh±vita½ tatr³papattiy± sa½vattati . tañca kho s²lavato vad±mi no duss²lassa. ijjhat±vuso, s²lavato cetopaºidhi visuddhatt±. ``puna capara½, ±vuso, idhekacco d±na½ deti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½...pe0... seyy±vasathapad²peyya½. so ya½ deti ta½ pacc±s²sati. tassa suta½ hoti -- `c±tumah±r±jik± {c±tummah±r±jik± (s²0 sy±0 p²0)} dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±''ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± c±tumah±r±jik±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya''nti! so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti, tassa ta½ citta½ h²ne vimutta½ uttari abh±vita½ tatr³papattiy± sa½vattati. tañca kho s²lavato vad±mi no duss²lassa. ijjhat±vuso, s²lavato cetopaºidhi visuddhatt±. ``puna capara½, ±vuso, idhekacco d±na½ deti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½...pe0... seyy±vasathapad²peyya½. so ya½ deti ta½ pacc±s²sati. tassa suta½ hoti -- `t±vati½s± dev±...pe0... y±m± dev±...pe0... tusit± dev± ...pe0... nimm±narat² dev±...pe0... paranimmitavasavatt² dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±'ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± paranimmitavasavatt²na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya''nti! so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti, tassa ta½ citta½ h²ne vimutta½ uttari abh±vita½ tatr³papattiy± sa½vattati. tañca kho s²lavato vad±mi no duss²lassa. ijjhat±vuso, s²lavato cetopaºidhi visuddhatt±. ``puna capara½, ±vuso, idhekacco d±na½ deti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½ vattha½ y±na½ m±l±gandhavilepana½ seyy±vasathapad²peyya½. so ya½ deti ta½ pacc±s²sati. tassa suta½ hoti -- `brahmak±yik± dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±'ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± brahmak±yik±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti! so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti, tassa ta½ citta½ h²ne vimutta½ uttari abh±vita½ tatr³papattiy± sa½vattati. tañca kho s²lavato vad±mi no duss²lassa; v²tar±gassa no sar±gassa. ijjhat±vuso, s²lavato cetopaºidhi v²tar±gatt±. ``aµµha paris± -- khattiyaparis±, br±hmaºaparis±, gahapatiparis±, samaºaparis±, c±tumah±r±jikaparis±, t±vati½saparis±, m±raparis±, brahmaparis± . ``aµµha lokadhamm± -- l±bho ca, al±bho ca, yaso ca, ayaso ca, nind± ca, pasa½s± ca, sukhañca, dukkhañca. 338. ``aµµha abhibh±yatan±ni. ajjhatta½ r³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati paritt±ni suvaººadubbaºº±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ paµhama½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ r³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati appam±º±ni suvaººadubbaºº±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti -- eva½saññ² hoti. ida½ dutiya½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati paritt±ni suvaººadubbaºº±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ tatiya½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati appam±º±ni suvaººadubbaºº±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ catuttha½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati n²l±ni n²lavaºº±ni n²lanidassan±ni n²lanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma um±puppha½ n²la½ n²lavaººa½ n²lanidassana½ n²lanibh±sa½, seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ n²la½ n²lavaººa½ n²lanidassana½ n²lanibh±sa½. evameva {evameva½ (ka0)} ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati n²l±ni n²lavaºº±ni n²lanidassan±ni n²lanibh±s±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ pañcama½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati p²t±ni p²tavaºº±ni p²tanidassan±ni p²tanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma kaºik±rapuppha½ {kaººik±rapuppha½ (sy±0 ka½0)} p²ta½ p²tavaººa½ p²tanidassana½ p²tanibh±sa½, seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ p²ta½ p²tavaººa½ p²tanidassana½ p²tanibh±sa½. evameva ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati p²t±ni p²tavaºº±ni p²tanidassan±ni p²tanibh±s±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ chaµµha½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati lohitak±ni lohitakavaºº±ni lohitakanidassan±ni lohitakanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma bandhuj²vakapuppha½ lohitaka½ lohitakavaººa½ lohitakanidassana½ lohitakanibh±sa½, seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ lohitaka½ lohitakavaººa½ lohitakanidassana½ lohitakanibh±sa½. evameva ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati lohitak±ni lohitakavaºº±ni lohitakanidassan±ni lohitakanibh±s±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ sattama½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati od±t±ni od±tavaºº±ni od±tanidassan±ni od±tanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma osadhit±rak± od±t± od±tavaºº± od±tanidassan± od±tanibh±s±, seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ od±ta½ od±tavaººa½ od±tanidassana½ od±tanibh±sa½. evameva ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati od±t±ni od±tavaºº±ni od±tanidassan±ni od±tanibh±s±ni , `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ aµµhama½ abhibh±yatana½. 339. ``aµµha vimokkh±. r³p² r³p±ni passati. aya½ paµhamo vimokkho. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² bahiddh± r³p±ni passati. aya½ dutiyo vimokkho. ``subhanteva adhimutto hoti. aya½ tatiyo vimokkho. ``sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. aya½ catuttho vimokkho. ``sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. aya½ pañcamo vimokkho. ``sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. aya½ chaµµho vimokkho. ``sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. aya½ sattamo vimokkho. ``sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayita nirodha½ upasampajja viharati. aya½ aµµhamo vimokkho. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena aµµha dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. navaka½ 340. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena nava dhamm± sammadakkh±t±; tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame nava? ``nava ±gh±tavatth³ni. `anattha½ me acar²'ti ±gh±ta½ bandhati; `anattha½ me carat²'ti ±gh±ta½ bandhati; `anattha½ me carissat²'ti ±gh±ta½ bandhati; `piyassa me man±passa anattha½ acar²'ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... anattha½ carat²ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... anattha½ carissat²ti ±gh±ta½ bandhati; `appiyassa me aman±passa attha½ acar²'ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... attha½ carat²ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... attha½ carissat²ti ±gh±ta½ bandhati. ``nava ±gh±tapaµivinay±. `anattha½ me acari {acar²ti (sy±0 ka0) eva½ ``carati carissati'' padesupi}, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti ; `anattha½ me carati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `anattha½ me carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `piyassa me man±passa anattha½ acari...pe0... anattha½ carati...pe0... anattha½ carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `appiyassa me aman±passa attha½ acari...pe0... attha½ carati...pe0... attha½ carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti. 341. ``nava satt±v±s±. sant±vuso, satt± n±nattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi manuss± ekacce ca dev± ekacce ca vinip±tik±. aya½ paµhamo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± n±nattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± brahmak±yik± paµham±bhinibbatt±. aya½ dutiyo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± ekattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi dev± ±bhassar±. aya½ tatiyo satt±v±so. ``sant±vuso , satt± ekattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± subhakiºh±. aya½ catuttho satt±v±so. ``sant±vuso, satt± asaññino appaµisa½vedino, seyyath±pi dev± asaññasatt± {asaññisatt± (sy±0 ka½0)}. aya½ pañcamo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatan³pag±. aya½ chaµµho satt±v±so. ``sant±vuso, satt± sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatan³pag±. aya½ sattamo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñc±ññ±yatan³pag±. aya½ aµµhamo satt±v±so. ``sant±vuso , satt± sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma {samatikkamma santameta½ paº²tametanti (sy±0 ka½0)} nevasaññ±n±saññ±yatan³pag±. aya½ navamo satt±v±so. 342. ``nava akkhaº± asamay± brahmacariyav±s±ya. idh±vuso , tath±gato ca loke uppanno hoti araha½ samm±sambuddho, dhammo ca desiyati opasamiko parinibb±niko sambodhag±m² sugatappavedito. ayañca puggalo niraya½ upapanno hoti. aya½ paµhamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½, ±vuso, tath±gato ca loke uppanno hoti araha½ samm±sambuddho, dhammo ca desiyati opasamiko parinibb±niko sambodhag±m² sugatappavedito. ayañca puggalo tiracch±nayoni½ upapanno hoti. aya½ dutiyo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... pettivisaya½ upapanno hoti. aya½ tatiyo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... asurak±ya½ upapanno hoti. aya½ catuttho akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... aññatara½ d²gh±yuka½ devanik±ya½ upapanno hoti. aya½ pañcamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... paccantimesu janapadesu pacc±j±to hoti milakkhesu {milakkhakesu (sy±0 ka½0) milakkh³su (ka0)} aviññ±t±resu, yattha natthi gati bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½. aya½ chaµµho akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... majjhimesu janapadesu pacc±j±to hoti. so ca hoti micch±diµµhiko vipar²tadassano -- `natthi dinna½, natthi yiµµha½, natthi huta½, natthi sukatadukkaµ±na½ {sukaµa dukkaµ±na½ (s²0 p²0)} kamm±na½ phala½ vip±ko, natthi aya½ loko, natthi paro loko, natthi m±t±, natthi pit±, natthi satt± opap±tik±, natthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± samm±paµipann± ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti. aya½ sattamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... majjhimesu janapadesu pacc±j±to hoti. so ca hoti duppañño ja¼o e¼am³go, nappaµibalo subh±sitadubbh±sit±namatthamaññ±tu½. aya½ aµµhamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½, ±vuso, tath±gato ca loke na {katthaci nak±ro na dissati} uppanno hoti araha½ samm±sambuddho, dhammo ca na desiyati opasamiko parinibb±niko sambodhag±m² sugatappavedito. ayañca puggalo majjhimesu janapadesu pacc±j±to hoti, so ca hoti paññav± aja¼o ane¼am³go, paµibalo subh±sita-dubbh±sit±namatthamaññ±tu½. aya½ navamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. 