.. namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa..

majjhimanik±ye

uparipaºº±sap±¼i

1. devadahavaggo

1. devadahasutta½

1. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati devadaha½ n±ma saky±na½ nigamo. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``santi, bhikkhave, eke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²'ti. eva½v±dino, bhikkhave, nigaºµh±.

``eva½v±d±ha½ , bhikkhave, nigaºµhe upasaªkamitv± eva½ vad±mi -- `sacca½ kira tumhe, ±vuso nigaºµh±, eva½v±dino eva½diµµhino -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²'ti? te ca me, bhikkhave, nigaºµh± eva½ puµµh± `±m±'ti paµij±nanti.

``ty±ha½ eva½ vad±mi -- `ki½ pana tumhe, ±vuso nigaºµh±, j±n±tha -- ahuvamheva maya½ pubbe, na n±huvamh±'ti? `no hida½, ±vuso'.

```ki½ pana tumhe, ±vuso nigaºµh±, j±n±tha -- akaramheva maya½ pubbe p±pakamma½, na n±karamh±'ti? `no hida½, ±vuso'.

```ki½ pana tumhe, ±vuso nigaºµh±, j±n±tha -- evar³pa½ v± evar³pa½ v± p±pakamma½ akaramh±'ti? `no hida½, ±vuso'.

```ki½ pana tumhe, ±vuso nigaºµh±, j±n±tha -- ettaka½ v± dukkha½ nijjiººa½, ettaka½ v± dukkha½ nijj²retabba½, ettakamhi v± dukkhe nijjiººe sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²'ti? `no hida½, ±vuso'.

```ki½ pana tumhe, ±vuso nigaºµh±, j±n±tha -- diµµheva dhamme akusal±na½ dhamm±na½ pah±na½, kusal±na½ dhamm±na½ upasampada'nti? `no hida½, ±vuso'.

2. ``iti kira tumhe, ±vuso nigaºµh±, na j±n±tha -- ahuvamheva maya½ pubbe, na n±huvamh±ti , na j±n±tha -- akaramheva maya½ pubbe p±pakamma½, na n±karamh±ti, na j±n±tha -- evar³pa½ v± evar³pa½ v± p±pakamma½ akaramh±ti, na j±n±tha -- ettaka½ v± dukkha½ nijjiººa½, ettaka½ v± dukkha½ nijj²retabba½, ettakamhi v± dukkhe nijjiººe sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²ti, na j±n±tha -- diµµheva dhamme akusal±na½ dhamm±na½ pah±na½, kusal±na½ dhamm±na½ upasampada½; eva½ sante ±yasmant±na½ nigaºµh±na½ na kallamassa veyy±karaº±ya -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²''ti.

``sace pana tumhe, ±vuso nigaºµh±, j±neyy±tha -- ahuvamheva maya½ pubbe, na n±huvamh±ti, j±neyy±tha -- akaramheva maya½ pubbe p±pakamma½, na n±karamh±ti, j±neyy±tha -- evar³pa½ v± evar³pa½ v± p±pakamma½ akaramh±ti, j±neyy±tha -- ettaka½ v± dukkha½ nijjiººa½, ettaka½ v± dukkha½ nijj²retabba½, ettakamhi v± dukkhe nijjiººe sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²ti, j±neyy±tha -- diµµheva dhamme akusal±na½ dhamm±na½ pah±na½, kusal±na½ dhamm±na½ upasampada½; eva½ sante ±yasmant±na½ nigaºµh±na½ kallamassa veyy±karaº±ya -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²''ti.

3. ``seyyath±pi, ±vuso nigaºµh±, puriso sallena viddho assa savisena g±¼h³palepanena {g±¼hapalepanena (ka0)}; so sallassapi vedhanahetu {vedan±hetu (s²0 p²0 ka0)} dukkh± tibb± {tipp± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} kaµuk± vedan± vediyeyya. tassa mitt±macc± ñ±tis±lohit± bhisakka½ sallakatta½ upaµµh±peyyu½. tassa so bhisakko sallakatto satthena vaºamukha½ parikanteyya; so satthenapi vaºamukhassa parikantanahetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyeyya. tassa so bhisakko sallakatto esaniy± salla½ eseyya; so esaniy±pi sallassa esan±hetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyeyya . tassa so bhisakko sallakatto salla½ abbuheyya {abbuyheyya (s²0), abbh³ºheyya (sy±0 ka½0)}; so sallassapi abbuhanahetu {abbuyhanahetu (s²0), abbh³ºhanahetu (sy±0 ka½0)} dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyeyya. tassa so bhisakko sallakatto agadaªg±ra½ vaºamukhe odaheyya; so agadaªg±rassapi vaºamukhe odahanahetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyeyya. so aparena samayena r³¼hena vaºena sañchavin± arogo assa sukh² ser² saya½vas² yena k±maªgamo. tassa evamassa -- aha½ kho pubbe sallena viddho ahosi½ savisena g±¼h³palepanena. soha½ sallassapi vedhanahetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyi½. tassa me mitt±macc± ñ±tis±lohit± bhisakka½ sallakatta½ upaµµhapesu½. tassa me so bhisakko sallakatto satthena vaºamukha½ parikanti; soha½ satthenapi vaºamukhassa parikantanahetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyi½. tassa me so bhisakko sallakatto esaniy± salla½ esi; so aha½ esaniy±pi sallassa esan±hetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyi½. tassa me so bhisakko sallakatto salla½ abbuhi {abbuyhi (s²0), abbh³ºhi (sy±0 ka½0)}; soha½ sallassapi abbuhanahetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyi½. tassa me so bhisakko sallakatto agadaªg±ra½ vaºamukhe odahi; soha½ agadaªg±rassapi vaºamukhe odahanahetu dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyi½. somhi etarahi r³¼hena vaºena sañchavin± arogo sukh² ser² saya½vas² yena k±maªgamo''ti.

``evameva kho, ±vuso nigaºµh±, sace tumhe j±neyy±tha -- ahuvamheva maya½ pubbe, na n±huvamh±ti, j±neyy±tha -- akaramheva maya½ pubbe p±pakamma½, na n±karamh±ti, j±neyy±tha -- evar³pa½ v± evar³pa½ v± p±pakamma½ akaramh±ti, j±neyy±tha -- ettaka½ v± dukkha½ nijjiººa½, ettaka½ v± dukkha½ nijj²retabba½, ettakamhi v± dukkhe nijjiººe sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²ti, j±neyy±tha -- diµµheva dhamme akusal±na½ dhamm±na½ pah±na½, kusal±na½ dhamm±na½ upasampada½; eva½ sante ±yasmant±na½ nigaºµh±na½ kallamassa veyy±karaº±ya -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²''ti.

``yasm± ca kho tumhe, ±vuso nigaºµh±, na j±n±tha -- ahuvamheva maya½ pubbe, na n±huvamh±ti, na j±n±tha -- akaramheva maya½ pubbe p±pakamma½, na n±karamh±ti, na j±n±tha -- evar³pa½ v± evar³pa½ v± p±pakamma½ akaramh±ti, na j±n±tha -- ettaka½ v± dukkha½ nijjiººa½, ettaka½ v± dukkha½ nijj²retabba½, ettakamhi v± dukkhe nijjiººe sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²ti, na j±n±tha -- diµµheva dhamme akusal±na½ dhamm±na½ pah±na½, kusal±na½ dhamm±na½ upasampada½; tasm± ±yasmant±na½ nigaºµh±na½ na kallamassa veyy±karaº±ya -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²''ti.

4. ``eva½ vutte, bhikkhave, te nigaºµh± ma½ etadavocu½ -- `nigaºµho , ±vuso, n±µaputto {n±thaputto (s²0)} sabbaññ³ sabbadass±v², aparisesa½ ñ±ºadassana½ paµij±n±ti . carato ca me tiµµhato ca suttassa ca j±garassa ca satata½ samita½ ñ±ºadassana½ paccupaµµhita'nti. so evam±ha -- `atthi kho vo, ±vuso nigaºµh±, pubbeva p±pakamma½ kata½, ta½ im±ya kaµuk±ya dukkarak±rik±ya nijj²retha, ya½ panettha etarahi k±yena sa½vut± v±c±ya sa½vut± manas± sa½vut± ta½ ±yati½ p±pakammassa akaraºa½. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²'ti. tañca panamh±ka½ ruccati ceva khamati ca, tena camh± attaman±''ti.

5. ``eva½ vutte aha½, bhikkhave, te nigaºµhe etadavoca½ -- `pañca kho ime, ±vuso nigaºµh±, dhamm± diµµheva dhamme dvidh±vip±k±. katame pañca? saddh±, ruci, anussavo, ±k±raparivitakko, diµµhinijjh±nakkhanti -- ime kho, ±vuso nigaºµh±, pañca dhamm± diµµheva dhamme dvidh±vip±k±. tatr±yasmant±na½ nigaºµh±na½ k± at²ta½se satthari saddh±, k± ruci, ko anussavo, ko ±k±raparivitakko, k± diµµhinijjh±nakkhant²'ti. eva½v±d² {eva½v±d²su (ka0)} kho aha½, bhikkhave, nigaºµhesu na kañci {kiñci (s²0 p²0 ka0)} sahadhammika½ v±dapaµih±ra½ samanupass±mi.

``puna capar±ha½ {puna ca pan±ha½ (s²0 p²0 ka0)}, bhikkhave, te nigaºµhe eva½ vad±mi -- `ta½ ki½ maññatha, ±vuso nigaºµh±. yasmi½ vo samaye tibbo {tippo (p²0)} upakkamo hoti tibba½ padh±na½, tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyetha; yasmi½ pana vo samaye na tibbo upakkamo hoti na tibba½ padh±na½, na tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyeth±'ti? `yasmi½ no, ±vuso gotama, samaye tibbo upakkamo hoti tibba½ padh±na½, tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediy±ma; yasmi½ pana no samaye na tibbo upakkamo hoti na tibba½ padh±na½, na tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediy±m±'''ti.

6. ``iti kira, ±vuso nigaºµh±, yasmi½ vo samaye tibbo upakkamo hoti tibba½ padh±na½, tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyetha; yasmi½ pana vo samaye na tibbo upakkamo hoti na tibba½ padh±na½, na tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyetha. eva½ sante ±yasmant±na½ nigaºµh±na½ na kallamassa veyy±karaº±ya -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo ; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²ti. sace, ±vuso nigaºµh±, yasmi½ vo samaye tibbo upakkamo hoti tibba½ padh±na½, na tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyetha; yasmi½ pana vo samaye na tibbo upakkamo hoti na tibba½ padh±na½, tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyetha {padh±na½, tiµµheyyeva tasmi½ samaye... vedan± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}; eva½ sante ±yasmant±na½ nigaºµh±na½ kallamassa veyy±karaº±ya -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²''ti.

```yasm± ca kho, ±vuso nigaºµh±, yasmi½ vo samaye tibbo upakkamo hoti tibba½ padh±na½, tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyetha; yasmi½ pana vo samaye na tibbo upakkamo hoti na tibba½ padh±na½, na tibb± tasmi½ samaye opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyetha; te tumhe s±ma½yeva opakkamik± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vedayam±n± avijj± aññ±º± sammoh± vipaccetha -- ya½ kiñc±ya½ purisapuggalo paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±, sabba½ ta½ pubbekatahetu. iti pur±º±na½ kamm±na½ tapas± byant²bh±v±, nav±na½ kamm±na½ akaraº±, ±yati½ anavassavo; ±yati½ anavassav± kammakkhayo; kammakkhay± dukkhakkhayo; dukkhakkhay± vedan±kkhayo ; vedan±kkhay± sabba½ dukkha½ nijjiººa½ bhavissat²'ti. eva½v±d²pi {eva½v±d²supi (ka0)} kho aha½, bhikkhave, nigaºµhesu na kañci sahadhammika½ v±dapaµih±ra½ samanupass±mi.

7. ``puna capar±ha½, bhikkhave, te nigaºµhe eva½ vad±mi -- `ta½ ki½ maññath±vuso nigaºµh±, yamida½ kamma½ diµµhadhammavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± sampar±yavedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ya½ panida½ kamma½ sampar±yavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± diµµhadhammavedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ta½ ki½ maññath±vuso nigaºµh±, yamida½ kamma½ sukhavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± dukkhavedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ya½ panida½ kamma½ dukkhavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± sukhavedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ta½ ki½ maññath±vuso nigaºµh±, yamida½ kamma½ paripakkavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± aparipakkavedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ya½ panida½ kamma½ aparipakkavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± paripakkavedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ta½ ki½ maññath±vuso nigaºµh±, yamida½ kamma½ bahuvedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± appavedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ya½ panida½ kamma½ appavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± bahuvedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ta½ ki½ maññath±vuso nigaºµh±, yamida½ kamma½ savedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± avedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'. `ya½ panida½ kamma½ avedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± savedan²ya½ hot³ti labbhameta'nti? `no hida½, ±vuso'.

8. ``iti kira, ±vuso nigaºµh±, yamida½ kamma½ diµµhadhammavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± sampar±yavedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, ya½ panida½ kamma½ sampar±yavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± diµµhadhammavedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ sukhavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± dukkhavedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ dukkhavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± sukhavedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ paripakkavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± aparipakkavedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ aparipakkavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± paripakkavedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ bahuvedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± appavedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ appavedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± bahuvedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ savedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± avedan²ya½ hot³ti alabbhameta½, yamida½ kamma½ avedan²ya½ ta½ upakkamena v± padh±nena v± savedan²ya½ hot³ti alabbhameta½; eva½ sante ±yasmant±na½ nigaºµh±na½ aphalo upakkamo hoti, aphala½ padh±na½''.

``eva½v±d², bhikkhave, nigaºµh±. eva½v±d²na½, bhikkhave, nigaºµh±na½ dasa sahadhammik± v±d±nuv±d± g±rayha½ µh±na½ ±gacchanti.

9. ``sace, bhikkhave, satt± pubbekatahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, nigaºµh± pubbe dukkaµakammak±rino ya½ etarahi evar³p± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyanti. sace, bhikkhave, satt± issaranimm±nahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, nigaºµh± p±pakena issarena nimmit± ya½ etarahi evar³p± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyanti. sace, bhikkhave, satt± saªgatibh±vahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, nigaºµh± p±pasaªgatik± ya½ etarahi evar³p± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyanti. sace, bhikkhave, satt± abhij±tihetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, nigaºµh± p±p±bhij±tik± ya½ etarahi evar³p± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyanti. sace, bhikkhave, satt± diµµhadhamm³pakkamahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, nigaºµh± evar³p± diµµhadhamm³pakkam± ya½ etarahi evar³p± dukkh± tibb± kaµuk± vedan± vediyanti.

``sace, bhikkhave, satt± pubbekatahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±; no ce satt± pubbekatahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±. sace, bhikkhave, satt± issaranimm±nahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±; no ce satt± issaranimm±nahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±. sace, bhikkhave, satt± saªgatibh±vahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±; no ce satt± saªgatibh±vahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±. sace, bhikkhave, satt± abhij±tihetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±; no ce satt± abhij±tihetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±. sace, bhikkhave, satt± diµµhadhamm³pakkamahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±; no ce satt± diµµhadhamm³pakkamahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, g±rayh± nigaºµh±. eva½v±d², bhikkhave, nigaºµh±. eva½v±d²na½, bhikkhave, nigaºµh±na½ ime dasa sahadhammik± v±d±nuv±d± g±rayha½ µh±na½ ±gacchanti. eva½ kho, bhikkhave, aphalo upakkamo hoti, aphala½ padh±na½.

10. ``kathañca, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½? idha, bhikkhave, bhikkhu na heva anaddhabh³ta½ att±na½ dukkhena addhabh±veti, dhammikañca sukha½ na pariccajati, tasmiñca sukhe anadhimucchito hoti. so eva½ paj±n±ti -- `imassa kho me dukkhanid±nassa saªkh±ra½ padahato saªkh±rappadh±n± vir±go hoti, imassa pana me dukkhanid±nassa ajjhupekkhato upekkha½ bh±vayato vir±go hot²'ti. so yassa hi khv±ssa {yassa kho panassa (s²0), yassa khv±ssa (p²0)} dukkhanid±nassa saªkh±ra½ padahato saªkh±rappadh±n± vir±go hoti, saªkh±ra½ tattha padahati. yassa panassa dukkhanid±nassa ajjhupekkhato upekkha½ bh±vayato vir±go hoti, upekkha½ tattha bh±veti. tassa tassa dukkhanid±nassa saªkh±ra½ padahato saªkh±rappadh±n± vir±go hoti -- evampissa ta½ dukkha½ nijjiººa½ hoti. tassa tassa dukkhanid±nassa ajjhupekkhato upekkha½ bh±vayato vir±go hoti -- evampissa ta½ dukkha½ nijjiººa½ hoti.

11. ``seyyath±pi, bhikkhave, puriso itthiy± s±ratto paµibaddhacitto tibbacchando tibb±pekkho. so ta½ itthi½ passeyya aññena purisena saddhi½ santiµµhanti½ sallapanti½ sañjagghanti½ sa½hasanti½. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu tassa purisassa amu½ itthi½ disv± aññena purisena saddhi½ santiµµhanti½ sallapanti½ sañjagghanti½ sa½hasanti½ uppajjeyyu½ sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s±''ti? ``eva½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amu hi, bhante, puriso amuss± itthiy± s±ratto paµibaddhacitto tibbacchando tibb±pekkho . tasm± ta½ itthi½ disv± aññena purisena saddhi½ santiµµhanti½ sallapanti½ sañjagghanti½ sa½hasanti½ uppajjeyyu½ sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s±''ti. ``atha kho, bhikkhave, tassa purisassa evamassa -- `aha½ kho amuss± itthiy± s±ratto paµibaddhacitto tibbacchando tibb±pekkho. tassa me amu½ itthi½ disv± aññena purisena saddhi½ santiµµhanti½ sallapanti½ sañjagghanti½ sa½hasanti½ uppajjanti sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s±. ya½n³n±ha½ yo me amuss± itthiy± chandar±go ta½ pajaheyya'nti. so yo amuss± itthiy± chandar±go ta½ pajaheyya. so ta½ itthi½ passeyya aparena samayena aññena purisena saddhi½ santiµµhanti½ sallapanti½ sañjagghanti½ sa½hasanti½. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu tassa purisassa amu½ itthi½ disv± aññena purisena saddhi½ santiµµhanti½ sallapanti½ sañjagghanti½ sa½hasanti½ uppajjeyyu½ sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amu hi, bhante, puriso amuss± itthiy± vir±go. tasm± ta½ itthi½ disv± aññena purisena saddhi½ santiµµhanti½ sallapanti½ sañjagghanti½ sa½hasanti½ na uppajjeyyu½ sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s±''ti.

``evameva kho, bhikkhave, bhikkhu na heva anaddhabh³ta½ att±na½ dukkhena addhabh±veti, dhammikañca sukha½ na pariccajati, tasmiñca sukhe anadhimucchito hoti. so eva½ paj±n±ti -- `imassa kho me dukkhanid±nassa saªkh±ra½ padahato saªkh±rappadh±n± vir±go hoti, imassa pana me dukkhanid±nassa ajjhupekkhato upekkha½ bh±vayato vir±go hot²'ti. so yassa hi khv±ssa dukkhanid±nassa saªkh±ra½ padahato saªkh±rappadh±n± vir±go hoti, saªkh±ra½ tattha padahati; yassa panassa dukkhanid±nassa ajjhupekkhato upekkha½ bh±vayato vir±go hoti, upekkha½ tattha bh±veti. tassa tassa dukkhanid±nassa saªkh±ra½ padahato saªkh±rappadh±n± vir±go hoti -- evampissa ta½ dukkha½ nijjiººa½ hoti . tassa tassa dukkhanid±nassa ajjhupekkhato upekkha½ bh±vayato vir±go hoti -- evampissa ta½ dukkha½ nijjiººa½ hoti. evampi, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

12. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu iti paµisañcikkhati -- `yath±sukha½ kho me viharato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti; dukkh±ya pana me att±na½ padahato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. ya½n³n±ha½ dukkh±ya att±na½ padaheyya'nti. so dukkh±ya att±na½ padahati. tassa dukkh±ya att±na½ padahato akusal± dhamm± parih±yanti kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. so na aparena samayena dukkh±ya att±na½ padahati. ta½ kissa hetu? yassa hi so, bhikkhave, bhikkhu atth±ya dukkh±ya att±na½ padaheyya sv±ssa attho abhinipphanno hoti. tasm± na aparena samayena dukkh±ya att±na½ padahati. seyyath±pi, bhikkhave, usuk±ro tejana½ dv²su al±tesu ±t±peti parit±peti uju½ karoti kammaniya½. yato kho, bhikkhave, usuk±rassa tejana½ dv²su al±tesu ±t±pita½ hoti parit±pita½ uju½ kata½ {uju½ kata½ hoti (s²0)} kammaniya½, na so ta½ aparena samayena usuk±ro tejana½ dv²su al±tesu ±t±peti parit±peti uju½ karoti kammaniya½. ta½ kissa hetu? yassa hi so, bhikkhave, atth±ya usuk±ro tejana½ dv²su al±tesu ±t±peyya parit±peyya uju½ kareyya kammaniya½ sv±ssa attho abhinipphanno hoti. tasm± na aparena samayena usuk±ro tejana½ dv²su al±tesu ±t±peti parit±peti uju½ karoti kammaniya½. evameva kho, bhikkhave, bhikkhu iti paµisañcikkhati -- `yath±sukha½ kho me viharato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti; dukkh±ya pana me att±na½ padahato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. ya½n³n±ha½ dukkh±ya att±na½ padaheyya'nti. so dukkh±ya att±na½ padahati. tassa dukkh±ya att±na½ padahato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. so na aparena samayena dukkh±ya att±na½ padahati. ta½ kissa hetu? yassa hi so, bhikkhave, bhikkhu atth±ya dukkh±ya att±na½ padaheyya sv±ssa attho abhinipphanno hoti. tasm± na aparena samayena dukkh±ya att±na½ padahati. evampi, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

13. ``puna capara½, bhikkhave, idha tath±gato loke uppajjati araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±. so ima½ loka½ sadevaka½ sam±raka½ sabrahmaka½ sassamaºabr±hmaºi½ paja½ sadevamanussa½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedeti. so dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti. ta½ dhamma½ suº±ti gahapati v± gahapatiputto v± aññatarasmi½ v± kule pacc±j±to. so ta½ dhamma½ sutv± tath±gate saddha½ paµilabhati. so tena saddh±paµil±bhena samann±gato iti paµisañcikkhati -- `samb±dho ghar±v±so raj±patho, abbhok±so pabbajj±. nayida½ sukara½ ag±ra½ ajjh±vasat± ekantaparipuººa½ ekantaparisuddha½ saªkhalikhita½ brahmacariya½ caritu½. ya½n³n±ha½ kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajeyya'nti. so aparena samayena appa½ v± bhogakkhandha½ pah±ya mahanta½ v± bhogakkhandha½ pah±ya, appa½ v± ñ±tiparivaµµa½ pah±ya mahanta½ v± ñ±tiparivaµµa½ pah±ya kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajati.

14. ``so eva½ pabbajito sam±no bhikkh³na½ sikkh±s±j²vasam±panno p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato hoti nihitadaº¹o nihitasattho, lajj² day±panno sabbap±ºabh³tahit±nukamp² viharati. adinn±d±na½ pah±ya adinn±d±n± paµivirato hoti dinn±d±y² dinnap±µikaªkh², athenena sucibh³tena attan± viharati. abrahmacariya½ pah±ya brahmac±r² hoti ±r±c±r² virato methun± g±madhamm±. mus±v±da½ pah±ya mus±v±d± paµivirato hoti saccav±d² saccasandho theto paccayiko avisa½v±dako lokassa. pisuºa½ v±ca½ pah±ya pisuº±ya v±c±ya paµivirato hoti; ito sutv± na amutra akkh±t± imesa½ bhed±ya, amutra v± sutv± na imesa½ akkh±t± am³sa½ bhed±ya -- iti bhinn±na½ v± sandh±t± sahit±na½ v± anuppad±t± samagg±r±mo samaggarato samagganand² samaggakaraºi½ v±ca½ bh±sit± hoti. pharusa½ v±ca½ pah±ya pharus±ya v±c±ya paµivirato hoti; y± s± v±c± nel± kaººasukh± peman²y± hadayaªgam± por² bahujanakant± bahujanaman±p± tath±r³pi½ v±ca½ bh±sit± hoti. samphappal±pa½ pah±ya samphappal±p± paµivirato hoti k±lav±d² bh³tav±d² atthav±d² dhammav±d² vinayav±d², nidh±navati½ v±ca½ bh±sit± k±lena s±padesa½ pariyantavati½ atthasa½hita½. so b²jag±mabh³tag±masam±rambh± paµivirato hoti. ekabhattiko hoti ratt³parato virato vik±labhojan±. naccag²tav±ditavis³kadassan± paµivirato hoti. m±l±gandhavilepanadh±raºamaº¹anavibh³sanaµµh±n± paµivirato hoti. ucc±sayanamah±sayan± paµivirato hoti. j±tar³parajatapaµiggahaº± paµivirato hoti. ±makadhaññapaµiggahaº± paµivirato hoti. ±makama½sapaµiggahaº± paµivirato hoti. itthikum±rikapaµiggahaº± paµivirato hoti. d±sid±sapaµiggahaº± paµivirato hoti. aje¼akapaµiggahaº± paµivirato hoti. kukkuµas³karapaµiggahaº± paµivirato hoti. hatthigavassava¼avapaµiggahaº± paµivirato hoti. khettavatthupaµiggahaº± paµivirato hoti. d³teyyapahiºagaman±nuyog± paµivirato hoti. kayavikkay± paµivirato hoti. tul±k³µaka½sak³µam±nak³µ± paµivirato hoti. ukkoµanavañcananikatis±ciyog± {s±viyog± (sy±0 ka½0 ka0) ettha s±cisaddo kuµilapariy±yo} paµivirato hoti. chedanavadhabandhanavipar±mosa±lopasahas±k±r± paµivirato hoti {passa ma0 ni0 1.293 c³¼ahatthipadopame}.

``so santuµµho hoti k±yaparih±rikena c²varena, kucchiparih±rikena piº¹ap±tena. so yena yeneva pakkamati sam±d±yeva pakkamati. seyyath±pi n±ma pakkh² sakuºo yena yeneva ¹eti sapattabh±rova ¹eti, evameva bhikkhu santuµµho hoti k±yaparih±rikena c²varena, kucchiparih±rikena piº¹ap±tena; so yena yeneva pakkamati sam±d±yeva pakkamati. so imin± ariyena s²lakkhandhena samann±gato ajjhatta½ anavajjasukha½ paµisa½vedeti.

15. ``so cakkhun± r³pa½ disv± na nimittagg±h² hoti n±nubyañjanagg±h². yatv±dhikaraºamena½ cakkhundriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½ tassa sa½var±ya paµipajjati, rakkhati cakkhundriya½, cakkhundriye sa½vara½ ±pajjati. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±...pe0... jivh±ya rasa½ s±yitv±...pe0... k±yena phoµµhabba½ phusitv±...pe0... manas± dhamma½ viññ±ya na nimittagg±h² hoti n±nubyañjanagg±h². yatv±dhikaraºamena½ manindriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½ tassa sa½var±ya paµipajjati, rakkhati manindriya½, manindriye sa½vara½ ±pajjati. so imin± ariyena indriyasa½varena samann±gato ajjhatta½ aby±sekasukha½ paµisa½vedeti.

``so abhikkante paµikkante sampaj±nak±r² hoti, ±lokite vilokite sampaj±nak±r² hoti, samiñjite {sammiñjite (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} pas±rite sampaj±nak±r² hoti, saªgh±µipattac²varadh±raºe sampaj±nak±r² hoti , asite p²te kh±yite s±yite sampaj±nak±r² hoti, ucc±rapass±vakamme sampaj±nak±r² hoti, gate µhite nisinne sutte j±garite bh±site tuºh²bh±ve sampaj±nak±r² hoti.

16. ``so imin± ca ariyena s²lakkhandhena samann±gato, (im±ya ca ariy±ya santuµµhiy± samann±gato,) {passa ma0 ni0 1.296 c³¼ahatthipadopame} imin± ca ariyena indriyasa½varena samann±gato, imin± ca ariyena satisampajaññena samann±gato vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. so pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto nis²dati pallaªka½ ±bhujitv±, uju½ k±ya½ paºidh±ya, parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so abhijjha½ loke pah±ya vigat±bhijjhena cetas± viharati, abhijjh±ya citta½ parisodheti. by±p±dapadosa½ pah±ya aby±pannacitto viharati sabbap±ºabh³tahit±nukamp², by±p±dapados± citta½ parisodheti. thinamiddha½ pah±ya vigatathinamiddho viharati ±lokasaññ² sato sampaj±no, thinamiddh± citta½ parisodheti. uddhaccakukkucca½ pah±ya anuddhato viharati ajjhatta½ v³pasantacitto , uddhaccakukkucc± citta½ parisodheti. vicikiccha½ pah±ya tiººavicikiccho viharati akatha½kath² kusalesu dhammesu, vicikicch±ya citta½ parisodheti.

``so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. evampi , bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. evampi, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no, sukhañca k±yena paµisa½vedeti. ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. evampi, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n±, pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam±, adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. evampi, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

17. ``so eva½ sam±hite citte parisuddhe pariyod±te anaªgaºe vigat³pakkilese mudubh³te kammaniye µhite ±neñjappatte pubbeniv±s±nussatiñ±º±ya citta½ abhininn±meti. so anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati, seyyathida½ {seyyath²da½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo tissopi j±tiyo catassopi j±tiyo pañcapi j±tiyo dasapi j±tiyo v²sampi j±tiyo ti½sampi j±tiyo catt±l²sampi j±tiyo paññ±sampi j±tiyo j±tisatampi j±tisahassampi j±tisatasahassampi anekepi sa½vaµµakappe anekepi vivaµµakappe anekepi sa½vaµµavivaµµakappe -- `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½; tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati. evampi, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

18. ``so eva½ sam±hite citte parisuddhe pariyod±te anaªgaºe vigat³pakkilese mudubh³te kammaniye µhite ±neñjappatte satt±na½ cut³pap±tañ±º±ya citta½ abhininn±meti. so dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe, sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti -- `ime vata bhonto satt± k±yaduccaritena samann±gat± vac²duccaritena samann±gat± manoduccaritena samann±gat± ariy±na½ upav±dak± micch±diµµhik± micch±diµµhikammasam±d±n±, te k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapann±. ime v± pana bhonto satt± k±yasucaritena samann±gat± vac²sucaritena samann±gat± manosucaritena samann±gat± ariy±na½ anupav±dak± samm±diµµhik± samm±diµµhikammasam±d±n±, te k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapann±'ti. iti dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe, sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti. evampi, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½.

19. ``so eva½ sam±hite citte parisuddhe pariyod±te anaªgaºe vigat³pakkilese mudubh³te kammaniye µhite ±neñjappatte ±sav±na½ khayañ±º±ya citta½ abhininn±meti. so `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti; `ime ±sav±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ ±savasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ ±savanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ ±savanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti. tassa eva½ j±nato eva½ passato k±m±sav±pi citta½ vimuccati, bhav±sav±pi citta½ vimuccati, avijj±sav±pi citta½ vimuccati. vimuttasmi½ vimuttamiti ñ±ºa½ hoti. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±ti. evampi kho, bhikkhave, saphalo upakkamo hoti, saphala½ padh±na½. eva½v±d², bhikkhave, tath±gat±. eva½v±d²na½, bhikkhave, tath±gat±na½ {tath±gato, eva½v±di½ bhikkhave tath±gata½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} dasa sahadhammik± p±sa½saµµh±n± ±gacchanti.

20. ``sace , bhikkhave, satt± pubbekatahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, tath±gato pubbe sukatakammak±r² ya½ etarahi evar³p± an±sav± sukh± vedan± vedeti. sace, bhikkhave, satt± issaranimm±nahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, tath±gato bhaddakena issarena nimmito ya½ etarahi evar³p± an±sav± sukh± vedan± vedeti. sace, bhikkhave, satt± saªgatibh±vahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, tath±gato kaly±ºasaªgatiko ya½ etarahi evar³p± an±sav± sukh± vedan± vedeti. sace, bhikkhave, satt± abhij±tihetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, tath±gato kaly±º±bhij±tiko ya½ etarahi evar³p± an±sav± sukh± vedan± vedeti. sace, bhikkhave, satt± diµµhadhamm³pakkamahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti; addh±, bhikkhave, tath±gato kaly±ºadiµµhadhamm³pakkamo ya½ etarahi evar³p± an±sav± sukh± vedan± vedeti.

``sace, bhikkhave, satt± pubbekatahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato; no ce satt± pubbekatahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato. sace, bhikkhave, satt± issaranimm±nahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato; no ce satt± issaranimm±nahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato. sace, bhikkhave, satt± saªgatibh±vahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato; no ce satt± saªgatibh±vahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato. sace, bhikkhave, satt± abhij±tihetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato; no ce satt± abhij±tihetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato. sace, bhikkhave, satt± diµµhadhamm³pakkamahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato; no ce satt± diµµhadhamm³pakkamahetu sukhadukkha½ paµisa½vedenti, p±sa½so tath±gato. eva½v±d², bhikkhave, tath±gat±. eva½v±d²na½, bhikkhave, tath±gat±na½ ime dasa sahadhammik± p±sa½saµµh±n± ±gacchant²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

devadahasutta½ niµµhita½ paµhama½.

2. pañcattayasutta½ {pañc±yatanasutta (ka0)}

21. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``santi, bhikkhave, eke samaºabr±hmaº± aparantakappik± aparant±nudiµµhino aparanta½ ±rabbha anekavihit±ni adhivuttipad±ni {adhimuttipad±ni (sy±0 ka½0 ka0)} abhivadanti. `saññ² att± hoti arogo para½ maraº±'ti -- ittheke abhivadanti; `asaññ² att± hoti arogo para½ maraº±'ti -- ittheke abhivadanti; `nevasaññ²n±saññ² att± hoti arogo para½ maraº±'ti -- ittheke abhivadanti; sato v± pana sattassa uccheda½ vin±sa½ vibhava½ paññapenti {paññ±penti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, diµµhadhammanibb±na½ v± paneke abhivadanti. iti santa½ v± att±na½ paññapenti aroga½ {para½ maraº±. iti im±ni (ka0)} para½ maraº±, sato v± pana sattassa uccheda½ vin±sa½ vibhava½ paññapenti, diµµhadhammanibb±na½ v± paneke abhivadanti. iti im±ni pañca {para½ maraº±. iti im±ni (ka0)} hutv± t²ºi honti, t²ºi hutv± pañca honti -- ayamuddeso pañcattayassa.

22. ``tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ar³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³piñca ar³piñca v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, nevar³pi½ n±r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ekattasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, n±nattasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, parittasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, appam±ºasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, eta½ {eva½ (ka0)} v± panekesa½ {panetesa½ (sy±0 ka½0)} up±tivattata½ viññ±ºakasiºameke abhivadanti appam±ºa½ ±neñja½ . tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti {paj±n±ti (s²0 sy±0 ka½0 p²0) aµµhakath± oloketabb±}. ye kho te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ar³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³piñca ar³piñca v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, nevar³pi½ n±r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ekattasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, n±nattasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, parittasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, appam±ºasaññi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº± {maraº±ti (ka0)}, y± v± panet±sa½ saññ±na½ parisuddh± param± agg± anuttariy± akkh±yati -- yadi r³pasaññ±na½ yadi ar³pasaññ±na½ yadi ekattasaññ±na½ yadi n±nattasaññ±na½. `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatanameke abhivadanti appam±ºa½ ±neñja½. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

23. ``tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ar³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³piñca ar³piñca v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, nevar³pi½ n±r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±. tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº± tesamete paµikkosanti. ta½ kissa hetu? saññ± rogo saññ± gaº¹o saññ± salla½, eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- `asañña'nti. tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti ye kho te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ar³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³piñca ar³piñca v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, nevar³pi½ n±r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±. yo hi koci, bhikkhave, samaºo v± br±hmaºo v± eva½ vadeyya -- `ahamaññatra r³p±, aññatra vedan±ya, aññatra saññ±ya, aññatra saªkh±rehi, viññ±ºassa {aññatra viññ±º± (sy±0 ka½0), aññatra viññ±ºena (ka0)} ±gati½ v± gati½ v± cuti½ v± upapatti½ v± vuddhi½ v± vir³¼hi½ v± vepulla½ v± paññapess±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

24. ``tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ar³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³piñca ar³piñca v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, nevar³pi½ n±r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±. tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº± tesamete paµikkosanti, yepi te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº± tesamete paµikkosanti. ta½ kissa hetu? saññ± rogo saññ± gaº¹o saññ± salla½, asaññ± sammoho, eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- `nevasaññ±n±sañña'nti. {nevasaññ±n±saññ±ti (sy±0 ka½0 p²0 ka0) etantipada½ manasik±tabba½} tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti. ye kho te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, ar³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, r³piñca ar³piñca v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±, nevar³pi½ n±r³pi½ v± te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº±. ye hi keci, bhikkhave, samaº± v± br±hmaº± v± {samaºabr±hmaº± (s²0 p²0)} diµµhasutamutaviññ±tabbasaªkh±ramattena etassa ±yatanassa upasampada½ paññapenti, byasanañheta½, bhikkhave, akkh±yati {±yatanamakkh±yati (ka0)} etassa ±yatanassa upasampad±ya . na heta½, bhikkhave, ±yatana½ saªkh±rasam±pattipattabbamakkh±yati; saªkh±r±vasesasam±pattipattabbameta½, bhikkhave, ±yatanamakkh±yati. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

25. ``tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± sato sattassa uccheda½ vin±sa½ vibhava½ paññapenti , tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº± tesamete paµikkosanti, yepi te bhonto samaºabr±hmaº± asaññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº± tesamete paµikkosanti, yepi te bhonto samaºabr±hmaº± nevasaññ²n±saññi½ att±na½ paññapenti aroga½ para½ maraº± tesamete paµikkosanti. ta½ kissa hetu? sabbepime bhonto samaºabr±hmaº± uddha½ sara½ {uddha½sar± (s²0 p²0), uddha½ par±masanti (sy±0 ka½0)} ±satti½yeva abhivadanti -- `iti pecca bhaviss±ma, iti pecca bhaviss±m±'ti. seyyath±pi n±ma v±ºijassa v±ºijj±ya gacchato eva½ hoti -- `ito me ida½ bhavissati, imin± ida½ lacch±m²'ti, evamevime bhonto samaºabr±hmaº± v±ºij³pam± maññe paµibhanti -- `iti pecca bhaviss±ma, iti pecca bhaviss±m±'ti. tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti. ye kho te bhonto samaºabr±hmaº± sato sattassa uccheda½ vin±sa½ vibhava½ paññapenti te sakk±yabhay± sakk±yaparijegucch± sakk±yaññeva anuparidh±vanti anuparivattanti. seyyath±pi n±ma s± gaddulabaddho da¼he thambhe v± khile {kh²le (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} v± upanibaddho , tameva thambha½ v± khila½ v± anuparidh±vati anuparivattati ; evamevime bhonto samaºabr±hmaº± sakk±yabhay± sakk±yaparijegucch± sakk±yaññeva anuparidh±vanti anuparivattanti. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

26. ``ye hi keci, bhikkhave, samaº± v± br±hmaº± v± aparantakappik± aparant±nudiµµhino aparanta½ ±rabbha anekavihit±ni adhivuttipad±ni abhivadanti, sabbe te im±neva pañc±yatan±ni abhivadanti etesa½ v± aññatara½.

27. ``santi, bhikkhave, eke samaºabr±hmaº± pubbantakappik± pubbant±nudiµµhino pubbanta½ ±rabbha anekavihit±ni adhivuttipad±ni abhivadanti. `sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `asassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `sassato ca asassato ca att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `nevasassato n±sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `antav± att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `anantav± att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `antav± ca anantav± ca att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `nevantav± n±nantav± att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `ekattasaññ² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `n±nattasaññ² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `parittasaññ² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `appam±ºasaññ² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `ekantasukh² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `ekantadukkh² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `sukhadukkh² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti, `adukkhamasukh² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti -- ittheke abhivadanti.

28. ``tatra , bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti , tesa½ vata aññatreva saddh±ya aññatra ruciy± aññatra anussav± aññatra ±k±raparivitakk± aññatra diµµhinijjh±nakkhantiy± paccatta½yeva ñ±ºa½ bhavissati parisuddha½ pariyod±tanti -- neta½ µh±na½ vijjati. paccatta½ kho pana, bhikkhave, ñ±ºe asati parisuddhe pariyod±te yadapi {yadipi (ka0)} te bhonto samaºabr±hmaº± tattha ñ±ºabh±gamattameva pariyodapenti tadapi tesa½ bhavata½ samaºabr±hmaº±na½ up±d±namakkh±yati. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

29. ``tatra, bhikkhave, ye te samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `asassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti...pe0... {yath± sassatav±re, tath± vitth±retabba½} sassato ca asassato ca att± ca loko ca... nevasassato n±sassato att± ca loko ca... antav± att± ca loko ca... anantav± att± ca loko ca... antav± ca anantav± ca att± ca loko ca... nevantav± n±nantav± att± ca loko ca... ekattasaññ² att± ca loko ca... n±nattasaññ² att± ca loko ca... parittasaññ² att± ca loko ca... appam±ºasaññ² att± ca loko ca... ekantasukh² att± ca loko ca... ekantadukkh² att± ca loko ca... sukhadukkh² att± ca loko ca... adukkhamasukh² att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamaññanti, tesa½ vata aññatreva saddh±ya aññatra ruciy± aññatra anussav± aññatra ±k±raparivitakk± aññatra diµµhinijjh±nakkhantiy± paccatta½yeva ñ±ºa½ bhavissati parisuddha½ pariyod±tanti -- neta½ µh±na½ vijjati. paccatta½ kho pana, bhikkhave, ñ±ºe asati parisuddhe pariyod±te yadapi te bhonto samaºabr±hmaº± tattha ñ±ºabh±gamattameva pariyodapenti tadapi tesa½ bhavata½ samaºabr±hmaº±na½ up±d±namakkh±yati. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

30. ``idha , bhikkhave, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n±, paviveka½ p²ti½ upasampajja viharati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ paviveka½ p²ti½ upasampajja vihar±m²'ti. tassa s± pavivek± p²ti nirujjhati. pavivek±ya p²tiy± nirodh± uppajjati domanassa½, domanassassa nirodh± uppajjati pavivek± p²ti. seyyath±pi, bhikkhave, ya½ ch±y± jahati ta½ ±tapo pharati, ya½ ±tapo jahati ta½ ch±y± pharati; evameva kho, bhikkhave, pavivek±ya p²tiy± nirodh± uppajjati domanassa½, domanassassa nirodh± uppajjati pavivek± p²ti. tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti. aya½ kho bhava½ samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg± , aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n±, paviveka½ p²ti½ upasampajja viharati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ paviveka½ p²ti½ upasampajja vihar±m²'ti. tassa s± pavivek± p²ti nirujjhati. pavivek±ya p²tiy± nirodh± uppajjati domanassa½, domanassassa nirodh± uppajjati pavivek± p²ti. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

31. ``idha pana, bhikkhave, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n±, pavivek±ya p²tiy± samatikkam± nir±misa½ sukha½ upasampajja viharati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ nir±misa½ sukha½ upasampajja vihar±m²'ti. tassa ta½ nir±misa½ sukha½ nirujjhati. nir±misassa sukhassa nirodh± uppajjati pavivek± p²ti, pavivek±ya p²tiy± nirodh± uppajjati nir±misa½ sukha½ . seyyath±pi, bhikkhave, ya½ ch±y± jahati ta½ ±tapo pharati, ya½ ±tapo jahati ta½ ch±y± pharati; evameva kho, bhikkhave, nir±misassa sukhassa nirodh± uppajjati pavivek± p²ti, pavivek±ya p²tiy± nirodh± uppajjati nir±misa½ sukha½. tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti. aya½ kho bhava½ samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n± , pavivek±ya p²tiy± samatikkam±, nir±misa½ sukha½ upasampajja viharati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ nir±misa½ sukha½ upasampajja vihar±m²'ti. tassa ta½ nir±misa½ sukha½ nirujjhati. nir±misassa sukhassa nirodh± uppajjati pavivek± p²ti, pavivek±ya p²tiy± nirodh± uppajjati nir±misa½ sukha½. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

32. ``idha pana, bhikkhave, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n±, pavivek±ya p²tiy± samatikkam±, nir±misassa sukhassa samatikkam±, adukkhamasukha½ vedana½ upasampajja viharati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ adukkhamasukha½ vedana½ upasampajja vihar±m²'ti. tassa s± adukkhamasukh± vedan± nirujjhati. adukkhamasukh±ya vedan±ya nirodh± uppajjati nir±misa½ sukha½, nir±misassa sukhassa nirodh± uppajjati adukkhamasukh± vedan±. seyyath±pi, bhikkhave, ya½ ch±y± jahati ta½ ±tapo pharati, ya½ ±tapo jahati ta½ ch±y± pharati; evameva kho, bhikkhave, adukkhamasukh±ya vedan±ya nirodh± uppajjati nir±misa½ sukha½, nir±misassa sukhassa nirodh± uppajjati adukkhamasukh± vedan±. tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti. aya½ kho bhava½ samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg± , aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n±, pavivek±ya p²tiy± samatikkam±, nir±misassa sukhassa samatikkam±, adukkhamasukha½ vedana½ upasampajja viharati -- `eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ adukkhamasukha½ vedana½ upasampajja vihar±m²'ti. tassa s± adukkhamasukh± vedan± nirujjhati. adukkhamasukh±ya vedan±ya nirodh± uppajjati nir±misa½ sukha½, nir±misassa sukhassa nirodh± uppajjati adukkhamasukh± vedan±. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

33. ``idha pana, bhikkhave, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n±, pavivek±ya p²tiy± samatikkam±, nir±misassa sukhassa samatikkam±, adukkhamasukh±ya vedan±ya samatikkam± -- `santohamasmi, nibbutohamasmi, anup±d±nohamasm²'ti samanupassati. tayida½, bhikkhave, tath±gato abhij±n±ti. aya½ kho bhava½ samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, aparant±nudiµµh²nañca paµinissagg±, sabbaso k±masa½yojan±na½ anadhiµµh±n±, pavivek±ya p²tiy± samatikkam±, nir±misassa sukhassa samatikkam±, adukkhamasukh±ya vedan±ya samatikkam± -- `santohamasmi, nibbutohamasmi, anup±d±nohamasm²'ti samanupassati; addh± ayam±yasm± nibb±nasapp±ya½yeva paµipada½ abhivadati. atha ca pan±ya½ bhava½ samaºo v± br±hmaºo v± pubbant±nudiµµhi½ v± up±diyam±no up±diyati, aparant±nudiµµhi½ v± up±diyam±no up±diyati, k±masa½yojana½ v± up±diyam±no up±diyati, paviveka½ v± p²ti½ up±diyam±no up±diyati, nir±misa½ v± sukha½ up±diyam±no up±diyati, adukkhamasukha½ v± vedana½ up±diyam±no up±diyati. yañca kho ayam±yasm± -- `santohamasmi, nibbutohamasmi, anup±d±nohamasm²'ti samanupassati tadapi imassa bhoto samaºassa br±hmaºassa up±d±namakkh±yati. `tayida½ saªkhata½ o¼±rika½ atthi kho pana saªkh±r±na½ nirodho attheta'nti -- iti viditv± tassa nissaraºadass±v² tath±gato tadup±tivatto.

``ida½ kho pana, bhikkhave, tath±gatena anuttara½ santivarapada½ abhisambuddha½ yadida½ -- channa½ phass±yatan±na½ samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ±d²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ viditv± {anup±d±vimokkho. tayida½ bhikkhave tath±gatena anuttara½ santivarapada½ abhisambuddha½, yadida½ channa½ phass±yatan±na½ samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ±d²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ viditv± anup±d±vimokkhoti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} anup±d±vimokkho''ti {anup±d±vimokkho. tayida½ bhikkhave tath±gatena anuttara½ santivarapada½ abhisambuddha½, yadida½ channa½ phass±yatana½ samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ad²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ viditv± anup±d±vimokkhoti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

pañcattayasutta½ niµµhita½ dutiya½.

3. kintisutta½

34. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± pisin±r±ya½ {kusin±r±ya½ (s²0)} viharati baliharaºe vanasaº¹e. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``kinti vo , bhikkhave, mayi hoti -- `c²varahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deseti, piº¹ap±tahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deseti, sen±sanahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deseti, itibhav±bhavahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deset²'''ti? ``na kho no, bhante, bhagavati eva½ hoti -- `c²varahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deseti, piº¹ap±tahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deseti, sen±sanahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deseti, itibhav±bhavahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deset²'''ti.

``na ca kira vo, bhikkhave, mayi eva½ hoti -- `c²varahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deseti...pe0... itibhav±bhavahetu v± samaºo gotamo dhamma½ deset²'ti; atha kinti carahi vo {atha kinti vo (s²0 p²0), atha kiñcarahi vo (ka0)}, bhikkhave, mayi hot²''ti? ``eva½ kho no, bhante, bhagavati hoti -- `anukampako bhagav± hites²; anukampa½ up±d±ya dhamma½ deset²'''ti. ``evañca {eva½ (s²0 p²0)} kira vo, bhikkhave, mayi hoti -- `anukampako bhagav± hites²; anukampa½ up±d±ya dhamma½ deset²'''ti.

35. ``tasm±tiha, bhikkhave, ye vo {ye te (ka0)} may± dhamm± abhiññ± desit±, seyyathida½ -- catt±ro satipaµµh±n± catt±ro sammappadh±n± catt±ro iddhip±d± pañcindriy±ni pañca bal±ni satta bojjhaªg± ariyo aµµhaªgiko maggo, tattha sabbeheva samaggehi sammodam±nehi avivadam±nehi sikkhitabba½. tesañca vo, bhikkhave, samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ siya½su {siyu½ (s²0 sy±0 ka½0) saddan²ti oloketabb±} dve bhikkh³ abhidhamme n±n±v±d±. tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `imesa½ kho ±yasmant±na½ atthato ceva n±na½ byañjanato ca n±na'nti, tattha ya½ bhikkhu½ suvacatara½ {subbacatara½ (ka0)} maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato ceva n±na½, byañjanato ca n±na½. tadamin±peta½ {tadimin±peta½ (sy±0 ka½0)} ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato ceva n±na½, byañjanato ca n±na½. m±yasmanto viv±da½ ±pajjitth±'ti. ath±paresa½ ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato ceva n±na½, byañjanato ca n±na½. tadamin±peta½ ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato ceva n±na½, byañjanato ca n±na½. m±yasmanto viv±da½ ±pajjitth±'ti. iti duggahita½ duggahitato dh±retabba½, suggahita½ suggahitato dh±retabba½. duggahita½ duggahitato dh±retv± suggahita½ suggahitato dh±retv± {iti duggahita½ duggahitato dh±retabba½, duggahita½ duggahitato dh±retv± (s²0 sy±0 ka½0 p²0) anantarav±rattaye pana ida½ p±µhan±natta½ natthi} yo dhammo yo vinayo so bh±sitabbo.

36. ``tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `imesa½ kho ±yasmant±na½ atthato hi kho n±na½, byañjanato samet²'ti, tattha ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato hi n±na½, byañjanato sameti. tadamin±peta½ ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato hi kho n±na½, byañjanato sameti. m±yasmanto viv±da½ ±pajjitth±'ti. ath±paresa½ ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato hi kho n±na½, byañjanato sameti. tadamin±peta½ ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato hi kho n±na½, byañjanato sameti. m±yasmanto viv±da½ ±pajjitth±'ti . iti duggahita½ duggahitato dh±retabba½, suggahita½ suggahitato dh±retabba½. duggahita½ duggahitato dh±retv± suggahita½ suggahitato dh±retv± yo dhammo yo vinayo so bh±sitabbo.

37. ``tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `imesa½ kho ±yasmant±na½ atthato hi kho sameti, byañjanato n±na'nti, tattha ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato hi sameti, byañjanato n±na½. tadamin±peta½ ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato hi kho sameti, byañjanato n±na½. appamattaka½ kho paneta½ yadida½ -- byañjana½. m±yasmanto appamattake viv±da½ ±pajjitth±'ti. ath±paresa½ ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato hi sameti, byañjanato n±na½. tadamin±peta½ ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato hi kho sameti, byañjanato n±na½. appamattaka½ kho paneta½ yadida½ -- byañjana½. m±yasmanto appamattake {appamattakehi (s²0 p²0)} viv±da½ ±pajjitth±'ti. iti suggahita½ suggahitato dh±retabba½, duggahita½ duggahitato dh±retabba½. suggahita½ suggahitato dh±retv± duggahita½ duggahitato dh±retv± yo dhammo yo vinayo so bh±sitabbo.

38. ``tatra ce tumh±ka½ evamassa -- `imesa½ kho ±yasmant±na½ atthato ceva sameti byañjanato ca samet²'ti, tattha ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato ceva sameti, byañjanato ca sameti. tadamin±peta½ ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato ceva sameti byañjanato ca sameti. m±yasmanto viv±da½ ±pajjitth±'ti. ath±paresa½ ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `±yasmant±na½ kho atthato ceva sameti byañjanato ca sameti. tadamin±peta½ ±yasmanto j±n±tha -- yath± atthato ceva sameti byañjanato ca sameti. m±yasmanto viv±da½ ±pajjitth±'ti. iti suggahita½ suggahitato dh±retabba½. suggahita½ suggahitato dh±retv± yo dhammo yo vinayo so bh±sitabbo.

39. ``tesañca vo, bhikkhave, samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ siy± aññatarassa bhikkhuno ±patti siy± v²tikkamo, tatra, bhikkhave, na codan±ya taritabba½ {coditabba½ (sy±0 ka½0 ka0) turitabba½ (?)}. puggalo upaparikkhitabbo -- `iti mayhañca avihes± bhavissati parassa ca puggalassa anupagh±to, paro hi puggalo akkodhano anupan±h² ada¼hadiµµh² suppaµinissagg², sakkomi c±ha½ eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu'nti. sace, bhikkhave, evamassa, kalla½ vacan±ya.

``sace pana, bhikkhave, evamassa -- `mayha½ kho avihes± bhavissati parassa ca puggalassa upagh±to, paro hi puggalo kodhano upan±h² ada¼hadiµµh² suppaµinissagg², sakkomi c±ha½ eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu½. appamattaka½ kho paneta½ yadida½ -- parassa {yadida½ mayhañca vihes± bhavissati parassa ca (ka0)} puggalassa upagh±to. atha kho etadeva bahutara½ -- sv±ha½ sakkomi eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu'nti . sace, bhikkhave, evamassa, kalla½ vacan±ya.

``sace pana, bhikkhave, evamassa -- `mayha½ kho vihes± bhavissati parassa ca puggalassa anupagh±to. paro hi puggalo akkodhano anupan±h² da¼hadiµµh² duppaµinissagg², sakkomi c±ha½ eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu½. appamattaka½ kho paneta½ yadida½ -- mayha½ vihes± {mayhañca vihes± bhavissati parassa ca puggalassa upagh±to (ka0)}. atha kho etadeva bahutara½ -- sv±ha½ sakkomi eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu'nti. sace, bhikkhave, evamassa, kalla½ vacan±ya.

``sace pana, bhikkhave, evamassa -- `mayhañca kho vihes± bhavissati parassa ca puggalassa upagh±to. paro hi puggalo kodhano upan±h² da¼hadiµµh² duppaµinissagg², sakkomi c±ha½ eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu½. appamattaka½ kho paneta½ yadida½ -- mayhañca vihes± bhavissati parassa ca puggalassa upagh±to. atha kho etadeva bahutara½ -- sv±ha½ sakkomi eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu'nti. sace, bhikkhave, evamassa, kalla½ vacan±ya.

``sace pana, bhikkhave, evamassa -- `mayhañca kho vihes± bhavissati parassa ca puggalassa upagh±to. paro hi puggalo kodhano upan±h² da¼hadiµµh² duppaµinissagg², na c±ha½ sakkomi eta½ puggala½ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±petu'nti. evar³pe, bhikkhave, puggale upekkh± n±timaññitabb±.

40. ``tesañca vo, bhikkhave, samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ aññamaññassa vac²sa½h±ro {vac²saªkh±ro (s²0 p²0)} uppajjeyya diµµhipa¼±so {diµµhipal±so (s²0 ka0)} cetaso ±gh±to appaccayo anabhiraddhi. tattha ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `ya½ no, ±vuso, amh±ka½ samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ aññamaññassa vac²sa½h±ro uppanno diµµhipa¼±so cetaso ±gh±to appaccayo anabhiraddhi, ta½ j±nam±no samaºo garaheyy±'ti {sam±no (s²0 ka0)}. samm± by±karam±no, bhikkhave, bhikkhu eva½ by±kareyya -- `ya½ no, ±vuso, amh±ka½ samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ aññamaññassa vac²sa½h±ro uppanno diµµhipa¼±so cetaso ±gh±to appaccayo anabhiraddhi, ta½ j±nam±no samaºo garaheyy±ti. eta½ pan±vuso, dhamma½ appah±ya nibb±na½ sacchikareyy±'ti. samm± by±karam±no, bhikkhave, bhikkhu eva½ by±kareyya -- `eta½, ±vuso, dhamma½ appah±ya na nibb±na½ sacchikareyy±'ti.

``ath±paresa½ ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ ya½ bhikkhu½ suvacatara½ maññeyy±tha, so upasaªkamitv± evamassa vacan²yo -- `ya½ no, ±vuso, amh±ka½ samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ aññamaññassa vac²sa½h±ro uppanno diµµhipa¼±so cetaso ±gh±to appaccayo anabhiraddhi, ta½ j±nam±no samaºo garaheyy±'ti. samm± by±karam±no, bhikkhave, bhikkhu eva½ by±kareyya -- `ya½ no, ±vuso, amh±ka½ samagg±na½ sammodam±n±na½ avivadam±n±na½ sikkhata½ aññamaññassa vac²sa½h±ro uppanno diµµhipa¼±so cetaso ±gh±to appaccayo anabhiraddhi ta½ j±nam±no samaºo garaheyy±ti. eta½ pan±vuso, dhamma½ appah±ya nibb±na½ sacchikareyy±'ti. samm± by±karam±no, bhikkhave, bhikkhu eva½ by±kareyya -- `eta½ kho, ±vuso, dhamma½ appah±ya na nibb±na½ sacchikareyy±'''ti.

``ta½ ce, bhikkhave, bhikkhu½ pare eva½ puccheyyu½ -- `±yasmat± no ete bhikkh³ akusal± vuµµh±petv± kusale patiµµh±pit±'ti? samm± by±karam±no, bhikkhave, bhikkhu eva½ by±kareyya -- `idh±ha½, ±vuso, yena bhagav± tenupasaªkami½, tassa me bhagav± dhamma½ desesi, t±ha½ dhamma½ sutv± tesa½ bhikkh³na½ abh±si½. ta½ te bhikkh³ dhamma½ sutv± akusal± vuµµhahi½su, kusale patiµµhahi½s³'ti. eva½ by±karam±no kho, bhikkhave, bhikkhu na ceva att±na½ ukka½seti, na para½ vambheti, dhammassa c±nudhamma½ by±karoti, na ca koci sahadhammiko v±d±nuv±do g±rayha½ µh±na½ ±gacchat²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

kintisutta½ niµµhita½ tatiya½.

4. s±mag±masutta½

41. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati s±mag±me. tena kho pana samayena nigaºµho n±µaputto {n±thaputto (s²0 p²0)} p±v±ya½ adhun±k±laªkato {k±lakato (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} hoti. tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh± dvedhikaj±t± {dve¼hakaj±t± (sy±0 ka½0 ka0)} bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- ``na tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±si, aha½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±mi. ki½ tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±nissasi! micch±paµipanno tvamasi, ahamasmi samm±paµipanno. sahita½ me, asahita½ te. purevacan²ya½ pacch± avaca , pacch±vacan²ya½ pure avaca. adhiciººa½ {aviciººa½ (s²0 p²0)} te vipar±vatta½. ±ropito te v±do. niggahitosi, cara v±dappamokkh±ya; nibbeµhehi v± sace pahos²''ti. vadhoyeva kho {vadhoyeveko (sy±0 ka½0 ka0)} maññe nigaºµhesu n±µaputtiyesu vattati. yepi nigaºµhassa n±µaputtassa s±vak± gih² od±tavasan± tepi nigaºµhesu n±µaputtiyesu nibbinnar³p± {nibbindar³p± (sy±0 ka½0 ka0)} virattar³p± paµiv±nar³p± yath± ta½ durakkh±te dhammavinaye duppavedite aniyy±nike anupasamasa½vattanike asamm±sambuddhappavedite bhinnath³pe appaµisaraºe.

42. atha kho cundo samaºuddeso p±v±ya½ vassa½vuµµho {vassa½vuttho (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} yena s±mag±mo yen±yasm± ±nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho cundo samaºuddeso ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``nigaºµho, bhante, n±µaputto p±v±ya½ adhun±k±laªkato. tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh± dvedhikaj±t±...pe0... bhinnath³pe appaµisaraºe''ti. eva½ vutte, ±yasm± ±nando cunda½ samaºuddesa½ etadavoca -- ``atthi kho ida½, ±vuso cunda, kath±p±bhata½ bhagavanta½ dassan±ya. ±y±ma, ±vuso cunda, yena bhagav± tenupasaªkamiss±ma; upasaªkamitv± etamattha½ bhagavato ±rocess±m±''ti. ``eva½, bhante''ti kho cundo samaºuddeso ±yasmato ±nandassa paccassosi.

atha kho ±yasm± ca ±nando cundo ca samaºuddeso yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``aya½, bhante, cundo samaºuddeso evam±ha -- `nigaºµho , bhante, n±µaputto p±v±ya½ adhun±k±laªkato. tassa k±laªkiriy±ya bhinn± nigaºµh± dvedhikaj±t±...pe0... bhinnath³pe appaµisaraºe'ti. tassa mayha½, bhante, eva½ hoti -- `m±heva bhagavato accayena saªghe viv±do uppajji; sv±ssa {so (s²0 p²0), sv±ya½ (ka0)} viv±do bahujan±hit±ya bahujan±sukh±ya bahuno janassa anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanuss±na'''nti.

43. ``ta½ ki½ maññasi, ±nanda, ye vo may± dhamm± abhiññ± desit±, seyyathida½ -- catt±ro satipaµµh±n± catt±ro sammappadh±n± catt±ro iddhip±d± pañcindriy±ni pañca bal±ni satta bojjhaªg± ariyo aµµhaªgiko maggo, passasi no tva½, ±nanda, imesu dhammesu dvepi bhikkh³ n±n±v±de''ti? ``ye me, bhante, dhamm± bhagavat± abhiññ± desit±, seyyathida½ -- catt±ro satipaµµh±n± catt±ro sammappadh±n± catt±ro iddhip±d± pañcindriy±ni pañca bal±ni satta bojjhaªg± ariyo aµµhaªgiko maggo, n±ha½ pass±mi imesu dhammesu dvepi bhikkh³ n±n±v±de. ye ca kho {santi ca kho (sy±0 ka½0), santi ca (ka0)}, bhante, puggal± bhagavanta½ patissayam±nar³p± viharanti tepi bhagavato accayena saªghe viv±da½ janeyyu½ ajjh±j²ve v± adhip±timokkhe v±. sv±ssa {sossa (s²0 p²0), sv±ya½ (ka0)} viv±do bahujan±hit±ya bahujan±sukh±ya bahuno janassa anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanuss±na''nti. appamattako so, ±nanda, viv±do yadida½ -- ajjh±j²ve v± adhip±timokkhe v±. magge v± hi, ±nanda, paµipad±ya v± saªghe viv±do uppajjam±no uppajjeyya; sv±ssa viv±do bahujan±hit±ya bahujan±sukh±ya bahuno janassa anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanuss±na½.

44. ``chayim±ni, ±nanda, viv±dam³l±ni. katam±ni cha? idh±nanda, bhikkhu kodhano hoti upan±h². yo so, ±nanda, bhikkhu kodhano hoti upan±h² so sattharipi ag±ravo viharati appatisso, dhammepi ag±ravo viharati appatisso, saªghepi ag±ravo viharati appatisso, sikkh±yapi na parip³rak±r² hoti. yo so, ±nanda, bhikkhu satthari ag±ravo viharati appatisso, dhamme... saªghe ag±ravo viharati appatisso, sikkh±ya na parip³rak±r² hoti, so saªghe viv±da½ janeti; yo hoti viv±do bahujan±hit±ya bahujan±sukh±ya, bahuno janassa anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanuss±na½. evar³pañce tumhe, ±nanda, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± samanupasseyy±tha, tatra tumhe, ±nanda, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa pah±n±ya v±yameyy±tha. evar³pañce tumhe, ±nanda, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± na samanupasseyy±tha. tatra tumhe, ±nanda, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassav±ya paµipajjeyy±tha. evametassa p±pakassa viv±dam³lassa pah±na½ hoti, evametassa p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassavo hoti.

45. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhu makkh² hoti pa¼±s²...pe0... issuk² hoti macchar²...pe0... saµho hoti m±y±v²...pe0... p±piccho hoti micch±diµµhi {micch±diµµh² (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} ...pe0... sandiµµhipar±m±s² hoti ±dh±nagg±h² duppaµinissagg². yo so, ±nanda, bhikkhu sandiµµhipar±m±s² hoti ±dh±nagg±h² duppaµinissagg² so sattharipi ag±ravo viharati appatisso, dhammepi ag±ravo viharati appatisso, saªghepi ag±ravo viharati appatisso, sikkh±yapi na parip³rak±r² hoti. yo so, ±nanda, bhikkhu satthari ag±ravo viharati appatisso, dhamme... saªghe... sikkh±ya na parip³rak±r² hoti so saªghe viv±da½ janeti; yo hoti viv±do bahujan±hit±ya bahujan±sukh±ya, bahuno janassa anatth±ya ahit±ya dukkh±ya devamanuss±na½. evar³pañce tumhe, ±nanda, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± samanupasseyy±tha. tatra tumhe, ±nanda, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa pah±n±ya v±yameyy±tha. evar³pañce tumhe, ±nanda, viv±dam³la½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± na samanupasseyy±tha, tatra tumhe, ±nanda, tasseva p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassav±ya paµipajjeyy±tha. evametassa p±pakassa viv±dam³lassa pah±na½ hoti , evametassa p±pakassa viv±dam³lassa ±yati½ anavassavo hoti. im±ni kho, ±nanda, cha viv±dam³l±ni.

46. ``catt±rim±ni , ±nanda, adhikaraº±ni. katam±ni catt±ri? viv±d±dhikaraºa½, anuv±d±dhikaraºa½, ±patt±dhikaraºa½, kicc±dhikaraºa½ -- im±ni kho, ±nanda, catt±ri adhikaraº±ni. satta kho panime, ±nanda, adhikaraºasamath± -- uppannuppann±na½ adhikaraº±na½ samath±ya v³pasam±ya sammukh±vinayo d±tabbo, sativinayo d±tabbo, am³¼havinayo d±tabbo, paµiññ±ya k±retabba½, yebhuyyasik±, tassap±piyasik±, tiºavatth±rako.

47. ``kathañc±nanda, sammukh±vinayo hoti? idh±nanda, bhikkh³ vivadanti dhammoti v± adhammoti v± vinayoti v± avinayoti v±. teh±nanda, bhikkh³hi sabbeheva samaggehi sannipatitabba½. sannipatitv± dhammanetti samanumajjitabb± . dhammanetti½ samanumajjitv± yath± tattha sameti tath± ta½ adhikaraºa½ v³pasametabba½. eva½ kho, ±nanda, sammukh±vinayo hoti; evañca panidhekacc±na½ adhikaraº±na½ v³pasamo hoti yadida½ -- sammukh±vinayena.

48. ``kathañc±nanda, yebhuyyasik± hoti? te ce, ±nanda, bhikkh³ na sakkonti ta½ adhikaraºa½ tasmi½ ±v±se v³pasametu½. teh±nanda, bhikkh³hi yasmi½ ±v±se bahutar± bhikkh³ so ±v±so gantabbo. tattha sabbeheva samaggehi sannipatitabba½. sannipatitv± dhammanetti samanumajjitabb±. dhammanetti½ samanumajjitv± yath± tattha sameti tath± ta½ adhikaraºa½ v³pasametabba½. eva½ kho, ±nanda, yebhuyyasik± hoti, evañca panidhekacc±na½ adhikaraº±na½ v³pasamo hoti yadida½ -- yebhuyyasik±ya.

49. ``kathañc±nanda, sativinayo hoti? idh±nanda, bhikkh³ bhikkhu½ evar³p±ya garuk±ya ±pattiy± codenti p±r±jikena v± p±r±jikas±mantena v± -- `sarat±yasm± evar³pi½ {evar³pa½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0) evar³p±ya-iti vuccam±navacanena sameti. vinayenapi sa½sandetabba½} garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti? so evam±ha -- `na kho aha½, ±vuso, sar±mi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti. tassa kho {tassa kho eva½ (sabbattha)}, ±nanda, bhikkhuno sativinayo d±tabbo. eva½ kho, ±nanda, sativinayo hoti, evañca panidhekacc±na½ adhikaraº±na½ v³pasamo hoti yadida½ -- sativinayena.

50. ``kathañc±nanda , am³¼havinayo hoti? idh±nanda, bhikkh³ bhikkhu½ evar³p±ya garuk±ya ±pattiy± codenti p±r±jikena v± p±r±jikas±mantena v± -- `sarat±yasm± evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti? (so evam±ha -- `na kho aha½, ±vuso, sar±mi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti. tamena½ so nibbeµhenta½ ativeµheti -- `iªgh±yasm± s±dhukameva j±n±hi yadi sarasi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti.) {( ) etthantare p±µho c³¼ava0 237 natthi tassap±piyasik±v±reevetena bhavitabba½} so evam±ha -- `aha½ kho, ±vuso, umm±da½ p±puºi½ cetaso vipariy±sa½. tena me ummattakena bahu½ ass±maºaka½ ajjh±ciººa½ bh±sitaparikkanta½ {bh±sitaparikanta½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. n±ha½ ta½ sar±mi. m³¼hena me eta½ kata'nti. tassa kho {tassa kho eva½ (sy±0 ka½0 ka0)}, ±nanda, bhikkhuno am³¼havinayo d±tabbo. eva½ kho, ±nanda , am³¼havinayo hoti, evañca panidhekacc±na½ adhikaraº±na½ v³pasamo hoti yadida½ -- am³¼havinayena.

51. ``kathañc±nanda, paµiññ±takaraºa½ hoti? idh±nanda, bhikkhu codito v± acodito v± ±patti½ sarati, vivarati utt±n²karoti {utt±ni½ karoti (ka0)}. tena, ±nanda, bhikkhun± vu¹¹hatara½ bhikkhu½ {vu¹¹hataro bhikkhu (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} upasaªkamitv± eka½sa½ c²vara½ katv± p±de vanditv± ukkuµika½ nis²ditv± añjali½ paggahetv± evamassa vacan²yo -- `aha½, bhante, itthann±ma½ ±patti½ ±panno, ta½ paµidesem²'ti. so evam±ha -- `passas²'ti? `±ma pass±m²'ti. `±yati½ sa½vareyy±s²'ti. (`sa½variss±m²'ti.) {( ) vinaye natthi} eva½ kho, ±nanda, paµiññ±takaraºa½ hoti, evañca panidhekacc±na½ adhikaraº±na½ v³pasamo hoti yadida½ -- paµiññ±takaraºena.

52. ``kathañc±nanda , tassap±piyasik± hoti? idh±nanda, bhikkhu bhikkhu½ evar³p±ya garuk±ya ±pattiy± codeti p±r±jikena v± p±r±jikas±mantena v± -- `sarat±yasm± evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti? so evam±ha -- `na kho aha½, ±vuso, sar±mi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti. tamena½ so nibbeµhenta½ ativeµheti -- `iªgh±yasm± s±dhukameva j±n±hi yadi sarasi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti. so evam±ha -- `na kho aha½, ±vuso, sar±mi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±; sar±mi ca kho aha½, ±vuso, evar³pi½ appamattika½ ±patti½ ±pajjit±'ti. tamena½ so nibbeµhenta½ ativeµheti -- `iªgh±yasm± s±dhukameva j±n±hi yadi sarasi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti? so evam±ha -- `imañhi n±m±ha½, ±vuso, appamattika½ ±patti½ ±pajjitv± apuµµho paµij±niss±mi. ki½ pan±ha½ evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjitv± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v± puµµho napaµij±niss±m²'ti? so evam±ha -- `imañhi n±ma tva½, ±vuso , appamattika½ ±patti½ ±pajjitv± apuµµho napaµij±nissasi, ki½ pana tva½ evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjitv± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v± puµµho {apuµµho (sy±0 ka½0 ka0)} paµij±nissasi? iªgh±yasm± s±dhukameva j±n±hi yadi sarasi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti. so evam±ha -- `sar±mi kho aha½, ±vuso, evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±. dav± me eta½ vutta½, rav± me eta½ vutta½ -- n±ha½ ta½ sar±mi evar³pi½ garuka½ ±patti½ ±pajjit± p±r±jika½ v± p±r±jikas±manta½ v±'ti. eva½ kho, ±nanda, tassap±piyasik± hoti, evañca panidhekacc±na½ adhikaraº±na½ v³pasamo hoti yadida½ -- tassap±piyasik±ya.

53. ``kathañc±nanda , tiºavatth±rako hoti? idh±nanda, bhikkh³na½ bhaº¹anaj±t±na½ kalahaj±t±na½ viv±d±pann±na½ viharata½ bahu½ ass±maºaka½ ajjh±ciººa½ hoti bh±sitaparikkanta½. teh±nanda, bhikkh³hi sabbeheva samaggehi sannipatitabba½. sannipatitv± ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ byattena {byattatarena (s²0 p²0 ka0)} bhikkhun± uµµh±y±san± eka½sa½ c²vara½ katv± añjali½ paº±metv± saªgho ñ±petabbo --

`suº±tu me, bhante, saªgho. ida½ amh±ka½ bhaº¹anaj±t±na½ kalahaj±t±na½ viv±d±pann±na½ viharata½ bahu½ ass±maºaka½ ajjh±ciººa½ bh±sitaparikkanta½ . yadi saªghassa pattakalla½, aha½ y± ceva imesa½ ±yasmant±na½ ±patti y± ca attano ±patti, imesañceva ±yasmant±na½ atth±ya attano ca atth±ya, saªghamajjhe tiºavatth±rakena deseyya½, µhapetv± thullavajja½ µhapetv± gihipaµisa½yutta'''nti.

``ath±paresa½ ekatopakkhik±na½ bhikkh³na½ byattena bhikkhun± uµµh±y±san± eka½sa½ c²vara½ katv± añjali½ paº±metv± saªgho ñ±petabbo --

`suº±tu me, bhante, saªgho. ida½ amh±ka½ bhaº¹anaj±t±na½ kalahaj±t±na½ viv±d±pann±na½ viharata½ bahu½ ass±maºaka½ ajjh±ciººa½ bh±sitaparikkanta½. yadi saªghassa pattakalla½, aha½ y± ceva imesa½ ±yasmant±na½ ±patti y± ca attano ±patti, imesañceva ±yasmant±na½ atth±ya attano ca atth±ya, saªghamajjhe tiºavatth±rakena deseyya½, µhapetv± thullavajja½ µhapetv± gihipaµisa½yutta'''nti.

``eva½ kho, ±nanda, tiºavatth±rako hoti, evañca panidhekacc±na½ adhikaraº±na½ v³pasamo hoti yadida½ -- tiºavatth±rakena.

54. ``chayime , ±nanda, dhamm± s±raº²y± piyakaraº± garukaraº± saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattanti. katame cha? idh±nanda, bhikkhuno metta½ k±yakamma½ paccupaµµhita½ hoti sabrahmac±r²su ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati.

``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno metta½ vac²kamma½ paccupaµµhita½ hoti sabrahmac±r²su ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati.

``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno metta½ manokamma½ paccupaµµhita½ hoti sabrahmac±r²su ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati.

``puna capara½, ±nanda, bhikkhu -- ye te l±bh± dhammik± dhammaladdh± antamaso pattapariy±pannamattampi tath±r³pehi l±bhehi -- apaµivibhattabhog² hoti, s²lavantehi sabrahmac±r²hi s±dh±raºabhog². ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati.

``puna capara½, ±nanda, bhikkhu -- y±ni t±ni s²l±ni akhaº¹±ni acchidd±ni asabal±ni akamm±s±ni bhujiss±ni viññuppasatth±ni apar±maµµh±ni sam±dhisa½vattanik±ni tath±r³pesu s²lesu -- s²las±maññagato viharati sabrahmac±r²hi ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati.

``puna capara½, ±nanda, bhikkhu -- y±ya½ diµµhi ariy± niyy±nik± niyy±ti takkarassa samm± dukkhakkhay± tath±r³p±ya diµµhiy± -- diµµhis±maññagato viharati sabrahmac±r²hi ±vi ceva raho ca. ayampi dhammo s±raº²yo piyakaraºo garukaraºo saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattati. ime kho, ±nanda, cha s±raº²y± dhamm± piyakaraº± garukaraº± saªgah±ya aviv±d±ya s±maggiy± ek²bh±v±ya sa½vattanti.

``ime ce tumhe, ±nanda, cha s±raº²ye dhamme sam±d±ya vatteyy±tha, passatha no tumhe, ±nanda, ta½ vacanapatha½ aºu½ v± th³la½ v± ya½ tumhe n±dhiv±seyy±th±''ti? ``no heta½, bhante''. ``tasm±tih±nanda , ime cha s±raº²ye dhamme sam±d±ya vattatha. ta½ vo bhavissati d²gharatta½ hit±ya sukh±y±''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

s±mag±masutta½ niµµhita½ catuttha½.

5. sunakkhattasutta½

55. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. tena kho pana samayena sambahulehi bhikkh³hi bhagavato santike aññ± by±kat± hoti -- ```kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m±''ti. assosi kho sunakkhatto licchaviputto -- ``sambahulehi kira bhikkh³hi bhagavato santike aññ± by±kat± hoti -- `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m±''ti. atha kho sunakkhatto licchaviputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho sunakkhatto licchaviputto bhagavanta½ etadavoca -- ``suta½ meta½, bhante -- `sambahulehi kira bhikkh³hi bhagavato santike aññ± by±kat± -- kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m±''ti. ``ye te, bhante, bhikkh³ bhagavato santike añña½ by±ka½su -- `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m±''ti, kacci te, bhante, bhikkh³ sammadeva añña½ by±ka½su ud±hu santetthekacce bhikkh³ adhim±nena añña½ by±ka½s³ti?

56. ``ye te, sunakkhatta, bhikkh³ mama santike añña½ by±ka½su -- `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m±''ti . ``santetthekacce bhikkh³ sammadeva añña½ by±ka½su, santi panidhekacce bhikkh³ adhim±nenapi {adhim±nena (?)} añña½ by±ka½su. tatra, sunakkhatta, ye te bhikkh³ sammadeva añña½ by±ka½su tesa½ ta½ tatheva hoti; ye pana te bhikkh³ adhim±nena añña½ by±ka½su tatra, sunakkhatta, tath±gatassa eva½ hoti -- `dhamma½ nesa½ desessa'nti {deseyyanti (p²0 ka0)}. evañcettha, sunakkhatta, tath±gatassa hoti -- `dhamma½ nesa½ desessa'nti. atha ca panidhekacce moghapuris± pañha½ abhisaªkharitv± abhisaªkharitv± tath±gata½ upasaªkamitv± pucchanti. tatra, sunakkhatta, yampi tath±gatassa eva½ hoti -- `dhamma½ nesa½ desessa'nti tassapi hoti aññathatta''nti. ``etassa bhagav± k±lo, etassa sugata k±lo, ya½ bhagav± dhamma½ deseyya. bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti. ``tena hi, sunakkhatta suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi ; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho sunakkhatto licchaviputto bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

57. ``pañca kho ime, sunakkhatta, k±maguº±. katame pañca? cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotaviññeyy± sadd±...pe0... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y± -- ime kho, sunakkhatta, pañca k±maguº±.

58. ``µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ idhekacco purisapuggalo lok±mis±dhimutto assa. lok±mis±dhimuttassa kho, sunakkhatta, purisapuggalassa tappatir³p² ceva kath± saºµh±ti, tadanudhammañca anuvitakketi, anuvic±reti, tañca purisa½ bhajati, tena ca vitti½ ±pajjati; ±neñjapaµisa½yutt±ya ca pana kath±ya kaccham±n±ya na suss³sati, na sota½ odahati, na aññ± citta½ upaµµh±peti {upaµµhapeti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, na ca ta½ purisa½ bhajati, na ca tena vitti½ ±pajjati. seyyath±pi, sunakkhatta, puriso sakamh± g±m± v± nigam± v± ciravippavuttho assa. so aññatara½ purisa½ passeyya tamh± g±m± v± nigam± v± acirapakkanta½. so ta½ purisa½ tassa g±massa v± nigamassa v± khematañca subhikkhatañca app±b±dhatañca puccheyya; tassa so puriso tassa g±massa v± nigamassa v± khematañca subhikkhatañca app±b±dhatañca sa½seyya. ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, api nu so puriso tassa purisassa suss³seyya, sota½ odaheyya, aññ± citta½ upaµµh±peyya, tañca purisa½ bhajeyya, tena ca vitti½ ±pajjeyy±''ti? ``eva½, bhante''. ``evameva kho, sunakkhatta, µh±nameta½ vijjati ya½ idhekacco purisapuggalo lok±mis±dhimutto assa. lok±mis±dhimuttassa kho, sunakkhatta, purisapuggalassa tappatir³p² ceva kath± saºµh±ti, tadanudhammañca anuvitakketi, anuvic±reti, tañca purisa½ bhajati, tena ca vitti½ ±pajjati; ±neñjapaµisa½yutt±ya ca pana kath±ya kaccham±n±ya na suss³sati, na sota½ odahati, na aññ± citta½ upaµµh±peti, na ca ta½ purisa½ bhajati, na ca tena vitti½ ±pajjati. so evamassa veditabbo -- `±neñjasa½yojanena hi kho visa½yutto {±neñjasa½yojanena hi kho visa½yutto-iti p±µho s²0 sy±0 ka½0 p²0 potthakesu natthi, aµµhakath±su pana tabbaººan± dissatiyeva} lok±mis±dhimutto purisapuggalo'''ti.

59. ``µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ idhekacco purisapuggalo ±neñj±dhimutto assa. ±neñj±dhimuttassa kho, sunakkhatta, purisapuggalassa tappatir³p² ceva kath± saºµh±ti, tadanudhammañca anuvitakketi, anuvic±reti, tañca purisa½ bhajati, tena ca vitti½ ±pajjati; lok±misapaµisa½yutt±ya ca pana kath±ya kaccham±n±ya na suss³sati, na sota½ odahati, na aññ± citta½ upaµµh±peti, na ca ta½ purisa½ bhajati, na ca tena vitti½ ±pajjati. seyyath±pi, sunakkhatta, paº¹upal±so bandhan± pavutto abhabbo haritatt±ya; evameva kho, sunakkhatta, ±neñj±dhimuttassa purisapuggalassa ye lok±misasa½yojane se pavutte. so evamassa veditabbo -- `lok±misasa½yojanena hi kho visa½yutto ±neñj±dhimutto purisapuggalo'''ti.

60. ``µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ idhekacco purisapuggalo ±kiñcaññ±yatan±dhimutto assa. ±kiñcaññ±yatan±dhimuttassa kho, sunakkhatta, purisapuggalassa tappatir³p² ceva kath± saºµh±ti, tadanudhammañca anuvitakketi, anuvic±reti, tañca purisa½ bhajati, tena ca vitti½ ±pajjati ; ±neñjapaµisa½yutt±ya ca pana kath±ya kaccham±n±ya na suss³sati, na sota½ odahati, na aññ± citta½ upaµµh±peti , na ca ta½ purisa½ bhajati, na ca tena vitti½ ±pajjati. seyyath±pi, sunakkhatta, puthusil± dvedh±bhinn± appaµisandhik± hoti; evameva kho, sunakkhatta, ±kiñcaññ±yatan±dhimuttassa purisapuggalassa ye ±neñjasa½yojane se bhinne. so evamassa veditabbo -- `±neñjasa½yojanena hi kho visa½yutto ±kiñcaññ±yatan±dhimutto purisapuggalo'''ti.

61. ``µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ idhekacco purisapuggalo nevasaññ±n±saññ±yatan±dhimutto assa. nevasaññ±n±saññ±yatan±dhimuttassa kho, sunakkhatta, purisapuggalassa tappatir³p² ceva kath± saºµh±ti, tadanudhammañca anuvitakketi, anuvic±reti, tañca purisa½ bhajati, tena ca vitti½ ±pajjati; ±kiñcaññ±yatanapaµisa½yutt±ya ca pana kath±ya kaccham±n±ya na suss³sati, na sota½ odahati, na aññ± citta½ upaµµh±peti, na ca ta½ purisa½ bhajati, na ca tena vitti½ ±pajjati. seyyath±pi, sunakkhatta, puriso manuññabhojana½ bhutt±v² cha¹¹eyya {chaddeyya (?)}. ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, api nu tassa purisassa tasmi½ bhatte {vante (ka0 s²0), bhutte (ka0 s²0 ka0)} puna bhottukamyat± ass±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``aduñhi, bhante, bhatta½ {vanta½ (s²0)} paµik³lasammata''nti. ``evameva kho, sunakkhatta, nevasaññ±n±saññ±yatan±dhimuttassa purisapuggalassa ye ±kiñcaññ±yatanasa½yojane se vante. so evamassa veditabbo -- `±kiñcaññ±yatanasa½yojanena hi kho visa½yutto nevasaññ±n±saññ±yatan±dhimutto purisapuggalo'ti.

62. ``µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ idhekacco purisapuggalo samm± nibb±n±dhimutto assa. samm± nibb±n±dhimuttassa kho, sunakkhatta, purisapuggalassa tappatir³p² ceva kath± saºµh±ti, tadanudhammañca anuvitakketi, anuvic±reti, tañca purisa½ bhajati, tena ca vitti½ ±pajjati; nevasaññ±n±saññ±yatanapaµisa½yutt±ya ca pana kath±ya kaccham±n±ya na suss³sati, na sota½ odahati, na aññ± citta½ upaµµh±peti, na ca ta½ purisa½ bhajati, na ca tena vitti½ ±pajjati. seyyath±pi, sunakkhatta, t±lo matthakacchinno abhabbo puna viru¼hiy±; evameva kho, sunakkhatta, samm± nibb±n±dhimuttassa purisapuggalassa ye nevasaññ±n±saññ±yatanasa½yojane se ucchinnam³le t±l±vatthukate anabh±va½kate {anabh±vakate (s²0 p²0), anabh±vaªgate (sy±0 ka½0)} ±yati½ anupp±dadhamme. so evamassa veditabbo -- `nevasaññ±n±saññ±yatanasa½yojanena hi kho visa½yutto samm± nibb±n±dhimutto purisapuggalo'''ti.

63. ``µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ idhekaccassa bhikkhuno evamassa -- `taºh± kho salla½ samaºena vutta½, avijj±visadoso, chandar±gaby±p±dena ruppati. ta½ me taºh±salla½ pah²na½, apan²to avijj±visadoso, samm± nibb±n±dhimuttohamasm²'ti. eva½m±ni {eva½m±n² (s²0 p²0 ka0), evam±di (sy±0 ka½0)} assa atatha½ sam±na½ {attha½ sam±na½ (sy±0 ka½0 p²0), atthasam±na½ (s²0)}. so y±ni samm± nibb±n±dhimuttassa asapp±y±ni t±ni anuyuñjeyya; asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ sotena sadda½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ gh±nena gandha½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ anuyuñjeyya , asapp±ya½ manas± dhamma½ anuyuñjeyya. tassa asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ anuyuttassa, asapp±ya½ sotena sadda½ anuyuttassa, asapp±ya½ gh±nena gandha½ anuyuttassa, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ anuyuttassa, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ anuyuttassa, asapp±ya½ manas± dhamma½ anuyuttassa r±go citta½ anuddha½seyya. so r±g±nuddha½sitena cittena maraºa½ v± nigaccheyya maraºamatta½ v± dukkha½.

``seyyath±pi, sunakkhatta, puriso sallena viddho assa savisena g±¼h³palepanena. tassa mitt±macc± ñ±tis±lohit± bhisakka½ sallakatta½ upaµµh±peyyu½. tassa so bhisakko sallakatto satthena vaºamukha½ parikanteyya. satthena vaºamukha½ parikantitv± esaniy± salla½ eseyya. esaniy± salla½ esitv± salla½ abbuheyya, apaneyya visadosa½ saup±disesa½. saup±disesoti {anup±disesoti (sabbattha) aya½ hi tath±gatassa visayo} j±nam±no so eva½ vadeyya -- `ambho purisa, ubbhata½ kho te salla½, apan²to visadoso saup±diseso {anup±diseso (sabbattha) ayampi tath±gatassa visayo}. analañca te antar±y±ya. sapp±y±ni ceva bhojan±ni bhuñjeyy±si, m± te asapp±y±ni bhojan±ni bhuñjato vaºo ass±v² assa. k±lena k±lañca vaºa½ dhoveyy±si, k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpeyy±si, m± te na k±lena k±la½ vaºa½ dhovato na k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpato pubbalohita½ vaºamukha½ pariyonandhi. m± ca v±t±tape c±ritta½ anuyuñji, m± te v±t±tape c±ritta½ anuyuttassa rajos³ka½ vaºamukha½ anuddha½sesi. vaº±nurakkh² ca, ambho purisa, vihareyy±si vaºas±rop²'ti {vaºass±rop²ti (ka0) vaºa + sa½ + rop² = vaºas±rop²-iti padavibh±go}. tassa evamassa -- `ubbhata½ kho me salla½, apan²to visadoso anup±diseso. analañca me antar±y±y±'ti. so asapp±y±ni ceva bhojan±ni bhuñjeyya. tassa asapp±y±ni bhojan±ni bhuñjato vaºo ass±v² assa. na ca k±lena k±la½ vaºa½ dhoveyya, na ca k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpeyya. tassa na k±lena k±la½ vaºa½ dhovato, na k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpato pubbalohita½ vaºamukha½ pariyonandheyya. v±t±tape ca c±ritta½ anuyuñjeyya. tassa v±t±tape c±ritta½ anuyuttassa rajos³ka½ vaºamukha½ anuddha½seyya. na ca vaº±nurakkh² vihareyya na vaºas±rop². tassa imiss± ca asapp±yakiriy±ya, asuci visadoso apan²to saup±diseso tadubhayena vaºo puthutta½ gaccheyya. so puthutta½ gatena vaºena maraºa½ v± nigaccheyya maraºamatta½ v± dukkha½.

``evameva kho, sunakkhatta, µh±nameta½ vijjati ya½ idhekaccassa bhikkhuno evamassa -- `taºh± kho salla½ samaºena vutta½, avijj±visadoso chandar±gaby±p±dena ruppati. ta½ me taºh±salla½ pah²na½, apan²to avijj±visadoso, samm± nibb±n±dhimuttohamasm²'ti. eva½m±ni assa atatha½ sam±na½. so y±ni samm± nibb±n±dhimuttassa asapp±y±ni t±ni anuyuñjeyya, asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ sotena sadda½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ gh±nena gandha½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ anuyuñjeyya, asapp±ya½ manas± dhamma½ anuyuñjeyya. tassa asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ anuyuttassa, asapp±ya½ sotena sadda½ anuyuttassa, asapp±ya½ gh±nena gandha½ anuyuttassa, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ anuyuttassa, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ anuyuttassa, asapp±ya½ manas± dhamma½ anuyuttassa r±go citta½ anuddha½seyya. so r±g±nuddha½sitena cittena maraºa½ v± nigaccheyya maraºamatta½ v± dukkha½. maraºañheta½, sunakkhatta, ariyassa vinaye yo sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattati; maraºamattañheta½, sunakkhatta, dukkha½ ya½ aññatara½ sa½kiliµµha½ ±patti½ ±pajjati.

64. ``µh±na½ kho paneta½, sunakkhatta, vijjati ya½ idhekaccassa bhikkhuno evamassa -- `taºh± kho salla½ samaºena vutta½, avijj±visadoso chandar±gaby±p±dena ruppati. ta½ me taºh±salla½ pah²na½, apan²to avijj±visadoso, samm± nibb±n±dhimuttohamasm²'ti. samm± nibb±n±dhimuttasseva sato so y±ni samm± nibb±n±dhimuttassa asapp±y±ni t±ni n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ sotena sadda½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ gh±nena gandha½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ manas± dhamma½ n±nuyuñjeyya. tassa asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ sotena sadda½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ gh±nena gandha½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ manas± dhamma½ n±nuyuttassa r±go citta½ n±nuddha½seyya. so na r±g±nuddha½sitena cittena neva maraºa½ v± nigaccheyya na maraºamatta½ v± dukkha½.

``seyyath±pi, sunakkhatta, puriso sallena viddho assa savisena g±¼h³palepanena. tassa mitt±macc± ñ±tis±lohit± bhisakka½ sallakatta½ upaµµh±peyyu½. tassa so bhisakko sallakatto satthena vaºamukha½ parikanteyya. satthena vaºamukha½ parikantitv± esaniy± salla½ eseyya. esaniy± salla½ esitv± salla½ abbuheyya, apaneyya visadosa½ anup±disesa½. anup±disesoti j±nam±no so eva½ vadeyya -- `ambho purisa, ubbhata½ kho te salla½, apan²to visadoso anup±diseso. analañca te antar±y±ya. sapp±y±ni ceva bhojan±ni bhuñjeyy±si, m± te asapp±y±ni bhojan±ni bhuñjato vaºo ass±v² assa. k±lena k±lañca vaºa½ dhoveyy±si, k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpeyy±si. m± te na k±lena k±la½ vaºa½ dhovato na k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpato pubbalohita½ vaºamukha½ pariyonandhi. m± ca v±t±tape c±ritta½ anuyuñji, m± te v±t±tape c±ritta½ anuyuttassa rajos³ka½ vaºamukha½ anuddha½sesi . vaº±nurakkh² ca, ambho purisa, vihareyy±si vaºas±rop²'ti. tassa evamassa -- `ubbhata½ kho me salla½, apan²to visadoso anup±diseso. analañca me antar±y±y±'ti. so sapp±y±ni ceva bhojan±ni bhuñjeyya. tassa sapp±y±ni bhojan±ni bhuñjato vaºo na ass±v² assa. k±lena k±lañca vaºa½ dhoveyya, k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpeyya. tassa k±lena k±la½ vaºa½ dhovato k±lena k±la½ vaºamukha½ ±limpato na pubbalohita½ vaºamukha½ pariyonandheyya. na ca v±t±tape c±ritta½ anuyuñjeyya. tassa v±t±tape c±ritta½ ananuyuttassa rajos³ka½ vaºamukha½ n±nuddha½seyya. vaº±nurakkh² ca vihareyya vaºas±rop². tassa imiss± ca sapp±yakiriy±ya asu ca {asuci (sabbattha) soc±ti tabbaººan± manasik±tabb±} visadoso apan²to anup±diseso tadubhayena vaºo viruheyya. so ru¼hena vaºena sañchavin± neva maraºa½ v± nigaccheyya na maraºamatta½ v± dukkha½.

``evameva kho, sunakkhatta, µh±nameta½ vijjati ya½ idhekaccassa bhikkhuno evamassa -- `taºh± kho salla½ samaºena vutta½, avijj±visadoso chandar±gaby±p±dena ruppati. ta½ me taºh±salla½ pah²na½, apan²to avijj±visadoso, samm± nibb±n±dhimuttohamasm²'ti. samm± nibb±n±dhimuttasseva sato so y±ni samm± nibb±n±dhimuttassa asapp±y±ni t±ni n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ sotena sadda½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ gh±nena gandha½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ n±nuyuñjeyya, asapp±ya½ manas± dhamma½ n±nuyuñjeyya. tassa asapp±ya½ cakkhun± r³padassana½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ sotena sadda½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ gh±nena gandha½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ jivh±ya rasa½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ k±yena phoµµhabba½ n±nuyuttassa, asapp±ya½ manas± dhamma½ n±nuyuttassa, r±go citta½ n±nuddha½seyya. so na r±g±nuddha½sitena cittena neva maraºa½ v± nigaccheyya na maraºamatta½ v± dukkha½.

65. ``upam± kho me aya½, sunakkhatta, kat± atthassa viññ±pan±ya. aya½yevettha attho -- vaºoti kho, sunakkhatta, channeta½ ajjhattik±na½ ±yatan±na½ adhivacana½; visadosoti kho, sunakkhatta, avijj±yeta½ adhivacana½; sallanti kho, sunakkhatta, taºh±yeta½ adhivacana½; esan²ti kho, sunakkhatta, satiy±yeta½ adhivacana½; satthanti kho, sunakkhatta, ariy±yeta½ paññ±ya adhivacana½; bhisakko sallakattoti kho, sunakkhatta, tath±gatasseta½ adhivacana½ arahato samm±sambuddhassa.

``so vata, sunakkhatta, bhikkhu chasu phass±yatanesu sa½vutak±r² `upadhi dukkhassa m³la'nti -- iti viditv± nirupadhi upadhisaªkhaye vimutto upadhismi½ v± k±ya½ upasa½harissati citta½ v± upp±dessat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. seyyath±pi, sunakkhatta, ±p±n²yaka½so vaººasampanno gandhasampanno rasasampanno; so ca kho visena sa½saµµho. atha puriso ±gaccheyya j²vituk±mo amarituk±mo sukhak±mo dukkhapaµik³lo. ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, api nu so puriso amu½ ±p±n²yaka½sa½ piveyya ya½ jaññ± -- `im±ha½ pivitv± maraºa½ v± nigacch±mi maraºamatta½ v± dukkha'''nti? ``no heta½, bhante''. ``evameva kho, sunakkhatta, so vata bhikkhu chasu phass±yatanesu sa½vutak±r² `upadhi dukkhassa m³la'nti -- iti viditv± nirupadhi upadhisaªkhaye vimutto upadhismi½ v± k±ya½ upasa½harissati citta½ v± upp±dessat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. seyyath±pi, sunakkhatta, ±s²viso {±siviso (ka0)} ghoraviso. atha puriso ±gaccheyya j²vituk±mo amarituk±mo sukhak±mo dukkhapaµik³lo. ta½ ki½ maññasi, sunakkhatta, api nu so puriso amussa ±s²visassa ghoravisassa hattha½ v± aªguµµha½ v± dajj± {yuñjeyya (ka0)} ya½ jaññ± -- `imin±ha½ daµµho maraºa½ v± nigacch±mi maraºamatta½ v± dukkha'''nti? ``no heta½, bhante''. ``evameva kho, sunakkhatta, so vata bhikkhu chasu phass±yatanesu sa½vutak±r² `upadhi dukkhassa m³la'nti -- iti viditv± nirupadhi upadhisaªkhaye vimutto upadhismi½ v± k±ya½ upasa½harissati citta½ v± upp±dessat²ti -- neta½ µh±na½ vijjat²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano sunakkhatto licchaviputto bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

sunakkhattasutta½ niµµhita½ pañcama½.

6. ±neñjasapp±yasutta½

66. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kur³su viharati kamm±sadhamma½ n±ma kur³na½ nigamo. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``anicc±, bhikkhave, k±m± tucch± mus± mosadhamm±. m±y±katame ta½, bhikkhave, b±lal±pana½. ye ca diµµhadhammik± k±m±, ye ca sampar±yik± k±m±; y± ca diµµhadhammik± k±masaññ±, y± ca sampar±yik± k±masaññ± -- ubhayameta½ m±radheyya½, m±rassesa {m±rasseva (ka0)} visayo, m±rassesa niv±po, m±rassesa gocaro. etthete p±pak± akusal± m±nas± abhijjh±pi by±p±d±pi s±rambh±pi sa½vattanti. teva ariyas±vakassa idhamanusikkhato antar±y±ya sambhavanti. tatra, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `ye ca diµµhadhammik± k±m±, ye ca sampar±yik± k±m±; y± ca diµµhadhammik± k±masaññ±, y± ca sampar±yik± k±masaññ± -- ubhayameta½ m±radheyya½, m±rassesa visayo, m±rassesa niv±po, m±rassesa gocaro. etthete p±pak± akusal± m±nas± abhijjh±pi by±p±d±pi s±rambh±pi sa½vattanti, teva ariyas±vakassa idhamanusikkhato antar±y±ya sambhavanti. ya½n³n±ha½ vipulena mahaggatena cetas± vihareyya½ abhibhuyya loka½ adhiµµh±ya manas±. vipulena hi me mahaggatena cetas± viharato abhibhuyya loka½ adhiµµh±ya manas± ye p±pak± akusal± m±nas± abhijjh±pi by±p±d±pi s±rambh±pi te na bhavissanti. tesa½ pah±n± aparittañca me citta½ bhavissati appam±ºa½ subh±vita'nti. tassa eva½paµipannassa tabbahulavih±rino ±yatane citta½ pas²dati. sampas±de sati etarahi v± ±neñja½ sam±pajjati paññ±ya v± adhimuccati k±yassa bhed± para½ maraº±. µh±nameta½ vijjati ya½ ta½sa½vattanika½ viññ±ºa½ assa ±neñj³paga½. aya½, bhikkhave, paµham± ±neñjasapp±y± paµipad± akkh±yati''.

67. ``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `ye ca diµµhadhammik± k±m±, ye ca sampar±yik± k±m±; y± ca diµµhadhammik± k±masaññ± , y± ca sampar±yik± k±masaññ±; ya½ kiñci r³pa½ (sabba½ r³pa½) {( ) natthi s²0 p²0 potthakesu} catt±ri ca mah±bh³t±ni, catunnañca mah±bh³t±na½ up±d±yar³pa'nti. tassa eva½paµipannassa tabbahulavih±rino ±yatane citta½ pas²dati. sampas±de sati etarahi v± ±neñja½ sam±pajjati paññ±ya v± adhimuccati k±yassa bhed± para½ maraº±. µh±nameta½ vijjati ya½ ta½sa½vattanika½ viññ±ºa½ assa ±neñj³paga½. aya½, bhikkhave, dutiy± ±neñjasapp±y± paµipad± akkh±yati.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `ye ca diµµhadhammik± k±m±, ye ca sampar±yik± k±m±; y± ca diµµhadhammik± k±masaññ±, y± ca sampar±yik± k±masaññ±; ye ca diµµhadhammik± r³p±, ye ca sampar±yik± r³p±; y± ca diµµhadhammik± r³pasaññ±, y± ca sampar±yik± r³pasaññ± -- ubhayameta½ anicca½. yadanicca½ ta½ n±la½ abhinanditu½, n±la½ abhivaditu½, n±la½ ajjhositu'nti. tassa eva½paµipannassa tabbahulavih±rino ±yatane citta½ pas²dati. sampas±de sati etarahi v± ±neñja½ sam±pajjati paññ±ya v± adhimuccati k±yassa bhed± para½ maraº±. µh±nameta½ vijjati ya½ ta½sa½vattanika½ viññ±ºa½ assa ±neñj³paga½. aya½, bhikkhave, tatiy± ±neñjasapp±y± paµipad± akkh±yati.

68. ``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `ye ca diµµhadhammik± k±m±, ye ca sampar±yik± k±m±; y± ca diµµhadhammik± k±masaññ±, y± ca sampar±yik± k±masaññ±; ye ca diµµhadhammik± r³p±, ye ca sampar±yik± r³p±; y± ca diµµhadhammik± r³pasaññ±, y± ca sampar±yik± r³pasaññ±; y± ca ±neñjasaññ± -- sabb± saññ±. yatthet± aparises± nirujjhanti eta½ santa½ eta½ paº²ta½ -- yadida½ ±kiñcaññ±yatana'nti. tassa eva½paµipannassa tabbahulavih±rino ±yatane citta½ pas²dati. sampas±de sati etarahi v± ±kiñcaññ±yatana½ sam±pajjati paññ±ya v± adhimuccati k±yassa bhed± para½ maraº±. µh±nameta½ vijjati ya½ ta½sa½vattanika½ viññ±ºa½ assa ±kiñcaññ±yatan³paga½. aya½, bhikkhave, paµham± ±kiñcaññ±yatanasapp±y± paµipad± akkh±yati.

69. ``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako araññagato v± rukkham³lagato v± suññ±g±ragato v± iti paµisañcikkhati -- `suññamida½ attena v± attaniyena v±'ti. tassa eva½paµipannassa tabbahulavih±rino ±yatane citta½ pas²dati. sampas±de sati etarahi v± ±kiñcaññ±yatana½ sam±pajjati paññ±ya v± adhimuccati k±yassa bhed± para½ maraº±. µh±nameta½ vijjati ya½ ta½sa½vattanika½ viññ±ºa½ assa ±kiñcaññ±yatan³paga½. aya½, bhikkhave, dutiy± ±kiñcaññ±yatanasapp±y± paµipad± akkh±yati.

70. ``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `n±ha½ kvacani {kvacini (sy±0 ka½0 s²0 aµµha0)} kassaci kiñcanatasmi½ {kiñcanatasmi (?)}, na ca mama kvacani kismiñci kiñcana½ natth²'ti. tassa eva½paµipannassa tabbahulavih±rino ±yatane citta½ pas²dati. sampas±de sati etarahi v± ±kiñcaññ±yatana½ sam±pajjati paññ±ya v± adhimuccati k±yassa bhed± para½ maraº±. µh±nameta½ vijjati ya½ ta½sa½vattanika½ viññ±ºa½ assa ±kiñcaññ±yatan³paga½. aya½, bhikkhave, tatiy± ±kiñcaññ±yatanasapp±y± paµipad± akkh±yati.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `ye ca diµµhadhammik± k±m±, ye ca sampar±yik± k±m±; y± ca diµµhadhammik± k±masaññ±, y± ca sampar±yik± k±masaññ±; ye ca diµµhadhammik± r³p±, ye ca sampar±yik± r³p±; y± ca diµµhadhammik± r³pasaññ±, y± ca sampar±yik± r³pasaññ± ; y± ca ±neñjasaññ±, y± ca ±kiñcaññ±yatanasaññ± -- sabb± saññ±. yatthet± aparises± nirujjhanti eta½ santa½ eta½ paº²ta½ -- yadida½ nevasaññ±n±saññ±yatana'nti. tassa eva½paµipannassa tabbahulavih±rino ±yatane citta½ pas²dati. sampas±de sati etarahi v± nevasaññ±n±saññ±yatana½ sam±pajjati paññ±ya v± adhimuccati k±yassa bhed± para½ maraº±. µh±nameta½ vijjati ya½ ta½sa½vattanika½ viññ±ºa½ assa nevasaññ±n±saññ±yatan³paga½. aya½, bhikkhave, nevasaññ±n±saññ±yatanasapp±y± paµipad± akkh±yat²''ti.

71. eva½ vutte, ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``idha, bhante, bhikkhu eva½ paµipanno hoti -- `no cassa, no ca me siy±; na bhavissati, na me bhavissati; yadatthi ya½, bh³ta½ -- ta½ pajah±m²'ti. eva½ upekkha½ paµilabhati. parinibb±yeyya nu kho so, bhante, bhikkhu na v± parinibb±yeyy±''ti? ``apetthekacco, ±nanda, bhikkhu parinibb±yeyya, apetthekacco bhikkhu na parinibb±yeyy±''ti. ``ko nu kho, bhante, hetu ko paccayo yenapetthekacco bhikkhu parinibb±yeyya, apetthekacco bhikkhu na parinibb±yeyy±''ti? ``idh±nanda, bhikkhu eva½ paµipanno hoti -- `no cassa, no ca me siy±; na bhavissati, na me bhavissati; yadatthi, ya½ bh³ta½ -- ta½ pajah±m²'ti. eva½ upekkha½ paµilabhati. so ta½ upekkha½ abhinandati, abhivadati, ajjhos±ya tiµµhati. tassa ta½ upekkha½ abhinandato abhivadato ajjhos±ya tiµµhato tannissita½ hoti viññ±ºa½ tadup±d±na½. saup±d±no, ±nanda, bhikkhu na parinibb±yat²''ti. ``kaha½ pana so, bhante, bhikkhu up±diyam±no up±diyat²''ti? ``nevasaññ±n±saññ±yatana½, ±nand±''ti. ``up±d±naseµµha½ kira so, bhante, bhikkhu up±diyam±no up±diyat²''ti? ``up±d±naseµµhañhi so, ±nanda, bhikkhu up±diyam±no up±diyati. up±d±naseµµhañheta½, ±nanda, yadida½ -- nevasaññ±n±saññ±yatana½''.

72. ``idh±nanda, bhikkhu eva½ paµipanno hoti -- `no cassa, no ca me siy±; na bhavissati, na me bhavissati; yadatthi, ya½ bh³ta½ -- ta½ pajah±m²'ti. eva½ upekkha½ paµilabhati. so ta½ upekkha½ n±bhinandati, n±bhivadati, na ajjhos±ya tiµµhati. tassa ta½ upekkha½ anabhinandato anabhivadato anajjhos±ya tiµµhato na tannissita½ hoti viññ±ºa½ na tadup±d±na½. anup±d±no, ±nanda, bhikkhu parinibb±yat²''ti.

73. ``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante! niss±ya niss±ya kira no, bhante, bhagavat± oghassa nittharaº± akkh±t±. katamo pana, bhante, ariyo vimokkho''ti? ``idh±nanda, bhikkhu ariyas±vako iti paµisañcikkhati -- `ye ca diµµhadhammik± k±m±, ye ca sampar±yik± k±m±; y± ca diµµhadhammik± k±masaññ±, y± ca sampar±yik± k±masaññ±; ye ca diµµhadhammik± r³p±, ye ca sampar±yik± r³p±; y± ca diµµhadhammik± r³pasaññ±, y± ca sampar±yik± r³pasaññ±; y± ca ±neñjasaññ±, y± ca ±kiñcaññ±yatanasaññ± , y± ca nevasaññ±n±saññ±yatanasaññ± -- esa sakk±yo y±vat± sakk±yo. eta½ amata½ yadida½ anup±d± cittassa vimokkho. iti, kho, ±nanda, desit± may± ±neñjasapp±y± paµipad±, desit± ±kiñcaññ±yatanasapp±y± paµipad±, desit± nevasaññ±n±saññ±yatanasapp±y± paµipad±, desit± niss±ya niss±ya oghassa nittharaº±, desito ariyo vimokkho. ya½ kho, ±nanda, satth±r± karaº²ya½ s±vak±na½ hitesin± anukampakena anukampa½ up±d±ya, kata½ vo ta½ may±. et±ni, ±nanda, rukkham³l±ni, et±ni suññ±g±r±ni. jh±yath±nanda, m± pam±dattha, m± pacch± vippaµis±rino ahuvattha. aya½ vo amh±ka½ anus±san²'''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

±neñjasapp±yasutta½ niµµhita½ chaµµha½.

7. gaºakamoggall±nasutta½

74. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. atha kho gaºakamoggall±no {gaºakamoggal±no (ka0)} br±hmaºo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho gaºakamoggall±no br±hmaºo bhagavanta½ etadavoca --

``seyyath±pi, bho gotama, imassa mig±ram±tup±s±dassa dissati anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± yadida½ -- y±va pacchimasop±naka¼evar±: imesampi hi, bho gotama, br±hmaº±na½ dissati anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± yadida½ -- ajjhene: imesampi hi, bho gotama, iss±s±na½ dissati anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± yadida½ -- issatthe {issatte (ka0)}. amh±kampi hi, bho gotama, gaºak±na½ gaºan±j²v±na½ dissati anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± yadida½ -- saªkh±ne. mayañhi, bho gotama, antev±si½ labhitv± paµhama½ eva½ gaº±pema -- `eka½ ekaka½, dve duk±, t²ºi tik±, catt±ri catukk±, pañca pañcak±, cha chakk±, satta sattak±, aµµha aµµhak±, nava navak±, dasa dasak±'ti; satampi maya½, bho gotama, gaº±pema, bhiyyopi gaº±pema. sakk± nu kho, bho gotama, imasmimpi dhammavinaye evameva anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± paññapetu''nti?

75. ``sakk± , br±hmaºa, imasmimpi dhammavinaye anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad± paññapetu½. seyyath±pi, br±hmaºa, dakkho assadammako bhadda½ ass±j±n²ya½ labhitv± paµhameneva mukh±dh±ne k±raºa½ k±reti, atha uttari½ k±raºa½ k±reti; evameva kho, br±hmaºa, tath±gato purisadamma½ labhitv± paµhama½ eva½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, s²lav± hohi, p±timokkhasa½varasa½vuto vihar±hi ±c±ragocarasampanno aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhassu sikkh±pades³'''ti.

``yato kho, br±hmaºa, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu, tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, indriyesu guttadv±ro hohi, cakkhun± r³pa½ disv± m± nimittagg±h² hohi m±nubyañjanagg±h². yatv±dhikaraºamena½ cakkhundriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½ tassa sa½var±ya paµipajj±hi; rakkh±hi cakkhundriya½, cakkhundriye sa½vara½ ±pajj±hi. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±...pe0... jivh±ya rasa½ s±yitv±...pe0... k±yena phoµµhabba½ phusitv±...pe0... manas± dhamma½ viññ±ya m± nimittagg±h² hohi m±nubyañjanagg±h². yatv±dhikaraºamena½ manindriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½ tassa sa½var±ya paµipajj±hi; rakkh±hi manindriya½, manindriye sa½vara½ ±pajj±h²'''ti.

``yato kho, br±hmaºa, bhikkhu indriyesu guttadv±ro hoti, tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, bhojane mattaññ³ hohi. paµisaªkh± yoniso ±h±ra½ ±h±reyy±si -- neva dav±ya na mad±ya na maº¹an±ya na vibh³san±ya, y±vadeva imassa k±yassa µhitiy± y±pan±ya vihi½s³paratiy± brahmacariy±nuggah±ya -- iti pur±ºañca vedana½ paµihaªkh±mi, navañca vedana½ na upp±dess±mi, y±tr± ca me bhavissati anavajjat± ca ph±suvih±ro c±'''ti.

``yato kho, br±hmaºa , bhikkhu bhojane mattaññ³ hoti, tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, j±gariya½ anuyutto vihar±hi, divasa½ caªkamena nisajj±ya ±varaº²yehi dhammehi citta½ parisodhehi, rattiy± paµhama½ y±ma½ caªkamena nisajj±ya ±varaº²yehi dhammehi citta½ parisodhehi, rattiy± majjhima½ y±ma½ dakkhiºena passena s²haseyya½ kappeyy±si p±de p±da½ acc±dh±ya sato sampaj±no uµµh±nasañña½ manasikaritv±, rattiy± pacchima½ y±ma½ paccuµµh±ya caªkamena nisajj±ya ±varaº²yehi dhammehi citta½ parisodheh²'''ti.

``yato kho, br±hmaºa, bhikkhu j±gariya½ anuyutto hoti, tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, satisampajaññena samann±gato hohi, abhikkante paµikkante sampaj±nak±r² , ±lokite vilokite sampaj±nak±r², samiñjite pas±rite sampaj±nak±r², saªgh±µipattac²varadh±raºe sampaj±nak±r², asite p²te kh±yite s±yite sampaj±nak±r² , ucc±rapass±vakamme sampaj±nak±r², gate µhite nisinne sutte j±garite bh±site tuºh²bh±ve sampaj±nak±r²'''ti.

``yato kho, br±hmaºa, bhikkhu satisampajaññena samann±gato hoti, tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, vivitta½ sen±sana½ bhaj±hi arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja'nti. so vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanappattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. so pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto nis²dati pallaªka½ ±bhujitv±, uju½ k±ya½ paºidh±ya, parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so abhijjha½ loke pah±ya vigat±bhijjhena cetas± viharati, abhijjh±ya citta½ parisodheti; by±p±dapadosa½ pah±ya aby±pannacitto viharati sabbap±ºabh³tahit±nukamp², by±p±dapados± citta½ parisodheti; thinamiddha½ {th²namiddha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} pah±ya vigatathinamiddho viharati ±lokasaññ² sato sampaj±no, thinamiddh± citta½ parisodheti; uddhaccakukkucca½ pah±ya anuddhato viharati ajjhatta½ v³pasantacitto, uddhaccakukkucc± citta½ parisodheti; vicikiccha½ pah±ya tiººavicikiccho viharati akatha½kath² kusalesu dhammesu, vicikicch±ya citta½ parisodheti.

76. ``so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g±... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. sukhassa ca pah±n±... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati.

``ye kho te, br±hmaºa, bhikkh³ sekkh± {sekh± (sabbattha)} apattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti tesu me aya½ evar³p² anus±san² hoti. ye pana te bhikkh³ arahanto kh²º±sav± vusitavanto katakaraº²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ºabhavasa½yojan± sammadaññ± vimutt± tesa½ ime dhamm± diµµhadhammasukhavih±r±ya ceva sa½vattanti, satisampajaññ±ya c±''ti.

eva½ vutte, gaºakamoggall±no br±hmaºo bhagavanta½ etadavoca -- ``ki½ nu kho bhoto gotamassa s±vak± bhot± gotamena eva½ ovad²yam±n± eva½ anus±s²yam±n± sabbe accanta½ niµµha½ nibb±na½ ±r±dhentntti ud±hu ekacce n±r±dhent²''ti? ``appekacce kho, br±hmaºa, mama s±vak± may± eva½ ovad²yam±n± eva½ anus±s²yam±n± accanta½ niµµha½ nibb±na½ ±r±dhenti, ekacce n±r±dhent²''ti.

``ko nu kho, bho gotama, hetu ko paccayo ya½ tiµµhateva nibb±na½, tiµµhati nibb±nag±m² maggo, tiµµhati bhava½ gotamo sam±dapet±; atha ca pana bhoto gotamassa s±vak± bhot± gotamena eva½ ovad²yam±n± eva½ anus±s²yam±n± appekacce accanta½ niµµha½ nibb±na½ ±r±dhenti, ekacce n±r±dhent²''ti?

77. ``tena hi, br±hmaºa, ta½yevettha paµipucchiss±mi. yath± te khameyya tath± na½ by±kareyy±si. ta½ ki½ maññasi , br±hmaºa, kusalo tva½ r±jagahag±missa maggass±''ti? ``eva½, bho, kusalo aha½ r±jagahag±missa maggass±''ti. ``ta½ ki½ maññasi, br±hmaºa, idha puriso ±gaccheyya r±jagaha½ gantuk±mo. so ta½ upasaªkamitv± eva½ vadeyya -- `icch±maha½, bhante, r±jagaha½ gantu½; tassa me r±jagahassa magga½ upadis±'ti. tamena½ tva½ eva½ vadeyy±si -- `ehambho {eva½ bho (s²0 p²0)} purisa, aya½ maggo r±jagaha½ gacchati. tena muhutta½ gaccha, tena muhutta½ gantv± dakkhissasi amuka½ n±ma g±ma½, tena muhutta½ gaccha, tena muhutta½ gantv± dakkhissasi amuka½ n±ma nigama½; tena muhutta½ gaccha, tena muhutta½ gantv± dakkhissasi r±jagahassa ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaº²r±maºeyyaka'nti. so tay± eva½ ovad²yam±no eva½ anus±s²yam±no ummagga½ gahetv± pacch±mukho gaccheyya. atha dutiyo puriso ±gaccheyya r±jagaha½ gantuk±mo. so ta½ upasaªkamitv± eva½ vadeyya -- `icch±maha½, bhante, r±jagaha½ gantu½; tassa me r±jagahassa magga½ upadis±'ti. tamena½ tva½ eva½ vadeyy±si -- `ehambho purisa, aya½ maggo r±jagaha½ gacchati. tena muhutta½ gaccha, tena muhutta½ gantv± dakkhissasi amuka½ n±ma g±ma½; tena muhutta½ gaccha, tena muhutta½ gantv± dakkhissasi amuka½ n±ma nigama½; tena muhutta½ gaccha, tena muhutta½ gantv± dakkhissasi r±jagahassa ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaº²r±maºeyyaka'nti. so tay± eva½ ovad²yam±no eva½ anus±s²yam±no sotthin± r±jagaha½ gaccheyya. ko nu kho, br±hmaºa, hetu ko paccayo ya½ tiµµhateva r±jagaha½ , tiµµhati r±jagahag±m² maggo, tiµµhasi tva½ sam±dapet±; atha ca pana tay± eva½ ovad²yam±no eva½ anus±s²yam±no eko puriso ummagga½ gahetv± pacch±mukho gaccheyya, eko sotthin± r±jagaha½ gaccheyy±''ti? ``ettha ky±ha½, bho gotama, karomi? maggakkh±y²ha½, bho gotam±''ti.

``evameva kho, br±hmaºa, tiµµhateva nibb±na½, tiµµhati nibb±nag±m² maggo, tiµµh±maha½ sam±dapet±; atha ca pana mama s±vak± may± eva½ ovad²yam±n± eva½ anus±s²yam±n± appekacce accanta½ niµµha½ nibb±na½ ±r±dhenti, ekacce n±r±dhenti. ettha ky±ha½, br±hmaºa, karomi? maggakkh±y²ha½, br±hmaºa, tath±gato''ti.

78. eva½ vutte, gaºakamoggall±no br±hmaºo bhagavanta½ etadavoca -- ``yeme, bho gotama, puggal± assaddh± j²vikatth± na saddh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit± saµh± m±y±vino ketabino {keµubhino (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} uddhat± unna¼± capal± mukhar± vikiººav±c± indriyesu aguttadv±r± bhojane amattaññuno j±gariya½ ananuyutt± s±maññe anapekkhavanto sikkh±ya na tibbag±rav± b±hulik± {b±hullik± (sy±0 ka½0)} s±thalik± okkamane pubbaªgam± paviveke nikkhittadhur± kus²t± h²nav²riy± muµµhassatino asampaj±n± asam±hit± vibbhantacitt± duppaññ± e¼am³g±, na tehi bhava½ gotamo saddhi½ sa½vasati''.

``ye pana te kulaputt± saddh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit± asaµh± am±y±vino aketabino anuddhat± anunna¼± acapal± amukhar± avikiººav±c± indriyesu guttadv±r± bhojane mattaññuno j±gariya½ anuyutt± s±maññe apekkhavanto sikkh±ya tibbag±rav± nab±hulik± nas±thalik± okkamane nikkhittadhur± paviveke pubbaªgam± ±raddhav²riy± pahitatt± upaµµhitassatino sampaj±n± sam±hit± ekaggacitt± paññavanto ane¼am³g±, tehi bhava½ gotamo saddhi½ sa½vasati.

``seyyath±pi , bho gotama, ye keci m³lagandh±, k±l±nus±ri tesa½ aggamakkh±yati; ye keci s±ragandh±, lohitacandana½ tesa½ aggamakkh±yati; ye keci pupphagandh±, vassika½ tesa½ aggamakkh±yati; evameva bhoto gotamassa ov±do paramajjadhammesu.

``abhikkanta½ , bho gotama, abhikkanta½, bho gotama! seyyath±pi, bho gotama, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya -- `cakkhumanto r³p±ni dakkhant²'ti; evameva½ bhot± gotamena anekapariy±yena dhammo pak±sito. es±ha½ bhavanta½ gotama½ saraºa½ gacch±mi dhammañca bhikkhusaªghañca. up±saka½ ma½ bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gata''nti.

gaºakamoggall±nasutta½ niµµhita½ sattama½.

8. gopakamoggall±nasutta½

79. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ ±yasm± ±nando r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe aciraparinibbute bhagavati. tena kho pana samayena r±j± m±gadho aj±tasattu vedehiputto r±jagaha½ paµisaªkh±r±peti rañño pajjotassa ±saªkam±no. atha kho ±yasm± ±nando pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya r±jagaha½ piº¹±ya p±visi. atha kho ±yasmato ±nandassa etadahosi -- ``atippago kho t±va r±jagahe piº¹±ya caritu½. ya½n³n±ha½ yena gopakamoggall±nassa br±hmaºassa kammanto, yena gopakamoggall±no br±hmaºo tenupasaªkameyya''nti.

atha kho ±yasm± ±nando yena gopakamoggall±nassa br±hmaºassa kammanto, yena gopakamoggall±no br±hmaºo tenupasaªkami. addas± kho gopakamoggall±no br±hmaºo ±yasmanta½ ±nanda½ d³ratova ±gacchanta½. disv±na ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``etu kho bhava½ ±nando. sv±gata½ bhoto ±nandassa. cirassa½ kho bhava½ ±nando ima½ pariy±yamak±si yadida½ idh±gaman±ya. nis²datu bhava½ ±nando, idam±sana½ paññatta''nti. nis²di kho ±yasm± ±nando paññatte ±sane. gopakamoggall±nopi kho br±hmaºo aññatara½ n²ca½ ±sana½ gahetv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho gopakamoggall±no br±hmaºo ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``atthi nu kho, bho ±nanda, ekabhikkhupi tehi dhammehi sabbenasabba½ sabbath±sabba½ samann±gato yehi dhammehi samann±gato so bhava½ gotamo ahosi araha½ samm±sambuddho''ti? ``natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi tehi dhammehi sabbenasabba½ sabbath±sabba½ samann±gato yehi dhammehi samann±gato so bhagav± ahosi araha½ samm±sambuddho. so hi, br±hmaºa, bhagav± anuppannassa maggassa upp±det±, asañj±tassa maggassa sañjanet±, anakkh±tassa maggassa akkh±t±, maggaññ³, maggavid³, maggakovido; magg±nug± ca pana etarahi s±vak± viharanti pacch± samann±gat±''ti. ayañca hida½ ±yasmato ±nandassa gopakamoggall±nena br±hmaºena saddhi½ antar±kath± vippakat± ahosi.

atha kho vassak±ro br±hmaºo magadhamah±matto r±jagahe kammante anusaññ±yam±no yena gopakamoggall±nassa br±hmaºassa kammanto, yen±yasm± ±nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho vassak±ro br±hmaºo magadhamah±matto ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``k±yanuttha, bho ±nanda, etarahi kath±ya sannisinn±, k± ca pana vo antar±kath± vippakat±''ti? ``idha ma½, br±hmaºa, gopakamoggall±no br±hmaºo evam±ha -- `atthi nu kho, bho ±nanda, ekabhikkhupi tehi dhammehi sabbenasabba½ sabbath±sabba½ samann±gato yehi dhammehi samann±gato so bhava½ gotamo ahosi araha½ samm±sambuddho'ti. eva½ vutte aha½, br±hmaºa, gopakamoggall±na½ br±hmaºa½ etadavoca½ -- `natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi tehi dhammehi sabbenasabba½ sabbath±sabba½ samann±gato yehi dhammehi samann±gato so bhagav± ahosi araha½ samm±sambuddho. so hi, br±hmaºa, bhagav± anuppannassa maggassa upp±det±, asañj±tassa maggassa sañjanet±, anakkh±tassa maggassa akkh±t±, maggaññ³, maggavid³, maggakovido; magg±nug± ca pana etarahi s±vak± viharanti pacch± samann±gat±'ti. aya½ kho no, br±hmaºa, gopakamoggall±nena br±hmaºena saddhi½ antar±kath± vippakat±. atha tva½ anuppatto''ti.

80. ``atthi nu kho, bho ±nanda, ekabhikkhupi tena bhot± gotamena µhapito -- `aya½ vo mamaccayena paµisaraºa½ bhavissat²'ti, ya½ tumhe etarahi paµip±deyy±th±''ti {paµidh±veyy±th±ti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}? ``natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena µhapito -- `aya½ vo mamaccayena paµisaraºa½ bhavissat²'ti, ya½ maya½ etarahi paµip±deyy±m±''ti. ``atthi pana, bho ±nanda, ekabhikkhupi saªghena sammato, sambahulehi therehi bhikkh³hi µhapito -- `aya½ no bhagavato accayena paµisaraºa½ bhavissat²'ti, ya½ tumhe etarahi paµip±deyy±th±''ti? ``natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi saªghena sammato, sambahulehi therehi bhikkh³hi µhapito -- `aya½ no bhagavato accayena paµisaraºa½ bhavissat²'ti, ya½ maya½ etarahi paµip±deyy±m±''ti. ``eva½ appaµisaraºe ca pana, bho ±nanda, ko hetu s±maggiy±''ti? ``na kho maya½, br±hmaºa, appaµisaraº±; sappaµisaraº± maya½, br±hmaºa; dhammappaµisaraº±''ti.