343. ``nava anupubbavih±r±. idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. sukhassa ca pah±n± ...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam±...pe0... ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati. 344. ``nava anupubbanirodh±. paµhama½ jh±na½ sam±pannassa k±masaññ± niruddh± hoti. dutiya½ jh±na½ sam±pannassa vitakkavic±r± niruddh± honti. tatiya½ jh±na½ sam±pannassa p²ti niruddh± hoti. catuttha½ jh±na½ sam±pannassa ass±sapass±ss± niruddh± honti. ±k±s±nañc±yatana½ sam±pannassa r³pasaññ± niruddh± hoti. viññ±ºañc±yatana½ sam±pannassa ±k±s±nañc±yatanasaññ± niruddh± hoti. ±kiñcaññ±yatana½ sam±pannassa viññ±ºañc±yatanasaññ± niruddh± hoti. nevasaññ±n±saññ±yatana½ sam±pannassa ±kiñcaññ±yatanasaññ± niruddh± hoti. saññ±vedayitanirodha½ sam±pannassa saññ± ca vedan± ca niruddh± honti. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena nava dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. dasaka½ 345. ``atthi kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena dasa dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½...pe0... atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na½. katame dasa? ``dasa n±thakaraº± dhamm±. idh±vuso, bhikkhu s²lav± hoti. p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v² sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. ya½p±vuso, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati, ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v² sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo. ye te dhamm± ±dikaly±º± majjhekaly±º± pariyos±nakaly±º± s±tth± sabyañjan± {s±ttha½ sabyañjana½ (s²0 sy±0 p²0)} kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ abhivadanti, tath±r³p±ssa dhamm± bahussut± honti {dhat± (ka0 s²0 sy±0 ka½0)} dh±t± vacas± paricit± manas±nupekkhit± diµµhiy± suppaµividdh±, ya½p±vuso, bhikkhu bahussuto hoti...pe0... diµµhiy± suppaµividdh±. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu kaly±ºamitto hoti kaly±ºasah±yo kaly±ºasampavaªko. ya½p±vuso, bhikkhu kaly±ºamitto hoti kaly±ºasah±yo kaly±ºasampavaªko. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu suvaco hoti sovacassakaraºehi dhammehi samann±gato khamo padakkhiºagg±h² anus±sani½. ya½p±vuso, bhikkhu suvaco hoti...pe0... padakkhiºagg±h² anus±sani½. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu y±ni t±ni sabrahmac±r²na½ ucc±vac±ni ki½karaº²y±ni, tattha dakkho hoti analaso tatrup±y±ya v²ma½s±ya samann±gato, ala½ k±tu½ ala½ sa½vidh±tu½. ya½p±vuso, bhikkhu y±ni t±ni sabrahmac±r²na½...pe0... ala½ sa½vidh±tu½. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu dhammak±mo hoti piyasamud±h±ro, abhidhamme abhivinaye u¼±rap±mojjo {u¼±rap±mujjo (s²0 p²0), o¼±rap±mojjo (sy±0 ka½0)}. ya½p±vuso, bhikkhu dhammak±mo hoti...pe0... u¼±rap±mojjo {u¼±rap±mujjo (s²0 p²0), o¼±rap±mojjo (sy±0 ka½0)}. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso , bhikkhu santuµµho hoti itar²tarehi c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±rehi . ya½p±vuso, bhikkhu santuµµho hoti...pe0... parikkh±rehi. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. ya½p±vuso, bhikkhu ±raddhav²riyo viharati...pe0... anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu satim± hoti paramena satinepakkena samann±gato cirakatampi cirabh±sitampi sarit± anussarit±. ya½p±vuso, bhikkhu satim± hoti...pe0... sarit± anussarit±. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu paññav± hoti, udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm±dukkhakkhayag±miniy±. ya½p±vuso, bhikkhu paññav± hoti...pe0... samm±dukkhakkhayag±miniy±. ayampi dhammo n±thakaraºo. 346. dasa kasiº±yatan±ni. pathav²kasiºameko sañj±n±ti, uddha½ adho tiriya½ advaya½ appam±ºa½. ±pokasiºameko sañj±n±ti...pe0... tejokasiºameko sañj±n±ti... v±yokasiºameko sañj±n±ti... n²lakasiºameko sañj±n±ti... p²takasiºameko sañj±n±ti... lohitakasiºameko sañj±n±ti... od±takasiºameko sañj±n±ti... ±k±sakasiºameko sañj±n±ti... viññ±ºakasiºameko sañj±n±ti, uddha½ adho tiriya½ advaya½ appam±ºa½. 347. ``dasa akusalakammapath± -- p±º±tip±to, adinn±d±na½, k±mesumicch±c±ro, mus±v±do, pisuº± v±c±, pharus± v±c±, samphappal±po, abhijjh±, by±p±do, micch±diµµhi. ``dasa kusalakammapath± -- p±º±tip±t± veramaº², adinn±d±n± veramaº², k±mesumicch±c±r± veramaº², mus±v±d± veramaº², pisuº±ya v±c±ya veramaº², pharus±ya v±c±ya veramaº², samphappal±p± veramaº², anabhijjh±, aby±p±do, samm±diµµhi. 348. ``dasa ariyav±s±. idh±vuso, bhikkhu pañcaªgavippah²no hoti, cha¼aªgasamann±gato, ek±rakkho, catur±passeno, paºunnapaccekasacco, samavayasaµµhesano, an±vilasaªkappo, passaddhak±yasaªkh±ro, suvimuttacitto, suvimuttapañño. ``kathañc±vuso, bhikkhu pañcaªgavippah²no hoti? idh±vuso, bhikkhuno k±macchando pah²no hoti, by±p±do pah²no hoti, thinamiddha½ pah²na½ hoti, uddhaccakukucca½ pah²na½ hoti, vicikicch± pah²n± hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu pañcaªgavippah²no hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu cha¼aªgasamann±gato hoti? idh±vuso, bhikkhu cakkhun± r³pa½ disv± neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampaj±no. sotena sadda½ sutv±...pe0... manas± dhamma½ viññ±ya neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampaj±no. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu cha¼aªgasamann±gato hoti. ``kathañc±vuso , bhikkhu ek±rakkho hoti? idh±vuso, bhikkhu sat±rakkhena cetas± samann±gato hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu ek±rakkho hoti . ``kathañc±vuso, bhikkhu catur±passeno hoti? idh±vuso, bhikkhu saªkh±yeka½ paµisevati, saªkh±yeka½ adhiv±seti, saªkh±yeka½ parivajjeti, saªkh±yeka½ vinodeti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu catur±passeno hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu paºunnapaccekasacco hoti? idh±vuso, bhikkhuno y±ni t±ni puthusamaºabr±hmaº±na½ puthupaccekasacc±ni, sabb±ni t±ni nunn±ni honti paºunn±ni catt±ni vant±ni mutt±ni pah²n±ni paµinissaµµh±ni. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu paºunnapaccekasacco hoti. ``kathañc±vuso , bhikkhu samavayasaµµhesano hoti? idh±vuso, bhikkhuno k±mesan± pah²n± hoti, bhavesan± pah²n± hoti, brahmacariyesan± paµippassaddh±. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu samavayasaµµhesano hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu an±vilasaªkappo hoti? idh±vuso, bhikkhuno k±masaªkappo pah²no hoti, by±p±dasaªkappo pah²no hoti, vihi½s±saªkappo pah²no hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu an±vilasaªkappo hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu passaddhak±yasaªkh±ro hoti ? idh±vuso, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu passaddhak±yasaªkh±ro hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu suvimuttacitto hoti? idh±vuso, bhikkhuno r±g± citta½ vimutta½ hoti, dos± citta½ vimutta½ hoti, moh± citta½ vimutta½ hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu suvimuttacitto hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu suvimuttapañño hoti? idh±vuso, bhikkhu `r±go me pah²no ucchinnam³lo t±l±vatthukato anabh±va½kato ±yati½ anupp±dadhammo'ti paj±n±ti. `doso me pah²no ucchinnam³lo t±l±vatthukato anabh±va½kato ±yati½ anupp±dadhammo'ti paj±n±ti. `moho me pah²no ucchinnam³lo t±l±vatthukato anabh±va½kato ±yati½ anupp±dadhammo'ti paj±n±ti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu suvimuttapañño hoti. ``dasa asekkh± dhamm± -- asekkh± samm±diµµhi, asekkho samm±saªkappo, asekkh± samm±v±c±, asekkho samm±kammanto, asekkho samm±±j²vo, asekkho samm±v±y±mo, asekkh± samm±sati, asekkho samm±sam±dhi, asekkha½ samm±ñ±ºa½, asekkh± samm±vimutti. ``ime kho, ±vuso, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena dasa dhamm± sammadakkh±t±. tattha sabbeheva saªg±yitabba½ na vivaditabba½, yathayida½ brahmacariya½ addhaniya½ assa ciraµµhitika½, tadassa bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na''nti. 349. atha kho bhagav± uµµhahitv± ±yasmanta½ s±riputta½ ±mantesi -- `s±dhu s±dhu, s±riputta, s±dhu kho tva½, s±riputta, bhikkh³na½ saªg²tipariy±ya½ abh±s²'ti. idamavoc±yasm± s±riputto, samanuñño satth± ahosi. attaman± te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa bh±sita½ abhinandunti. saªg²tisutta½ niµµhita½ dasama½. 11. dasuttarasutta½ 350. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± camp±ya½ viharati gaggar±ya pokkharaºiy± t²re mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ pañcamattehi bhikkhusatehi. tatra kho ±yasm± s±riputto bhikkh³ ±mantesi -- ``±vuso bhikkhave''ti! ``±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa paccassosu½. ±yasm± s±riputto etadavoca -- ``dasuttara½ pavakkh±mi, dhamma½ nibb±napattiy±. dukkhassantakiriy±ya, sabbaganthappamocana½''.. eko dhammo 351. ``eko, ±vuso, dhammo bahuk±ro, eko dhammo bh±vetabbo, eko dhammo pariññeyyo, eko dhammo pah±tabbo, eko dhammo h±nabh±giyo, eko dhammo visesabh±giyo, eko dhammo duppaµivijjho, eko dhammo upp±detabbo, eko dhammo abhiññeyyo, eko dhammo sacchik±tabbo. (ka) ``katamo eko dhammo bahuk±ro? appam±do kusalesu dhammesu. aya½ eko dhammo bahuk±ro. (kha) ``katamo eko dhammo bh±vetabbo? k±yagat±sati s±tasahagat±. aya½ eko dhammo bh±vetabbo. (ga) ``katamo eko dhammo pariññeyyo? phasso s±savo up±d±niyo. aya½ eko dhammo pariññeyyo. (gha) ``katamo eko dhammo pah±tabbo? asmim±no. aya½ eko dhammo pah±tabbo. (ªa) ``katamo eko dhammo h±nabh±giyo? ayoniso manasik±ro. aya½ eko dhammo h±nabh±giyo. (ca) ``katamo eko dhammo visesabh±giyo? yoniso manasik±ro. aya½ eko dhammo visesabh±giyo. (cha) ``katamo eko dhammo duppaµivijjho? ±nantariko cetosam±dhi. aya½ eko dhammo duppaµivijjho. (ja) ``katamo eko dhammo upp±detabbo? akuppa½ ñ±ºa½. aya½ eko dhammo upp±detabbo. (jha) ``katamo eko dhammo abhiññeyyo? sabbe satt± ±h±raµµhitik±. aya½ eko dhammo abhiññeyyo. (ña) ``katamo eko dhammo sacchik±tabbo? akupp± cetovimutti. aya½ eko dhammo sacchik±tabbo. ``iti ime dasa dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. dve dhamm± 352. ``dve dhamm± bahuk±r±, dve dhamm± bh±vetabb±, dve dhamm± pariññeyy±, dve dhamm± pah±tabb± , dve dhamm± h±nabh±giy±, dve dhamm± visesabh±giy±, dve dhamm± duppaµivijjh±, dve dhamm± upp±detabb±, dve dhamm± abhiññeyy±, dve dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame dve dhamm± bahuk±r±? sati ca sampajaññañca. ime dve dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame dve dhamm± bh±vetabb±? samatho ca vipassan± ca. ime dve dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame dve dhamm± pariññeyy±? n±mañca r³pañca. ime dve dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame dve dhamm± pah±tabb±? avijj± ca bhavataºh± ca. ime dve dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame dve dhamm± h±nabh±giy±? dovacassat± ca p±pamittat± ca. ime dve dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame dve dhamm± visesabh±giy±? sovacassat± ca kaly±ºamittat± ca. ime dve dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame dve dhamm± duppaµivijjh±? yo ca hetu yo ca paccayo satt±na½ sa½kiles±ya, yo ca hetu yo ca paccayo satt±na½ visuddhiy±. ime dve dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame dve dhamm± upp±detabb±? dve ñ±º±ni -- khaye ñ±ºa½, anupp±de ñ±ºa½. ime dve dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame dve dhamm± abhiññeyy±? dve dh±tuyo -- saªkhat± ca dh±tu asaªkhat± ca dh±tu. ime dve dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame dve dhamm± sacchik±tabb±? vijj± ca vimutti ca. ime dve dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime v²sati dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. tayo dhamm± 353. ``tayo dhamm± bahuk±r±, tayo dhamm± bh±vetabb±...pe0... tayo dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame tayo dhamm± bahuk±r±? sappurisasa½sevo, saddhammassavana½, dhamm±nudhammappaµipatti. ime tayo dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame tayo dhamm± bh±vetabb±? tayo sam±dh² -- savitakko savic±ro sam±dhi, avitakko vic±ramatto sam±dhi, avitakko avic±ro sam±dhi. ime tayo dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame tayo dhamm± pariññeyy±? tisso vedan± -- sukh± vedan±, dukkh± vedan±, adukkhamasukh± vedan±. ime tayo dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame tayo dhamm± pah±tabb±? tisso taºh± -- k±mataºh±, bhavataºh±, vibhavataºh±. ime tayo dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame tayo dhamm± h±nabh±giy±? t²ºi akusalam³l±ni -- lobho akusalam³la½, doso akusalam³la½, moho akusalam³la½. ime tayo dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame tayo dhamm± visesabh±giy±? t²ºi kusalam³l±ni -- alobho kusalam³la½, adoso kusalam³la½, amoho kusalam³la½. ime tayo dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame tayo dhamm± duppaµivijjh±? tisso nissaraºiy± dh±tuyo -- k±m±nameta½ nissaraºa½ yadida½ nekkhamma½, r³p±nameta½ nissaraºa½ yadida½ ar³pa½, ya½ kho pana kiñci bh³ta½ saªkhata½ paµiccasamuppanna½, nirodho tassa nissaraºa½. ime tayo dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame tayo dhamm± upp±detabb±? t²ºi ñ±º±ni -- at²ta½se ñ±ºa½, an±gata½se ñ±ºa½, paccuppanna½se ñ±ºa½. ime tayo dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame tayo dhamm± abhiññeyy±? tisso dh±tuyo -- k±madh±tu, r³padh±tu, ar³padh±tu. ime tayo dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame tayo dhamm± sacchik±tabb±? tisso vijj± -- pubbeniv±s±nussatiñ±ºa½ vijj±, satt±na½ cut³pap±te ñ±ºa½ vijj±, ±sav±na½ khaye ñ±ºa½ vijj±. ime tayo dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime ti½sa dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. catt±ro dhamm± 354. ``catt±ro dhamm± bahuk±r±, catt±ro dhamm± bh±vetabb±...pe0... catt±ro dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame catt±ro dhamm± bahuk±r±? catt±ri cakk±ni -- patir³padesav±so, sappuris³panissayo {sappurisupassayo (sy±0 ka½0)}, attasamm±paºidhi, pubbe ca katapuññat±. ime catt±ro dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame catt±ro dhamm± bh±vetabb±? catt±ro satipaµµh±n± -- idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su...pe0... citte... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. ime catt±ro dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame catt±ro dhamm± pariññeyy±? catt±ro ±h±r± -- kaba¼²k±ro {kava¼²k±ro (sy±0 ka½0)} ±h±ro o¼±riko v± sukhumo v±, phasso dutiyo, manosañcetan± tatiy±, viññ±ºa½ catuttha½. ime catt±ro dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame catt±ro dhamm± pah±tabb±? catt±ro ogh± -- k±mogho, bhavogho, diµµhogho, avijjogho. ime catt±ro dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame catt±ro dhamm± h±nabh±giy±? catt±ro yog± -- k±mayogo, bhavayogo, diµµhiyogo, avijj±yogo. ime catt±ro dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame catt±ro dhamm± visesabh±giy±? catt±ro visaññog± -- k±mayogavisa½yogo, bhavayogavisa½yogo, diµµhiyogavisa½yogo, avijj±yogavisa½yogo. ime catt±ro dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame catt±ro dhamm± duppaµivijjh±? catt±ro sam±dh² -- h±nabh±giyo sam±dhi, µhitibh±giyo sam±dhi, visesabh±giyo sam±dhi, nibbedhabh±giyo sam±dhi. ime catt±ro dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame catt±ro dhamm± upp±detabb±? catt±ri ñ±º±ni -- dhamme ñ±ºa½, anvaye ñ±ºa½, pariye ñ±ºa½, sammutiy± ñ±ºa½. ime catt±ro dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame catt±ro dhamm± abhiññeyy±? catt±ri ariyasacc±ni -- dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ {dukkhasamudayo (sy±0 ka½0)} ariyasacca½, dukkhanirodha½ {dukkhanirodho (sy±0 ka½0)} ariyasacca½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. ime catt±ro dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame catt±ro dhamm± sacchik±tabb±? catt±ri s±maññaphal±ni -- sot±pattiphala½, sakad±g±miphala½, an±g±miphala½, arahattaphala½ . ime catt±ro dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime catt±r²sadhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. pañca dhamm± 355. ``pañca dhamm± bahuk±r±...pe0... pañca dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame pañca dhamm± bahuk±r±? pañca padh±niyaªg±ni -- idh±vuso, bhikkhu saddho hoti, saddahati tath±gatassa bodhi½ -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti. app±b±dho hoti app±taªko samavep±kiniy± gahaºiy± samann±gato n±tis²t±ya n±ccuºh±ya majjhim±ya padh±nakkham±ya. asaµho hoti am±y±v² yath±bh³tamatt±na½ ±v²katt± satthari v± viññ³su v± sabrahmac±r²su. ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. paññav± hoti udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. ime pañca dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame pañca dhamm± bh±vetabb±? pañcaªgiko samm±sam±dhi -- p²tipharaºat±, sukhapharaºat±, cetopharaºat± , ±lokapharaºat±, paccavekkhaºanimitta½ {paccavekkhaº±nimitta½ (sy±0 ka½0)}. ime pañca dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame pañca dhamm± pariññeyy±? pañcup±d±nakkhandh± {seyyath²da½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} -- r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho viññ±ºup±d±nakkhandho. ime pañca dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame pañca dhamm± pah±tabb±? pañca n²varaº±ni -- k±macchandan²varaºa½, by±p±dan²varaºa½, thinamiddhan²varaºa½, uddhaccakukuccan²varaºa½, vicikicch±n²varaºa½. ime pañca dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame pañca dhamm± h±nabh±giy±? pañca cetokhil± -- idh±vuso, bhikkhu satthari kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati. yo so, ±vuso, bhikkhu satthari kaªkhati vicikicchati n±dhimuccati na sampas²dati, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya . aya½ paµhamo cetokhilo. puna capara½, ±vuso, bhikkhu dhamme kaªkhati vicikicchati...pe0... saªghe kaªkhati vicikicchati...pe0... sikkh±ya kaªkhati vicikicchati...pe0... sabrahmac±r²su kupito hoti anattamano ±hatacitto khilaj±to, yo so, ±vuso, bhikkhu sabrahmac±r²su kupito hoti anattamano ±hatacitto khilaj±to, tassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. yassa citta½ na namati ±tapp±ya anuyog±ya s±tacc±ya padh±n±ya. aya½ pañcamo cetokhilo. ime pañca dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame pañca dhamm± visesabh±giy±? pañcindriy±ni -- saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, paññindriya½. ime pañca dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame pañca dhamm± duppaµivijjh±? pañca nissaraºiy± dh±tuyo -- idh±vuso, bhikkhuno k±me manasikaroto k±mesu citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. nekkhamma½ kho panassa manasikaroto nekkhamme citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ k±mehi. ye ca k±mapaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi. na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ k±m±na½ nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno by±p±da½ manasikaroto by±p±de citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. aby±p±da½ kho panassa manasikaroto aby±p±de citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ by±p±dena. ye ca by±p±dapaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi. na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ by±p±dassa nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno vihesa½ manasikaroto vihes±ya citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. avihesa½ kho panassa manasikaroto avihes±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati . tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ vihes±ya. ye ca vihes±paccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi. na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ vihes±ya nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno r³pe manasikaroto r³pesu citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. ar³pa½ kho panassa manasikaroto ar³pe citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ r³pehi. ye ca r³papaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi. na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ r³p±na½ nissaraºa½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno sakk±ya½ manasikaroto sakk±ye citta½ na pakkhandati na pas²dati na santiµµhati na vimuccati. sakk±yanirodha½ kho panassa manasikaroto sakk±yanirodhe citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. tassa ta½ citta½ sugata½ subh±vita½ suvuµµhita½ suvimutta½ visa½yutta½ sakk±yena. ye ca sakk±yapaccay± uppajjanti ±sav± vigh±t± pari¼±h±, mutto so tehi. na so ta½ vedana½ vedeti. idamakkh±ta½ sakk±yassa nissaraºa½. ime pañca dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame pañca dhamm± upp±detabb±? pañca ñ±ºiko samm±sam±dhi -- `aya½ sam±dhi paccuppannasukho ceva ±yatiñca sukhavip±ko'ti paccatta½yeva ñ±ºa½ uppajjati. `aya½ sam±dhi ariyo nir±miso'ti paccattaññeva ñ±ºa½ uppajjati. `aya½ sam±dhi ak±purisasevito'ti paccatta½yeva ñ±ºa½ uppajjati. `aya½ sam±dhi santo paº²to paµippassaddhaladdho ekodibh±v±dhigato, na sasaªkh±raniggayhav±ritagato'ti {na ca sasaªkh±raniggayha v±ritavatoti (s²0 sy±0 ka½0 p²0), na sasaªkh±raniggayhav±riv±vato (ka0), na sasaªkh±raniggayhav±riy±dhigato (?)} paccatta½yeva ñ±ºa½ uppajjati. `so kho pan±ha½ ima½ sam±dhi½ satova sam±pajj±mi sato vuµµhah±m²'ti paccatta½yeva ñ±ºa½ uppajjati. ime pañca dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame pañca dhamm± abhiññeyy±? pañca vimutt±yatan±ni -- idh±vuso, bhikkhuno satth± dhamma½ deseti aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r². yath± yath±, ±vuso, bhikkhuno satth± dhamma½ deseti, aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r², tath± tath± so {bhikkhu (sy±0 ka½0)} tasmi½ dhamme atthappaµisa½ved² ca hoti dhammapaµisa½ved² ca. tassa atthappaµisa½vedino dhammapaµisa½vedino p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyati. ida½ paµhama½ vimutt±yatana½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno na heva kho satth± dhamma½ deseti, aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r², api ca kho yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena paresa½ deseti yath± yath±, ±vuso, bhikkhu yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena paresa½ deseti. tath± tath± so tasmi½ dhamme atthappaµisa½ved² ca hoti dhammapaµisa½ved² ca. tassa atthappaµisa½vedino dhammapaµisa½vedino p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyati. ida½ dutiya½ vimutt±yatana½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno na heva kho satth± dhamma½ deseti, aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r², n±pi yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena paresa½ deseti. api ca kho, yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena sajjh±ya½ karoti. yath± yath±, ±vuso, bhikkhu yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena sajjh±ya½ karoti tath± tath± so tasmi½ dhamme atthappaµisa½ved² ca hoti dhammapaµisa½ved² ca. tassa atthappaµisa½vedino dhammapaµisa½vedino p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyati. ida½ tatiya½ vimutt±yatana½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno na heva kho satth± dhamma½ deseti, aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r², n±pi yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena paresa½ deseti, n±pi yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena sajjh±ya½ karoti. api ca kho, yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ cetas± anuvitakketi anuvic±reti manas±nupekkhati. yath± yath± , ±vuso , bhikkhu yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ cetas± anuvitakketi anuvic±reti manas±nupekkhati tath± tath± so tasmi½ dhamme atthappaµisa½ved² ca hoti dhammapaµisa½ved² ca. tassa atthappaµisa½vedino dhammapaµisa½vedino p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyati. ida½ catuttha½ vimutt±yatana½. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno na heva kho satth± dhamma½ deseti, aññataro v± garuµµh±niyo sabrahmac±r², n±pi yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena paresa½ deseti, n±pi yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ vitth±rena sajjh±ya½ karoti, n±pi yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ cetas± anuvitakketi anuvic±reti manas±nupekkhati; api ca khvassa aññatara½ sam±dhinimitta½ suggahita½ hoti sumanasikata½ s³padh±rita½ suppaµividdha½ paññ±ya. yath± yath±, ±vuso, bhikkhuno aññatara½ sam±dhinimitta½ suggahita½ hoti sumanasikata½ s³padh±rita½ suppaµividdha½ paññ±ya tath± tath± so tasmi½ dhamme atthappaµisa½ved² ca hoti dhammappaµisa½ved² ca. tassa atthappaµisa½vedino dhammappaµisa½vedino p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyati. ida½ pañcama½ vimutt±yatana½. ime pañca dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame pañca dhamm± sacchik±tabb±? pañca dhammakkhandh± -- s²lakkhandho , sam±dhikkhandho, paññ±kkhandho, vimuttikkhandho, vimuttiñ±ºadassanakkhandho. ime pañca dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime paññ±sa dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. cha dhamm± 356. ``cha dhamm± bahuk±r±...pe0... cha dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame cha dhamm± bahuk±r±? cha s±raº²y± dhamm±. idh±vuso, bhikkhuno metta½ k±yakamma½ paccupaµµhita½ hoti sabrahmac±r²su ±vi ceva raho ca, ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno metta½ vac²kamma½...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno metta½ manokamma½...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu ye te l±bh± dhammik± dhammaladdh± antamaso pattapariy±pannamattampi, tath±r³pehi l±bhehi appaµivibhattabhog² hoti s²lavantehi sabrahmac±r²hi s±dh±raºabhog², ayampi dhammo s±raº²yo...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu, y±ni t±ni s²l±ni akhaº¹±ni acchidd±ni asabal±ni akamm±s±ni bhujiss±ni viññuppasatth±ni apar±maµµh±ni sam±dhisa½vattanik±ni, tath±r³pesu s²lesu s²las±maññagato viharati sabrahmac±r²hi ±vi ceva raho ca, ayampi dhammo s±raº²yo...pe0... ek²bh±v±ya sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu y±ya½ diµµhi ariy± niyy±nik± niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay±ya, tath±r³p±ya diµµhiy± diµµhi s±maññagato viharati sabrahmac±r²hi ±vi ceva raho ca, ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo, saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati. ime cha dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame cha dhamm± bh±vetabb±? cha anussatiµµh±n±ni -- buddh±nussati, dhamm±nussati, saªgh±nussati, s²l±nussati, c±g±nussati, devat±nussati. ime cha dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame cha dhamm± pariññeyy±? cha ajjhattik±ni ±yatan±ni -- cakkh±yatana½, sot±yatana½, gh±n±yatana½, jivh±yatana½, k±y±yatana½, man±yatana½. ime cha dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame cha dhamm± pah±tabb±? cha taºh±k±y± -- r³pataºh±, saddataºh±, gandhataºh±, rasataºh±, phoµµhabbataºh±, dhammataºh±. ime cha dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame cha dhamm± h±nabh±giy±? cha ag±rav± -- idh±vuso, bhikkhu satthari ag±ravo viharati appatisso. dhamme...pe0... saªghe... sikkh±ya... appam±de... paµisanth±re ag±ravo viharati appatisso. ime cha dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame cha dhamm± visesabh±giy±? cha g±rav± -- idh±vuso, bhikkhu satthari sag±ravo viharati sappatisso dhamme...pe0... saªghe... sikkh±ya... appam±de... paµisanth±re sag±ravo viharati sappatisso. ime cha dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame cha dhamm± duppaµivijjh±? cha nissaraºiy± dh±tuyo -- idh±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `mett± hi kho me, cetovimutti bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, atha ca pana me by±p±do citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi. na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½ ±vuso anavak±so ya½ mett±ya cetovimuttiy± bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya. atha ca panassa