```atthi nu kho, bho ±nanda, ekabhikkhupi tena bhot± gotamena µhapito -- aya½ vo mamaccayena paµisaraºa½ bhavissat²ti, ya½ tumhe etarahi paµip±deyy±th±'ti -- iti puµµho sam±no `natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena µhapito -- aya½ vo mamaccayena paµisaraºa½ bhavissat²ti, ya½ maya½ etarahi paµip±deyy±m±'ti vadesi; `atthi pana, bho ±nanda, ekabhikkhupi saªghena sammato, sambahulehi therehi bhikkh³hi µhapito -- aya½ no bhagavato accayena paµisaraºa½ bhavissat²ti, ya½ tumhe etarahi paµip±deyy±th±'ti -- iti puµµho sam±no `natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi saªghena sammato, sambahulehi therehi bhikkh³hi µhapito -- aya½ no bhagavato accayena paµisaraºa½ bhavissat²ti, ya½ maya½ etarahi paµip±deyy±m±'ti -- vadesi; `eva½ appaµisaraºe ca pana, bho ±nanda, ko hetu s±maggiy±'ti iti puµµho sam±no `na kho maya½, br±hmaºa , appaµisaraº±; sappaµisaraº± maya½, br±hmaºa; dhammappaµisaraº±'ti vadesi. imassa pana, bho ±nanda, bh±sitassa katha½ attho daµµhabbo''ti?

81. ``atthi kho, br±hmaºa, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena bhikkh³na½ sikkh±pada½ paññatta½, p±timokkha½ uddiµµha½. te maya½ tadahuposathe y±vatik± eka½ g±makhetta½ upaniss±ya vihar±ma te sabbe ekajjha½ sannipat±ma; sannipatitv± yassa ta½ pavattati ta½ ajjhes±ma. tasmi½ ce bhaññam±ne hoti bhikkhussa ±patti hoti v²tikkamo ta½ maya½ yath±dhamma½ yath±nusiµµha½ k±rem±ti.