by±p±do citta½ pariy±d±ya µhassat²ti, neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, by±p±dassa, yadida½ mett±cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `karuº± hi kho me cetovimutti bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. atha ca pana me vihes± citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so -- `m± heva½' tissa vacan²yo, `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi...pe0... nissaraºa½ heta½, ±vuso, vihes±ya, yadida½ karuº±cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `mudit± hi kho me cetovimutti bh±vit±...pe0... atha ca pana me arati citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so -- `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca...pe0... nissaraºa½ heta½, ±vuso aratiy±, yadida½ mudit±cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `upekkh± hi kho me cetovimutti bh±vit±...pe0... atha ca pana me r±go citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so -- `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca...pe0... nissaraºa½ heta½, ±vuso, r±gassa yadida½ upekkh±cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `animitt± hi kho me cetovimutti bh±vit±...pe0... atha ca pana me nimitt±nus±ri viññ±ºa½ hot²'ti. so -- `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca...pe0... nissaraºa½ heta½, ±vuso, sabbanimitt±na½ yadida½ animitt± cetovimutt²'ti. ``idha pan±vuso, bhikkhu eva½ vadeyya -- `asm²ti kho me vigata½, ayamahamasm²ti na samanupass±mi, atha ca pana me vicikicch±katha½kath±salla½ citta½ pariy±d±ya tiµµhat²'ti. so -- `m± heva½' tissa vacan²yo `m±yasm± eva½ avaca, m± bhagavanta½ abbh±cikkhi, na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½, na hi bhagav± eva½ vadeyya. aµµh±nameta½, ±vuso, anavak±so ya½ asm²ti vigate ayamahamasm²ti asamanupassato. atha ca panassa vicikicch±katha½kath±salla½ citta½ pariy±d±ya µhassati, neta½ µh±na½ vijjati. nissaraºa½ heta½, ±vuso, vicikicch±katha½kath±sallassa, yadida½ asmim±nasamuggh±µo'ti. ime cha dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame cha dhamm± upp±detabb±? cha satatavih±r±. idh±vuso, bhikkhu cakkhun± r³pa½ disv± neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampaj±no. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampaj±no. ime cha dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame cha dhamm± abhiññeyy±? cha anuttariy±ni -- dassan±nuttariya½, savan±nuttariya½, l±bh±nuttariya½, sikkh±nuttariya½, p±ricariy±nuttariya½, anussat±nuttariya½. ime cha dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame cha dhamm± sacchik±tabb±? cha abhiññ± -- idh±vuso, bhikkhu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti , bahudh±pi hutv± eko hoti. ±vibh±va½ tirobh±va½. tirokuµµa½ tirop±k±ra½ tiropabbata½ asajjam±no gacchati seyyath±pi ±k±se . pathaviy±pi ummujjanimujja½ karoti seyyath±pi udake. udakepi abhijjam±ne gacchati seyyath±pi pathaviya½. ±k±sepi pallaªkena kamati seyyath±pi pakkh² sakuºo. imepi candimas³riye eva½mahiddhike eva½mah±nubh±ve p±ºin± par±masati parimajjati. y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti. ``dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya ubho sadde suº±ti dibbe ca m±nuse ca, ye d³re santike ca. ``parasatt±na½ parapuggal±na½ cetas± ceto paricca paj±n±ti {j±n±ti (sy±0 ka½0)}, sar±ga½ v± citta½ sar±ga½ cittanti paj±n±ti ...pe0... avimutta½ v± citta½ avimutta½ cittanti paj±n±ti. ``so anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati, seyyathida½ ekampi j±ti½...pe0... iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. ``dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti ...pe0... ``±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. ime cha dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime saµµhi dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. satta dhamm± 357. ``satta dhamm± bahuk±r±...pe0... satta dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame satta dhamm± bahuk±r±? satta ariyadhan±ni -- saddh±dhana½, s²ladhana½, hiridhana½, ottappadhana½, sutadhana½, c±gadhana½, paññ±dhana½. ime satta dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame satta dhamm± bh±vetabb±? satta sambojjhaªg± -- satisambojjhaªgo, dhammavicayasambojjhaªgo, v²riyasambojjhaªgo, p²tisambojjhaªgo, passaddhisambojjhaªgo, sam±dhisambojjhaªgo, upekkh±sambojjhaªgo . ime satta dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame satta dhamm± pariññeyy±? satta viññ±ºaµµhitiyo -- sant±vuso, satt± n±nattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi manuss± ekacce ca dev± ekacce ca vinip±tik±. aya½ paµham± viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso , satt± n±nattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± brahmak±yik± paµham±bhinibbatt±. aya½ dutiy± viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± ekattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi dev± ±bhassar±. aya½ tatiy± viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± ekattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± subhakiºh±. aya½ catutth² viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam±...pe0... `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatan³pag±. aya½ pañcam² viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatan³pag±. aya½ chaµµh² viññ±ºaµµhiti. ``sant±vuso, satt± sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatan³pag±. aya½ sattam² viññ±ºaµµhiti. ime satta dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame satta dhamm± pah±tabb±? satt±nusay± -- k±mar±g±nusayo, paµigh±nusayo, diµµh±nusayo, vicikicch±nusayo, m±n±nusayo, bhavar±g±nusayo , avijj±nusayo. ime satta dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame satta dhamm± h±nabh±giy±? satta asaddhamm± -- idh±vuso, bhikkhu assaddho hoti, ahiriko hoti, anottapp² hoti, appassuto hoti, kus²to hoti, muµµhassati hoti, duppañño hoti. ime satta dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame satta dhamm± visesabh±giy±? satta saddhamm± -- idh±vuso, bhikkhu saddho hoti, hirim± {hiriko (sy±0 ka½0)} hoti, ottapp² hoti, bahussuto hoti, ±raddhav²riyo hoti, upaµµhitassati hoti, paññav± hoti. ime satta dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame satta dhamm± duppaµivijjh±? satta sappurisadhamm± -- idh±vuso, bhikkhu dhammaññ³ ca hoti atthaññ³ ca attaññ³ ca mattaññ³ ca k±laññ³ ca parisaññ³ ca puggalaññ³ ca. ime satta dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame satta dhamm± upp±detabb±? satta saññ± -- aniccasaññ±, anattasaññ±, asubhasaññ±, ±d²navasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ±, nirodhasaññ±. ime satta dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame satta dhamm± abhiññeyy±? satta niddasavatth³ni -- idh±vuso, bhikkhu sikkh±sam±d±ne tibbacchando hoti, ±yatiñca sikkh±sam±d±ne avigatapemo. dhammanisantiy± tibbacchando hoti, ±yatiñca dhammanisantiy± avigatapemo. icch±vinaye tibbacchando hoti, ±yatiñca icch±vinaye avigatapemo. paµisall±ne tibbacchando hoti, ±yatiñca paµisall±ne avigatapemo. v²riy±ramme tibbacchando hoti, ±yatiñca v²riy±ramme avigatapemo. satinepakke tibbacchando hoti, ±yatiñca satinepakke avigatapemo. diµµhipaµivedhe tibbacchando hoti, ±yatiñca diµµhipaµivedhe avigatapemo. ime satta dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame satta dhamm± sacchik±tabb±? satta kh²º±savabal±ni -- idh±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno aniccato sabbe saªkh±r± yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµh± honti. ya½p±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno aniccato sabbe saªkh±r± yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµh± honti, idampi kh²º±savassa bhikkhuno bala½ hoti, ya½ bala½ ±gamma kh²º±savo bhikkhu ±sav±na½ khaya½ paµij±n±ti -- `kh²º± me ±sav±'ti. ``puna capara½, ±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno aªg±rak±s³pam± k±m± yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµh± honti. ya½p±vuso...pe0... `kh²º± me ±sav±'ti. ``puna capara½, ±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno vivekaninna½ citta½ hoti vivekapoºa½ vivekapabbh±ra½ vivekaµµha½ nekkhamm±bhirata½ byant²bh³ta½ sabbaso ±savaµµh±niyehi dhammehi. ya½p±vuso...pe0... `kh²º± me ±sav±'ti. ``puna capara½, ±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± honti subh±vit± . ya½p±vuso...pe0... `kh²º± me ±sav±'ti. ``puna capara½, ±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno pañcindriy±ni bh±vit±ni honti subh±vit±ni. ya½p±vuso...pe0... `kh²º± me ±sav±'ti. ``puna capara½, ±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno satta bojjhaªg± bh±vit± honti subh±vit±. ya½p±vuso...pe0... `kh²º± me ±sav±'ti. ``puna capara½, ±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno ariyo aµµhaªgiko maggo bh±vito hoti subh±vito. ya½p±vuso, kh²º±savassa bhikkhuno ariyo aµµhaªgiko maggo bh±vito hoti subh±vito, idampi kh²º±savassa bhikkhuno bala½ hoti, ya½ bala½ ±gamma kh²º±savo bhikkhu ±sav±na½ khaya½ paµij±n±ti -- `kh²º± me ±sav±'ti. ime satta dhamm± sacchik±tabb±. ``itime sattati dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. paµhamabh±ºav±ro niµµhito. aµµha dhamm± 358. ``aµµha dhamm± bahuk±r±...pe0... aµµha dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame aµµha dhamm± bahuk±r±? aµµha het³ aµµha paccay± ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattanti. katame aµµha? idh±vuso, bhikkhu satth±ra½ {satth±ra½ v± (sy±0 ka0)} upaniss±ya viharati aññatara½ v± garuµµh±niya½ sabrahmac±ri½, yatthassa tibba½ hirottappa½ paccupaµµhita½ hoti pemañca g±ravo ca. aya½ paµhamo hetu paµhamo paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya . paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ``ta½ kho pana satth±ra½ upaniss±ya viharati aññatara½ v± garuµµh±niya½ sabrahmac±ri½ , yatthassa tibba½ hirottappa½ paccupaµµhita½ hoti pemañca g±ravo ca. te k±lena k±la½ upasaªkamitv± paripucchati paripañhati -- `ida½, bhante, katha½? imassa ko attho'ti? tassa te ±yasmanto avivaµañceva vivaranti, anutt±n²katañca utt±n² {anutt±nikatañca utt±ni½ (ka0)} karonti, anekavihitesu ca kaªkh±µµh±niyesu dhammesu kaªkha½ paµivinodenti. aya½ dutiyo hetu dutiyo paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya, paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya, vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ``ta½ kho pana dhamma½ sutv± dvayena v³pak±sena samp±deti -- k±yav³pak±sena ca cittav³pak±sena ca. aya½ tatiyo hetu tatiyo paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya, paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v² sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. aya½ catuttho hetu catuttho paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya, paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo. ye te dhamm± ±dikaly±º± majjhekaly±º± pariyos±nakaly±º± s±tth± sabyañjan± kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ abhivadanti, tath±r³p±ssa dhamm± bahussut± honti dh±t± vacas± paricit± manas±nupekkhit± diµµhiy± suppaµividdh±. aya½ pañcamo hetu pañcamo paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya, paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. aya½ chaµµho hetu chaµµho paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya, paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu satim± hoti paramena satinepakkena samann±gato. cirakatampi cirabh±sitampi sarit± anussarit±. aya½ sattamo hetu sattamo paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya, paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu pañcasu up±d±nakkhandhesu, udayabbay±nupass² viharati -- `iti r³pa½ iti r³passa samudayo iti r³passa atthaªgamo; iti vedan± iti vedan±ya samudayo iti vedan±ya atthaªgamo; iti saññ± iti saññ±ya samudayo iti saññ±ya atthaªgamo; iti saªkh±r± iti saªkh±r±na½ samudayo iti saªkh±r±na½ atthaªgamo; iti viññ±ºa½ iti viññ±ºassa samudayo iti viññ±ºassa atthaªgamo'ti. aya½ aµµhamo hetu aµµhamo paccayo ±dibrahmacariyik±ya paññ±ya appaµiladdh±ya paµil±bh±ya, paµiladdh±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± sa½vattati. ime aµµha dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame aµµha dhamm± bh±vetabb±? ariyo aµµhaªgiko maggo seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±saªkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dhi. ime aµµha dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame aµµha dhamm± pariññeyy±? aµµha lokadhamm± -- l±bho ca, al±bho ca, yaso ca, ayaso ca, nind± ca, pasa½s± ca, sukhañca, dukkhañca. ime aµµha dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame aµµha dhamm± pah±tabb±? aµµha micchatt± -- micch±diµµhi, micch±saªkappo, micch±v±c±, micch±kammanto, micch±±j²vo, micch±v±y±mo, micch±sati, micch±sam±dhi. ime aµµha dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame aµµha dhamm± h±nabh±giy±? aµµha kus²tavatth³ni. idh±vuso, bhikkhun± kamma½ k±tabba½ hoti, tassa eva½ hoti -- `kamma½ kho me k±tabba½ bhavissati, kamma½ kho pana me karontassa k±yo kilamissati, hand±ha½ nipajj±m²'ti. so nipajjati, na v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ida½ paµhama½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± kamma½ kata½ hoti . tassa eva½ hoti -- `aha½ kho kamma½ ak±si½, kamma½ kho pana me karontassa k±yo kilanto, hand±ha½ nipajj±m²'ti. so nipajjati, na v²riya½ ±rabhati...pe0... ida½ dutiya½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gantabbo hoti. tassa eva½ hoti -- `maggo kho me gantabbo bhavissati, magga½ kho pana me gacchantassa k±yo kilamissati, hand±ha½ nipajj±m²'ti. so nipajjati, na v²riya½ ±rabhati...pe0... ida½ tatiya½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gato hoti. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho magga½ agam±si½, magga½ kho pana me gacchantassa k±yo kilanto, hand±ha½ nipajj±m²'ti. so nipajjati, na v²riya½ ±rabhati...pe0... ida½ catuttha½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto na labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto n±lattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½, tassa me k±yo kilanto akammañño, hand±ha½ nipajj±m²'ti...pe0... ida½ pañcama½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto alattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½ , tassa me k±yo garuko akammañño, m±s±cita½ maññe, hand±ha½ nipajj±m²'ti. so nipajjati...pe0... ida½ chaµµha½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno uppanno hoti appamattako ±b±dho, tassa eva½ hoti -- `uppanno kho me aya½ appamattako ±b±dho atthi kappo nipajjitu½, hand±ha½ nipajj±m²'ti. so nipajjati...pe0... ida½ sattama½ kus²tavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu gil±n±vuµµhito hoti aciravuµµhito gelaññ±. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho gil±n±vuµµhito aciravuµµhito gelaññ±. tassa me k±yo dubbalo akammañño, hand±ha½ nipajj±m²'ti. so nipajjati...pe0... ida½ aµµhama½ kus²tavatthu. ime aµµha dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame aµµha dhamm± visesabh±giy±? aµµha ±rambhavatth³ni. idh±vuso, bhikkhun± kamma½ k±tabba½ hoti, tassa eva½ hoti -- `kamma½ kho me k±tabba½ bhavissati, kamma½ kho pana me karontena na sukara½ buddh±na½ s±sana½ manasik±tu½, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±y±'ti. so v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ida½ paµhama½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± kamma½ kata½ hoti. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho kamma½ ak±si½, kamma½ kho pan±ha½ karonto n±sakkhi½ buddh±na½ s±sana½ manasik±tu½, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... ida½ dutiya½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gantabbo hoti. tassa eva½ hoti -- `maggo kho me gantabbo bhavissati, magga½ kho pana me gacchantena na sukara½ buddh±na½ s±sana½ manasik±tu½, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... ida½ tatiya½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhun± maggo gato hoti. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho magga½ agam±si½, magga½ kho pan±ha½ gacchanto n±sakkhi½ buddh±na½ s±sana½ manasik±tu½, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... ida½ catuttha½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto na labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto n±lattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½ , tassa me k±yo lahuko kammañño, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... ida½ pañcama½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto labhati l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho g±ma½ v± nigama½ v± piº¹±ya caranto alattha½ l³khassa v± paº²tassa v± bhojanassa y±vadattha½ p±rip³ri½. tassa me k±yo balav± kammañño, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... ida½ chaµµha½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhuno uppanno hoti appamattako ±b±dho. tassa eva½ hoti -- `uppanno kho me aya½ appamattako ±b±dho µh±na½ kho paneta½ vijjati, ya½ me ±b±dho pava¹¹heyya, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi...pe0... ida½ sattama½ ±rambhavatthu. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu gil±n± vuµµhito hoti aciravuµµhito gelaññ±. tassa eva½ hoti -- `aha½ kho gil±n± vuµµhito aciravuµµhito gelaññ±, µh±na½ kho paneta½ vijjati, ya½ me ±b±dho paccud±vatteyya, hand±ha½ v²riya½ ±rabh±mi appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±y±'ti. so v²riya½ ±rabhati appattassa pattiy± anadhigatassa adhigam±ya asacchikatassa sacchikiriy±ya. ida½ aµµhama½ ±rambhavatthu. ime aµµha dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame aµµha dhamm± duppaµivijjh±? aµµha akkhaº± asamay± brahmacariyav±s±ya. idh±vuso, tath±gato ca loke uppanno hoti araha½ samm±sambuddho, dhammo ca desiyati opasamiko parinibb±niko sambodhag±m² sugatappavedito. ayañca puggalo niraya½ upapanno hoti. aya½ paµhamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½, ±vuso, tath±gato ca loke uppanno hoti araha½ samm±sambuddho, dhammo ca desiyati opasamiko parinibb±niko sambodhag±m² sugatappavedito, ayañca puggalo tiracch±nayoni½ upapanno hoti. aya½ dutiyo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... pettivisaya½ upapanno hoti. aya½ tatiyo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... aññatara½ d²gh±yuka½ devanik±ya½ upapanno hoti. aya½ catuttho akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... paccantimesu janapadesu pacc±j±to hoti milakkhesu aviññ±t±resu, yattha natthi gati bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½. aya½ pañcamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... ayañca puggalo majjhimesu janapadesu pacc±j±to hoti, so ca hoti micch±diµµhiko vipar²tadassano -- `natthi dinna½, natthi yiµµha½, natthi huta½, natthi sukatadukkaµ±na½ kamm±na½ phala½ vip±ko, natthi aya½ loko, natthi paro loko, natthi m±t±, natthi pit±, natthi satt± opap±tik±, natthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± samm±paµipann± ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti. aya½ chaµµho akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... ayañca puggalo majjhimesu janapadesu pacc±j±to hoti , so ca hoti duppañño ja¼o e¼am³go, nappaµibalo subh±sitadubbh±sit±namatthamaññ±tu½. aya½ sattamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ``puna capara½...pe0... ayañca puggalo majjhimesu janapadesu pacc±j±to hoti, so ca hoti paññav± aja¼o ane¼am³go, paµibalo subh±sitadubbh±sit±namatthamaññ±tu½. aya½ aµµhamo akkhaºo asamayo brahmacariyav±s±ya. ime aµµha dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame aµµha dhamm± upp±detabb±? aµµha mah±purisavitakk± -- appicchass±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo mahicchassa. santuµµhass±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo asantuµµhassa. pavivittass±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo saªgaºik±r±massa. ±raddhav²riyass±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo kus²tassa. upaµµhitasatiss±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo muµµhassatissa. sam±hitass±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo asam±hitassa . paññavato {paññ±vato (s²0 p²0)} aya½ dhammo, n±ya½ dhammo duppaññassa. nippapañcass±ya½ dhammo, n±ya½ dhammo papañc±r±mass±ti {nippapañc±r±massa aya½ dhammo nippapañcaratino, n±ya½ dhammo papañc±r±massa papañcaratinoti (s²0 sy±0 p²0) aªguttarepi tatheva dissati. aµµhakath±µ²k± pana oloketabb±} ime aµµha dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame aµµha dhamm± abhiññeyy±? aµµha abhibh±yatan±ni -- ajjhatta½ r³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati paritt±ni suvaººadubbaºº±ni , `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti -- eva½saññ² hoti. ida½ paµhama½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ r³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati appam±º±ni suvaººadubbaºº±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti -- eva½saññ² hoti. ida½ dutiya½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati paritt±ni suvaººadubbaºº±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ tatiya½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati appam±º±ni suvaººadubbaºº±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ catuttha½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati n²l±ni n²lavaºº±ni n²lanidassan±ni n²lanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma um±puppha½ n²la½ n²lavaººa½ n²lanidassana½ n²lanibh±sa½. seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ n²la½ n²lavaººa½ n²lanidassana½ n²lanibh±sa½, evameva ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati n²l±ni n²lavaºº±ni n²lanidassan±ni n²lanibh±s±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ pañcama½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati p²t±ni p²tavaºº±ni p²tanidassan±ni p²tanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma kaºik±rapuppha½ p²ta½ p²tavaººa½ p²tanidassana½ p²tanibh±sa½. seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ p²ta½ p²tavaººa½ p²tanidassana½ p²tanibh±sa½ , evameva ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati p²t±ni p²tavaºº±ni p²tanidassan±ni p²tanibh±s±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ chaµµha½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati lohitak±ni lohitakavaºº±ni lohitakanidassan±ni lohitakanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma bandhuj²vakapuppha½ lohitaka½ lohitakavaººa½ lohitakanidassana½ lohitakanibh±sa½, seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ lohitaka½ lohitakavaººa½ lohitakanidassana½ lohitakanibh±sa½, evameva ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati lohitak±ni lohitakavaºº±ni lohitakanidassan±ni lohitakanibh±s±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ sattama½ abhibh±yatana½. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati od±t±ni od±tavaºº±ni od±tanidassan±ni od±tanibh±s±ni. seyyath±pi n±ma osadhit±rak± od±t± od±tavaºº± od±tanidassan± od±tanibh±s±, seyyath± v± pana ta½ vattha½ b±r±ºaseyyaka½ ubhatobh±gavimaµµha½ od±ta½ od±tavaººa½ od±tanidassana½ od±tanibh±sa½, evameva ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati od±t±ni od±tavaºº±ni od±tanidassan±ni od±tanibh±s±ni, `t±ni abhibhuyya j±n±mi pass±m²'ti eva½saññ² hoti. ida½ aµµhama½ abhibh±yatana½. ime aµµha dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame aµµha dhamm± sacchik±tabb±? aµµha vimokkh± -- r³p² r³p±ni passati. aya½ paµhamo vimokkho. ``ajjhatta½ ar³pasaññ² eko bahiddh± r³p±ni passati. aya½ dutiyo vimokkho. ``subhanteva adhimutto hoti. aya½ tatiyo vimokkho. ``sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. aya½ catuttho vimokkho. ``sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. aya½ pañcamo vimokkho. ``sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. aya½ chaµµho vimokkho. ``sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. aya½ sattamo vimokkho. ``sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati. aya½ aµµhamo vimokkho. ime aµµha dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime as²ti dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. nava dhamm± 359. ``nava dhamm± bahuk±r±...pe0... nava dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame nava dhamm± bahuk±r±? nava yonisomanasik±ram³lak± dhamm±, yonisomanasikaroto p±mojja½ j±yati, pamuditassa p²ti j±yati, p²timanassa k±yo passambhati, passaddhak±yo sukha½ vedeti, sukhino citta½ sam±dhiyati, sam±hite citte yath±bh³ta½ j±n±ti passati, yath±bh³ta½ j±na½ passa½ nibbindati, nibbinda½ virajjati, vir±g± vimuccati. ime nava dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame nava dhamm± bh±vetabb±? nava p±risuddhipadh±niyaªg±ni -- s²lavisuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, cittavisuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, diµµhivisuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, kaªkh±vitaraºavisuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, magg±maggañ±ºadassana -- visuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, paµipad±ñ±ºadassanavisuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, ñ±ºadassanavisuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, paññ±visuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½, vimuttivisuddhi p±risuddhipadh±niyaªga½. ime nava dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame nava dhamm± pariññeyy±? nava satt±v±s± -- sant±vuso, satt± n±nattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi manuss± ekacce ca dev± ekacce ca vinip±tik±. aya½ paµhamo satt±v±so. ``sant±vuso , satt± n±nattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± brahmak±yik± paµham±bhinibbatt±. aya½ dutiyo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± ekattak±y± n±nattasaññino, seyyath±pi dev± ±bhassar±. aya½ tatiyo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± ekattak±y± ekattasaññino, seyyath±pi dev± subhakiºh±. aya½ catuttho satt±v±so. ``sant±vuso, satt± asaññino appaµisa½vedino, seyyath±pi dev± asaññasatt±. aya½ pañcamo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatan³pag±. aya½ chaµµho satt±v±so. ``sant±vuso, satt± sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatan³pag±. aya½ sattamo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatan³pag±. aya½ aµµhamo satt±v±so. ``sant±vuso, satt± sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatan³pag±. aya½ navamo satt±v±so. ime nava dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame nava dhamm± pah±tabb±? nava taºh±m³lak± dhamm± -- taºha½ paµicca pariyesan±, pariyesana½ paµicca l±bho, l±bha½ paµicca vinicchayo, vinicchaya½ paµicca chandar±go , chandar±ga½ paµicca ajjhos±na½, ajjhos±na½ paµicca pariggaho, pariggaha½ paµicca macchariya½, macchariya½ paµicca ±rakkho, ±rakkh±dhikaraºa½ {±rakkh±dhikaraºa½ paµicca (sy±0 p²0 ka0)} daº¹±d±nasatth±d±nakalahaviggahaviv±datuva½tuva½pesuññamus±v±d± aneke p±pak± akusal± dhamm± sambhavanti. ime nava dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame nava dhamm± h±nabh±giy±? nava ±gh±tavatth³ni -- `anattha½ me acar²'ti ±gh±ta½ bandhati, `anattha½ me carat²'ti ±gh±ta½ bandhati, `anattha½ me carissat²'ti ±gh±ta½ bandhati; `piyassa me man±passa anattha½ acar²'ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... `anattha½ carat²'ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... `anattha½ carissat²'ti ±gh±ta½ bandhati; `appiyassa me aman±passa attha½ acar²'ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... `attha½ carat²'ti ±gh±ta½ bandhati...pe0... `attha½ carissat²'ti ±gh±ta½ bandhati. ime nava dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame nava dhamm± visesabh±giy±? nava ±gh±tapaµivinay± -- `anattha½ me acari, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `anattha½ me carati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `anattha½ me carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `piyassa me man±passa anattha½ acari...pe0... anattha½ carati...pe0... anattha½ carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti; `appiyassa me aman±passa attha½ acari...pe0... attha½ carati...pe0... attha½ carissati, ta½ kutettha labbh±'ti ±gh±ta½ paµivineti. ime nava dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame nava dhamm± duppaµivijjh±? nava n±natt± -- dh±tun±natta½ paµicca uppajjati phassan±natta½, phassan±natta½ paµicca uppajjati vedan±n±natta½, vedan±n±natta½ paµicca uppajjati saññ±n±natta½, saññ±n±natta½ paµicca uppajjati saªkappan±natta½, saªkappan±natta½ paµicca uppajjati chandan±natta½, chandan±natta½ paµicca uppajjati pari¼±han±natta½, pari¼±han±natta½ paµicca uppajjati pariyesan±n±natta½, pariyesan±n±natta½ paµicca uppajjati l±bhan±natta½. ime nava dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame nava dhamm± upp±detabb±? nava saññ± -- asubhasaññ±, maraºasaññ±, ±h±repaµik³lasaññ± , sabbalokeanabhiratisaññ± {anabhiratasaññ± (sy±0 ka0)}, aniccasaññ±, anicce dukkhasaññ±, dukkhe anattasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ±. ime nava dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame nava dhamm± abhiññeyy±? nava anupubbavih±r± -- idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g± ...