``na kira no bhavanto k±renti; dhammo no k±reti''. ``atthi nu kho, bho ±nanda, ekabhikkhupi ya½ tumhe etarahi sakkarotha garu½ karotha {garukarotha (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} m±netha p³jetha; sakkatv± garu½ katv± {garukatv± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} upaniss±ya viharath±''ti? ``natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi ya½ maya½ etarahi sakkaroma garu½ karoma m±nema p³jema; sakkatv± garu½ katv± upaniss±ya vihar±m±''ti.

```atthi nu kho, bho ±nanda, ekabhikkhupi tena bhot± gotamena µhapito -- aya½ vo mamaccayena paµisaraºa½ bhavissat²ti ya½ tumhe etarahi paµip±deyy±th±'ti -- iti puµµho sam±no `natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena µhapito -- aya½ vo mamaccayena paµisaraºa½ bhavissat²ti ya½ maya½ etarahi paµip±deyy±m±'ti vadesi; `atthi pana, bho ±nanda, ekabhikkhupi saªghena sammato, sambahulehi therehi bhikkh³hi µhapito -- aya½ no bhagavato accayena paµisaraºa½ bhavissat²ti ya½ tumhe etarahi paµip±deyy±th±'ti -- iti puµµho sam±no `natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi saªghena sammato, sambahulehi therehi bhikkh³hi µhapito -- aya½ no bhagavato accayena paµisaraºa½ bhavissat²ti ya½ maya½ etarahi paµip±deyy±m±'ti vadesi; `atthi nu kho, bho ±nanda, ekabhikkhupi ya½ tumhe etarahi sakkarotha garu½ karotha m±netha p³jetha; sakkatv± garu½ katv± upaniss±ya viharath±'ti -- iti puµµho sam±no `natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi ya½ maya½ etarahi sakkaroma garu½ karoma m±nema p³jema; sakkatv± garu½ katv± upaniss±ya vihar±m±'ti vadesi. imassa pana, bho ±nanda, bh±sitassa katha½ attho daµµhabbo''ti?

82. ``atthi kho, br±hmaºa, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena dasa pas±dan²y± dhamm± akkh±t±. yasmi½ no ime dhamm± sa½vijjanti ta½ maya½ etarahi sakkaroma garu½ karoma m±nema p³jema; sakkatv± garu½ katv± upaniss±ya vihar±ma. katame dasa?

``idha , br±hmaºa, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu.

``bahussuto hoti sutadharo sutasannicayo. ye te dhamm± ±dikaly±º±, majjhekaly±º±, pariyos±nakaly±º±, s±ttha½, sabyañjana½ {s±tth± sabyañjan± (s²0 sy±0 ka½0)}, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ abhivadantntti tath±r³p±ssa dhamm± bahussut± honti dh±t± {dhat± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} vacas± paricit± manas±nupekkhit± diµµhiy± suppaµividdh±.

``santuµµho hoti ( ) {(itar²tarehi) d²0 ni0 3.345} c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±rehi.

``catunna½ jh±n±na½ ±bhicetasik±na½ diµµhadhammasukhavih±r±na½ nik±mal±bh² hoti akicchal±bh² akasiral±bh².

``anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti; ±vibh±va½ tirobh±va½; tirokuµµa½ {tiroku¹¹a½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} tirop±k±ra½ tiropabbata½ asajjam±no gacchati, seyyath±pi ±k±se; pathaviy±pi ummujjanimujja½ karoti, seyyath±pi udake; udakepi abhijjam±ne gacchati, seyyath±pi pathaviya½; ±k±sepi pallaªkena kamati, seyyath±pi pakkh² sakuºo; imepi candimas³riye eva½mahiddhike eva½mah±nubh±ve p±ºin± parimasati {par±masati (ka0)} parimajjati, y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti.

``dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya ubho sadde suº±ti -- dibbe ca m±nuse ca, ye d³re santike ca.

``parasatt±na½ parapuggal±na½ cetas± ceto paricca paj±n±ti. sar±ga½ v± citta½ `sar±ga½ citta'nti paj±n±ti, v²tar±ga½ v± citta½ `v²tar±ga½ citta'nti paj±n±ti, sadosa½ v± citta½ `sadosa½ citta'nti paj±n±ti, v²tadosa½ v± citta½ `v²tadosa½ citta'nti paj±n±ti, samoha½ v± citta½ `samoha½ citta'nti paj±n±ti, v²tamoha½ v± citta½ `v²tamoha½ citta'nti paj±n±ti, sa½khitta½ v± citta½ `sa½khitta½ citta'nti paj±n±ti, vikkhitta½ v± citta½ `vikkhitta½ citta'nti paj±n±ti , mahaggata½ v± citta½ `mahaggata½ citta'nti paj±n±ti, amahaggata½ v± citta½ `amahaggata½ citta'nti paj±n±ti, sauttara½ v± citta½ `sauttara½ citta'nti paj±n±ti, anuttara½ v± citta½ `anuttara½ citta'nti paj±n±ti, sam±hita½ v± citta½ `sam±hita½ citta'nti paj±n±ti, asam±hita½ v± citta½ `asam±hita½ citta'nti paj±n±ti, vimutta½ v± citta½ `vimutta½ citta'nti paj±n±ti, avimutta½ v± citta½ `avimutta½ citta'nti paj±n±ti.

``anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati, seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo tissopi j±tiyo catassopi j±tiyo pañcapi j±tiyo dasapi j±tiyo v²sampi j±tiyo ti½sampi j±tiyo catt±r²sampi j±tiyo paññ±sampi j±tiyo j±tisatampi j±tisahassampi j±tisatasahassampi anekepi sa½vaµµakappe anekepi vivaµµakappe anekepi sa½vaµµavivaµµakappe -- `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½; tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaººo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati.

``dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe, sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti.

``±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati.

``ime kho, br±hmaºa, tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena dasa pas±dan²y± dhamm± akkh±t±. yasmi½ no ime dhamm± sa½vijjanti ta½ maya½ etarahi sakkaroma garu½ karoma m±nema p³jema; sakkatv± garu½ katv± upaniss±ya vihar±m±''ti.

83. eva½ vutte vassak±ro br±hmaºo magadhamah±matto upananda½ sen±pati½ ±mantesi -- ``ta½ ki½ maññati bhava½ sen±pati {maññasi eva½ sen±pati (sy±0 ka½0 p²0), maññasi sen±pati (s²0), maññasi bhava½ sen±pati (ka0)} yadime bhonto sakk±tabba½ sakkaronti, garu½ k±tabba½ garu½ karonti, m±netabba½ m±nenti , p³jetabba½ p³jenti''? ``tagghime {taggha me (ka0)} bhonto sakk±tabba½ sakkaronti, garu½ k±tabba½ garu½ karonti, m±netabba½ m±nenti, p³jetabba½ p³jenti. imañca hi te bhonto na sakkareyyu½ na garu½ kareyyu½ na m±neyyu½ na p³jeyyu½; atha kiñcarahi te bhonto sakkareyyu½ garu½ kareyyu½ m±neyyu½ p³jeyyu½, sakkatv± garu½ katv± m±netv± p³jetv± upaniss±ya vihareyyu''nti? atha kho vassak±ro br±hmaºo magadhamah±matto ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``kaha½ pana bhava½ ±nando etarahi viharat²''ti? ``ve¼uvane khoha½, br±hmaºa, etarahi vihar±m²''ti. ``kacci pana, bho ±nanda, ve¼uvana½ ramaº²yañceva appasaddañca appanigghosañca vijanav±ta½ manussar±hasseyyaka½ {manussar±haseyyaka½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} paµisall±nas±ruppa''nti? ``taggha, br±hmaºa, ve¼uvana½ ramaº²yañceva appasaddañca appanigghosañca vijanav±ta½ manussar±hasseyyaka½ paµisall±nas±ruppa½, yath± ta½ tumh±disehi rakkhakehi gopakeh²''ti. ``taggha, bho ±nanda, ve¼uvana½ ramaº²yañceva appasaddañca appanigghosañca vijanav±ta½ manussar±hasseyyaka½ paµisall±nas±ruppa½, yath± ta½ bhavantehi jh±y²hi jh±nas²l²hi. jh±yino ceva bhavanto jh±nas²lino ca''.

``ekamid±ha½ , bho ±nanda, samaya½ so bhava½ gotamo ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. atha khv±ha½, bho ±nanda, yena mah±vana½ k³µ±g±ras±l± yena so bhava½ gotamo tenupasaªkami½. tatra ca pana so {tatra ca so (s²0 p²0)} bhava½ gotamo anekapariy±yena jh±nakatha½ kathesi. jh±y² ceva so bhava½ gotamo ahosi jh±nas²l² ca. sabbañca pana so bhava½ gotamo jh±na½ vaººes²''ti.

84. ``na ca kho, br±hmaºa, so bhagav± sabba½ jh±na½ vaººesi, napi so bhagav± sabba½ jh±na½ na vaººes²ti. katha½ r³pañca , br±hmaºa, so bhagav± jh±na½ na vaººesi? idha, br±hmaºa, ekacco k±mar±gapariyuµµhitena cetas± viharati k±mar±gaparetena, uppannassa ca k±mar±gassa nissaraºa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti; so k±mar±ga½yeva antara½ karitv± jh±yati pajjh±yati nijjh±yati apajjh±yati. by±p±dapariyuµµhitena cetas± viharati by±p±daparetena, uppannassa ca by±p±dassa nissaraºa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti; so by±p±da½yeva antara½ karitv± jh±yati pajjh±yati nijjh±yati apajjh±yati. thinamiddhapariyuµµhitena cetas± viharati thinamiddhaparetena, uppannassa ca thinamiddhassa nissaraºa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti; so thinamiddha½yeva antara½ karitv± jh±yati pajjh±yati nijjh±yati apajjh±yati. uddhaccakukkuccapariyuµµhitena cetas± viharati uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraºa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti; so uddhaccakukkucca½yeva antara½ karitv± jh±yati pajjh±yati nijjh±yati apajjh±yati. vicikicch±pariyuµµhitena cetas± viharati vicikicch±paretena, uppann±ya ca vicikicch±ya nissaraºa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti; so vicikiccha½yeva antara½ karitv± jh±yati pajjh±yati nijjh±yati apajjh±yati. evar³pa½ kho, br±hmaºa, so bhagav± jh±na½ na vaººesi.

``katha½ r³pañca, br±hmaºa, so bhagav± jh±na½ vaººesi? idha, br±hmaºa, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½...pe0... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. evar³pa½ kho, br±hmaºa, so bhagav± jh±na½ vaººes²''ti.

``g±rayha½ kira, bho ±nanda, so bhava½ gotamo jh±na½ garahi, p±sa½sa½ pasa½si. handa, ca d±ni maya½, bho ±nanda, gacch±ma; bahukicc± maya½ bahukaraº²y±''ti. ``yassad±ni tva½, br±hmaºa, k±la½ maññas²''ti. atha kho vassak±ro br±hmaºo magadhamah±matto ±yasmato ±nandassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± pakk±mi.

atha kho gopakamoggall±no br±hmaºo acirapakkante vassak±re br±hmaºe magadhamah±matte ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``ya½ no maya½ bhavanta½ ±nanda½ apucchimh± ta½ no bhava½ ±nando na by±k±s²''ti. ``nanu te, br±hmaºa, avocumh± -- `natthi kho, br±hmaºa, ekabhikkhupi tehi dhammehi sabbenasabba½ sabbath±sabba½ samann±gato yehi dhammehi samann±gato so bhagav± ahosi araha½ samm±sambuddho. so hi, br±hmaºa, bhagav± anuppannassa maggassa upp±det±, asañj±tassa maggassa sañjanet±, anakkh±tassa maggassa akkh±t±, maggaññ³, maggavid³, maggakovido . magg±nug± ca pana etarahi s±vak± viharanti pacch± samann±gat±'''ti.

gopakamoggall±nasutta½ niµµhita½ aµµhama½.

9. mah±puººamasutta½

85. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena bhagav± tadahuposathe pannarase puºº±ya puººam±ya rattiy± bhikkhusaªghaparivuto abbhok±se nisinno hoti. atha kho aññataro bhikkhu uµµh±y±san± eka½sa½ c²vara½ katv± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± bhagavanta½ etadavoca --

``puccheyy±ha½, bhante, bhagavanta½ kiñcideva desa½, sace me bhagav± ok±sa½ karoti pañhassa veyy±karaº±y±''ti. ``tena hi tva½, bhikkhu, sake ±sane nis²ditv± puccha yad±kaªkhas²''ti.

86. atha kho so bhikkhu sake ±sane nis²ditv± bhagavanta½ etadavoca -- ``ime nu kho, bhante, pañcup±d±nakkhandh±, seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho, viññ±ºup±d±nakkhandho''ti? ``ime kho, bhikkhu, pañcup±d±nakkhandh±, seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho, viññ±ºup±d±nakkhandho''ti.

``s±dhu, bhante''ti kho so bhikkhu bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± bhagavanta½ uttari½ pañha½ pucchi -- ``ime pana, bhante, pañcup±d±nakkhandh± ki½m³lak±''ti? ``ime kho, bhikkhu, pañcup±d±nakkhandh± chandam³lak±''ti. ``ta½yeva nu kho, bhante, up±d±na½ te pañcup±d±nakkhandh±, ud±hu aññatra pañcahup±d±nakkhandhehi up±d±na''nti? ``na kho, bhikkhu, ta½yeva up±d±na½ te pañcup±d±nakkhandh±, n±pi aññatra pañcahup±d±nakkhandhehi up±d±na½. yo kho, bhikkhu, pañcasu up±d±nakkhandhesu chandar±go ta½ tattha up±d±na''nti.

``siy± pana, bhante, pañcasu up±d±nakkhandhesu chandar±gavemattat±''ti? ``siy± bhikkh³''ti bhagav± avoca ``idha, bhikkhu, ekaccassa eva½ hoti -- `eva½r³po siya½ an±gatamaddh±na½ , eva½vedano siya½ an±gatamaddh±na½, eva½sañño siya½ an±gatamaddh±na½, eva½saªkh±ro siya½ an±gatamaddh±na½, eva½viññ±ºo siya½ an±gatamaddh±na'nti. eva½ kho, bhikkhu, siy± pañcasu up±d±nakkhandhesu chandar±gavemattat±''ti.

``kitt±vat± pana, bhante, khandh±na½ khandh±dhivacana½ hot²''ti? ``ya½ kiñci, bhikkhu, r³pa½ -- at²t±n±gatapaccuppanna½ ajjhatta½ v± bahiddh± v±, o¼±rika½ v± sukhuma½ v±, h²na½ v± paº²ta½ v±, ya½ d³re santike v± -- aya½ r³pakkhandho. y± k±ci vedan± -- at²t±n±gatapaccuppann± ajjhatta½ v± bahiddh± v±, o¼±rik± v± sukhum± v±, h²n± v± paº²t± v±, y± d³re santike v± -- aya½ vedan±kkhandho. y± k±ci saññ± -- at²t±n±gatapaccuppann±...pe0... y± d³re santike v± -- aya½ saññ±kkhandho. ye keci saªkh±r± -- at²t±n±gatapaccuppann± ajjhatta½ v± bahiddh± v±, o¼±rik± v± sukhum± v±, h²n± v± paº²t± v±, ye d³re santike v± -- aya½ saªkh±rakkhandho. ya½ kiñci viññ±ºa½ -- at²t±n±gatapaccuppanna½ ajjhatta½ v± bahiddh± v±, o¼±rika½ v± sukhuma½ v±, h²na½ v± paº²ta½ v±, ya½ d³re santike v± -- aya½ viññ±ºakkhandho. ett±vat± kho, bhikkhu, khandh±na½ khandh±dhivacana½ hot²''ti.

``ko nu kho, bhante, hetu ko paccayo r³pakkhandhassa paññ±pan±ya? ko hetu ko paccayo vedan±kkhandhassa paññ±pan±ya? ko hetu ko paccayo saññ±kkhandhassa paññ±pan±ya? ko hetu ko paccayo saªkh±rakkhandhassa paññ±pan±ya? ko hetu ko paccayo viññ±ºakkhandhassa paññ±pan±y±''ti?

``catt±ro kho, bhikkhu, mah±bh³t± hetu, catt±ro mah±bh³t± paccayo r³pakkhandhassa paññ±pan±ya. phasso hetu, phasso paccayo vedan±kkhandhassa paññ±pan±ya. phasso hetu, phasso paccayo saññ±kkhandhassa paññ±pan±ya. phasso hetu, phasso paccayo saªkh±rakkhandhassa paññ±pan±ya. n±mar³pa½ kho, bhikkhu, hetu, n±mar³pa½ paccayo viññ±ºakkhandhassa paññ±pan±y±''ti.

87. ``katha½ pana, bhante, sakk±yadiµµhi hot²''ti? ``idha, bhikkhu, assutav± puthujjano ariy±na½ adass±v² ariyadhammassa akovido ariyadhamme avin²to sappuris±na½ adass±v² sappurisadhammassa akovido sappurisadhamme avin²to r³pa½ attato samanupassati r³pavanta½ v± att±na½ attani v± r³pa½ r³pasmi½ v± att±na½; vedana½ attato samanupassati vedan±vanta½ v± att±na½ attani v± vedana½ vedan±ya v± att±na½; sañña½ attato samanupassati saññ±vanta½ v± att±na½ attani v± sañña½ saññ±ya v± att±na½; saªkh±re attato samanupassati saªkh±ravanta½ v± att±na½ attani v± saªkh±re saªkh±resu v± att±na½; viññ±ºa½ attato samanupassati viññ±ºavanta½ v± att±na½ attani v± viññ±ºa½ viññ±ºasmi½ v± att±na½. eva½ kho , bhikkhu, sakk±yadiµµhi hot²''ti.

``katha½ pana, bhante, sakk±yadiµµhi na hot²''ti? ``idha, bhikkhu, sutav± ariyas±vako ariy±na½ dass±v² ariyadhammassa kovido ariyadhamme suvin²to sappuris±na½ dass±v² sappurisadhammassa kovido sappurisadhamme suvin²to na r³pa½ attato samanupassati na r³pavanta½ v± att±na½ na attani v± r³pa½ na r³pasmi½ v± att±na½; na vedana½ attato samanupassati na vedan±vanta½ v± att±na½ na attani v± vedana½ na vedan±ya v± att±na½; na sañña½ attato samanupassati na saññ±vanta½ v± att±na½ na attani v± sañña½ na saññ±ya v± att±na½; na saªkh±re attato samanupassati na saªkh±ravanta½ v± att±na½ na attani v± saªkh±re na saªkh±resu v± att±na½; na viññ±ºa½ attato samanupassati na viññ±ºavanta½ v± att±na½ na attani v± viññ±ºa½ na viññ±ºasmi½ v± att±na½. eva½ kho, bhikkhu, sakk±yadiµµhi na hot²''ti.

88. ``ko nu kho, bhante, r³pe ass±do, ko ±d²navo, ki½ nissaraºa½? ko vedan±ya ass±do, ko ±d²navo, ki½ nissaraºa½? ko saññ±ya ass±do, ko ±d²navo, ki½ nissaraºa½? ko saªkh±resu ass±do, ko ±d²navo, ki½ nissaraºa½? ko viññ±ºe ass±do, ko ±d²navo, ki½ nissaraºa''nti? ``ya½ kho, bhikkhu, r³pa½ paµicca uppajjati sukha½ somanassa½, aya½ r³pe ass±do. ya½ r³pa½ anicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, aya½ r³pe ±d²navo. yo r³pe chandar±gavinayo chandar±gappah±na½, ida½ r³pe nissaraºa½. ya½ kho {yañca (sy±0 ka½0)}, bhikkhu, vedana½ paµicca... sañña½ paµicca... saªkh±re paµicca... viññ±ºa½ paµicca uppajjati sukha½ somanassa½, aya½ viññ±ºe ass±do. ya½ viññ±ºa½ anicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, aya½ viññ±ºe ±d²navo. yo viññ±ºe chandar±gavinayo chandar±gappah±na½, ida½ viññ±ºe nissaraºa''nti.

89. ``katha½ pana, bhante, j±nato katha½ passato imasmiñca saviññ±ºake k±ye bahiddh± ca sabbanimittesu aha½k±ramama½k±ram±n±nusay± na hont²''ti? ``ya½ kiñci, bhikkhu, r³pa½ -- at²t±n±gatapaccuppanna½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± o¼±rika½ v± sukhuma½ v± h²na½ v± paº²ta½ v± ya½ d³re santike v± -- sabba½ r³pa½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti -- evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passati. y± k±ci vedan±... y± k±ci saññ±... ye keci saªkh±r±... ya½ kiñci viññ±ºa½ -- at²t±n±gatapaccuppanna½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± o¼±rika½ v± sukhuma½ v± h²na½ v± paº²ta½ v± ya½ d³re santike v± -- sabba½ viññ±ºa½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti -- evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passati. eva½ kho, bhikkhu, j±nato eva½ passato imasmiñca saviññ±ºake k±ye bahiddh± ca sabbanimittesu aha½k±ramama½k±ram±n±nusay± na hont²''ti.

90. atha kho aññatarassa bhikkhuno eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``iti kira, bho, r³pa½ anatt±, vedan± anatt±, saññ± anatt±, saªkh±r± anatt±, viññ±ºa½ anatt±; anattakat±ni kamm±ni kamatt±na½ {kathamatt±na½ (sa½0 ni0 3.82)} phusissant²''ti? atha kho bhagav± tassa bhikkhuno cetas± cetoparivitakkamaññ±ya bhikkh³ ±mantesi -- ``µh±na½ kho paneta½, bhikkhave, vijjati ya½ idhekacco moghapuriso avidv± avijj±gato taºh±dhipateyyena cetas± satthu s±sana½ atidh±vitabba½ maññeyya -- `iti kira, bho, r³pa½ anatt±, vedan± anatt±, saññ± anatt±, saªkh±r± anatt±, viññ±ºa½ anatt±; anattakat±ni kamm±ni kamatt±na½ phusissant²'ti. paµivin²t± {paµicca vin²t± (s²0 p²0), paµipucch±mi vin²t± (sy±0 ka½0)} kho me tumhe, bhikkhave , tatra tatra dhammesu''.

``ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, r³pa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½ , bhante''. ``ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, vedan±... saññ±... saªkh±r±... viññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``tasm±tiha, bhikkhave, ya½ kiñci r³pa½ at²t±n±gatapaccuppanna½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± o¼±rika½ v± sukhuma½ v± h²na½ v± paº²ta½ v± ya½ d³re santike v± sabba½ r³pa½ -- `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya daµµhabba½. y± k±ci vedan±... y± k±ci saññ±... ye keci saªkh±r±... ya½ kiñci viññ±ºa½ at²t±n±gatapaccuppanna½ ajjhatta½ v± bahiddh± v± o¼±rika½ v± sukhuma½ v± h²na½ v± paº²ta½ v± ya½ d³re santike v± sabba½ viññ±ºa½ -- `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya daµµhabba½. eva½ passa½, bhikkhave, sutav± ariyas±vako r³pasmimpi nibbindati, vedan±yapi nibbindati, saññ±yapi nibbindati, saªkh±resupi nibbindati, viññ±ºasmimpi nibbindati; nibbinda½ virajjati , vir±g± vimuccati. vimuttasmi½ vimuttamiti ñ±ºa½ hoti. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±t²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti. imasmiñca pana veyy±karaºasmi½ bhaññam±ne saµµhimatt±na½ bhikkh³na½ anup±d±ya ±savehi citt±ni vimucci½s³ti.

mah±puººamasutta½ niµµhita½ navama½.

10. c³¼apuººamasutta½

91. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena bhagav± tadahuposathe pannarase puºº±ya puººam±ya rattiy± bhikkhusaªghaparivuto abbhok±se nisinno hoti. atha kho bhagav± tuºh²bh³ta½ tuºh²bh³ta½ bhikkhusaªgha½ anuviloketv± bhikkh³ ±mantesi -- ``j±neyya nu kho, bhikkhave, asappuriso asappurisa½ -- `asappuriso aya½ bhava'''nti? ``no heta½, bhante''. ``s±dhu, bhikkhave; aµµh±nameta½, bhikkhave, anavak±so ya½ asappuriso asappurisa½ j±neyya -- `asappuriso aya½ bhava'nti. j±neyya pana, bhikkhave, asappuriso sappurisa½ -- `sappuriso aya½ bhava'''nti? ``no heta½, bhante''. ``s±dhu, bhikkhave; etampi kho, bhikkhave, aµµh±na½ anavak±so ya½ asappuriso sappurisa½ j±neyya -- `sappuriso aya½ bhava'nti. asappuriso, bhikkhave, assaddhammasamann±gato hoti, asappurisabhatti {asappurisabhatt² (sabbattha)} hoti, asappurisacint² hoti, asappurisamant² hoti, asappurisav±co hoti, asappurisakammanto hoti, asappurisadiµµhi {asappurisadiµµh² (sabbattha)} hoti; asappurisad±na½ deti''.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso assaddhammasamann±gato hoti? idha, bhikkhave, asappuriso assaddho hoti, ahiriko hoti, anottapp² hoti, appassuto hoti , kus²to hoti, muµµhassati hoti, duppañño hoti. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso assaddhammasamann±gato hoti.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso asappurisabhatti hoti? idha, bhikkhave, asappurisassa ye te samaºabr±hmaº± assaddh± ahirik± anottappino appassut± kus²t± muµµhassatino duppaññ± ty±ssa mitt± honti te sah±y±. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso asappurisabhatti hoti.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso asappurisacint² hoti? idha, bhikkhave, asappuriso attaby±b±dh±yapi ceteti, paraby±b±dh±yapi ceteti, ubhayaby±b±dh±yapi ceteti. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso asappurisacint² hoti.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso asappurisamant² hoti? idha, bhikkhave, asappuriso attaby±b±dh±yapi manteti, paraby±b±dh±yapi manteti, ubhayaby±b±dh±yapi manteti. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso asappurisamant² hoti.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso asappurisav±co hoti? idha, bhikkhave, asappuriso mus±v±d² hoti, pisuºav±co hoti, pharusav±co hoti , samphappal±p² hoti. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso asappurisav±co hoti.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso asappurisakammanto hoti? idha , bhikkhave, asappuriso p±º±tip±t² hoti, adinn±d±y² hoti, k±mesumicch±c±r² hoti. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso asappurisakammanto hoti.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso asappurisadiµµhi hoti? idha, bhikkhave, asappuriso eva½diµµhi {eva½diµµh² (s²0 p²0), eva½diµµhiko (sy±0 ka½0)} hoti -- `natthi dinna½, natthi yiµµha½, natthi huta½, natthi sukatadukkaµ±na½ {sukkaµadukkaµ±na½ (s²0 p²0)} kamm±na½ phala½ vip±ko, natthi aya½ loko, natthi paro loko, natthi m±t±, natthi pit±, natthi satt± opap±tik±, natthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± {samaggat± (ka0)} samm±paµipann±, ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso asappurisadiµµhi hoti.

``kathañca, bhikkhave, asappuriso asappurisad±na½ deti? idha, bhikkhave, asappuriso asakkacca½ d±na½ deti, asahatth± d±na½ deti, acitt²katv± d±na½ deti, apaviµµha½ d±na½ deti an±gamanadiµµhiko d±na½ deti. eva½ kho, bhikkhave, asappuriso asappurisad±na½ deti.

``so, bhikkhave, asappuriso eva½ assaddhammasamann±gato, eva½ asappurisabhatti, eva½ asappurisacint², eva½ asappurisamant², eva½ asappurisav±co, eva½ asappurisakammanto, eva½ asappurisadiµµhi; eva½ asappurisad±na½ datv± k±yassa bhed± para½ maraº± y± asappuris±na½ gati tattha upapajjati. k± ca, bhikkhave, asappuris±na½ gati? nirayo v± tiracch±nayoni v±.

92. ``j±neyya nu kho, bhikkhave, sappuriso sappurisa½ -- `sappuriso aya½ bhava'''nti? ``eva½ , bhante''. ``s±dhu, bhikkhave; µh±nameta½, bhikkhave, vijjati ya½ sappuriso sappurisa½ j±neyya -- `sappuriso aya½ bhava'nti. j±neyya pana, bhikkhave, sappuriso asappurisa½ -- `asappuriso aya½ bhava'''nti? ``eva½, bhante''. ``s±dhu, bhikkhave; etampi kho, bhikkhave, µh±na½ vijjati ya½ sappuriso asappurisa½ j±neyya -- `asappuriso aya½ bhava'nti. sappuriso, bhikkhave, saddhammasamann±gato hoti, sappurisabhatti hoti, sappurisacint² hoti, sappurisamant² hoti, sappurisav±co hoti, sappurisakammanto hoti, sappurisadiµµhi hoti; sappurisad±na½ deti''.

``kathañca, bhikkhave, sappuriso saddhammasamann±gato hoti? idha, bhikkhave, sappuriso saddho hoti, hirim± hoti, ottapp² hoti, bahussuto hoti, ±raddhav²riyo hoti, upaµµhitassati hoti, paññav± hoti. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso saddhammasamann±gato hoti.

``kathañca, bhikkhave, sappuriso sappurisabhatti hoti? idha, bhikkhave, sappurisassa ye te samaºabr±hmaº± saddh± hirimanto ottappino bahussut± ±raddhav²riy± upaµµhitassatino paññavanto ty±ssa mitt± honti, te sah±y±. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso sappurisabhatti hoti.

``kathañca, bhikkhave, sappuriso sappurisacint² hoti? idha, bhikkhave, sappuriso nevattaby±b±dh±ya ceteti, na paraby±b±dh±ya ceteti, na ubhayaby±b±dh±ya ceteti. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso sappurisacint² hoti.

``kathañca, bhikkhave, sappuriso sappurisamant² hoti? idha, bhikkhave, sappuriso nevattaby±b±dh±ya manteti, na paraby±b±dh±ya manteti, na ubhayaby±b±dh±ya manteti. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso sappurisamant² hoti.

``kathañca, bhikkhave, sappuriso sappurisav±co hoti? idha, bhikkhave, sappuriso mus±v±d± paµivirato hoti, pisuº±ya v±c±ya paµivirato hoti, pharus±ya v±c±ya paµivirato hoti, samphappal±p± paµivirato hoti. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso sappurisav±co hoti.

``kathañca, bhikkhave, sappuriso sappurisakammanto hoti? idha, bhikkhave, sappuriso p±º±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato hoti, k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso sappurisakammanto hoti.

``kathañca , bhikkhave, sappuriso sappurisadiµµhi hoti? idha, bhikkhave, sappuriso eva½diµµhi hoti -- `atthi dinna½, atthi yiµµha½, atthi huta½, atthi sukatadukkaµ±na½ kamm±na½ phala½ vip±ko, atthi aya½ loko , atthi paro loko, atthi m±t±, atthi pit±, atthi satt± opap±tik±, atthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± samm±paµipann± ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso sappurisadiµµhi hoti.

``kathañca, bhikkhave, sappuriso sappurisad±na½ deti? idha, bhikkhave, sappuriso sakkacca½ d±na½ deti, sahatth± d±na½ deti, citt²katv± d±na½ deti, anapaviµµha½ d±na½ deti, ±gamanadiµµhiko d±na½ deti. eva½ kho, bhikkhave, sappuriso sappurisad±na½ deti.

``so, bhikkhave, sappuriso eva½ saddhammasamann±gato, eva½ sappurisabhatti, eva½ sappurisacint², eva½ sappurisamant², eva½ sappurisav±co, eva½ sappurisakammanto, eva½ sappurisadiµµhi; eva½ sappurisad±na½ datv± k±yassa bhed± para½ maraº± y± sappuris±na½ gati tattha upapajjati. k± ca, bhikkhave, sappuris±na½ gati? devamahattat± v± manussamahattat± v±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

c³¼apuººamasutta½ niµµhita½ dasama½.

devadahavaggo niµµhito paµhamo.

tassudd±na½ --

devadaha½ pañcattaya½, kinti-s±ma-sunakkhatta½.

sapp±ya-gaºa-gopaka-mah±puººac³¼apuººañc±ti..

2. anupadavaggo

1. anupadasutta½

93. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``paº¹ito, bhikkhave, s±riputto; mah±pañño, bhikkhave, s±riputto; puthupañño, bhikkhave, s±riputto; h±sapañño {h±supañño (s²0 p²0)}, bhikkhave, s±riputto; javanapañño, bhikkhave, s±riputto; tikkhapañño, bhikkhave, s±riputto; nibbedhikapañño, bhikkhave, s±riputto; s±riputto, bhikkhave, a¹¹ham±sa½ anupadadhammavipassana½ vipassati. tatrida½, bhikkhave, s±riputtassa anupadadhammavipassan±ya hoti.

94. ``idha, bhikkhave, s±riputto vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. ye ca paµhame jh±ne {paµhamajjh±ne (ka0 s²0 p²0 ka0)} dhamm± vitakko ca vic±ro ca p²ti ca sukhañca cittekaggat± ca, phasso vedan± saññ± cetan± citta½ chando adhimokkho v²riya½ sati upekkh± manasik±ro -- ty±ssa dhamm± anupadavavatthit± honti. ty±ssa dhamm± vidit± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. so eva½ paj±n±ti -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho {appaµibandho (ka0)} vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa {atthitevassa (s²0 p²0)} hoti.

``puna capara½, bhikkhave, s±riputto vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. ye ca dutiye jh±ne dhamm± -- ajjhatta½ sampas±do ca p²ti ca sukhañca cittekaggat± ca, phasso vedan± saññ± cetan± citta½ chando adhimokkho v²riya½ sati upekkh± manasik±ro -- ty±ssa dhamm± anupadavavatthit± honti. ty±ssa dhamm± vidit± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. so eva½ paj±n±ti -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa hoti.

``puna capara½, bhikkhave, s±riputto p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no, sukhañca k±yena paµisa½vedeti. ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. ye ca tatiye jh±ne dhamm± -- sukhañca sati ca sampajaññañc cittekaggat± ca, phasso vedan± saññ± cetan± citta½ chando adhimokkho v²riya½ sati upekkh± manasik±ro -- ty±ssa dhamm± anupadavavatthit± honti, ty±ssa dhamm± vidit± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. so eva½ paj±n±ti -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa hoti.

``puna capara½, bhikkhave, s±riputto sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. ye ca catutthe jh±ne dhamm± -- upekkh± adukkhamasukh± vedan± passaddhatt± cetaso an±bhogo satip±risuddhi cittekaggat± ca, phasso vedan± saññ± cetan± citta½ chando adhimokkho v²riya½ sati upekkh± manasik±ro -- ty±ssa dhamm± anupadavavatthit± honti. ty±ssa dhamm± vidit± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. so eva½ paj±n±ti -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±y±e anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa hoti.

``puna capara½, bhikkhave, s±riputto sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. ye ca ±k±s±nañc±yatane dhamm± -- ±k±s±nañc±yatanasaññ± ca cittekaggat± ca phasso vedan± saññ± cetan± citta½ chando adhimokkho v²riya½ sati upekkh± manasik±ro -- ty±ssa dhamm± anupadavavatthit± honti. ty±ssa dhamm± vidit± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. so eva½ paj±n±ti -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa hoti.

``puna capara½, bhikkhave, s±riputto sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. ye ca viññ±ºañc±yatane dhamm± -- viññ±ºañc±yatanasaññ± ca cittekaggat± ca, phasso vedan± saññ± cetan± citta½ chando adhimokkho v²riya½ sati upekkh± manasik±ro -- ty±ssa dhamm± anupadavavatthit± honti. ty±ssa dhamm± vidit± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. so eva½ paj±n±ti -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa hoti.

``puna capara½, bhikkhave, s±riputto sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. ye ca ±kiñcaññ±yatane dhamm± -- ±kiñcaññ±yatanasaññ± ca cittekaggat± ca, phasso vedan± saññ± cetan± citta½ chando adhimokkho v²riya½ sati upekkh± manasik±ro -- ty±ssa dhamm± anupadavavatthit± honti. ty±ssa dhamm± vidit± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. so eva½ paj±n±ti -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa hoti.

95. ``puna capara½, bhikkhave, s±riputto sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. so t±ya sam±pattiy± sato vuµµhahati. so t±ya sam±pattiy± sato vuµµhahitv± ye dhamm± {ye te dhamm± (s²0)} at²t± niruddh± vipariºat± te dhamme samanupassati -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `atthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± atthitvevassa hoti.

96. ``puna capara½, bhikkhave, s±riputto sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati. paññ±ya cassa disv± ±sav± parikkh²º± honti. so t±ya sam±pattiy± sato vuµµhahati. so t±ya sam±pattiy± sato vuµµhahitv± ye dhamm± at²t± niruddh± vipariºat± te dhamme samanupassati -- `eva½ kirame dhamm± ahutv± sambhonti, hutv± paµivent²'ti. so tesu dhammesu anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± viharati. so `natthi uttari nissaraºa'nti paj±n±ti. tabbahul²k±r± natthitvevassa hoti.

97. ``ya½ kho ta½, bhikkhave, samm± vadam±no vadeyya -- `vasippatto p±ramippatto ariyasmi½ s²lasmi½, vasippatto p±ramippatto ariyasmi½ sam±dhismi½, vasippatto p±ramippatto ariy±ya paññ±ya , vasippatto p±ramippatto ariy±ya vimuttiy±'ti, s±riputtameva ta½ samm± vadam±no vadeyya -- `vasippatto p±ramippatto ariyasmi½ s²lasmi½, vasippatto p±ramippatto ariyasmi½ sam±dhismi½, vasippatto p±ramippatto ariy±ya paññ±ya, vasippatto p±ramippatto ariy±ya vimuttiy±'ti. ya½ kho ta½, bhikkhave , samm± vadam±no vadeyya -- `bhagavato putto oraso mukhato j±to dhammajo dhammanimmito dhammad±y±do no ±misad±y±do'ti, s±riputtameva ta½ samm± vadam±no vadeyya -- `bhagavato putto oraso mukhato j±to dhammajo dhammanimmito dhammad±y±do no ±misad±y±do'ti. s±riputto, bhikkhave, tath±gatena anuttara½ dhammacakka½ pavattita½ sammadeva anuppavattet²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

anupadasutta½ niµµhita½ paµhama½.

2. chabbisodhanasutta½

98. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``idha, bhikkhave, bhikkhu añña½ by±karoti -- `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²'ti. tassa, bhikkhave, bhikkhuno bh±sita½ neva abhinanditabba½ nappaµikkositabba½. anabhinanditv± appaµikkositv± pañho pucchitabbo -- `catt±rome, ±vuso, voh±r± tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±. katame catt±ro? diµµhe diµµhav±dit±, sute sutav±dit±, mute mutav±dit±, viññ±te viññ±tav±dit± -- ime kho, ±vuso, catt±ro voh±r± tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±. katha½ j±nato pan±yasmato, katha½ passato imesu cat³su voh±resu anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti? kh²º±savassa, bhikkhave, bhikkhuno vusitavato katakaraº²yassa ohitabh±rassa anuppattasadatthassa parikkh²ºabhavasa½yojanassa sammadaññ±vimuttassa ayamanudhammo hoti veyy±karaº±ya -- `diµµhe kho aha½ , ±vuso, anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± vihar±mi. sute kho aha½, ±vuso...pe0... mute kho aha½, ±vuso... viññ±te kho aha½, ±vuso, anup±yo anap±yo anissito appaµibaddho vippamutto visa½yutto vimariy±d²katena cetas± vihar±mi. eva½ kho me, ±vuso, j±nato eva½ passato imesu cat³su voh±resu anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti. tassa, bhikkhave, bhikkhuno `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditabba½ anumoditabba½. `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uttari½ pañho pucchitabbo.

99. ```pañcime, ±vuso, up±d±nakkhandh± tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±. katame pañca? seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho, viññ±ºup±d±nakkhandho -- ime kho, ±vuso, pañcup±d±nakkhandh± tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±. katha½ j±nato pan±yasmato, katha½ passato imesu pañcasu up±d±nakkhandhesu anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti? kh²º±savassa, bhikkhave, bhikkhuno vusitavato katakaraº²yassa ohitabh±rassa anuppattasadatthassa parikkh²ºabhavasa½yojanassa sammadaññ±vimuttassa ayamanudhammo hoti veyy±karaº±ya -- `r³pa½ kho aha½, ±vuso, abala½ vir±guna½ {vir±ga½ (s²0 p²0), vir±guta½ (µ²k±)} anass±sikanti viditv± ye r³pe up±y³p±d±n± {upay³p±d±n± (ka0)} cetaso adhiµµh±n±bhinives±nusay± tesa½ khay± vir±g± nirodh± c±g± paµinissagg± vimutta½ me cittanti paj±n±mi. vedana½ kho aha½, ±vuso...pe0... sañña½ kho aha½, ±vuso... saªkh±re kho aha½, ±vuso... viññ±ºa½ kho aha½, ±vuso, abala½ vir±guna½ anass±sikanti viditv± ye viññ±ºe up±y³p±d±n± cetaso adhiµµh±n±bhinives±nusay± tesa½ khay± vir±g± nirodh± c±g± paµinissagg± vimutta½ me cittanti paj±n±mi. eva½ kho me, ±vuso, j±nato eva½ passato imesu pañcasu up±d±nakkhandhesu anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti. tassa, bhikkhave, bhikkhuno `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditabba½, anumoditabba½. `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uttari½ pañho pucchitabbo.

100. ```chayim± , ±vuso, dh±tuyo tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±. katam± cha? pathav²dh±tu, ±podh±tu, tejodh±tu, v±yodh±tu, ±k±sadh±tu, viññ±ºadh±tu -- im± kho, ±vuso, cha dh±tuyo tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±. katha½ j±nato pan±yasmato, katha½ passato im±su chasu dh±t³su anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti? kh²º±savassa, bhikkhave, bhikkhuno vusitavato katakaraº²yassa ohitabh±rassa anuppattasadatthassa parikkh²ºabhavasa½yojanassa sammadaññ±vimuttassa ayamanudhammo hoti veyy±karaº±ya -- `pathav²dh±tu½ kho aha½, ±vuso, na attato upagacchi½, na ca pathav²dh±tunissita½ att±na½. ye ca pathav²dh±tunissit± up±y³p±d±n± cetaso adhiµµh±n±bhinives±nusay± tesa½ khay± vir±g± nirodh± c±g± paµinissagg± vimutta½ me cittanti paj±n±mi. ±podh±tu½ kho aha½, ±vuso...pe0... tejodh±tu½ kho aha½, ±vuso... v±yodh±tu½ kho aha½, ±vuso... ±k±sadh±tu½ kho aha½, ±vuso... viññ±ºadh±tu½ kho aha½, ±vuso, na attato upagacchi½, na ca viññ±ºadh±tunissita½ att±na½. ye ca viññ±ºadh±tunissit± up±y³p±d±n± cetaso adhiµµh±n±bhinives±nusay± tesa½ khay± vir±g± nirodh± c±g± paµinissagg± vimutta½ me cittanti paj±n±mi. eva½ kho me, ±vuso, j±nato, eva½ passato im±su chasu dh±t³su anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti. tassa, bhikkhave, bhikkhuno `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditabba½, anumoditabba½. `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uttari½ pañho pucchitabbo.

101. ```cha kho panim±ni, ±vuso, ajjhattikab±hir±ni {ajjhattik±ni b±hir±ni (sy±0 ka½0 p²0)} ±yatan±ni tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±ni. katam±ni cha? cakkhu ceva r³p± ca, sotañca sadd± ca, gh±nañca gandh± ca, jivh± ca ras± ca, k±yo ca phoµµhabb± ca, mano ca dhamm± ca -- im±ni kho, ±vuso, cha ajjhattikab±hir±ni ±yatan±ni tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena sammadakkh±t±ni. katha½ j±nato pan±yasmato, katha½ passato imesu chasu ajjhattikab±hiresu ±yatanesu anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti? kh²º±savassa, bhikkhave, bhikkhuno vusitavato katakaraº²yassa ohitabh±rassa anuppattasadatthassa parikkh²ºabhavasa½yojanassa sammadaññ±vimuttassa ayamanudhammo hoti veyy±karaº±ya -- `cakkhusmi½, ±vuso, r³pe cakkhuviññ±ºe cakkhuviññ±ºaviññ±tabbesu dhammesu yo chando yo r±go y± nand² {nandi (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} y± taºh± ye ca up±y³p±d±n± cetaso adhiµµh±n±bhinives±nusay± tesa½ khay± vir±g± nirodh± c±g± paµinissagg± vimutta½ me cittanti paj±n±mi. sotasmi½, ±vuso, sadde sotaviññ±ºe...pe0... gh±nasmi½, ±vuso, gandhe gh±naviññ±ºe... jivh±ya, ±vuso, rase jivh±viññ±ºe... k±yasmi½, ±vuso, phoµµhabbe k±yaviññ±ºe... manasmi½, ±vuso, dhamme manoviññ±ºe manoviññ±ºaviññ±tabbesu dhammesu yo chando yo r±go y± nand² y± taºh± ye ca up±y³p±d±n± cetaso adhiµµh±n±bhinives±nusay± tesa½ khay± vir±g± nirodh± c±g± paµinissagg± vimutta½ me cittanti paj±n±mi. eva½ kho me, ±vuso, j±nato eva½ passato imesu chasu ajjhattikab±hiresu ±yatanesu anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta'nti. tassa, bhikkhave, bhikkhuno `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditabba½ anumoditabba½. `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uttari½ pañho pucchitabbo.

102. ```katha½ j±nato pan±yasmato, katha½ passato imasmiñca saviññ±ºake k±ye bahiddh± ca sabbanimittesu aha½k±ramama½k±ram±n±nusay± sam³hat±'ti {susam³hat±ti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}? kh²º±savassa , bhikkhave, bhikkhuno vusitavato katakaraº²yassa ohitabh±rassa anuppattasadatthassa parikkh²ºabhavasa½yojanassa sammadaññ±vimuttass ayamanudhammo hoti veyy±karaº±ya -- `pubbe kho aha½, ±vuso, ag±riyabh³to sam±no aviddasu ahosi½. tassa me tath±gato v± tath±gatas±vako v± dhamma½ desesi. t±ha½ dhamma½ sutv± tath±gate saddha½ paµilabhi½. so tena saddh±paµil±bhena samann±gato iti paµisañcikkhi½ -- samb±dho ghar±v±so raj±patho, abbhok±so pabbajj±. nayida½ sukara½ ag±ra½ ajjh±vasat± ekantaparipuººa½ ekantaparisuddha½ saªkhalikhita½ brahmacariya½ caritu½. ya½n³n±ha½ kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajeyya'''nti.

``so kho aha½, ±vuso, aparena samayena appa½ v± bhogakkhandha½ pah±ya mahanta½ v± bhogakkhandha½ pah±ya, appa½ v± ñ±tiparivaµµa½ pah±ya mahanta½ v± ñ±tiparivaµµa½ pah±ya kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbaji½. so eva½ pabbajito sam±no bhikkh³na½ sikkh±s±j²vasam±panno p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato ahosi½ nihitadaº¹o nihitasattho, lajj² day±panno sabbap±ºabh³tahit±nukamp² vih±si½. adinn±d±na½ pah±ya adinn±d±n± paµivirato ahosi½ dinn±d±y² dinnap±µikaªkh², athenena sucibh³tena attan± vih±si½. abrahmacariya½ pah±ya brahmac±r² ahosi½ ±r±c±r² virato methun± g±madhamm±. mus±v±da½ pah±ya mus±v±d± paµivirato ahosi½ saccav±d² saccasandho theto paccayiko avisa½v±dako lokassa. pisuºa½ v±ca½ pah±ya pisuº±ya v±c±ya paµivirato ahosi½, ito sutv± na amutra akkh±t± imesa½ bhed±ya, amutra v± sutv± na imesa½ akkh±t± am³sa½ bhed±ya; iti bhinn±na½ v± sandh±t± sahit±na½ v± anuppad±t± samagg±r±mo samaggarato samagganand² samaggakaraºi½ v±ca½ bh±sit± ahosi½. pharusa½ v±ca½ pah±ya pharus±ya v±c±ya paµivirato ahosi½; y± s± v±c± nel± kaººasukh± peman²y± hadayaªgam± por² bahujanakant± bahujanaman±p± tath±r³pi½ v±ca½ bh±sit± ahosi½. samphappal±pa½ pah±ya samphappal±p± paµivirato ahosi½; k±lav±d² bh³tav±d² atthav±d² dhammav±d² vinayav±d² nidh±navati½ v±ca½ bh±sit± ahosi½ k±lena s±padesa½ pariyantavati½ atthasa½hita½.

``so b²jag±mabh³tag±masam±rambh± paµivirato ahosi½, ekabhattiko ahosi½ ratt³parato virato vik±labhojan±. naccag²tav±ditavis³kadassan± paµivirato ahosi½. m±l±gandhavilepanadh±raºamaº¹anavibh³sanaµµh±n± paµivirato ahosi½. ucc±sayanamah±sayan± paµivirato ahosi½. j±tar³parajatapaµiggahaº± paµivirato ahosi½, ±makadhaññapaµiggahaº± paµivirato ahosi½, ±makama½sapaµiggahaº± paµivirato ahosi½; itthikum±rikapaµiggahaº± paµivirato ahosi½, d±sid±sapaµiggahaº± paµivirato ahosi½, aje¼akapaµiggahaº± paµivirato ahosi½, kukkuµas³karapaµiggahaº± paµivirato ahosi½ , hatthigavassava¼avapaµiggahaº± paµivirato ahosi½, khettavatthupaµiggahaº± paµivirato ahosi½. d³teyyapahiºagaman±nuyog± paµivirato ahosi½, kayavikkay± paµivirato ahosi½, tul±k³µaka½sak³µam±nak³µ± paµivirato ahosi½, ukkoµanavañcananikatis±ciyog± paµivirato ahosi½, chedanavadhabandhanavipar±mosa±lopasahas±k±r± paµivirato ahosi½.

``so santuµµho ahosi½ k±yaparih±rikena c²varena, kucchiparih±rikena piº¹ap±tena. so yena yeneva {yena yena ca (ka0)} pakkami½ sam±d±yeva pakkami½. seyyath±pi n±ma pakkh² sakuºo yena yeneva ¹eti sapattabh±rova ¹eti; evameva kho aha½, ±vuso; santuµµho ahosi½ k±yaparih±rikena c²varena, kucchiparih±rikena piº¹ap±tena. so yena yeneva pakkami½ sam±d±yeva pakkami½. so imin± ariyena s²lakkhandhena samann±gato ajjhatta½ anavajjasukha½ paµisa½vedesi½.

103. ``so cakkhun± r³pa½ disv± na nimittagg±h² ahosi½ n±nubyañjanagg±h²; yatv±dhikaraºamena½ cakkhundriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½, tassa sa½var±ya paµipajji½ ; rakkhi½ cakkhundriya½, cakkhundriye sa½vara½ ±pajji½. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±...pe0... jivh±ya rasa½ s±yitv±...pe0... k±yena phoµµhabba½ phusitv±...pe0... manas± dhamma½ viññ±ya na nimittagg±h² ahosi½ n±nubyañjanagg±h²; yatv±dhikaraºamena½ manindriya½ asa½vuta½ viharanta½ abhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssaveyyu½, tassa sa½var±ya paµipajji½; rakkhi½ manindriya½, manindriye sa½vara½ ±pajji½. so imin± ariyena indriyasa½varena samann±gato ajjhatta½ aby±sekasukha½ paµisa½vedesi½.

``so abhikkante paµikkante sampaj±nak±r² ahosi½, ±lokite vilokite sampaj±nak±r² ahosi½, samiñjite pas±rite sampaj±nak±r² ahosi½, saªgh±µipattac²varadh±raºe sampaj±nak±r² ahosi½, asite p²te kh±yite s±yite sampaj±nak±r² ahosi½, ucc±rapass±vakamme sampaj±nak±r² ahosi½, gate µhite nisinne sutte j±garite bh±site tuºh²bh±ve sampaj±nak±r² ahosi½.

``so imin± ca ariyena s²lakkhandhena samann±gato, (im±ya ca ariy±ya santuµµhiy± samann±gato,) {passa ma0 ni0 1.296 c³¼ahatthipadopame} imin± ca ariyena indriyasa½varena samann±gato, imin± ca ariyena satisampajaññena samann±gato vivitta½ sen±sana½ bhaji½ arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. so pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto nis²di½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±.

``so abhijjha½ loke pah±ya vigat±bhijjhena cetas± vih±si½, abhijjh±ya citta½ parisodhesi½. by±p±dapadosa½ pah±ya aby±pannacitto vih±si½ sabbap±ºabh³tahit±nukamp², by±p±dapados± citta½ parisodhesi½. thinamiddha½ pah±ya vigatathinamiddho vih±si½ ±lokasaññ² sato sampaj±no, thinamiddh± citta½ parisodhesi½. uddhaccakukkucca½ pah±ya anuddhato vih±si½ ajjhatta½, v³pasantacitto, uddhaccakukkucc± citta½ parisodhesi½. vicikiccha½ pah±ya tiººavicikiccho vih±si½ akatha½kath² kusalesu dhammesu, vicikicch±ya citta½ parisodhesi½.

104. ``so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja vih±si½. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½...pe0... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja vih±si½.

``so eva½ sam±hite citte parisuddhe pariyod±te anaªgaºe vigat³pakkilese mudubh³te kammaniye µhite ±neñjappatte ±sav±na½ khayañ±º±ya citta½ abhininn±mesi½. so ida½ dukkhanti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½, aya½ dukkhasamudayoti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½, aya½ dukkhanirodhoti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½, aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±ti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½; ime ±sav±ti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½, aya½ ±savasamudayoti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½, aya½ ±savanirodhoti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½, aya½ ±savanirodhag±min² paµipad±ti yath±bh³ta½ abbhaññ±si½. tassa me eva½ j±nato eva½ passato k±m±sav±pi citta½ vimuccittha, bhav±sav±pi citta½ vimuccittha, avijj±sav±pi citta½ vimuccittha: vimuttasmi½ vimuttamiti ñ±ºa½ ahosi. kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±ti abbhaññ±si½. eva½ kho me, ±vuso, j±nato eva½ passato imasmiñca saviññ±ºake k±ye bahiddh± ca sabbanimittesu aha½k±ramama½k±ram±n±nusay± sam³hat±''ti . ``tassa, bhikkhave, bhikkhuno `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditabba½ anumoditabba½. `s±dh³'ti bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± evamassa vacan²yo -- `l±bh± no, ±vuso, suladdha½ no, ±vuso, ye maya½ ±yasmanta½ t±disa½ sabrahmac±ri½ samanupass±m±'''ti {pass±m±ti (s²0)}.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

chabbisodhanasutta½ niµµhita½ dutiya½.

3. sappurisasutta½

105. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``sappurisadhammañca vo, bhikkhave, desess±mi asappurisadhammañca. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``katamo ca, bhikkhave, asappurisadhammo? idha, bhikkhave, asappuriso ucc±kul± pabbajito hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi ucc±kul± pabbajito, ime panaññe bhikkh³ na ucc±kul± pabbajit±'ti. so t±ya ucc±kul²nat±ya att±nukka½seti, para½ vambheti. aya½ {ayampi (s²0 p²0)}, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho ucc±kul²nat±ya lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti , mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi ucc±kul± pabbajito hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r² , so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± t±ya ucc±kul²nat±ya nevatt±nukka½seti na para½ vambheti. aya½, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso mah±kul± pabbajito hoti...pe0... {yath± ucc±kulav±re tath± vitth±retabba½} mah±bhogakul± pabbajito hoti...pe0... u¼±rabhogakul± pabbajito hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi u¼±rabhogakul± pabbajito, ime panaññe bhikkh³ na u¼±rabhogakul± pabbajit±'ti. so t±ya u¼±rabhogat±ya att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho u¼±rabhogat±ya lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi u¼±rabhogakul± pabbajito hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± t±ya u¼±rabhogat±ya nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

106. ``puna capara½, bhikkhave, asappuriso ñ±to hoti yasass². so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi ñ±to yasass², ime panaññe bhikkh³ appaññ±t± appesakkh±'ti. so tena ñattena {ñ±tena (s²0 ka0), ñ±tattena (sy±0 ka½0 p²0)} att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho ñattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi ñ±to hoti yasass²; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo , so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena ñattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso l±bh² hoti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±r±na½. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±r±na½, ime panaññe bhikkh³ na l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±r±na'nti. so tena l±bhena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho l±bhena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi l±bh² hoti c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±nappaccayabhesajjaparikkh±r±na½; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena l±bhena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso bahussuto hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi bahussuto, ime panaññe bhikkh³ na bahussut±'ti. so tena b±husaccena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave , iti paµisañcikkhati -- `na kho b±husaccena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti , dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi bahussuto hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena b±husaccena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso vinayadharo hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi vinayadharo, ime panaññe bhikkh³ na vinayadhar±'ti. so tena vinayadharattena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho vinayadharattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi vinayadharo hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena vinayadharattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso dhammakathiko hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi dhammakathiko, ime panaññe bhikkh³ na dhammakathik±'ti. so tena dhammakathikattena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho dhammakathikattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi dhammakathiko hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena dhammakathikattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

107. ``puna capara½, bhikkhave, asappuriso ±raññiko hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi ±raññiko ime panaññe bhikkh³ na ±raññik±'ti. so tena ±raññikattena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho ±raññikattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi ±raññiko hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena ±raññikattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso pa½suk³liko hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi pa½suk³liko, ime panaññe bhikkh³ na pa½suk³lik±'ti. so tena pa½suk³likattena att±nukka½seti, para½ vambheti . ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho pa½suk³likattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi pa½suk³liko hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena pa½suk³likattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso piº¹ap±tiko hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi piº¹ap±tiko, ime panaññe bhikkh³ na piº¹ap±tik±'ti. so tena piº¹ap±tikattena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho piº¹ap±tikattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi piº¹ap±tiko hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena piº¹ap±tikattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso rukkham³liko hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi rukkham³liko, ime panaññe bhikkh³ na rukkham³lik±'ti. so tena rukkham³likattena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho rukkham³likattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi rukkham³liko hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena rukkham³likattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso sos±niko hoti...pe0... abbhok±siko hoti... nesajjiko hoti... yath±santhatiko hoti... ek±saniko hoti. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi ek±saniko, ime panaññe bhikkh³ na ek±sanik±'ti. so tena ek±sanikattena att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `na kho ek±sanikattena lobhadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, dosadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti, mohadhamm± v± parikkhaya½ gacchanti. no cepi ek±saniko hoti; so ca hoti dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r², so tattha pujjo, so tattha p±sa½so'ti. so paµipada½yeva antara½ karitv± tena ek±sanikattena nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

108. ``puna capara½, bhikkhave, asappuriso vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi paµhamajjh±nasam±pattiy± l±bh², ime panaññe bhikkh³ paµhamajjh±nasam±pattiy± na l±bhino'ti. so t±ya paµhamajjh±nasam±pattiy± att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `paµhamajjh±nasam±pattiy±pi kho atammayat± vutt± bhagavat±. yena yena hi maññanti tato ta½ hoti aññath±'ti. so atammayataññeva antara½ karitv± t±ya paµhamajjh±nasam±pattiy± nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½...pe0... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi catutthajjh±nasam±pattiy± l±bh², ime panaññe bhikkh³ catutthajjh±nasam±pattiy± na l±bhino'ti. so t±ya catutthajjh±nasam±pattiy± att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho , bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `catutthajjh±nasam±pattiy±pi kho atammayat± vutt± bhagavat±. yena yena hi maññanti tato ta½ hoti aññath±'ti. so atammayataññeva antara½ karitv± t±ya catutthajjh±nasam±pattiy± nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi ±k±s±nañc±yatanasam±pattiy± l±bh², ime panaññe bhikkh³ ±k±s±nañc±yatanasam±pattiy± na l±bhino'ti. so t±ya ±k±s±nañc±yatanasam±pattiy± att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `±k±s±nañc±yatanasam±pattiy±pi kho atammayat± vutt± bhagavat±. yena yena hi maññanti tato ta½ hoti aññath±'ti. so atammayataññeva antara½ karitv± t±ya ±k±s±nañc±yatanasam±pattiy± nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi viññ±ºañc±yatanasam±pattiy± l±bh², ime panaññe bhikkh³ viññ±ºañc±yatanasam±pattiy± na l±bhino'ti. so t±ya viññ±ºañc±yatanasam±pattiy± att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `viññ±ºañc±yatanasam±pattiy±pi kho atammayat± vutt± bhagavat±. yena yena hi maññanti tato ta½ hoti aññath±'ti. so atammayataññeva antara½ karitv± t±ya viññ±ºañc±yatanasam±pattiy± nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi ±kiñcaññ±yatanasam±pattiy± l±bh², ime panaññe bhikkh³ ±kiñcaññ±yatanasam±pattiy± na l±bhino'ti. so t±ya ±kiñcaññ±yatanasam±pattiy± att±nukka½seti, para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave, iti paµisañcikkhati -- `±kiñcaññ±yatanasam±pattiy±pi kho atammayat± vutt± bhagavat±. yena yena hi maññanti tato ta½ hoti aññath±'ti. so atammayataññeva antara½ karitv± t±ya ±kiñcaññ±yatanasam±pattiy± nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, asappuriso sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati. so iti paµisañcikkhati -- `aha½ khomhi nevasaññ±n±saññ±yatanasam±pattiy± l±bh², ime panaññe bhikkh³ nevasaññ±n±saññ±yatanasam±pattiy± na l±bhino'ti. so t±ya nevasaññ±n±saññ±yatanasam±pattiy± att±nukka½seti , para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, asappurisadhammo. sappuriso ca kho, bhikkhave , iti paµisañcikkhati -- `nevasaññ±n±saññ±yatanasam±pattiy±pi kho atammayat± vutt± bhagavat±. yena yena hi maññanti tato ta½ hoti aññath±'ti. so atammayataññeva antara½ karitv± t±ya nevasaññ±n±saññ±yatanasam±pattiy± nevatt±nukka½seti, na para½ vambheti. ayampi, bhikkhave, sappurisadhammo.

``puna capara½, bhikkhave, sappuriso sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati. paññ±ya cassa disv± ±sav± {ekacce ±sav± (ka0)} parikkh²º± honti. aya½ {aya½ kho (sy±0 ka½0)}, bhikkhave, bhikkhu na kiñci maññati, na kuhiñci maññati, na kenaci maññat²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

sappurisasutta½ niµµhita½ tatiya½.

4. sevitabb±sevitabbasutta½

109. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``sevitabb±sevitabba½ vo, bhikkhave, dhammapariy±ya½ desess±mi. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``k±yasam±c±ra½p±ha½ {paha½ (sabbattha)}, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ k±yasam±c±ra½. vac²sam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ vac²sam±c±ra½. manosam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ manosam±c±ra½. cittupp±da½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ cittupp±da½. saññ±paµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi , asevitabbampi; tañca aññamañña½ saññ±paµil±bha½. diµµhipaµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ diµµhipaµil±bha½. attabh±vapaµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ attabh±vapaµil±bha''nti.

eva½ vutte ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``imassa kho aha½, bhante, bhagavat± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa, eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±mi.

110. ```k±yasam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ k±yasam±c±ra'nti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti, evar³po k±yasam±c±ro na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, evar³po k±yasam±c±ro sevitabbo.

111. ``katha½r³pa½, bhante, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? idha, bhante, ekacco p±º±tip±t² hoti luddo lohitap±ºi hatappahate niviµµho aday±panno p±ºabh³tesu; adinn±d±y² kho pana hoti, ya½ ta½ parassa paravitt³pakaraºa½ g±magata½ v± araññagata½ v± ta½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±d±t± hoti; k±mesumicch±c±r² kho pana hoti, y± t± m±turakkhit± piturakkhit± m±t±piturakkhit± bh±turakkhit± bhaginirakkhit± ñ±tirakkhit± gottarakkhit± dhammarakkhit± sass±mik± saparidaº¹± antamaso m±l±gu¼aparikkhitt±pi tath±r³p±su c±ritta½ ±pajjit± hoti -- evar³pa½, bhante, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti.

``katha½r³pa½ , bhante, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti? idha, bhante, ekacco p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato hoti nihitadaº¹o nihitasattho, lajj² day±panno sabbap±ºabh³tahit±nukamp² viharati; adinn±d±na½ pah±ya adinn±d±n± paµivirato hoti, ya½ ta½ parassa paravitt³pakaraºa½ g±magata½ v± araññagata½ v± ta½ n±dinna½ theyyasaªkh±ta½ ±d±t± hoti; k±mesumicch±c±ra½ pah±ya k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, y± t± m±turakkhit± piturakkhit± m±t±piturakkhit± bh±turakkhit± bhaginirakkhit± ñ±tirakkhit± gottarakkhit± dhammarakkhit± sass±mik± saparidaº¹± antamaso m±l±gu¼aparikkhitt±pi tath±r³p±su na c±ritta½ ±pajjit± hoti -- evar³pa½, bhante, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `k±yasam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ k±yasam±c±ra'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

```vac²sam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ vac²sam±c±ra'nti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½ ? yath±r³pa½, bhante, vac²sam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti, evar³po vac²sam±c±ro na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, vac²sam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³po vac²sam±c±ro sevitabbo.

112. ``katha½r³pa½, bhante, vac²sam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? idha, bhante, ekacco mus±v±d² hoti, sabh±gato {sabhaggato (bah³su)} v± paris±gato {parisaggato (bah³su)} v± ñ±timajjhagato v± p³gamajjhagato v± r±jakulamajjhagato v± abhin²to sakkhipuµµho -- `ehambho purisa, ya½ j±n±si ta½ vadeh²'ti so aj±na½ v± ±ha -- `j±n±m²'ti, j±na½ v± ±ha -- `na j±n±m²'ti; apassa½ v± ±ha -- `pass±m²'ti, passa½ v± ±ha -- `na pass±m²'ti -- iti {passa ma0 ni0 1.440 s±leyyakasutte} attahetu v± parahetu v± ±misakiñcikkhahetu {kiñcakkhahetu (s²0)} v± sampaj±namus± bh±sit± hoti; pisuºav±co kho pana hoti, ito sutv± amutra akkh±t± imesa½ bhed±ya, amutra v± sutv± imesa½ akkh±t± am³sa½ bhed±ya -- iti samagg±na½ v± bhett±, bhinn±na½ v± anuppad±t±, vagg±r±mo, vaggarato, vagganand², vaggakaraºi½ v±ca½ bh±sit± hoti; pharusav±co kho pana hoti, y± s± v±c± kaº¹ak± kakkas± pharus± parakaµuk± par±bhisajjan² kodhas±mant± asam±dhisa½vattanik±, tath±r³pi½ v±ca½ bh±sit± hoti; samphappal±p² kho pana hoti ak±lav±d² abh³tav±d² anatthav±d² adhammav±d² avinayav±d², anidh±navati½ v±ca½ bh±sit± hoti ak±lena anapadesa½ apariyantavati½ anatthasa½hita½ -- evar³pa½, bhante, vac²sam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti.

``katha½r³pa½, bhante, vac²sam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti , kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti? idha, bhante, ekacco mus±v±da½ pah±ya mus±v±d± paµivirato hoti sabh±gato v± paris±gato v± ñ±timajjhagato v± p³gamajjhagato v± r±jakulamajjhagato v± abhin²to sakkhipuµµho -- `ehambho purisa, ya½ j±n±si ta½ vadeh²'ti so aj±na½ v± ±ha -- `na j±n±m²'ti, j±na½ v± ±ha -- `j±n±m²'ti, apassa½ v± ±ha -- `na pass±m²'ti, passa½ v± ±ha -- `pass±m²'ti -- iti attahetu v± parahetu v± ±misakiñcikkhahetu v± na sampaj±namus± bh±sit± hoti; pisuºa½ v±ca½ pah±ya pisuº±ya v±c±ya paµivirato hoti, ito sutv± na amutra akkh±t± imesa½ bhed±ya, amutra v± sutv± na imesa½ akkh±t± am³sa½ bhed±ya -- iti bhinn±na½ v± sandh±t± sahit±na½ v± anuppad±t± samagg±r±mo samaggarato samagganand² samaggakaraºi½ v±ca½ bh±sit± hoti; pharusa½ v±ca½ pah±ya pharus±ya v±c±ya paµivirato hoti, y± s± v±c± nel± kaººasukh± peman²y± hadayaªgam± por² bahujanakant± bahujanaman±p± tath±r³pi½ v±ca½ bh±sit± hoti; samphappal±pa½ pah±ya samphappal±p± paµivirato hoti k±lav±d² bh³tav±d² atthav±d² dhammav±d² vinayav±d², nidh±navati½ v±ca½ bh±sit± hoti k±lena s±padesa½ pariyantavati½ atthasa½hita½ -- evar³pa½, bhante, vac²sam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `vac²sam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ vac²sam±c±ra'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

```manosam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ manosam±c±ra'nti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, manosam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po manosam±c±ro na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, manosam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³po manosam±c±ro sevitabbo.

113. ``katha½r³pa½, bhante, manosam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? idha, bhante, ekacco abhijjh±lu hoti, ya½ ta½ parassa paravitt³pakaraºa½ ta½ abhijjh±t± hoti -- `aho vata ya½ parassa ta½ mamass±'ti; by±pannacitto kho pana hoti paduµµhamanasaªkappo -- `ime satt± haññantu v± vajjhantu v± ucchijjantu v± vinassantu v± m± v± ahesu'nti -- evar³pa½, bhante, manosam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti.

``katha½r³pa½, bhante, manosam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti? idha, bhante, ekacco anabhijjh±lu hoti, ya½ ta½ parassa paravitt³pakaraºa½ ta½ n±bhijjh±t± hoti -- `aho vata ya½ parassa ta½ mamass±'ti; aby±pannacitto kho pana hoti appaduµµhamanasaªkappo -- `ime satt± aver± aby±bajjh± {aby±pajjh± (s²0 sy±0 ka½0 p²0 ka0)} an²gh± sukh² att±na½ pariharant³'ti -- evar³pa½, bhante, manosam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `manosam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ manosam±c±ra'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

114. ```cittupp±da½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ cittupp±da'nti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, cittupp±da½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po cittupp±do na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, cittupp±da½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³po cittupp±do sevitabbo.

``katha½r³pa½, bhante, cittupp±da½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? idha, bhante, ekacco abhijjh±lu hoti, abhijjh±sahagatena cetas± viharati; by±p±dav± hoti, by±p±dasahagatena cetas± viharati; vihesav± hoti, vihes±sahagatena cetas± viharati -- evar³pa½, bhante, cittupp±da½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti.

``katha½r³pa½, bhante, cittupp±da½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti , kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti? idha, bhante, ekacco anabhijjh±lu hoti, anabhijjh±sahagatena cetas± viharati; aby±p±dav± hoti, aby±p±dasahagatena cetas± viharati; avihesav± hoti, avihes±sahagatena cetas± viharati -- evar³pa½, bhante, cittupp±da½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `cittupp±da½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ cittupp±da'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

115. ```saññ±paµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ saññ±paµil±bha'nti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, saññ±paµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po saññ±paµil±bho na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, saññ±paµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³po saññ±paµil±bho sevitabbo.

``katha½r³pa½, bhante, saññ±paµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? idha, bhante, ekacco abhijjh±lu hoti, abhijjh±sahagat±ya saññ±ya viharati; by±p±dav± hoti, by±p±dasahagat±ya saññ±ya viharati; vihesav± hoti, vihes±sahagat±ya saññ±ya viharati -- evar³pa½, bhante, saññ±paµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti.

``katha½r³pa½, bhante, saññ±paµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti? idha, bhante, ekacco anabhijjh±lu hoti, anabhijjh±sahagat±ya saññ±ya viharati; aby±p±dav± hoti, aby±p±dasahagat±ya saññ±ya viharati; avihesav± hoti, avihes±sahagat±ya saññ±ya viharati -- evar³pa½, bhante, saññ±paµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `saññ±paµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ saññ±paµil±bha'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

116. ```diµµhipaµil±bha½p±ha½ , bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ diµµhipaµil±bha'nti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, diµµhipaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po diµµhipaµil±bho na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, diµµhipaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti -- evar³po diµµhipaµil±bho sevitabbo.

``katha½r³pa½, bhante, diµµhipaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? idha, bhante, ekacco eva½diµµhiko hoti -- `natthi dinna½, natthi yiµµha½, natthi huta½ , natthi sukatadukkaµ±na½ kamm±na½ phala½ vip±ko, natthi aya½ loko, natthi paro loko, natthi m±t±, natthi pit±, natthi satt± opap±tik±, natthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± samm±paµipann± ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti -- evar³pa½, bhante, diµµhipaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti.

``katha½r³pa½, bhante, diµµhipaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti? idha, bhante, ekacco eva½diµµhiko hoti -- `atthi dinna½, atthi yiµµha½, atthi huta½, atthi sukatadukkaµ±na½ kamm±na½ phala½ vip±ko, atthi aya½ loko, atthi paro loko, atthi m±t±, atthi pit±, atthi satt± opap±tik±, atthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± samm±paµipann± ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti -- evar³pa½, bhante, diµµhipaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `diµµhipaµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ diµµhipaµil±bha'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

117. ```attabh±vapaµil±bha½p±ha½ , bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ attabh±vapaµil±bha'nti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, attabh±vapaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti -- evar³po attabh±vapaµil±bho na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, attabh±vapaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti -- evar³po attabh±vapaµil±bho sevitabbo.

``katha½r³pa½, bhante, attabh±vapaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? saby±bajjha½ {saby±pajjha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0 ka0)}, bhante, attabh±vapaµil±bha½ abhinibbattayato apariniµµhitabh±v±ya akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti; aby±bajjha½, bhante, attabh±vapaµil±bha½ abhinibbattayato pariniµµhitabh±v±ya akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `attabh±vapaµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi , asevitabbampi; tañca aññamañña½ attabh±vapaµil±bha'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

``imassa kho aha½, bhante, bhagavat± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa, eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±m²''ti.

118. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! s±dhu kho tva½, s±riputta, imassa may± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa, eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±si.

```k±yasam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ k±yasam±c±ra'nti -- iti kho paneta½ vutta½ may±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, s±riputta, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po k±yasam±c±ro na sevitabbo; yath±r³pañca kho, s±riputta, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti -- evar³po k±yasam±c±ro sevitabbo.

``katha½r³pa½ , s±riputta, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? idha, s±riputta, ekacco p±º±tip±t² hoti luddo lohitap±ºi hatappahate niviµµho aday±panno p±ºabh³tesu; adinn±d±y² kho pana hoti, ya½ ta½ parassa paravitt³pakaraºa½ g±magata½ v± araññagata½ v± ta½ adinna½ theyyasaªkh±ta½ ±d±t± hoti; k±mesumicch±c±r² kho pana hoti, y± t± m±turakkhit± piturakkhit± m±t±piturakkhit± bh±turakkhit± bhaginirakkhit± ñ±tirakkhit± gottarakkhit± dhammarakkhit± sass±mik± saparidaº¹± antamaso m±l±gu¼aparikkhitt±pi tath±r³p±su c±ritta½ ±pajjit± hoti -- evar³pa½, s±riputta, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti.

``katha½r³pa½, s±riputta, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti? idha, s±riputta, ekacco p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato hoti nihitadaº¹o nihitasattho, lajj² day±panno sabbap±ºabh³tahit±nukamp² viharati; adinn±d±na½ pah±ya adinn±d±n± paµivirato hoti, ya½ ta½ parassa paravitt³pakaraºa½ g±magata½ v± araññagata½ v± ta½ n±dinna½ theyyasaªkh±ta½ ±d±t± hoti; k±mesumicch±c±ra½ pah±ya k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, y± t± m±turakkhit± piturakkhit± m±t±piturakkhit± bh±turakkhit± bhaginirakkhit± ñ±tirakkhit± gottarakkhit± dhammarakkhit± sass±mik± saparidaº¹± antamaso m±l±gu¼aparikkhitt±pi tath±r³p±su na c±ritta½ ±pajjit± hoti -- evar³pa½, s±riputta, k±yasam±c±ra½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `k±yasam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ k±yasam±c±ra'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ may± idameta½ paµicca vutta½.

``vac²sam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi ...pe0... manosam±c±ra½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi...pe0... cittupp±da½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi...pe0... saññ±paµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi...pe0... diµµhipaµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi...pe0....

```attabh±vapaµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; tañca aññamañña½ attabh±vapaµil±bha'nti -- iti kho paneta½ vutta½ may±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, s±riputta, attabh±vapaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po attabh±vapaµil±bho na sevitabbo; yath±r³pañca kho, s±riputta, attabh±vapaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti -- evar³po attabh±vapaµil±bho sevitabbo.

``katha½r³pa½, s±riputta, attabh±vapaµil±bha½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti? saby±bajjha½, s±riputta, attabh±vapaµil±bha½ abhinibbattayato apariniµµhitabh±v±ya akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti; aby±bajjha½, s±riputta, attabh±vapaµil±bha½ abhinibbattayato pariniµµhitabh±v±ya akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti. `attabh±vapaµil±bha½p±ha½, bhikkhave, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi , asevitabbampi; tañca aññamañña½ attabh±vapaµil±bha'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ may± idameta½ paµicca vutta½. imassa kho, s±riputta, may± sa½khittena bh±sitassa eva½ vitth±rena attho daµµhabbo.

119. ``cakkhuviññeyya½ r³pa½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; sotaviññeyya½ sadda½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi asevitabbampi; gh±naviññeyya½ gandha½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; jivh±viññeyya½ rasa½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; k±yaviññeyya½ phoµµhabba½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi; manoviññeyya½ dhamma½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²''ti.

eva½ vutte, ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``imassa kho aha½, bhante, bhagavat± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa, eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±mi. `cakkhuviññeyya½ r³pa½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, cakkhuviññeyya½ r³pa½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³pa½ cakkhuviññeyya½ r³pa½ na sevitabba½; yath±r³pañca kho, bhante, cakkhuviññeyya½ r³pa½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³pa½ cakkhuviññeyya½ r³pa½ sevitabba½. `cakkhuviññeyya½ r³pa½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

``sotaviññeyya½ sadda½p±ha½, s±riputta...pe0... evar³po sotaviññeyyo saddo na sevitabbo... evar³po sotaviññeyyo saddo sevitabbo... evar³po gh±naviññeyyo gandho na sevitabbo... evar³po gh±naviññeyyo gandho sevitabbo... evar³po jivh±viññeyyo raso na sevitabbo... evar³po jivh±viññeyyo raso sevitabbo... k±yaviññeyya½ phoµµhabba½p±ha½, s±riputta ... evar³po k±yaviññeyyo phoµµhabbo na sevitabbo... evar³po k±yaviññeyyo phoµµhabbo sevitabbo.

```manoviññeyya½ dhamma½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, manoviññeyya½ dhamma½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po manoviññeyyo dhammo na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, manoviññeyya½ dhamma½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³po manoviññeyyo dhammo sevitabbo. `manoviññeyya½ dhamma½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½. imassa kho aha½, bhante, bhagavat± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa, eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±m²''ti.

120. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! s±dhu kho tva½, s±riputta, imassa may± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa, eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±si. `cakkhuviññeyya½ r³pa½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ may±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, s±riputta, cakkhuviññeyya½ r³pa½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³pa½ cakkhuviññeyya½ r³pa½ na sevitabba½; yath±r³pañca kho, s±riputta, cakkhuviññeyya½ r³pa½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³pa½ cakkhuviññeyya½ r³pa½ sevitabba½. `cakkhuviññeyya½ r³pa½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ may± idameta½ paµicca vutta½.

``sotaviññeyya½ sadda½p±ha½, s±riputta...pe0... evar³po sotaviññeyyo saddo na sevitabbo... evar³po sotaviññeyyo saddo sevitabbo... evar³po gh±naviññeyyo gandho na sevitabbo... evar³po gh±naviññeyyo gandho sevitabbo... evar³po jivh±viññeyyo raso na sevitabbo... evar³po jivh±viññeyyo raso sevitabbo... evar³po k±yaviññeyyo phoµµhabbo na sevitabbo... evar³po k±yaviññeyyo phoµµhabbo sevitabbo.

``manoviññeyya½ dhamma½p±ha½, s±riputta...pe0... evar³po manoviññeyyo dhammo na sevitabbo... evar³po manoviññeyyo dhammo sevitabbo. `manoviññeyya½ dhamma½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ may± idameta½ paµicca vutta½. imassa kho, s±riputta, may± sa½khittena bh±sitassa eva½ vitth±rena attho daµµhabbo.

121. ``c²vara½p±ha½ , s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbampi...pe0... piº¹ap±ta½p±ha½, s±riputta... sen±sana½p±ha½, s±riputta... g±ma½p±ha½, s±riputta... nigama½p±ha½, s±riputta... nagara½p±ha½, s±riputta... janapada½p±ha½, s±riputta... puggala½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²''ti.

eva½ vutte, ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``imassa kho aha½, bhante, bhagavat± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa, eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±mi. `c²vara½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, c²vara½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³pa½ c²vara½ na sevitabba½; yath±r³pañca kho, bhante, c²vara½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³pa½ c²vara½ sevitabba½. `c²vara½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vutta½.

``piº¹ap±ta½p±ha½, s±riputta...pe0... evar³po piº¹ap±to na sevitabbo... evar³po piº¹ap±to sevitabbo... sen±sana½p±ha½, s±riputta...pe0... evar³pa½ sen±sana½ na sevitabba½... evar³pa½ sen±sana½ sevitabba½... g±ma½p±ha½, s±riputta ...pe0... evar³po g±mo na sevitabbo... evar³po g±mo sevitabbo... evar³po nigamo na sevitabbo... evar³po nigamo sevitabbo... evar³pa½ nagara½ na sevitabba½... evar³pa½ nagara½ sevitabba½... evar³po janapado na sevitabbo... evar³po janapado sevitabbo.

```puggala½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ bhagavat±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, bhante, puggala½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po puggalo na sevitabbo; yath±r³pañca kho, bhante, puggala½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³po puggalo sevitabbo. `puggala½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ bhagavat± idameta½ paµicca vuttanti. imassa kho aha½, bhante, bhagavat± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±m²''ti.

122. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! s±dhu kho tva½, s±riputta, imassa may± sa½khittena bh±sitassa, vitth±rena attha½ avibhattassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±si. `c²vara½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi , asevitabbamp²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ may±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, s±riputta, c²vara½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³pa½ c²vara½ na sevitabba½; yath±r³pañca kho, s±riputta, c²vara½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³pa½ c²vara½ sevitabba½. `c²vara½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ may± idameta½ paµicca vutta½. (yath± paµhama½ tath± vitth±retabba½) evar³po piº¹ap±to... evar³pa½ sen±sana½... evar³po g±mo... evar³po nigamo... evar³pa½ nagara½... evar³po janapado.

```puggala½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ may±. kiñceta½ paµicca vutta½? yath±r³pa½, s±riputta, puggala½ sevato akusal± dhamm± abhiva¹¹hanti, kusal± dhamm± parih±yanti evar³po puggalo na sevitabbo; yath±r³pañca kho, s±riputta, puggala½ sevato akusal± dhamm± parih±yanti, kusal± dhamm± abhiva¹¹hanti evar³po puggalo sevitabbo. `puggala½p±ha½, s±riputta, duvidhena vad±mi -- sevitabbampi, asevitabbamp²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ may± idameta½ paµicca vutta½. imassa kho, s±riputta, may± sa½khittena bh±sitassa eva½ vitth±rena attho daµµhabbo.

123. ``sabbepi ce, s±riputta, khattiy± imassa may± sa½khittena bh±sitassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±neyyu½, sabbes±nampissa khattiy±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya. sabbepi ce , s±riputta, br±hmaº±...pe0... sabbepi ce, s±riputta, vess±... sabbepi ce, s±riputta, sudd± imassa may± sa½khittena bh±sitassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±neyyu½, sabbes±nampissa sudd±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya. sadevakopi ce, s±riputta, loko sam±rako sabrahmako sassamaºabr±hmaº² paj± sadevamanuss± imassa may± sa½khittena bh±sitassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±neyya, sadevakassapissa lokassa sam±rakassa sabrahmakassa sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya d²gharatta½ hit±ya sukh±y±''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± s±riputto bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

sevitabb±sevitabbasutta½ niµµhita½ catuttha½.

5. bahudh±tukasutta½

124. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``y±ni k±nici, bhikkhave, bhay±ni uppajjanti sabb±ni t±ni b±lato uppajjanti, no paº¹itato; ye keci upaddav± uppajjanti sabbe te b±lato uppajjanti, no paº¹itato; ye keci upasagg± uppajjanti sabbe te b±lato uppajjanti, no paº¹itato. seyyath±pi, bhikkhave , na¼±g±r± v± tiº±g±r± v± aggi mutto {aggimukko (s²0 p²0)} k³µ±g±r±nipi dahati ullitt±valitt±ni niv±t±ni phusitagga¼±ni pihitav±tap±n±ni; evameva kho, bhikkhave, y±ni k±nici bhay±ni uppajjanti sabb±ni t±ni b±lato uppajjanti, no paº¹itato; ye keci upaddav± uppajjanti sabbe te b±lato uppajjanti, no paº¹itato; ye keci upasagg± uppajjanti sabbe te b±lato uppajjanti, no paº¹itato. iti kho, bhikkhave, sappaµibhayo b±lo, appaµibhayo paº¹ito; saupaddavo b±lo, anupaddavo paº¹ito; saupasaggo b±lo, anupasaggo paº¹ito. natthi, bhikkhave, paº¹itato bhaya½, natthi paº¹itato upaddavo, natthi paº¹itato upasaggo. tasm±tiha, bhikkhave, `paº¹it± bhaviss±ma v²ma½sak±'ti -- evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabba''nti.

eva½ vutte, ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``kitt±vat± nu kho, bhante, paº¹ito bhikkhu `v²ma½sako'ti ala½ vacan±y±''ti? ``yato kho, ±nanda, bhikkhu dh±tukusalo ca hoti, ±yatanakusalo ca hoti, paµiccasamupp±dakusalo ca hoti, µh±n±µh±nakusalo ca hoti -- ett±vat± kho, ±nanda, paº¹ito bhikkhu `v²ma½sako'ti ala½ vacan±y±''ti.

125. ``kitt±vat± pana, bhante, `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``aµµh±rasa kho im±, ±nanda, dh±tuyo -- cakkhudh±tu, r³padh±tu, cakkhuviññ±ºadh±tu; sotadh±tu, saddadh±tu, sotaviññ±ºadh±tu; gh±nadh±tu, gandhadh±tu, gh±naviññ±ºadh±tu; jivh±dh±tu, rasadh±tu, jivh±viññ±ºadh±tu; k±yadh±tu, phoµµhabbadh±tu, k±yaviññ±ºadh±tu; manodh±tu, dhammadh±tu, manoviññ±ºadh±tu. im± kho, ±nanda, aµµh±rasa dh±tuyo yato j±n±ti passati -- ett±vat±pi kho, ±nanda, `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

``siy± pana, bhante, aññopi pariy±yo, yath± `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``siy±, ±nanda. chayim±, ±nanda, dh±tuyo -- pathav²dh±tu, ±podh±tu, tejodh±tu, v±yodh±tu, ±k±sadh±tu, viññ±ºadh±tu. im± kho, ±nanda, cha dh±tuyo yato j±n±ti passati -- ett±vat±pi kho, ±nanda, `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

``siy± pana, bhante, aññopi pariy±yo, yath± `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``siy±, ±nanda. chayim±, ±nanda, dh±tuyo -- sukhadh±tu , dukkhadh±tu, somanassadh±tu, domanassadh±tu, upekkh±dh±tu, avijj±dh±tu. im± kho, ±nanda, cha dh±tuyo yato j±n±ti passati -- ett±vat±pi kho, ±nanda, `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

``siy± pana, bhante, aññopi pariy±yo, yath± `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``siy±, ±nanda. chayim±, ±nanda, dh±tuyo -- k±madh±tu, nekkhammadh±tu, by±p±dadh±tu, aby±p±dadh±tu, vihi½s±dh±tu , avihi½s±dh±tu. im± kho, ±nanda, cha dh±tuyo yato j±n±ti passati -- ett±vat±pi kho, ±nanda, `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

``siy± pana, bhante, aññopi pariy±yo, yath± `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``siy±, ±nanda. tisso im±, ±nanda, dh±tuyo -- k±madh±tu, r³padh±tu, ar³padh±tu. im± kho, ±nanda, tisso dh±tuyo yato j±n±ti passati -- ett±vat±pi kho, ±nanda, `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

``siy± pana, bhante, aññopi pariy±yo, yath± `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``siy±, ±nanda. dve im±, ±nanda, dh±tuyo -- saªkhat±dh±tu, asaªkhat±dh±tu. im± kho, ±nanda, dve dh±tuyo yato j±n±ti passati -- ett±vat±pi kho, ±nanda, `dh±tukusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

126. ``kitt±vat± pana, bhante, `±yatanakusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``cha kho panim±ni, ±nanda, ajjhattikab±hir±ni ±yatan±ni -- cakkhuceva r³p± ca sotañca sadd± ca gh±nañca gandh± ca jivh± ca ras± ca k±yo ca phoµµhabb± ca mano ca dhamm± ca. im±ni kho, ±nanda, cha ajjhattikab±hir±ni ±yatan±ni yato j±n±ti passati -- ett±vat± kho, ±nanda, `±yatanakusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

``kitt±vat± pana, bhante, `paµiccasamupp±dakusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``idh±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `imasmi½ sati ida½ hoti, imassupp±d± ida½ uppajjati, imasmi½ asati ida½ na hoti, imassa nirodh± ida½ nirujjhati, yadida½ -- avijj±paccay± saªkh±r±, saªkh±rapaccay± viññ±ºa½, viññ±ºapaccay± n±mar³pa½, n±mar³papaccay± sa¼±yatana½, sa¼±yatanapaccay± phasso, phassapaccay± vedan±, vedan±paccay± taºh±, taºh±paccay± up±d±na½, up±d±napaccay± bhavo , bhavapaccay± j±ti, j±tipaccay± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s± sambhavanti. evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hoti. avijj±yatveva asesavir±ganirodh± saªkh±ranirodho, saªkh±ranirodh± viññ±ºanirodho, viññ±ºanirodh± n±mar³panirodho, n±mar³panirodh± sa¼±yatananirodho, sa¼±yatananirodh± phassanirodho, phassanirodh± vedan±nirodho, vedan±nirodh± taºh±nirodho, taºh±nirodh± up±d±nanirodho, up±d±nanirodh± bhavanirodho, bhavanirodh± j±tinirodho, j±tinirodh± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s± nirujjhanti. evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hoti'. ett±vat± kho, ±nanda, `paµiccasamupp±dakusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

127. ``kitt±vat± pana, bhante, `µh±n±µh±nakusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti? ``idh±nanda, bhikkhu `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo kañci {kiñci (sy±0 ka½0 ka0)} saªkh±ra½ niccato upagaccheyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puthujjano kañci saªkh±ra½ niccato upagaccheyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti; `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo kañci saªkh±ra½ sukhato upagaccheyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puthujjano kañci saªkh±ra½ sukhato upagaccheyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo kañci dhamma½ attato upagaccheyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti, `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puthujjano kañci dhamma½ attato upagaccheyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti.

128. ```aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo m±tara½ j²vit± voropeyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puthujjano m±tara½ j²vit± voropeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo pitara½ j²vit± voropeyya...pe0... arahanta½ j²vit± voropeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti; `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo duµµhacitto tath±gatassa lohita½ upp±deyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puthujjano duµµhacitto tath±gatassa lohita½ upp±deyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo saªgha½ bhindeyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puthujjano saªgha½ bhindeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ diµµhisampanno puggalo añña½ satth±ra½ uddiseyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puthujjano añña½ satth±ra½ uddiseyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti.

129. ```aµµh±nameta½ anavak±so ya½ ekiss± lokadh±tuy± dve arahanto samm±sambuddh± apubba½ acarima½ uppajjeyyu½, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ ekiss± lokadh±tuy± eko araha½ samm±sambuddho uppajjeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ ekiss± lokadh±tuy± dve r±j±no cakkavattino apubba½ acarima½ uppajjeyyu½, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ ekiss± lokadh±tuy± eko r±j± cakkavatt² uppajjeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti.

130. ```aµµh±nameta½ anavak±so ya½ itth² araha½ assa samm±sambuddho , neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puriso araha½ assa samm±sambuddho, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ itth² r±j± assa cakkavatt², neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puriso r±j± assa cakkavatt², µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ itth² sakkatta½ kareyya ... m±ratta½ kareyya... brahmatta½ kareyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ puriso sakkatta½ kareyya... m±ratta½ kareyya... brahmatta½ kareyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti.

131. ```aµµh±nameta½ anavak±so ya½ k±yaduccaritassa iµµho kanto man±po vip±ko nibbatteyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ k±yaduccaritassa aniµµho akanto aman±po vip±ko nibbatteyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ vac²duccaritassa...pe0... ya½ manoduccaritassa iµµho kanto man±po vip±ko nibbatteyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ vac²duccaritassa...pe0... ya½ manoduccaritassa aniµµho akanto aman±po vip±ko nibbatteyya, µh±nameta½ vijjat²ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ k±yasucaritassa aniµµho akanto aman±po vip±ko nibbatteyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ k±yasucaritassa iµµho kanto man±po vip±ko nibbatteyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ vac²sucaritassa...pe0... ya½ manosucaritassa aniµµho akanto aman±po vip±ko nibbatteyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ vac²sucaritassa...pe0... ya½ manosucaritassa iµµho kanto man±po vip±ko nibbatteyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti.

```aµµh±nameta½ anavak±so ya½ k±yaduccaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjeyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ k±yaduccaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ vac²duccaritasamaªg²...pe0... ya½ manoduccaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjeyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ vac²duccaritasamaªg²...pe0... ya½ manoduccaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ k±yasucaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjeyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ k±yasucaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. `aµµh±nameta½ anavak±so ya½ vac²sucaritasamaªg²...pe0... ya½ manosucaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjeyya, neta½ µh±na½ vijjat²'ti paj±n±ti; `µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ vac²sucaritasamaªg²...pe0... ya½ manosucaritasamaªg² ta½nid±n± tappaccay± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjeyya, µh±nameta½ vijjat²'ti paj±n±ti. ett±vat± kho, ±nanda, `µh±n±µh±nakusalo bhikkh³'ti ala½ vacan±y±''ti.

132. eva½ vutte ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante! kon±mo aya½, bhante, dhammapariy±yo''ti? ``tasm±tiha tva½, ±nanda, ima½ dhammapariy±ya½ `bahudh±tuko'tipi na½ dh±rehi, `catuparivaµµo'tipi na½ dh±rehi, `dhamm±d±so'tipi na½ dh±rehi, `amatadundubh²'tipi {dudrabh²tipi (ka0)} na½ dh±rehi, `anuttaro saªg±mavijayo'tipi na½ dh±reh²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

bahudh±tukasutta½ niµµhita½ pañcama½.

6. isigilisutta½

133. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati isigilismi½ pabbate. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``passatha no tumhe, bhikkhave, eta½ vebh±ra½ pabbata''nti? ``eva½, bhante''. ``etassapi kho, bhikkhave, vebh±rassa pabbatassa aññ±va samaññ± ahosi aññ± paññatti''.

``passatha no tumhe, bhikkhave, eta½ paº¹ava½ pabbata''nti? ``eva½, bhante''. ``etassapi kho, bhikkhave, paº¹avassa pabbatassa aññ±va samaññ± ahosi aññ± paññatti''.

``passatha no tumhe, bhikkhave, eta½ vepulla½ pabbata''nti? ``eva½, bhante''. ``etassapi kho, bhikkhave, vepullassa pabbatassa aññ±va samaññ± ahosi aññ± paññatti''.

``passatha no tumhe, bhikkhave, eta½ gijjhak³µa½ pabbata''nti? ``eva½, bhante''. ``etassapi kho, bhikkhave, gijjhak³µassa pabbatassa aññ±va samaññ± ahosi aññ± paññatti''.

``passatha no tumhe, bhikkhave, ima½ isigili½ pabbata''nti? ``eva½, bhante''. ``imassa kho pana, bhikkhave, isigilissa pabbatassa es±va samaññ± ahosi es± paññatti''.

``bh³tapubba½, bhikkhave, pañca paccekabuddhasat±ni imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±sino ahesu½. te ima½ pabbata½ pavisant± dissanti , paviµµh± na dissanti. tamena½ manuss± disv± evam±ha½su -- `aya½ pabbato ime is² {isayo (ka0)} gilat²'ti; `isigili isigili' tveva samaññ± udap±di. ±cikkhiss±mi {acikkhiss±mi vo (ka0)}, bhikkhave, paccekabuddh±na½ n±m±ni; kittayiss±mi, bhikkhave, paccekabuddh±na½ n±m±ni; desess±mi, bhikkhave , paccekabuddh±na½ n±m±ni . ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

134. ``ariµµho n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho {paccekabuddho (ka0 s²0 p²0)} imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; upariµµho n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; tagarasikh² {taggarasikh² (ka0)} n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; yasass² n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; sudassano n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; piyadass² n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; gandh±ro n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; piº¹olo n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; up±sabho n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; n²to n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; tatho n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi, sutav± n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi; bh±vitatto n±ma, bhikkhave, paccekasambuddho imasmi½ isigilismi½ pabbate ciraniv±s² ahosi.

135.

``ye sattas±r± an²gh± nir±s±,

paccekamevajjhagama½su bodhi½ {paccekamevajjhagamu½ subodhi½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}.

tesa½ visall±na naruttam±na½,

n±m±ni me kittayato suº±tha..

``ariµµho upariµµho tagarasikh² yasass²,

sudassano piyadass² ca susambuddho {buddho (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}.

gandh±ro piº¹olo up±sabho ca,

n²to tatho sutav± bh±vitatto..

``sumbho subho matulo {methulo (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} aµµhamo ca,

athassumegho {aµµhasumedho (ka0)} an²gho sud±µho.

paccekabuddh± bhavanettikh²º±,

hiªg³ ca hiªgo ca mah±nubh±v±..

``dve j±lino munino aµµhako ca,

atha kosallo buddho atho sub±hu.

upanemiso nemiso santacitto,

sacco tatho virajo paº¹ito ca..

``k±¼³pak±¼± vijito jito ca,

aªgo ca paªgo ca guttijito ca.

passi jahi upadhidukkham³la½ {pass² jah² upadhi½ dukkham³la½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)},

apar±jito m±rabala½ ajesi..

``satth± pavatt± sarabhaªgo lomaha½so,

uccaªgam±yo asito an±savo.

manomayo m±nacchido ca bandhum±,

tad±dhimutto vimalo ca ketum±..

``ketumbhar±go ca m±taªgo ariyo,

athaccuto accutag±maby±mako.

sumaªgalo dabbilo supatiµµhito,

asayho khem±bhirato ca sorato..

``durannayo saªgho athopi ujjayo,

aparo muni sayho anomanikkamo.

±nando nando upanando dv±dasa,

bh±radv±jo antimadehadh±r² {antimadehadh±ri (s²0)}..

``bodhi mah±n±mo athopi uttaro,

kes² sikh² sundaro dv±rabh±jo.

tiss³patiss± bhavabandhanacchid±,

upasikhi taºhacchido ca sikhari {upas²dar² taºhacchido ca s²dar² (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}..

``buddho ahu maªgalo v²tar±go,

usabhacchid± j±lini½ dukkham³la½.

santa½ pada½ ajjhagamopan²to,

uposatho sundaro saccan±mo..

``jeto jayanto padumo uppalo ca,

padumuttaro rakkhito pabbato ca.

m±natthaddho sobhito v²tar±go,

kaºho ca buddho suvimuttacitto..

``ete ca aññe ca mah±nubh±v±,

paccekabuddh± bhavanettikh²º±.

te sabbasaªg±tigate mahes²,

parinibbute vandatha appameyye''ti..

isigilisutta½ niµµhita½ chaµµha½.

7. mah±catt±r²sakasutta½

136. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``ariya½ vo, bhikkhave, samm±sam±dhi½ desess±mi saupanisa½ saparikkh±ra½. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``katamo ca, bhikkhave, ariyo samm±sam±dhi saupaniso saparikkh±ro? seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±saªkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati; y± kho, bhikkhave, imehi sattahaªgehi cittassa ekaggat± parikkhat± -- aya½ vuccati, bhikkhave, ariyo samm±sam±dhi saupaniso itipi, saparikkh±ro itipi. tatra, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti. kathañca, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti? micch±diµµhi½ `micch±diµµh²'ti paj±n±ti, samm±diµµhi½ `samm±diµµh²'ti paj±n±ti -- s±ssa hoti samm±diµµhi.

``katam± ca, bhikkhave, micch±diµµhi? `natthi dinna½, natthi yiµµha½, natthi huta½, natthi sukatadukkaµ±na½ kamm±na½ phala½ vip±ko, natthi aya½ loko, natthi paro loko, natthi m±t±, natthi pit±, natthi satt± opap±tik±, natthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± samm±paµipann± ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti -- aya½, bhikkhave, micch±diµµhi.

``katam± ca, bhikkhave, samm±diµµhi? samm±diµµhi½paha½ {samm±diµµhimaha½ (ka0) eva½ samm±saªkappa½paha½ky±d²supi}, bhikkhave, dv±ya½ {dvaya½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0) µ²k± oloketabb±} vad±mi -- atthi, bhikkhave, samm±diµµhi s±sav± puññabh±giy± upadhivepakk±; atthi, bhikkhave, samm±diµµhi ariy± an±sav± lokuttar± maggaªg±. katam± ca, bhikkhave, samm±diµµhi s±sav± puññabh±giy± upadhivepakk± ? `atthi dinna½, atthi yiµµha½, atthi huta½, atthi sukatadukkaµ±na½ kamm±na½ phala½ vip±ko, atthi aya½ loko, atthi paro loko, atthi m±t±, atthi pit±, atthi satt± opap±tik±, atthi loke samaºabr±hmaº± sammaggat± samm±paµipann± ye imañca loka½ parañca loka½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedent²'ti -- aya½, bhikkhave, samm±diµµhi s±sav± puññabh±giy± upadhivepakk±.

``katam± ca, bhikkhave, samm±diµµhi ariy± an±sav± lokuttar± maggaªg±? y± kho, bhikkhave, ariyacittassa an±savacittassa ariyamaggasamaªgino ariyamagga½ bh±vayato paññ± paññindriya½ paññ±bala½ dhammavicayasambojjhaªgo samm±diµµhi maggaªga½ {maggaªg± (s²0 p²0)} -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±diµµhi ariy± an±sav± lokuttar± maggaªg±. so micch±diµµhiy± pah±n±ya v±yamati, samm±diµµhiy±, upasampad±ya, sv±ssa {sv±ya½ (ka0)} hoti samm±v±y±mo. so sato micch±diµµhi½ pajahati, sato samm±diµµhi½ upasampajja viharati, s±ssa {s±ya½ (ka0)} hoti samm±sati. itiyime {itime (s²0), itissime (sy±0 ka½0 p²0)} tayo dhamm± samm±diµµhi½ anuparidh±vanti anuparivattanti, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±v±y±mo, samm±sati.

137. ``tatra, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti. kathañca, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti? micch±saªkappa½ `micch±saªkappo'ti paj±n±ti, samm±saªkappa½ `samm±saªkappo'ti paj±n±ti, s±ssa hoti samm±diµµhi .

``katamo ca, bhikkhave, micch±saªkappo? k±masaªkappo, by±p±dasaªkappo, vihi½s±saªkappo -- aya½, bhikkhave, micch±saªkappo.

``katamo ca, bhikkhave, samm±saªkappo? samm±saªkappa½paha½, bhikkhave, dv±ya½ vad±mi -- atthi, bhikkhave, samm±saªkappo s±savo puññabh±giyo upadhivepakko; atthi, bhikkhave, samm±saªkappo ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo. katamo ca, bhikkhave, samm±saªkappo s±savo puññabh±giyo upadhivepakko? nekkhammasaªkappo, aby±p±dasaªkappo, avihi½s±saªkappo -- `aya½, bhikkhave, samm±saªkappo s±savo puññabh±giyo upadhivepakko'''.

``katamo ca, bhikkhave, samm±saªkappo ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo? yo kho, bhikkhave, ariyacittassa an±savacittassa ariyamaggasamaªgino ariyamagga½ bh±vayato takko vitakko saªkappo appan± byappan± cetaso abhiniropan± vac²saªkh±ro -- aya½, bhikkhave, samm±saªkappo ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo. so micch±saªkappassa pah±n±ya v±yamati, samm±saªkappassa upasampad±ya, sv±ssa hoti samm±v±y±mo. so sato micch±saªkappa½ pajahati, sato samm±saªkappa½ upasampajja viharati; s±ssa hoti samm±sati. itiyime tayo dhamm± samm±saªkappa½ anuparidh±vanti anuparivattanti, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±v±y±mo, samm±sati.

138. ``tatra, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti. kathañca, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti? micch±v±ca½ `micch±v±c±'ti paj±n±ti, samm±v±ca½ `samm±v±c±'ti paj±n±ti; s±ssa hoti samm±diµµhi. katam± ca, bhikkhave, micch±v±c±? mus±v±do, pisuº± v±c±, pharus± v±c±, samphappal±po -- aya½, bhikkhave, micch±v±c±. katam± ca, bhikkhave, samm±v±c±? samm±v±ca½paha½, bhikkhave, dv±ya½ vad±mi -- atthi, bhikkhave, samm±v±c± s±sav± puññabh±giy± upadhivepakk±; atthi, bhikkhave , samm±v±c± ariy± an±sav± lokuttar± maggaªg±. katam± ca, bhikkhave, samm±v±c± s±sav± puññabh±giy± upadhivepakk±? mus±v±d± veramaº², pisuº±ya v±c±ya veramaº², pharus±ya v±c±ya veramaº², samphappal±p± veramaº² -- aya½, bhikkhave, samm±v±c± s±sav± puññabh±giy± upadhivepakk±. katam± ca, bhikkhave, samm±v±c± ariy± an±sav± lokuttar± maggaªg±? y± kho, bhikkhave, ariyacittassa an±savacittassa ariyamaggasamaªgino ariyamagga½ bh±vayato cat³hi vac²duccaritehi ±rati virati paµivirati veramaº² -- aya½, bhikkhave, samm±v±c± ariy± an±sav± lokuttar± maggaªg±. so micch±v±c±ya pah±n±ya v±yamati, samm±v±c±ya upasampad±ya; sv±ssa hoti samm±v±y±mo. so sato micch±v±ca½ pajahati, sato samm±v±ca½ upasampajja viharati; s±ssa hoti samm±sati. itiyime tayo dhamm± samm±v±ca½ anuparidh±vanti anuparivattanti, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±v±y±mo, samm±sati.

139. ``tatra, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti. kathañca, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti? micch±kammanta½ `micch±kammanto'ti paj±n±ti, samm±kammanta½ `samm±kammanto'ti paj±n±ti ; s±ssa hoti samm±diµµhi. katamo ca, bhikkhave, micch±kammanto? p±º±tip±to, adinn±d±na½, k±mesumicch±c±ro -- aya½, bhikkhave, micch±kammanto. katamo ca, bhikkhave, samm±kammanto? samm±kammanta½paha½, bhikkhave , dv±ya½ vad±mi -- atthi, bhikkhave, samm±kammanto s±savo puññabh±giyo upadhivepakko; atthi, bhikkhave, samm±kammanto ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo. katamo ca, bhikkhave, samm±kammanto s±savo puññabh±giyo upadhivepakko? p±º±tip±t± veramaº², adinn±d±n± veramaº², k±mesumicch±c±r± veramaº² -- aya½, bhikkhave, samm±kammanto s±savo puññabh±giyo upadhivepakko. katamo ca, bhikkhave, samm±kammanto ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo? y± kho, bhikkhave, ariyacittassa an±savacittassa ariyamaggasamaªgino ariyamagga½ bh±vayato t²hi k±yaduccaritehi ±rati virati paµivirati veramaº² -- aya½, bhikkhave, samm±kammanto ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo. so micch±kammantassa pah±n±ya v±yamati, samm±kammantassa upasampad±ya; sv±ssa hoti samm±v±y±mo. so sato micch±kammanta½ pajahati, sato samm±kammanta½ upasampajja viharati; s±ssa hoti samm±sati. itiyime tayo dhamm± samm±kammanta½ anuparidh±vanti anuparivattanti, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±v±y±mo, samm±sati.

140. ``tatra, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti. kathañca, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti? micch±±j²va½ `micch±±j²vo'ti paj±n±ti, samm±±j²va½ `samm±±j²vo'ti paj±n±ti; s±ssa hoti samm±diµµhi. katamo ca, bhikkhave, micch±±j²vo? kuhan±, lapan±, nemittikat±, nippesikat±, l±bhena l±bha½ nijig²sanat± {nijigi½ sanat± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} -- aya½, bhikkhave, micch±±j²vo. katamo ca, bhikkhave, samm±±j²vo? samm±±j²va½paha½, bhikkhave , dv±ya½ vad±mi -- atthi, bhikkhave, samm±±j²vo s±savo puññabh±giyo upadhivepakko; atthi, bhikkhave, samm±±j²vo ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo. katamo ca, bhikkhave, samm±±j²vo s±savo puññabh±giyo upadhivepakko? idha, bhikkhave, ariyas±vako micch±±j²va½ pah±ya samm±±j²vena j²vika½ kappeti -- aya½, bhikkhave, samm±±j²vo s±savo puññabh±giyo upadhivepakko. katamo ca, bhikkhave, samm±±j²vo ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo? y± kho, bhikkhave, ariyacittassa an±savacittassa ariyamaggasamaªgino ariyamagga½ bh±vayato micch±±j²v± ±rati virati paµivirati veramaº² -- aya½, bhikkhave, samm±±j²vo ariyo an±savo lokuttaro maggaªgo. so micch±±j²vassa pah±n±ya v±yamati, samm±±j²vassa upasampad±ya ; sv±ssa hoti samm±v±y±mo. so sato micch±±j²va½ pajahati, sato samm±±j²va½ upasampajja viharati; s±ssa hoti samm±sati. itiyime tayo dhamm± samm±±j²va½ anuparidh±vanti anuparivattanti, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±v±y±mo, samm±sati.

141. ``tatra, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti. kathañca, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti? samm±diµµhiss , bhikkhave, samm±saªkappo pahoti, samm±saªkappassa samm±v±c± pahoti, samm±v±cassa samm±kammanto pahoti, samm±kammantassa samm±±j²vo pahoti, samm±±j²vassa samm±v±y±mo pahoti, samm±v±y±massa samm±sati pahoti, samm±satissa samm±sam±dhi pahoti, samm±sam±dhissa samm±ñ±ºa½ pahoti, samm±ñ±ºassa samm±vimutti pahoti. iti kho, bhikkhave, aµµhaªgasamann±gato sekkho {aµµhaªgasamann±gat± sekh± paµipad± (s²0), aµµhaªgasamann±gato sekho p±µipado (p²0 ka0) ( ) natthi s²0 sy±0 ka½0 p²0 potthakesu}, dasaªgasamann±gato arah± hoti. (tatrapi samm±ñ±ºena aneke p±pak± akusal± dhamm± vigat± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti).

142. ``tatra, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti. kathañca, bhikkhave, samm±diµµhi pubbaªgam± hoti? samm±diµµhissa, bhikkhave, micch±diµµhi nijjiºº± hoti. ye ca micch±diµµhipaccay± aneke p±pak± akusal± dhamm± sambhavanti te cassa nijjiºº± honti. samm±diµµhipaccay± aneke kusal± dhamm± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti. samm±saªkappassa, bhikkhave, micch±saªkappo nijjiººo hoti...pe0... samm±v±cassa, bhikkhave, micch±v±c± nijjiºº± hoti... samm±kammantassa, bhikkhave, micch±kammanto nijjiººo hoti... samm±±j²vassa, bhikkhave, micch±±j²vo nijjiººo hoti... samm±v±y±massa , bhikkhave , micch±v±y±mo nijjiººo hoti... samm±satissa, bhikkhave, micch±sati nijjiºº± hoti... samm±sam±dhissa, bhikkhave, micch±sam±dhi nijjiººo hoti... samm±ñ±ºassa, bhikkhave, micch±ñ±ºa½ nijjiººa½ hoti... samm±vimuttassa, bhikkhave, micch±vimutti nijjiºº± hoti. ye ca micch±vimuttipaccay± aneke p±pak± akusal± dhamm± sambhavanti te cassa nijjiºº± honti. samm±vimuttipaccay± ca aneke kusal± dhamm± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti.

``iti kho, bhikkhave, v²sati kusalapakkh±, v²sati akusalapakkh± -- mah±catt±r²sako dhammapariy±yo pavattito appaµivattiyo samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½.

143. ``yo hi koci, bhikkhave, samaºo v± br±hmaºo v± ima½ mah±catt±r²saka½ dhammapariy±ya½ garahitabba½ paµikkositabba½ maññeyya tassa diµµheva dhamme dasasahadhammik± v±d±nuv±d± g±rayha½ µh±na½ ±gacchanti -- samm±diµµhi½ ce bhava½ garahati, ye ca micch±diµµh² samaºabr±hmaº± te bhoto pujj±, te bhoto p±sa½s±; samm±saªkappa½ ce bhava½ garahati , ye ca micch±saªkapp± samaºabr±hmaº± te bhoto pujj±, te bhoto p±sa½s±; samm±v±ca½ ce bhava½ garahati...pe0... samm±kammanta½ ce bhava½ garahati... samm±±j²va½ ce bhava½ garahati... samm±v±y±ma½ ce bhava½ garahati... samm±sati½ ce bhava½ garahati... samm±sam±dhi½ ce bhava½ garahati... samm±ñ±ºa½ ce bhava½ garahati ... samm±vimutti½ ce bhava½ garahati, ye ca micch±vimutt² samaºabr±hmaº± te bhoto pujj±, te bhoto p±sa½s±. yo koci, bhikkhave, samaºo v± br±hmaºo v± ima½ mah±catt±r²saka½ dhammapariy±ya½ garahitabba½ paµikkositabba½ maññeyya tassa diµµheva dhamme ime dasasahadhammik± v±d±nuv±d± g±rayha½ µh±na½ ±gacchanti. yepi te, bhikkhave, ahesu½ okkal± vassabhaññ± {vayabhiññ± (ka0) sa½0 ni0 3.62; a0 ni0 4.30 passitabba½} ahetuv±d± akiriyav±d± natthikav±d± tepi mah±catt±r²saka½ dhammapariy±ya½ na garahitabba½ napaµikkositabba½ amaññi½su {maññeyyu½ (ka0)}. ta½ kissa hetu? nind±by±rosaup±rambhabhay±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

mah±catt±r²sakasutta½ niµµhita½ sattama½.

8. ±n±p±nassatisutta½

144. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de sambahulehi abhiññ±tehi abhiññ±tehi therehi s±vakehi saddhi½ -- ±yasmat± ca s±riputtena ±yasmat± ca mah±moggall±nena {mah±moggal±nena (ka0)} ±yasmat± ca mah±kassapena ±yasmat± ca mah±kacc±yanena ±yasmat± ca mah±koµµhikena ±yasmat± ca mah±kappinena ±yasmat± ca mah±cundena ±yasmat± ca anuruddhena ±yasmat± ca revatena ±yasmat± ca ±nandena, aññehi ca abhiññ±tehi abhiññ±tehi therehi s±vakehi saddhi½.

tena kho pana samayena ther± bhikkh³ nave bhikkh³ ovadanti anus±santi. appekacce ther± bhikkh³ dasapi bhikkh³ ovadanti anus±santi, appekacce ther± bhikkh³ v²sampi bhikkh³ ovadanti anus±santi, appekacce ther± bhikkh³ ti½sampi bhikkh³ ovadanti anus±santi, appekacce ther± bhikkh³ catt±r²sampi bhikkh³ ovadanti anus±santi. te ca nav± bhikkh³ therehi bhikkh³hi ovadiyam±n± anus±siyam±n± u¼±ra½ pubben±para½ visesa½ j±nanti {paj±nanti (sy±0 ka½0), sañj±nanti (ka0)}.

145. tena kho pana samayena bhagav± tadahuposathe pannarase pav±raº±ya puºº±ya puººam±ya rattiy± bhikkhusaªghaparivuto abbhok±se nisinno hoti. atha kho bhagav± tuºh²bh³ta½ tuºh²bh³ta½ bhikkhusaªgha½ anuviloketv± bhikkh³ ±mantesi -- ``±raddhosmi, bhikkhave, im±ya paµipad±ya; ±raddhacittosmi, bhikkhave, im±ya paµipad±ya. tasm±tiha, bhikkhave, bhiyyosomatt±ya v²riya½ ±rabhatha appattassa pattiy±, anadhigatassa adhigam±ya , asacchikatassa sacchikiriy±ya. idhev±ha½ s±vatthiya½ komudi½ c±tum±sini½ ±gamess±m²''ti. assosu½ kho j±napad± bhikkh³ -- ``bhagav± kira tattheva s±vatthiya½ komudi½ c±tum±sini½ ±gamessat²''ti. te j±napad± bhikkh³ s±vatthi½ {s±vatthiya½ (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} osaranti bhagavanta½ dassan±ya. te ca kho ther± bhikkh³ bhiyyosomatt±ya nave bhikkh³ ovadanti anus±santi. appekacce ther± bhikkh³ dasapi bhikkh³ ovadanti anus±santi, appekacce ther± bhikkh³ v²sampi bhikkh³ ovadanti anus±santi , appekacce ther± bhikkh³ ti½sampi bhikkh³ ovadanti anus±santi, appekacce ther± bhikkh³ catt±r²sampi bhikkh³ ovadanti anus±santi. te ca nav± bhikkh³ therehi bhikkh³hi ovadiyam±n± anus±siyam±n± u¼±ra½ pubben±para½ visesa½ j±nanti.

146. tena kho pana samayena bhagav± tadahuposathe pannarase komudiy± c±tum±siniy± puºº±ya puººam±ya rattiy± bhikkhusaªghaparivuto abbhok±se nisinno hoti. atha kho bhagav± tuºh²bh³ta½ tuºh²bh³ta½ bhikkhusaªgha½ anuviloketv± bhikkh³ ±mantesi -- ``apal±p±ya½, bhikkhave, paris±; nippal±p±ya½, bhikkhave, paris±; suddh± s±re {suddhas±re patiµµhit± (sy±0 ka½0 p²0)} patiµµhit±. tath±r³po aya½, bhikkhave, bhikkhusaªgho; tath±r³p± aya½, bhikkhave, paris± yath±r³p± paris± ±huneyy± p±huneyy± dakkhiºeyy± añjalikaraº²y± anuttara½ puññakkhetta½ lokassa. tath±r³po aya½, bhikkhave, bhikkhusaªgho; tath±r³p± aya½, bhikkhave, paris± yath±r³p±ya paris±ya appa½ dinna½ bahu hoti, bahu dinna½ bahutara½. tath±r³po aya½, bhikkhave, bhikkhusaªgho; tath±r³p± aya½, bhikkhave, paris± yath±r³p± paris± dullabh± dassan±ya lokassa. tath±r³po aya½, bhikkhave, bhikkhusaªgho; tath±r³p± aya½, bhikkhave, paris± yath±r³pa½ parisa½ ala½ yojanagaºan±ni dassan±ya gantu½ puµosen±pi'' {puµosen±pi, tath±r³po aya½ bhikkhave bhikkhusa½gho, tath±r³p± aya½ paris± (s²0 p²0 ka0)}.

147. ``santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe arahanto kh²º±sav± vusitavanto katakaraº²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ºabhavasa½yojan± sammadaññ±vimutt± -- evar³p±pi, bhikkhave, santi bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe . santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tik± tattha parinibb±yino an±vattidhamm± tasm± lok± -- evar³p±pi, bhikkhave, santi bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe. santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±mino sakideva {saki½ deva (ka0)} ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karissanti -- evar³p±pi, bhikkhave, santi bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe . santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yan± -- evar³p±pi, bhikkhave, santi bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe.

``santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti -- evar³p±pi, bhikkhave, santi bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe. santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe catunna½ sammappadh±n±na½ bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti...pe0... catunna½ iddhip±d±na½... pañcanna½ indriy±na½... pañcanna½ bal±na½... sattanna½ bojjhaªg±na½... ariyassa aµµhaªgikassa maggassa bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti -- evar³p±pi, bhikkhave, santi bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe. santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe mett±bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti... karuº±bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti... mudit±bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti... upekkh±bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti... asubhabh±van±nuyogamanuyutt± viharanti... aniccasaññ±bh±van±nuyogamanuyutt± viharanti -- evar³p±pi, bhikkhave, santi bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe. santi, bhikkhave, bhikkh³ imasmi½ bhikkhusaªghe ±n±p±nassatibh±van±nuyogamanuyutt± viharanti. ±n±p±nassati, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. ±n±p±nassati, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± catt±ro satipaµµh±ne parip³reti. catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± satta bojjhaªge parip³renti. satta bojjhaªg± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³renti.

148. ``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, ±n±p±nassati katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu araññagato v± rukkham³lagato v± suññ±g±ragato v± nis²dati pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati satova {sato (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} passasati.

``d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti; rassa½ v± assasanto `rassa½ assas±m²'ti paj±n±ti, rassa½ v± passasanto `rassa½ passas±m²'ti paj±n±ti; `sabbak±yapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sabbak±yapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati.

```p²tipaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `p²tipaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `sukhapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sukhapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `cittasaªkh±rapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittasaªkh±rapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ cittasaªkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ cittasaªkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati.

```cittapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `abhippamodaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `abhippamodaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati ; `sam±daha½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `sam±daha½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; `vimocaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `vimocaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati.

```anicc±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `anicc±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `vir±g±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `vir±g±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `nirodh±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `nirodh±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, ±n±p±nassati eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±.

149. ``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, ±n±p±nassati katha½ bahul²kat± catt±ro satipaµµh±ne parip³reti? yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti; rassa½ v± assasanto `rassa½ assas±m²'ti paj±n±ti, rassa½ v± passasanto `rassa½ passas±m²'ti paj±n±ti; `sabbak±yapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sabbak±yapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati; k±ye k±y±nupass², bhikkhave, tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. k±yesu k±yaññatar±ha½, bhikkhave, eva½ vad±mi yadida½ -- ass±sapass±s±. tasm±tiha, bhikkhave, k±ye k±y±nupass² tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu `p²tipaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `p²tipaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `sukhapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sukhapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `cittasaªkh±rapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittasaªkh±rapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ cittasaªkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ cittasaªkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati; vedan±su vedan±nupass², bhikkhave, tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su vedan±ññatar±ha½, bhikkhave, eva½ vad±mi yadida½ -- ass±sapass±s±na½ s±dhuka½ manasik±ra½. tasm±tiha, bhikkhave, vedan±su vedan±nupass² tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu `cittapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `abhippamodaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `abhippamodaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; `sam±daha½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `sam±daha½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; `vimocaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `vimocaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; citte citt±nupass², bhikkhave, tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. n±ha½, bhikkhave, muµµhassatissa asampaj±nassa ±n±p±nassati½ vad±mi. tasm±tiha, bhikkhave, citte citt±nupass² tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu `anicc±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `anicc±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `vir±g±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `vir±g±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `nirodh±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `nirodh±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; dhammesu dhamm±nupass², bhikkhave, tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. so ya½ ta½ abhijjh±domanass±na½ pah±na½ ta½ paññ±ya disv± s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. tasm±tiha, bhikkhave, dhammesu dhamm±nupass² tasmi½ samaye bhikkhu viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, ±n±p±nassati eva½ bahul²kat± catt±ro satipaµµh±ne parip³reti.

150. ``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± katha½ bahul²kat± satta bojjhaªge parip³renti? yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½, upaµµhit±ssa tasmi½ samaye sati hoti asammuµµh± {appammuµµh± (sy±0 ka½0)}. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno upaµµhit± sati hoti asammuµµh±, satisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti. satisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, satisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath±sato viharanto ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinati pavicayati {pavicarati (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} pariv²ma½sa½ ±pajjati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath±sato viharanto ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinati pavicayati pariv²ma½sa½ ±pajjati, dhammavicayasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, dhammavicayasambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, dhammavicayasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``tassa ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinato pavicayato pariv²ma½sa½ ±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinato pavicayato pariv²ma½sa½ ±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½, v²riyasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, v²riyasambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, v²riyasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±, p²tisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, p²tisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, p²tisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati, passaddhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, passaddhisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, passaddhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati, sam±dhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, sam±dhisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, sam±dhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti, upekkh±sambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, upekkh±sambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, upekkh±sambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

151. ``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu vedan±su...pe0... citte... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½, upaµµhit±ssa tasmi½ samaye sati hoti asammuµµh±. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno upaµµhit± sati hoti asammuµµh±, satisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, satisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, satisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath±sato viharanto ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinati pavicayati pariv²ma½sa½ ±pajjati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath±sato viharanto ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinati pavicayati pariv²ma½sa½ ±pajjati, dhammavicayasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, dhammavicayasambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, dhammavicayasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``tassa ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinato pavicayato pariv²ma½sa½ ±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ta½ dhamma½ paññ±ya pavicinato pavicayato pariv²ma½sa½ ±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½, v²riyasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, v²riyasambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, v²riyasambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±, p²tisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, p²tisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, p²tisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati, passaddhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, passaddhisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, passaddhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati, sam±dhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, sam±dhisambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, sam±dhisambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti, upekkh±sambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, upekkh±sambojjhaªga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, upekkh±sambojjhaªgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± eva½ bahul²kat± satta sambojjhaªge parip³renti.

152. ``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, satta bojjhaªg± katha½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³renti ? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½. dhammavicayasambojjhaªga½ bh±veti...pe0... v²riyasambojjhaªga½ bh±veti... p²tisambojjhaªga½ bh±veti... passaddhisambojjhaªga½ bh±veti... sam±dhisambojjhaªga½ bh±veti... upekkh±sambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, satta bojjhaªg± eva½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

±n±p±nassatisutta½ niµµhita½ aµµhama½.

9. k±yagat±satisutta½

153. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho sambahul±na½ bhikkh³na½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ upaµµh±nas±l±ya½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- ``acchariya½, ±vuso, abbhuta½, ±vuso! y±vañcida½ tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena k±yagat±sati {k±yagat± sati (sy±0 ka½0 p²0)} bh±vit± bahul²kat± mahapphal± vutt± mah±nisa½s±''ti. ayañca hida½ tesa½ bhikkh³na½ antar±kath± vippakat± hoti, atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena upaµµh±nas±l± tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±, k± ca pana vo antar±kath± vippakat±''ti? ``idha , bhante, amh±ka½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ upaµµh±nas±l±ya½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- `acchariya½, ±vuso, abbhuta½, ±vuso! y±vañcida½ tena bhagavat± j±nat± passat± arahat± samm±sambuddhena k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat± mahapphal± vutt± mah±nisa½s±'ti. aya½ kho no, bhante, antar±kath± vippakat±, atha bhagav± anuppatto''ti.

154. ``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, k±yagat±sati katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu araññagato v± rukkham³lagato v± suññ±g±ragato v± nis²dati pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati satova passasati; d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti; rassa½ v± assasanto `rassa½ assas±m²'ti paj±n±ti, rassa½ v± passasanto `rassa½ passas±m²'ti paj±n±ti; `sabbak±yapaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sabbak±yapaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ k±yasaªkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati. tassa eva½ appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato ye gehasit± {gehassit± (µ²k±)} sarasaªkapp± te pah²yanti . tesa½ pah±n± ajjhattameva citta½ santiµµhati sannis²dati ekodi hoti {ekod² hoti (s²0), ekodibhoti (sy±0 ka½0)} sam±dhiyati. eva½, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ {k±yagata½ sati½ (sy±0 ka½0 p²0)} bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu gacchanto v± `gacch±m²'ti paj±n±ti, µhito v± `µhitomh²'ti paj±n±ti, nisinno v± `nisinnomh²'ti paj±n±ti, say±no v± `say±nomh²'ti paj±n±ti. yath± yath± v± panassa k±yo paºihito hoti, tath± tath± na½ paj±n±ti. tassa eva½ appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato ye gehasit± sarasaªkapp± te pah²yanti. tesa½ pah±n± ajjhattameva citta½ santiµµhati sannis²dati ekodi hoti sam±dhiyati. evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu abhikkante paµikkante sampaj±nak±r² hoti, ±lokite vilokite sampaj±nak±r² hoti, samiñjite pas±rite sampaj±nak±r² hoti, saªgh±µipattac²varadh±raºe sampaj±nak±r² hoti, asite p²te kh±yite s±yite sampaj±nak±r² hoti, ucc±rapass±vakamme sampaj±nak±r² hoti, gate µhite nisinne sutte j±garite bh±site tuºh²bh±ve sampaj±nak±r² hoti. tassa eva½ appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato ye gehasit± sarasaªkapp± te pah²yanti. tesa½ pah±n± ajjhattameva citta½ santiµµhati sannis²dati ekodi hoti sam±dhiyati. evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye kes± lom± nakh± dant± taco ma½sa½ nh±ru {nah±ru (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} aµµhi aµµhimiñja½ vakka½ hadaya½ yakana½ kilomaka½ pihaka½ papph±sa½ anta½ antaguºa½ udariya½ kar²sa½ pitta½ semha½ pubbo lohita½ sedo medo assu vas± khe¼o siªgh±ºik± lasik± mutta'nti.

``seyyath±pi, bhikkhave, ubhatomukh± puto¼i {m³to¼² (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} p³r± n±n±vihitassa dhaññassa, seyyathida½ -- s±l²na½ v²h²na½ mugg±na½ m±s±na½ til±na½ taº¹ul±na½, tamena½ cakkhum± puriso muñcitv± paccavekkheyya -- `ime s±l² ime v²h² ime mugg± ime m±s± ime til± ime taº¹ul±'ti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye kes± lom± nakh± dant± taco ma½sa½ nh±ru aµµhi aµµhimiñja½ vakka½ hadaya½ yakana½ kilomaka½ pihaka½ papph±sa½ anta½ antaguºa½ udariya½ kar²sa½ pitta½ semha½ pubbo lohita½ sedo medo assu vas± khe¼o siªgh±ºik± lasik± mutta'nti. tassa eva½ appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato ye gehasit± sarasaªkapp± te pah²yanti. tesa½ pah±n± ajjhattameva citta½ santiµµhati sannis²dati ekodi hoti sam±dhiyati. evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ yath±µhita½ yath±paºihita½ dh±tuso paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye pathav²dh±tu ±podh±tu tejodh±tu v±yodh±t³'ti.

``seyyath±pi, bhikkhave, dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± g±vi½ vadhitv± catumah±pathe {c±tummah±pathe (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} bilaso vibhajitv± {paµivibhajitv± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} nisinno assa; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ yath±µhita½ yath±paºihita½ dh±tuso paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye pathav²dh±tu ±podh±tu tejodh±tu v±yodh±t³'ti. tassa eva½ appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato ye gehasit± sarasaªkapp± te pah²yanti. tesa½ pah±n± ajjhattameva citta½ santiµµhati sannis²dati ekodi hoti sam±dhiyati. evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu seyyath±pi passeyya sar²ra½ sivathik±ya {s²vathik±ya (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} cha¹¹ita½ ek±hamata½ v± dv²hamata½ v± t²hamata½ v± uddhum±taka½ vin²laka½ vipubbakaj±ta½. so imameva k±ya½ upasa½harati -- `ayampi kho k±yo eva½dhammo eva½bh±v² eva½anat²to'ti {eta½ anat²toti (s²0)}. tassa eva½ appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato ye gehasit± sarasaªkapp± te pah²yanti. tesa½ pah±n± ajjhattameva citta½ santiµµhati sannis²dati ekodi hoti sam±dhiyati. evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu seyyath±pi passeyya sar²ra½ sivathik±ya cha¹¹ita½ k±kehi v± khajjam±na½ kulalehi v± khajjam±na½ gijjhehi v± khajjam±na½ kaªkehi v± khajjam±na½ sunakhehi v± khajjam±na½ byagghehi v± khajjam±na½ d²p²hi v± khajjam±na½ siªg±lehi v± {gijjhehi v± khajjam±na½ suv±nehi v± khajjam±na½ sig±lehi v± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} khajjam±na½ vividhehi v± p±ºakaj±tehi khajjam±na½. so imameva k±ya½ upasa½harati -- `ayampi kho k±yo eva½dhammo eva½bh±v² eva½anat²to'ti. tassa eva½ appamattassa...pe0... evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu seyyath±pi passeyya sar²ra½ sivathik±ya cha¹¹ita½ aµµhikasaªkhalika½ sama½salohita½ nh±rusambandha½...pe0... aµµhikasaªkhalika½ nimma½salohitamakkhita½ nh±rusambandha½...pe0... aµµhikasaªkhalika½ apagatama½salohita½ nh±rusambandha½...pe0... aµµhik±ni apagatasambandh±ni {apagatanah±r³sambandh±ni (sy±0 ka½0)} dis±vidis±vikkhitt±ni {dis±vidis±su vikkhit±ni (s²0 p²0)} aññena hatthaµµhika½ aññena p±daµµhika½ aññena gopphakaµµhika½ {aññena gopphakaµµhikanti ida½ s²0 sy±0 ka½0 p²0 potthakesu natthi} aññena jaªghaµµhika½ aññena ³ruµµhika½ aññena kaµiµµhika½ {aññena kaµaµµhika½ aññena piµµhikaº¹aka½ aññena s²sakaµ±ha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} aññena ph±sukaµµhika½ aññena piµµhiµµhika½ aññena khandhaµµhika½ aññena g²vaµµhika½ aññena hanukaµµhika½ aññena dantaµµhika½ aññena s²sakaµ±ha½ {aññena kaµaµµhika½ aññena piµµhikaº¹aka½ aññena s²sakaµ±ha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. so imameva k±ya½ upasa½harati -- `ayampi kho k±yo eva½dhammo eva½bh±v² eva½anat²to'ti. tassa eva½ appamattassa...pe0... evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu seyyath±pi passeyya sar²ra½ sivathik±ya cha¹¹ita½ -- aµµhik±ni set±ni saªkhavaººapaµibh±g±ni {saªkhavaºº³panibh±ni (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} ...pe0... aµµhik±ni puñjakit±ni terovassik±ni...pe0... aµµhik±ni p³t²ni cuººakaj±t±ni. so imameva k±ya½ upasa½harati -- `ayampi kho k±yo eva½dhammo eva½bh±v² eva½anat²to'ti. tassa eva½ appamattassa...pe0... evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

155. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. so imameva k±ya½ vivekajena p²tisukhena abhisandeti parisandeti parip³reti parippharati, n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa vivekajena p²tisukhena apphuµa½ hoti. seyyath±pi, bhikkhave, dakkho nh±pako {nah±pako (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} v± nh±pakantev±s² v± ka½sath±le nh±n²yacuºº±ni {nah±n²yacuºº±ni (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ sanneyya, s±ya½ nh±n²yapiº¹i {s±ssa nah±n²yapiº¹² (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} sneh±nugat± snehaparet± santarab±hir± phuµ± snehena na ca pagghariº²; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ vivekajena p²tisukhena abhisandeti parisandeti parip³reti parippharati; n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa vivekajena p²tisukhena apphuµa½ hoti. tassa eva½ appamattassa...pe0... evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. so imameva k±ya½ sam±dhijena p²tisukhena abhisandeti parisandeti parip³reti parippharati; n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa sam±dhijena p²tisukhena apphuµa½ hoti. seyyath±pi, bhikkhave, udakarahado gambh²ro ubbhidodako {ubbhitodako (sy±0 ka½0 ka0)}. tassa nevassa puratthim±ya dis±ya udakassa ±yamukha½ na pacchim±ya dis±ya udakassa ±yamukha½ na uttar±ya dis±ya udakassa ±yamukha½ na dakkhiº±ya dis±ya udakassa ±yamukha½; devo ca na k±lena k±la½ samm± dh±ra½ anuppaveccheyya; atha kho tamh±va udakarahad± s²t± v±ridh±r± ubbhijjitv± tameva udakarahada½ s²tena v±rin± abhisandeyya parisandeyya parip³reyya paripphareyya, n±ssa kiñci sabb±vato udakarahadassa s²tena v±rin± apphuµa½ assa; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ sam±dhijena p²tisukhena abhisandeti parisandeti parip³reti parippharati, n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa sam±dhijena p²tisukhena apphuµa½ hoti. tassa eva½ appamattassa...pe0... evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. so imameva k±ya½ nipp²tikena sukhena abhisandeti parisandeti parip³reti parippharati, n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa nipp²tikena sukhena apphuµa½ hoti. seyyath±pi, bhikkhave, uppaliniya½ v± paduminiya½ v± puº¹ar²kiniya½ v± appekacc±ni uppal±ni v± padum±ni v± puº¹ar²k±ni v± udake j±t±ni udake sa½va¹¹h±ni udak±nuggat±ni antonimuggapos²ni , t±ni y±va cagg± y±va ca m³l± s²tena v±rin± abhisann±ni parisann±ni {abhisand±ni parisand±ni (ka0)} parip³r±ni paripphuµ±ni, n±ssa {na nesa½ (?)} kiñci sabb±vata½ uppal±na½ v± padum±na½ v± puº¹ar²k±na½ v± s²tena v±rin± apphuµa½ assa; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ nipp²tikena sukhena abhisandeti parisandeti parip³reti parippharati, n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa nipp²tikena sukhena apphuµa½ hoti. tassa eva½ appamattassa...pe0... evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu sukhassa ca pah±n±...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. so imameva k±ya½ parisuddhena cetas± pariyod±tena pharitv± nisinno hoti; n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa parisuddhena cetas± pariyod±tena apphuµa½ hoti. seyyath±pi, bhikkhave , puriso od±tena vatthena sas²sa½ p±rupitv± nisinno assa, n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa od±tena vatthena apphuµa½ assa; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ parisuddhena cetas± pariyod±tena pharitv± nisinno hoti, n±ssa kiñci sabb±vato k±yassa parisuddhena cetas± pariyod±tena apphuµa½ hoti. tassa eva½ appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato ye gehasit± sarasaªkapp± te pah²yanti. tesa½ pah±n± ajjhattameva citta½ santiµµhati, sannis²dati ekodi hoti sam±dhiyati. evampi, bhikkhave, bhikkhu k±yagat±sati½ bh±veti.

156. ``yassa kassaci, bhikkhave, k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, antogadh±v±ssa {antogadh± tassa (s²0 p²0)} kusal± dhamm± ye keci vijj±bh±giy±. seyyath±pi, bhikkhave, yassa kassaci mah±samuddo cetas± phuµo, antogadh±v±ssa kunnadiyo y± k±ci samuddaªgam±; evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, antogadh±v±ssa kusal± dhamm± ye keci vijj±bh±giy±.

``yassa kassaci, bhikkhave, k±yagat±sati abh±vit± abahul²kat±, labhati tassa m±ro ot±ra½, labhati tassa m±ro ±rammaºa½ {±ramaºa½ (?)}. seyyath±pi , bhikkhave, puriso garuka½ sil±gu¼a½ allamattik±puñje pakkhipeyya. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu ta½ garuka½ sil±gu¼a½ allamattik±puñje labhetha ot±ra''nti? ``eva½, bhante''. ``evameva kho , bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati abh±vit± abahul²kat±, labhati tassa m±ro ot±ra½, labhati tassa m±ro ±rammaºa½. seyyath±pi, bhikkhave, sukkha½ kaµµha½ ko¼±pa½ {ko¼±pa½ ±rak± udak± thale nikkhitta½ (ka0)}; atha puriso ±gaccheyya uttar±raºi½ ±d±ya -- `aggi½ abhinibbattess±mi, tejo p±tukariss±m²'ti. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu so puriso amu½ sukkha½ kaµµha½ ko¼±pa½ uttar±raºi½ ±d±ya abhimanthento {abhimanthento (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} aggi½ abhinibbatteyya, tejo p±tukareyy±''ti? ``eva½ , bhante''. ``evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati abh±vit± abahul²kat±, labhati tassa m±ro ot±ra½, labhati tassa m±ro ±rammaºa½. seyyath±pi, bhikkhave, udakamaºiko ritto tuccho ±dh±re µhapito; atha puriso ±gaccheyya udakabh±ra½ ±d±ya. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu so puriso labhetha udakassa nikkhepana''nti? ``eva½, bhante''. ``evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati abh±vit± abahul²kat±, labhati tassa m±ro ot±ra½, labhati tassa m±ro ±rammaºa½''.

157. ``yassa kassaci, bhikkhave, k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, na tassa labhati m±ro ot±ra½, na tassa labhati m±ro ±rammaºa½. seyyath±pi, bhikkhave, puriso lahuka½ suttagu¼a½ sabbas±ramaye agga¼aphalake pakkhipeyya. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu so puriso ta½ lahuka½ suttagu¼a½ sabbas±ramaye agga¼aphalake labhetha ot±ra''nti? ``no heta½, bhante''. ``evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, na tassa labhati m±ro ot±ra½, na tassa labhati m±ro ±rammaºa½. seyyath±pi, bhikkhave, alla½ kaµµha½ sasneha½ {sasneha½ ±rak± udak± thale nikkhitta½ (ka0)}; atha puriso ±gaccheyya uttar±raºi½ ±d±ya -- `aggi½ abhinibbattess±mi, tejo p±tukariss±m²'ti. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu so puriso amu½ alla½ kaµµha½ sasneha½ uttar±raºi½ ±d±ya abhimanthento aggi½ abhinibbatteyya, tejo p±tukareyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``evameva kho, bhikkhave , yassa kassaci k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, na tassa labhati m±ro ot±ra½, na tassa labhati m±ro ±rammaºa½. seyyath±pi, bhikkhave, udakamaºiko p³ro udakassa samatittiko k±kapeyyo ±dh±re µhapito; atha puriso ±gaccheyya udakabh±ra½ ±d±ya. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu so puriso labhetha udakassa nikkhepana''nti? ``no heta½, bhante''. ``evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, na tassa labhati m±ro ot±ra½, na tassa labhati m±ro ±rammaºa½''.

158. ``yassa kassaci, bhikkhave, k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, so yassa yassa abhiññ±sacchikaraº²yassa dhammassa citta½ abhininn±meti abhiññ±sacchikiriy±ya, ta tatre sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati±yatane. seyyath±pi, bhikkhave, udakamaºiko p³ro udakassa samatittiko k±kapeyyo ±dh±re µhapito. tamena½ balav± puriso yato yato ±viñcheyya, ±gaccheyya udaka''nti? ``eva½, bhante''. ``evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat± so, yassa yassa abhiññ±sacchikaraº²yassa dhammassa citta½ abhininn±meti abhiññ±sacchikiriy±ya, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati±yatane. seyyath±pi, bhikkhave, same bh³mibh±ge caturass± pokkharaº² {pokkhariº² (s²0)} assa ±¼ibandh± p³r± udakassa samatittik± k±kapeyy±. tamena½ balav± puriso yato yato ±¼i½ muñceyya ±gaccheyya udaka''nti? ``eva½ , bhante''. ``evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, so yassa yassa abhiññ±sacchikaraº²yassa dhammassa citta½ abhininn±meti abhiññ±sacchikiriy±ya, tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati±yatane. seyyath±pi, bhikkhave, subh³miya½ catumah±pathe ±jaññaratho yutto assa µhito odhastapatodo {obhastapatodo (ka0), ubhantarapaµodo (sy±0 ka½0) ava + dha½su + ta = odhasta-itipadavibh±go}; tamena½ dakkho yogg±cariyo assadammas±rathi abhiruhitv± v±mena hatthena rasmiyo gahetv± dakkhiºena hatthena patoda½ gahetv± yenicchaka½ yadicchaka½ s±reyy±pi pacc±s±reyy±pi; evameva kho, bhikkhave, yassa kassaci k±yagat±sati bh±vit± bahul²kat±, so yassa yassa abhiññ±sacchikaraº²yassa dhammassa citta½ abhininn±meti abhiññ±sacchikiriy±ya , tatra tatreva sakkhibhabbata½ p±puº±ti sati sati±yatane''.

159. ``k±yagat±ya, bhikkhave, satiy± ±sevit±ya bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya das±nisa½s± p±µikaªkh±. aratiratisaho hoti, na ca ta½ arati sahati, uppanna½ arati½ abhibhuyya viharati.

``bhayabheravasaho hoti, na ca ta½ bhayabherava½ sahati, uppanna½ bhayabherava½ abhibhuyya viharati.

``khamo hoti s²tassa uºhassa jighacch±ya pip±s±ya ¹a½samakasav±t±tapasar²sapasamphass±na½ durutt±na½ dur±gat±na½ vacanapath±na½, uppann±na½ s±r²rik±na½ vedan±na½ dukkh±na½ tibb±na½ khar±na½ kaµuk±na½ as±t±na½ aman±p±na½ p±ºahar±na½ adhiv±sakaj±tiko hoti.

``catunna½ jh±n±na½ ±bhicetasik±na½ diµµhadhammasukhavih±r±na½ nik±mal±bh² hoti akicchal±bh² akasiral±bh².

``so anekavihita½ iddhividha½ pacc±nubhoti. ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti, ±vibh±va½...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti.

``dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya ubho sadde suº±ti dibbe ca m±nuse ca, ye d³re santike ca...pe0....

``parasatt±na½ parapuggal±na½ cetas± ceto paricca paj±n±ti. sar±ga½ v± citta½ `sar±ga½ citta'nti paj±n±ti, v²tar±ga½ v± citta½...pe0... sadosa½ v± citta½... v²tadosa½ v± citta½... samoha½ v± citta½... v²tamoha½ v± citta½... sa½khitta½ v± citta½... vikkhitta½ v± citta½... mahaggata½ v± citta½... amahaggata½ v± citta½... sauttara½ v± citta½... anuttara½ v± citta½... sam±hita½ v± citta½... asam±hita½ v± citta½... vimutta½ v± citta½... avimutta½ v± citta½ `avimutta½ citta'nti paj±n±ti.

``so anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati, seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo...pe0... iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati.

``dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe, sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti.

``±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati.

``k±yagat±ya, bhikkhave, satiy± ±sevit±ya bh±vit±ya bahul²kat±ya y±n²kat±ya vatthukat±ya anuµµhit±ya paricit±ya susam±raddh±ya ime das±nisa½s± p±µikaªkh±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

k±yagat±satisutta½ niµµhita½ navama½.

10. saªkh±rupapattisutta½

160. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``saªkh±rupapatti½ {saªkh±r³papatti½ (sy±0 ka½0), saªkh±ruppatti½ (s²0 p²0)} vo, bhikkhave, desess±mi, ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

161. ``idha, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena samann±gato hoti, sutena samann±gato hoti, c±gena samann±gato hoti, paññ±ya samann±gato hoti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± khattiyamah±s±l±na½ {khattiyamah±s±l±na½ v± (sy±0 ka½0 p²0)} sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti . tassa te saªkh±r± ca vih±r± {vih±ro (s²0 p²0)} ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± {tatr³papattiy± (sy±0 ka½0), tatruppattiy± (s²0 p²0)} sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

162. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena samann±gato hoti, sutena samann±gato hoti, c±gena samann±gato hoti, paññ±ya samann±gato hoti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± br±hmaºamah±s±l±na½...pe0... gahapatimah±s±l±na½ {br±hmaºamah±s±l±na½ v± gahapatimah±s±l±na½ v± (sy±0 ka½0 p²0)} sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

163. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena samann±gato hoti, sutena samann±gato hoti, c±gena samann±gato hoti, paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- `c±tumah±r±jik± {c±tummah±r±jik± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±'ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± c±tumah±r±jik±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti . so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

164. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena samann±gato hoti, sutena samann±gato hoti, c±gena samann±gato hoti, paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- t±vati½s± dev±...pe0... y±m± dev±... tusit± dev±... nimm±narat² dev±... paranimmitavasavatt² dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± paranimmitavasavatt²na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti . so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

165. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena samann±gato hoti, sutena samann±gato hoti, c±gena samann±gato hoti, paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- `sahasso brahm± d²gh±yuko vaººav± sukhabahulo'ti. sahasso, bhikkhave, brahm± sahassilokadh±tu½ {sahassi½ lokadh±tu½ (s²0)} pharitv± adhimuccitv± {adhimuñcitv± (ka0)} viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. seyyath±pi, bhikkhave, cakkhum± puriso eka½ ±maº¹a½ hatthe karitv± paccavekkheyya; evameva kho, bhikkhave, sahasso brahm± sahassilokadh±tu½ pharitv± adhimuccitv± viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± sahassassa brahmuno sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

166. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena samann±gato hoti, sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- dvisahasso brahm±...pe0... tisahasso brahm±... catusahasso brahm±... pañcasahasso brahm± d²gh±yuko vaººav± sukhabahuloti. pañcasahasso, bhikkhave, brahm± pañcasahassilokadh±tu½ pharitv± adhimuccitv± viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. seyyath±pi, bhikkhave, cakkhum± puriso pañca ±maº¹±ni hatthe karitv± paccavekkheyya; evameva kho, bhikkhave, pañcasahasso brahm± pañcasahassilokadh±tu½ pharitv± adhimuccitv± viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± pañcasahassassa brahmuno sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

167. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena samann±gato hoti, sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- `dasasahasso brahm± d²gh±yuko vaººav± sukhabahulo'ti. dasasahasso, bhikkhave, brahm± dasasahassilokadh±tu½ pharitv± adhimuccitv± viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. seyyath±pi, bhikkhave, maºi ve¼uriyo subho j±tim± aµµha½so suparikammakato paº¹ukambale nikkhitto bh±sate ca tapate ca {bh±sati ca tapati ca (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} virocati ca; evameva kho, bhikkhave, dasasahasso brahm± dasasahassilokadh±tu½ pharitv± adhimuccitv± viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± dasasahassassa brahmuno sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

168. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- `satasahasso brahm± d²gh±yuko vaººav± sukhabahulo'ti. satasahasso, bhikkhave, brahm± satasahassilokadh±tu½ pharitv± adhimuccitv± viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. seyyath±pi, bhikkhave, nikkha½ jambonada½ {nekkha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} dakkhakamm±raputtaukk±mukhasukusalasampahaµµha½ paº¹ukambale nikkhitta½ bh±sate ca tapate ca virocati ca; evameva kho, bhikkhave, satasahasso brahm± satasahassilokadh±tu½ pharitv± adhimuccitv± viharati. yepi tattha satt± upapann± tepi pharitv± adhimuccitv± viharati. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± satasahassassa brahmuno sahabyata½ upapajjeyya'nti . so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

169. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- ±bh± dev±...pe0... paritt±bh± dev±... appam±º±bh± dev±... ±bhassar± dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± ±bhassar±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

170. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena ... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- parittasubh± dev±...pe0... appam±ºasubh± dev±... subhakiºh± dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± subhakiºh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

171. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- vehapphal± dev±...pe0... avih± dev±... atapp± dev±... sudass± dev±... sudass² dev±... akaniµµh± dev± d²gh±yuk± vaººavanto sukhabahul±ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± akaniµµh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

172. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- `±k±s±nañc±yatan³pag± dev± d²gh±yuk± ciraµµhitik± sukhabahul±'ti . tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± ±k±s±nañc±yatan³pag±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

173. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- `viññ±ºañc±yatan³pag± dev± d²gh±yuk± ciraµµhitik± sukhabahul±'ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± viññ±ºañc±yatan³pag±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

174. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa suta½ hoti -- ±kiñcaññ±yatan³pag± dev±...pe0... nevasaññ±n±saññ±yatan³pag± dev± d²gh±yuk± ciraµµhitik± sukhabahul±ti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ k±yassa bhed± para½ maraº± nevasaññ±n±saññ±yatan³pag±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjeyya'nti. so ta½ citta½ dahati, ta½ citta½ adhiµµh±ti, ta½ citta½ bh±veti. tassa te saªkh±r± ca vih±r± ca eva½ bh±vit± eva½ bahul²kat± tatrupapattiy± sa½vattanti. aya½, bhikkhave, maggo aya½ paµipad± tatrupapattiy± sa½vattati.

175. ``puna capara½, bhikkhave, bhikkhu saddh±ya samann±gato hoti, s²lena... sutena... c±gena... paññ±ya samann±gato hoti. tassa eva½ hoti -- `aho vat±ha½ ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vihareyya'nti. so ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. aya½, bhikkhave, bhikkhu na katthaci upapajjat²''ti {na katthaci upapajjati, na kuhiñci upapajjat²ti (s²0 p²0), na katthaci upapajjati, na kuhiñci upasampajja viharat²ti. (ka0)}.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

saªkh±rupapattisutta½ niµµhita½ dasama½.

anupadavaggo niµµhito dutiyo.

tassudd±na½ --

anup±da-sodhana-porisadhammo, sevitabba-bahudh±tu-vibhatti.

buddhassa kittin±ma-catt±r²sena, ±n±p±no k±yagato upapatti {ito para½ sy±0 ka½0 ka0 potthakesu evampi dissati ---

candake vimale parisuddhe, puººasammodinirodhaattano.

dandh± bahujanasevita½ dhammavara½, ya½ anupada½ vaggavara½ dutiy±ti}..

3. suññatavaggo

1. c³¼asuññatasutta½

176. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. atha kho ±yasm± ±nando s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``ekamida½, bhante, samaya½ bhagav± sakkesu viharati nagaraka½ n±ma saky±na½ nigamo. tattha me, bhante, bhagavato sammukh± suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `suññat±vih±ren±ha½, ±nanda, etarahi bahula½ vihar±m²'ti. kacci meta½, bhante, sussuta½ suggahita½ sumanasikata½ s³padh±rita''nti? ``taggha te eta½, ±nanda, sussuta½ suggahita½ sumanasikata½ s³padh±rita½. pubbep±ha½ {pubbec±ha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, ±nanda, etarahipi {etarahi ca (sabbattha)} suññat±vih±rena bahula½ vihar±mi. seyyath±pi, ±nanda, aya½ mig±ram±tup±s±do suñño hatthigavassava¼avena, suñño j±tar³parajatena, suñño itthipurisasannip±tena atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- bhikkhusaªgha½ paµicca ekatta½; evameva kho, ±nanda, bhikkhu amanasikaritv± g±masañña½, amanasikaritv± manussasañña½, araññasañña½ paµicca manasi karoti ekatta½ . tassa araññasaññ±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± g±masañña½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± manussasañña½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- araññasañña½ paµicca ekatta'nti. so `suññamida½ saññ±gata½ g±masaññ±y±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ manussasaññ±y±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- araññasañña½ paµicca ekatta'nti. iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'''ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda, yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± suññat±vakkanti bhavati.

177. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhu amanasikaritv± manussasañña½, amanasikaritv± araññasañña½, pathav²sañña½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa pathav²saññ±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. seyyath±pi, ±nanda, ±sabhacamma½ saªkusatena suvihata½ vigatavalika½; evameva kho, ±nanda, bhikkhu ya½ imiss± pathaviy± ukk³lavikk³la½ nad²vidugga½ kh±ºukaºµakaµµh±na½ pabbatavisama½ ta½ sabba½ {sabba½ (ka0)} amanasikaritv± pathav²sañña½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa pathav²saññ±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± manussasañña½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± araññasañña½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- pathav²sañña½ paµicca ekatta'nti. so `suññamida½ saññ±gata½ manussasaññ±y±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ araññasaññ±y±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- pathav²sañña½ paµicca ekatta'nti. iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda, yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± suññat±vakkanti bhavati.

178. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhu amanasikaritv± araññasañña½, amanasikaritv± pathav²sañña½, ±k±s±nañc±yatanasañña½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa ±k±s±nañc±yatanasaññ±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± araññasañña½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± pathav²sañña½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- ±k±s±nañc±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti. so `suññamida½ saññ±gata½ araññasaññ±y±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ pathav²saññ±y±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- ±k±s±nañc±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti. iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda , yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± suññat±vakkanti bhavati.

179. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhu amanasikaritv± pathav²sañña½, amanasikaritv± ±k±s±nañc±yatanasañña½, viññ±ºañc±yatanasañña½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa viññ±ºañc±yatanasaññ±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± pathav²sañña½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± ±k±s±nañc±yatanasañña½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- viññ±ºañc±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti. so `suññamida½ saññ±gata½ pathav²saññ±y±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ ±k±s±nañc±yatanasaññ±y±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- viññ±ºañc±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti. iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda, yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± suññat±vakkanti bhavati.

180. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhu amanasikaritv± ±k±s±nañc±yatanasañña½, amanasikaritv± viññ±ºañc±yatanasañña½, ±kiñcaññ±yatanasañña½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa ±kiñcaññ±yatanasaññ±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± ±k±s±nañc±yatanasañña½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± viññ±ºañc±yatanasañña½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- ±kiñcaññ±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti. so `suññamida½ saññ±gata½ ±k±s±nañc±yatanasaññ±y±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ viññ±ºañc±yatanasaññ±y±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- ±kiñcaññ±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti. iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda, yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± suññat±vakkanti bhavati.

181. ``puna capara½, ±nanda bhikkhu amanasikaritv± viññ±ºañc±yatanasañña½, amanasikaritv± ±kiñcaññ±yatanasañña½, nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa nevasaññ±n±saññ±yatanasaññ±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± viññ±ºañc±yatanasañña½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± ±kiñcaññ±yatanasañña½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti. so `suññamida½ saññ±gata½ viññ±ºañc±yatanasaññ±y±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ ±kiñcaññ±yatanasaññ±y±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½ paµicca ekatta'nti . iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda, yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± suññat±vakkanti bhavati.

182. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhu amanasikaritv± ±kiñcaññ±yatanasañña½, amanasikaritv± nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½, animitta½ cetosam±dhi½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa animitte cetosam±dhimhi citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± ±kiñcaññ±yatanasañña½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- imameva k±ya½ paµicca sa¼±yatanika½ j²vitapaccay±'ti . so `suññamida½ saññ±gata½ ±kiñcaññ±yatanasaññ±y±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ nevasaññ±n±saññ±yatanasaññ±y±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- imameva k±ya½ paµicca sa¼±yatanika½ j²vitapaccay±'ti. iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda, yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± suññat±vakkanti bhavati.

183. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhu amanasikaritv± ±kiñcaññ±yatanasañña½, amanasikaritv± nevasaññ±n±saññ±yatanasañña½, animitta½ cetosam±dhi½ paµicca manasi karoti ekatta½. tassa animitte cetosam±dhimhi citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati adhimuccati. so eva½ paj±n±ti -- `ayampi kho animitto cetosam±dhi abhisaªkhato abhisañcetayito'. `ya½ kho pana kiñci abhisaªkhata½ abhisañcetayita½ tadanicca½ nirodhadhamma'nti paj±n±ti. tassa eva½ j±nato eva½ passato k±m±sav±pi citta½ vimuccati, bhav±sav±pi citta½ vimuccati, avijj±sav±pi citta½ vimuccati. vimuttasmi½ vimuttamiti ñ±ºa½ hoti. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±ti. so eva½ paj±n±ti -- `ye assu darath± k±m±sava½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± bhav±sava½ paµicca tedha na santi, ye assu darath± avijj±sava½ paµicca tedha na santi, atthi cev±ya½ darathamatt± yadida½ -- imameva k±ya½ paµicca sa¼±yatanika½ j²vitapaccay±'ti. so `suññamida½ saññ±gata½ k±m±saven±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ bhav±saven±'ti paj±n±ti, `suññamida½ saññ±gata½ avijj±saven±'ti paj±n±ti, `atthi cevida½ asuññata½ yadida½ -- imameva k±ya½ paµicca sa¼±yatanika½ j²vitapaccay±'ti. iti yañhi kho tattha na hoti tena ta½ suñña½ samanupassati, ya½ pana tattha avasiµµha½ hoti ta½ `santamida½ atth²'ti paj±n±ti. evampissa es±, ±nanda, yath±bhucc± avipallatth± parisuddh± param±nuttar± suññat±vakkanti bhavati.

184. ``yepi hi keci, ±nanda, at²tamaddh±na½ samaº± v± br±hmaº± v± parisuddha½ param±nuttara½ suññata½ upasampajja vihari½su, sabbe te ima½yeva parisuddha½ param±nuttara½ suññata½ upasampajja vihari½su. yepi {ye (s²0 p²0)} hi keci, ±nanda, an±gatamaddh±na½ samaº± v± br±hmaº± v± parisuddha½ param±nuttara½ suññata½ upasampajja viharissanti, sabbe te ima½yeva parisuddha½ param±nuttara½ suññata½ upasampajja viharissanti. yepi {ye (s²0 p²0)} hi keci, ±nanda, etarahi samaº± v± br±hmaº± v± parisuddha½ param±nuttara½ suññata½ upasampajja viharanti, sabbe te ima½yeva parisuddha½ param±nuttara½ suññata½ upasampajja viharanti. tasm±tiha, ±nanda, `parisuddha½ param±nuttara½ suññata½ upasampajja vihariss±m±'ti {vihariss±m²ti (p²0 ka0)} -- evañhi vo {te (ka0)}, ±nanda, sikkhitabba''nti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

c³¼asuññatasutta½ niµµhita½ paµhama½.

2. mah±suññatasutta½

185. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya kapilavatthu½ piº¹±ya p±visi. kapilavatthusmi½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena k±¼akhemakassa sakkassa vih±ro tenupasaªkami div±vih±r±ya. tena kho pana samayena k±¼akhemakassa sakkassa vih±re sambahul±ni sen±san±ni paññatt±ni honti. addas± kho bhagav± k±¼akhemakassa sakkassa vih±re sambahul±ni sen±san±ni paññatt±ni. disv±na bhagavato etadahosi -- ``sambahul±ni kho k±¼akhemakassa sakkassa vih±re sen±san±ni paññatt±ni. sambahul± nu kho idha bhikkh³ viharant²''ti.

186. tena kho pana samayena ±yasm± ±nando sambahulehi bhikkh³hi saddhi½ ghaµ±ya sakkassa vih±re c²varakamma½ karoti. atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena ghaµ±ya sakkassa vih±ro tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``sambahul±ni kho, ±nanda, k±¼akhemakassa sakkassa vih±re sen±san±ni paññatt±ni. sambahul± nu kho ettha bhikkh³ viharant²''ti? ``sambahul±ni, bhante, k±¼akhemakassa sakkassa vih±re sen±san±ni paññatt±ni. sambahul± bhikkh³ ettha viharanti. c²varak±rasamayo no, bhante, vattat²''ti.

``na kho, ±nanda, bhikkhu sobhati saªgaºik±r±mo saªgaºikarato saªgaºik±r±mata½ anuyutto gaº±r±mo gaºarato gaºasammudito. so vat±nanda, bhikkhu saªgaºik±r±mo saªgaºikarato saªgaºik±r±mata½ anuyutto gaº±r±mo gaºarato gaºasammudito ya½ ta½ nekkhammasukha½ pavivekasukha½ upasamasukha½ sambodhisukha½ {sambodhasukha½ (s²0 p²0), sambodhasukha½ cittekaggat±sukha½ (ka0) upari araºavibhaªgasutte pana sambodhisukhantveva dissati} tassa sukhassa nik±mal±bh² bhavissati akicchal±bh² akasiral±bh²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. yo ca kho so, ±nanda, bhikkhu eko gaºasm± v³pakaµµho viharati tasseta½ bhikkhuno p±µikaªkha½ ya½ ta½ nekkhammasukha½ pavivekasukha½ upasamasukha½ sambodhisukha½ tassa sukhassa nik±mal±bh² bhavissati akicchal±bh² akasiral±bh²ti -- µh±nameta½ vijjati.

``so vat±nanda, bhikkhu saªgaºik±r±mo saªgaºikarato saªgaºik±r±mata½ anuyutto gaº±r±mo gaºarato gaºasammudito s±m±yika½ v± kanta½ cetovimutti½ upasampajja viharissati as±m±yika½ v± akuppanti -- neta½ µh±na½ vijjati. yo ca kho so, ±nanda, bhikkhu eko gaºasm± v³pakaµµho viharati tasseta½ bhikkhuno p±µikaªkha½ s±m±yika½ v± kanta½ cetovimutti½ upasampajja viharissati as±m±yika½ v± akuppanti -- µh±nameta½ vijjati.

``n±ha½, ±nanda, eka½ r³pampi {ekar³pampi (s²0)} samanupass±mi yattha rattassa yath±bhiratassa r³passa vipariº±maññath±bh±v± na uppajjeyyu½ sokaparidevadukkhadomanass³p±y±s±.

187. ``aya½ kho pan±nanda, vih±ro tath±gatena abhisambuddho yadida½ -- sabbanimitt±na½ amanasik±r± ajjhatta½ suññata½ upasampajja viharitu½ {viharata½ (ka0 s²0), viharati (sy±0 ka½0 ka0)}. tatra ce, ±nanda, tath±gata½ imin± vih±rena viharanta½ bhavanti {bhagavanta½ (s²0 sy±0 ka½0 ka0)} upasaªkamit±ro bhikkh³ bhikkhuniyo up±sak± up±sik±yo r±j±no r±jamah±matt± titthiy± titthiyas±vak±. tatr±nanda, tath±gato vivekaninneneva cittena vivekapoºena vivekapabbh±rena v³pakaµµhena nekkhamm±bhiratena byant²bh³tena sabbaso ±savaµµh±n²yehi dhammehi aññadatthu uyyojanikapaµisa½yutta½yeva katha½ katt± hoti. tasm±tih±nanda, bhikkhu cepi ±kaªkheyya -- `ajjhatta½ suññata½ upasampajja vihareyya'nti, ten±nanda, bhikkhun± ajjhattameva citta½ saºµhapetabba½ sannis±detabba½ ekodi k±tabba½ sam±dah±tabba½.

188. ``kathañc±nanda, bhikkhu ajjhattameva citta½ saºµhapeti sannis±deti ekodi½ karoti {ekodikaroti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} sam±dahati? idh±nanda, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati...pe0... dutiya½ jh±na½... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. eva½ kho, ±nanda, bhikkhu ajjhattameva citta½ saºµhapeti sannis±deti ekodi½ karoti sam±dahati. so ajjhatta½ suññata½ manasi karoti. tassa ajjhatta½ suññata½ manasikaroto suññat±ya citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati . eva½ santameta½, ±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `ajjhatta½ suññata½ kho me manasikaroto ajjhatta½ suññat±ya citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccat²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. so bahiddh± suññata½ manasi karoti...pe0... so ajjhattabahiddh± suññata½ manasi karoti ...pe0... so ±neñja½ manasi karoti. tassa ±neñja½ manasikaroto ±neñj±ya citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccati. eva½ santameta½, ±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `±neñja½ kho me manasikaroto ±neñj±ya citta½ na pakkhandati nappas²dati na santiµµhati na vimuccat²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti.

``ten±nanda, bhikkhun± tasmi½yeva purimasmi½ sam±dhinimitte ajjhattameva citta½ saºµhapetabba½ sannis±detabba½ ekodi k±tabba½ sam±dah±tabba½. so ajjhatta½ suññata½ manasi karoti. tassa ajjhatta½ suññata½ manasikaroto ajjhatta½ suññat±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. eva½ santameta½, ±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `ajjhatta½ suññata½ kho me manasikaroto ajjhatta½ suññat±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccat²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. so bahiddh± suññata½ manasi karoti...pe0... so ajjhattabahiddh± suññata½ manasi karoti...pe0... so ±neñja½ manasi karoti. tassa ±neñja½ manasikaroto ±neñj±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccati. eva½ santameta½, ±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `±neñja½ kho me manasikaroto ±neñj±ya citta½ pakkhandati pas²dati santiµµhati vimuccat²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti.

189. ``tassa ce, ±nanda, bhikkhuno imin± vih±rena viharato caªkam±ya citta½ namati, so caªkamati -- `eva½ ma½ caªkamanta½ n±bhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssavissant²'ti . itiha tattha sampaj±no hoti. tassa ce, ±nanda, bhikkhuno imin± vih±rena viharato µh±n±ya citta½ namati, so tiµµhati -- `eva½ ma½ µhita½ n±bhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssavissant²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. tassa ce, ±nanda, bhikkhuno imin± vih±rena viharato nisajj±ya citta½ namati, so nis²dati -- `eva½ ma½ nisinna½ n±bhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssavissant²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. tassa ce, ±nanda, bhikkhuno imin± vih±rena viharato sayan±ya citta½ namati , so sayati -- `eva½ ma½ sayanta½ n±bhijjh±domanass± p±pak± akusal± dhamm± anv±ssavissant²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti.

``tassa ce, ±nanda, bhikkhuno imin± vih±rena viharato kath±ya {bhass±ya (s²0), bh±s±ya (sy±0 ka½0 p²0)} citta½ namati, so -- `y±ya½ kath± h²n± gamm± pothujjanik± anariy± anatthasa½hit± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhiññ±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati, seyyathida½ -- r±jakath± corakath± mah±mattakath± sen±kath± bhayakath± yuddhakath± annakath± p±nakath± vatthakath± sayanakath± m±l±kath± gandhakath± ñ±tikath± y±nakath± g±makath± nigamakath± nagarakath± janapadakath± itthikath± sur±kath± visikh±kath± kumbhaµµh±nakath± pubbapetakath± n±nattakath± lokakkh±yik± samuddakkh±yik± itibhav±bhavakath± iti v± iti -- evar³pi½ katha½ na kathess±m²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. y± ca kho aya½, ±nanda, kath± abhisallekhik± cetovin²varaºasapp±y± {cetovic±raºasapp±y± (s²0 sy±0 ka½0), cetovivaraºasapp±y± (p²0)} ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati, seyyathida½ -- appicchakath± santuµµhikath± pavivekakath± asa½saggakath± v²riy±rambhakath± s²lakath± sam±dhikath± paññ±kath± vimuttikath± vimuttiñ±ºadassanakath± iti -- `evar³pi½ katha½ kathess±m²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti.

``tassa ce, ±nanda, bhikkhuno imin± vih±rena viharato vitakk±ya citta½ namati, so -- `ye te vitakk± h²n± gamm± pothujjanik± anariy± anatthasa½hit± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhiññ±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattanti, seyyathida½ -- k±mavitakko by±p±davitakko vihi½s±vitakko iti evar³pe vitakke {evar³pena vitakkena (s²0 sy±0 ka½0 ka0)} na vitakkess±m²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. ye ca kho ime, ±nanda, vitakk± ariy± niyy±nik± niyyanti takkarassa samm±dukkhakkhay±ya, seyyathida½ -- nekkhammavitakko aby±p±davitakko avihi½s±vitakko iti -- `evar³pe vitakke {evar³pena vitakkena (ka0)} vitakkess±m²'ti. itiha tattha sampaj±no hoti.

190. ``pañca kho ime, ±nanda, k±maguº±. katame pañca? cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotaviññeyy± sadd±... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y± -- ime kho, ±nanda, pañca k±maguº± yattha bhikkhun± abhikkhaºa½ saka½ citta½ paccavekkhitabba½ -- `atthi nu kho me imesu pañcasu k±maguºesu aññatarasmi½ v± aññatarasmi½ v± ±yatane uppajjati cetaso samud±c±ro'ti? sace, ±nanda, bhikkhu paccavekkham±no eva½ paj±n±ti -- `atthi kho me imesu pañcasu k±maguºesu aññatarasmi½ v± aññatarasmi½ v± ±yatane uppajjati cetaso samud±c±ro'ti, eva½ santameta½ {eva½ santa½ (aµµha0)}, ±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `yo kho imesu pañcasu k±maguºesu chandar±go so me nappah²no'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. sace pan±nanda, bhikkhu paccavekkham±no eva½ paj±n±ti -- `natthi kho me imesu pañcasu k±maguºesu aññatarasmi½ v± aññatarasmi½ v± ±yatane uppajjati cetaso samud±c±ro'ti, eva½ santameta½, ±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `yo kho imesu pañcasu k±maguºesu chandar±go so me pah²no'ti. itiha tattha sampaj±no hoti.

191. ``pañca kho ime, ±nanda, up±d±nakkhandh± yattha bhikkhun± udayabbay±nupassin± vih±tabba½ -- `iti r³pa½ iti r³passa samudayo iti r³passa atthaªgamo, iti vedan±... iti saññ±... iti saªkh±r±... iti viññ±ºa½ iti viññ±ºassa samudayo iti viññ±ºassa atthaªgamo'ti. tassa imesu pañcasu up±d±nakkhandhesu udayabbay±nupassino viharato yo pañcasu up±d±nakkhandhesu asmim±no so pah²yati. eva½ santameta½, ±nanda, bhikkhu eva½ paj±n±ti -- `yo kho imesu pañcasu up±d±nakkhandhesu asmim±no so me pah²no'ti. itiha tattha sampaj±no hoti. ime kho te, ±nanda, dhamm± ekantakusal± kusal±y±tik± {dhamm± ekantakusal±yatik± (sabbattha) aµµhakath±µ²k± oloketabb±} ariy± lokuttar± anavakkant± p±pimat±. ta½ ki½ maññasi, ±nanda, ka½ atthavasa½ sampassam±no arahati s±vako satth±ra½ anubandhitu½ api paºujjam±no''ti {api panujjam±nop²ti (ka0 s²0), api payujjam±noti (sy±0 ka½0 p²0)}? ``bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm± bhagava½nettik± bhagava½paµisaraº± . s±dhu vata, bhante, bhagavanta½yeva paµibh±tu etassa bh±sitassa attho. bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti.

192. ``na kho, ±nanda, arahati s±vako satth±ra½ anubandhitu½, yadida½ sutta½ geyya½ veyy±karaºa½ tassa hetu {veyy±karaºassa hetu (ka0)}. ta½ kissa hetu? d²gharattassa {d²gharatta½ + ass±ti padacchedo} hi te, ±nanda, dhamm± sut± dh±t± vacas± paricit± manas±nupekkhit± diµµhiy± suppaµividdh±. y± ca kho aya½, ±nanda, kath± abhisallekhik± cetovin²varaºasapp±y± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam± abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati, seyyathida½ -- appicchakath± santuµµhikath± pavivekakath± asa½saggakath± v²riy±rambhakath± s²lakath± sam±dhikath± paññ±kath± vimuttikath± vimuttiñ±ºadassanakath± -- evar³piy± kho, ±nanda, kath±ya hetu arahati s±vako satth±ra½ anubandhitu½ api paºujjam±no.

``eva½ sante kho, ±nanda, ±cariy³paddavo hoti, eva½ sante antev±s³paddavo hoti, eva½ sante brahmac±r³paddavo hoti.

193. ``kathañc±nanda, ±cariy³paddavo hoti? idh±nanda, ekacco satth± vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. tassa tath±v³pakaµµhassa viharato anv±vattanti {anv±vaµµanti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} br±hmaºagahapatik± negam± ceva j±napad± ca. so anv±vattantesu br±hmaºagahapatikesu negamesu ceva j±napadesu ca muccha½ nik±mayati {mucchati k±mayati (s²0 p²0) aµµhakath±ya½ pana na tath± dissati}, gedha½ ±pajjati, ±vattati b±hull±ya. aya½ vuccat±nanda, upaddavo {upadduto (s²0 p²0)} ±cariyo. ±cariy³paddavena avadhi½su na½ p±pak± akusal± dhamm± sa½kilesik± ponobbhavik± {ponobhavik± (s²0 p²0)} sadar± dukkhavip±k± ±yati½ j±tijar±maraºiy±. eva½ kho, ±nanda, ±cariy³paddavo hoti.

194. ``kathañc±nanda, antev±s³paddavo hoti? tasseva kho pan±nanda, satthu s±vako tassa satthu vivekamanubr³hayam±no vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. tassa tath±v³pakaµµhassa viharato anv±vattanti br±hmaºagahapatik± negam± ceva j±napad± ca. so anv±vattantesu br±hmaºagahapatikesu negamesu ceva j±napadesu ca muccha½ nik±mayati, gedha½ ±pajjati, ±vattati b±hull±ya. aya½ vuccat±nanda, upaddavo antev±s². antev±s³paddavena avadhi½su na½ p±pak± akusal± dhamm± sa½kilesik± ponobbhavik± sadar± dukkhavip±k± ±yati½ j±tijar±maraºiy±. eva½ kho, ±nanda, antev±s³paddavo hoti.

195. ``kathañc±nanda, brahmac±r³paddavo hoti? idh±nanda, tath±gato loke uppajjati araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±. so vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. tassa tath±v³pakaµµhassa viharato anv±vattanti br±hmaºagahapatik± negam± ceva j±napad± ca. so anv±vattantesu br±hmaºagahapatikesu negamesu ceva j±napadesu ca na muccha½ nik±mayati, na gedha½ ±pajjati, na ±vattati b±hull±ya. tasseva kho pan±nanda, satthu s±vako tassa satthu vivekamanubr³hayam±no vivitta½ sen±sana½ bhajati arañña½ rukkham³la½ pabbata½ kandara½ giriguha½ sus±na½ vanapattha½ abbhok±sa½ pal±lapuñja½. tassa tath±v³pakaµµhassa viharato anv±vattanti br±hmaºagahapatik± negam± ceva j±napad± ca. so anv±vattantesu br±hmaºagahapatikesu negamesu ceva j±napadesu ca muccha½ nik±mayati, gedha½ ±pajjati, ±vattati b±hull±ya. aya½ vuccat±nanda, upaddavo brahmac±r². brahmac±r³paddavena avadhi½su na½ p±pak± akusal± dhamm± sa½kilesik± ponobbhavik± sadar± dukkhavip±k± ±yati½ j±tijar±maraºiy±. eva½ kho, ±nanda, brahmac±r³paddavo hoti.

``tatr±nanda, yo cev±ya½ ±cariy³paddavo, yo ca antev±s³paddavo aya½ tehi brahmac±r³paddavo dukkhavip±kataro ceva kaµukavip±kataro ca, api ca vinip±t±ya sa½vattati.

196. ``tasm±tiha ma½, ±nanda, mittavat±ya samud±caratha, m± sapattavat±ya. ta½ vo bhavissati d²gharatta½ hit±ya sukh±ya.

``kathañc±nanda , satth±ra½ s±vak± sapattavat±ya samud±caranti, no mittavat±ya? idh±nanda, satth± s±vak±na½ dhamma½ deseti anukampako hites² anukampa½ up±d±ya -- `ida½ vo hit±ya, ida½ vo sukh±y±'ti. tassa s±vak± na suss³santi, na sota½ odahanti, na aññ± citta½ upaµµhapenti, vokkamma ca satthus±san± vattanti. eva½ kho, ±nanda, satth±ra½ s±vak± sapattavat±ya samud±caranti, no mittavat±ya.

``kathañc±nanda, satth±ra½ s±vak± mittavat±ya samud±caranti, no sapattavat±ya? idh±nanda, satth± s±vak±na½ dhamma½ deseti anukampako hites² anukampa½ up±d±ya -- `ida½ vo hit±ya, ida½ vo sukh±y±'ti. tassa s±vak± suss³santi, sota½ odahanti, aññ± citta½ upaµµhapenti, na ca vokkama satthus±san± vattanti. eva½ kho, ±nanda, satth±ra½ s±vak± mittavat±ya samud±caranti, no sapattavat±ya.

``tasm±tiha ma½, ±nanda, mittavat±ya samud±caratha, m± sapattavat±ya. ta½ vo bhavissati d²gharatta½ hit±ya sukh±ya. na vo aha½, ±nanda, tath± parakkamiss±mi yath± kumbhak±ro ±make ±makamatte. niggayha niggayh±ha½, ±nanda, vakkh±mi; pavayha pavayha, ±nanda, vakkh±mi {pavayha pavayha (s²0 p²0), paggayha paggayha ±nanda vakkh±mi (ka0)}. yo s±ro so µhassat²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

mah±suññatasutta½ niµµhita½ dutiya½.

3. acchariyaabbhutasutta½

197. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho sambahul±na½ bhikkh³na½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ upaµµh±nas±l±ya½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- ``acchariya½, ±vuso, abbhuta½, ±vuso, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±, yatra hi n±ma tath±gato at²te buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaµume pariy±dinnavaµµe sabbadukkhav²tivatte j±nissati {anussarissati j±nissati (ka0)} -- `eva½jacc± te bhagavanto ahesu½' itipi, `eva½n±m± te bhagavanto ahesu½' itipi, `eva½gott± te bhagavanto ahesu½' itipi, `eva½s²l± te bhagavanto ahesu½' itipi, `eva½dhamm± te bhagavanto ahesu½' itipi, `eva½paññ± te bhagavanto ahesu½' itipi, `eva½vih±r² te bhagavanto ahesu½' itipi, `eva½vimutt± te bhagavanto ahesu½' itip²''ti! eva½ vutte, ±yasm± ±nando te bhikkh³ etadavoca -- ``acchariy± ceva, ±vuso, tath±gat± acchariyadhammasamann±gat± ca; abbhut± ceva, ±vuso, tath±gat± abbhutadhammasamann±gat± c±''ti. ayañca hida½ tesa½ bhikkh³na½ antar±kath± vippakat± hoti.

198. atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yenupaµµh±nas±l± tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di . nisajja kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±, k± ca pana vo antar±kath± vippakat±''ti? ``idha, bhante, amh±ka½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ upaµµh±nas±l±ya½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- `acchariya½, ±vuso, abbhuta½, ±vuso, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±, yatra hi n±ma tath±gato at²te buddhe parinibbute chinnapapañce chinnavaµume pariy±dinnavaµµe sabbadukkhav²tivatte j±nissati -- eva½jacc± te bhagavanto ahesu½ itipi, eva½n±m±... eva½gott±... eva½s²l±... eva½dhamm±.. eva½paññ±... eva½vih±r²... eva½vimutt± te bhagavanto ahesu½ itip²'ti! eva½ vutte, bhante, ±yasm± ±nando amhe etadavoca -- `acchariy± ceva, ±vuso, tath±gat± acchariyadhammasamann±gat± ca, abbhut± ceva, ±vuso, tath±gat± abbhutadhammasamann±gat± c±'ti. aya½ kho no, bhante, antar±kath± vippakat±; atha bhagav± anuppatto''ti.

199. atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``tasm±tiha ta½, ±nanda, bhiyyosomatt±ya paµibhantu tath±gatassa acchariy± abbhutadhamm±''ti {abbhut± dhamm±ti (?)}.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `sato sampaj±no, ±nanda, bodhisatto tusita½ k±ya½ upapajj²'ti. yampi, bhante, sato sampaj±no bodhisatto tusita½ k±ya½ upapajji ida½p±ha½ , bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `sato sampaj±no, ±nanda, bodhisatto tusite k±ye aµµh±s²'ti. yampi, bhante, sato sampaj±no bodhisatto tusite k±ye aµµh±si ida½p±ha½ {ida½paha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

200. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `y±vat±yuka½, ±nanda, bodhisatto tusite k±ye aµµh±s²'ti. yampi, bhante, y±vat±yuka½ bodhisatto tusite k±ye aµµh±si ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `sato sampaj±no, ±nanda, bodhisatto tusit±, k±y± cavitv± m±tukucchi½ okkam²'ti. yampi, bhante , sato sampaj±no bodhisatto tusit± k±y± cavitv± m±tukucchi½ okkami ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

201. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto tusit± k±y± cavitv± m±tukucchi½ okkamati, atha sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya appam±ºo u¼±ro obh±so loke p±tubhavati atikkammeva dev±na½ dev±nubh±va½. y±pi t± lokantarik± agh± asa½vut± andhak±r± andhak±ratimis±, yatthapime candimas³riy± eva½mahiddhik± eva½mah±nubh±v± ±bh±ya n±nubhonti tatthapi appam±ºo u¼±ro obh±so loke p±tubhavati atikkammeva dev±na½ dev±nubh±va½. yepi tattha satt± upapann± tepi tenobh±sena aññamañña½ sañj±nanti -- aññepi kira, bho, santi satt± idh³papann±ti. ayañca dasasahass² lokadh±tu saªkampati sampakampati sampavedhati appam±ºo ca u¼±ro obh±so loke p±tubhavati atikkammeva dev±na½ dev±nubh±va'nti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

202. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchi½ okkanto hoti, catt±ro devaputt± catuddisa½ ±rakkh±ya upagacchanti -- m± na½ bodhisatta½ v± bodhisattam±tara½ v± manusso v± amanusso v± koci v± viheµhes²'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

203. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchi½ okkanto hoti, pakatiy± s²lavat² bodhisattam±t± hoti virat± p±º±tip±t± virat± adinn±d±n± virat± k±mesumicch±c±r± virat± mus±v±d± virat± sur±merayamajjapam±daµµh±n±'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad± , ±nanda, bodhisatto m±tukucchi½ okkanto hoti, na bodhisattam±tu purisesu m±nasa½ uppajjati k±maguº³pasa½hita½, anatikkaman²y± ca bodhisattam±t± hoti kenaci purisena rattacitten±'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchi½ okkanto hoti, l±bhin² bodhisattam±t± hoti pañcanna½ k±maguº±na½. s± pañcahi k±maguºehi samappit± samaªg²bh³t± paric±ret²'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

204. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchi½ okkanto hoti, na bodhisattam±tu kocideva ±b±dho uppajjati; sukhin² bodhisattam±t± hoti akilantak±y±; bodhisattañca bodhisattam±t± tirokucchigata½ passati sabbaªgapaccaªga½ ah²nindriya½. seyyath±pi, ±nanda, maºi ve¼uriyo subho j±tim± aµµha½so suparikammakato. tatr±ssa sutta½ ±vuta½ n²la½ v± p²ta½ v± lohita½ v± od±ta½ v± paº¹usutta½ v±. tamena½ cakkhum± puriso hatthe karitv± paccavekkheyya -- aya½ kho maºi ve¼uriyo subho j±tim± aµµha½so suparikammakato, tatrida½ sutta½ ±vuta½ n²la½ v± p²ta½ v± lohita½ v± od±ta½ v± paº¹usutta½ v±ti. evameva kho, ±nanda, yad± bodhisatto m±tukucchi½ okkanto hoti , na bodhisattam±tu kocideva ±b±dho uppajjati; sukhin² bodhisattam±t± hoti akilantak±y±; bodhisattañca bodhisattam±t± tirokucchigata½ passati sabbaªgapaccaªga½ ah²nindriya'nti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

205. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `satt±haj±te, ±nanda, bodhisatte bodhisattam±t± k±la½ karoti, tusita½ k±ya½ upapajjat²'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yath± kho pan±nanda, aññ± itthik± nava v± dasa v± m±se gabbha½ kucchin± pariharitv± vij±yanti, na heva½ bodhisatta½ bodhisattam±t± vij±yati. daseva m±s±ni bodhisatta½ bodhisattam±t± kucchin± pariharitv± vij±yat²'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yath± kho pan±nanda, aññ± itthik± nisinn± v± nipann± v± vij±yanti, na heva½ bodhisatta½ bodhisattam±t± vij±yati. µhit±va bodhisatta½ bodhisattam±t± vij±yat²'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad± , ±nanda, bodhisatto m±tukucchimh± nikkhamati, dev± na½ paµhama½ paµiggaºhanti pacch± manuss±'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

206. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchimh± nikkhamati, appattova bodhisatto pathavi½ hoti, catt±ro na½ devaputt± paµiggahetv± m±tu purato µhapenti -- attaman±, devi, hohi; mahesakkho te putto uppanno'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchimh± nikkhamati, visadova nikkhamati amakkhito udena {uddena (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} amakkhito semhena amakkhito ruhirena amakkhito kenaci asucin± suddho visado {visuddho (sy±0)}. seyyath±pi, ±nanda, maºiratana½ k±sike vatthe nikkhitta½ neva maºiratana½ k±sika½ vattha½ makkheti n±pi k±sika½ vattha½ maºiratana½ makkheti. ta½ kissa hetu? ubhinna½ suddhatt±. evameva kho, ±nanda, yad± bodhisatto m±tukucchimh± nikkhamati, visadova nikkhamati amakkhito udena amakkhito semhena amakkhito ruhirena amakkhito kenaci asucin± suddho visado'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchimh± nikkhamati, dve udakassa dh±r± antalikkh± p±tubhavanti -- ek± s²tassa, ek± uºhassa; yena bodhisattassa udakakicca½ karonti m±tu c±'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

207. ``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `sampatij±to, ±nanda, bodhisatto samehi p±dehi pathaviya½ patiµµhahitv± uttar±bhimukho sattapadav²tih±rena gacchati, setamhi chatte anudh±riyam±ne, sabb± ca dis± viloketi, ±sabhiñca v±ca½ bh±sati -- aggohamasmi lokassa, jeµµhohamasmi lokassa, seµµhohamasmi lokassa. ayamantim± j±ti , natthi d±ni punabbhavo'ti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±remi.

``sammukh± meta½, bhante, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yad±, ±nanda, bodhisatto m±tukucchimh± nikkhamati, atha sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya appam±ºo u¼±ro obh±so loke p±tubhavati atikkammeva dev±na½ dev±nubh±va½. y±pi t± lokantarik± agh± asa½vut± andhak±r± andhak±ratimis± yatthapime candimas³riy± eva½mahiddhik± eva½mah±nubh±v± ±bh±ya n±nubhonti tatthapi appam±ºo u¼±ro obh±so loke p±tubhavati atikkammeva dev±na½ dev±nubh±va½. yepi tattha satt± upapann± tepi tenobh±sena aññamañña½ sañj±nanti -- aññepi kira, bho, santi satt± idh³papann±ti. ayañca dasasahass² lokadh±tu saªkampati sampakampati sampavedhati, appam±ºo ca u¼±ro obh±so loke p±tubhavati atikkammeva dev±na½ dev±nubh±va'nti. yampi, bhante...pe0... ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rem²''ti.

208. ``tasm±tiha tva½, ±nanda, idampi tath±gatassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rehi. idh±nanda, tath±gatassa vidit± vedan± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti; vidit± saññ± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti; vidit± vitakk± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. idampi kho, tva½, ±nanda, tath±gatassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±reh²''ti. ``yampi, bhante, bhagavato vidit± vedan± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti; vidit± saññ±... vidit± vitakk± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. ida½p±ha½, bhante, bhagavato acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rem²''ti.

idamavoca ±yasm± ±nando. samanuñño satth± ahosi; attaman± ca te bhikkh³ ±yasmato ±nandassa bh±sita½ abhinandunti.

acchariyaabbhutasutta½ niµµhita½ tatiya½.

4. b±kulasutta½

209. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ ±yasm± b±kulo {bakkulo (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. atha kho acelakassapo ±yasmato b±kulassa pur±ºagihisah±yo yen±yasm± b±kulo tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± b±kulena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho acelakassapo ±yasmanta½ b±kula½ etadavoca --

``k²vacira½ pabbajitosi, ±vuso b±kul±''ti? ``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitass±''ti. ``imehi pana te, ±vuso b±kula, as²tiy± vassehi katikkhattu½ methuno dhammo paµisevito''ti? ``na kho ma½, ±vuso kassapa, eva½ pucchitabba½ -- `imehi pana te, ±vuso b±kula, as²tiy± vassehi katikkhattu½ methuno dhammo paµisevito'ti. evañca kho ma½, ±vuso kassapa, pucchitabba½ -- `imehi pana te, ±vuso b±kula, as²tiy± vassehi katikkhattu½ k±masaññ± uppannapubb±'''ti? ( ) {(imehi pana te ±vuso bakkula as²tiyo vassehi katikkhattu½ k±masaññ± uppannapubb±ti.) (s²0 p²0)}

210. ``as²ti me, ±vuso , vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi k±masañña½ uppannapubba½. ya½p±yasm± b±kulo as²tiy± vassehi n±bhij±n±ti k±masañña½ uppannapubba½ idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema.

``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi by±p±dasañña½...pe0... vihi½s±sañña½ uppannapubba½. ya½p±yasm± b±kulo as²tiy± vassehi n±bhij±n±ti vihi½s±sañña½ uppannapubba½, idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema.

``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi k±mavitakka½ uppannapubba½. ya½p±yasm± b±kulo as²tiy± vassehi n±bhij±n±ti k±mavitakka½ uppannapubba½, idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema.

``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi by±p±davitakka½...pe0... vihi½s±vitakka½ uppannapubba½. ya½p±yasm± b±kulo as²tiy± vassehi n±bhij±n±ti vihi½s±vitakka½ uppannapubba½, idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema.

211. ``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi gahapatic²vara½ s±dit±. ya½p±yasm± b±kulo as²tiy± vassehi n±bhij±n±ti gahapatic²vara½ s±dit±, idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema.

``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi satthena c²vara½ chindit±. ya½p±yasm± b±kulo as²tiy± vassehi n±bhij±n±ti satthena c²vara½ chindit±...pe0... dh±rema.

``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi s³ciy± c²vara½ sibbit±...pe0... n±bhij±n±mi rajanena c²vara½ rajit±... n±bhij±n±mi kathine {kaµhine (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} c²vara½ sibbit±... n±bhij±n±mi sabrahmac±r²na½ c²varakamme vic±rit± {sabrahmac±r² c²varakamme by±p±rit± (s²0 p²0)} ... n±bhij±n±mi nimantana½ s±dit±... n±bhij±n±mi evar³pa½ citta½ uppannapubba½ -- `aho vata ma½ koci nimanteyy±'ti... n±bhij±n±mi antaraghare nis²dit±... n±bhij±n±mi antaraghare bhuñjit±... n±bhij±n±mi m±tug±massa anubyañjanaso nimitta½ gahet±... n±bhij±n±mi m±tug±massa dhamma½ desit± antamaso catuppadampi g±tha½... n±bhij±n±mi bhikkhunupassaya½ upasaªkamit±... n±bhij±n±mi bhikkhuniy± dhamma½ desit±... n±bhij±n±mi sikkham±n±ya dhamma½ desit±... n±bhij±n±mi s±maºeriy± dhamma½ desit±... n±bhij±n±mi pabb±jet±... n±bhij±n±mi upasamp±det±... n±bhij±n±mi nissaya½ d±t±... n±bhij±n±mi s±maºera½ upaµµh±pet±... n±bhij±n±mi jant±ghare nh±yit±... n±bhij±n±mi cuººena nh±yit±... n±bhij±n±mi sabrahmac±r²gattaparikamme vic±rit± {by±p±rit± (s²0 p²0)} ... n±bhij±n±mi ±b±dha½ uppannapubba½, antamaso gadd³hanamattampi... n±bhij±n±mi bhesajja½ upaharit±, antamaso haritakikhaº¹ampi... n±bhij±n±mi apassenaka½ apassayit±... n±bhij±n±mi seyya½ kappet±. ya½p±yasm±...pe0... dh±rema.

``as²ti me, ±vuso, vass±ni pabbajitassa n±bhij±n±mi g±mantasen±sane vassa½ upagant± . ya½p±yasm± b±kulo as²tiy± vassehi n±bhij±n±ti g±mantasen±sane vassa½ upagant±, idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema.

``satt±hameva kho aha½, ±vuso, saraºo raµµhapiº¹a½ bhuñji½; atha aµµhamiya½ aññ± udap±di. ya½p±yasm± b±kulo satt±hameva saraºo raµµhapiº¹a½ bhuñji; atha aµµhamiya½ aññ± udap±di idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema.

212. ``labheyy±ha½, ±vuso b±kula, imasmi½ dhammavinaye pabbajja½, labheyya½ upasampada''nti. alattha kho acelakassapo imasmi½ dhammavinaye pabbajja½, alattha upasampada½. acir³pasampanno pan±yasm± kassapo eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva -- yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½ -- brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vih±si. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti abbhaññ±si. aññataro kho pan±yasm± kassapo arahata½ ahosi.

atha kho ±yasm± b±kulo aparena samayena av±puraºa½ {ap±puraºa½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} ±d±ya vih±rena vih±ra½ upasaªkamitv± evam±ha -- ``abhikkamath±yasmanto, abhikkamath±yasmanto. ajja me parinibb±na½ bhavissat²''ti. ``ya½p±yasm± b±kulo av±puraºa½ ±d±ya vih±rena vih±ra½ upasaªkamitv± evam±ha -- `abhikkamath±yasmanto, abhikkamath±yasmanto; ajja me parinibb±na½ bhavissat²'ti, idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rema''.

±yasm± b±kulo majjhe bhikkhusaªghassa nisinnakova parinibb±yi. ``ya½p±yasm± b±kulo majjhe bhikkhusaªghassa nisinnakova parinibb±yi, idampi maya½ ±yasmato b±kulassa acchariya½ abbhutadhamma½ dh±rem±''ti.

b±kulasutta½ niµµhita½ catuttha½.

5. dantabh³misutta½

213. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena aciravato samaºuddeso araññakuµik±ya½ viharati. atha kho jayaseno r±jakum±ro jaªgh±vih±ra½ anucaªkamam±no anuvicaram±no yena aciravato samaºuddeso tenupasaªkami; upasaªkamitv± aciravatena samaºuddesena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho jayaseno r±jakum±ro aciravata½ samaºuddesa½ etadavoca --

``suta½ meta½, bho aggivessana -- `idha bhikkhu appamatto ±t±p² pahitatto viharanto phuseyya cittassa ekaggata'nti. `evameta½, r±jakum±ra, evameta½, r±jakum±ra. idha bhikkhu appamatto ±t±p² pahitatto viharanto phuseyya cittassa ekaggata'nti. `s±dhu me bhava½ aggivessano yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ deset³'ti. `na kho te aha½, r±jakum±ra, sakkomi yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ desetu½. ahañca hi te, r±jakum±ra, yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ deseyya½, tvañca me bh±sitassa attha½ na ±j±neyy±si; so mamassa kilamatho, s± mamassa vihes±'ti. `desetu me bhava½ aggivessano yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½. appevan±m±ha½ bhoto aggivessanassa bh±sitassa attha½ ±j±neyya'nti. `deseyya½ kho te aha½, r±jakum±ra, yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½. sace me tva½ bh±sitassa attha½ ±j±neyy±si, icceta½ kusala½; no ce me tva½ bh±sitassa attha½ ±j±neyy±si, yath±sake tiµµheyy±si, na ma½ tattha uttari½ paµipuccheyy±s²'ti. `desetu me bhava½ aggivessano yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½. sace aha½ bhoto aggivessanassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±mi {±j±neyy±mi (ka0)}, icceta½ kusala½; no ce aha½ bhoto aggivessanassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±mi, yath±sake tiµµhiss±mi {tiµµheyy±mi (ka0)}, n±ha½ tattha bhavanta½ aggivessana½ uttari½ paµipucchiss±m²'''ti.

214. atha kho aciravato samaºuddeso jayasenassa r±jakum±rassa yath±suta½ yath±pariyatta½ dhamma½ desesi. eva½ vutte, jayaseno r±jakum±ro aciravata½ samaºuddesa½ etadavoca -- ``aµµh±nameta½, bho aggivessana, anavak±so ya½ bhikkhu appamatto ±t±p² pahitatto viharanto phuseyya cittassa ekaggata''nti. atha kho jayaseno r±jakum±ro aciravatassa samaºuddesassa aµµh±natañca anavak±satañca pavedetv± uµµh±y±san± pakk±mi.

atha kho aciravato samaºuddeso acirapakkante jayasene r±jakum±re yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho aciravato samaºuddeso y±vatako ahosi jayasenena r±jakum±rena saddhi½ kath±sall±po ta½ sabba½ bhagavato ±rocesi.

eva½ vutte, bhagav± aciravata½ samaºuddesa½ etadavoca -- ``ta½ kutettha, aggivessana, labbh±. ya½ ta½ nekkhammena ñ±tabba½ nekkhammena daµµhabba½ nekkhammena pattabba½ nekkhammena sacchik±tabba½ ta½ vata jayaseno r±jakum±ro k±mamajjhe vasanto k±me paribhuñjanto k±mavitakkehi khajjam±no k±mapari¼±hena pari¹ayham±no k±mapariyesan±ya ussuko {ussukko (sabbattha)} ñassati v± dakkhati v± sacchi v± karissat²''ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

215. ``seyyath±pissu, aggivessana, dve hatthidamm± v± assadamm± v± godamm± v± sudant± suvin²t±, dve hatthidamm± v± assadamm± v± godamm± v± adant± avin²t±. ta½ ki½ maññasi, aggivessana, ye te dve hatthidamm± v± assadamm± v± godamm± v± sudant± suvin²t±, api nu te dant±va dantak±raºa½ gaccheyyu½, dant±va dantabh³mi½ samp±puºeyyu''nti? ``eva½, bhante''. ``ye pana te dve hatthidamm± v± assadamm± v± godamm± v± adant± avin²t±, api nu te adant±va dantak±raºa½ gaccheyyu½, adant±va dantabh³mi½ samp±puºeyyu½, seyyath±pi te dve hatthidamm± v± assadamm± v± godamm± v± sudant± suvin²t±''ti? ``no heta½, bhante''. ``evameva kho, aggivessana, ya½ ta½ nekkhammena ñ±tabba½ nekkhammena daµµhabba½ nekkhammena pattabba½ nekkhammena sacchik±tabba½ ta½ vata jayaseno r±jakum±ro k±mamajjhe vasanto k±me paribhuñjanto k±mavitakkehi khajjam±no k±mapari¼±hena pari¹ayham±no k±mapariyesan±ya ussuko ñassati v± dakkhati v± sacchi v± karissat²''ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

216. ``seyyath±pi , aggivessana, g±massa v± nigamassa v± avid³re mah±pabbato. tamena½ dve sah±yak± tamh± g±m± v± nigam± v± nikkhamitv± hatthavilaªghakena yena so pabbato tenupasaªkameyyu½; upasaªkamitv± eko sah±yako heµµh± pabbatap±de tiµµheyya, eko sah±yako uparipabbata½ ±roheyya. tamena½ heµµh± pabbatap±de µhito sah±yako uparipabbate µhita½ sah±yaka½ eva½ vedayya -- `ya½, samma, ki½ tva½ passasi uparipabbate µhito'ti? so eva½ vadeyya -- `pass±mi kho aha½, samma, uparipabbate µhito ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaº²r±maºeyyaka'''nti.

``so eva½ vadeyya -- `aµµh±na½ kho eta½, samma , anavak±so ya½ tva½ uparipabbate µhito passeyy±si ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaº²r±maºeyyaka'nti. tamena½ uparipabbate µhito sah±yako heµµhimapabbatap±da½ orohitv± ta½ sah±yaka½ b±h±ya½ gahetv± uparipabbata½ ±ropetv± muhutta½ ass±setv± eva½ vadeyya -- `ya½, samma, ki½ tva½ passasi uparipabbate µhito'ti? so eva½ vadeyya -- `pass±mi kho aha½, samma, uparipabbate µhito ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaº²r±maºeyyaka'''nti .

``so eva½ vadeyya -- `id±neva kho te, samma, bh±sita½ -- maya½ eva½ ±j±n±ma -- aµµh±na½ kho eta½ samma, anavak±so ya½ tva½ uparipabbate µhito passeyy±si ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaº²r±maºeyyaka'nti. id±neva ca pana te bh±sita½ maya½ eva½ ±j±n±ma -- `pass±mi kho aha½, samma, uparipabbate µhito ±r±mar±maºeyyaka½ vanar±maºeyyaka½ bh³mir±maºeyyaka½ pokkharaº²r±maºeyyaka'nti. so eva½ vadeyya -- `tath± hi pan±ha½, samma, imin± mahat± pabbatena ±vuto {±vaµo (s²0 aµµha0 p²0), ±vuµo (sy±0 ka½0 ka0)} daµµheyya½ n±ddasa'''nti.

``ato mahantatarena, aggivessana, avijj±khandhena jayaseno r±jakum±ro ±vuto nivuto {nivuµo (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} ophuµo {ovuto (s²0), ovuµo (sy±0 ka½0 p²0)} pariyonaddho. so vata ya½ ta½ nekkhammena ñ±tabba½ nekkhammena daµµhabba½ nekkhammena pattabba½ nekkhammena sacchik±tabba½ ta½ vata jayaseno r±jakum±ro k±mamajjhe vasanto k±me paribhuñjanto k±mavitakkehi khajjam±no k±mapari¼±hena pari¹ayham±no k±mapariyesan±ya ussuko ñassati v± dakkhati v± sacchi v± karissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati . sace kho ta½, aggivessana, jayasenassa r±jakum±rassa im± dve upam± paµibh±yeyyu½ {paµibh±seyyu½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, anacchariya½ te jayaseno r±jakum±ro pas²deyya, pasanno ca te pasann±k±ra½ kareyy±''ti. ``kuto pana ma½, bhante, jayasenassa r±jakum±rassa im± dve upam± paµibh±yissanti {paµibh±sissanti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} anacchariy± pubbe assutapubb±, seyyath±pi bhagavanta''nti?