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. sukhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam±...pe0... ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati. ime nava dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame nava dhamm± sacchik±tabb±? nava anupubbanirodh± -- paµhama½ jh±na½ sam±pannassa k±masaññ± niruddh± hoti, dutiya½ jh±na½ sam±pannassa vitakkavic±r± niruddh± honti, tatiya½ jh±na½ sam±pannassa p²ti niruddh± hoti, catuttha½ jh±na½ sam±pannassa ass±sapass±ss± niruddh± honti, ±k±s±nañc±yatana½ sam±pannassa r³pasaññ± niruddh± hoti, viññ±ºañc±yatana½ sam±pannassa ±k±s±nañc±yatanasaññ± niruddh± hoti, ±kiñcaññ±yatana½ sam±pannassa viññ±ºañc±yatanasaññ± niruddh± hoti, nevasaññ±n±saññ±yatana½ sam±pannassa ±kiñcaññ±yatanasaññ± niruddh± hoti, saññ±vedayitanirodha½ sam±pannassa saññ± ca vedan± ca niruddh± honti. ime nava dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime navuti dhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±. dasa dhamm± 360. ``dasa dhamm± bahuk±r±...pe0... dasa dhamm± sacchik±tabb±. (ka) ``katame dasa dhamm± bahuk±r±? dasa n±thakaraº±dhamm± -- idh±vuso, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v² sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu, ya½p±vuso, bhikkhu s²lav± hoti...pe0... sikkhati sikkh±padesu. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu bahussuto ...pe0... diµµhiy± suppaµividdh±, ya½p±vuso, bhikkhu bahussuto...pe0... ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu kaly±ºamitto hoti kaly±ºasah±yo kaly±ºasampavaªko. ya½p±vuso, bhikkhu...pe0... kaly±ºasampavaªko. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu suvaco hoti sovacassakaraºehi dhammehi samann±gato, khamo padakkhiºagg±h² anus±sani½. ya½p±vuso, bhikkhu...pe0... anus±sani½. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu y±ni t±ni sabrahmac±r²na½ ucc±vac±ni ki½karaº²y±ni tattha dakkho hoti analaso tatrup±y±ya v²ma½s±ya samann±gato, ala½ k±tu½, ala½ sa½vidh±tu½. ya½p±vuso, bhikkhu...pe0... ala½ sa½vidh±tu½. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu dhammak±mo hoti piyasamud±h±ro abhidhamme abhivinaye u¼±rap±mojjo. ya½p±vuso, bhikkhu...pe0... u¼±rap±mojjo. ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu santuµµho hoti itar²tarehi c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±rehi. ya½p±vuso, bhikkhu ...pe0... ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu ±raddhav²riyo viharati...pe0... kusalesu dhammesu. ya½p±vuso, bhikkhu...pe0... ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu satim± hoti, paramena satinepakkena samann±gato, cirakatampi cirabh±sitampi sarit± anussarit±. ya½p±vuso, bhikkhu...pe0... ayampi dhammo n±thakaraºo. ``puna capara½, ±vuso, bhikkhu paññav± hoti udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato, ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. ya½p±vuso, bhikkhu...pe0... ayampi dhammo n±thakaraºo. ime dasa dhamm± bahuk±r±. (kha) ``katame dasa dhamm± bh±vetabb±? dasa kasiº±yatan±ni -- pathav²kasiºameko sañj±n±ti uddha½ adho tiriya½ advaya½ appam±ºa½. ±pokasiºameko sañj±n±ti...pe0... tejokasiºameko sañj±n±ti... v±yokasiºameko sañj±n±ti... n²lakasiºameko sañj±n±ti... p²takasiºameko sañj±n±ti... lohitakasiºameko sañj±n±ti... od±takasiºameko sañj±n±ti... ±k±sakasiºameko sañj±n±ti... viññ±ºakasiºameko sañj±n±ti uddha½ adho tiriya½ advaya½ appam±ºa½ . ime dasa dhamm± bh±vetabb±. (ga) ``katame dasa dhamm± pariññeyy±? das±yatan±ni -- cakkh±yatana½, r³p±yatana½, sot±yatana½, sadd±yatana½, gh±n±yatana½, gandh±yatana½, jivh±yatana½, ras±yatana½, k±y±yatana½, phoµµhabb±yatana½. ime dasa dhamm± pariññeyy±. (gha) ``katame dasa dhamm± pah±tabb±? dasa micchatt± -- micch±diµµhi, micch±saªkappo, micch±v±c±, micch±kammanto, micch±±j²vo, micch±v±y±mo, micch±sati, micch±sam±dhi, micch±ñ±ºa½, micch±vimutti. ime dasa dhamm± pah±tabb±. (ªa) ``katame dasa dhamm± h±nabh±giy±? dasa akusalakammapath± -- p±º±tip±to, adinn±d±na½, k±mesumicch±c±ro, mus±v±do, pisuº± v±c±, pharus± v±c±, samphappal±po, abhijjh±, by±p±do, micch±diµµhi. ime dasa dhamm± h±nabh±giy±. (ca) ``katame dasa dhamm± visesabh±giy±? dasa kusalakammapath± -- p±º±tip±t± veramaº², adinn±d±n± veramaº², k±mesumicch±c±r± veramaº², mus±v±d± veramaº², pisuº±ya v±c±ya veramaº², pharus±ya v±c±ya veramaº², samphappal±p± veramaº², anabhijjh±, aby±p±do, samm±diµµhi. ime dasa dhamm± visesabh±giy±. (cha) ``katame dasa dhamm± duppaµivijjh±? dasa ariyav±s± -- idh±vuso , bhikkhu pañcaªgavippah²no hoti, cha¼aªgasamann±gato, ek±rakkho, catur±passeno, paºunnapaccekasacco, samavayasaµµhesano, an±vilasaªkappo, passaddhak±yasaªkh±ro, suvimuttacitto, suvimuttapañño. ``kathañc±vuso , bhikkhu pañcaªgavippah²no hoti? idh±vuso, bhikkhuno k±macchando pah²no hoti, by±p±do pah²no hoti, thinamiddha½ pah²na½ hoti, uddhaccakukkucca½ pah²na½ hoti, vicikicch± pah²n± hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu pañcaªgavippah²no hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu cha¼aªgasamann±gato hoti? idh±vuso, bhikkhu cakkhun± r³pa½ disv± neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampaj±no. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya neva sumano hoti na dummano, upekkhako viharati sato sampaj±no. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu cha¼aªgasamann±gato hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu ek±rakkho hoti? idh±vuso, bhikkhu sat±rakkhena cetas± samann±gato hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu ek±rakkho hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu catur±passeno hoti? idh±vuso, bhikkhu saªkh±yeka½ paµisevati, saªkh±yeka½ adhiv±seti, saªkh±yeka½ parivajjeti, saªkh±yeka½ vinodeti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu catur±passeno hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu paºunnapaccekasacco hoti? idh±vuso, bhikkhuno y±ni t±ni puthusamaºabr±hmaº±na½ puthupaccekasacc±ni, sabb±ni t±ni nunn±ni honti paºunn±ni catt±ni vant±ni mutt±ni pah²n±ni paµinissaµµh±ni. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu paºunnapaccekasacco hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu samavayasaµµhesano hoti? idh±vuso, bhikkhuno k±mesan± pah²n± hoti, bhavesan± pah²n± hoti, brahmacariyesan± paµippassaddh±. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu samavayasaµµhesano hoti. ``kathañc±vuso , bhikkhu an±vilasaªkapp± hoti? idh±vuso, bhikkhuno k±masaªkappo pah²no hoti, by±p±dasaªkappo pah²no hoti, vihi½s±saªkappo pah²no hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu an±vilasaªkappo hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu passaddhak±yasaªkh±ro hoti? idh±vuso, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu passaddhak±yasaªkh±ro hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu suvimuttacitto hoti? idh±vuso, bhikkhuno r±g± citta½ vimutta½ hoti, dos± citta½ vimutta½ hoti, moh± citta½ vimutta½ hoti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu suvimuttacitto hoti. ``kathañc±vuso, bhikkhu suvimuttapañño hoti? idh±vuso, bhikkhu `r±go me pah²no ucchinnam³lo t±l±vatthukato anabh±va½kato ±yati½ anupp±dadhammo'ti paj±n±ti. `doso me pah²no...pe0... ±yati½ anupp±dadhammo'ti paj±n±ti. `moho me pah²no ...pe0... ±yati½ anupp±dadhammo'ti paj±n±ti. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu suvimuttapañño hoti. ime dasa dhamm± duppaµivijjh±. (ja) ``katame dasa dhamm± upp±detabb±? dasa saññ± -- asubhasaññ±, maraºasaññ±, ±h±repaµik³lasaññ±, sabbalokeanabhiratisaññ±, aniccasaññ±, anicce dukkhasaññ±, dukkhe anattasaññ±, pah±nasaññ±, vir±gasaññ±, nirodhasaññ±. ime dasa dhamm± upp±detabb±. (jha) ``katame dasa dhamm± abhiññeyy±? dasa nijjaravatth³ni -- samm±diµµhissa micch±diµµhi nijjiºº± hoti. ye ca micch±diµµhipaccay± aneke p±pak± akusal± dhamm± sambhavanti, te cassa nijjiºº± honti. samm±saªkappassa micch±saªkappo...pe0... samm±v±cassa micch±v±c±... samm±kammantassa micch±kammanto... samm±±j²vassa micch±±j²vo... samm±v±y±massa micch±v±y±mo... samm±satissa micch±sati... samm±sam±dhissa micch±sam±dhi... samm±ñ±ºassa micch±ñ±ºa½ nijjiººa½ hoti. samm±vimuttissa micch±vimutti nijjiºº± hoti. ye ca micch±vimuttipaccay± aneke p±pak± akusal± dhamm± sambhavanti, te cassa nijjiºº± honti. ime dasa dhamm± abhiññeyy±. (ña) ``katame dasa dhamm± sacchik±tabb±? dasa asekkh± dhamm± -- asekkh± samm±diµµhi, asekkho samm±saªkappo, asekkh± samm±v±c±, asekkho samm±kammanto, asekkho samm±±j²vo, asekkho samm±v±y±mo, asekkh± samm±sati, asekkho samm±sam±dhi, asekkha½ samm±ñ±ºa½, asekkh± samm±vimutti. ime dasa dhamm± sacchik±tabb±. ``iti ime satadhamm± bh³t± tacch± tath± avitath± anaññath± samm± tath±gatena abhisambuddh±''ti. idamavoc±yasm± s±riputto. attaman± te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa bh±sita½ abhinandunti. dasuttarasutta½ niµµhita½ ek±dasama½. p±thikavaggo {p±µikavaggo (s²0 sy±0 p²0)} niµµhito. tassudd±na½ -- p±thiko ca {p±µikañca (sy±0 ka½0)} udumbara½ {p±µikodumbar²ceva (s²0 p²0)}, cakkavatti aggaññaka½. sampas±danap±s±da½ {sampas±dañca p±s±da½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, mah±purisalakkhaºa½.. siªg±l±µ±n±µiyaka½ , saªg²ti ca dasuttara½. ek±dasahi suttehi, p±thikavaggoti vuccati.. p±thikavaggap±¼i niµµhit±. t²hi vaggehi paµimaº¹ito sakalo d²ghanik±yo samatto.