217. ``seyyath±pi , aggivessana, r±j± khattiyo muddh±vasitto n±gavanika½ ±manteti -- `ehi tva½, samma n±gavanika, rañño n±ga½ abhiruhitv± n±gavana½ pavisitv± ±raññaka½ n±ga½ atipassitv± rañño n±gassa g²v±ya½ upanibandh±h²'ti. `eva½, dev±'ti kho, aggivessana, n±gavaniko rañño khattiyassa muddh±vasittassa paµissutv± rañño n±ga½ abhiruhitv± n±gavana½ pavisitv± ±raññaka½ n±ga½ atipassitv± rañño n±gassa g²v±ya½ upanibandhati. tamena½ rañño n±go abbhok±sa½ n²harati. ett±vat± kho, aggivessana, ±raññako n±go abbhok±sa½ gato hoti. etthagedh± {etagedh± (s²0 p²0)} hi, aggivessana, ±raññak± n±g± yadida½ -- n±gavana½. tamena½ n±gavaniko rañño khattiyassa muddh±vasittassa ±rocesi -- `abbhok±sagato kho {kho te (sy±0 ka½0 ka0)}, deva, ±raññako n±go'ti. atha kho aggivessana, tamena½ r±j± khattiyo muddh±vasitto hatthidamaka½ ±mantesi -- `ehi tva½, samma hatthidamaka, ±raññaka½ n±ga½ damay±hi ±raññak±nañceva s²l±na½ abhinimmadan±ya ±raññak±nañceva sarasaªkapp±na½ abhinimmadan±ya ±raññak±nañceva darathakilamathapari¼±h±na½ abhinimmadan±ya g±mante abhiram±pan±ya manussakantesu s²lesu sam±dapan±y±'''ti {sam±d±pan±y±ti (?)}.

```eva½ , dev±'ti kho, aggivessana, hatthidamako rañño khattiyassa muddh±vasittassa paµissutv± mahanta½ thambha½ pathaviya½ nikhaºitv± ±raññakassa n±gassa g²v±ya½ upanibandhati ±raññak±nañceva s²l±na½ abhinimmadan±ya ±raññak±nañceva sarasaªkapp±na½ abhinimmadan±ya ±raññak±nañceva darathakilamathapari¼±h±na½ abhinimmadan±ya g±mante abhiram±pan±ya manussakantesu s²lesu sam±dapan±ya. tamena½ hatthidamako y± s± v±c± nel± kaººasukh± peman²y± hadayaªgam± por² bahujanakant± bahujanaman±p± tath±r³p±hi v±c±hi samud±carati. yato kho, aggivessana, ±raññako n±go hatthidamakassa y± s± v±c± nel± kaººasukh± peman²y± hadayaªgam± por² bahujanakant± bahujanaman±p± tath±r³p±hi v±c±hi samud±cariyam±no suss³sati, sota½ odahati, aññ± citta½ upaµµh±peti; tamena½ hatthidamako uttari tiºagh±sodaka½ anuppavecchati.

``yato kho, aggivessana, ±raññako n±go hatthidamakassa tiºagh±sodaka½ paµiggaºh±ti, tatra hatthidamakassa eva½ hoti -- `j²vissati kho {nu kho (s²0 ka0)} d±ni ±raññako {rañño (s²0 p²0)} n±go'ti. tamena½ hatthidamako uttari k±raºa½ k±reti -- `±diya, bho, nikkhipa, bho'ti. yato kho, aggivessana, ±raññako n±go hatthidamakassa ±d±nanikkhepe vacanakaro hoti ov±dappaµikaro, tamena½ hatthidamako uttari k±raºa½ k±reti -- `abhikkama, bho, paµikkama, bho'ti. yato kho, aggivessana, ±raññako n±go hatthidamakassa abhikkamapaµikkamavacanakaro hoti ov±dappaµikaro, tamena½ hatthidamako uttari k±raºa½ k±reti -- `uµµhaha, bho, nis²da, bho'ti. yato kho, aggivessana, ±raññako n±go hatthidamakassa uµµh±nanisajj±ya vacanakaro hoti ov±dappaµikaro, tamena½ hatthidamako uttari ±neñja½ n±ma k±raºa½ k±reti, mahantassa phalaka½ soº¹±ya upanibandhati, tomarahattho ca puriso uparig²v±ya nisinno hoti, samantato ca tomarahatth± puris± pariv±retv± µhit± honti, hatthidamako ca d²ghatomarayaµµhi½ gahetv± purato µhito hoti. so ±neñja½ k±raºa½ k±riyam±no neva purime p±de copeti na pacchime p±de copeti, na purimak±ya½ copeti na pacchimak±ya½ copeti, na s²sa½ copeti, na kaººe copeti, na dante copeti , na naªguµµha½ copeti, na soº¹a½ copeti. so hoti ±raññako n±go khamo sattippah±r±na½ asippah±r±na½ usuppah±r±na½ sarapattappah±r±na½ {parasatthappah±r±na½ (s²0), parasattuppah±r±na½ (sy±0 ka½0 p²0)} bheripaºavava½sasaªkha¹iº¹imaninn±dasadd±na½ {bheripaºavasaªkhatiºavaninn±dasadd±na½ (p²0)} sabbavaªkadosanihitaninn²takas±vo r±j±raho r±jabhoggo rañño aªganteva saªkha½ gacchati.

218. ``evameva kho, aggivessana, idha tath±gato loke uppajjati araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±. so ima½ loka½ sadevaka½ sam±raka½ sabrahmaka½ sassamaºabr±hmaºi½ paja½ sadevamanussa½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedeti. so dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti. ta½ dhamma½ suº±ti gahapati v± gahapatiputto v± aññatarasmi½ v± kule pacc±j±to. so ta½ dhamma½ sutv± tath±gate saddha½ paµilabhati. so tena saddh±paµil±bhena samann±gato iti paµisañcikkhati -- `samb±dho ghar±v±so raj±patho, abbhok±so pabbajj±. nayida½ sukara½ ag±ra½ ajjh±vasat± ekantaparipuººa½ ekantaparisuddha½ saªkhalikhita½ brahmacariya½ caritu½. ya½n³n±ha½ kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajeyya'nti.

``so aparena samayena appa½ v± bhogakkhandha½ pah±ya mahanta½ v± bhogakkhandha½ pah±ya appa½ v± ñ±tiparivaµµa½ pah±ya mahanta½ v± ñ±tiparivaµµa½ pah±ya kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajati. ett±vat± kho, aggivessana, ariyas±vako abbhok±sagato hoti. etthagedh± hi, aggivessana, devamanuss± yadida½ -- pañca k±maguº±. tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, s²lav± hohi, p±timokkhasa½varasa½vuto vihar±hi ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhassu sikkh±pades³'''ti.

``yato kho, aggivessana, ariyas±vako s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu, tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, indriyesu guttadv±ro hohi, cakkhun± r³pa½ disv± m± nimittagg±h²...pe0... (yath± gaºakamoggall±nasuttante, eva½ vitth±retabb±ni.)

219. ``so ime pañca n²varaºe pah±ya cetaso upakkilese paññ±ya dubbal²karaºe k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. seyyath±pi, aggivessana, hatthidamako mahanta½ thambha½ pathaviya½ nikhaºitv± ±raññakassa n±gassa g²v±ya½ upanibandhati ±raññak±nañceva s²l±na½ abhinimmadan±ya ±raññak±nañceva sarasaªkapp±na½ abhinimmadan±ya ±raññak±nañceva darathakilamathapari¼±h±na½ abhinimmadan±ya g±mante abhiram±pan±ya manussakantesu s²lesu sam±dapan±ya; evameva kho, aggivessana, ariyas±vakassa ime catt±ro satipaµµh±n± cetaso upanibandhan± honti gehasit±nañceva s²l±na½ abhinimmadan±ya gehasit±nañceva sarasaªkapp±na½ abhinimmadan±ya gehasit±nañceva darathakilamathapari¼±h±na½ abhinimmadan±ya ñ±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya.

220. ``tamena½ tath±gato uttari½ vineti -- `ehi tva½, bhikkhu, k±ye k±y±nupass² vihar±hi , m± ca k±m³pasa½hita½ vitakka½ vitakkesi. vedan±su... citte... dhammesu dhamm±nupass² vihar±hi, m± ca k±m³pasa½hita½ vitakka½ vitakkes²'''ti.

``so vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½...pe0... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. so eva½ sam±hite citte parisuddhe pariyod±te anaªgaºe vigat³pakkilese mudubh³te kammaniye µhite ±neñjappatte pubbeniv±s±nussatiñ±º±ya citta½ abhininn±meti. so anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati, seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo...pe0... iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati.

221. ``so eva½ sam±hite citte parisuddhe pariyod±te anaªgaºe vigat³pakkilese mudubh³te kammaniye µhite ±neñjappatte satt±na½ cut³pap±tañ±º±ya citta½ abhininn±meti. so dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe, sugate duggate...pe0... yath±kamm³page satte paj±n±ti.

``so eva½ sam±hite citte parisuddhe pariyod±te anaªgaºe vigat³pakkilese mudubh³te kammaniye µhite ±neñjappatte ±sav±na½ khayañ±º±ya citta½ abhininn±meti. so `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti; `ime ±sav±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ ±savasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ ±savanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ ±savanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti. tassa eva½ j±nato eva½ passato k±m±sav±pi citta½ vimuccati, bhav±sav±pi citta½ vimuccati, avijj±sav±pi citta½ vimuccati. vimuttasmi½ vimuttamiti ñ±ºa½ hoti. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±ti.

``so hoti bhikkhu khamo s²tassa uºhassa jighacch±ya pip±s±ya ¹a½samakasav±t±tapasar²sapasamphass±na½ durutt±na½ dur±gat±na½ vacanapath±na½, uppann±na½ s±r²rik±na½ vedan±na½ dukkh±na½ tibb±na½ khar±na½ kaµuk±na½ as±t±na½ aman±p±na½ p±ºahar±na½ adhiv±sakaj±tiko hoti sabbar±gadosamohanihitaninn²takas±vo ±huneyyo p±huneyyo dakkhiºeyyo añjalikaraº²yo anuttara½ puññakkhetta½ lokassa.

222. ``mahallako cepi, aggivessana, rañño n±go adanto avin²to k±laªkaroti, `adantamaraºa½ {adanta½ maraºa½ (ka0)} mahallako rañño n±go k±laªkato'tveva saªkha½ gacchati; majjhimo cepi, aggivessana, rañño n±go. daharo cepi, aggivessana, rañño n±go adanto avin²to k±laªkaroti , `adantamaraºa½ daharo rañño n±go k±laªkato'tveva saªkha½ gacchati; evameva kho, aggivessana, thero cepi bhikkhu akh²º±savo k±laªkaroti, `adantamaraºa½ thero bhikkhu k±laªkato'tveva saªkha½ gacchati; majjhimo cepi, aggivessana, bhikkhu. navo cepi, aggivessana, bhikkhu akh²º±savo k±laªkaroti, `adantamaraºa½ navo bhikkhu k±laªkato'tveva saªkha½ gacchati.

``mahallako cepi, aggivessana, rañño n±go sudanto suvin²to k±laªkaroti, `dantamaraºa½ mahallako rañño n±go k±laªkato'tveva saªkha½ gacchati; majjhimo cepi, aggivessana, rañño n±go... daharo cepi, aggivessana, rañño n±go sudanto suvin²to k±laªkaroti, `dantamaraºa½ daharo rañño n±go k±laªkato'tveva saªkha½ gacchati; evameva kho, aggivessana, thero cepi bhikkhu kh²º±savo k±laªkaroti, `dantamaraºa½ thero bhikkhu k±laªkato'tveva saªkha½ gacchati; majjhimo cepi, aggivessana, bhikkhu. navo cepi, aggivessana, bhikkhu kh²º±savo k±laªkaroti, `dantamaraºa½ navo bhikkhu k±laªkato'tveva saªkha½ gacchat²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano aciravato samaºuddeso bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

dantabh³misutta½ niµµhita½ pañcama½.

6. bh³mijasutta½

223. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. atha kho ±yasm± bh³mijo pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena jayasenassa r±jakum±rassa nivesana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. atha kho jayaseno r±jakum±ro yen±yasm± bh³mijo tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± bh³mijena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho jayaseno r±jakum±ro ±yasmanta½ bh³mija½ etadavoca -- ``santi, bho bh³mija, eke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± {carati, abhabbo (s²0 p²0) evamuparipi ekavacaneneva dissati} phalassa adhigam±ya; an±sañcepi {±sañca an±sañca cepi (aµµha0)} karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±y±'ti. idha bhoto bh³mijassa satth± ki½v±d² {ki½v±d² ki½diµµh² (sy±0 ka½0 ka0)} kimakkh±y²''ti? ``na kho meta½, r±jakum±ra, bhagavato sammukh± suta½, sammukh± paµiggahita½. µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ bhagav± eva½ by±kareyya -- `±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya ; an±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya. ±sañcepi karitv± yoniso brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya ; an±sañcepi karitv± yoniso brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± yoniso brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± yoniso brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±y±'ti. na kho me ta½, r±jakum±ra, bhagavato sammukh± suta½, sammukh± paµiggahita½. µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ bhagav± eva½ by±kareyy±''ti. ``sace kho bhoto bh³mijassa satth± eva½v±d² {eva½v±d² eva½diµµh² (sy±0 ka½0 ka0)} evamakkh±y², addh± bhoto bh³mijassa satth± sabbesa½yeva puthusamaºabr±hmaº±na½ muddh±na½ {buddh±na½ (ka0) muddh±nantimuddha½, matthakanti attho} maññe ±hacca tiµµhat²''ti . atha kho jayaseno r±jakum±ro ±yasmanta½ bh³mija½ sakeneva th±lip±kena parivisi.

224. atha kho ±yasm± bh³mijo pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± bh³mijo bhagavanta½ etadavoca -- ``idh±ha½, bhante, pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena jayasenassa r±jakum±rassa nivesana½ tenupasaªkami½; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di½. atha kho, bhante, jayaseno r±jakum±ro yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± may± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho, bhante, jayaseno r±jakum±ro ma½ etadavoca -- `santi, bho bh³mija, eke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±y±'ti. `idha bhoto bh³mijassa satth± ki½v±d² kimakkh±y²'ti? eva½ vutte aha½, bhante, jayasena½ r±jakum±ra½ etadavoca½ -- `na kho me ta½, r±jakum±ra, bhagavato sammukh± suta½, sammukh± paµiggahita½. µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ bhagav± eva½ by±kareyya -- ±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± ayoniso brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya. ±sañcepi karitv± yoniso brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± yoniso brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±y±ti. na kho me ta½, r±jakum±ra, bhagavato sammukh± suta½, sammukh± paµiggahita½. µh±nañca kho eta½ vijjati ya½ bhagav± eva½ by±kareyy±'ti. `sace bhoto bh³mijassa satth± eva½v±d² evamakkh±y², addh± bhoto bh³mijassa satth± sabbesa½yeva puthusamaºabr±hmaº±na½ muddh±na½ maññe ±hacca tiµµhat²'ti. `kacc±ha½, bhante, eva½ puµµho eva½ by±karam±no vuttav±d² ceva bhagavato homi, na ca bhagavanta½ abh³tena abbh±cikkh±mi, dhammassa c±nudhamma½ by±karomi, na ca koci sahadhammiko v±d±nuv±do g±rayha½ µh±na½ ±gacchat²'''ti?

``taggha tva½, bh³mija, eva½ puµµho eva½ by±karam±no vuttav±d² ceva me hosi, na ca ma½ abh³tena abbh±cikkhasi, dhammassa c±nudhamma½ by±karosi, na ca koci sahadhammiko v±d±nuv±do g±rayha½ µh±na½ ±gacchati. ye hi keci, bh³mija, samaº± v± br±hmaº± v± micch±diµµhino micch±saªkapp± micch±v±c± micch±kammant± micch±±j²v± micch±v±y±m± micch±sat² micch±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

225. ``seyyath±pi, bh³mija, puriso telatthiko telagaves² telapariyesana½ caram±no v±lika½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya. ±sañcepi karitv± v±lika½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya, abhabbo telassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv± v±lika½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya, abhabbo telassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± v±lika½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya, abhabbo telassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± v±lika½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya, abhabbo telassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, telassa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± micch±diµµhino micch±saªkapp± micch±v±c± micch±kammant± micch±±j²v± micch±v±y±m± micch±sat² micch±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

``seyyath±pi , bh³mija, puriso kh²ratthiko kh²ragaves² kh²rapariyesana½ caram±no g±vi½ taruºavaccha½ vis±ºato ±viñcheyya {±viñjeyya (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. ±sañcepi karitv± g±vi½ taruºavaccha½ vis±ºato ±viñcheyya, abhabbo kh²rassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± g±vi½ taruºavaccha½ vis±ºato ±viñcheyya, abhabbo kh²rassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, kh²rassa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± micch±diµµhino...pe0... micch±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

226. ``seyyath±pi, bh³mija, puriso navan²tatthiko navan²tagaves² navan²tapariyesana½ caram±no udaka½ kalase ±siñcitv± matthena {manthena (s²0), mattena (ka0)} ±viñcheyya. ±sañcepi karitv± udaka½ kalase ±siñcitv± matthena ±viñcheyya, abhabbo navan²tassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± udaka½ kalase ±siñcitv± matthena ±viñcheyya, abhabbo navan²tassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, navan²tassa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± micch±diµµhino...pe0... micch±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

``seyyath±pi, bh³mija, puriso aggitthiko {aggatthiko (s²0)} aggigaves² aggipariyesana½ caram±no alla½ kaµµha½ sasneha½ uttar±raºi½ ±d±ya abhimantheyya {abhimattheyya (sy±0 ka½0 p²0 ka0)}. ±sañcepi karitv± alla½ kaµµha½ sasneha½ uttar±raºi½ ±d±ya abhimantheyya, abhabbo aggissa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± alla½ kaµµha½ sasneha½ uttar±raºi½ ±d±ya abhimantheyya, abhabbo aggissa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, aggissa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± micch±diµµhino...pe0... micch±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0...±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, abhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? ayoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya. ye hi keci, bh³mija, samaº± v± br±hmaº± v± samm±diµµhino samm±saªkapp± samm±v±c± samm±kammant± samm±±j²v± samm±v±y±m± samm±sat² samm±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

227. ``seyyath±pi, bh³mija, puriso telatthiko telagaves² telapariyesana½ caram±no tilapiµµha½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya. ±sañcepi karitv± tilapiµµha½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya, bhabbo telassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± tilapiµµha½ doºiy± ±kiritv± udakena paripphosaka½ paripphosaka½ p²¼eyya, bhabbo telassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, telassa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± samm±diµµhino...pe0... samm±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

``seyyath±pi, bh³mija, puriso kh²ratthiko kh²ragaves² kh²rapariyesana½ caram±no g±vi½ taruºavaccha½ thanato ±viñcheyya. ±sañcepi karitv± g±vi½ taruºavaccha½ thanato ±viñcheyya, bhabbo kh²rassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± g±vi½ taruºavaccha½ thanato ±viñcheyya, bhabbo kh²rassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, kh²rassa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± samm±diµµhino...pe0... samm±sam±dhino te ±sañcepi karitv±...pe0... an±sañcepi karitv±...pe0... ±sañca an±sañcepi karitv±...pe0... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

228. ``seyyath±pi, bh³mija, puriso navan²tatthiko navan²tagaves² navan²tapariyesana½ caram±no dadhi½ kalase ±siñcitv± matthena ±viñcheyya. ±sañcepi karitv± dadhi½ kalase ±siñcitv± matthena ±viñcheyya, bhabbo navan²tassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±... ±sañca an±sañcepi karitv±... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± dadhi½ kalase ±siñcitv± matthena ±viñcheyya, bhabbo navan²tassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, navan²tassa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± samm±diµµhino...pe0... samm±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv±... ±sañca an±sañcepi karitv± ... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

``seyyath±pi, bh³mija, puriso aggitthiko aggigaves² aggipariyesana½ caram±no sukkha½ kaµµha½ ko¼±pa½ uttar±raºi½ ±d±ya abhimantheyya; ( ) {(bhabbo aggissa adhigam±ya) (sabbattha)} ±sañcepi karitv±... an±sañcepi karitv±.. ±sañca an±sañcepi karitv±... nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± sukkha kaµµha½ ko¼±pa½ uttar±raºi½ ±d±ya abhimantheyya, bhabbo aggissa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, aggissa adhigam±ya. evameva kho, bh³mija, ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± samm±diµµhino...pe0... samm±sam±dhino te ±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; ±sañca an±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya; nev±sa½ n±n±sañcepi karitv± brahmacariya½ caranti, bhabb± phalassa adhigam±ya. ta½ kissa hetu? yoni hes±, bh³mija, phalassa adhigam±ya.

``sace kho ta½, bh³mija, jayasenassa r±jakum±rassa im± catasso upam± paµibh±yeyyu½ anacchariya½ te jayaseno r±jakum±ro pas²deyya, pasanno ca te pasann±k±ra½ kareyy±''ti. ``kuto pana ma½, bhante, jayasenassa r±jakum±rassa im± catasso upam± paµibh±yissanti anacchariy± pubbe assutapubb±, seyyath±pi bhagavanta''nti?

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± bh³mijo bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

bh³mijasutta½ niµµhita½ chaµµha½.

7. anuruddhasutta½

229. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho pañcakaªgo thapati aññatara½ purisa½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ambho purisa, yen±yasm± anuruddho tenupasaªkama; upasaªkamitv± mama vacanena ±yasmato anuruddhassa p±de siras± vand±hi {vand±hi, evañca vadehi (s²0 p²0)} -- `pañcakaªgo, bhante, thapati ±yasmato anuruddhassa p±de siras± vandat²'ti; evañca vadehi {evañca vadeti (s²0 p²0)} -- `adhiv±setu kira, bhante, ±yasm± anuruddho pañcakaªgassa thapatissa sv±tan±ya attacatuttho bhatta½; yena ca kira, bhante, ±yasm± anuruddho pagevatara½ ±gaccheyya; pañcakaªgo, bhante, thapati {pañcakaªgo thapati (s²0 p²0)} bahukicco bahukaraº²yo r±jakaraº²yen±'''ti. ``eva½, bhante''ti kho so puriso pañcakaªgassa thapatissa paµissutv± yen±yasm± anuruddho tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ anuruddha½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so puriso ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``pañcakaªgo, bhante, thapati ±yasmato anuruddhassa p±de siras± vandati, evañca vadeti -- `adhiv±setu kira, bhante, ±yasm± anuruddho pañcakaªgassa thapatissa sv±tan±ya attacatuttho bhatta½; yena ca kira, bhante, ±yasm± anuruddho pagevatara½ ±gaccheyya; pañcakaªgo, bhante, thapati bahukicco bahukaraº²yo r±jakaraº²yen±'''ti. adhiv±sesi kho ±yasm± anuruddho tuºh²bh±vena.

230. atha kho ±yasm± anuruddho tass± rattiy± accayena pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena pañcakaªgassa thapatissa nivesana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. atha kho pañcakaªgo thapati ±yasmanta½ anuruddha½ paº²tena kh±dan²yena bhojan²yena sahatth± santappesi sampav±resi. atha kho pañcakaªgo thapati ±yasmanta½ anuruddha½ bhutt±vi½ on²tapattap±ºi½ aññatara½ n²ca½ ±sana½ gahetv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho pañcakaªgo thapati ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca --

``idha ma½, bhante, ther± bhikkh³ upasaªkamitv± evam±ha½su -- `appam±ºa½, gahapati, cetovimutti½ bh±veh²'ti {appam±º± gahapati cetovimutti bh±vetabb±ti (ka0)}. ekacce ther± evam±ha½su -- `mahaggata½, gahapati, cetovimutti½ bh±veh²'ti. y± c±ya½, bhante, appam±º± cetovimutti y± ca mahaggat± cetovimutti -- ime dhamm± n±natth± ceva n±n±byañjan± ca, ud±hu ekatth± byañjanameva n±na''nti? ``tena hi, gahapati, ta½ yevettha paµibh±tu. apaººakante ito bhavissat²''ti. ``mayha½ kho, bhante, eva½ hoti -- `y± c±ya½ appam±º± cetovimutti y± ca mahaggat± cetovimutti ime dhamm± ekatth± byañjanameva n±na'''nti. ``y± c±ya½, gahapati, appam±º± cetovimutti y± ca mahaggat± cetovimutti ime dhamm± n±natth± ceva n±n±byañjan± ca . tadamin±peta½, gahapati, pariy±yena veditabba½ yath± ime dhamm± n±natth± ceva n±n±byañjan± ca''.

``katam± ca, gahapati, appam±º± cetovimutti? idha, gahapati, bhikkhu mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati, tath± dutiya½ tath± tatiya½ tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ mett±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±bajjhena pharitv± viharati. karuº±sahagatena cetas±... mudit±sahagatena cetas±... upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharati, tath± dutiya½ tath± tatiya½ tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ºena averena aby±bajjhena pharitv± viharati. aya½ vuccati, gahapati, appam±º± cetovimutti.

231. ``katam± ca, gahapati, mahaggat± cetovimutti? idha, gahapati, bhikkhu y±vat± eka½ rukkham³la½ mahaggatanti pharitv± adhimuccitv± viharati. aya½ vuccati, gahapati, mahaggat± cetovimutti. idha pana, gahapati, bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± rukkham³l±ni mahaggatanti pharitv± adhimuccitv± viharati. ayampi {aya½ (sy±0 ka½0 ka0)} vuccati, gahapati, mahaggat± cetovimutti. idha pana, gahapati, bhikkhu y±vat± eka½ g±makkhetta½ mahaggatanti pharitv± adhimuccitv± viharati. ayampi vuccati, gahapati, mahaggat± cetovimutti. idha pana, gahapati , bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± g±makkhett±ni mahaggatanti pharitv± adhimuccitv± viharati. ayampi vuccati, gahapati, mahaggat± cetovimutti. idha pana, gahapati, bhikkhu y±vat± eka½ mah±rajja½ mahaggatanti pharitv± adhimuccitv± viharati. ayampi vuccati, gahapati, mahaggat± cetovimutti. idha pana, gahapati, bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± mah±rajj±ni mahaggatanti pharitv± adhimuccitv± viharati. ayampi vuccati, gahapati, mahaggat± cetovimutti. idha pana, gahapati, bhikkhu y±vat± samuddapariyanta½ pathavi½ mahaggatanti pharitv± adhimuccitv± viharati. ayampi vuccati, gahapati, mahaggat± cetovimutti. imin± kho eta½, gahapati, pariy±yena veditabba½ yath± ime dhamm± n±natth± ceva n±n±byañjan± ca.

232. ``catasso kho im± gahapati, bhav³papattiyo. katam± catasso? idha, gahapati, ekacco `paritt±bh±'ti pharitv± adhimuccitv± viharati. so k±yassa bhed± para½ maraº± paritt±bh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjati. idha pana, gahapati, ekacco `appam±º±bh±'ti pharitv± adhimuccitv± viharati. so k±yassa bhed± para½ maraº± appam±º±bh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjati. idha pana, gahapati, ekacco `sa½kiliµµh±bh±'ti pharitv± adhimuccitv± viharati. so k±yassa bhed± para½ maraº± sa½kiliµµh±bh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjati. idha pana, gahapati, ekacco `parisuddh±bh±'ti pharitv± adhimuccitv± viharati. so k±yassa bhed± para½ maraº± parisuddh±bh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjati. im± kho, gahapati, catasso bhav³papattiyo.

``hoti kho so, gahapati, samayo, y± t± devat± ekajjha½ sannipatanti, t±sa½ ekajjha½ sannipatit±na½ vaººan±nattañhi kho paññ±yati no ca ±bh±n±natta½ . seyyath±pi, gahapati, puriso sambahul±ni telappad²p±ni eka½ ghara½ paveseyya. tesa½ eka½ ghara½ pavesit±na½ accin±nattañhi kho paññ±yetha, no ca ±bh±n±natta½; evameva kho, gahapati, hoti kho so samayo, y± t± devat± ekajjha½ sannipatanti t±sa½ ekajjha½ sannipatit±na½ vaººan±nattañhi kho paññ±yati, no ca ±bh±n±natta½.

``hoti kho so, gahapati, samayo, y± t± devat± tato vipakkamanti, t±sa½ tato vipakkamant²na½ vaººan±nattañceva paññ±yati ±bh±n±nattañca. seyyath±pi, gahapati, puriso t±ni sambahul±ni telappad²p±ni tamh± ghar± n²hareyya. tesa½ tato n²hat±na½ {n²harant±na½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} accin±nattañceva paññ±yetha ±bh±n±nattañca; evameva kho, gahapati, hoti kho so samayo, y± t± devat± tato vipakkamanti, t±sa½ tato vipakkamant²na½ vaººan±nattañceva paññ±yati ±bh±n±nattañca.

``na kho, gahapati, t±sa½ devat±na½ eva½ hoti -- `ida½ amh±ka½ niccanti v± dhuvanti v± sassata'nti v±, api ca yattha yattheva t± {y± (ka0)} devat± abhinivisanti tattha tattheva t± devat± abhiramanti. seyyath±pi, gahapati, makkhik±na½ k±jena v± piµakena v± har²yam±n±na½ na eva½ hoti -- `ida½ amh±ka½ niccanti v± dhuvanti v± sassata'nti v±, api ca yattha yattheva t± {y± (ka0)} makkhik± abhinivisanti tattha tattheva t± makkhik± abhiramanti; evameva kho, gahapati, t±sa½ devat±na½ na eva½ hoti -- `ida½ amh±ka½ niccanti v± dhuvanti v± sassata'nti v±, api ca yattha yattheva t± devat± abhinivisanti tattha tattheva t± devat± abhiramant²''ti.

233. eva½ vutte, ±yasm± sabhiyo kacc±no {kacc±yano (s²0)} ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``s±dhu, bhante anuruddha! atthi ca me ettha uttari½ paµipucchitabba½. y± t±, bhante, devat± ±bh± sabb± t± paritt±bh± ud±hu santettha ekacc± devat± appam±º±bh±''ti? ``tadaªgena kho, ±vuso kacc±na, santettha ekacc± devat± paritt±bh±, santi panettha ekacc± devat± appam±º±bh±''ti. ``ko nu kho, bhante anuruddha, hetu ko paccayo yena t±sa½ devat±na½ eka½ devanik±ya½ upapann±na½ santettha ekacc± devat± paritt±bh±, santi panettha ekacc± devat± appam±º±bh±''ti?

``tena h±vuso kacc±na, ta½yevettha paµipucchiss±mi. yath± te khameyya tath± na½ by±kareyy±si. ta½ ki½ maññasi, ±vuso kacc±na , yv±ya½ bhikkhu y±vat± eka½ rukkham³la½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati, yoc±ya½ {yop±ya½ (ka0)} bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± rukkham³l±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ katam± cittabh±van± mahaggatatar±''ti? ``yv±ya½, bhante, bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± rukkham³l±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- aya½ im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ mahaggatatar±''ti.

``ta½ ki½ maññasi, ±vuso kacc±na, yv±ya½ bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± rukkham³l±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati, yoc±ya½ bhikkhu y±vat± eka½ g±makkhetta½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ katam± cittabh±van± mahaggatatar±''ti? ``yv±ya½, bhante, bhikkhu y±vat± eka½ g±makkhetta½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- aya½ im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ mahaggatatar±''ti.

``ta½ ki½ maññasi, ±vuso kacc±na, yv±ya½ bhikkhu y±vat± eka½ g±makkhetta½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati, yoc±ya½ bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± g±makkhett±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ katam± cittabh±van± mahaggatatar±''ti? ``yv±ya½, bhante, bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± g±makkhett±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- aya½ im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ mahaggatatar±''ti.

``ta½ ki½ maññasi, ±vuso kacc±na, yv±ya½ bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± g±makkhett±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati, yoc±ya½ bhikkhu y±vat± eka½ mah±rajja½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ katam± cittabh±van± mahaggatatar±''ti? ``yv±ya½, bhante, bhikkhu y±vat± eka½ mah±rajja½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- aya½ im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ mahaggatatar±''ti.

``ta½ ki½ maññasi, ±vuso kacc±na, yv±ya½ bhikkhu y±vat± eka½ mah±rajja½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati, yoc±ya½ bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± mah±rajj±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ katam± cittabh±van± mahaggatatar±''ti? ``yv±ya½, bhante, bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± mah±rajj±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- aya½ im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ mahaggatatar±''ti.

``ta½ ki½ maññasi, ±vuso kacc±na, yv±ya½ bhikkhu y±vat± dve v± t²ºi v± mah±rajj±ni `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati, yoc±ya½ bhikkhu y±vat± samuddapariyanta½ pathavi½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ katam± cittabh±van± mahaggatatar±''ti? ``yv±ya½, bhante, bhikkhu y±vat± samuddapariyanta½ pathavi½ `mahaggata'nti pharitv± adhimuccitv± viharati -- aya½ im±sa½ ubhinna½ cittabh±van±na½ mahaggatatar±''ti? ``aya½ kho, ±vuso kacc±na, hetu aya½ paccayo, yena t±sa½ devat±na½ eka½ devanik±ya½ upapann±na½ santettha ekacc± devat± paritt±bh±, santi panettha ekacc± devat± appam±º±bh±''ti.

234. ``s±dhu, bhante anuruddha! atthi ca me ettha uttari½ paµipucchitabba½. y±vat± {y± t± (ka0)}, bhante, devat± ±bh± sabb± t± sa½kiliµµh±bh± ud±hu santettha ekacc± devat± parisuddh±bh±''ti? ``tadaªgena kho, ±vuso kacc±na, santettha ekacc± devat± sa½kiliµµh±bh±, santi panettha ekacc± devat± parisuddh±bh±''ti. ``ko nu kho, bhante, anuruddha, hetu ko paccayo, yena t±sa½ devat±na½ eka½ devanik±ya½ upapann±na½ santettha ekacc± devat± sa½kiliµµh±bh±, santi panettha ekacc± devat± parisuddh±bh±''ti?

``tena , h±vuso kacc±na, upama½ te kariss±mi. upam±yapidhekacce {upam±yamidhekacce (ka0)} viññ³ puris± bh±sitassa attha½ ±j±nanti. seyyath±pi, ±vuso kacc±na, telappad²passa jh±yato telampi aparisuddha½ vaµµipi aparisuddh±. so telassapi aparisuddhatt± vaµµiy±pi aparisuddhatt± andhandha½ viya jh±yati; evameva kho, ±vuso kacc±na, idhekacco bhikkhu `sa½kiliµµh±bh±'ti pharitv± adhimuccitv± viharati, tassa k±yaduµµhullampi na suppaµippassaddha½ hoti, thinamiddhampi na susam³hata½ hoti , uddhaccakukkuccampi na suppaµivin²ta½ hoti. so k±yaduµµhullassapi na suppaµippassaddhatt± thinamiddhassapi na susam³hatatt± uddhaccakukkuccassapi na suppaµivin²tatt± andhandha½ viya jh±yati. so k±yassa bhed± para½ maraº± sa½kiliµµh±bh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjati. seyyath±pi, ±vuso kacc±na, telappad²passa jh±yato telampi parisuddha½ vaµµipi parisuddh±. so telassapi parisuddhatt± vaµµiy±pi parisuddhatt± na andhandha½ viya jh±yati; evameva kho, ±vuso kacc±na, idhekacco bhikkhu `parisuddh±bh±'ti pharitv± adhimuccitv± viharati. tassa k±yaduµµhullampi suppaµippassaddha½ hoti, thinamiddhampi susam³hata½ hoti, uddhaccakukkuccampi suppaµivin²ta½ hoti. so k±yaduµµhullassapi suppaµippassaddhatt± thinamiddhassapi susam³hatatt± uddhaccakukkuccassapi suppaµivin²tatt± na andhandha½ viya jh±yati. so k±yassa bhed± para½ maraº± parisuddh±bh±na½ dev±na½ sahabyata½ upapajjati. aya½ kho, ±vuso kacc±na, hetu aya½ paccayo yena t±sa½ devat±na½ eka½ devanik±ya½ upapann±na½ santettha ekacc± devat± sa½kiliµµh±bh±, santi panettha ekacc± devat± parisuddh±bh±''ti.

235. eva½ vutte, ±yasm± sabhiyo kacc±no ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``s±dhu, bhante anuruddha! na, bhante, ±yasm± anuruddho evam±ha -- `eva½ me suta'nti v± `eva½ arahati bhavitu'nti v±; atha ca pana, bhante, ±yasm± anuruddho `evampi t± devat± , itipi t± devat±'tveva bh±sati. tassa mayha½, bhante, eva½ hoti -- `addh± ±yasmat± anuruddhena t±hi devat±hi saddhi½ sannivutthapubbañceva sallapitapubbañca s±kacch± ca sam±pajjitapubb±'''ti. ``addh± kho aya½, ±vuso kacc±na, ±sajja upan²ya v±c± bh±sit±, api ca te aha½ by±kariss±mi -- `d²gharatta½ kho me, ±vuso kacc±na, t±hi devat±hi saddhi½ sannivutthapubbañceva sallapitapubbañca s±kacch± ca sam±pajjitapubb±'''ti.

eva½ vutte, ±yasm± sabhiyo kacc±no pañcakaªga½ thapati½ etadavoca -- ``l±bh± te, gahapati, suladdha½ te, gahapati, ya½ tvañceva ta½ kaªkh±dhamma½ pah±si {pajahasi (ka0)}, mayañcima½ {yampima½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} dhammapariy±ya½ alatthamh± savan±y±''ti.

anuruddhasutta½ niµµhita½ sattama½.

8. upakkilesasutta½

236. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosambiya½ viharati ghosit±r±me. tena kho pana samayena kosambiya½ bhikkh³ bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti. atha kho aññataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``idha, bhante, kosambiya½ bhikkh³ bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti. s±dhu, bhante, bhagav± yena te bhikkh³ tenupasaªkamatu anukampa½ up±d±y±''ti. adhiv±sesi bhagav± tuºh²bh±vena. atha kho bhagav± yena te bhikkh³ tenupasaªkami; upasaªkamitv± te bhikkh³ etadavoca -- ``ala½, bhikkhave, m± bhaº¹ana½, m± kalaha½, m± viggaha½, m± viv±da''nti.

eva½ vutte, aññataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``±gametu, bhante! bhagav± dhammass±m²; appossukko, bhante, bhagav± diµµhadhammasukhavih±ra½ anuyutto viharatu; mayametena bhaº¹anena kalahena viggahena viv±dena paññ±yiss±m±''ti. dutiyampi kho bhagav± te bhikkh³ etadavoca -- ``ala½, bhikkhave, m± bhaº¹ana½, m± kalaha½, m± viggaha½, m± viv±da''nti. dutiyampi kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``±gametu, bhante! bhagav± dhammass±m²; appossukko, bhante, bhagav± diµµhadhammasukhavih±ra½ anuyutto viharatu; mayametena bhaº¹anena kalahena viggahena viv±dena paññ±yiss±m±''ti. tatiyampi kho bhagav± te bhikkh³ etadavoca -- ``ala½, bhikkhave, m± bhaº¹ana½, m± kalaha½, m± viggaha½, m± viv±da''nti. tatiyampi kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``±gametu, bhante, bhagav± dhammass±m²; appossukko, bhante, bhagav± diµµhadhammasukhavih±ra½ anuyutto viharatu; mayametena bhaº¹anena kalahena viggahena viv±dena paññ±yiss±m±''ti.

atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya kosambi½ piº¹±ya p±visi. kosambiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya µhitakova im± g±th± abh±si --

237.

``puthusaddo samajano, na b±lo koci maññatha.

saªghasmi½ bhijjam±nasmi½, n±ñña½ bhiyyo amaññaru½..

``parimuµµh± paº¹it±bh±s±, v±c±gocarabh±ºino.

y±vicchanti mukh±y±ma½, yena n²t± na ta½ vid³..

``akkocchi ma½ avadhi ma½, ajini ma½ ah±si me.

ye ca ta½ upanayhanti, vera½ tesa½ na sammati..

``akkocchi ma½ avadhi ma½, ajini ma½ ah±si me.

ye ca ta½ nupanayhanti, vera½ tes³pasammati..

``na hi verena ver±ni, sammant²dha kud±cana½.

averena ca sammanti, esa dhammo sanantano..

``pare ca na vij±nanti, mayamettha yam±mase.

ye ca tattha vij±nanti, tato sammanti medhag±..

``aµµhicchinn± p±ºahar±, gavassadhanah±rino.

raµµha½ vilumpam±n±na½, tesampi hoti saªgati.

kasm± tumh±ka½ no siy±..

``sace labhetha nipaka½ sah±ya½,

saddhi½ cara½ s±dhuvih±ri dh²ra½.

abhibhuyya sabb±ni parissay±ni,

careyya tenattamano sat²m±..

``no ce labhetha nipaka½ sah±ya½,

saddhi½ cara½ s±dhuvih±ri dh²ra½.

r±j±va raµµha½ vijita½ pah±ya,

eko care m±taªgaraññeva n±go..

``ekassa carita½ seyyo, natthi b±le sah±yat±.

eko care na ca p±p±ni kayir±,

appossukko m±taªgaraññeva n±go''ti..

238. atha kho bhagav± µhitakova im± g±th± bh±sitv± yena b±lakaloºak±rag±mo {b±lakaloºakag±mo (ka0), tath± vinayepi} tenupasaªkami. tena kho pana samayena ±yasm± bhagu b±lakaloºak±rag±me viharati. addas± kho ±yasm± bhagu bhagavanta½ d³ratova ±gacchanta½. disv±na ±sana½ paññapesi udakañca p±d±na½ dhovana½ {udakañca p±d±na½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. nis²di bhagav± paññatte ±sane. nisajja p±de pakkh±lesi. ±yasm±pi kho bhagu bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ bhagu½ bhagav± etadavoca -- ``kacci, bhikkhu, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½, kacci piº¹akena na kilamas²''ti? ``khaman²ya½ bhagav±, y±pan²ya½ bhagav±, na c±ha½, bhante, piº¹akena kilam±m²''ti. atha kho bhagav± ±yasmanta½ bhagu½ dhammiy± kath±ya sandassetv± sam±dapetv± samuttejetv± sampaha½setv± uµµh±y±san± yena p±c²nava½sad±yo tenupasaªkami.

tena kho pana samayena ±yasm± ca anuruddho ±yasm± ca nandiyo {bhaddiyo (ma0 ni0 2.166 na¼akap±ne} ±yasm± ca kimilo {kimbilo (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} p±c²nava½sad±ye viharanti. addas± kho d±yap±lo bhagavanta½ d³ratova ±gacchanta½. disv±na bhagavanta½ etadavoca -- ``m±, mah±samaºa, eta½ d±ya½ p±visi. santettha tayo kulaputt± attak±mar³p± viharanti. m± tesa½ aph±sumak±s²''ti. assosi kho ±yasm± anuruddho d±yap±lassa bhagavat± saddhi½ mantayam±nassa. sutv±na d±yap±la½ etadavoca -- ``m±, ±vuso d±yap±la, bhagavanta½ v±resi. satth± no bhagav± anuppatto''ti.

239. atha kho ±yasm± anuruddho yen±yasm± ca nandiyo yen±yasm± ca kimilo tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmantañca nandiya½ ±yasmantañca kimila½ etadavoca -- ``abhikkamath±yasmanto, abhikkamath±yasmanto, satth± no bhagav± anuppatto''ti. atha kho ±yasm± ca anuruddho ±yasm± ca nandiyo ±yasm± ca kimilo bhagavanta½ paccuggantv± eko bhagavato pattac²vara½ paµiggahesi, eko ±sana½ paññapesi, eko p±dodaka½ upaµµhapesi. nis²di bhagav± paññatte ±sane. nisajja p±de pakkh±lesi. tepi kho ±yasmanto bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ anuruddha½ bhagav± etadavoca -- ``kacci vo, anuruddh±, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½, kacci piº¹akena na kilamath±''ti? ``khaman²ya½ bhagav±, y±pan²ya½ bhagav±, na ca maya½, bhante, piº¹akena kilam±m±''ti. ``kacci pana vo, anuruddh±, samagg± sammodam±n± avivadam±n± kh²rodak²bh³t± aññamañña½ piyacakkh³hi sampassant± viharath±''ti? ``taggha maya½, bhante, samagg± sammodam±n± avivadam±n± kh²rodak²bh³t± aññamañña½ piyacakkh³hi sampassant± vihar±m±''ti. ``yath± katha½ pana tumhe, anuruddh±, samagg± sammodam±n± avivadam±n± kh²rodak²bh³t± aññamañña½ piyacakkh³hi sampassant± viharath±''ti? ``idha mayha½, bhante, eva½ hoti -- `l±bh± vata me, suladdha½ vata me yoha½ evar³pehi sabrahmac±r²hi saddhi½ vihar±m²'ti. tassa mayha½, bhante, imesu ±yasmantesu metta½ k±yakamma½ paccupaµµhita½ ±vi ceva raho ca, metta½ vac²kamma½ paccupaµµhita½ ±vi ceva raho ca, metta½ manokamma½ paccupaµµhita½ ±vi ceva raho ca. tassa, mayha½, bhante, eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ saka½ citta½ nikkhipitv± imesa½yeva ±yasmant±na½ cittassa vasena vatteyya'nti. so kho aha½, bhante, saka½ citta½ nikkhipitv± imesa½yeva ±yasmant±na½ cittassa vasena vatt±mi. n±n± hi kho no, bhante, k±y±, ekañca pana maññe citta''nti.

±yasm±pi kho nandiyo...pe0... ±yasm±pi kho kimilo bhagavanta½ etadavoca -- ``mayhampi kho, bhante, eva½ hoti -- `l±bh± vata me, suladdha½ vata me yoha½ evar³pehi sabrahmac±r²hi saddhi½ vihar±m²'ti. tassa mayha½, bhante, imesu ±yasmantesu metta½ k±yakamma½ paccupaµµhita½ ±vi ceva raho ca, metta½ vac²kamma½ paccupaµµhita½ ±vi ceva raho ca, metta½ manokamma½ paccupaµµhita½ ±vi ceva raho ca. tassa mayha½, bhante, eva½ hoti -- `ya½n³n±ha½ saka½ citta½ nikkhipitv± imesa½yeva ±yasmant±na½ cittassa vasena vatteyya'nti. so kho aha½, bhante, saka½ citta½ nikkhipitv± imesa½yeva ±yasmant±na½ cittassa vasena vatt±mi. n±n± hi kho no, bhante, k±y±, ekañca pana maññe cittanti. eva½ kho maya½, bhante, samagg± sammodam±n± avivadam±n± kh²rodak²bh³t± aññamañña½ piyacakkh³hi sampassant± vihar±m±''ti.

240. ``s±dhu, s±dhu, anuruddh±! kacci pana vo, anuruddh±, appamatt± ±t±pino pahitatt± viharath±''ti? ``taggha maya½, bhante, appamatt± ±t±pino pahitatt± vihar±m±''ti. ``yath± katha½ pana tumhe, anuruddh±, appamatt± ±t±pino pahitatt± viharath±''ti? ``idha, bhante, amh±ka½ yo paµhama½ g±mato piº¹±ya paµikkamati, so ±san±ni paññapeti, p±n²ya½ paribhojan²ya½ upaµµh±peti, avakk±rap±ti½ upaµµh±peti. yo pacch± g±mato piº¹±ya paµikkamati -- sace hoti bhutt±vaseso, sace ±kaªkhati, bhuñjati; no ce ±kaªkhati, appaharite v± cha¹¹eti ap±ºake v± udake opil±peti -- so ±san±ni paµis±meti, p±n²ya½ paribhojan²ya½ paµis±meti, avakk±rap±ti½ dhovitv± paµis±meti, bhattagga½ sammajjati. yo passati p±n²yaghaµa½ v± paribhojan²yaghaµa½ v± vaccaghaµa½ v± ritta½ tuccha½ so upaµµh±peti. sacassa hoti avisayha½, hatthavik±rena dutiya½ ±mantetv± hatthavilaªghakena upaµµh±pema {upaµµhapeti (s²0)}, na tveva maya½, bhante, tappaccay± v±ca½ bhind±ma. pañc±hika½ kho pana maya½, bhante, sabbaratti½ dhammiy± kath±ya sannis²d±ma. eva½ kho maya½, bhante, appamatt± ±t±pino pahitatt± vihar±m±''ti.

241. ``s±dhu, s±dhu, anuruddh±! atthi pana vo, anuruddh±, eva½ appamatt±na½ ±t±p²na½ pahitatt±na½ viharata½ uttarimanussadhamm± alamariyañ±ºadassanaviseso adhigato ph±suvih±ro''ti? ``idha maya½, bhante, appamatt± ±t±pino pahitatt± viharant± obh±sañceva sañj±n±ma dassanañca r³p±na½. so kho pana no obh±so nacirasseva antaradh±yati dassanañca r³p±na½; tañca nimitta½ nappaµivijjh±m±''ti.

``ta½ kho pana vo, anuruddh±, nimitta½ paµivijjhitabba½. ahampi suda½, anuruddh±, pubbeva sambodh± anabhisambuddho bodhisattova sam±no obh±sañceva sañj±n±mi dassanañca r³p±na½. so kho pana me obh±so nacirasseva antaradh±yati dassanañca r³p±na½. tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo yena me obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na'nti? tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `vicikicch± kho me udap±di, vicikicch±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissat²'''ti.

``so kho aha½, anuruddh±, appamatto ±t±p² pahitatto viharanto obh±sañceva sañj±n±mi dassanañca r³p±na½. so kho pana me obh±so nacirasseva antaradh±yati dassanañca r³p±na½. tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo yena me obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na'nti? tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `amanasik±ro kho me udap±di, amanasik±r±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati na amanasik±ro'''ti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `thinamiddha½ kho me udap±di, thinamiddh±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati na amanasik±ro na thinamiddha'''nti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `chambhitatta½ kho me udap±di, chambhitatt±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. seyyath±pi, anuruddh±, puriso addh±namaggappaµipanno, tassa ubhatopasse vaµµak± {vadhak± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} uppateyyu½, tassa tatonid±na½ chambhitatta½ uppajjeyya; evameva kho me, anuruddh±, chambhitatta½ udap±di, chambhitatt±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati na amanasik±ro na thinamiddha½ na chambhitatta'''nti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `uppila½ {ubbilla½ (s²0 p²0), ubbila½ (sy±0 ka½0)} kho me udap±di, uppil±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½ . seyyath±pi, anuruddh±, puriso eka½ nidhimukha½ gavesanto sakideva pañcanidhimukh±ni adhigaccheyya, tassa tatonid±na½ uppila½ uppajjeyya; evameva kho me, anuruddh±, uppila½ udap±di, uppil±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati, na amanasik±ro, na thinamiddha½, na chambhitatta½, na uppila'''nti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `duµµhulla½ kho me udap±di, duµµhull±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati, na amanasik±ro, na thinamiddha½, na chambhitatta½, na uppila½, na duµµhulla'''nti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `acc±raddhav²riya½ kho me udap±di, acc±raddhav²riy±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. seyyath±pi, anuruddh±, puriso ubhohi hatthehi vaµµaka½ g±¼ha½ gaºheyya, so tattheva patameyya {matameyya (bah³su) pa + ta½ + eyya = patameyya-iti padavibh±go}; evameva kho me, anuruddh±, acc±raddhav²riya½ udap±di, acc±raddhav²riy±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati, na amanasik±ro, na thinamiddha½, na chambhitatta½, na uppila½, na duµµhulla½, na acc±raddhav²riya'''nti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `atil²nav²riya½ kho me udap±di , atil²nav²riy±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. seyyath±pi, anuruddh±, puriso vaµµaka½ sithila½ gaºheyya, so tassa hatthato uppateyya; evameva kho me, anuruddh±, atil²nav²riya½ udap±di, atil²nav²riy±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati, na amanasik±ro, na thinamiddha½, na chambhitatta½, na uppila½, na duµµhulla½, na acc±raddhav²riya½, na atil²nav²riya'''nti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `abhijapp± kho me udap±di, abhijapp±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati, na amanasik±ro, na thinamiddha½, na chambhitatta½, na uppila½, na duµµhulla½, na acc±raddhav²riya½, na atil²nav²riya½, na abhijapp±'''ti.

``so kho aha½, anuruddh±...pe0... tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `n±nattasaññ± kho me udap±di, n±nattasaññ±dhikaraºañca pana me sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati, na amanasik±ro, na thinamiddha½, na chambhitatta½, na uppila½, na duµµhulla½, na acc±raddhav²riya½, na atil²nav²riya½, na abhijapp±, na n±nattasaññ±'''ti.

``so kho aha½, anuruddh±, appamatto ±t±p² pahitatto viharanto obh±sañceva sañj±n±mi dassanañca r³p±na½. so kho pana me obh±so nacirasseva antaradh±yati dassanañca r³p±na½. tassa mayha½ anuruddh± etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo yena me obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na'nti. tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `atinijjh±yitatta½ kho me r³p±na½ udap±di, atinijjh±yitatt±dhikaraºañca pana me r³p±na½ sam±dhi cavi. sam±dhimhi cute obh±so antaradh±yati dassanañca r³p±na½. soha½ tath± kariss±mi yath± me puna na vicikicch± uppajjissati, na amanasik±ro, na thinamiddha½, na chambhitatta½, na uppila½, na duµµhulla½, na acc±raddhav²riya½, na atil²nav²riya½, na abhijapp±, na n±nattasaññ±, na atinijjh±yitatta½ r³p±na'''nti.

242. ``so kho aha½, anuruddh±, `vicikicch± cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± vicikiccha½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `amanasik±ro cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± amanasik±ra½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `thinamiddha½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± thinamiddha½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `chambhitatta½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± chambhitatta½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `uppila½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± uppila½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `duµµhulla½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± duµµhulla½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `acc±raddhav²riya½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± acc±raddhav²riya½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `atil²nav²riya½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± atil²nav²riya½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `abhijapp± cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± abhijappa½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `n±nattasaññ± cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± n±nattasañña½ cittassa upakkilesa½ pajahi½, `atinijjh±yitatta½ r³p±na½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± atinijjh±yitatta½ r³p±na½ cittassa upakkilesa½ pajahi½.

243. ``so kho aha½, anuruddh±, appamatto ±t±p² pahitatto viharanto obh±sañhi kho sañj±n±mi, na ca r³p±ni pass±mi; r³p±ni hi kho pass±mi, na ca obh±sa½ sañj±n±mi -- `kevalampi ratti½, kevalampi diva½ {divasa½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, kevalampi rattindiva½' {rattidiva½ (ka0)}. tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo yv±ha½ obh±sañhi kho sañj±n±mi na ca r³p±ni pass±mi; r³p±ni hi kho {kho tasmi½ samaye (s²0 ka0)} pass±mi na ca obh±sa½ sañj±n±mi -- kevalampi ratti½, kevalampi diva½, kevalampi rattindiva'nti. tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `yasmiñhi kho aha½ samaye r³panimitta½ amanasikaritv± obh±sanimitta½ manasi karomi, obh±sañhi kho tasmi½ samaye sañj±n±mi, na ca r³p±ni pass±mi. yasmi½ pan±ha½ samaye obh±sanimitta½ amanasikaritv± r³panimitta½ manasi karomi, r³p±ni hi kho tasmi½ samaye pass±mi na ca obh±sa½ sañj±n±mi -- kevalampi ratti½, kevalampi diva½, kevalampi rattindiva'''nti.

``so kho aha½, anuruddh±, appamatto ±t±p² pahitatto viharanto parittañceva obh±sa½ sañj±n±mi, paritt±ni ca r³p±ni pass±mi; appam±ºañceva obh±sa½ sañj±n±mi, appam±º±ni ca r³p±ni pass±mi -- kevalampi ratti½, kevalampi diva½, kevalampi rattindiva½. tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `ko nu kho hetu ko paccayo yv±ha½ parittañceva obh±sa½ sañj±n±mi, paritt±ni ca r³p±ni pass±mi ; appam±ºañceva obh±sa½ sañj±n±mi, appam±º±ni ca r³p±ni pass±mi -- kevalampi ratti½, kevalampi diva½, kevalampi rattindiva'nti. tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `yasmi½ kho me samaye paritto sam±dhi hoti, paritta½ me tasmi½ samaye cakkhu hoti. soha½ parittena cakkhun± parittañceva obh±sa½ sañj±n±mi, paritt±ni ca r³p±ni pass±mi. yasmi½ pana me samaye appam±ºo sam±dhi hoti, appam±ºa½ me tasmi½ samaye cakkhu hoti. soha½ appam±ºena cakkhun± appam±ºañceva obh±sa½ sañj±n±mi, appam±º±ni ca r³p±ni pass±mi -- kevalampi ratti½, kevalampi diva½, kevalampi rattindiva'''nti.

244. yato kho me , anuruddh±, `vicikicch± cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± vicikicch± cittassa upakkileso pah²no ahosi, `amanasik±ro cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± amanasik±ro cittassa upakkileso pah²no ahosi, `thinamiddha½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± thinamiddha½ cittassa upakkileso pah²no ahosi, `chambhitatta½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± chambhitatta½ cittassa upakkileso pah²no ahosi, `uppila½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± uppila½ cittassa upakkileso pah²no ahosi, `duµµhulla½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± duµµhulla½ cittassa upakkileso pah²no ahosi, `acc±raddhav²riya½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± acc±raddhav²riya½ cittassa upakkileso pah²no ahosi, `atil²nav²riya½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± atil²nav²riya½ cittassa upakkileso pah²no ahosi, `abhijapp± cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± abhijapp± cittassa upakkileso pah²no ahosi, `n±nattasaññ± cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± n±nattasaññ± cittassa upakkileso pah²no ahosi, `atinijjh±yitatta½ r³p±na½ cittassa upakkileso'ti -- iti viditv± atinijjh±yitatta½ r³p±na½ cittassa upakkileso pah²no ahosi.

245. ``tassa mayha½, anuruddh±, etadahosi -- `ye kho me cittassa upakkiles± te me pah²n±. handa, d±n±ha½ tividhena sam±dhi½ bh±vem²'ti {bh±vesinti (s²0 sy±0 ka½0)}. so kho aha½, anuruddh±, savitakkampi savic±ra½ sam±dhi½ bh±vesi½ {bh±vemi (ka0)}, avitakkampi vic±ramatta½ sam±dhi½ bh±vesi½, avitakkampi avic±ra½ sam±dhi½ bh±vesi½, sapp²tikampi sam±dhi½ bh±vesi½, nipp²tikampi sam±dhi½ bh±vesi½, s±tasahagatampi sam±dhi½ bh±vesi½, upekkh±sahagatampi sam±dhi½ bh±vesi½. yato kho me, anuruddh±, savitakkopi savic±ro sam±dhi bh±vito ahosi, avitakkopi vic±ramatto sam±dhi bh±vito ahosi, avitakkopi avic±ro sam±dhi bh±vito ahosi, sapp²tikopi sam±dhi bh±vito ahosi, nipp²tikopi sam±dhi bh±vito ahosi, s±tasahagatopi sam±dhi bh±vito ahosi, upekkh±sahagatopi sam±dhi bh±vito ahosi. ñ±ºañca pana me dassana½ udap±di, akupp± me cetovimutti. ayamantim± j±ti, natthi d±ni punabbhavo''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± anuruddho bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

upakkilesasutta½ niµµhita½ aµµhama½.

9. b±lapaº¹itasutta½

246. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``t²ºim±ni, bhikkhave, b±lassa b±lalakkhaº±ni b±lanimitt±ni b±l±pad±n±ni. katam±ni t²ºi? idha, bhikkhave, b±lo duccintitacint² ca hoti dubbh±sitabh±s² ca dukkaµakammak±r² ca. no ceta½ {no ceda½ (sa½0 ni0 3.27-28)}, bhikkhave, b±lo duccintitacint² ca abhavissa dubbh±sitabh±s² ca dukkaµakammak±r² ca kena na½ {na tena na½ (ka0), na na½ (?)} paº¹it± j±neyyu½ -- `b±lo aya½ bhava½ asappuriso'ti? yasm± ca kho, bhikkhave, b±lo duccintitacint² ca hoti dubbh±sitabh±s² ca dukkaµakammak±r² ca tasm± na½ paº¹it± j±nanti -- `b±lo aya½ bhava½ asappuriso'ti. sa kho so, bhikkhave, b±lo tividha½ diµµheva dhamme dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti. sace, bhikkhave, b±lo sabh±ya½ v± nisinno hoti, rathik±ya {rathiy±ya (bah³su)} v± nisinno hoti, siªgh±µake v± nisinno hoti; tatra ce jano tajja½ tass±ruppa½ katha½ manteti. sace, bhikkhave, b±lo p±º±tip±t² hoti, adinn±d±y² hoti, k±mesumicch±c±r² hoti, mus±v±d² hoti, sur±merayamajjapam±daµµh±y² hoti, tatra, bhikkhave, b±lassa eva½ hoti -- `ya½ kho jano tajja½ tass±ruppa½ katha½ manteti, sa½vijjanteva te {sa½vijjante te ca (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} dhamm± mayi, ahañca tesu dhammesu sandiss±m²'ti. ida½, bhikkhave, b±lo paµhama½ diµµheva dhamme dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti.

247. ``puna capara½, bhikkhave, b±lo passati r±j±no cora½ ±guc±ri½ gahetv± vividh± kammak±raº± k±rente -- kas±hipi t±¼ente vettehipi t±¼ente addhadaº¹akehipi t±¼ente hatthampi chindante p±dampi chindante hatthap±dampi chindante kaººampi chindante n±sampi chindante kaººan±sampi chindante bilaªgath±likampi karonte saªkhamuº¹ikampi karonte r±humukhampi karonte jotim±likampi karonte hatthapajjotikampi karonte erakavattikampi karonte c²rakav±sikampi karonte eºeyyakampi karonte ba¼isama½sikampi karonte kah±paºikampi karonte kh±r±patacchikampi {kh±r±paµicchakampi (ka0)} karonte palighaparivattikampi karonte pal±lap²µhakampi {pal±lapiµµhakampi (p²0)} karonte tattenapi telena osiñcante sunakhehipi kh±d±pente j²vantampi s³le utt±sente asin±pi s²sa½ chindante. tatra, bhikkhave, b±lassa eva½ hoti -- `yath±r³p±na½ kho p±pak±na½ kamm±na½ hetu r±j±no cora½ ±guc±ri½ gahetv± vividh± kammak±raº± k±renti -- kas±hipi t±¼enti...pe0... asin±pi s²sa½ chindanti; sa½vijjanteva te dhamm± mayi, ahañca tesu dhammesu sandiss±mi. ma½ cepi r±j±no {sace mampi (ka0)} j±neyyu½, mampi r±j±no gahetv± vividh± kammak±raº± k±reyyu½ -- kas±hipi t±¼eyyu½...pe0... j²vantampi s³le utt±seyyu½, asin±pi s²sa½ chindeyyu'nti. idampi, bhikkhave, b±lo dutiya½ diµµheva dhamme dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti.

248. ``puna capara½, bhikkhave, b±la½ p²µhasam±r³¼ha½ v± mañcasam±r³¼ha½ v± cham±ya½ {cham±ya (s²0 p²0)} v± sem±na½, y±nissa pubbe p±pak±ni kamm±ni kat±ni k±yena duccarit±ni v±c±ya duccarit±ni manas± duccarit±ni t±nissa tamhi samaye olambanti ajjholambanti abhippalambanti. seyyath±pi, bhikkhave, mahata½ pabbatak³µ±na½ ch±y± s±yanhasamaya½ pathaviy± olambanti ajjholambanti abhippalambanti; evameva kho, bhikkhave, b±la½ p²µhasam±r³¼ha½ v± mañcasam±r³¼ha½ v± cham±ya½ v± sem±na½, y±nissa pubbe p±pak±ni kamm±ni kat±ni k±yena duccarit±ni v±c±ya duccarit±ni manas± duccarit±ni t±nissa tamhi samaye olambanti ajjholambanti abhippalambanti. tatra, bhikkhave, b±lassa eva½ hoti -- `akata½ vata me kaly±ºa½, akata½ kusala½, akata½ bh²rutt±ºa½; kata½ p±pa½, kata½ ludda½, kata½ kibbisa½. y±vat±, bho, akatakaly±º±na½ akatakusal±na½ akatabh²rutt±º±na½ katap±p±na½ kataludd±na½ katakibbis±na½ gati ta½ gati½ pecca gacch±m²'ti. so socati kilamati paridevati uratt±¼i½ kandati sammoha½ ±pajjati. idampi, bhikkhave, b±lo tatiya½ diµµheva dhamme dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti.

``sa kho so, bhikkhave, b±lo k±yena duccarita½ caritv± v±c±ya duccarita½ caritv± manas± duccarita½ caritv± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. ya½ kho ta½, bhikkhave, samm± vadam±no vadeyya -- `ekanta½ aniµµha½ ekanta½ akanta½ ekanta½ aman±pa'nti, nirayameva ta½ samm± vadam±no vadeyya -- `ekanta½ aniµµha½ ekanta½ akanta½ ekanta½ aman±pa'nti. y±vañcida½, bhikkhave, upam±pi {upam±hipi (s²0)} na sukar± y±va dukkh± niray±''ti.

249. eva½ vutte, aññataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``sakk± pana, bhante, upama½ k±tu''nti? ``sakk± bhikkh³''ti bhagav± avoca. seyyath±pi, bhikkhu, cora½ ±guc±ri½ gahetv± rañño dasseyyu½ -- `aya½ kho, deva, coro ±guc±r², imassa ya½ icchasi ta½ daº¹a½ paºeh²'ti. tamena½ r±j± eva½ vadeyya -- `gacchatha, bho, ima½ purisa½ pubbaºhasamaya½ sattisatena hanath±'ti . tamena½ pubbaºhasamaya½ sattisatena haneyyu½. atha r±j± majjhanhikasamaya½ {majjhantikasamaya½ (s²0 sy±0 ka½0 ka0), majjhantika½ samaya½ (p²0)} eva½ vadeyya -- `ambho, katha½ so puriso'ti? ```tatheva, deva, j²vat²'ti. tamena½ r±j± eva½ vadeyya -- `gacchatha, bho, ta½ purisa½ majjhanhikasamaya½ sattisatena hanath±'ti. tamena½ majjhanhikasamaya½ sattisatena haneyyu½. atha r±j± s±yanhasamaya½ eva½ vadeyya -- `ambho, katha½ so puriso'ti? `tatheva, deva, j²vat²'ti. tamena½ r±j± eva½ vadeyya -- `gacchatha, bho, ta½ purisa½ s±yanhasamaya½ sattisatena hanath±'ti. tamena½ s±yanhasamaya½ sattisatena haneyyu½. ta½ ki½ maññatha , bhikkhave, api nu so puriso t²hi sattisatehi haññam±no tatonid±na½ dukkha½ domanassa½ paµisa½vediyeth±''ti? ``ekiss±pi, bhante, sattiy± haññam±no so puriso tatonid±na½ dukkha½ domanassa½ paµisa½vediyetha, ko pana v±do t²hi sattisateh²''ti?

250. atha kho bhagav± paritta½ p±ºimatta½ p±s±ºa½ gahetv± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, katamo nu kho mahantataro -- yo c±ya½ may± paritto p±ºimatto p±s±ºo gahito, yo ca himav± pabbatar±j±''ti? ``appamattako aya½, bhante, bhagavat± paritto p±ºimatto p±s±ºo gahito, himavanta½ pabbatar±j±na½ upanidh±ya saªkhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti, upanidhampi {upanidhimpi (s²0 p²0)} na upeti''. ``evameva kho, bhikkhave, ya½ so puriso t²hi sattisatehi haññam±no tatonid±na½ dukkha½ domanassa½ paµisa½vedeti ta½ nirayakassa dukkhassa upanidh±ya saªkhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti, upanidhampi na upeti''.

``tamena½, bhikkhave, nirayap±l± pañcavidhabandhana½ n±ma kammak±raºa½ karonti -- tatta½ ayokhila½ {ayokh²la½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} hatthe gamenti, tatta½ ayokhila½ dutiye hatthe gamenti, tatta½ ayokhila½ p±de gamenti, tatta½ ayokhila½ dutiye p±de gamenti, tatta½ ayokhila½ majjhe urasmi½ gamenti. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±la½ karoti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti {byantihoti (p²0 ka0)}. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± sa½vesetv± kuµh±r²hi {kudh±r²hi (ka0)} tacchanti. so tattha dukkh± tibb±...pe0... byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± uddha½p±da½ adhosira½ gahetv± v±s²hi tacchanti. so tattha dukkh± tibb±...pe0... byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± rathe yojetv± ±ditt±ya pathaviy± sampajjalit±ya sajotibh³t±ya {sañjotibh³t±ya (sy±0 ka½0 p²0)} s±rentipi pacc±s±rentipi . so tattha dukkh± tibb±...pe0... byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± mahanta½ aªg±rapabbata½ ±ditta½ sampajjalita½ sajotibh³ta½ ±ropentipi oropentipi. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±la½ karoti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± uddha½p±da½ adhosira½ gahetv± tatt±ya lohakumbhiy± pakkhipanti ±ditt±ya sampajjalit±ya sajotibh³t±ya. so tattha pheºuddehaka½ paccati. so tattha pheºuddehaka½ paccam±no sakimpi uddha½ gacchati, sakimpi adho gacchati, sakimpi tiriya½ gacchati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± {nirayap±l± punappuna½ (ka0)} mah±niraye pakkhipanti. so kho pana, bhikkhave, mah±nirayo --

``catukkaººo catudv±ro, vibhatto bh±gaso mito.

ayop±k±rapariyanto, ayas± paµikujjito..

``tassa ayomay± bh³mi, jalit± tejas± yut±.

samant± yojanasata½, pharitv± tiµµhati sabbad±''..

``anekapariy±yenapi kho aha½, bhikkhave, nirayakatha½ katheyya½; y±vañcida½, bhikkhave, na sukar± akkh±nena p±puºitu½ y±va dukkh± niray±.

251. ``santi, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± tiºabhakkh±. te all±nipi tiº±ni sukkh±nipi tiº±ni dantullehaka½ kh±danti. katame ca, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± tiºabhakkh±? hatth² ass± goº± gadrabh± aj± mig±, ye v± panaññepi keci tiracch±nagat± p±º± tiºabhakkh±. sa kho so, bhikkhave, b±lo idha pubbe ras±do idha p±p±ni kamm±ni karitv± k±yassa bhed± para½ maraº± tesa½ satt±na½ sahabyata½ upapajjati ye te satt± tiºabhakkh±.

``santi, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± g³thabhakkh±. te d³ratova g³thagandha½ gh±yitv± dh±vanti -- `ettha bhuñjiss±ma, ettha bhuñjiss±m±'ti. seyyath±pi n±ma br±hmaº± ±hutigandhena dh±vanti -- `ettha bhuñjiss±ma, ettha bhuñjiss±m±'ti; evameva kho, bhikkhave, santi tiracch±nagat± p±º± g³thabhakkh±, te d³ratova g³thagandha½ gh±yitv± dh±vanti -- `ettha bhuñjiss±ma, ettha bhuñjiss±m±'ti. katame ca, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± g³thabhakkh±? kukkuµ± s³kar± soº± siªg±l±, ye v± panaññepi keci tiracch±nagat± p±º± g³thabhakkh±. sa kho so, bhikkhave, b±lo idha pubbe ras±do idha p±p±ni kamm±ni karitv± k±yassa bhed± para½ maraº± tesa½ satt±na½ sahabyata½ upapajjati ye te satt± g³thabhakkh±.

``santi, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± andhak±re j±yanti andhak±re j²yanti {jiyyanti (ka0)} andhak±re m²yanti {miyyanti (ka0)}. katame ca, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± andhak±re j±yanti andhak±re j²yanti andhak±re m²yanti? k²µ± pu¼av± {paµaªg± (sy±0 ka½0 ka0)} gaº¹upp±d±, ye v± panaññepi keci tiracch±nagat± p±º± andhak±re j±yanti andhak±re j²yanti andhak±re m²yanti. sa kho so, bhikkhave, b±lo idha pubbe ras±do, idha p±p±ni kamm±ni karitv± k±yassa bhed± para½ maraº± tesa½ satt±na½ sahabyata½ upapajjati ye te satt± andhak±re j±yanti andhak±re j²yanti andhak±re m²yanti.

``santi, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± udakasmi½ j±yanti udakasmi½ j²yanti udakasmi½ m²yanti. katame ca, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± udakasmi½ j±yanti udakasmi½ j²yanti udakasmi½ m²yanti? macch± kacchap± susum±r±, ye v± panaññepi keci tiracch±nagat± p±º± udakasmi½ j±yanti udakasmi½ j²yanti udakasmi½ m²yanti. sa kho so, bhikkhave, b±lo idha pubbe ras±do idha p±p±ni kamm±ni karitv± k±yassa bhed± para½ maraº± tesa½ satt±na½ sahabyata½ upapajjati ye te satt± udakasmi½ j±yanti udakasmi½ j²yanti udakasmi½ m²yanti.

``santi , bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± asucismi½ j±yanti asucismi½ j²yanti asucismi½ m²yanti. katame ca, bhikkhave, tiracch±nagat± p±º± asucismi½ j±yanti asucismi½ j²yanti asucismi½ m²yanti? ye te, bhikkhave, satt± p³timacche v± j±yanti p³timacche v± j²yanti p³timacche v± m²yanti p³tikuºape v±...pe0... p³tikumm±se v±... candanik±ya v±... oligalle v± j±yanti, (ye v± panaññepi keci tiracch±nagat± p±º± asucismi½ j±yanti asucismi½ j²yanti asucismi½ m²yanti.) {( ) natthi s²0 sy±0 ka½0 p²0 potthakesu} sa kho so, bhikkhave, b±lo idha pubbe ras±do idha p±p±ni kamm±ni karitv± k±yassa bhed± para½ maraº± tesa½ satt±na½ sahabyata½ upapajjati ye te satt± asucismi½ j±yanti asucismi½ j²yanti asucismi½ m²yanti.

``anekapariy±yenapi kho aha½, bhikkhave, tiracch±nayonikatha½ katheyya½; y±vañcida½, bhikkhave, na sukara½ akkh±nena p±puºitu½ y±va dukkh± tiracch±nayoni.

252. ``seyyath±pi, bhikkhave, puriso ekacchiggala½ yuga½ mah±samudde pakkhipeyya. tamena½ puratthimo v±to pacchimena sa½hareyya, pacchimo v±to puratthimena sa½hareyya, uttaro v±to dakkhiºena sa½hareyya, dakkhiºo v±to uttarena sa½hareyya. tatr±ssa k±ºo kacchapo, so vassasatassa vassasatassa {vassasatassa vassasahassassa vassasatasahassassa (s²0), vassasatassa (sy±0 ka½0 p²0)} accayena saki½ ummujjeyya. ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu so k±ºo kacchapo amusmi½ ekacchiggale yuge g²va½ paveseyy±''ti? (``no heta½, bhante''.) {( ) natthi s²0 p²0 potthakesu} ``yadi pana {yadi n³na (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, bhante, kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayen±''ti. ``khippatara½ kho so, bhikkhave, k±ºo kacchapo amusmi½ ekacchiggale yuge g²va½ paveseyya, ato dullabhatar±ha½, bhikkhave, manussatta½ vad±mi saki½ vinip±tagatena b±lena. ta½ kissa hetu? na hettha, bhikkhave, atthi dhammacariy± samacariy± kusalakiriy± puññakiriy±. aññamaññakh±dik± ettha, bhikkhave, vattati dubbalakh±dik±''.

``sa kho so, bhikkhave, b±lo sace kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena manussatta½ ±gacchati, y±ni t±ni n²cakul±ni -- caº¹±lakula½ v± nes±dakula½ v± venakula½ {veºakula½ (s²0 p²0)} v± rathak±rakula½ v± pukkusakula½ v±. tath±r³pe kule pacc±j±yati dalidde appannap±nabhojane kasiravuttike, yattha kasirena gh±sacch±do labbhati. so ca hoti dubbaººo duddasiko okoµimako bavh±b±dho {bahv±b±dho (ka0)} k±ºo v± kuº² v± khujjo v± pakkhahato v± na l±bh² annassa p±nassa vatthassa y±nassa m±l±gandhavilepanassa seyy±vasathapad²peyyassa. so k±yena duccarita½ carati v±c±ya duccarita½ carati manas± duccarita½ carati. so k±yena duccarita½ caritv± v±c±ya duccarita½ caritv± manas± duccarita½ caritv± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati.

``seyyath±pi, bhikkhave, akkhadhutto paµhameneva kaliggahena puttampi j²yetha, d±rampi j²yetha, sabba½ s±pateyyampi j²yetha, uttaripi adhibandha½ {anubandha½ (s²0 p²0), addhubandha½ (sy±0 ka½0)} nigaccheyya. appamattako so, bhikkhave, kaliggaho ya½ so akkhadhutto paµhameneva kaliggahena puttampi j²yetha, d±rampi j²yetha, sabba½ s±pateyyampi j²yetha, uttaripi adhibandha½ nigaccheyya. atha kho ayameva tato mahantataro kaliggaho ya½ so b±lo k±yena duccarita½ caritv± v±c±ya duccarita½ caritv± manas± duccarita½ caritv± k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. aya½, bhikkhave, keval± parip³r± {kevalaparip³r± (s²0 p²0) ma0 ni0 1.244 p±¼iy± sa½sandetabb±} b±labh³m²''ti.

253. ``t²ºim±ni, bhikkhave, paº¹itassa paº¹italakkhaº±ni paº¹itanimitt±ni paº¹it±pad±n±ni. katam±ni t²ºi? idha, bhikkhave, paº¹ito sucintitacint² ca hoti subh±sitabh±s² ca sukatakammak±r² ca. no ceta½, bhikkhave, paº¹ito sucintitacint² ca abhavissa subh±sitabh±s² ca sukatakammak±r² ca, kena na½ {na tena na½ (ka0), na na½ (?)} paº¹it± j±neyyu½ -- `paº¹ito aya½ bhava½ sappuriso'ti? yasm± ca kho, bhikkhave, paº¹ito sucintitacint² ca hoti subh±sitabh±s² ca sukatakammak±r² ca tasm± na½ paº¹it± j±nanti -- `paº¹ito aya½ bhava½ sappuriso'ti. sa kho so, bhikkhave, paº¹ito tividha½ diµµheva dhamme sukha½ somanassa½ paµisa½vedeti. sace, bhikkhave, paº¹ito sabh±ya½ v± nisinno hoti, rathik±ya v± nisinno hoti, siªgh±µake v± nisinno hoti; tatra ce jano tajja½ tass±ruppa½ katha½ manteti . sace, bhikkhave, paº¹ito p±º±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato hoti, k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, mus±v±d± paµivirato hoti, sur±merayamajjappam±daµµh±n± paµivirato hoti; tatra, bhikkhave, paº¹itassa eva½ hoti -- `ya½ kho jano tajja½ tass±ruppa½ katha½ manteti; sa½vijjanteva te dhamm± mayi, ahañca tesu dhammesu sandiss±m²'ti. ida½, bhikkhave, paº¹ito paµhama½ diµµheva dhamme sukha½ somanassa½ paµisa½vedeti.

254. ``puna capara½, bhikkhave, paº¹ito passati r±j±no cora½ ±guc±ri½ gahetv± vividh± kammak±raº± k±rente -- kas±hipi t±¼ente vettehipi t±¼ente addhadaº¹akehipi t±¼ente hatthampi chindante p±dampi chindante hatthap±dampi chindante kaººampi chindante n±sampi chindante kaººan±sampi chindante bilaªgath±likampi karonte saªkhamuº¹ikampi karonte r±humukhampi karonte jotim±likampi karonte hatthapajjotikampi karonte erakavattikampi karonte c²rakav±sikampi karonte eºeyyakampi karonte balisama½sikampi karonte kah±paºikampi karonte kh±r±patacchikampi karonte palighaparivattikampi karonte pal±lap²µhakampi karonte tattenapi telena osiñcante sunakhehipi kh±d±pente j²vantampi s³le utt±sente asin±pi s²sa½ chindante. tatra, bhikkhave, paº¹itassa eva½ hoti -- `yath±r³p±na½ kho p±pak±na½ kamm±na½ hetu r±j±no cora½ ±guc±ri½ gahetv± vividh± kammak±raº± k±renti kas±hipi t±¼enti, vettehipi t±¼enti, addhadaº¹akehipi t±¼enti, hatthampi chindanti , p±dampi chindanti, hatthap±dampi chindanti, kaººampi chindanti, n±sampi chindanti, kaººan±sampi chindanti, bilaªgath±likampi karonti, saªkhamuº¹ikampi karonti, r±humukhampi karonti, jotim±likampi karonti, hatthapajjotikampi karonti, erakavattikampi karonti, c²rakav±sikampi karonti, eºeyyakampi karonti, balisama½sikampi karonti, kah±paºikampi karonti, kh±r±patacchikampi karonti, palighaparivattikampi karonti, pal±lap²µhakampi karonti, tattenapi telena osiñcanti, sunakhehipi kh±d±penti, j²vantampi s³le utt±senti, asin±pi s²sa½ chindanti, na te dhamm± mayi sa½vijjanti, ahañca na tesu dhammesu sandiss±m²'ti. idampi, bhikkhave, paº¹ito dutiya½ diµµheva dhamme sukha½ somanassa½ paµisa½vedeti.

255. ``puna capara½, bhikkhave, paº¹ita½ p²µhasam±r³¼ha½ v± mañcasam±r³¼ha½ v± cham±ya½ v± sem±na½, y±nissa pubbe kaly±º±ni kamm±ni kat±ni k±yena sucarit±ni v±c±ya sucarit±ni manas± sucarit±ni t±nissa tamhi samaye olambanti...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, mahata½ pabbatak³µ±na½ ch±y± s±yanhasamaya½ pathaviy± olambanti ajjholambanti abhippalambanti; evameva kho, bhikkhave, paº¹ita½ p²µhasam±r³¼ha½ v± mañcasam±r³¼ha½ v± cham±ya½ v± sem±na½ y±nissa pubbe kaly±º±ni kamm±ni kat±ni k±yena sucarit±ni v±c±ya sucarit±ni manas± sucarit±ni t±nissa tamhi samaye olambanti ajjholambanti abhippalambanti. tatra, bhikkhave, paº¹itassa eva½ hoti -- `akata½ vata me p±pa½, akata½ ludda½, akata½ kibbisa½; kata½ kaly±ºa½, kata½ kusala½, kata½ bh²rutt±ºa½. y±vat±, bho, akatap±p±na½ akataludd±na½ akatakibbis±na½ katakaly±º±na½ katakusal±na½ katabh²rutt±º±na½ gati ta½ gati½ pecca gacch±m²'ti. so na socati, na kilamati, na paridevati, na uratt±¼i½ kandati, na sammoha½ ±pajjati. idampi, bhikkhave, paº¹ito tatiya½ diµµheva dhamme sukha½ somanassa½ paµisa½vedeti.

``sa kho so, bhikkhave, paº¹ito k±yena sucarita½ caritv± v±c±ya sucarita½ caritv± manas± sucarita½ caritv± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. ya½ kho ta½, bhikkhave, samm± vadam±no vadeyya -- `ekanta½ iµµha½ ekanta½ kanta½ ekanta½ man±pa'nti, saggameva ta½ samm± vadam±no vadeyya -- `ekanta½ iµµha½ ekanta½ kanta½ ekanta½ man±pa'nti. y±vañcida½, bhikkhave, upam±pi na sukar± y±va sukh± sagg±''ti.

256. eva½ vutte, aññataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``sakk± pana, bhante, upama½ k±tu''nti? ``sakk± bhikkh³''ti bhagav± avoca. ``seyyath±pi, bhikkhave, r±j± cakkavatt² sattahi ratanehi samann±gato cat³hi ca iddh²hi tatonid±na½ sukha½ somanassa½ paµisa½vedeti. katamehi sattahi? idha, bhikkhave, rañño khattiyassa muddh±vasittassa tadahuposathe pannarase s²sa½nh±tassa uposathikassa uparip±s±davaragatassa dibba½ cakkaratana½ p±tubhavati sahass±ra½ sanemika½ san±bhika½ sabb±k±raparip³ra½. ta½ disv±na rañño khattiyassa muddh±vasittassa eva½ hoti {etadahosi (sy±0 ka½0 ka0)} -- `suta½ kho pana meta½ yassa rañño khattiyassa muddh±vasittassa tadahuposathe pannarase s²sa½nh±tassa uposathikassa uparip±s±davaragatassa dibba½ cakkaratana½ p±tubhavati sahass±ra½ sanemika½ san±bhika½ sabb±k±raparip³ra½, so hoti r±j± cakkavatt²ti. assa½ nu kho aha½ r±j± cakkavatt²'''ti?

``atha kho, bhikkhave, r±j± khattiyo muddh±vasitto v±mena hatthena bhiªk±ra½ gahetv± dakkhiºena hatthena cakkaratana½ abbhukkirati -- `pavattatu bhava½ cakkaratana½, abhivijin±tu bhava½ cakkaratana'nti. atha kho ta½, bhikkhave, cakkaratana½ puratthima½ disa½ pavattati. anvadeva r±j± cakkavatt² saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. yasmi½ kho pana, bhikkhave, padese cakkaratana½ patiµµh±ti tattha r±j± cakkavatt² v±sa½ upeti saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. ye kho pana, bhikkhave , puratthim±ya dis±ya paµir±j±no te r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha½su -- `ehi kho, mah±r±ja! sv±gata½ te, mah±r±ja {sv±gata½ mah±r±ja (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}! saka½ te, mah±r±ja! anus±sa, mah±r±j±'ti . r±j± cakkavatt² evam±ha -- `p±ºo na hantabbo, adinna½ n±d±tabba½, k±mesumicch± na caritabb±, mus± na bh±sitabb±, majja½ na p±tabba½, yath±bhuttañca bhuñjath±'ti. ye kho pana, bhikkhave, puratthim±ya dis±ya paµir±j±no te rañño cakkavattissa anuyant± {anuyutt± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} bhavanti {ahesu½ (sy±0 ka½0 ka0)}.

257. ``atha kho ta½, bhikkhave, cakkaratana½ puratthima½ samudda½ ajjhog±hetv± {ajjhogahetv± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} paccuttaritv± dakkhiºa½ disa½ pavattati...pe0... dakkhiºa½ samudda½ ajjhog±hetv± paccuttaritv± pacchima½ disa½ pavattati... pacchima½ samudda½ ajjhog±hetv± paccuttaritv± uttara½ disa½ pavattati anvadeva r±j± cakkavatt² saddhi½ caturaªginiy± sen±ya. yasmi½ kho pana, bhikkhave, padese cakkaratana½ patiµµh±ti tattha r±j± cakkavatt² v±sa½ upeti saddhi½ caturaªginiy± sen±ya.

``ye kho pana, bhikkhave, uttar±ya dis±ya paµir±j±no te r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha½su -- `ehi kho, mah±r±ja! sv±gata½ te, mah±r±ja! saka½ te, mah±r±ja! anus±sa, mah±r±j±'ti. r±j± cakkavatt² evam±ha -- `p±ºo na hantabbo, adinna½ n±d±tabba½, k±mesumicch± na caritabb±, mus± na bh±sitabb±, majja½ na p±tabba½; yath±bhuttañca bhuñjath±'ti. ye kho pana, bhikkhave, uttar±ya dis±ya paµir±j±no te rañño cakkavattissa anuyant± bhavanti.

``atha kho ta½, bhikkhave, cakkaratana½ samuddapariyanta½ pathavi½ abhivijinitv± tameva r±jadh±ni½ pacc±gantv± rañño cakkavattissa antepuradv±re akkh±hata½ maññe tiµµhati rañño cakkavattissa antepuradv±ra½ upasobhayam±na½. rañño, bhikkhave, cakkavattissa evar³pa½ cakkaratana½ p±tubhavati.

258. ``puna capara½, bhikkhave, rañño cakkavattissa hatthiratana½ p±tubhavati -- sabbaseto sattappatiµµho iddhim± veh±saªgamo uposatho n±ma n±gar±j±. ta½ disv±na rañño cakkavattissa citta½ pas²dati -- `bhaddaka½ vata, bho, hatthiy±na½, sace damatha½ upeyy±'ti. atha kho ta½, bhikkhave, hatthiratana½ seyyath±pi n±ma bhaddo hatth±j±n²yo d²gharatta½ suparidanto evameva damatha½ upeti. bh³tapubba½, bhikkhave, r±j± cakkavatt² tameva hatthiratana½ v²ma½sam±no pubbaºhasamaya½ abhiruhitv± samuddapariyanta½ pathavi½ anusa½y±yitv± tameva r±jadh±ni½ pacc±gantv± p±tar±samak±si. rañño, bhikkhave, cakkavattissa evar³pa½ hatthiratana½ p±tubhavati.

``puna capara½, bhikkhave, rañño cakkavattissa assaratana½ p±tubhavati -- sabbaseto k±¼as²so muñjakeso iddhim± veh±saªgamo val±hako n±ma assar±j±. ta½ disv±na rañño cakkavattissa citta½ pas²dati -- `bhaddaka½ vata, bho, assay±na½, sace damatha½ upeyy±'ti. atha kho ta½, bhikkhave, assaratana½ seyyath±pi n±ma bhaddo ass±j±n²yo d²gharatta½ suparidanto evameva damatha½ upeti. bh³tapubba½, bhikkhave, r±j± cakkavatt² tameva assaratana½ v²ma½sam±no pubbaºhasamaya½ abhiruhitv± samuddapariyanta½ pathavi½ anusa½y±yitv± tameva r±jadh±ni½ pacc±gantv± p±tar±samak±si. rañño, bhikkhave, cakkavattissa evar³pa½ assaratana½ p±tubhavati.

``puna capara½, bhikkhave, rañño cakkavattissa maºiratana½ p±tubhavati. so hoti maºi ve¼uriyo subho j±tim± aµµha½so suparikammakato . tassa kho pana, bhikkhave, maºiratanassa ±bh± samant± yojana½ phuµ± hoti. bh³tapubba½, bhikkhave, r±j± cakkavatt² tameva maºiratana½ v²ma½sam±no caturaªgini½ sena½ sannayhitv± maºi½ dhajagga½ ±ropetv± rattandhak±ratimis±ya p±y±si. ye kho pana, bhikkhave, samant± g±m± ahesu½ te tenobh±sena kammante payojesu½ `div±'ti maññam±n±. rañño, bhikkhave, cakkavattissa evar³pa½ maºiratana½ p±tubhavati.

``puna capara½, bhikkhave, rañño cakkavattissa itthiratana½ p±tubhavati. s± abhir³p± dassan²y± p±s±dik± param±ya vaººapokkharat±ya samann±gat± n±tid²gh± n±tirass± n±tikis± n±tith³l± n±tik±¼ik± {n±tik±¼² (s²0 p²0)} n±ccod±t±, atikkant± m±nusa½ vaººa½, appatt± dibba½ vaººa½. tassa kho pana, bhikkhave, itthiratanassa evar³po k±yasamphasso hoti seyyath±pi n±ma t³lapicuno v± kapp±sapicuno v±. tassa kho pana, bhikkhave, itthiratanassa s²te uºh±ni gatt±ni honti, uºhe s²t±ni gatt±ni honti. tassa kho pana, bhikkhave, itthiratanassa k±yato candanagandho v±yati, mukhato uppalagandho v±yati. ta½ kho pana, bhikkhave, itthiratana½ rañño cakkavattissa pubbuµµh±yin² hoti pacch±nip±tin² ki½k±rapaµiss±vin² man±pac±rin² piyav±din². ta½ kho pana, bhikkhave, itthiratana½ r±j±na½ cakkavatti½ manas±pi no aticarati, kuto pana k±yena? rañño, bhikkhave, cakkavattissa evar³pa½ itthiratana½ p±tubhavati.

``puna capara½, bhikkhave, rañño cakkavattissa gahapatiratana½ p±tubhavati. tassa kammavip±kaja½ dibbacakkhu p±tubhavati, yena nidhi½ passati sass±mikampi ass±mikampi. so r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha -- `appossukko tva½, deva, hohi. aha½ te dhanena dhanakaraº²ya½ {dhanena karaº²ya½ (ka0)} kariss±m²'ti. bh³tapubba½, bhikkhave, r±j± cakkavatt² tameva gahapatiratana½ v²ma½sam±no n±va½ abhiruhitv± majjhe gaªg±ya nadiy± sota½ og±hitv± {ogahetv± (s²0 p²0)} gahapatiratana½ etadavoca -- `attho me, gahapati, hiraññasuvaººen±'ti. `tena hi, mah±r±ja, eka½ t²ra½ n±v± upet³'ti. `idheva me, gahapati, attho hiraññasuvaººen±'ti. atha kho ta½, bhikkhave, gahapatiratana½ ubhohi hatthehi udake omasitv± p³ra½ hiraññasuvaººassa kumbhi½ uddharitv± r±j±na½ cakkavatti½ etadavoca -- `alamett±vat±, mah±r±ja! katamett±vat±, mah±r±ja! p³jitamett±vat±, mah±r±j±'ti. r±j± cakkavatt² evam±ha -- `alamett±vat±, gahapati! katamett±vat±, gahapati! p³jitamett±vat±, gahapat²'ti . rañño, bhikkhave, cakkavattissa evar³pa½ gahapatiratana½ p±tubhavati.

``puna capara½, bhikkhave, rañño cakkavattissa pariº±yakaratana½ p±tubhavati -- paº¹ito byatto medh±v² paµibalo r±j±na½ cakkavatti½ upay±petabba½ upay±petu½ {upaµµhapetabba½ upaµµhapetu½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} apay±petabba½ apay±petu½ µhapetabba½ µhapetu½. so r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha -- `appossukko tva½ , deva, hohi. ahamanus±siss±m²'ti. rañño, bhikkhave, cakkavattissa evar³pa½ pariº±yakaratana½ p±tubhavati. r±j±, bhikkhave, cakkavatt² imehi sattahi ratanehi samann±gato hoti.

259. ``katam±hi cat³hi iddh²hi? idha, bhikkhave, r±j± cakkavatt² abhir³po hoti dassan²yo p±s±diko param±ya vaººapokkharat±ya samann±gato ativiya aññehi manussehi. r±j±, bhikkhave, cakkavatt² im±ya paµham±ya iddhiy± samann±gato hoti.

``puna capara½, bhikkhave, r±j± cakkavatt² d²gh±yuko hoti ciraµµhitiko ativiya aññehi manussehi. r±j±, bhikkhave, cakkavatt² im±ya dutiy±ya iddhiy± samann±gato hoti.

``puna capara½, bhikkhave, r±j± cakkavatt² app±b±dho hoti app±taªko samavep±kiniy± gahaºiy± samann±gato n±tis²t±ya n±ccuºh±ya ativiya aññehi manussehi. r±j±, bhikkhave, cakkavatt² im±ya tatiy±ya iddhiy± samann±gato hoti.

``puna capara½, bhikkhave, r±j± cakkavatt² br±hmaºagahapatik±na½ piyo hoti man±po. seyyath±pi, bhikkhave, pit± putt±na½ piyo hoti man±po, evameva kho, bhikkhave, r±j± cakkavatt² br±hmaºagahapatik±na½ piyo hoti man±po. raññopi, bhikkhave, cakkavattissa br±hmaºagahapatik± piy± honti man±p±. seyyath±pi, bhikkhave, pitu putt± piy± honti man±p±, evameva kho, bhikkhave, raññopi cakkavattissa br±hmaºagahapatik± piy± honti man±p±.

``bh³tapubba½ , bhikkhave, r±j± cakkavatt² caturaªginiy± sen±ya uyy±nabh³mi½ niyy±si. atha kho, bhikkhave, br±hmaºagahapatik± r±j±na½ cakkavatti½ upasaªkamitv± evam±ha½su -- `ataram±no, deva, y±hi yath± ta½ maya½ ciratara½ passeyy±m±'ti. r±j±pi, bhikkhave, cakkavatt² s±rathi½ ±mantesi -- `ataram±no , s±rathi, pesehi yath± ma½ br±hmaºagahapatik± ciratara½ passeyyu'nti. r±j±, bhikkhave, cakkavatt² im±ya catutth±ya iddhiy± samann±gato hoti. r±j±, bhikkhave, cakkavatt² im±hi cat³hi iddh²hi samann±gato hoti.

``ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, api nu kho r±j± cakkavatt² imehi sattahi ratanehi samann±gato im±hi cat³hi ca iddh²hi tatonid±na½ sukha½ somanassa½ paµisa½vediyeth±''ti? ``ekamekenapi, bhante, ratanena {tena ratanena (s²0)} samann±gato r±j± cakkavatt² tatonid±na½ sukha½ somanassa½ paµisa½vediyetha, ko pana v±do sattahi ratanehi cat³hi ca iddh²h²''ti?

260. atha kho bhagav± paritta½ p±ºimatta½ p±s±ºa½ gahetv± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ maññatha, bhikkhave, katamo nu kho mahantataro -- yo c±ya½ may± paritto p±ºimatto p±s±ºo gahito yo ca himav± pabbatar±j±''ti? ``appamattako aya½, bhante, bhagavat± paritto p±ºimatto p±s±ºo gahito; himavanta½ pabbatar±j±na½ upanidh±ya saªkhampi na upeti; kalabh±gampi na upeti; upanidhampi na upet²''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ya½ r±j± cakkavatt² sattahi ratanehi samann±gato cat³hi ca iddh²hi tatonid±na½ sukha½ somanassa½ paµisa½vedeti ta½ dibbassa sukhassa upanidh±ya saªkhampi na upeti; kalabh±gampi na upeti; upanidhampi na upeti''.

``sa kho so, bhikkhave, paº¹ito sace kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena manussatta½ ±gacchati, y±ni t±ni ucc±kul±ni -- khattiyamah±s±lakula½ v± br±hmaºamah±s±lakula½ v± gahapatimah±s±lakula½ v± tath±r³pe kule pacc±j±yati a¹¹he mahaddhane mah±bhoge pah³taj±tar³parajate pah³tavitt³pakaraºe pah³tadhanadhaññe. so ca hoti abhir³po dassan²yo p±s±diko param±ya vaººapokkharat±ya samann±gato, l±bh² annassa p±nassa vatthassa y±nassa m±l±gandhavilepanassa seyy±vasathapad²peyyassa. so k±yena sucarita½ carati, v±c±ya sucarita½ carati, manas± sucarita½ carati. so k±yena sucarita½ caritv±, v±c±ya sucarita½ caritv±, manas± sucarita½ caritv±, k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. seyyath±pi, bhikkhave, akkhadhutto paµhameneva kaµaggahena mahanta½ bhogakkhandha½ adhigaccheyya; appamattako so, bhikkhave, kaµaggaho ya½ so akkhadhutto paµhameneva kaµaggahena mahanta½ bhogakkhandha½ adhigaccheyya. atha kho ayameva tato mahantataro kaµaggaho ya½ so paº¹ito k±yena sucarita½ caritv±, v±c±ya sucarita½ caritv±, manas± sucarita½ caritv± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. aya½, bhikkhave, keval± parip³r± paº¹itabh³m²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

b±lapaº¹itasutta½ niµµhita½ navama½.

10. devad³tasutta½

261. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``seyyath±pi, bhikkhave, dve ag±r± sadv±r± {sandhidv±r± (ka0)}, tattha cakkhum± puriso majjhe µhito passeyya manusse geha½ pavisantepi nikkhamantepi anucaªkamantepi anuvicarantepi; evameva kho aha½, bhikkhave, dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte pass±mi cavam±ne upapajjam±ne h²ne paº²te suvaººe dubbaººe, sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±mi -- `ime vata bhonto satt± k±yasucaritena samann±gat± vac²sucaritena samann±gat± manosucaritena samann±gat± ariy±na½ anupav±dak± samm±diµµhik± samm±diµµhikammasam±d±n±; te k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapann±. ime v± pana bhonto satt± k±yasucaritena samann±gat± vac²sucaritena samann±gat± manosucaritena samann±gat± ariy±na½ anupav±dak± samm±diµµhik± samm±diµµhikammasam±d±n±; te k±yassa bhed± para½ maraº± manussesu upapann±. ime vata bhonto satt± k±yaduccaritena samann±gat± vac²duccaritena samann±gat± manoduccaritena samann±gat± ariy±na½ upav±dak± micch±diµµhik± micch±diµµhikammasam±d±n± ; te k±yassa bhed± para½ maraº± pettivisaya½ upapann±. ime v± pana bhonto satt± k±yaduccaritena samann±gat± vac²duccaritena samann±gat± manoduccaritena samann±gat± ariy±na½ upav±dak± micch±diµµhik± micch±diµµhikammasam±d±n±; te k±yassa bhed± para½ maraº± tiracch±nayoni½ upapann±. ime v± pana bhonto satt± k±yaduccaritena samann±gat± vac²duccaritena samann±gat± manoduccaritena samann±gat± ariy±na½ upav±dak± micch±diµµhik± micch±diµµhikammasam±d±n±; te k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapann±'''ti.

262. ``tamena½, bhikkhave, nirayap±l± n±n±b±h±su gahetv± yamassa rañño dassenti -- `aya½, deva, puriso amatteyyo apetteyyo as±mañño abr±hmañño, na kule jeµµh±pac±y². imassa devo daº¹a½ paºet³'ti. tamena½, bhikkhave, yamo r±j± paµhama½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu paµhama½ devad³ta½ p±tubh³ta'nti? so evam±ha -- `n±ddasa½, bhante'ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu dahara½ kum±ra½ manda½ utt±naseyyaka½ sake muttakar²se palipanna½ sem±na'nti? so evam±ha -- `addasa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi -- ahampi khomhi j±tidhammo, j±ti½ anat²to. hand±ha½ kaly±ºa½ karomi k±yena v±c±ya manas±'ti? so evam±ha -- `n±sakkhissa½, bhante, pam±dassa½, bhante'''ti.

``tamena½ , bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, pam±davat±ya na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. taggha tva½, ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ pamatta½. ta½ kho pana te eta½ p±pakamma½ {p±pa½ kamma½ (s²0 p²0)} neva m±tar± kata½ na pitar± kata½ na bh±tar± kata½ na bhaginiy± kata½ na mitt±maccehi kata½ na ñ±tis±lohitehi kata½ na samaºabr±hmaºehi kata½ na devat±hi kata½, tay±veta½ p±pakamma½ {p±pa½ kamma½ (s²0 p²0)} kata½, tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²'''ti.

263. ``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± paµhama½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv± dutiya½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu dutiya½ devad³ta½ p±tubh³ta'nti? so evam±ha -- `n±ddasa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu itthi½ v± purisa½ v± ( ) {(±s²tika½ v± n±vutika½ v± vassasatika½ v± j±tiy±) (ka0 s²0 sy±0 ka½0 p²0) tikaªguttarepi} jiººa½ gop±nasivaªka½ bhogga½ daº¹apar±yana½ pavedham±na½ gacchanta½ ±tura½ gatayobbana½ khaº¹adanta½ palitakesa½ vil³na½ khalitasira½ {khalita½siro (s²0), khalita½sira½ (sy±0 ka½0 p²0)} valina½ tilak±hatagatta'nti? so evam±ha -- `addasa½, bhante'''ti.

``tamena½ , bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi -- ahampi khomhi jar±dhammo, jara½ anat²to. hand±ha½ kaly±ºa½ karomi k±yena v±c±ya manas±'ti? so evam±ha -- `n±sakkhissa½, bhante, pam±dassa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, pam±davat±ya na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. taggha tva½, ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ pamatta½. ta½ kho pana te eta½ p±pakamma½ neva m±tar± kata½ na pitar± kata½ na bh±tar± kata½ na bhaginiy± kata½ na mitt±maccehi kata½ na ñ±tis±lohitehi kata½ na samaºabr±hmaºehi kata½ na devat±hi kata½, tay±veta½ p±pakamma½ kata½, tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²'''ti.

264. ``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± dutiya½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv± tatiya½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu tatiya½ devad³ta½ p±tubh³ta'nti? so evam±ha -- `n±ddasa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu itthi½ v± purisa½ v± ±b±dhika½ dukkhita½ b±¼hagil±na½ sake muttakar²se palipanna½ sem±na½ aññehi vuµµh±piyam±na½ aññehi sa½vesiyam±na'nti? so evam±ha -- `addasa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi -- ahampi khomhi by±dhidhammo , by±dhi½ anat²to. hand±ha½ kaly±ºa½ karomi k±yena v±c±ya manas±'ti? so evam±ha -- `n±sakkhissa½, bhante, pam±dassa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, pam±davat±ya na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. taggha tva½, ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ pamatta½. ta½ kho pana te eta½ p±pakamma½ neva m±tar± kata½ na pitar± kata½ na bh±tar± kata½ na bhaginiy± kata½ na mitt±maccehi kata½ na ñ±tis±lohitehi kata½ na samaºabr±hmaºehi kata½ na devat±hi kata½, tay±veta½ p±pakamma½ kata½, tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²'''ti.

265. ``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± tatiya½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv± catuttha½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu catuttha½ devad³ta½ p±tubh³ta'nti? so evam±ha -- `n±ddasa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu r±j±no cora½ ±guc±ri½ gahetv± vividh± kammak±raº± k±rente -- kas±hipi t±¼ente vettehipi t±¼ente addhadaº¹akehipi t±¼ente hatthampi chindante p±dampi chindante hatthap±dampi chindante kaººampi chindante n±sampi chindante kaººan±sampi chindante bilaªgath±likampi karonte saªkhamuº¹ikampi karonte r±humukhampi karonte jotim±likampi karonte hatthapajjotikampi karonte erakavattikampi karonte c²rakav±sikampi karonte eºeyyakampi karonte ba¼isama½sikampi karonte kah±paºikampi karonte kh±r±patacchikampi karonte palighaparivattikampi karonte pal±lap²µhakampi karonte tattenapi telena osiñcante sunakhehipi kh±d±pente j²vantampi s³le utt±sente asin±pi s²sa½ chindante'ti? so evam±ha -- `addasa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi -- ye kira, bho, p±pak±ni kamm±ni karonti te diµµheva dhamme evar³p± vividh± kammak±raº± kar²yanti, kimaªga½ {kimaªga (s²0 p²0)} pana parattha ! hand±ha½ kaly±ºa½ karomi k±yena v±c±ya manas±'ti? so evam±ha -- `n±sakkhissa½, bhante, pam±dassa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, pam±davat±ya na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. taggha tva½, ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ pamatta½. ta½ kho pana te eta½ p±pakamma½ neva m±tar± kata½ na pitar± kata½ na bh±tar± kata½ na bhaginiy± kata½ na mitt±maccehi kata½ na ñ±tis±lohitehi kata½ na samaºabr±hmaºehi kata½ na devat±hi kata½, tay±veta½ p±pakamma½ kata½, tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²'''ti.

266. ``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± catuttha½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv± pañcama½ devad³ta½ samanuyuñjati samanug±hati samanubh±sati -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu pañcama½ devad³ta½ p±tubh³ta'nti? so evam±ha -- `n±ddasa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, na tva½ addasa manussesu itthi½ v± purisa½ v± ek±hamata½ v± dv²hamata½ v± t²hamata½ v± uddhum±taka½ vin²laka½ vipubbakaj±ta'nti? so evam±ha -- `addasa½, bhante'''ti.

``tamena½ , bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, tassa te viññussa sato mahallakassa na etadahosi -- ahampi khomhi maraºadhammo, maraºa½ anat²to. hand±ha½ kaly±ºa½ karomi k±yena v±c±ya manas±'ti? so evam±ha -- `n±sakkhissa½, bhante, pam±dassa½, bhante'''ti.

``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± evam±ha -- `ambho purisa, pam±davat±ya na kaly±ºamak±si k±yena v±c±ya manas±. taggha tva½, ambho purisa, tath± karissanti yath± ta½ pamatta½. ta½ kho pana te eta½ p±pakamma½ neva m±tar± kata½ na pitar± kata½ na bh±tar± kata½ na bhaginiy± kata½ na mitt±maccehi kata½ na ñ±tis±lohitehi kata½ na samaºabr±hmaºehi kata½ na devat±hi kata½, tay±veta½ p±pakamma½ kata½, tvaññevetassa vip±ka½ paµisa½vedissas²'''ti.

267. ``tamena½, bhikkhave, yamo r±j± pañcama½ devad³ta½ samanuyuñjitv± samanug±hitv± samanubh±sitv± tuºh² hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± pañcavidhabandhana½ n±ma kammak±raºa½ karonti -- tatta½ ayokhila½ hatthe gamenti, tatta½ ayokhila½ dutiye hatthe gamenti, tatta½ ayokhila½ p±de gamenti, tatta½ ayokhila½ dutiye p±de gamenti, tatta½ ayokhila½ majjheurasmi½ gamenti. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±la½ karoti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± sa½vesetv± kuµh±r²hi tacchanti...pe0... tamena½, bhikkhave, nirayap±l± uddha½p±da½ adhosira½ gahetv± v±s²hi tacchanti...pe0... tamena½, bhikkhave, nirayap±l± rathe yojetv± ±ditt±ya pathaviy± sampajjalit±ya sajotibh³t±ya s±rentipi, pacc±s±rentipi...pe0... tamena½, bhikkhave, nirayap±l± mahanta½ aªg±rapabbata½ ±ditta½ sampajjalita½ sajotibh³ta½ ±ropentipi oropentipi...pe0... tamena½, bhikkhave, nirayap±l± uddha½p±da½ adhosira½ gahetv± tatt±ya lohakumbhiy± pakkhipanti ±ditt±ya sampajjalit±ya sajotibh³t±ya. so tattha pheºuddehaka½ paccati. so tattha pheºuddehaka½ paccam±no sakimpi uddha½ gacchati, sakimpi adho gacchati, sakimpi tiriya½ gacchati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± mah±niraye pakkhipanti. so kho pana, bhikkhave, mah±nirayo --

``catukkaººo catudv±ro, vibhatto bh±gaso mito.

ayop±k±rapariyanto, ayas± paµikujjito..

``tassa ayomay± bh³mi, jalit± tejas±yut±.

samant± yojanasata½, pharitv± tiµµhati sabbad±'' ..

268. ``tassa kho pana, bhikkhave, mah±nirayassa puratthim±ya bhittiy± acci uµµhahitv± pacchim±ya bhittiy± paµihaññati, pacchim±ya bhittiy± acci uµµhahitv± puratthim±ya bhittiy± paµihaññati, uttar±ya bhittiy± acci uµµhahitv± dakkhiº±ya bhittiy± paµihaññati, dakkhiº±ya bhittiy± acci uµµhahitv± uttar±ya bhittiy± paµihaññati, heµµh± acci uµµhahitv± upari paµihaññati, uparito acci uµµhahitv± heµµh± paµihaññati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``hoti kho so, bhikkhave, samayo ya½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena tassa mah±nirayassa puratthima½ dv±ra½ ap±pur²yati {av±pur²yati (s²0)}. so tattha s²ghena javena dh±vati. tassa s²ghena javena dh±vato chavimpi ¹ayhati, cammampi ¹ayhati, ma½sampi ¹ayhati, nh±rumpi ¹ayhati, aµµh²nipi sampadh³p±yanti, ubbhata½ t±disameva hoti. yato ca kho so, bhikkhave, bahusampatto hoti, atha ta½ dv±ra½ pidh²yati {pith²yati (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``hoti kho so, bhikkhave, samayo ya½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena tassa mah±nirayassa pacchima½ dv±ra½ ap±pur²yati...pe0... uttara½ dv±ra½ ap±pur²yati...pe0... dakkhiºa½ dv±ra½ ap±pur²yati . so tattha s²ghena javena dh±vati. tassa s²ghena javena dh±vato chavimpi ¹ayhati, cammampi ¹ayhati, ma½sampi ¹ayhati, nh±rumpi ¹ayhati, aµµh²nipi sampadh³p±yanti, ubbhata½ t±disameva hoti. yato ca kho so, bhikkhave, bahusampatto hoti, atha ta½ dv±ra½ pidh²yati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``hoti kho so, bhikkhave, samayo ya½ kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayena tassa mah±nirayassa puratthima½ dv±ra½ ap±pur²yati. so tattha s²ghena javena dh±vati. tassa s²ghena javena dh±vato chavimpi ¹ayhati, cammampi ¹ayhati, ma½sampi ¹ayhati, nh±rumpi ¹ayhati, aµµh²nipi sampadh³p±yanti, ubbhata½ t±disameva hoti. so tena dv±rena nikkhamati.

269. ``tassa kho pana, bhikkhave, mah±nirayassa samanantar± sahitameva mahanto g³thanirayo. so tattha patati. tasmi½ kho pana, bhikkhave, g³thaniraye s³cimukh± p±º± chavi½ chindanti, chavi½ chetv± camma½ chindanti, camma½ chetv± ma½sa½ chindanti, ma½sa½ chetv± nh±ru½ chindanti, nh±ru½ chetv± aµµhi½ chindanti, aµµhi½ chetv± aµµhimiñja½ kh±danti. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``tassa kho pana, bhikkhave, g³thanirayassa samanantar± sahitameva mahanto kukkulanirayo. so tattha patati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``tassa kho pana, bhikkhave, kukkulanirayassa samanantar± sahitameva mahanta½ simbalivana½ uddha½ {ucca½ (sy±0 ka½0), ubbhato (ka0)} yojanamuggata½ so¼asaªgulakaºµaka½ {so¼asaªgulakaº¹aka½ (s²0)} ±ditta½ sampajjalita½ sajotibh³ta½. tattha ±ropentipi oropentipi. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``tassa kho pana, bhikkhave, simbalivanassa samanantar± sahitameva mahanta½ asipattavana½. so tattha pavisati. tassa v±terit±ni patt±ni patit±ni hatthampi chindanti, p±dampi chindanti, hatthap±dampi chindanti, kaººampi chindanti, n±sampi chindanti, kaººan±sampi chindanti. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``tassa kho pana, bhikkhave, asipattavanassa samanantar± sahitameva mahat² kh±rodak± nad² {kh±rodik± nad² (s²0)}. so tattha patati. so tattha anusotampi vuyhati , paµisotampi vuyhati, anusotapaµisotampi vuyhati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

270. ``tamena½, bhikkhave, nirayap±l± balisena uddharitv± thale patiµµh±petv± evam±ha½su -- `ambho purisa, ki½ icchas²'ti? so evam±ha -- `jighacchitosmi, bhante'ti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± tattena ayosaªkun± mukha½ vivaritv± ±dittena sampajjalitena sajotibh³tena tatta½ lohagu¼a½ mukhe pakkhipanti ±ditta½ sampajjalita½ sajotibh³ta½. so tassa {ta½ tassa (ka0), tassa (s²0 p²0)} oµµhampi dahati {¹ayhati (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, mukhampi dahati, kaºµhampi dahati, urampi {udarampi (s²0 sy±0 ka½0)} dahati, antampi antaguºampi ±d±ya adhobh±g± nikkhamati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti.

``tamena½ , bhikkhave, nirayap±l± evam±ha½su -- `ambho purisa, ki½ icchas²'ti? so evam±ha -- `pip±sitosmi, bhante'ti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± tattena ayosaªkun± mukha½ vivaritv± ±dittena sampajjalitena sajotibh³tena tatta½ tambaloha½ mukhe ±siñcanti ±ditta½ sampajjalita½ sajotibh³ta½. ta½ tassa {ettha pana p±µhabhedo natthi} oµµhampi dahati, mukhampi dahati, kaºµhampi dahati, urampi dahati, antampi antaguºampi ±d±ya adhobh±g± nikkhamati. so tattha dukkh± tibb± khar± kaµuk± vedan± vedeti, na ca t±va k±laªkaroti, y±va na ta½ p±pakamma½ byant²hoti. tamena½, bhikkhave, nirayap±l± puna mah±niraye pakkhipanti.

``bh³tapubba½, bhikkhave, yamassa rañño etadahosi -- `ye kira , bho, loke p±pak±ni akusal±ni kamm±ni karonti te evar³p± vividh± kammak±raº± kar²yanti. aho vat±ha½ manussatta½ labheyya½. tath±gato ca loke uppajjeyya araha½ samm±sambuddho. tañc±ha½ bhagavanta½ payirup±seyya½. so ca me bhagav± dhamma½ deseyya. tassa c±ha½ bhagavato dhamma½ ±j±neyya'nti. ta½ kho pan±ha½, bhikkhave, n±ññassa samaºassa v± br±hmaºassa v± sutv± vad±mi, api ca yadeva s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadev±ha½ vad±m²''ti.

271. idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na {ida½ vatv± (s²0 p²0) evam²disesu µh±nesu} sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``codit± devad³tehi, ye pamajjanti m±ºav±.

te d²gharatta½ socanti, h²nak±y³pag± nar±..

``ye ca kho devad³tehi, santo sappuris± idha.

codit± nappamajjanti, ariyadhamme kud±cana½..

``up±d±ne bhaya½ disv±, j±timaraºasambhave.

anup±d± vimuccanti, j±timaraºasaªkhaye..

``te khemappatt± sukhino, diµµhadhamm±bhinibbut±.

sabbaverabhay±t²t±, sabbadukkha½ {sabbadukkh± (ka0)} upaccagu''nti..

devad³tasutta½ niµµhita½ dasama½.

suññatavaggo niµµhito tatiyo.

tassudd±na½ --

dvidh±va suññat± hoti, abbhutadhammab±kula½.

aciravatabh³mijan±mo, anuruddhupakkilesa½.

b±lapaº¹ito devad³tañca te das±ti..

4. vibhaªgavaggo

1. bhaddekarattasutta½

272. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``bhaddekarattassa vo, bhikkhave, uddesañca vibhaªgañca desess±mi. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo {ya½ (nettip±¼i)} dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ {asa½hira½ (sy±0 ka½0 ka0)} asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½ {kicca½ ±tappa½ (s²0 ka0)}, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate muni'' {mun²ti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}..

273. ``kathañca , bhikkhave, at²ta½ anv±gameti? `eva½r³po ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ samanv±neti, `eva½vedano ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ samanv±neti, `eva½sañño ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ samanv±neti, `eva½saªkh±ro ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ samanv±neti, `eva½viññ±ºo ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ samanv±neti -- eva½ kho, bhikkhave, at²ta½ anv±gameti.

``kathañca, bhikkhave, at²ta½ n±nv±gameti? `eva½r³po ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ na samanv±neti, `eva½vedano ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ na samanv±neti, `eva½sañño ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ na samanv±neti, `eva½saªkh±ro ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ na samanv±neti, `eva½viññ±ºo ahosi½ at²tamaddh±na'nti tattha nandi½ na samanv±neti -- eva½ kho, bhikkhave, at²ta½ n±nv±gameti.

274. ``kathañca, bhikkhave, an±gata½ paµikaªkhati? `eva½r³po siya½ an±gatamaddh±na'nti tattha nandi½ samanv±neti, eva½vedano siya½...pe0... eva½sañño siya½... eva½saªkh±ro siya½... eva½viññ±ºo siya½ an±gatamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti -- eva½ kho, bhikkhave, an±gata½ paµikaªkhati.

``kathañca, bhikkhave, an±gata½ nappaµikaªkhati? `eva½r³po siya½ an±gatamaddh±na'nti tattha nandi½ na samanv±neti, eva½vedano siya½ ... eva½sañño siya½... eva½saªkh±ro siya½... `eva½viññ±ºo siya½ an±gatamaddh±na'nti tattha nandi½ na samanv±neti -- eva½ kho, bhikkhave, an±gata½ nappaµikaªkhati.

275. ``kathañca, bhikkhave, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati? idha, bhikkhave, assutav± puthujjano ariy±na½ adass±v² ariyadhammassa akovido ariyadhamme avin²to sappuris±na½ adass±v² sappurisadhammassa akovido sappurisadhamme avin²to r³pa½ attato samanupassati, r³pavanta½ v± att±na½, attani v± r³pa½, r³pasmi½ v± att±na½; vedana½...pe0... sañña½... saªkh±re... viññ±ºa½ attato samanupassati, viññ±ºavanta½ v± att±na½ attani v± viññ±ºa½, viññ±ºasmi½ v± att±na½ -- eva½ kho, bhikkhave, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati.

``kathañca , bhikkhave, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati? idha, bhikkhave, sutav± ariyas±vako ariy±na½ dass±v² ariyadhammassa kovido ariyadhamme suvin²to sappuris±na½ dass±v² sappurisadhammassa kovido sappurisadhamme suvin²to na r³pa½ attato samanupassati, na r³pavanta½ v± att±na½, na attani v± r³pa½, na r³pasmi½ v± att±na½; na vedana½... na sañña½... na saªkh±re... na viññ±ºa½ attato samanupassati, na viññ±ºavanta½ v± att±na½, na attani v± viññ±ºa½, na viññ±ºasmi½ v± att±na½ -- eva½ kho, bhikkhave, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati.

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

```bhaddekarattassa vo, bhikkhave, uddesañca vibhaªgañca desess±m²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta''nti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

bhaddekarattasutta½ niµµhita½ paµhama½.

2. ±nandabhaddekarattasutta½

276. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± ±nando upaµµh±nas±l±ya½ bhikkh³na½ dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca bh±sati.

atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yenupaµµh±nas±l± tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``ko nu kho, bhikkhave, upaµµh±nas±l±ya½ bhikkh³na½ dhammiy± kath±ya sandassesi sam±dapesi samuttejesi sampaha½sesi, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±s²''ti? ``±yasm±, bhante, ±nando upaµµh±nas±l±ya½ bhikkh³na½ dhammiy± kath±ya sandassesi sam±dapesi samuttejesi sampaha½sesi, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±s²''ti.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``yath± katha½ pana tva½, ±nanda, bhikkh³na½ dhammiy± kath±ya sandassesi sam±dapesi samuttejesi sampaha½sesi , bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±s²''ti? ``eva½ kho aha½, bhante, bhikkh³na½ dhammiy± kath±ya sandassesi½ sam±dapesi½ samuttejesi½ sampaha½sesi½, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±si½ --

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate muni''..

277. ``kathañca, ±vuso, at²ta½ anv±gameti? eva½r³po ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti, eva½vedano ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti, eva½sañño ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti, eva½saªkh±ro ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti, eva½viññ±ºo ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti -- eva½ kho, ±vuso, at²ta½ anv±gameti.

``kathañca, ±vuso, at²ta½ n±nv±gameti? eva½r³po ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ na samanv±neti, eva½vedano ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ na samanv±neti, eva½sañño ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ na samanv±neti, eva½saªkh±ro ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ na samanv±neti, eva½viññ±ºo ahosi½ at²tamaddh±nanti tattha nandi½ na samanv±neti -- eva½ kho, ±vuso, at²ta½ n±nv±gameti.

``kathañca, ±vuso, an±gata½ paµikaªkhati? eva½r³po siya½ an±gatamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti, eva½vedano siya½...pe0... eva½sañño siya½... eva½saªkh±ro siya½... eva½viññ±ºo siya½ an±gatamaddh±nanti tattha nandi½ samanv±neti -- eva½ kho, ±vuso, an±gata½ paµikaªkhati.

``kathañca, ±vuso, an±gata½ nappaµikaªkhati? eva½r³po siya½ an±gatamaddh±nanti tattha nandi½ na samanv±neti, eva½vedano siya½...pe0... eva½sañño siya½... eva½saªkh±ro siya½... eva½viññ±ºo siya½ an±gatamaddh±nanti tattha nandi½ na samanv±neti -- eva½ kho, ±vuso, an±gata½ nappaµikaªkhati.

``kathañca, ±vuso, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati? idha, ±vuso, assutav± puthujjano ariy±na½ adass±v² ariyadhammassa akovido ariyadhamme avin²to sappuris±na½ adass±v² sappurisadhammassa akovido sappurisadhamme avin²to r³pa½ attato samanupassati, r³pavanta½ v± att±na½, attani v± r³pa½, r³pasmi½ v± att±na½; vedana½... sañña½... saªkh±re... viññ±ºa½ attato samanupassati, viññ±ºavanta½ v± att±na½, attani v± viññ±ºa½, viññ±ºasmi½ v± att±na½ -- eva½ kho, ±vuso, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati.

``kathañca , ±vuso, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati? idha, ±vuso, sutav± ariyas±vako ariy±na½ dass±v² ariyadhammassa kovido ariyadhamme suvin²to sappuris±na½ dass±v² sappurisadhammassa kovido sappurisadhamme suvin²to na r³pa½ attato samanupassati, na r³pavanta½ v± att±na½, na attani v± r³pa½, na r³pasmi½ v± att±na½; na vedana½... na sañña½... na saªkh±re... na viññ±ºa½ attato samanupassati, na viññ±ºavanta½ v± att±na½, na attani v± viññ±ºa½, na viññ±ºasmi½ v± att±na½ -- eva½ kho, ±vuso, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati.

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``eva½ kho aha½, bhante, bhikkh³na½ dhammiy± kath±ya sandassesi½ sam±dapesi½ samuttejesi½ sampaha½sesi½, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±si''nti.

278. ``s±dhu , s±dhu, ±nanda! s±dhu kho tva½, ±nanda, bhikkh³na½ dhammiy± kath±ya sandassesi sam±dapesi samuttejesi sampaha½sesi, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±si --

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``kathañca, ±nanda, at²ta½ anv±gameti...pe0... eva½ kho, ±nanda, at²ta½ anv±gameti. kathañca, ±nanda, at²ta½ n±nv±gameti...pe0... eva½ kho, ±nanda, at²ta½ n±nv±gameti. kathañca, ±nanda, an±gata½ paµikaªkhati...pe0... eva½ kho, ±nanda, an±gata½ paµikaªkhati. kathañca, ±nanda, an±gata½ nappaµikaªkhati...pe0... eva½ kho, ±nanda, an±gata½ nappaµikaªkhati. kathañca, ±nanda, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati...pe0... eva½ kho, ±nanda, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati. kathañca, ±nanda, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati...pe0... eva½ kho, ±nanda, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati.

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

±nandabhaddekarattasutta½ niµµhita½ dutiya½.

3. mah±kacc±nabhaddekarattasutta½

279. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati tapod±r±me. atha kho ±yasm± samiddhi rattiy± pacc³sasamaya½ paccuµµh±ya yena tapodo {tapod± (s²0)} tenupasaªkami gatt±ni parisiñcitu½. tapode gatt±ni parisiñcitv± paccuttaritv± ekac²varo aµµh±si gatt±ni pubb±payam±no {sukkh±payam±no (ka0)}. atha kho aññatar± devat± abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaºº± kevalakappa½ tapoda½ obh±setv± yen±yasm± samiddhi tenupasaªkami; upasaªkamitv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhit± kho s± devat± ±yasmanta½ samiddhi½ etadavoca -- ``dh±resi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±''ti? ``na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±''ti? ``ahampi kho, bhikkhu, na dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. dh±resi pana tva½, bhikkhu, bhaddekarattiyo g±th±''ti? ``na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattiyo g±th±ti. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattiyo g±th±''ti? ``ahampi kho, bhikkhu na dh±remi bhaddekarattiyo g±th±ti. uggaºh±hi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; pariy±puº±hi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; dh±rehi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. atthasa½hito, bhikkhu, bhaddekarattassa uddeso ca vibhaªgo ca ±dibrahmacariyako''ti. idamavoca s± devat±; ida½ vatv± tatthevantaradh±yi.

280. atha kho ±yasm± samiddhi tass± rattiy± accayena yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± samiddhi bhagavanta½ etadavoca --

``idh±ha½, bhante, rattiy± pacc³sasamaya½ paccuµµh±ya yena tapodo tenupasaªkami½ gatt±ni parisiñcitu½. tapode gatt±ni parisiñcitv± paccuttaritv± ekac²varo aµµh±si½ gatt±ni pubb±payam±no. atha kho bhante, aññatar± devat± abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaºº± kevalakappa½ tapoda½ obh±setv± yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhit± kho s± devat± ma½ etadavoca -- `dh±resi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±'''ti?

``eva½ vutte aha½, bhante, ta½ devata½ etadavoca½ -- `na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±'ti? `ahampi kho, bhikkhu, na dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. dh±resi pana tva½, bhikkhu, bhaddekarattiyo g±th±'ti? `na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattiyo g±th±ti. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattiyo g±th±'ti? `ahampi kho, bhikkhu, na dh±remi bhaddekarattiyo g±th±ti. uggaºh±hi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; pariy±puº±hi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; dh±rehi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. atthasa½hito, bhikkhu, bhaddekarattassa uddeso ca vibhaªgo ca ±dibrahmacariyako'ti. idamavoca, bhante, s± devat±; ida½ vatv± tatthevantaradh±yi. s±dhu me, bhante, bhagav± bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca deset³''ti. ``tena hi, bhikkhu, suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± samiddhi bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

idamavoca bhagav±; ida½ vatv±na sugato uµµh±y±san± vih±ra½ p±visi. atha kho tesa½ bhikkh³na½ , acirapakkantassa bhagavato, etadahosi -- ``ida½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho --

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``ko nu kho imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajeyy±''ti?

atha kho tesa½ bhikkh³na½ etadahosi -- ``aya½ kho ±yasm± mah±kacc±no satthu ceva sa½vaººito sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½; pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. ya½n³na maya½ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkameyy±ma; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipuccheyy±m±''ti.

281. atha kho te bhikkh³ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± ±yasmat± mah±kacc±nena saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etadavocu½ -- ``ida½ kho no, ±vuso kacc±na, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho --

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``tesa½ no, ±vuso kacc±na, amh±ka½, acirapakkantassa bhagavato, etadahosi -- ida½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho --

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``ko nu kho imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajeyy±ti? tesa½ no , ±vuso kacc±na, amh±ka½ etadahosi -- `aya½ kho ±yasm± mah±kacc±no satthu ceva sa½vaººito sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½. pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. ya½n³na maya½ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkameyy±ma; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipuccheyy±m±'ti. vibhajat±yasm± mah±kacc±no''ti.

``seyyath±pi, ±vuso, puriso s±ratthiko s±ragaves² s±rapariyesana½ caram±no mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato atikkammeva m³la½ atikkamma khandha½ s±kh±pal±se s±ra½ pariyesitabba½ maññeyya; eva½ sampadamida½ ±yasmant±na½ satthari sammukh²bh³te ta½ bhagavanta½ atisitv± amhe etamattha½ paµipucchitabba½ maññatha {maññetha (p²0)}. so h±vuso, bhagav± j±na½ j±n±ti, passa½ passati, cakkhubh³to ñ±ºabh³to dhammabh³to brahmabh³to vatt± pavatt± atthassa ninnet± amatassa d±t± dhammass±m² tath±gato. so ceva panetassa k±lo ahosi ya½ bhagavanta½yeva etamattha½ paµipuccheyy±tha, yath± vo bhagav± by±kareyya tath± na½ dh±reyy±th±''ti.

``addh±vuso kacc±na, bhagav± j±na½ j±n±ti, passa½ passati, cakkhubh³to ñ±ºabh³to dhammabh³to brahmabh³to vatt± pavatt± atthassa ninnet± amatassa d±t± dhammass±m² tath±gato. so ceva panetassa k±lo ahosi ya½ bhagavanta½yeva etamattha½ paµipuccheyy±ma; yath± no bhagav± by±kareyya tath± na½ dh±reyy±ma. api c±yasm± mah±kacc±no satthuceva sa½vaººito sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½; pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. vibhajat±yasm± mah±kacc±no agaru½ karitv±''ti {agarukaritv± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}.

``tena h±vuso, suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``evam±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato mah±kacc±nassa paccassosu½. ±yasm± mah±kacc±no etadavoca --

``ya½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho --

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

imassa kho aha½, ±vuso, bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±mi --

282. ``kathañca, ±vuso, at²ta½ anv±gameti? iti me cakkhu ahosi at²tamaddh±na½ iti r³p±ti -- tattha chandar±gappaµibaddha½ {chandar±gappaµibandha½ (ka0)} hoti viññ±ºa½, chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa tadabhinandati, tadabhinandanto at²ta½ anv±gameti. iti me sota½ ahosi at²tamaddh±na½ iti sadd±ti...pe0... iti me gh±na½ ahosi at²tamaddh±na½ iti gandh±ti... iti me jivh± ahosi at²tamaddh±na½ iti ras±ti... iti me k±yo ahosi at²tamaddh±na½ iti phoµµhabb±ti... iti me mano ahosi at²tamaddh±na½ iti dhamm±ti -- tattha chandar±gappaµibaddha½ hoti viññ±ºa½, chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa tadabhinandati, tadabhinandanto at²ta½ anv±gameti -- eva½ kho, ±vuso, at²ta½ anv±gameti.

``kathañca , ±vuso, at²ta½ n±nv±gameti? iti me cakkhu ahosi at²tamaddh±na½ iti r³p±ti -- tattha na chandar±gappaµibaddha½ hoti viññ±ºa½, na chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa na tadabhinandati, na tadabhinandanto at²ta½ n±nv±gameti. iti me sota½ ahosi at²tamaddh±na½ iti sadd±ti...pe0... iti me gh±na½ ahosi at²tamaddh±na½ iti gandh±ti... iti me jivh± ahosi at²tamaddh±na½ iti ras±ti... iti me k±yo ahosi at²tamaddh±na½ iti phoµµhabb±ti... iti me mano ahosi at²tamaddh±na½ iti dhamm±ti -- tattha na chandar±gappaµibaddha½ hoti viññ±ºa½, na chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa, na tadabhinandati, na tadabhinandanto at²ta½ n±nv±gameti -- eva½ kho, ±vuso, at²ta½ n±nv±gameti.

283. ``kathañca , ±vuso, an±gata½ paµikaªkhati? iti me cakkhu siy± an±gatamaddh±na½ iti r³p±ti -- appaµiladdhassa paµil±bh±ya citta½ paºidahati, cetaso paºidh±napaccay± tadabhinandati, tadabhinandanto an±gata½ paµikaªkhati. iti me sota½ siy± an±gatamaddh±na½ iti sadd±ti...pe0... iti me gh±na½ siy± an±gatamaddh±na½ iti gandh±ti... iti me jivh± siy± an±gatamaddh±na½ iti ras±ti... iti me k±yo siy± an±gatamaddh±na½ iti phoµµhabb±ti... iti me mano siy± an±gatamaddh±na½ iti dhamm±ti -- appaµiladdhassa paµil±bh±ya citta½ paºidahati, cetaso paºidh±napaccay± tadabhinandati, tadabhinandanto an±gata½ paµikaªkhati -- eva½ kho, ±vuso, an±gata½ paµikaªkhati.

``kathañca, ±vuso, an±gata½ nappaµikaªkhati? iti me cakkhu siy± an±gatamaddh±na½ iti r³p±ti -- appaµiladdhassa paµil±bh±ya citta½ nappaºidahati , cetaso appaºidh±napaccay± na tadabhinandati, na tadabhinandanto an±gata½ nappaµikaªkhati. iti me sota½ siy± an±gatamaddh±na½ iti sadd±ti...pe0... iti me gh±na½ siy± an±gatamaddh±na½ iti gandh±ti... iti me jivh± siy± an±gatamaddh±na½ iti ras±ti... iti me k±yo siy± an±gatamaddh±na½ iti phoµµhabb±ti... iti me mano siy± an±gatamaddh±na½ iti dhamm±ti -- appaµiladdhassa paµil±bh±ya citta½ nappaºidahati, cetaso appaºidh±napaccay± na tadabhinandati, na tadabhinandanto an±gata½ nappaµikaªkhati -- eva½ kho, ±vuso, an±gata½ nappaµikaªkhati.

284. ``kathañca, ±vuso, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati? yañc±vuso, cakkhu ye ca r³p± -- ubhayameta½ paccuppanna½. tasmi½ ce paccuppanne chandar±gappaµibaddha½ hoti viññ±ºa½, chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa tadabhinandati, tadabhinandanto paccuppannesu dhammesu sa½h²rati. yañc±vuso, sota½ ye ca sadd±...pe0... yañc±vuso, gh±na½ ye ca gandh±... y± c±vuso, jivh± ye ca ras±... yo c±vuso, k±yo ye ca phoµµhabb±... yo c±vuso, mano ye ca dhamm± -- ubhayameta½ paccuppanna½. tasmi½ ce paccuppanne chandar±gappaµibaddha½ hoti viññ±ºa½, chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa tadabhinandati, tadabhinandanto paccuppannesu dhammesu sa½h²rati -- eva½ kho, ±vuso, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati.

``kathañca , ±vuso, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati? yañc±vuso, cakkhu ye ca r³p± -- ubhayameta½ paccuppanna½. tasmi½ ce paccuppanne na chandar±gappaµibaddha½ hoti viññ±ºa½, na chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa na tadabhinandati, na tadabhinandanto paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati. yañc±vuso, sota½ ye ca sadd±...pe0... yañc±vuso, gh±na½ ye ca gandh±... y± c±vuso, jivh± ye ca ras±... yo c±vuso, k±yo ye ca phoµµhabb±... yo c±vuso, mano ye ca dhamm± -- ubhayameta½ paccuppanna½. tasmi½ ce paccuppanne na chandar±gappaµibaddha½ hoti viññ±ºa½, na chandar±gappaµibaddhatt± viññ±ºassa na tadabhinandati, na tadabhinandanto paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati -- eva½ kho, ±vuso, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati.

285. ``ya½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho --

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``imassa kho aha½, ±vuso, bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±mi. ±kaªkham±n± ca pana tumhe ±yasmanto bhagavanta½yeva upasaªkamitv± etamattha½ paµipuccheyy±tha, yath± vo bhagav± by±karoti tath± na½ dh±reyy±th±''ti.

atha kho te bhikkh³ ±yasmato mah±kacc±nassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``ya½ kho no, bhante, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho --

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

tesa½ no, bhante, amh±ka½, acirapakkantassa bhagavato, etadahosi -- ``ida½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho --

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

```ko nu kho imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajeyy±'ti? tesa½ no, bhante, amh±ka½ etadahosi -- `aya½ kho ±yasm± mah±kacc±no satthu ceva sa½vaººito sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½. pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. ya½n³na maya½ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkameyy±ma; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipuccheyy±m±'ti. atha kho maya½, bhante, yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkamimha; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipucchimha. tesa½ no, bhante, ±yasmat± mah±kacc±nena imehi ±k±rehi imehi padehi imehi byañjanehi attho vibhatto''ti.

``paº¹ito, bhikkhave, mah±kacc±no; mah±pañño, bhikkhave mah±kacc±no. ma½ cepi tumhe, bhikkhave, etamattha½ paµipuccheyy±tha, ahampi ta½ evameva½ by±kareyya½ yath± ta½ mah±kacc±nena by±kata½. eso, cevetassa attho. evañca na½ dh±reth±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

mah±kacc±nabhaddekarattasutta½ niµµhita½ tatiya½.

4. lomasakaªgiyabhaddekarattasutta½

286. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± lomasakaªgiyo {lomasakakaªgiyo (µ²k±)} sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho candano devaputto abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaººo kevalakappa½ nigrodh±r±ma½ obh±setv± yen±yasm± lomasakaªgiyo tenupasaªkami; upasaªkamitv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho candano devaputto ±yasmanta½ lomasakaªgiya½ etadavoca -- ``dh±resi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±''ti? ``na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±''ti? ``ahampi kho, bhikkhu, na dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. dh±resi pana tva½, bhikkhu, bhaddekarattiyo g±th±''ti? ``na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattiyo g±th±. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattiyo g±th±''ti? ``dh±remi kho aha½, bhikkhu, bhaddekarattiyo g±th±''ti. ``yath± katha½ pana tva½, ±vuso, dh±resi bhaddekarattiyo g±th±''ti? ``ekamida½, bhikkhu, samaya½ bhagav± devesu t±vati½sesu viharati p±ricchattakam³le paº¹ukambalasil±ya½. tatra bhagav± dev±na½ t±vati½s±na½ bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±si --

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``eva½ kho aha½, bhikkhu, dh±remi bhaddekarattiyo g±th±. uggaºh±hi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; pariy±puº±hi tva½ , bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; dh±rehi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. atthasa½hito, bhikkhu, bhaddekarattassa uddeso ca vibhaªgo ca ±dibrahmacariyako''ti. idamavoca candano devaputto. ida½ vatv± tatthevantaradh±yi.

287. atha kho ±yasm± lomasakaªgiyo tass± rattiy± accayena sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya yena s±vatthi tena c±rika½ pakk±mi. anupubbena c±rika½ caram±no yena s±vatthi jetavana½ an±thapiº¹ikassa ±r±mo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± lomasakaªgiyo bhagavanta½ etadavoca --

``ekamid±ha½, bhante, samaya½ sakkesu vihar±mi kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho, bhante, aññataro devaputto abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaººo kevalakappa½ nigrodh±r±ma½ obh±setv± yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho, bhante, so devaputto ma½ etadavoca -- `dh±resi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±'ti? eva½ vutte aha½, bhante, ta½ devaputta½ etadavoca½ -- `na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañc±'ti? `ahampi kho, bhikkhu, na dh±remi bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. dh±resi pana tva½, bhikkhu, bhaddekarattiyo g±th±'ti? `na kho aha½, ±vuso, dh±remi bhaddekarattiyo g±th±. tva½ pan±vuso, dh±resi bhaddekarattiyo g±th±'ti? `dh±remi kho aha½, bhikkhu, bhaddekarattiyo g±th±'ti. `yath± katha½ pana tva½, ±vuso, dh±resi bhaddekarattiyo g±th±'ti? ekamida½, bhikkhu, samaya½ bhagav± devesu t±vati½sesu viharati p±ricchattakam³le paº¹ukambalasil±ya½ . tatra kho bhagav± dev±na½ t±vati½s±na½ bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca abh±si --

``at²ta½ n±nv±gameyya...pe0...

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

``eva½ kho aha½, bhikkhu, dh±remi bhaddekarattiyo g±th±. uggaºh±hi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; pariy±puº±hi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca; dh±rehi tva½, bhikkhu, bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca. atthasa½hito, bhikkhu, bhaddekarattassa uddeso ca vibhaªgo ca ±dibrahmacariyako'ti. idamavoca, bhante, so devaputto; ida½ vatv± tatthevantaradh±yi. s±dhu me, bhante, bhagav± bhaddekarattassa uddesañca vibhaªgañca deset³''ti.

288. ``j±n±si pana tva½, bhikkhu, ta½ devaputta''nti? ``na kho aha½, bhante, j±n±mi ta½ devaputta''nti. ``candano n±ma so, bhikkhu, devaputto. candano, bhikkhu, devaputto aµµhi½ katv± {aµµhikatv± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} manasikatv± sabbacetas± {sabba½ cetaso (s²0 sy±0 ka½0 p²0), sabba½ cetas± (ka0)} samann±haritv± ohitasoto dhamma½ suº±ti. tena hi, bhikkhu, suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± lomasakaªgiyo bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±.

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate muni''..

``kathañca, bhikkhu, at²ta½ anv±gameti...pe0... eva½ kho, bhikkhu, at²ta½ anv±gameti. kathañca , bhikkhu, at²ta½ n±nv±gameti...pe0... eva½ kho, bhikkhu, at²ta½ n±nv±gameti. kathañca, bhikkhu, an±gata½ paµikaªkhati...pe0... eva½ kho, bhikkhu, an±gata½ paµikaªkhati. kathañca, bhikkhu, an±gata½ nappaµikaªkhati...pe0... eva½ kho, bhikkhu, an±gata½ nappaµikaªkhati. kathañca, bhikkhu, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati...pe0... eva½ kho, bhikkhu, paccuppannesu dhammesu sa½h²rati. kathañca, bhikkhu, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati...pe0... eva½ kho, bhikkhu, paccuppannesu dhammesu na sa½h²rati.

``at²ta½ n±nv±gameyya, nappaµikaªkhe an±gata½.

yadat²ta½ pah²na½ ta½, appattañca an±gata½..

``paccuppannañca yo dhamma½, tattha tattha vipassati.

asa½h²ra½ asa½kuppa½, ta½ vidv± manubr³haye..

``ajjeva kiccam±tappa½, ko jaññ± maraºa½ suve.

na hi no saªgara½ tena, mah±senena maccun±..

``eva½ vih±ri½ ±t±pi½, ahorattamatandita½.

ta½ ve bhaddekarattoti, santo ±cikkhate mun²''ti..

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± lomasakaªgiyo bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

lomasakaªgiyabhaddekarattasutta½ niµµhita½ catuttha½.

5. c³¼akammavibhaªgasutta½ {subhasuttantipi vuccati}

289. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane, an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho subho m±ºavo todeyyaputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho subho m±ºavo todeyyaputto bhagavanta½ etadavoca --

``ko nu kho, bho gotama, hetu ko paccayo yena manuss±na½yeva sata½ manussabh³t±na½ dissanti h²nappaº²tat±? dissanti hi, bho gotama, manuss± app±yuk±, dissanti d²gh±yuk±; dissanti bavh±b±dh± {bahv±b±dh± (sy±0 ka½0 ka0)}, dissanti app±b±dh±; dissanti dubbaºº±, dissanti vaººavanto; dissanti appesakkh±, dissanti mahesakkh±; dissanti appabhog±, dissanti mah±bhog±; dissanti n²cakul²n±, dissanti ucc±kul²n±; dissanti duppaññ±, dissanti paññavanto {paññ±vanto (s²0 p²0)} . ko nu kho, bho gotama, hetu ko paccayo yena manuss±na½yeva sata½ manussabh³t±na½ dissanti h²nappaº²tat±''ti?

``kammassak± , m±ºava, satt± kammad±y±d± kammayon² kammabandh³ {kammayoni kammabandhu (s²0)} kammappaµisaraº±. kamma½ satte vibhajati yadida½ -- h²nappaº²tat±y±ti. na kho aha½ imassa bhoto gotamassa sa½khittena bh±sitassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ ±j±n±mi. s±dhu me bhava½ gotamo tath± dhamma½ desetu yath± aha½ imassa bhoto gotamassa sa½khittena bh±sitassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ ±j±neyya''nti.

290. ``tena hi, m±ºava, suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bho''ti kho subho m±ºavo todeyyaputto bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

``idha, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± p±º±tip±t² hoti luddo lohitap±ºi hatapahate niviµµho aday±panno p±ºabh³tesu {sabbap±ºabh³tesu (s²0 ka0)}. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena {sam±diººena (p²0 ka0)} k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati app±yuko hoti. app±yukasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- p±º±tip±t² hoti luddo lohitap±ºi hatapahate niviµµho aday±panno p±ºabh³tesu.

``idha pana, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato hoti nihitadaº¹o nihitasattho, lajj² day±panno sabbap±ºabh³tahit±nukamp² viharati. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati d²gh±yuko hoti. d²gh±yukasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- p±º±tip±ta½ pah±ya p±º±tip±t± paµivirato hoti nihitadaº¹o nihitasattho, lajj² day±panno sabbap±ºabh³tahit±nukamp² viharati.

291. ``idha , m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± satt±na½ viheµhakaj±tiko hoti, p±ºin± v± le¹¹un± v± daº¹ena v± satthena v±. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati bavh±b±dho hoti. bavh±b±dhasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- satt±na½ viheµhakaj±tiko hoti p±ºin± v± le¹¹un± v± daº¹ena v± satthena v±.

``idha pana, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± satt±na½ aviheµhakaj±tiko hoti p±ºin± v± le¹¹un± v± daº¹ena v± satthena v±. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati app±b±dho hoti. app±b±dhasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- satt±na½ aviheµhakaj±tiko hoti p±ºin± v± le¹¹un± v± daº¹ena v± satthena v±.

292. ``idha, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± kodhano hoti up±y±sabahulo. appampi vutto sam±no abhisajjati kuppati by±pajjati patiµµh²yati kopañca dosañca appaccayañca p±tukaroti. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati dubbaººo hoti. dubbaººasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- kodhano hoti up±y±sabahulo; appampi vutto sam±no abhisajjati kuppati by±pajjati patiµµh²yati kopañca dosañca appaccayañca p±tukaroti.

``idha pana, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± akkodhano hoti anup±y±sabahulo; bahumpi vutto sam±no n±bhisajjati na kuppati na by±pajjati na patiµµh²yati na kopañca dosañca appaccayañca p±tukaroti. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati p±s±diko hoti. p±s±dikasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- akkodhano hoti anup±y±sabahulo; bahumpi vutto sam±no n±bhisajjati na kuppati na by±pajjati na patiµµh²yati na kopañca dosañca appaccayañca p±tukaroti.

293. ``idha, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± iss±manako hoti; paral±bhasakk±ragaruk±ram±nanavandanap³jan±su issati upadussati issa½ bandhati. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati appesakkho hoti. appesakkhasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- iss±manako hoti; paral±bhasakk±ragaruk±ram±nanavandanap³jan±su issati upadussati issa½ bandhati.

``idha pana, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± aniss±manako hoti; paral±bhasakk±ragaruk±ram±nanavandanap³jan±su na issati na upadussati na issa½ bandhati. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati mahesakkho hoti. mahesakkhasa½vattanik± es±, m±ºava , paµipad± yadida½ -- aniss±manako hoti; paral±bhasakk±ragaruk±ram±nanavandanap³jan±su na issati na upadussati na issa½ bandhati.

294. ``idha, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± na d±t± hoti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½ vattha½ y±na½ m±l±gandhavilepana½ seyy±vasathapad²peyya½. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati appabhogo hoti. appabhogasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- na d±t± hoti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½ vattha½ y±na½ m±l±gandhavilepana½ seyy±vasathapad²peyya½.

``idha pana, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± d±t± hoti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½ vattha½ y±na½ m±l±gandhavilepana½ seyy±vasathapad²peyya½. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati mah±bhogo hoti. mah±bhogasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- d±t± hoti samaºassa v± br±hmaºassa v± anna½ p±na½ vattha½ y±na½ m±l±gandhavilepana½ seyy±vasathapad²peyya½.

295. ``idha, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± thaddho hoti atim±n² -- abhiv±detabba½ na abhiv±deti, paccuµµh±tabba½ na paccuµµheti, ±san±rahassa na ±sana½ deti, magg±rahassa na magga½ deti, sakk±tabba½ na sakkaroti, garuk±tabba½ na garukaroti, m±netabba½ na m±neti, p³jetabba½ na p³jeti. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati n²cakul²no hoti. n²cakul²nasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- thaddho hoti atim±n²; abhiv±detabba½ na abhiv±deti, paccuµµh±tabba½ na paccuµµheti, ±san±rahassa na ±sana½ deti, magg±rahassa na magga½ deti, sakk±tabba½ na sakkaroti, garuk±tabba½ na garukaroti, m±netabba½ na m±neti, p³jetabba½ na p³jeti.

``idha pana, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± atthaddho hoti anatim±n²; abhiv±detabba½ abhiv±deti, paccuµµh±tabba½ paccuµµheti, ±san±rahassa ±sana½ deti, magg±rahassa magga½ deti, sakk±tabba½ sakkaroti, garuk±tabba½ garukaroti, m±netabba½ m±neti, p³jetabba½ p³jeti. so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati ucc±kul²no hoti. ucc±kul²nasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- atthaddho hoti anatim±n²; abhiv±detabba½ abhiv±deti, paccuµµh±tabba½ paccuµµheti, ±san±rahassa ±sana½ deti, magg±rahassa magga½ deti, sakk±tabba½ sakkaroti, garuk±tabba½ garukaroti, m±netabba½ m±neti, p³jetabba½ p³jeti.

296. ``idha, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± samaºa½ v± br±hmaºa½ v± upasaªkamitv± na paripucchit± hoti -- `ki½, bhante, kusala½, ki½ akusala½; ki½ s±vajja½, ki½ anavajja½; ki½ sevitabba½, ki½ na sevitabba½; ki½ me kar²yam±na½ d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya hoti, ki½ v± pana me kar²yam±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya hot²'ti? so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati duppañño hoti. duppaññasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- samaºa½ v± br±hmaºa½ v± upasaªkamitv± na paripucchit± hoti -- `ki½, bhante, kusala½, ki½ akusala½; ki½ s±vajja½, ki½ anavajja½; ki½ sevitabba½, ki½ na sevitabba½ ; ki½ me kar²yam±na½ d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya hoti, ki½ v± pana me kar²yam±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya hot²'''ti?

``idha pana, m±ºava, ekacco itth² v± puriso v± samaºa½ v± br±hmaºa½ v± upasaªkamitv± paripucchit± hoti -- `ki½, bhante, kusala½, ki½ akusala½; ki½ s±vajja½, ki½ anavajja½; ki½ sevitabba½, ki½ na sevitabba½; ki½ me kar²yam±na½ d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya hoti, ki½ v± pana me kar²yam±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya hot²'ti? so tena kammena eva½ samattena eva½ sam±dinnena k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. no ce k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, sace manussatta½ ±gacchati yattha yattha pacc±j±yati mah±pañño hoti. mah±paññasa½vattanik± es±, m±ºava, paµipad± yadida½ -- samaºa½ v± br±hmaºa½ v± upasaªkamitv± paripucchit± hoti -- `ki½, bhante, kusala½, ki½ akusala½; ki½ s±vajja½, ki½ anavajja½; ki½ sevitabba½ , ki½ na sevitabba½; ki½ me kar²yam±na½ d²gharatta½ ahit±ya dukkh±ya hoti, ki½ v± pana me kar²yam±na½ d²gharatta½ hit±ya sukh±ya hot²'''ti?

297. ``iti kho, m±ºava, app±yukasa½vattanik± paµipad± app±yukatta½ upaneti, d²gh±yukasa½vattanik± paµipad± d²gh±yukatta½ upaneti; bavh±b±dhasa½vattanik± paµipad± bavh±b±dhatta½ upaneti, app±b±dhasa½vattanik± paµipad± app±b±dhatta½ upaneti; dubbaººasa½vattanik± paµipad± dubbaººatta½ upaneti, p±s±dikasa½vattanik± paµipad± p±s±dikatta½ upaneti; appesakkhasa½vattanik± paµipad± appesakkhatta½ upaneti, mahesakkhasa½vattanik± paµipad± mahesakkhatta½ upaneti; appabhogasa½vattanik± paµipad± appabhogatta½ upaneti, mah±bhogasa½vattanik± paµipad± mah±bhogatta½ upaneti; n²cakul²nasa½vattanik± paµipad± n²cakul²natta½ upaneti, ucc±kul²nasa½vattanik± paµipad± ucc±kul²natta½ upaneti; duppaññasa½vattanik± paµipad± duppaññatta½ upaneti, mah±paññasa½vattanik± paµipad± mah±paññatta½ upaneti. kammassak±, m±ºava, satt± kammad±y±d± kammayon² kammabandh³ kammappaµisaraº±. kamma½ satte vibhajati yadida½ -- h²nappaº²tat±y±''ti.

eva½ vutte, subho m±ºavo todeyyaputto bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkanta½, bho gotama, abhikkanta½, bho gotama! seyyath±pi, bho gotama, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya -- `cakkhumanto r³p±ni dakkhant²'ti; evameva½ bhot± gotamena anekapariy±yena dhammo pak±sito. es±ha½ bhavanta½ gotama½ saraºa½ gacch±mi dhammañca bhikkhusaªghañca. up±saka½ ma½ bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gata''nti.

c³¼akammavibhaªgasutta½ niµµhita½ pañcama½.

6. mah±kammavibhaªgasutta½

298. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± samiddhi araññakuµik±ya½ viharati. atha kho potaliputto paribb±jako jaªgh±vih±ra½ anucaªkamam±no anuvicaram±no yen±yasm± samiddhi tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± samiddhin± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho potaliputto paribb±jako ±yasmanta½ samiddhi½ etadavoca -- ``sammukh± meta½, ±vuso samiddhi, samaºassa gotamassa suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `mogha½ k±yakamma½ mogha½ vac²kamma½, manokammameva sacca'nti. atthi ca s± {atthi ces± (s²0 ka0)} sam±patti ya½ sam±patti½ sam±panno na kiñci vediyat²''ti? ``m± heva½, ±vuso potaliputta, avaca; (m± heva½, ±vuso potaliputta, avaca;) {( ) sy±0 ka½0 potthakesu natthi} m± bhagavanta½ abbh±cikkhi. na hi s±dhu bhagavato abbhakkh±na½. na hi bhagav± eva½ vadeyya -- `mogha½ k±yakamma½ mogha½ vac²kamma½, manokammameva sacca'nti. atthi ca kho {atthi ceva kho (s²0 ka0)} s±, ±vuso, sam±patti ya½ sam±patti½ sam±panno na kiñci vediyat²''ti. ``k²vacira½ pabbajitosi, ±vuso samiddh²''ti? ``na cira½, ±vuso! t²ºi vass±n²''ti. ``ettha d±ni maya½ there bhikkh³ ki½ vakkh±ma, yatra hi n±ma eva½navo bhikkhu {navakena bhikkhun± (ka0)} satth±ra½ parirakkhitabba½ maññissati. sañcetanika½, ±vuso samiddhi, kamma½ katv± k±yena v±c±ya manas± ki½ so vediyat²''ti? ``sañcetanika½, ±vuso potaliputta, kamma½ katv± k±yena v±c±ya manas± dukkha½ so vediyat²''ti. atha kho potaliputto paribb±jako ±yasmato samiddhissa bh±sita½ neva abhinandi nappaµikkosi; anabhinanditv± appaµikkositv± uµµh±y±san± pakk±mi.

299. atha kho ±yasm± samiddhi acirapakkante potaliputte paribb±jake yen±yasm± ±nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± samiddhi y±vatako ahosi potaliputtena paribb±jakena saddhi½ kath±sall±po ta½ sabba½ ±yasmato ±nandassa ±rocesi.

eva½ vutte, ±yasm± ±nando ±yasmanta½ samiddhi½ etadavoca -- ``atthi kho ida½, ±vuso samiddhi, kath±p±bhata½ bhagavanta½ dassan±ya. ±y±m±vuso samiddhi, yena bhagav± tenupasaªkamiss±ma; upasaªkamitv± etamattha½ bhagavato ±rocess±ma. yath± no bhagav± by±karissati tath± na½ dh±ress±m±''ti. ``evam±vuso''ti kho ±yasm± samiddhi ±yasmato ±nandassa paccassosi.

atha kho ±yasm± ca ±nando ±yasm± ca samiddhi yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando y±vatako ahosi ±yasmato samiddhissa potaliputtena paribb±jakena saddhi½ kath±sall±po ta½ sabba½ bhagavato ±rocesi. eva½ vutte, bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``dassanampi kho aha½, ±nanda, potaliputtassa paribb±jakassa n±bhij±n±mi, kuto panevar³pa½ kath±sall±pa½? imin± ca, ±nanda, samiddhin± moghapurisena potaliputtassa paribb±jakassa vibhajjaby±karaº²yo pañho eka½sena by±kato''ti. eva½ vutte, ±yasm± ud±y² bhagavanta½ etadavoca -- ``sace pana {ki½ pana (ka0)}, bhante, ±yasmat± samiddhin± ida½ sandh±ya bh±sita½ -- ya½ kiñci vedayita½ ta½ dukkhasmi''nti.

300. atha kho {eva½ vutte (sy±0 ka½0)} bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``passasi no tva½, ±nanda, imassa ud±yissa moghapurisassa ummaªga½ {ummagga½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0), umaªga½ (ka0)}? aññ±si½ kho aha½, ±nanda -- `id±nev±ya½ ud±y² moghapuriso ummujjam±no ayoniso ummujjissat²'ti. ±di½yeva {±disova (s²0 p²0), ±diyeva (ka0)}, ±nanda, potaliputtena paribb±jakena tisso vedan± pucchit±. sac±ya½, ±nanda, samiddhi moghapuriso potaliputtassa paribb±jakassa eva½ puµµho eva½ by±kareyya -- `sañcetanika½, ±vuso potaliputta, kamma½ katv± k±yena v±c±ya manas± sukhavedan²ya½ sukha½ so vedayati; sañcetanika½, ±vuso potaliputta, kamma½ katv± k±yena v±c±ya manas± dukkhavedan²ya½ dukkha½ so vedayati; sañcetanika½, ±vuso potaliputta, kamma½ katv± k±yena v±c±ya manas± adukkhamasukhavedan²ya½ adukkhamasukha½ so vedayat²'ti. eva½ by±karam±no kho, ±nanda, samiddhi moghapuriso potaliputtassa paribb±jakassa samm± (by±karam±no) {( ) natthi (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} by±kareyya. api ca, ±nanda, ke ca {keci (ka0)} aññatitthiy± paribb±jak± b±l± abyatt± ke ca tath±gatassa mah±kammavibhaªga½ j±nissanti? sace tumhe, ±nanda, suºeyy±tha tath±gatassa mah±kammavibhaªga½ vibhajantass±''ti.

``etassa, bhagav±, k±lo, etassa, sugata, k±lo ya½ bhagav± mah±kammavibhaªga½ vibhajeyya . bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti. ``tena h±nanda, suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

``catt±rome, ±nanda, puggal± santo sa½vijjam±n± lokasmi½. katame catt±ro? idh±nanda, ekacco puggalo idha p±º±tip±t² hoti, adinn±d±y² hoti, k±mesumicch±c±r² hoti, mus±v±d² hoti, pisuºav±co hoti, pharusav±co hoti, samphappal±p² hoti, abhijjh±lu hoti, by±pannacitto hoti, micch±diµµhi hoti. so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati.

``idha pan±nanda, ekacco puggalo idha p±º±tip±t² hoti, adinn±d±y² hoti, k±mesumicch±c±r² hoti, mus±v±d² hoti, pisuºav±co hoti, pharusav±co hoti, samphappal±p² hoti, abhijjh±lu hoti, by±pannacitto hoti, micch±diµµhi hoti. so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati.

``idh±nanda, ekacco puggalo idha p±º±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato hoti, k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, mus±v±d± paµivirato hoti, pisuº±ya v±c±ya paµivirato hoti, pharus±ya v±c±ya paµivirato hoti, samphappal±p± paµivirato hoti, anabhijjh±lu hoti, aby±pannacitto hoti, samm±diµµhi hoti. so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati.

``idha pan±nanda, ekacco puggalo idha p±º±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato hoti, k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, mus±v±d± paµivirato hoti, pisuº±ya v±c±ya paµivirato hoti, pharus±ya v±c±ya paµivirato hoti, samphappal±p± paµivirato hoti, anabhijjh±lu hoti, aby±pannacitto hoti, samm±diµµhi hoti. so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati.

301. ``idh±nanda, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati yath±sam±hite citte dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena amu½ puggala½ passati -- idha p±º±tip±ti½ adinn±d±yi½ k±mesumicch±c±ri½ mus±v±di½ pisuºav±ca½ pharusav±ca½ samphappal±pi½ abhijjh±lu½ by±pannacitta½ micch±diµµhi½ k±yassa bhed± para½ maraº± passati ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapanna½. so evam±ha -- `atthi kira, bho, p±pak±ni kamm±ni, atthi duccaritassa vip±ko. am±ha½ {ap±ha½ (s²0 p²0 ka0) amu½ + aha½ = am±ha½-iti padavibh±go} puggala½ addasa½ idha p±º±tip±ti½ adinn±d±yi½...pe0... micch±diµµhi½ k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapanna'nti. so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t² adinn±d±y²...pe0... micch±diµµhi, sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. ye eva½ j±nanti, te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti {micch± te sañj±nanti (ka0)}. iti so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± {par±massa (s²0 p²0)} abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'''nti.

``idha pan±nanda, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati yath±sam±hite citte dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena amu½ puggala½ passati -- idha p±º±tip±ti½ adinn±d±yi½...pe0... micch±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± passati sugati½ sagga½ loka½ upapanna½. so evam±ha -- `natthi kira, bho, p±pak±ni kamm±ni, natthi duccaritassa vip±ko. am±ha½ puggala½ addasa½ -- idha p±º±tip±ti½ adinn±d±yi½...pe0... micch±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi sugati½ sagga½ loka½ upapanna'nti. so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t² adinn±d±y²...pe0... micch±diµµhi, sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. ye eva½ j±nanti te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti. iti so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'''nti.

``idh±nanda, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati yath±sam±hite citte dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena amu½ puggala½ passati -- idha p±º±tip±t± paµivirata½ adinn±d±n± paµivirata½ k±mesumicch±c±r± paµivirata½ mus±v±d± paµivirata½ pisuº±ya v±c±ya paµivirata½ pharus±ya v±c±ya paµivirata½ samphappal±p± paµivirata½ anabhijjh±lu½ aby±pannacitta½ samm±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± passati sugati½ sagga½ loka½ upapanna½. so evam±ha -- `atthi kira, bho, kaly±º±ni kamm±ni, atthi sucaritassa vip±ko. am±ha½ puggala½ addasa½ -- idha p±º±tip±t± paµivirata½ adinn±d±n± paµivirata½...pe0... samm±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi sugati½ sagga½ loka½ upapanna'nti. so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t± paµivirato adinn±d±n± paµivirato...pe0... samm±diµµhi sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. ye eva½ j±nanti te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti. iti so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'''nti.

``idha pan±nanda, ekacco samaºo v± br±hmaºo v± ±tappamanv±ya padh±namanv±ya anuyogamanv±ya appam±damanv±ya samm±manasik±ramanv±ya tath±r³pa½ cetosam±dhi½ phusati yath±sam±hite citte dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena amu½ puggala½ passati -- idha p±º±tip±t± paµivirata½...pe0... samm±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± passati ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapanna½. so evam±ha -- `natthi kira, bho kaly±º±ni kamm±ni, natthi sucaritassa vip±ko. am±ha½ puggala½ addasa½ -- idha p±º±tip±t± paµivirata½ adinn±d±n± paµivirata½...pe0... samm±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapanna'nti. so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t± paµivirato adinn±d±n± paµivirato...pe0... samm±diµµhi, sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. ye eva½ j±nanti te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti. iti so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'''nti.

302. ``tatr±nanda, yv±ya½ samaºo v± br±hmaºo v± evam±ha -- `atthi kira, bho, p±pak±ni kamm±ni, atthi duccaritassa vip±ko'ti idamassa anuj±n±mi; yampi so evam±ha -- `am±ha½ puggala½ addasa½ -- idha p±º±tip±ti½ adinn±d±yi½...pe0... micch±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapanna'nti idampissa anuj±n±mi; yañca kho so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t² adinn±d±y²...pe0... micch±diµµhi, sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjat²'ti idamassa n±nuj±n±mi; yampi so evam±ha -- `ye eva½ j±nanti te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti idampissa n±nuj±n±mi; yampi so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'nti idampissa n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath± hi, ±nanda, tath±gatassa mah±kammavibhaªge ñ±ºa½ hoti.

``tatr±nanda, yv±ya½ samaºo v± br±hmaºo v± evam±ha -- `natthi kira, bho, p±pak±ni kamm±ni, natthi duccaritassa vip±ko'ti idamassa n±nuj±n±mi; yañca kho so evam±ha -- `am±ha½ puggala½ addasa½ -- idha p±º±tip±ti½ adinn±d±yi½...pe0... micch±diµµhi½ k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi sugati½ sagga½ loka½ upapanna'nti idamassa anuj±n±mi; yañca kho so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t² adinn±d±y²...pe0... micch±diµµhi, sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjat²'ti idamassa n±nuj±n±mi; yampi so evam±ha -- `ye eva½ j±nanti te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti idampissa n±nuj±n±mi; yampi so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'nti idampissa n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath± hi, ±nanda, tath±gatassa mah±kammavibhaªge ñ±ºa½ hoti.

``tatr±nanda, yv±ya½ samaºo v± br±hmaºo v± evam±ha -- `atthi kira, bho, kaly±º±ni kamm±ni, atthi sucaritassa vip±ko'ti idamassa anuj±n±mi; yampi so evam±ha -- `am±ha½ puggala½ addasa½ -- idha p±º±tip±t± paµivirata½ adinn±d±n± paµivirata½...pe0... samm±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi sugati½ sagga½ loka½ upapanna'nti idampissa anuj±n±mi; yañca kho so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t± paµivirato adinn±d±n± paµivirato...pe0... samm±diµµhi, sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjat²'ti idamassa n±nuj±n±mi; yampi so evam±ha -- `ye eva½ j±nanti te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti idampissa n±nuj±n±mi; yampi so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'nti idampissa n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath± hi, ±nanda, tath±gatassa mah±kammavibhaªge ñ±ºa½ hoti.

``tatr±nanda, yv±ya½ samaºo v± br±hmaºo v± evam±ha -- `natthi kira, bho, kaly±º±ni kamm±ni, natthi sucaritassa vip±ko'ti idamassa n±nuj±n±mi; yañca kho so evam±ha -- `am±ha½ puggala½ addasa½ -- idha p±º±tip±t± paµivirata½ adinn±d±n± paµivirata½...pe0... samm±diµµhi½, k±yassa bhed± para½ maraº± pass±mi ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapanna'nti idamassa anuj±n±mi; yañca kho so evam±ha -- `yo kira, bho, p±º±tip±t± paµivirato adinn±d±n± paµivirato...pe0... samm±diµµhi, sabbo so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjat²'ti idamassa n±nuj±n±mi; yañca kho so evam±ha -- `ye eva½ j±nanti te samm± j±nanti; ye aññath± j±nanti, micch± tesa½ ñ±ºa'nti idampissa n±nuj±n±mi; yampi so yadeva tassa s±ma½ ñ±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½ tadeva tattha th±mas± par±m±s± abhinivissa voharati -- `idameva sacca½, moghamañña'nti idampissa n±nuj±n±mi. ta½ kissa hetu? aññath± hi, ±nanda, tath±gatassa mah±kammavibhaªge ñ±ºa½ hoti.

303. ``tatr±nanda, yv±ya½ puggalo idha p±º±tip±t² adinn±d±y²...pe0... micch±diµµhi, k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, pubbe v±ssa ta½ kata½ hoti p±pakamma½ dukkhavedan²ya½, pacch± v±ssa ta½ kata½ hoti p±pakamma½ dukkhavedan²ya½, maraºak±le v±ssa hoti micch±diµµhi samatt± sam±dinn±. tena so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. yañca kho so idha p±º±tip±t² hoti adinn±d±y² hoti...pe0... micch±diµµhi hoti tassa diµµheva dhamme vip±ka½ paµisa½vedeti upapajja v± {upapajja½ v± (s²0 p²0), upapajja v± (sy±0 ka½0 ka0) upapajjitv±ti sa½vaººan±ya sa½sandetabb±} apare v± pariy±ye.

``tatr±nanda, yv±ya½ puggalo idha p±º±tip±t² adinn±d±y²...pe0... micch±diµµhi k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, pubbe v±ssa ta½ kata½ hoti kaly±ºakamma½ sukhavedan²ya½, pacch± v±ssa ta½ kata½ hoti kaly±ºakamma½ sukhavedan²ya½, maraºak±le v±ssa hoti samm±diµµhi samatt± sam±dinn±. tena so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. yañca kho so idha p±º±tip±t² hoti adinn±d±y² hoti...pe0... micch±diµµhi hoti tassa diµµheva dhamme vip±ka½ paµisa½vedeti upapajja v± apare v± pariy±ye.

``tatr±nanda , yv±ya½ puggalo idha p±º±tip±t± paµivirato adinn±d±n± paµivirato...pe0... samm±diµµhi, k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati, pubbe v±ssa ta½ kata½ hoti kaly±ºakamma½ sukhavedan²ya½, pacch± v±ssa ta½ kata½ hoti kaly±ºakamma½ sukhavedan²ya½, maraºak±le v±ssa hoti samm±diµµhi samatt± sam±dinn±. tena so k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. yañca kho so idha p±º±tip±t± paµivirato hoti adinn±d±n± paµivirato hoti...pe0... samm±diµµhi hoti, tassa diµµheva dhamme vip±ka½ paµisa½vedeti upapajja v± apare v± pariy±ye.

``tatr±nanda , yv±ya½ puggalo idha p±º±tip±t± paµivirato adinn±d±n± paµivirato...pe0... samm±diµµhi, k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, pubbe v±ssa ta½ kata½ hoti p±pakamma½ dukkhavedan²ya½, pacch± v±ssa ta½ kata½ hoti p±pakamma½ dukkhavedan²ya½, maraºak±le v±ssa hoti micch±diµµhi samatt± sam±dinn±. tena so k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. yañca kho so idha p±º±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato hoti...pe0... samm±diµµhi hoti, tassa diµµheva dhamme vip±ka½ paµisa½vedeti upapajja v± apare v± pariy±ye.

``iti kho, ±nanda, atthi kamma½ abhabba½ abhabb±bh±sa½, atthi kamma½ abhabba½ bhabb±bh±sa½, atthi kamma½ bhabbañceva bhabb±bh±sañca, atthi kamma½ bhabba½ abhabb±bh±sa''nti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

mah±kammavibhaªgasutta½ niµµhita½ chaµµha½.

7. sa¼±yatanavibhaªgasutta½

304. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``sa¼±yatanavibhaªga½ vo, bhikkhave, desess±mi. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

```cha ajjhattik±ni ±yatan±ni veditabb±ni, cha b±hir±ni ±yatan±ni veditabb±ni, cha viññ±ºak±y± veditabb±, cha phassak±y± veditabb±, aµµh±rasa manopavic±r± veditabb±, chatti½sa sattapad± veditabb±, tatra ida½ niss±ya ida½ pajahatha, tayo satipaµµh±n± yadariyo sevati yadariyo sevam±no satth± gaºamanus±situmarahati, so vuccati yogg±cariy±na½ {yog±cariy±na½ (ka0)} anuttaro purisadammas±rath²'ti -- ayamuddeso sa¼±yatanavibhaªgassa.

305. ```cha ajjhattik±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? `cakkh±yatana½ sot±yatana½ gh±n±yatana½ jivh±yatana½ k±y±yatana½ man±yatana½ -- cha ajjhattik±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

```cha b±hir±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ . kiñceta½ paµicca vutta½? `r³p±yatana½ sadd±yatana½ gandh±yatana½ ras±yatana½ phoµµhabb±yatana½ dhamm±yatana½ -- cha b±hir±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

```cha viññ±ºak±y± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? `cakkhuviññ±ºa½ sotaviññ±ºa½ gh±naviññ±ºa½ jivh±viññ±ºa½ k±yaviññ±ºa½ manoviññ±ºa½ -- cha viññ±ºak±y± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

```cha phassak±y± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? `cakkhusamphasso sotasamphasso gh±nasamphasso jivh±samphasso k±yasamphasso manosamphasso -- cha phassak±y± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

```aµµh±rasa manopavic±r± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? `cakkhun± r³pa½ disv± somanassaµµh±n²ya½ r³pa½ upavicarati, domanassaµµh±n²ya½ r³pa½ upavicarati, upekkh±µµh±n²ya½ r³pa½ upavicarati. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya somanassaµµh±n²ya½ dhamma½ upavicarati, domanassaµµh±n²ya½ dhamma½ upavicarati, upekkh±µµh±n²ya½ dhamma½ upavicarati. iti cha somanass³pavic±r±, cha domanass³pavic±r±, cha upekkh³pavic±r±, aµµh±rasa manopavic±r± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

306. ```chatti½sa sattapad± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cha gehasit±ni {gehassit±ni (?)} somanass±ni, cha nekkhammasit±ni {nekkhammassit±ni (µ²k±)} somanass±ni, cha gehasit±ni domanass±ni, cha nekkhammasit±ni domanass±ni, cha gehasit± upekkh±, cha nekkhammasit± upekkh±. tattha katam±ni cha gehasit±ni somanass±ni? cakkhuviññeyy±na½ r³p±na½ iµµh±na½ kant±na½ man±p±na½ manoram±na½ lok±misapaµisa½yutt±na½ paµil±bha½ v± paµil±bhato samanupassato pubbe v± paµiladdhapubba½ at²ta½ niruddha½ vipariºata½ samanussarato uppajjati somanassa½. ya½ evar³pa½ somanassa½ ida½ vuccati gehasita½ somanassa½. sotaviññeyy±na½ sadd±na½... gh±naviññeyy±na½ gandh±na½... jivh±viññeyy±na½ ras±na½... k±yaviññeyy±na½ phoµµhabb±na½... manoviññeyy±na½ dhamm±na½ iµµh±na½ kant±na½ man±p±na½...pe0... somanassa½. ya½ evar³pa½ somanassa½ ida½ vuccati gehasita½ somanassa½. im±ni cha gehasit±ni somanass±ni.

``tattha katam±ni cha nekkhammasit±ni somanass±ni? r³p±na½tveva aniccata½ viditv± vipariº±mavir±ganirodha½ {vipariº±ma½ vir±ga½ nirodha½ (ka0)}, `pubbe ceva r³p± etarahi ca sabbe te r³p± anicc± dukkh± vipariº±madhamm±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato uppajjati somanassa½. ya½ evar³pa½ somanassa½ ida½ vuccati nekkhammasita½ somanassa½. sadd±na½tveva... gandh±na½tveva... ras±na½tveva... phoµµhabb±na½tveva... dhamm±na½tve aniccata½ viditv± vipariº±mavir±ganirodha½, `pubbe ceva dhamm± etarahi ca sabbe te dhamm± anicc± dukkh± vipariº±madhamm±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato uppajjati somanassa½. ya½ evar³pa½ somanassa½ ida½ vuccati nekkhammasita½ somanassa½. im±ni cha nekkhammasit±ni somanass±ni.

307. ``tattha katam±ni cha gehasit±ni domanass±ni? cakkhuviññeyy±na½ r³p±na½...pe0... sotaviññeyy±na½ sadd±na½... gh±naviññeyy±na½ gandh±na½... jivh±viññeyy±na½ ras±na½... k±yaviññeyy±na½ phoµµhabb±na½... manoviññeyy±na½ dhamm±na½ iµµh±na½ kant±na½ man±p±na½ manoram±na½ lok±misapaµisa½yutt±na½ appaµil±bha½ v± appaµil±bhato samanupassato pubbe v± appaµiladdhapubba½ at²ta½ niruddha½ vipariºata½ samanussarato uppajjati domanassa½. ya½ evar³pa½ domanassa½ ida½ vuccati gehasita½ domanassa½. im±ni cha gehasit±ni domanass±ni.

``tattha katam±ni cha nekkhammasit±ni domanass±ni? r³p±na½tveva aniccata½ viditv± vipariº±mavir±ganirodha½, `pubbe ceva r³p± etarahi ca sabbe te r³p± anicc± dukkh± vipariº±madhamm±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± anuttaresu vimokkhesu piha½ upaµµh±peti -- `kud±ssu {kad±ssu (sy±0 ka½0 p²0)} n±m±ha½ tad±yatana½ upasampajja vihariss±mi yadariy± etarahi ±yatana½ upasampajja viharant²'ti iti anuttaresu vimokkhesu piha½ upaµµh±payato uppajjati pihapaccay± domanassa½. ya½ evar³pa½ domanassa½ ida½ vuccati nekkhammasita½ domanassa½. sadd±na½tveva...pe0... gandh±na½tveva... ras±na½tveva... phoµµhabb±na½tveva... dhamm±na½tveva aniccata½ viditv± vipariº±mavir±ganirodha½, `pubbe ceva dhamm± etarahi ca sabbe te dhamm± anicc± dukkh± vipariº±madhamm±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± anuttaresu vimokkhesu piha½ upaµµh±peti -- `kud±ssu n±m±ha½ tad±yatana½ upasampajja vihariss±mi yadariy± etarahi ±yatana½ upasampajja viharant²'ti iti anuttaresu vimokkhesu piha½ upaµµh±payato uppajjati pihapaccay± domanassa½. ya½ evar³pa½ domanassa½ ida½ vuccati nekkhammasita½ domanassa½. im±ni cha nekkhammasit±ni domanass±ni.

308. ``tattha katam± cha gehasit± upekkh±? cakkhun± r³pa½ disv± uppajjati upekkh± b±lassa m³¼hassa ( ) {(mandassa) (ka0)} puthujjanassa anodhijinassa avip±kajinassa an±d²navadass±vino assutavato puthujjanassa. y± evar³p± upekkh±, r³pa½ s± n±tivattati. tasm± s± {s±ya½ (ka0)} upekkh± `gehasit±'ti vuccati. sotena sadda½ sutv±... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya uppajjati upekkh± b±lassa m³¼hassa puthujjanassa anodhijinassa avip±kajinassa an±d²navadass±vino assutavato puthujjanassa. y± evar³p± upekkh±, dhamma½ s± n±tivattati. tasm± s± upekkh± `gehasit±'ti vuccati. im± cha gehasit± upekkh±.

``tattha katam± cha nekkhammasit± upekkh±? r³p±na½tveva aniccata½ viditv± vipariº±mavir±ganirodha½, `pubbe ceva r³p± etarahi ca sabbe te r³p± anicc± dukkh± vipariº±madhamm±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato uppajjati upekkh±. y± evar³p± upekkh±, r³pa½ s± ativattati. tasm± s± upekkh± `nekkhammasit±'ti vuccati. sadd±na½tveva... gandh±na½tveva... ras±na½tveva... phoµµhabb±na½tveva... dhamm±na½tveva aniccata½ viditv± vipariº±mavir±ganirodha½, `pubbe ceva dhamm± etarahi ca sabbe te dhamm± anicc± dukkh± vipariº±madhamm±'ti evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato uppajjati upekkh±. y± evar³p± upekkh±, dhamma½ s± ativattati. tasm± s± upekkh± `nekkhammasit±'ti vuccati. im± cha nekkhammasit± upekkh±. `chatti½sa sattapad± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

309. ``tatra ida½ niss±ya ida½ pajahath±''ti -- iti kho paneta½ vutta½; kiñceta½ paµicca vutta½? tatra, bhikkhave, y±ni cha nekkhammasit±ni somanass±ni t±ni niss±ya t±ni ±gamma y±ni cha gehasit±ni somanass±ni t±ni pajahatha, t±ni samatikkamatha. evametesa½ pah±na½ hoti, evametesa½ samatikkamo hoti.

``tatra, bhikkhave, y±ni cha nekkhammasit±ni domanass±ni t±ni niss±ya t±ni ±gamma y±ni cha gehasit±ni domanass±ni t±ni pajahatha, t±ni samatikkamatha. evametesa½ pah±na½ hoti, evametesa½ samatikkamo hoti.

``tatra, bhikkhave, y± cha nekkhammasit± upekkh± t± niss±ya t± ±gamma y± cha gehasit± upekkh± t± pajahatha, t± samatikkamatha. evamet±sa½ pah±na½ hoti, evamet±sa½ samatikkamo hoti.

``tatra, bhikkhave, y±ni cha nekkhammasit±ni somanass±ni t±ni niss±ya t±ni ±gamma y±ni cha nekkhammasit±ni domanass±ni t±ni pajahatha, t±ni samatikkamatha. evametesa½ pah±na½ hoti, evametesa½ samatikkamo hoti.

``tatra, bhikkhave, y± cha nekkhammasit± upekkh± t± niss±ya t± ±gamma y±ni cha nekkhammasit±ni somanass±ni t±ni pajahatha, t±ni samatikkamatha. evametesa½ pah±na½ hoti, evametesa½ samatikkamo hoti.

310. ``atthi , bhikkhave, upekkh± n±natt± n±nattasit±, atthi upekkh± ekatt± ekattasit±. katam± ca, bhikkhave, upekkh± n±natt± n±nattasit±? atthi, bhikkhave, upekkh± r³pesu, atthi saddesu , atthi gandhesu, atthi rasesu, atthi phoµµhabbesu -- aya½, bhikkhave, upekkh± n±natt± n±nattasit±. katam± ca, bhikkhave, upekkh± ekatt± ekattasit±? atthi, bhikkhave, upekkh± ±k±s±nañc±yatananissit±, atthi viññ±ºañc±yatananissit±, atthi ±kiñcaññ±yatananissit±, atthi nevasaññ±n±saññ±yatananissit± -- aya½, bhikkhave, upekkh± ekatt± ekattasit±.

``tatra, bhikkhave, y±ya½ upekkh± ekatt± ekattasit± ta½ niss±ya ta½ ±gamma y±ya½ upekkh± n±natt± n±nattasit± ta½ pajahatha, ta½ samatikkamatha. evametiss± pah±na½ hoti, evametiss± samatikkamo hoti.

``atammayata½, bhikkhave, niss±ya atammayata½ ±gamma y±ya½ upekkh± ekatt± ekattasit± ta½ pajahatha, ta½ samatikkamatha. evametiss± pah±na½ hoti, evametiss± samatikkamo hoti. `tatra ida½ niss±ya ida½ pajahath±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

311. ```tayo satipaµµh±n± yadariyo sevati, yadariyo sevam±no satth± gaºamanus±situmarahat²'ti -- iti kho paneta½ vutta½; kiñceta½ paµicca vutta½? idha, bhikkhave, satth± s±vak±na½ dhamma½ deseti anukampako hites² anukampa½ up±d±ya -- `ida½ vo hit±ya, ida½ vo sukh±y±'ti. tassa s±vak± na suss³santi, na sota½ odahanti, na aññ± citta½ upaµµhapenti , vokkamma ca satthus±san± vattanti. tatra, bhikkhave, tath±gato na ceva anattamano hoti, na ca anattamanata½ paµisa½vedeti, anavassuto ca viharati sato sampaj±no. ida½, bhikkhave, paµhama½ satipaµµh±na½ yadariyo sevati, yadariyo sevam±no satth± gaºamanus±situmarahati.

``puna capara½, bhikkhave, satth± s±vak±na½ dhamma½ deseti anukampako hites² anukampa½ up±d±ya -- `ida½ vo hit±ya, ida½ vo sukh±y±'ti. tassa ekacce s±vak± na suss³santi, na sota½ odahanti, na aññ± citta½ upaµµhapenti, vokkamma ca satthus±san± vattanti; ekacce s±vak± suss³santi, sota½ odahanti, aññ± citta½ upaµµhapenti, na ca vokkamma satthus±san± vattanti . tatra, bhikkhave, tath±gato na ceva anattamano hoti, na ca anattamanata½ paµisa½vedeti; na ca attamano hoti, na ca attamanata½ paµisa½vedeti. anattamanat± ca attamanat± ca -- tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako viharati sato sampaj±no. ida½ vuccati, bhikkhave, dutiya½ satipaµµh±na½ yadariyo sevati, yadariyo sevam±no satth± gaºamanus±situmarahati.

``puna capara½, bhikkhave, satth± s±vak±na½ dhamma½ deseti anukampako hites² anukampa½ up±d±ya -- `ida½ vo hit±ya, ida½ vo sukh±y±'ti. tassa s±vak± suss³santi, sota½ odahanti, aññ±citta½ upaµµhapenti, na ca vokkamma satthus±san± vattanti. tatra, bhikkhave, tath±gato attamano ceva hoti, attamanatañca paµisa½vedeti, anavassuto ca viharati sato sampaj±no. ida½ vuccati, bhikkhave, tatiya½ satipaµµh±na½ yadariyo sevati, yadariyo sevam±no satth± gaºamanus±situmarahati. `tayo satipaµµh±n± yadariyo sevati, yadariyo sevam±no satth± gaºamanus±situmarahat²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

312. ```so vuccati yogg±cariy±na½ anuttaro purisadammas±rath²'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? hatthidamakena, bhikkhave, hatthidammo s±rito eka½yeva disa½ dh±vati -- puratthima½ v± pacchima½ v± uttara½ v± dakkhiºa½ v±. assadamakena, bhikkhave, assadammo s±rito ekaññeva disa½ dh±vati -- puratthima½ v± pacchima½ v± uttara½ v± dakkhiºa½ v±. godamakena, bhikkhave, godammo s±rito eka½yeva disa½ dh±vati -- puratthima½ v± pacchima½ v± uttara½ v± dakkhiºa½ v±. tath±gatena hi, bhikkhave, arahat± samm±sambuddhena purisadammo s±rito aµµha dis± vidh±vati. r³p² r³p±ni passati -- aya½ ek± dis±; ajjhatta½ ar³pasaññ² bahiddh± r³p±ni passati -- aya½ dutiy± dis±; subhantveva adhimutto hoti -- aya½ tatiy± dis±; sabbaso r³pasaññ±na½ samatikkam± paµighasaññ±na½ atthaªgam± n±nattasaññ±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nañc±yatana½ upasampajja viharati -- aya½ catutth² dis±; sabbaso ±k±s±nañc±yatana½ samatikkamma `ananta½ viññ±ºa'nti viññ±ºañc±yatana½ upasampajja viharati -- aya½ pañcam² dis±; sabbaso viññ±ºañc±yatana½ samatikkamma `natthi kiñc²'ti ±kiñcaññ±yatana½ upasampajja viharati -- aya½ chaµµh² dis±; sabbaso ±kiñcaññ±yatana½ samatikkamma nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasampajja viharati -- aya½ sattam² dis±; sabbaso nevasaññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodha½ upasampajja viharati -- aya½ aµµham² dis±. tath±gatena, bhikkhave, arahat± samm±sambuddhena purisadammo s±rito im± aµµha dis± vidh±vati. `so vuccati yogg±cariy±na½ anuttaro purisadammas±rath²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta''nti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

sa¼±yatanavibhaªgasutta½ niµµhita½ sattama½.

8. uddesavibhaªgasutta½

313. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``uddesavibhaªga½ vo, bhikkhave, desess±mi. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``tath± tath±, bhikkhave, bhikkhu upaparikkheyya yath± yath± {yath± yath±ssa (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½, ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya. bahiddh±, bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²''ti. idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato uµµh±y±san± vih±ra½ p±visi.

314. atha kho tesa½ bhikkh³na½, acirapakkantassa bhagavato, etadahosi -- ``ida½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- `tath± tath±, bhikkhave , bhikkhu upaparikkheyya yath± yath± upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½, ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya. bahiddh± , bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²'ti. ko nu kho imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajeyy±''ti? atha kho tesa½ bhikkh³na½ etadahosi -- ``aya½ kho ±yasm± mah±kacc±no satthu ceva sa½vaººito sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½; pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. ya½n³na maya½ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkameyy±ma; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipuccheyy±m±''ti.

atha kho te bhikkh³ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± ±yasmat± mah±kacc±nena saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etadavocu½ --

``ida½ kho no, ±vuso kacc±na, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- `tath± tath±, bhikkhave, bhikkhu upaparikkheyya yath± yath± upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½, ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya. bahiddh±, bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²'ti. tesa½ no, ±vuso kacc±na, amh±ka½, acirapakkantassa bhagavato, etadahosi -- `ida½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- tath± tath±, bhikkhave, bhikkhu upaparikkheyya, yath± yath± upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½ ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya. bahiddh±, bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²'ti. ko nu kho imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajeyy±''ti. ``tesa½ no, ±vuso kacc±na, amh±ka½ etadahosi -- `aya½ kho ±yasm± mah±kacc±no satthu ceva sa½vaººito, sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½. pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. ya½n³na maya½ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkameyy±ma; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipuccheyy±m±'ti -- vibhajat±yasm± mah±kacc±no''ti.

315. ```seyyath±pi, ±vuso, puriso s±ratthiko s±ragaves² s±rapariyesana½ caram±no mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato atikkammeva m³la½ atikkamma khandha½ s±kh±pal±se s±ra½ pariyesitabba½ maññeyya, eva½ sampadamida½ ±yasmant±na½ satthari sammukh²bh³te ta½ bhagavanta½ atisitv± amhe etamattha½ paµipucchitabba½ maññatha. so h±vuso, bhagav± j±na½ j±n±ti, passa½ passati, cakkhubh³to ñ±ºabh³to dhammabh³to brahmabh³to vatt± pavatt± atthassa ninnet± amatassa d±t± dhammass±m² tath±gato. so ceva panetassa k±lo ahosi ya½ bhagavanta½yeva etamattha½ paµipuccheyy±tha; yath± vo bhagav± by±kareyya tath± na½ dh±reyy±th±'''ti. `addh±vuso kacc±na, bhagav± j±na½ j±n±ti, passa½ passati, cakkhubh³to ñ±ºabh³to dhammabh³to brahmabh³to vatt± pavatt± atthassa ninnet± amatassa d±t± dhammass±m² tath±gato. so ceva panetassa k±lo ahosi ya½ bhagavanta½yeva etamattha½ paµipuccheyy±ma; yath± no bhagav± by±kareyya tath± na½ dh±reyy±ma. api c±yasm± mah±kacc±no satthu ceva sa½vaººito sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½. pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. vibhajat±yasm± mah±kacc±no agaru½ karitv±'ti. `tena h±vuso, suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²'ti. `evam±vuso'ti kho te bhikkh³ ±yasmato mah±kacc±nassa paccassosu½. ±yasm± mah±kacc±no etadavoca --

`ya½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- tath± tath±, bhikkhave, bhikkhu upaparikkheyya, yath± yath± upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½ ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya, bahiddh±, bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²'ti. imassa kho aha½, ±vuso, bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±mi.

316. ``kathañc±vuso, bahiddh± viññ±ºa½ vikkhitta½ visaµanti vuccati? idh±vuso, bhikkhuno cakkhun± r³pa½ disv± r³panimitt±nus±ri viññ±ºa½ hoti r³panimittass±dagadhita½ {...gathita½ (s²0 p²0)} r³panimittass±davinibandha½ {...vinibandha½ (s²0 p²0)} r³panimittass±dasa½yojanasa½yutta½ bahiddh± viññ±ºa½ vikkhitta½ visaµanti vuccati. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya dhammanimitt±nus±r² viññ±ºa½ hoti; dhammanimittass±dagadhita½ dhammanimittass±davinibandha½ dhammanimittass±dasa½yojanasa½yutta½ bahiddh± viññ±ºa½ vikkhitta½ visaµanti vuccati. eva½ kho ±vuso, bahiddh± viññ±ºa½ vikkhitta½ visaµanti vuccati.

317. ``kathañc±vuso, bahiddh± viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµanti vuccati ? idh±vuso, bhikkhuno cakkhun± r³pa½ disv± na r³panimitt±nus±ri viññ±ºa½ hoti r³panimittass±dagadhita½ na r³panimittass±davinibandha½ na r³panimittass±dasa½yojanasa½yutta½ bahiddh± viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµanti vuccati . sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya na dhammanimitt±nus±r² viññ±ºa½ hoti na dhammanimittass±dagadhita½ na dhammanimittass±davinibandha½ na dhammanimittass±dasa½yojanasa½yutta½ bahiddh± viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµanti vuccati. eva½ kho, ±vuso, bahiddh± viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµanti vuccati.

318. ``kathañc±vuso, ajjhatta½ {ajjhatta½ citta½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} saºµhitanti vuccati? idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa vivekajap²tisukh±nus±ri viññ±ºa½ hoti vivekajap²tisukhass±dagadhita½ vivekajap²tisukhass±davinibandha½ vivekajap²tisukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ saºµhitanti vuccati.

``puna capara½, ±vuso, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa sam±dhijap²tisukh±nus±ri viññ±ºa½ hoti sam±dhijap²tisukhass±dagadhita½ sam±dhijap²tisukhass±davinibandha½ sam±dhijap²tisukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ saºµhitanti vuccati.

``puna capara½, ±vuso, bhikkhu p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no sukhañca k±yena paµisa½vedeti, ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa upekkh±nus±ri viññ±ºa½ hoti upekkh±sukhass±dagadhita½ upekkh±sukhass±davinibandha½ upekkh±sukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ saºµhitanti vuccati.

``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa adukkhamasukh±nus±ri viññ±ºa½ hoti adukkhamasukhass±dagadhita½ adukkhamasukhass±davinibandha½ adukkhamasukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ saºµhitanti vuccati. eva½ kho, ±vuso, ajjhatta½ {ajjhatta½ citta½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} saºµhitanti vuccati.

319. ``kathañc±vuso , ajjhatta½ {ajjhatta½ citta½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} asaºµhitanti vuccati? idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi...pe0... paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa na vivekajap²tisukh±nus±ri viññ±ºa½ hoti na vivekajap²tisukhass±dagadhita½ na vivekajap²tisukhass±davinibandha½ na vivekajap²tisukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ asaºµhitanti vuccati.

``puna capara½, ±vuso, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa na sam±dhijap²tisukh±nus±ri viññ±ºa½ hoti na sam±dhijap²tisukhass±dagadhita½ na sam±dhijap²tisukhass±davinibandha½ na sam±dhijap²tisukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ asaºµhitanti vuccati .

``puna capara½, ±vuso, bhikkhu p²tiy± ca vir±g±...pe0... tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa na upekkh±nus±ri viññ±ºa½ hoti na upekkh±sukhass±dagadhita½ na upekkh±sukhass±davinibandha½ na upekkh±sukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ asaºµhitanti vuccati.

``puna capara½, ±vuso, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaªgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. tassa na adukkhamasukh±nus±ri viññ±ºa½ hoti na adukkhamasukhass±dagadhita½ na adukkhamasukhass±davinibandha½ na adukkhamasukhass±dasa½yojanasa½yutta½ ajjhatta½ citta½ asaºµhitanti vuccati. eva½ kho, ±vuso, ajjhatta½ {ajjhatta½ citta½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} asaºµhitanti vuccati.

320. ``kathañc±vuso, anup±d± paritassan± hoti? idh±vuso, assutav± puthujjano ariy±na½ adass±v² ariyadhammassa akovido ariyadhamme avin²to sappuris±na½ adass±v² sappurisadhammassa akovido sappurisadhamme avin²to r³pa½ attato samanupassati r³pavanta½ v± att±na½ attani v± r³pa½ r³pasmi½ v± att±na½. tassa ta½ r³pa½ vipariºamati, aññath± hoti. tassa r³pavipariº±maññath±bh±v± r³pavipariº±m±nuparivatti viññ±ºa½ hoti. tassa r³pavipariº±m±nuparivattaj± paritassan± dhammasamupp±d± citta½ pariy±d±ya tiµµhanti. cetaso pariy±d±n± utt±sav± ca hoti vigh±tav± ca apekkhav± ca anup±d±ya ca paritassati. vedana½ ...pe0... sañña½... saªkh±re... viññ±ºa½ attato samanupassati viññ±ºavanta½ v± att±na½ attani v± viññ±ºa½ viññ±ºasmi½ v± att±na½. tassa ta½ viññ±ºa½ vipariºamati, aññath± hoti. tassa viññ±ºavipariº±maññath±bh±v± viññ±ºavipariº±m±nuparivatti viññ±ºa½ hoti. tassa viññ±ºavipariº±m±nuparivattaj± paritassan± dhammasamupp±d± citta½ pariy±d±ya tiµµhanti. cetaso pariy±d±n± utt±sav± ca hoti vigh±tav± ca apekkhav± ca anup±d±ya ca paritassati. eva½ kho, ±vuso, anup±d± paritassan± hoti.

321. ``kathañc±vuso, anup±d±n± aparitassan± hoti? idh±vuso, sutav± ariyas±vako ariy±na½ dass±v² ariyadhammassa kovido ariyadhamme suvin²to sappuris±na½ dass±v² sappurisadhammassa kovido sappurisadhamme suvin²to na r³pa½ attato samanupassati na r³pavanta½ v± att±na½ na attani v± r³pa½ na r³pasmi½ v± att±na½. tassa ta½ r³pa½ vipariºamati, aññath± hoti. tassa r³pavipariº±maññath±bh±v± na ca r³pavipariº±m±nuparivatti viññ±ºa½ hoti. tassa na r³pavipariº±m±nuparivattaj± paritassan± dhammasamupp±d± citta½ pariy±d±ya tiµµhanti. cetaso pariy±d±n± na cevutt±sav± {na ca utt±sav± (s²0)} hoti na ca vigh±tav± na ca apekkhav± anup±d±ya ca na paritassati. na vedana½... na sañña½... na saªkh±re... na viññ±ºa½ attato samanupassati na viññ±ºavanta½ v± att±na½ na attani v± viññ±ºa½ na viññ±ºasmi½ v± att±na½. tassa ta½ viññ±ºa½ vipariºamati, aññath± hoti. tassa viññ±ºavipariº±maññath±bh±v± na ca viññ±ºavipariº±m±nuparivatti viññ±ºa½ hoti. tassa na viññ±ºavipariº±m±nuparivattaj± paritassan± dhammasamupp±d± citta½ pariy±d±ya tiµµhanti. cetaso pariy±d±n± na cevutt±sav± hoti na ca vigh±tav± na ca apekkhav±, anup±d±ya ca na paritassati. eva½ kho, ±vuso, anup±d± aparitassan± hoti.

``ya½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- `tath± tath±, bhikkhave, bhikkhu upaparikkheyya yath± yath± upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½, ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya. bahiddh±, bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²'ti. imassa kho aha½, ±vuso, bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa eva½ vitth±rena attha½ ±j±n±mi. ±kaªkham±n± ca pana tumhe ±yasmanto bhagavanta½yeva upasaªkamitv± etamattha½ paµipuccheyy±tha; yath± vo bhagav± by±karoti tath± na½ dh±reyy±th±''ti.

322. atha kho te bhikkh³ ±yasmato mah±kacc±nassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``ya½ kho no, bhante, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- `tath± tath±, bhikkhave, bhikkhu upaparikkheyya yath± yath± upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½, ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya. bahiddh±, bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²'''ti.

``tesa½ no, bhante, amh±ka½, acirapakkantassa bhagavato, etadahosi -- `ida½ kho no, ±vuso, bhagav± sa½khittena uddesa½ uddisitv± vitth±rena attha½ avibhajitv± uµµh±y±san± vih±ra½ paviµµho -- tath± tath±, bhikkhave, bhikkhu upaparikkheyya, yath± yath± upaparikkhato bahiddh± cassa viññ±ºa½ avikkhitta½ avisaµa½, ajjhatta½ asaºµhita½ anup±d±ya na paritasseyya. bahiddh±, bhikkhave, viññ±ºe avikkhitte avisaµe sati ajjhatta½ asaºµhite anup±d±ya aparitassato ±yati½ j±tijar±maraºadukkhasamudayasambhavo na hot²ti. ko nu kho imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajeyy±'ti? tesa½ no, bhante, amh±ka½ etadahosi -- `aya½ kho ±yasm± mah±kacc±no satthu ceva sa½vaººito sambh±vito ca viññ³na½ sabrahmac±r²na½. pahoti c±yasm± mah±kacc±no imassa bhagavat± sa½khittena uddesassa uddiµµhassa vitth±rena attha½ avibhattassa vitth±rena attha½ vibhajitu½. ya½n³na maya½ yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkameyy±ma; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipuccheyy±m±'ti.

``atha kho maya½, bhante, yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkamimha; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etamattha½ paµipucchimha. tesa½ no, bhante, ±yasmat± mah±kacc±nena imehi ±k±rehi imehi padehi imehi byañjanehi attho vibhatto''ti.

``paº¹ito, bhikkhave, mah±kacc±no; mah±pañño, bhikkhave, mah±kacc±no. ma½ cepi tumhe, bhikkhave, etamattha½ paµipuccheyy±tha, ahampi evameva½ by±kareyya½ yath± ta½ mah±kacc±nena by±kata½. eso cevetassa {eso cetassa (s²0 p²0), eso ceva tassa (sy±0 ka½0), esoyeva tassa (ka0)} attho. evañca na½ dh±reyy±th±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

uddesavibhaªgasutta½ niµµhita½ aµµhama½.

9. araºavibhaªgasutta½

323. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``araºavibhaªga½ vo, bhikkhave, desess±mi. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``na k±masukhamanuyuñjeyya h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, na ca attakilamath±nuyogamanuyuñjeyya dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½. ete kho, bhikkhave {ete kho (s²0), ete te (sy±0 ka½0 p²0)}, ubho ante anupagamma majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh±, cakkhukaraº² ñ±ºakaraº² upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati. uss±danañca jaññ±, apas±danañca jaññ±; uss±danañca ñatv± apas±danañca ñatv± nevuss±deyya, na apas±deyya {n±pas±deyya (s²0)}, dhammameva deseyya. sukhavinicchaya½ jaññ±; sukhavinicchaya½ ñatv± ajjhatta½ sukhamanuyuñjeyya. rahov±da½ na bh±seyya, sammukh± na kh²ºa½ {n±tikh²ºa½ (sy±0 ka½0 ka0)} bhaºe. ataram±nova bh±seyya, no taram±no. janapadanirutti½ n±bhiniveseyya, samañña½ n±tidh±veyy±ti -- ayamuddeso araºavibhaªgassa.

324. ```na k±masukhamanuyuñjeyya h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, na ca attakilamath±nuyogamanuyuñjeyya dukkha½ anariya½ anatthasa½hita'nti -- iti kho paneta½ vutta½; kiñceta½ paµicca vutta½? yo k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyogo h²no gammo pothujjaniko anariyo anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. yo k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyoga½ ananuyogo h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. yo attakilamath±nuyogo dukkho anariyo anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. yo attakilamath±nuyoga½ ananuyogo dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. `na k±masukhamanuyuñjeyya h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, na ca attakilamath±nuyoga½ anuyuñjeyya dukkha½ anariya½ anatthasa½hita'nti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

325. ```ete kho ubho ante anupagamma majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh±, cakkhukaraº² ñ±ºakaraº² upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattat²'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? ayameva ariyo aµµhaªgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi , samm±saªkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dhi. `ete kho ubho ante anupagamma majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh±, cakkhukaraº² ñ±ºakaraº² upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattat²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

326. ```uss±danañca jaññ±, apas±danañca jaññ±; uss±danañca ñatv± apas±danañca ñatv± nevuss±deyya, na apas±deyya, dhammameva deseyy±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? kathañca, bhikkhave, uss±dan± ca hoti apas±dan± ca, no ca dhammadesan±? `ye k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyoga½ anuyutt± h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te sadukkh± saupagh±t± saup±y±s± sapari¼±h± micch±paµipann±'ti -- iti vada½ {iti para½ (ka0)} ittheke apas±deti.

```ye k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyoga½ ananuyutt± h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te adukkh± anupagh±t± anup±y±s± apari¼±h± samm±paµipann±'ti -- iti vada½ ittheke uss±deti.

```ye attakilamath±nuyoga½ anuyutt± dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te sadukkh± saupagh±t± saup±y±s± sapari¼±h± micch±paµipann±'ti -- iti vada½ ittheke apas±deti.

```ye attakilamath±nuyoga½ ananuyutt± dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te adukkh± anupagh±t± anup±y±s± apari¼±h± samm±paµipann±'ti -- iti vada½ ittheke uss±deti.

```yesa½ kesañci bhavasa½yojana½ appah²na½, sabbe te sadukkh± saupagh±t± saup±y±s± sapari¼±h± micch±paµipann±'ti -- iti vada½ ittheke apas±deti.

```yesa½ kesañci bhavasa½yojana½ pah²na½, sabbe te adukkh± anupagh±t± anup±y±s± apari¼±h± samm±paµipann±'ti -- iti vada½ ittheke uss±deti. eva½ kho, bhikkhave, uss±dan± ca hoti apas±dan± ca, no ca dhammadesan±.

327. ``kathañca, bhikkhave, nevuss±dan± hoti na apas±dan±, dhammadesan± ca {dhammadesan±va (sy±0 ka½0)}? `ye k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyoga½ anuyutt± h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te sadukkh± saupagh±t± saup±y±s± sapari¼±h± micch±paµipann±'ti -- na evam±ha. `anuyogo ca kho, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±'ti -- iti vada½ dhammameva deseti.

```ye k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyoga½ ananuyutt± h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te adukkh± anupagh±t± anup±y±s± apari¼±h± samm±paµipann±'ti -- na evam±ha. `ananuyogo ca kho, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±'ti -- iti vada½ dhammameva deseti.

```ye attakilamath±nuyoga½ anuyutt± dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te sadukkh± saupagh±t± saup±y±s± sapari¼±h± micch±paµipann±'ti -- na evam±ha. `anuyogo ca kho , sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±'ti -- iti vada½ dhammameva deseti.

```ye attakilamath±nuyoga½ ananuyutt± dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½, sabbe te adukkh± anupagh±t± anup±y±s± apari¼±h± samm±paµipann±'ti -- na evam±ha. `ananuyogo ca kho, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±'ti -- iti vada½ dhammameva deseti.

```yesa½ kesañci bhavasa½yojana½ appah²na½, sabbe te sadukkh± saupagh±t± saup±y±s± sapari¼±h± micch±paµipann±'ti -- na evam±ha . `bhavasa½yojane ca kho appah²ne bhavopi appah²no hot²'ti -- iti vada½ dhammameva deseti.

```yesa½ kesañci bhavasa½yojana½ pah²na½, sabbe te adukkh± anupagh±t± anup±y±s± apari¼±h± samm±paµipann±'ti -- na evam±ha. `bhavasa½yojane ca kho pah²ne bhavopi pah²no hot²'ti -- iti vada½ dhammameva deseti. eva½ kho, bhikkhave, nevuss±dan± hoti na apas±dan±, dhammadesan± ca. `uss±danañca jaññ±, apas±danañca jaññ±; uss±danañca ñatv± apas±danañca ñatv± nevuss±deyya, na apas±deyya, dhammameva deseyy±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

328. ```sukhavinicchaya½ jaññ±; sukhavinicchaya½ ñatv± ajjhatta½ sukhamanuyuñjeyy±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? pañcime, bhikkhave, k±maguº±. katame pañca? cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotaviññeyy± sadd±... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y± -- ime kho, bhikkhave, pañca k±maguº±. ya½ kho, bhikkhave, ime pañca k±maguºe paµicca uppajjati sukha½ somanassa½ ida½ vuccati k±masukha½ m²¼hasukha½ puthujjanasukha½ anariyasukha½. `na ±sevitabba½, na bh±vetabba½, na bahul²k±tabba½, bh±yitabba½ etassa sukhass±'ti -- vad±mi. idha , bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati...pe0... tatiya½ jh±na½... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. ida½ vuccati nekkhammasukha½ pavivekasukha½ upasamasukha½ sambodhisukha½. `±sevitabba½, bh±vetabba½, bahul²k±tabba½, na bh±yitabba½ etassa sukhass±'ti -- vad±mi . `sukhavinicchaya½ jaññ± ; sukhavinicchaya½ ñatv± ajjhatta½ sukhamanuyuñjeyy±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

329. ```rahov±da½ na bh±seyya, sammukh± na kh²ºa½ bhaºe'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tatra, bhikkhave, ya½ jaññ± rahov±da½ abh³ta½ ataccha½ anatthasa½hita½ sasakka½ {sampatta½ (ka0)} ta½ rahov±da½ na bh±seyya. yampi jaññ± rahov±da½ bh³ta½ taccha½ anatthasa½hita½ tassapi sikkheyya avacan±ya. yañca kho jaññ± rahov±da½ bh³ta½ taccha½ atthasa½hita½ tatra k±laññ³ assa tassa rahov±dassa vacan±ya. tatra, bhikkhave, ya½ jaññ± sammukh± kh²ºav±da½ abh³ta½ ataccha½ anatthasa½hita½ sasakka½ ta½ sammukh± kh²ºav±da½ na bh±seyya. yampi jaññ± sammukh± kh²ºav±da½ bh³ta½ taccha½ anatthasa½hita½ tassapi sikkheyya avacan±ya. yañca kho jaññ± sammukh± kh²ºav±da½ bh³ta½ taccha½ atthasa½hita½ tatra k±laññ³ assa tassa sammukh± kh²ºav±dassa vacan±ya. `rahov±da½ na bh±seyya, sammukh± na kh²ºa½ bhaºe'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

330. ```ataram±nova bh±seyya no taram±no'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? tatra, bhikkhave, taram±nassa bh±sato k±yopi kilamati, cittampi upahaññati {³haññati (s²0)}, saropi upahaññati {³haññati (s²0)}, kaºµhopi ±tur²yati, avisaµµhampi hoti aviññeyya½ taram±nassa bh±sita½. tatra, bhikkhave, ataram±nassa bh±sato k±yopi na kilamati, cittampi na upahaññati, saropi na upahaññati, kaºµhopi na ±tur²yati, visaµµhampi hoti viññeyya½ ataram±nassa bh±sita½. `ataram±nova bh±seyya, no taram±no'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

331. ```janapadanirutti½ n±bhiniveseyya, samañña½ n±tidh±veyy±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? kathañca, bhikkhave, janapadaniruttiy± ca abhiniveso hoti samaññ±ya ca atis±ro? idha, bhikkhave, tadevekaccesu janapadesu `p±t²'ti sañj±nanti, `patta'nti sañj±nanti , `vitta'nti {viµµhanti (sy±0 ka½0)} sañj±nanti, `sar±va'nti sañj±nanti `dh±ropa'nti {harosanti (sy±0 ka½0)} sañj±nanti, `poºa'nti sañj±nanti, `pis²lava'nti {pis²lanti (s²0 p²0), pipilanti (sy±0 ka½0)} sañj±nanti. iti yath± yath± na½ tesu tesu janapadesu sañj±nanti tath± tath± th±mas± par±m±s± {par±massa (s²0)} abhinivissa voharati -- `idameva sacca½ , moghamañña'nti. eva½ kho, bhikkhave, janapadaniruttiy± ca abhiniveso hoti samaññ±ya ca atis±ro.

332. ``kathañca, bhikkhave, janapadaniruttiy± ca anabhiniveso hoti samaññ±ya ca anatis±ro? idha, bhikkhave, tadevekaccesu janapadesu `p±t²'ti sañj±nanti, `patta'nti sañj±nanti, `vitta'nti sañj±nanti, `sar±va'nti sañj±nanti, `dh±ropa'nti sañj±nanti, `poºa'nti sañj±nanti, `pis²lava'nti sañj±nanti. iti yath± yath± na½ tesu tesu janapadesu sañj±nanti `ida½ kira me {ida½ kira te ca (ka0)} ±yasmanto sandh±ya voharant²'ti tath± tath± voharati apar±masa½. eva½ kho, bhikkhave, janapadaniruttiy± ca anabhiniveso hoti, samaññ±ya ca anatis±ro. `janapadanirutti½ n±bhiniveseyya samañña½ n±tidh±veyy±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

333. ``tatra, bhikkhave, yo k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyogo h²no gammo pothujjaniko anariyo anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, yo k±mapaµisandhisukhino somanass±nuyoga½ ananuyogo h²na½ gamma½ pothujjanika½ anariya½ anatthasa½hita½, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

334. ``tatra, bhikkhave, yo attakilamath±nuyogo dukkho anariyo anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, yo attakilamath±nuyoga½ ananuyogo dukkha½ anariya½ anatthasa½hita½, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

335. ``tatra, bhikkhave, y±ya½ majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh±, cakkhukaraº² ñ±ºakaraº² upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad± . tasm± eso dhammo araºo.

336. ``tatra , bhikkhave, y±ya½ uss±dan± ca apas±dan± ca no ca dhammadesan±, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, y±ya½ nevuss±dan± ca na apas±dan± ca dhammadesan± ca, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

337. ``tatra, bhikkhave, yamida½ k±masukha½ m²¼hasukha½ pothujjanasukha½ anariyasukha½ , sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, yamida½ nekkhammasukha½ pavivekasukha½ upasamasukha½ sambodhisukha½, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

338. ``tatra, bhikkhave, yv±ya½ rahov±do abh³to ataccho anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, yv±ya½ rahov±do bh³to taccho anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, yv±ya½ rahov±do bh³to taccho atthasa½hito, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

339. ``tatra , bhikkhave, yv±ya½ sammukh± kh²ºav±do abh³to ataccho anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, yv±ya½ sammukh± kh²ºav±do bh³to taccho anatthasa½hito, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave, yv±ya½ sammukh± kh²ºav±do bh³to taccho atthasa½hito, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

340. ``tatra, bhikkhave, yamida½ taram±nassa bh±sita½, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra, bhikkhave , yamida½ ataram±nassa bh±sita½, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

341. ``tatra, bhikkhave, yv±ya½ janapadaniruttiy± ca abhiniveso samaññ±ya ca atis±ro, sadukkho eso dhammo saupagh±to saup±y±so sapari¼±ho; micch±paµipad±. tasm± eso dhammo saraºo. tatra bhikkhave, yv±ya½ janapadaniruttiy± ca anabhiniveso samaññ±ya ca anatis±ro, adukkho eso dhammo anupagh±to anup±y±so apari¼±ho; samm±paµipad±. tasm± eso dhammo araºo.

``tasm±tiha, bhikkhave, `saraºañca dhamma½ j±niss±ma, araºañca dhamma½ j±niss±ma; saraºañca dhamma½ ñatv± araºañca dhamma½ ñatv± araºapaµipada½ paµipajjiss±m±'ti evañhi vo, bhikkhave, sikkhitabba½. subh³ti ca pana, bhikkhave, kulaputto araºapaµipada½ paµipanno''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

araºavibhaªgasutta½ niµµhita½ navama½.

10. dh±tuvibhaªgasutta½

342. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± magadhesu c±rika½ caram±no yena r±jagaha½ tadavasari; yena bhaggavo kumbhak±ro tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhaggava½ kumbhak±ra½ etadavoca -- ``sace te, bhaggava, agaru viharemu ±vesane {vihar±m±vesane (s²0 p²0), vihar±ma nivesane (sy±0 ka½0), viharemu nivesane (ka0)} ekaratta''nti. ``na kho me, bhante, garu. atthi cettha pabbajito paµhama½ v±s³pagato. sace so anuj±n±ti, viharatha {vihara (s²0 p²0)}, bhante, yath±sukha''nti.

tena kho pana samayena pukkus±ti n±ma kulaputto bhagavanta½ uddissa saddh±ya ag±rasm± anag±riya½ pabbajito. so tasmi½ kumbhak±r±vesane {kumbhak±ranivesane (sy±0 ka½0 ka0)} paµhama½ v±s³pagato hoti. atha kho bhagav± yen±yasm± pukkus±ti tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ pukkus±ti½ etadavoca -- ``sace te, bhikkhu, agaru viharemu ±vesane ekaratta''nti. ``urunda½, ±vuso {³r³nda½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0), ur³ddha½ (ka0) d²0 ni0 2 sakkapañhasuttaµ²k± oloketabb±}, kumbhak±r±vesana½. viharat±yasm± yath±sukha''nti.

atha kho bhagav± kumbhak±r±vesana½ pavisitv± ekamanta½ tiºasanth±raka½ {tiºasantharika½ (s²0), tiºasantharaka½ (sy±0 ka½0)} paññ±petv± nis²di pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. atha kho bhagav± bahudeva ratti½ nisajj±ya v²tin±mesi. ±yasm±pi kho pukkus±ti bahudeva ratti½ nisajj±ya v²tin±mesi.

atha kho bhagavato etadahosi -- ``p±s±dika½ kho aya½ kulaputto iriyati. ya½n³n±ha½ puccheyya''nti. atha kho bhagav± ±yasmanta½ pukkus±ti½ etadavoca -- ``ka½si tva½, bhikkhu, uddissa pabbajito? ko v± te satth±? kassa v± tva½ dhamma½ roces²''ti? ``atth±vuso, samaºo gotamo sakyaputto sakyakul± pabbajito. ta½ kho pana bhagavanta½ gotama½ eva½ kaly±ºo kittisaddo abbhuggato -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti . t±ha½ bhagavanta½ uddissa pabbajito. so ca me bhagav± satth±. tassa c±ha½ bhagavato dhamma½ rocem²''ti. ``kaha½ pana, bhikkhu, etarahi so bhagav± viharati araha½ samm±sambuddho''ti. ``atth±vuso, uttaresu janapadesu s±vatthi n±ma nagara½. tattha so bhagav± etarahi viharati araha½ samm±sambuddho''ti. ``diµµhapubbo pana te, bhikkhu, so bhagav±; disv± ca pana j±neyy±s²''ti? ``na kho me, ±vuso, diµµhapubbo so bhagav±; disv± c±ha½ na j±neyya''nti.

atha kho bhagavato etadahosi -- ``mamañca khv±ya½ {ma½ tv±ya½ (s²0), mama½ khv±ya½ (sy±0 ka½0), ma½ khv±ya½ (p²0)} kulaputto uddissa pabbajito. ya½n³nass±ha½ dhamma½ deseyya''nti. atha kho bhagav± ±yasmanta½ pukkus±ti½ ±mantesi -- ``dhamma½ te, bhikkhu, desess±mi. ta½ suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``evam±vuso''ti kho ±yasm± pukkus±ti bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

343. ```chadh±turo {chaddh±turo (s²0)} aya½, bhikkhu, puriso chaphass±yatano aµµh±rasamanopavic±ro catur±dhiµµh±no; yattha µhita½ maññassav± nappavattanti, maññassave kho pana nappavattam±ne muni santoti vuccati. pañña½ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, c±gamanubr³heyya, santimeva so sikkheyy±'ti -- ayamuddeso dh±tuvibhaªgassa {chadh±tuvibhaªgassa (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}.

344. ```chadh±turo aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? (chayim±, bhikkhu, dh±tuyo) {( ) natthi s²0 p²0 potthakesu} -- pathav²dh±tu, ±podh±tu, tejodh±tu, v±yodh±tu, ±k±sadh±tu, viññ±ºadh±tu. `chadh±turo aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

345. ```chaphass±yatano aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cakkhusamphass±yatana½, sotasamphass±yatana½, gh±nasamphass±yatana½, jivh±samphass±yatana½, k±yasamphass±yatana½, manosamphass±yatana½. `chaphass±yatano aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

346. ```aµµh±rasamanopavic±ro aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cakkhun± r³pa½ disv± somanassaµµh±n²ya½ r³pa½ upavicarati, domanassaµµh±n²ya½ r³pa½ upavicarati, upekkh±µµh±n²ya½ r³pa½ upavicarati; sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya somanassaµµh±n²ya½ dhamma½ upavicarati, domanassaµµh±n²ya½ dhamma½ upavicarati , upekkh±µµh±n²ya½ dhamma½ upavicarati -- iti cha somanassupavic±r±, cha domanassupavic±r±, cha upekkhupavic±r±. `aµµh±rasamanopavic±ro aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

347. ```catur±dhiµµh±no aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? paññ±dhiµµh±no, sacc±dhiµµh±no, c±g±dhiµµh±no, upasam±dhiµµh±no. `catur±dhiµµh±no aya½, bhikkhu, puriso'ti -- iti ya½ ta½ vutta½ idameta½ paµicca vutta½.

348. ```pañña½ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, c±gamanubr³heyya, santimeva so sikkheyy±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? kathañca, bhikkhu, pañña½ nappamajjati? chayim±, bhikkhu, dh±tuyo -- pathav²dh±tu, ±podh±tu, tejodh±tu, v±yodh±tu, ±k±sadh±tu, viññ±ºadh±tu.

349. ``katam± ca, bhikkhu, pathav²dh±tu? pathav²dh±tu siy± ajjhattik± siy± b±hir±. katam± ca, bhikkhu, ajjhattik± pathav²dh±tu? ya½ ajjhatta½ paccatta½ kakkha¼a½ kharigata½ up±dinna½ {up±diººa½ (p²0 ka0)}, seyyathida½ -- kes± lom± nakh± dant± taco ma½sa½ nh±ru aµµhi aµµhimiñja½ {aµµhimiñj± (s²0 p²0)} vakka½ hadaya½ yakana½ kilomaka½ pihaka½ papph±sa½ anta½ antaguºa½ udariya½ kar²sa½, ya½ v± panaññampi kiñci ajjhatta½ paccatta½ kakkha¼a½ kharigata½ up±dinna½ -- aya½ vuccati, bhikkhu, ajjhattik± pathav²dh±tu. y± ceva kho pana ajjhattik± pathav²dh±tu y± ca b±hir± pathav²dh±tu pathav²dh±tureves± . `ta½ neta½ mama nesohamasmi na meso att±'ti -- evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya daµµhabba½. evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± pathav²dh±tuy± nibbindati, pathav²dh±tuy± citta½ vir±jeti.

350. ``katam± ca, bhikkhu, ±podh±tu? ±podh±tu siy± ajjhattik± siy± b±hir±. katam± ca, bhikkhu, ajjhattik± ±podh±tu? ya½ ajjhatta½ paccatta½ ±po ±pogata½ up±dinna½ seyyathida½ -- pitta½ semha½ pubbo lohita½ sedo medo assu vas± khe¼o siªgh±ºik± lasik± mutta½, ya½ v± panaññampi kiñci ajjhatta½ paccatta½ ±po ±pogata½ up±dinna½ -- aya½ vuccati, bhikkhu, ajjhattik± ±podh±tu. y± ceva kho pana ajjhattik± ±podh±tu y± ca b±hir± ±podh±tu ±podh±tureves±. `ta½ neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti -- evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya daµµhabba½. evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± ±podh±tuy± nibbindati, ±podh±tuy± citta½ vir±jeti.

351. ``katam± ca, bhikkhu, tejodh±tu? tejodh±tu siy± ajjhattik± siy± b±hir±. katam± ca, bhikkhu, ajjhattik± tejodh±tu? ya½ ajjhatta½ paccatta½ tejo tejogata½ up±dinna½, seyyathida½ -- yena ca santappati, yena ca j²r²yati, yena ca pari¹ayhati, yena ca asitap²takh±yitas±yita½ samm± pariº±ma½ gacchati, ya½ v± panaññampi kiñci ajjhatta½ paccatta½ tejo tejogata½ up±dinna½ -- aya½ vuccati, bhikkhu, ajjhattik± tejodh±tu. y± ceva kho pana ajjhattik± tejodh±tu y± ca b±hir± tejodh±tu tejodh±tureves±. `ta½ neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti -- evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya daµµhabba½. evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± tejodh±tuy± nibbindati, tejodh±tuy± citta½ vir±jeti.

352. ``katam± ca, bhikkhu, v±yodh±tu? v±yodh±tu siy± ajjhattik± siy± b±hir±. katam± ca, bhikkhu, ajjhattik± v±yodh±tu? ya½ ajjhatta½ paccatta½ v±yo v±yogata½ up±dinna½, seyyathida½ -- uddhaªgam± v±t± adhogam± v±t± kucchisay± v±t± koµµh±say± {koµµhasay± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} v±t± aªgamaªg±nus±rino v±t± ass±so pass±so iti, ya½ v± panaññampi kiñci ajjhatta½ paccatta½ v±yo v±yogata½ up±dinna½ -- aya½ vuccati, bhikkhu, ajjhattik± v±yodh±tu. y± ceva kho pana ajjhattik± v±yodh±tu y± ca b±hir± v±yodh±tu v±yodh±tureves±. `ta½ neta½ mama , nesohamasmi , na meso att±'ti -- evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya daµµhabba½. evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± v±yodh±tuy± nibbindati, v±yodh±tuy± citta½ vir±jeti.

353. ``katam± ca, bhikkhu, ±k±sadh±tu? ±k±sadh±tu siy± ajjhattik± siy± b±hir±. katam± ca, bhikkhu, ajjhattik± ±k±sadh±tu ? ya½ ajjhatta½ paccatta½ ±k±sa½ ±k±sagata½ up±dinna½, seyyathida½ -- kaººacchidda½ n±sacchidda½ mukhadv±ra½ yena ca asitap²takh±yitas±yita½ ajjhoharati, yattha ca asitap²takh±yitas±yita½ santiµµhati, yena ca asitap²takh±yitas±yita½ adhobh±ga½ {adhobh±g± (s²0 sy±0 ka½0 p²0) devad³tasuttena sameti} nikkhamati, ya½ v± panaññampi kiñci ajjhatta½ paccatta½ ±k±sa½ ±k±sagata½ agha½ aghagata½ vivara½ vivaragata½ asamphuµµha½ ma½salohitehi up±dinna½ -- aya½ vuccati bhikkhu ajjhattik± ±k±sadh±tu. y± ceva kho pana ajjhattik± ±k±sadh±tu y± ca b±hir± ±k±sadh±tu ±k±sadh±tureves±. `ta½ neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti -- evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya daµµhabba½. evameta½ yath±bh³ta½ sammappaññ±ya disv± ±k±sadh±tuy± nibbindati, ±k±sadh±tuy± citta½ vir±jeti.

354. ``ath±para½ viññ±ºa½yeva avasissati parisuddha½ pariyod±ta½. tena ca viññ±ºena ki½ {tena viññ±ºena kiñca (s²0)} vij±n±ti? `sukha'ntipi vij±n±ti, `dukkha'ntipi vij±n±ti, `adukkhamasukha'ntipi vij±n±ti. sukhavedaniya½, bhikkhu, phassa½ paµicca uppajjati sukh± vedan±. so sukha½ vedana½ vedayam±no `sukha½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti. `tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodh± ya½ tajja½ vedayita½ sukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppann± sukh± vedan± s± nirujjhati, s± v³pasammat²'ti paj±n±ti.

355. ``dukkhavedaniya½, bhikkhu, phassa½ paµicca uppajjati dukkh± vedan±. so dukkha½ vedana½ vedayam±no `dukkha½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti. `tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodh± ya½ tajja½ vedayita½ dukkhavedaniya½ phassa½ paµicca uppann± dukkh± vedan± s± nirujjhati, s± v³pasammat²'ti paj±n±ti.

356. ``adukkhamasukhavedaniya½, bhikkhu, phassa½ paµicca uppajjati adukkhamasukh± vedan±. so adukkhamasukha½ vedana½ vedayam±no `adukkhamasukha½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti. `tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodh± ya½ tajja½ vedayita½ adukkhamasukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppann± adukkhamasukh± vedan± s± nirujjhati, s± v³pasammat²'ti paj±n±ti.

357. ``seyyath±pi, bhikkhu, dvinna½ kaµµh±na½ saªghaµµ± {samphassa (s²0 p²0), saªghaµ± (sy±0 ka½0)} samodh±n± usm± j±yati, tejo abhinibbattati, tesa½yeva dvinna½ kaµµh±na½ n±n±bh±v± vikkhep± y± tajj± usm± s± nirujjhati, s± v³pasammati; evameva kho, bhikkhu, sukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppajjati sukh± vedan±. so sukha½ vedana½ vedayam±no `sukha½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti. `tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodh± ya½ tajja½ vedayita½ sukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppann± sukh± vedan± s± nirujjhati, s± v³pasammat²'ti paj±n±ti.

358. ``dukkhavedaniya½, bhikkhu, phassa½ paµicca uppajjati dukkh± vedan±. so dukkha½ vedana½ vedayam±no `dukkha½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti. `tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodh± ya½ tajja½ vedayita½ dukkhavedaniya½ phassa½ paµicca uppann± dukkh± vedan± s± nirujjhati, s± v³pasammat²'ti paj±n±ti.

359. ``adukkhamasukhavedaniya½ , bhikkhu, phassa½ paµicca uppajjati adukkhamasukh± vedan±. so adukkhamasukha½ vedana½ vedayam±no `adukkhamasukha½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti. `tasseva adukkhamasukhavedaniyassa phassassa nirodh± ya½ tajja½ vedayita½ adukkhamasukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppann± adukkhamasukh± vedan± s± nirujjhati, s± v³pasammat²'ti paj±n±ti.

360. ``ath±para½ upekkh±yeva avasissati parisuddh± pariyod±t± mudu ca kammaññ± ca pabhassar± ca. seyyath±pi, bhikkhu, dakkho suvaººak±ro v± suvaººak±rantev±s² v± ukka½ bandheyya, ukka½ bandhitv± ukk±mukha½ ±limpeyya, ukk±mukha½ ±limpetv± saº¹±sena j±tar³pa½ gahetv± ukk±mukhe pakkhipeyya, tamena½ k±lena k±la½ abhidhameyya, k±lena k±la½ udakena paripphoseyya, k±lena k±la½ ajjhupekkheyya, ta½ hoti j±tar³pa½ {j±tar³pa½ dhanta½ (s²0 p²0)} sudhanta½ niddhanta½ n²haµa½ {nihata½ (sy±0 ka½0 ka0)} ninn²takas±va½ {nihatakas±va½ (ka0)} mudu ca kammaññañca pabhassarañca, yass± yass± ca pi¼andhanavikatiy± ±kaªkhati -- yadi paµµik±ya {pavaµµik±ya (s²0 sy±0)} yadi kuº¹al±ya yadi g²veyyak±ya yadi suvaººam±l±ya tañcassa attha½ anubhoti; evameva kho, bhikkhu, ath±para½ upekkh±yeva avasissati parisuddh± pariyod±t± mudu ca kammaññ± ca pabhassar± ca.

361. ``so eva½ paj±n±ti -- `imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ ±k±s±nañc±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½. eva½ me aya½ upekkh± ta½nissit± tadup±d±n± cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµheyya. imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ viññ±ºañc±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½. eva½ me aya½ upekkh± ta½nissit± tadup±d±n± cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµheyya. imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ ±kiñcaññ±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½. eva½ me aya½ upekkh± ta½nissit± tadup±d±n± cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµheyya. imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½. eva½ me aya½ upekkh± ta½nissit± tadup±d±n± cira½ d²ghamaddh±na½ tiµµheyy±'''ti.

362. ``so eva½ paj±n±ti -- `imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ ±k±s±nañc±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½; saªkhatameta½. imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ viññ±ºañc±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½; saªkhatameta½. imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ ±kiñcaññ±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½; saªkhatameta½. imañce aha½ upekkha½ eva½ parisuddha½ eva½ pariyod±ta½ nevasaññ±n±saññ±yatana½ upasa½hareyya½, tadanudhammañca citta½ bh±veyya½; saªkhatameta'''nti.

``so neva ta½ abhisaªkharoti, na abhisañcetayati bhav±ya v± vibhav±ya v±. so anabhisaªkharonto anabhisañcetayanto bhav±ya v± vibhav±ya v± na kiñci loke up±diyati, anup±diya½ na paritassati, aparitassa½ paccatta½yeva parinibb±yati. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±ti.

363. ``so sukhañce vedana½ vedeti, `s± anicc±'ti paj±n±ti, `anajjhosit±'ti paj±n±ti, `anabhinandit±'ti paj±n±ti. dukkhañce vedana½ vedeti , `s± anicc±'ti paj±n±ti, `anajjhosit±'ti paj±n±ti, `anabhinandit±'ti paj±n±ti. adukkhamasukhañce vedana½ vedeti, `s± anicc±'ti paj±n±ti, `anajjhosit±'ti paj±n±ti, `anabhinandit±'ti paj±n±ti.

364. ``so sukhañce vedana½ vedeti, visa½yutto na½ vedeti; dukkhañce vedana½ vedeti, visa½yutto na½ vedeti; adukkhamasukhañce vedana½ vedeti, visa½yutto na½ vedeti. so k±yapariyantika½ vedana½ vedayam±no `k±yapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, j²vitapariyantika½ vedana½ vedayam±no `j²vitapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, `k±yassa bhed± para½ maraº± uddha½ j²vitapariy±d±n± idheva sabbavedayit±ni anabhinandit±ni s²t²bhavissant²'ti paj±n±ti.

365. ``seyyath±pi, bhikkhu, telañca paµicca vaµµiñca paµicca telappad²po jh±yati; tasseva telassa ca vaµµiy± ca pariy±d±n± aññassa ca anupah±r± {anup±h±r± (s²0 p²0), anup±d±n± (ka0)} an±h±ro nibb±yati; evameva kho, bhikkhu, k±yapariyantika½ vedana½ vedayam±no `k±yapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, j²vitapariyantika½ vedana½ vedayam±no `j²vitapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, `k±yassa bhed± para½ maraº± uddha½ j²vitapariy±d±n± idheva sabbavedayit±ni anabhinandit±ni s²t²bhavissant²'ti paj±n±ti. tasm± eva½ samann±gato bhikkhu imin± paramena paññ±dhiµµh±nena samann±gato hoti. es± hi, bhikkhu, param± ariy± paññ± yadida½ -- sabbadukkhakkhaye ñ±ºa½.

366. ``tassa s± vimutti sacce µhit± akupp± hoti. tañhi, bhikkhu, mus± ya½ mosadhamma½, ta½ sacca½ ya½ amosadhamma½ nibb±na½. tasm± eva½ samann±gato bhikkhu imin± paramena sacc±dhiµµh±nena samann±gato hoti. etañhi, bhikkhu, parama½ ariyasacca½ yadida½ -- amosadhamma½ nibb±na½.

367. ``tasseva kho pana pubbe aviddasuno upadh² honti samatt± sam±dinn±. ty±ssa pah²n± honti ucchinnam³l± t±l±vatthukat± anabh±va½kat± ±yati½ anupp±dadhamm±. tasm± eva½ samann±gato bhikkhu imin± paramena c±g±dhiµµh±nena samann±gato hoti. eso hi, bhikkhu, paramo ariyo c±go yadida½ -- sabb³padhipaµinissaggo.

368. ``tasseva kho pana pubbe aviddasuno abhijjh± hoti chando s±r±go. sv±ssa pah²no hoti ucchinnam³lo t±l±vatthukato anabh±va½kato ±yati½ anupp±dadhammo. tasseva kho pana pubbe aviddasuno ±gh±to hoti by±p±do sampadoso. sv±ssa pah²no hoti ucchinnam³lo t±l±vatthukato anabh±va½kato ±yati½ anupp±dadhammo. tasseva kho pana pubbe aviddasuno avijj± hoti sammoho. sv±ssa pah²no hoti ucchinnam³lo t±l±vatthukato anabh±va½kato ±yati½ anupp±dadhammo. tasm± eva½ samann±gato bhikkhu imin± paramena upasam±dhiµµh±nena samann±gato hoti. eso hi, bhikkhu, paramo ariyo upasamo yadida½ -- r±gadosamoh±na½ upasamo. `pañña½ nappamajjeyya, saccamanurakkheyya, c±gamanubr³heyya, santimeva so sikkheyy±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½.

369. ```yattha µhita½ maññassav± nappavattanti, maññassave kho pana nappavattam±ne muni santoti vuccat²'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? `asm²'ti, bhikkhu, maññitameta½, `ayamahamasm²'ti maññitameta½, `bhavissa'nti maññitameta½, `na bhavissa'nti maññitameta½, `r³p² bhavissa'nti maññitameta½, `ar³p² bhavissa'nti maññitameta½, `saññ² bhavissa'nti maññitameta½, `asaññ² bhavissa'nti maññitameta½, `nevasaññ²n±saññ² bhavissa'nti maññitameta½. maññita½, bhikkhu, rogo maññita½ gaº¹o maññita½ salla½. sabbamaññit±na½ tveva, bhikkhu, samatikkam± muni santoti vuccati. muni kho pana, bhikkhu, santo na j±yati, na j²yati, na m²yati, na kuppati, na piheti. tañhissa, bhikkhu, natthi yena j±yetha, aj±yam±no ki½ j²yissati, aj²yam±no ki½ m²yissati, am²yam±no ki½ kuppissati, akuppam±no kissa {ki½ (ka0)} pihessati? `yattha µhita½ maññassav± nappavattanti, maññassave kho pana nappavattam±ne muni santoti vuccat²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ima½ kho me tva½, bhikkhu, sa½khittena chadh±tuvibhaªga½ dh±reh²''ti.

370. atha kho ±yasm± pukkus±ti -- ``satth± kira me anuppatto, sugato kira me anuppatto samm±sambuddho kira me anuppatto''ti uµµh±y±san± eka½sa½ c²vara½ katv± bhagavato p±desu siras± nipatitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``accayo ma½, bhante, accagam± yath±b±la½ yath±m³¼ha½ yath±akusala½, yoha½ bhagavanta½ ±vusov±dena samud±caritabba½ amaññissa½. tassa me, bhante, bhagav± accaya½ accayato paµiggaºh±tu ±yati½ sa½var±y±''ti. ``taggha tva½, bhikkhu, accayo accagam± yath±b±la½ yath±m³¼ha½ yath±akusala½ , ya½ ma½ tva½ ±vusov±dena samud±caritabba½ amaññittha. yato ca kho tva½, bhikkhu, accaya½ accayato disv± yath±dhamma½ paµikarosi, ta½ te maya½ paµiggaºh±ma. vuddhihes±, bhikkhu, ariyassa vinaye yo accaya½ accayato disv± yath±dhamma½ paµikaroti, ±yati½ sa½vara½ ±pajjat²''ti. ``labheyy±ha½, bhante, bhagavato santike upasampada''nti. ``paripuººa½ pana te, bhikkhu, pattac²vara''nti? ``na kho me, bhante, paripuººa½ pattac²vara''nti. ``na kho, bhikkhu, tath±gat± aparipuººapattac²vara½ upasamp±dent²''ti.

atha kho ±yasm± pukkus±ti bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pattac²varapariyesana½ pakk±mi. atha kho ±yasmanta½ pukkus±ti½ pattac²varapariyesana½ caranta½ vibbhant± g±v² {bhantag±v² (s²0 p²0), g±v² (sy±0 ka½0)} j²vit± voropesi. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``yo so, bhante, pukkus±ti n±ma kulaputto bhagavat± sa½khittena ov±dena ovadito so k±laªkato. tassa k± gati, ko abhisampar±yo''ti? ``paº¹ito, bhikkhave, pukkus±ti kulaputto paccap±di dhammass±nudhamma½, na ca ma½ dhamm±dhikaraºa½ vihesesi {viheµhesi (s²0 sy±0 ka½0) viheseti (ka0)}. pukkus±ti, bhikkhave, kulaputto pañcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

dh±tuvibhaªgasutta½ niµµhita½ dasama½.

11. saccavibhaªgasutta½

371. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± b±r±ºasiya½ viharati isipatane migad±ye. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``tath±gatena, bhikkhave, arahat± samm±sambuddhena b±r±ºasiya½ isipatane migad±ye anuttara½ dhammacakka½ pavattita½ appaµivattiya½ samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½, yadida½ -- catunna½ ariyasacc±na½ ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½, dukkhasamudayassa ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½, dukkhanirodhassa ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½. tath±gatena, bhikkhave, arahat± samm±sambuddhena b±r±ºasiya½ isipatane migad±ye anuttara½ dhammacakka½ pavattita½ appaµivattiya½ samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½ , yadida½ -- imesa½ catunna½ ariyasacc±na½ ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½.

``sevatha, bhikkhave, s±riputtamoggall±ne; bhajatha, bhikkhave, s±riputtamoggall±ne. paº¹it± bhikkh³ anugg±hak± sabrahmac±r²na½. seyyath±pi, bhikkhave, janet± {janetti (s²0 p²0)}, eva½ s±riputto; seyyath±pi j±tassa ±p±det±, eva½ moggall±no. s±riputto, bhikkhave, sot±pattiphale vineti, moggall±no uttamatthe. s±riputto, bhikkhave, pahoti catt±ri ariyasacc±ni vitth±rena ±cikkhitu½ desetu½ paññ±petu½ paµµhapetu½ vivaritu½ vibhajitu½ utt±n²k±tu''nti. idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato uµµh±y±san± vih±ra½ p±visi.

372. tatra kho ±yasm± s±riputto acirapakkantassa bhagavato bhikkh³ ±mantesi -- ``±vuso, bhikkhave''ti. ``±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa paccassosu½. ±yasm± s±riputto etadavoca --

``tath±gatena, ±vuso, arahat± samm±sambuddhena b±r±ºasiya½ isipatane migad±ye anuttara½ dhammacakka½ pavattita½ appaµivattiya½ samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½, yadida½ -- catunna½ ariyasacc±na½ ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½, dukkhasamudayassa ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½, dukkhanirodhassa ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma½.

373. ``katamañc±vuso, dukkha½ ariyasacca½? j±tipi dukkh±, jar±pi dukkh±, maraºampi dukkha½, sokaparidevadukkhadomanassup±y±s±pi dukkh±, yampiccha½ na labhati tampi dukkha½; sa½khittena pañcup±d±nakkhandh± dukkh±.

``katam± c±vuso, j±ti? y± tesa½ tesa½ satt±na½ tamhi tamhi sattanik±ye j±ti sañj±ti okkanti abhinibbatti khandh±na½ p±tubh±vo ±yatan±na½ paµil±bho, aya½ vuccat±vuso -- `j±ti'''.

``katam± c±vuso, jar±? y± tesa½ tesa½ satt±na½ tamhi tamhi sattanik±ye jar± j²raºat± khaº¹icca½ p±licca½ valittacat± ±yuno sa½h±ni indriy±na½ parip±ko, aya½ vuccat±vuso -- `jar±'''.

``katamañc±vuso, maraºa½? y± tesa½ tesa½ satt±na½ tamh± tamh± sattanik±y± cuti cavanat± bhedo antaradh±na½ maccu maraºa½ k±la½kiriy± khandh±na½ bhedo ka¼evarassa nikkhepo j²vitindriyassupacchedo, ida½ vuccat±vuso -- `maraºa½'''.

``katamo c±vuso, soko? yo kho, ±vuso, aññataraññatarena byasanena samann±gatassa aññataraññatarena dukkhadhammena phuµµhassa soko socan± socitatta½ antosoko antoparisoko, aya½ vuccat±vuso -- `soko'''.

``katamo c±vuso, paridevo? yo kho, ±vuso, aññataraññatarena byasanena samann±gatassa aññataraññatarena dukkhadhammena phuµµhassa ±devo paridevo ±devan± paridevan± ±devitatta½ paridevitatta½, aya½ vuccat±vuso -- `paridevo'''.

``katamañc±vuso, dukkha½? ya½ kho, ±vuso, k±yika½ dukkha½ k±yika½ as±ta½ k±yasamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½, ida½ vuccat±vuso -- `dukkha½'''.

``katamañc±vuso, domanassa½? ya½ kho, ±vuso, cetasika½ dukkha½ cetasika½ as±ta½ manosamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½, ida½ vuccat±vuso -- `domanassa½'''.

``katamo c±vuso, up±y±so? yo kho, ±vuso, aññataraññatarena byasanena samann±gatassa aññataraññatarena dukkhadhammena phuµµhassa ±y±so up±y±so ±y±sitatta½ up±y±sitatta½, aya½ vuccat±vuso -- `up±y±so'''.

``katamañc±vuso, yampiccha½ na labhati tampi dukkha½? j±tidhamm±na½, ±vuso, satt±na½ eva½ icch± uppajjati -- `aho vata, maya½ na j±tidhamm± ass±ma; na ca, vata, no j±ti ±gaccheyy±'ti. na kho paneta½ icch±ya pattabba½. idampi -- `yampiccha½ na labhati tampi dukkha½'. jar±dhamm±na½, ±vuso, satt±na½...pe0... by±dhidhamm±na½, ±vuso, satt±na½... maraºadhamm±na½, ±vuso, satt±na½... sokaparidevadukkhadomanassup±y±sadhamm±na½, ±vuso, satt±na½ eva½ icch± uppajjati -- `aho vata, maya½ na sokaparidevadukkhadomanassup±y±sadhamm± ass±ma ; na ca, vata, no sokaparidevadukkhadomanassup±y±s± ±gaccheyyu'nti . na kho paneta½ icch±ya pattabba½. idampi -- `yampiccha½ na labhati tampi dukkha½'''.

``katame c±vuso, sa½khittena pañcup±d±nakkhandh± dukkh±? seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho, viññ±ºup±d±nakkhandho. ime vuccant±vuso -- `sa½khittena pañcup±d±nakkhandh± dukkh±'. ida½ vuccat±vuso -- `dukkha½ ariyasacca½'''.

374. ``katamañc±vuso, dukkhasamudaya½ {dukkhasamudayo (sy±0 ka½0)} ariyasacca½? y±ya½ taºh± ponobbhavik± {ponobhavik± (s²0 p²0)} nand²r±gasahagat± {nandir±gasahagat± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} tatratatr±bhinandin², seyyathida½ -- k±mataºh± bhavataºh± vibhavataºh± , ida½ vuccat±vuso -- `dukkhasamudaya½ {dukkhasamudayo (sy±0 ka½0)} ariyasacca½'''.

``katamañc±vuso, dukkhanirodha½ {dukkhanirodho (sy±0 ka½0)} ariyasacca½? yo tass±yeva taºh±ya asesavir±ganirodho c±go paµinissaggo mutti an±layo, ida½ vuccat±vuso -- `dukkhanirodha½ {dukkhanirodho (sy±0 ka½0)} ariyasacca½'''.

375. ``katamañc±vuso, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½? ayameva ariyo aµµhaªgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±saªkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dhi.

``katam±c±vuso, samm±diµµhi? ya½ kho, ±vuso, dukkhe ñ±ºa½, dukkhasamudaye ñ±ºa½, dukkhanirodhe ñ±ºa½, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ñ±ºa½, aya½ vuccat±vuso -- `samm±diµµhi'''.

``katamo c±vuso, samm±saªkappo? nekkhammasaªkappo, aby±p±dasaªkappo , avihi½s±saªkappo, aya½ vuccat±vuso -- `samm±saªkappo'''.

``katam± c±vuso, samm±v±c±? mus±v±d± veramaº², pisuº±ya v±c±ya veramaº², pharus±ya v±c±ya veramaº², samphappal±p± veramaº², aya½ vuccat±vuso -- `samm±v±c±'''.

``katamo c±vuso, samm±kammant²? p±º±tip±t± veramaº², adinn±d±n± veramaº², k±mesumicch±c±r± veramaº², aya½ vuccat±vuso -- `samm±kammanto'''.

``katamo c±vuso, samm±±j²vo? idh±vuso, ariyas±vako micch±±j²va½ pah±ya samm±±j²vena j²vika½ kappeti, aya½ vuccat±vuso -- `samm±±j²vo'''.

``katamo c±vuso, samm±v±y±mo? idh±vuso, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati, uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati, anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati, uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaºh±ti padahati, aya½ vuccat±vuso -- `samm±v±y±mo'''.

``katam± c±vuso, samm±sati? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½. vedan±su vedan±nupass² viharati...pe0... citte citt±nupass² viharati... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim± vineyya loke abhijjh±domanassa½, aya½ vuccat±vuso -- `samm±sati'''.

``katamo c±vuso, samm±sam±dhi? idh±vuso, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati, vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati, p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati...pe0... tatiya½ jh±na½... viharati, aya½ vuccat±vuso -- `samm±sam±dhi'. ida½ vuccat±vuso -- `dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½'''.

``tath±gaten±vuso, arahat± samm±sambuddhena b±r±ºasiya½ isipatane migad±ye anuttara½ dhammacakka½ pavattita½ appaµivattiya½ samaºena v± br±hmaºena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½, yadida½ -- imesa½ catunna½ ariyasacc±na½ ±cikkhan± desan± paññ±pan± paµµhapan± vivaraº± vibhajan± utt±n²kamma''nti.

idamavoca ±yasm± s±riputto. attaman± te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa bh±sita½ abhinandunti.

saccavibhaªgasutta½ niµµhita½ ek±dasama½.

12. dakkhiº±vibhaªgasutta½

376. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho mah±paj±pati {mah±paj±pat² (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} gotam² nava½ dussayuga½ ±d±ya yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinn± kho mah±paj±pati gotam² bhagavanta½ etadavoca -- ``ida½ me, bhante, nava½ dussayuga½ bhagavanta½ uddissa s±ma½ kanta½ s±ma½ v±yita½. ta½ me, bhante, bhagav± paµiggaºh±tu anukampa½ up±d±y±''ti. eva½ vutte, bhagav± mah±paj±pati½ gotami½ etadavoca -- ``saªghe, gotami, dehi. saªghe te dinne ahañceva p³jito bhaviss±mi saªgho c±''ti. dutiyampi kho mah±paj±pati gotam² bhagavanta½ etadavoca -- ``ida½ me, bhante, nava½ dussayuga½ bhagavanta½ uddissa s±ma½ kanta½ s±ma½ v±yita½. ta½ me, bhante, bhagav± paµiggaºh±tu anukampa½ up±d±y±''ti. dutiyampi kho bhagav± mah±paj±pati½ gotami½ etadavoca -- ``saªghe, gotami, dehi. saªghe te dinne ahañceva p³jito bhaviss±mi saªgho c±''ti. tatiyampi kho mah±paj±pati gotam² bhagavanta½ etadavoca -- ``ida½ me, bhante, nava½ dussayuga½ bhagavanta½ uddissa s±ma½ kanta½ s±ma½ v±yita½. ta½ me, bhante, bhagav± paµiggaºh±tu anukampa½ up±d±y±''ti. tatiyampi kho bhagav± mah±paj±pati½ gotami½ etadavoca -- ``saªghe, gotami, dehi . saªghe te dinne ahañceva p³jito bhaviss±mi saªgho c±''ti.

377. eva½ vutte, ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``paµiggaºh±tu, bhante, bhagav± mah±paj±patiy± gotamiy± nava½ dussayuga½. bah³pak±r± {bahuk±r± (sy±0 ka½0)}, bhante, mah±paj±pati gotam² bhagavato m±tucch± ±p±dik± posik± kh²rassa d±yik±; bhagavanta½ janettiy± k±laªkat±ya thañña½ p±yesi. bhagav±pi, bhante, bah³pak±ro mah±paj±patiy± gotamiy±. bhagavanta½, bhante, ±gamma mah±paj±pati gotam² buddha½ saraºa½ gat±, dhamma½ saraºa½ gat±, saªgha½ saraºa½ gat±. bhagavanta½, bhante, ±gamma mah±paj±pati gotam² p±º±tip±t± paµivirat± adinn±d±n± paµivirat± k±mesumicch±c±r± paµivirat± mus±v±d± paµivirat± sur±merayamajjapam±daµµh±n± paµivirat±. bhagavanta½, bhante, ±gamma mah±paj±pati gotam² buddhe aveccappas±dena samann±gat± , dhamme aveccappas±dena samann±gat±, saªghe aveccappas±dena samann±gat± ariyakantehi s²lehi samann±gat±. bhagavanta½, bhante, ±gamma mah±paj±pati gotam² dukkhe nikkaªkh±, dukkhasamudaye nikkaªkh±, dukkhanirodhe nikkaªkh±, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya nikkaªkh±. bhagav±pi, bhante, bah³pak±ro mah±paj±patiy± gotamiy±''ti.

378. ``evameta½ , ±nanda. ya½ h±nanda, puggalo puggala½ ±gamma buddha½ saraºa½ gato hoti, dhamma½ saraºa½ gato hoti, saªgha½ saraºa½ gato hoti, imass±nanda, puggalassa imin± puggalena na suppatik±ra½ vad±mi, yadida½ -- abhiv±dana-paccuµµh±naañjalikamma s±m²cikammac²varapiº¹ap±tasen±sanagil±- nappaccayabhesajjaparikkh±r±nuppad±nena.

``ya½ h±nanda, puggalo puggala½ ±gamma p±º±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato hoti, k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, mus±v±d± paµivirato hoti, sur±merayamajjapam±daµµh±n± paµivirato hoti, imass±nanda, puggalassa imin± puggalena na suppatik±ra½ vad±mi, yadida½ -- abhiv±dana-paccuµµh±na-añjalikamma-s±m²cikammac²varapiº¹ap±tasen±sanagil±- nappaccayabhesajjaparikkh±r±nuppad±nena.

``ya½ h±nanda, puggalo puggala½ ±gamma buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti, dhamme... saªghe... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti, imass±nanda, puggalassa imin± puggalena na suppatik±ra½ vad±mi, yadida½ -- abhiv±dana-paccuµµh±na-añjalikamma-s±m²cikammac²varapiº¹ap±tasen±sanagil±- nappaccayabhesajjaparikkh±r±nuppad±nena.

``ya½ h±nanda, puggalo puggala½ ±gamma dukkhe nikkaªkho hoti, dukkhasamudaye nikkaªkho hoti, dukkhanirodhe nikkaªkho hoti, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya nikkaªkho hoti, imass±nanda, puggalassa imin± puggalena na suppatik±ra½ vad±mi, yadida½ -- abhiv±dana-paccuµµh±naañjalikamma-s±m²cikamma-c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±- nappaccayabhesajjaparikkh±r±nuppad±nena.

379. ``cuddasa kho panim±nanda, p±µipuggalik± dakkhiº±. katam± cuddasa? tath±gate arahante samm±sambuddhe d±na½ deti -- aya½ paµham± p±µipuggalik± dakkhiº±. paccekasambuddhe {paccekabuddhe (s²0 p²0)} d±na½ deti -- aya½ dutiy± p±µipuggalik± dakkhiº±. tath±gatas±vake arahante d±na½ deti -- aya½ tatiy± p±µipuggalik± dakkhiº±. arahattaphalasacchikiriy±ya paµipanne d±na½ deti -- aya½ catutth² p±µipuggalik± dakkhiº±. an±g±missa d±na½ deti -- aya½ pañcam² p±µipuggalik± dakkhiº±. an±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanne d±na½ deti -- aya½ chaµµh² p±µipuggalik± dakkhiº±. sakad±g±missa d±na½ deti -- aya½ sattam² p±µipuggalik± dakkhiº±. sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanne d±na½ deti -- aya½ aµµham² p±µipuggalik± dakkhiº±. sot±panne d±na½ deti -- aya½ navam² p±µipuggalik± dakkhiº±. sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanne d±na½ deti -- aya½ dasam² p±µipuggalik± dakkhiº±. b±hirake k±mesu v²tar±ge d±na½ deti -- aya½ ek±dasam² p±µipuggalik± dakkhiº±. puthujjanas²lavante d±na½ deti -- aya½ dv±dasam² p±µipuggalik± dakkhiº±. puthujjanaduss²le d±na½ deti -- aya½ terasam² p±µipuggalik± dakkhiº±. tiracch±nagate d±na½ deti -- aya½ cuddasam² p±µipuggalik± dakkhiº±ti.

``tatr±nanda, tiracch±nagate d±na½ datv± sataguº± dakkhiº± p±µikaªkhitabb±, puthujjanaduss²le d±na½ datv± sahassaguº± dakkhiº± p±µikaªkhitabb±, puthujjanas²lavante d±na½ datv± satasahassaguº± dakkhiº± p±µikaªkhitabb±, b±hirake k±mesu v²tar±ge d±na½ datv± koµisatasahassaguº± dakkhiº± p±µikaªkhitabb±, sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanne d±na½ datv± asaªkheyy± appameyy± dakkhiº± p±µikaªkhitabb±, ko pana v±do sot±panne, ko pana v±do sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanne, ko pana v±do sakad±g±missa, ko pana v±do an±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanne, ko pana v±do an±g±missa, ko pana v±do arahattaphalasacchikiriy±ya paµipanne, ko pana v±do arahante, ko pana v±do paccekasambuddhe, ko pana v±do tath±gate arahante samm±sambuddhe!

380. ``satta kho panim±nanda, saªghagat± dakkhiº±. katam± satta? buddhappamukhe ubhatosaªghe d±na½ deti -- aya½ paµham± saªghagat± dakkhiº±. tath±gate parinibbute ubhatosaªghe d±na½ deti -- aya½ dutiy± saªghagat± dakkhiº±. bhikkhusaªghe d±na½ deti -- aya½ tatiy± saªghagat± dakkhiº±. bhikkhunisaªghe d±na½ deti -- aya½ catutth² saªghagat± dakkhiº±. `ettak± me bhikkh³ ca bhikkhuniyo ca saªghato uddissath±'ti d±na½ deti -- aya½ pañcam² saªghagat± dakkhiº±. `ettak± me bhikkh³ saªghato uddissath±'ti d±na½ deti -- aya½ chaµµh² saªghagat± dakkhiº±. `ettak± me bhikkhuniyo saªghato uddissath±'ti d±na½ deti -- aya½ sattam² saªghagat± dakkhiº±.

``bhavissanti kho pan±nanda, an±gatamaddh±na½ gotrabhuno k±s±vakaºµh± duss²l± p±padhamm±. tesu duss²lesu saªgha½ uddissa d±na½ dassanti. tad±p±ha½, ±nanda, saªghagata½ dakkhiºa½ asaªkheyya½ appameyya½ vad±mi. na tvev±ha½, ±nanda, kenaci pariy±yena saªghagat±ya dakkhiº±ya p±µipuggalika½ d±na½ mahapphalatara½ vad±mi.

381. ``catasso kho im±, ±nanda, dakkhiº± visuddhiyo. katam± catasso? atth±nanda, dakkhiº± d±yakato visujjhati no paµigg±hakato. atth±nanda, dakkhiº± paµigg±hakato visujjhati no d±yakato. atth±nanda, dakkhiº± neva d±yakato visujjhati no paµigg±hakato. atth±nanda, dakkhiº± d±yakato ceva visujjhati paµigg±hakato ca.

``kathañc±nanda, dakkhiº± d±yakato visujjhati no paµigg±hakato? idh±nanda, d±yako hoti s²lav± kaly±ºadhammo, paµigg±hak± honti duss²l± p±padhamm± -- eva½ kho, ±nanda, dakkhiº± d±yakato visujjhati no paµigg±hakato.

``kathañc±nanda, dakkhiº± paµigg±hakato visujjhati no d±yakato? idh±nanda, d±yako hoti duss²lo p±padhammo, paµigg±hak± honti s²lavanto {s²lavant± (s²0)} kaly±ºadhamm± -- eva½ kho, ±nanda, dakkhiº± paµigg±hakato visujjhati no d±yakato.

``kathañc±nanda, dakkhiº± neva d±yakato visujjhati no paµigg±hakato? idh±nanda, d±yako ca hoti duss²lo p±padhammo, paµigg±hak± ca honti duss²l± p±padhamm± -- eva½ kho, ±nanda, dakkhiº± neva d±yakato visujjhati no paµigg±hakato.

``kathañc±nanda, dakkhiº± d±yakato ceva visujjhati paµigg±hakato ca? idh±nanda, d±yako ca hoti s²lav± kaly±ºadhammo, paµigg±hak± ca honti s²lavanto kaly±ºadhamm± -- eva½ kho, ±nanda, dakkhiº± d±yakato ceva visujjhati paµigg±hakato ca. im± kho, ±nanda, catasso dakkhiº± visuddhiyo''ti.

idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± --

382.

``yo s²lav± duss²lesu dad±ti d±na½,

dhammena laddha½ {laddh± (s²0 p²0)} supasannacitto.

abhisaddaha½ kammaphala½ u¼±ra½,

s± dakkhiº± d±yakato visujjhati..

``yo duss²lo s²lavantesu dad±ti d±na½,

adhammena laddha½ appasannacitto.

anabhisaddaha½ kammaphala½ u¼±ra½,

s± dakkhiº± paµigg±hakato visujjhati..

``yo duss²lo duss²lesu dad±ti d±na½,

adhammena laddha½ appasannacitto.

anabhisaddaha½ kammaphala½ u¼±ra½,

na ta½ d±na½ vipulapphalanti br³mi..

``yo s²lav± s²lavantesu dad±ti d±na½,

dhammena laddha½ supasannacitto.

abhisaddaha½ kammaphala½ u¼±ra½,

ta½ ve d±na½ vipulapphalanti br³mi {s± dakkhiº± nevubhato visujjhati (s²0 p²0)}..

``yo v²tar±go v²tar±gesu dad±ti d±na½,

dhammena laddha½ supasannacitto.

abhisaddaha½ kammaphala½ u¼±ra½,

ta½ ve d±na½ ±misad±n±namagga'' {ta½ ve d±na½ vipulanti br³mi (s²0)} nti..

dakkhiº±vibhaªgasutta½ niµµhita½ dv±dasama½.

vibhaªgavaggo niµµhito catuttho.

tassudd±na½ --

bhaddek±nandakacc±na, lomasakaªgiy±subho.

mah±kammasa¼±yatanavibhaªg±, uddesaaraº± dh±tu sacca½..

dakkhiº±vibhaªgasuttanti.

5. sa¼±yatanavaggo

1. an±thapiº¹ikov±dasutta½

383. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena an±thapiº¹iko gahapati ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho an±thapiº¹iko gahapati aññatara½ purisa½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ambho purisa, yena bhagav± tenupasaªkama; upasaªkamitv± mama vacanena bhagavato p±de siras± vand±hi {vand±hi evañca vadehi (sabbattha) aññasuttesu pana natthi} -- `an±thapiº¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so bhagavato p±de siras± vandat²'ti. yena c±yasm± s±riputto tenupasaªkama; upasaªkamitv± mama vacanena ±yasmato s±riputtassa p±de siras± vand±hi {vand±hi evañca vadehi (sabbattha) aññasuttesu pana natthi} -- `an±thapiº¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so ±yasmato s±riputtassa p±de siras± vandat²'ti. evañca vadehi -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± s±riputto yena an±thapiº¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaªkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti.

``eva½, bhante''ti kho so puriso an±thapiº¹ikassa gahapatissa paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so puriso bhagavanta½ etadavoca -- ``an±thapiº¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so bhagavato p±de siras± vandat²''ti. yena c±yasm± s±riputto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ s±riputta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so puriso ±yasmanta½ s±riputta½ etadavoca -- ``an±thapiº¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so ±yasmato s±riputtassa p±de siras± vandati; evañca vadeti -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± s±riputto yena an±thapiº¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaªkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti. adhiv±sesi kho ±yasm± s±riputto tuºh²bh±vena.

384. atha kho ±yasm± s±riputto niv±setv± pattac²varam±d±ya ±yasmat± ±nandena pacch±samaºena yena an±thapiº¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho ±yasm± s±riputto an±thapiº¹ika½ gahapati½ etadavoca -- ``kacci te, gahapati, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½? kacci te dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ paññ±yati, no abhikkamo''ti?

``na me, bhante s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. seyyath±pi, bhante s±riputta, balav± puriso tiºhena sikharena muddhani {muddh±na½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} abhimattheyya {abhimantheyya (s²0 p²0)}; evameva kho me, bhante s±riputta, adhimatt± v±t± muddhani {ohananti (sy±0 ka½0)} ³hananti {adhimatt± v±t± s²la½ parikantanti (s²0 sy±0 ka½0)}. na me, bhante s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. seyyath±pi, bhante s±riputta, balav± puriso da¼hena varattakhaº¹ena s²se s²saveµha½ dadeyya; evameva kho me, bhante s±riputta, adhimatt± s²se s²savedan±. na me, bhante s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. seyyath±pi, bhante s±riputta, dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± tiºhena govikantanena kucchi½ parikanteyya; evameva kho me, bhante s±riputta, adhimatt± v±t± kucchi½ parikantanti. na me, bhante s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. seyyath±pi, bhante s±riputta, dve balavanto puris± dubbalatara½ purisa½ n±n±b±h±su gahetv± aªg±rak±suy± sant±peyyu½, samparit±peyyu½; evameva kho me, bhante s±riputta, adhimatto k±yasmi½ ¹±ho. na me, bhante s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo''ti.

385. ``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na cakkhu½ up±diyiss±mi, na ca me cakkhunissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na sota½ up±diyiss±mi, na ca me sotanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na gh±na½ up±diyiss±mi, na ca me gh±nanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na jivha½ up±diyiss±mi, na ca me jivh±nissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na k±ya½ up±diyiss±mi, na ca me k±yanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na mana½ up±diyiss±mi, na ca me manonissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na r³pa½ up±diyiss±mi, na ca me r³panissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na sadda½ up±diyiss±mi...pe0... na gandha½ up±diyiss±mi... na rasa½ up±diyiss±mi... na phoµµhabba½ up±diyiss±mi... na dhamma½ up±diyiss±mi na ca me dhammanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na cakkhuviññ±ºa½ up±diyiss±mi, na ca me cakkhuviññ±ºanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na sotaviññ±ºa½ up±diyiss±mi... na gh±naviññ±ºa½ up±diyiss±mi... na jivh±viññ±ºa½ up±diyiss±mi... na k±yaviññ±ºa½ up±diyiss±mi... na manoviññ±ºa½ up±diyiss±mi na ca me manoviññ±ºanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na cakkhusamphassa½ up±diyiss±mi, na ca me cakkhusamphassanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na sotasamphassa½ up±diyiss±mi... na gh±nasamphassa½ up±diyiss±mi... na jivh±samphassa½ up±diyiss±mi... na k±yasamphassa½ up±diyiss±mi... na manosamphassa½ up±diyiss±mi, na ca me manosamphassanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na cakkhusamphassaja½ vedana½ up±diyiss±mi, na ca me cakkhusamphassaj±vedan±nissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te , gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na sotasamphassaja½ vedana½ up±diyiss±mi... na gh±nasamphassaja½ vedana½ up±diyiss±mi... na jivh±samphassaja½ vedana½ up±diyiss±mi... na k±yasamphassaja½ vedana½ up±diyiss±mi... na manosamphassaja½ vedana½ up±diyiss±mi, na ca me manosamphassaj±vedan±nissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

386. ``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na pathav²dh±tu½ up±diyiss±mi, na ca me pathav²dh±tunissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na ±podh±tu½ up±diyiss±mi... na tejodh±tu½ up±diyiss±mi... na v±yodh±tu½ up±diyiss±mi... na ±k±sadh±tu½ up±diyiss±mi... na viññ±ºadh±tu½ up±diyiss±mi, na ca me viññ±ºadh±tunissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na r³pa½ up±diyiss±mi, na ca me r³panissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na vedana½ up±diyiss±mi... na sañña½ up±diyiss±mi... na saªkh±re up±diyiss±mi... na viññ±ºa½ up±diyiss±mi, na ca me viññ±ºanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na ±k±s±nañc±yatana½ up±diyiss±mi , na ca me ±k±s±nañc±yatananissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti . evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na viññ±ºañc±yatana½ up±diyiss±mi... na ±kiñcaññ±yatana½ up±diyiss±mi... na nevasaññ±n±saññ±yatana½ up±diyiss±mi na ca me nevasaññ±n±saññ±yatananissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na idhaloka½ up±diyiss±mi, na ca me idhalokanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `na paraloka½ up±diyiss±mi, na ca me paralokanissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba½. tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `yampi me diµµha½ suta½ muta½ viññ±ta½ patta½ pariyesita½ anupariyesita½ anucarita½ manas± tampi na up±diyiss±mi, na ca me ta½nissita½ viññ±ºa½ bhavissat²'ti. evañhi te, gahapati, sikkhitabba''nti.

387. eva½ vutte, an±thapiº¹iko gahapati parodi, ass³ni pavattesi. atha kho ±yasm± ±nando an±thapiº¹ika½ gahapati½ etadavoca -- ``ol²yasi kho tva½, gahapati, sa½s²dasi kho tva½, gahapat²''ti? ``n±ha½, bhante ±nanda, ol²y±mi, napi sa½s²d±mi; api ca me d²gharatta½ satth± payirup±sito manobh±van²y± ca bhikkh³; na ca me evar³p² dhamm² kath± sutapubb±''ti. ``na kho, gahapati, gih²na½ od±tavasan±na½ evar³p² dhamm² kath± paµibh±ti; pabbajit±na½ kho, gahapati, evar³p² dhamm² kath± paµibh±t²''ti. ``tena hi, bhante s±riputta, gih²nampi od±tavasan±na½ evar³p² dhamm² kath± paµibh±tu. santi hi, bhante, kulaputt± apparajakkhaj±tik±, assavanat± dhammassa parih±yanti; bhavissanti dhammassa aññ±t±ro''ti.

atha kho ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca ±nando an±thapiº¹ika½ gahapati½ imin± ov±dena ovaditv± uµµh±y±san± pakkami½su. atha kho an±thapiº¹iko gahapati, acirapakkante ±yasmante ca s±riputte ±yasmante ca ±nande , k±lamak±si tusita½ k±ya½ upapajji. atha kho an±thapiº¹iko devaputto abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaººo kevalakappa½ jetavana½ obh±setv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ jµhito kho an±thapiº¹iko devaputto bhagavanta½ g±th±hi ajjhabh±si --

``idañhi ta½ jetavana½, isisaªghanisevita½.

±vuttha½ dhammar±jena, p²tisañjanana½ mama..

``kamma½ vijj± ca dhammo ca, s²la½ j²vitamuttama½.

etena macc± sujjhanti, na gottena dhanena v±..

``tasm± hi paº¹ito poso, sampassa½ atthamattano.

yoniso vicine dhamma½, eva½ tattha visujjhati..

``s±riputtova paññ±ya, s²lena upasamena.

yopi p±raªgato bhikkhu, et±vaparamo siy±''ti..

idamavoca an±thapiº¹iko devaputto. samanuñño satth± ahosi. atha kho an±thapiº¹iko devaputto -- ``samanuñño me satth±''ti bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± tatthevantaradh±yi.

388. atha kho bhagav± tass± rattiy± accayena bhikkh³ ±mantesi -- ``ima½, bhikkhave, ratti½ aññataro devaputto abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaººo kevalakappa½ jetavana½ obh±setv± yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho so devaputto ma½ g±th±hi ajjhabh±si --

``idañhi ta½ jetavana½, isisaªghanisevita½.

±vuttha½ dhammar±jena, p²tisañjanana½ mama..

``kamma½ vijj± ca dhammo ca, s²la½ j²vitamuttama½.

etena macc± sujjhanti, na gottena dhanena v±..

``tasm± hi paº¹ito poso, sampassa½ atthamattano.

yoniso vicine dhamma½, eva½ tattha visujjhati..

``s±riputtova paññ±ya, s²lena upasamena.

yopi p±raªgato bhikkhu, et±vaparamo siy±''ti..

``idamavoca , bhikkhave, so devaputto. `samanuñño me satth±'ti ma½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± tatthevantaradh±y²''ti.

eva½ vutte, ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``so hi n³na so, bhante, an±thapiº¹iko devaputto bhavissati. an±thapiº¹iko, bhante, gahapati ±yasmante s±riputte abhippasanno ahos²''ti. ``s±dhu, s±dhu, ±nanda! y±vataka½ kho, ±nanda, takk±ya pattabba½, anuppatta½ ta½ tay±. an±thapiº¹iko so, ±nanda, devaputto''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

an±thapiº¹ikov±dasutta½ niµµhita½ paµhama½.

2. channov±dasutta½

389. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±cundo ±yasm± ca channo gijjhak³µe pabbate viharanti. tena kho pana samayena ±yasm± channo ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho ±yasm± s±riputto s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± mah±cundo tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±cunda½ etadavoca -- ``±y±m±vuso cunda, yen±yasm± channo tenupasaªkamiss±ma gil±napucchak±''ti. ``evam±vuso''ti kho ±yasm± mah±cundo ±yasmato s±riputtassa paccassosi.

atha kho ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±cundo yen±yasm± channo tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± ±yasmat± channena saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ channa½ etadavoca -- ``kacci te, ±vuso channa, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½? kacci te dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ paññ±yati, no abhikkamo''ti?

``na me, ±vuso s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. seyyath±pi , ±vuso s±riputta, balav± puriso tiºhena sikharena muddhani abhimattheyya; evameva kho me, ±vuso s±riputta, adhimatt± v±t± muddhani ³hananti. na me, ±vuso s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati no paµikkamo. seyyath±pi, ±vuso s±riputta, balav± puriso da¼hena varattakkhaº¹ena s²se s²saveµha½ dadeyya; evameva kho me, ±vuso s±riputta, adhimatt± s²se s²savedan±. na me, ±vuso s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. seyyath±pi, ±vuso s±riputta, dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± tiºhena govikantanena kucchi½ parikanteyya; evameva kho me, ±vuso s±riputta, adhimatt± v±t± kucchi½ parikantanti. na me, ±vuso s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. seyyath±pi, ±vuso s±riputta, dve balavanto puris± dubbalatara½ purisa½ n±n±b±h±su gahetv± aªg±rak±suy± sant±peyyu½ samparit±peyyu½; evameva kho me, ±vuso s±riputta, adhimatto k±yasmi½ ¹±ho. na me, ±vuso s±riputta, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ paññ±yati, no paµikkamo. sattha½, ±vuso s±riputta, ±hariss±mi, n±vakaªkh±mi j²vita''nti.

390. ``m±yasm± channo sattha½ ±haresi. y±pet±yasm± channo. y±penta½ maya½ ±yasmanta½ channa½ icch±ma. sace ±yasmato channassa natthi sapp±y±ni bhojan±ni, aha½ ±yasmato channassa sapp±y±ni bhojan±ni pariyesiss±mi. sace ±yasmato channassa natthi sapp±y±ni bhesajj±ni, aha½ ±yasmato channassa sapp±y±ni bhesajj±ni pariyesiss±mi. sace ±yasmato channassa natthi patir³p± upaµµh±k±, aha½ ±yasmanta½ channa½ upaµµhahiss±mi. m±yasm± channo sattha½ ±haresi. y±pet±yasm± channo. y±penta½ maya½ ±yasmanta½ channa½ icch±m±''ti.

``napi me, ±vuso s±riputta, natthi sapp±y±ni bhojan±ni; napi me natthi sapp±y±ni bhesajj±ni; napi me natthi patir³p± upaµµh±k±; api c±vuso s±riputta , pariciººo me satth± d²gharatta½ man±peneva no aman±pena. etañhi, ±vuso s±riputta, s±vakassa patir³pa½ ya½ satth±ra½ paricareyya man±peneva no aman±pena. `anupavajja½ channo bhikkhu sattha½ ±harissat²'ti evameta½ {evameva kho tva½ (ka0)}, ±vuso s±riputta, dh±reh²''ti. ``puccheyy±ma maya½ ±yasmanta½ channa½ kañcideva desa½, sace ±yasm± channo ok±sa½ karoti pañhassa veyy±karaº±y±''ti. ``pucch±vuso s±riputta, sutv± vediss±m²''ti.

391. ``cakkhu½, ±vuso channa, cakkhuviññ±ºa½ cakkhuviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassasi? sota½, ±vuso channa, sotaviññ±ºa½...pe0... gh±na½, ±vuso channa, gh±naviññ±ºa½... jivha½, ±vuso channa, jivh±viññ±ºa½ ... k±ya½, ±vuso channa, k±yaviññ±ºa½... mana½, ±vuso channa, manoviññ±ºa½ manoviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassas²''ti?

``cakkhu½, ±vuso s±riputta, cakkhuviññ±ºa½ cakkhuviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupass±mi. sota½, ±vuso s±riputta...pe0... gh±na½, ±vuso s±riputta... jivha½, ±vuso s±riputta... k±ya½, ±vuso s±riputta... mana½, ±vuso s±riputta, manoviññ±ºa½ manoviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupass±m²''ti.

392. ``cakkhusmi½, ±vuso channa, cakkhuviññ±ºe cakkhuviññ±ºaviññ±tabbesu dhammesu ki½ disv± ki½ abhiññ±ya cakkhu½ cakkhuviññ±ºa½ cakkhuviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassasi? sotasmi½, ±vuso channa, sotaviññ±ºe ... gh±nasmi½, ±vuso channa, gh±naviññ±ºe... jivh±ya, ±vuso channa, jivh±viññ±ºe... k±yasmi½, ±vuso channa, k±yaviññ±ºe... manasmi½, ±vuso channa, manoviññ±ºe manoviññ±ºaviññ±tabbesu dhammesu ki½ disv± ki½ abhiññ±ya mana½ manoviññ±ºa½ manoviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassas²''ti?

``cakkhusmi½ , ±vuso s±riputta, cakkhuviññ±ºe cakkhuviññ±ºaviññ±tabbesu dhammesu nirodha½ disv± nirodha½ abhiññ±ya cakkhu½ cakkhuviññ±ºa½ cakkhuviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupass±mi. sotasmi½, ±vuso s±riputta, sotaviññ±ºe... gh±nasmi½, ±vuso s±riputta, gh±naviññ±ºe... jivh±ya, ±vuso s±riputta, jivh±viññ±ºe... k±yasmi½, ±vuso s±riputta, k±yaviññ±ºe... manasmi½, ±vuso s±riputta, manoviññ±ºe manoviññ±ºaviññ±tabbesu dhammesu nirodha½ disv± nirodha½ abhiññ± mana½ manoviññ±ºa½ manoviññ±ºaviññ±tabbe dhamme `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupass±m²''ti.

393. eva½ vutte, ±yasm± mah±cundo ±yasmanta½ channa½ etadavoca -- ``tasm±tiha, ±vuso channa, idampi tassa bhagavato s±sana½ {vacana½ (s²0)}, niccakappa½ manasi k±tabba½ -- `nissitassa calita½, anissitassa calita½ natthi. calite asati passaddhi, passaddhiy± sati nati na hoti. natiy± asati ±gatigati na hoti. ±gatigatiy± asati cut³pap±to na hoti. cut³pap±te asati nevidha na hura½ na ubhayamantarena. esevanto dukkhass±'''ti. atha kho ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±cundo ±yasmanta½ channa½ imin± ov±dena ovaditv± uµµh±y±san± pakkami½su.

394. atha kho ±yasm± channo acirapakkante ±yasmante ca s±riputte ±yasmante ca mah±cunde sattha½ ±haresi. atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``±yasmat±, bhante, channena sattha½ ±harita½. tassa k± gati, ko abhisampar±yo''ti? ``nanu te, s±riputta, channena bhikkhun± sammukh±yeva anupavajjat± by±kat±''ti? ``atthi, bhante, pubbajira½ {pappajitañhita½ (ka0), upavajjita½ (ka0), pubbavijjana½, pubbavijjhana½, pubbavicira½ (sa½yuttake)} n±ma vajjig±mo. tatth±yasmato channassa mittakul±ni suhajjakul±ni upavajjakul±n²''ti. ``honti {posanti (ka0)} hete, s±riputta, channassa bhikkhuno mittakul±ni suhajjakul±ni upavajjakul±ni. n±ha½, s±riputta, ett±vat± `saupavajjo'ti vad±mi. yo kho, s±riputta, imañca k±ya½ nikkhipati aññañca k±ya½ up±diyati tamaha½ `saupavajjo'ti vad±mi. ta½ channassa bhikkhuno natthi. `anupavajjo channo bhikkhu sattha½ ±hares²'ti evameta½, s±riputta, dh±reh²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± s±riputto bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

channov±dasutta½ niµµhita½ dutiya½.

3. puººov±dasutta½

395. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasm± puººo s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± puººo bhagavanta½ etadavoca -- ``s±dhu ma½, bhante, bhagav± sa½khittena ov±dena ovadatu, yamaha½ bhagavato dhamma½ sutv± eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto vihareyya''nti. ``tena hi, puººa, suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± puººo bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

``santi kho, puººa, cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±. ta½ ce bhikkhu abhinandati abhivadati ajjhos±ya tiµµhati. tassa ta½ abhinandato abhivadato ajjhos±ya tiµµhato uppajjati nand² {nandi (sy±0 ka½0)}. `nand²samuday± dukkhasamudayo, puºº±'ti vad±mi.

``santi kho, puººa, sotaviññeyy± sadd±... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb±... manoviññeyy± dhamm± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±. ta½ ce bhikkhu abhinandati abhivadati ajjhos±ya tiµµhati. tassa ta½ abhinandato abhivadato ajjhos±ya tiµµhato uppajjati nand². `nand²samuday± dukkhasamudayo, puºº±'ti vad±mi.

``santi ca kho, puººa, cakkhuviññeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±. ta½ ce bhikkhu n±bhinandati n±bhivadati n±jjhos±ya tiµµhati. tassa ta½ anabhinandato anabhivadato anajjhos±ya tiµµhato nand² nirujjhati. `nand²nirodh± dukkhanirodho, puºº±'ti vad±mi.

``santi ca kho, puººa, sotaviññeyy± sadd±... gh±naviññeyy± gandh±... jivh±viññeyy± ras±... k±yaviññeyy± phoµµhabb±... manoviññeyy± dhamm± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±. ta½ ce bhikkhu n±bhinandati n±bhivadati n±jjhos±ya tiµµhati. tassa ta½ anabhinandato anabhivadato anajjhos±ya tiµµhato nand² nirujjhati. `nand²nirodh± dukkhanirodho, puºº±'ti vad±mi.

``imin± ca tva½ puººa, may± sa½khittena ov±dena ovadito katarasmi½ janapade viharissas²''ti? ``imin±ha½, bhante, bhagavat± sa½khittena ov±dena ovadito, atthi sun±paranto n±ma janapado, tatth±ha½ vihariss±m²''ti.

396. ``caº¹± kho, puººa, sun±parantak± manuss±; pharus± kho, puººa, sun±parantak± manuss±. sace ta½, puººa, sun±parantak± manuss± akkosissanti paribh±sissanti, tattha te, puººa, kinti bhavissat²''ti? ``sace ma½, bhante, sun±parantak± manuss± akkosissanti paribh±sissanti, tattha me eva½ bhavissati -- `bhaddak± {bhadrak± (ka0)} vatime sun±parantak± manuss±, subhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, ya½ me nayime p±ºin± pah±ra½ dent²'ti. evamettha {evammettha (?)}, bhagav±, bhavissati; evamettha, sugata, bhavissat²''ti.

``sace pana te, puººa, sun±parantak± manuss± p±ºin± pah±ra½ dassanti, tattha pana te, puººa, kinti bhavissat²''ti? ``sace me, bhante, sun±parantak± manuss± p±ºin± pah±ra½ dassanti, tattha me eva½ bhavissati -- `bhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, subhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, ya½ me nayime le¹¹un± pah±ra½ dent²'ti. evamettha, bhagav±, bhavissati; evamettha, sugata, bhavissat²''ti.

``sace pana te, puººa, sun±parantak± manuss± le¹¹un± pah±ra½ dassanti, tattha pana te, puººa, kinti bhavissat²''ti? ``sace me, bhante, sun±parantak± manuss± le¹¹un± pah±ra½ dassanti, tattha me eva½ bhavissati -- `bhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, subhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, ya½ me nayime daº¹ena pah±ra½ dent²'ti. evamettha, bhagav±, bhavissati; evamettha, sugata, bhavissat²''ti.

``sace pana te, puººa, sun±parantak± manuss± daº¹ena pah±ra½ dassanti, tattha pana te, puººa, kinti bhavissat²''ti? ``sace me, bhante, sun±parantak± manuss± daº¹ena pah±ra½ dassanti, tattha me eva½ bhavissati -- `bhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, subhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, ya½ me nayime satthena pah±ra½ dent²'ti. evamettha, bhagav±, bhavissati; evamettha, sugata, bhavissat²''ti.

``sace pana te, puººa, sun±parantak± manuss± satthena pah±ra½ dassanti, tattha pana te, puººa, kinti bhavissat²''ti? ``sace me, bhante, sun±parantak± manuss± satthena pah±ra½ dassanti, tattha me eva½ bhavissati -- `bhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, subhaddak± vatime sun±parantak± manuss±, ya½ ma½ {ya½ me (s²0 p²0 ka0)} nayime tiºhena satthena j²vit± voropent²'ti. evamettha, bhagav±, bhavissati; evamettha, sugata, bhavissat²''ti.

``sace pana ta½, puººa, sun±parantak± manuss± tiºhena satthena j²vit± voropessanti, tattha pana te, puººa, kinti bhavissat²''ti? ``sace ma½, bhante, sun±parantak± manuss± tiºhena satthena j²vit± voropessanti, tattha me eva½ bhavissati -- `santi kho bhagavato s±vak± k±ye ca j²vite ca aµµ²yam±n± har±yam±n± jiguccham±n± satthah±raka½ pariyesanti. ta½ me ida½ apariyiµµha½yeva satthah±raka½ laddha'nti. evamettha, bhagav±, bhavissati; evamettha, sugata, bhavissat²''ti. ``s±dhu, s±dhu, puººa! sakkhissasi kho tva½, puººa, imin± dam³pasamena samann±gato sun±parantasmi½ janapade viharitu½. yassad±ni tva½, puººa, k±la½ maññas²''ti.

397. atha kho ±yasm± puººo bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya yena sun±paranto janapado tena c±rika½ pakk±mi. anupubbena c±rika½ caram±no yena sun±paranto janapado tadavasari. tatra suda½ ±yasm± puººo sun±parantasmi½ janapade viharati. atha kho ±yasm± puººo tenevantaravassena pañcamatt±ni up±sakasat±ni paµivedesi {paµip±desi (s²0 p²0), paµidesesi (sy±0 ka½0)}, tenevantaravassena pañcamatt±ni up±sikasat±ni paµivedesi, tenevantaravassena tisso vijj± sacch±k±si. atha kho ±yasm± puººo aparena samayena parinibb±yi.

atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``yo so, bhante, puººo n±ma kulaputto bhagavat± sa½khittena ov±dena ovadito so k±laªkato. tassa k± gati, ko abhisampar±yo''ti? ``paº¹ito, bhikkhave, puººo kulaputto paccap±di {saccav±d² dhammav±d² (ka0)} dhammass±nudhamma½, na ca ma½ dhamm±dhikaraºa½ viheµhesi. parinibbuto, bhikkhave, puººo kulaputto''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

puººov±dasutta½ niµµhita½ tatiya½.

4. nandakov±dasutta½

398. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho mah±paj±patigotam² pañcamattehi bhikkhunisatehi saddhi½ yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhit± kho mah±paj±patigotam² bhagavanta½ etadavoca -- ``ovadatu, bhante, bhagav± bhikkhuniyo; anus±satu, bhante, bhagav± bhikkhuniyo; karotu, bhante, bhagav± bhikkhun²na½ dhammi½ katha''nti {dhammikathanti (sy±0 ka½0 ka0)}.

tena kho pana samayena ther± bhikkh³ bhikkhuniyo ovadanti pariy±yena. ±yasm± nandako na icchati bhikkhuniyo ovaditu½ pariy±yena. atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``kassa nu kho, ±nanda, ajja pariy±yo bhikkhuniyo ovaditu½ pariy±yen±''ti? ``sabbeheva, bhante, kato {nandakassa bhante (s²0 p²0)} pariy±yo bhikkhuniyo ovaditu½ pariy±yena. aya½, bhante, ±yasm± nandako na icchati bhikkhuniyo ovaditu½ pariy±yen±''ti.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ nandaka½ ±mantesi -- ``ovada, nandaka, bhikkhuniyo; anus±sa, nandaka, bhikkhuniyo; karohi tva½, br±hmaºa, bhikkhun²na½ dhammi½ katha''nti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± nandako bhagavato paµissutv± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto attadutiyo yena r±jak±r±mo tenupasaªkami. addasa½su kho t± bhikkhuniyo ±yasmanta½ nandaka½ d³ratova ±gacchanta½. disv±na ±sana½ paññ±pesu½, udakañca p±d±na½ upaµµhapesu½. nis²di kho ±yasm± nandako paññatte ±sane. nisajja p±de pakkh±lesi. t±pi kho bhikkhuniyo ±yasmanta½ nandaka½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho t± bhikkhuniyo ±yasm± nandako etadavoca -- ``paµipucchakath± kho, bhaginiyo, bhavissati. tattha ±j±nant²hi -- `±j±n±m±' tissa vacan²ya½, na ±j±nant²hi -- `na ±j±n±m±' tissa vacan²ya½. yass± v± panassa kaªkh± v± vimati v± ahameva tattha paµipucchitabbo -- `ida½, bhante, katha½; imassa kvattho'''ti? ``ettakenapi maya½, bhante, ayyassa nandakassa attaman± abhiraddh± {abhinand±ma (sy±0 ka½0)} ya½ no ayyo nandako pav±ret²''ti.

399. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, cakkhu nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½ , bhante''. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, sota½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante...pe0... gh±na½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''... ``jivh± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''... ``k±yo nicco v± anicco v±''ti? ``anicco, bhante''... ``mano nicco v± anicco v±''ti? ``anicco, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½ , kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``pubbeva no eta½, bhante, yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµha½ -- `itipime cha ajjhattik± ±yatan± anicc±'''ti. ``s±dhu, s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

400. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, r³p± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, sadd± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante...pe0... gandh± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''... ``ras± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''... ``phoµµhabb± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc± , bhante''... ``dhamm± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``pubbeva no eta½, bhante, yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµha½ -- `itipime cha b±hir± ±yatan± anicc±'''ti . ``s±dhu, s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

401. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, cakkhuviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, sotaviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante...pe0... gh±naviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''... ``jivh±viññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''... ``k±yaviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''... ``manoviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±ti''? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``pubbeva no eta½, bhante, yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµha½ -- `itipime cha viññ±ºak±y± anicc±'''ti. ``s±dhu, s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

402. ``seyyath±pi , bhaginiyo, telappad²passa jh±yato telampi anicca½ vipariº±madhamma½, vaµµipi anicc± vipariº±madhamm±, accipi anicc± vipariº±madhamm±, ±bh±pi anicc± vipariº±madhamm±. yo nu kho, bhaginiyo, eva½ vadeyya -- `amussa telappad²passa jh±yato telampi anicca½ vipariº±madhamma½, vaµµipi anicc± vipariº±madhamm±, accipi anicc± vipariº±madhamm±; y± ca khv±ssa ±bh± s± nicc± dhuv± sassat± avipariº±madhamm±'ti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amussa hi, bhante, telappad²passa jh±yato telampi anicca½ vipariº±madhamma½, vaµµipi anicc± vipariº±madhamm±, accipi anicc± vipariº±madhamm±; pagevassa ±bh± anicc± vipariº±madhamm±''ti. ``evameva kho, bhaginiyo, yo nu kho eva½ vadeyya -- `cha khome ajjhattik± ±yatan± anicc± {anicc± vipariº±madhamm± (?)}; yañca kho cha ajjhattike ±yatane paµicca paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± ta½ nicca½ dhuva½ sassata½ avipariº±madhamma'nti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``tajja½ tajja½, bhante, paccaya½ paµicca tajj± tajj± vedan± uppajjanti. tajjass tajjassa paccayassa nirodh± tajj± tajj± vedan± nirujjhant²''ti. ``s±dhu, s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

403. ``seyyath±pi, bhaginiyo, mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato m³lampi anicca½ vipariº±madhamma½, khandhopi anicco vipariº±madhammo, s±kh±pal±sampi anicca½ vipariº±madhamma½, ch±y±pi anicc± vipariº±madhamm±. yo nu kho, bhaginiyo, eva½ vadeyya -- `amussa mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato m³lampi anicca½ vipariº±madhamma½, khandhopi anicco vipariº±madhammo, s±kh±pal±sampi anicca½ vipariº±madhamma½, y± ca khv±ssa ch±y± s± nicc± dhuv± sassat± avipariº±madhamm±'ti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amussa hi, bhante, mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato m³lampi anicca½ vipariº±madhamma½, khandhopi anicco vipariº±madhammo, s±kh±pal±sampi anicca½ vipariº±madhamma½; pagevassa ch±y± anicc± vipariº±madhamm±''ti. ``evameva kho, bhaginiyo, yo nu kho eva½ vadeyya -- `cha khome b±hir± ±yatan± anicc± {anicc± vipariº±madhamm± (s²0 p²0)}. yañca kho cha b±hire ±yatane paµicca paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± ta½ nicca½ dhuva½ sassata½ avipariº±madhamma'nti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``tajja½ tajja½, bhante, paccaya½ paµicca tajj± tajj± vedan± uppajjanti. tajjassa tajjassa paccayassa nirodh± tajj± tajj± vedan± nirujjhant²''ti. ``s±dhu, s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

404. ``seyyath±pi, bhaginiyo, dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± g±vi½ vadhitv± tiºhena govikantanena g±vi½ saªkanteyya anupahacca antara½ ma½sak±ya½ anupahacca b±hira½ cammak±ya½. ya½ yadeva tattha antar± vilima½sa½ {vilima½ (s²0 p²0 ka0)} antar± nh±ru antar± bandhana½ ta½ tadeva tiºhena govikantanena sañchindeyya saªkanteyya sampakanteyya samparikanteyya. sañchinditv± saªkantitv± sampakantitv± samparikantitv± vidhunitv± b±hira½ cammak±ya½ teneva cammena ta½ g±vi½ paµicch±detv± eva½ vadeyya -- `tathev±ya½ g±v² sa½yutt± imin±va cammen±'ti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amu hi, bhante, dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± g±vi½ vadhitv± tiºhena govikantanena g±vi½ saªkanteyya anupahacca antara½ ma½sak±ya½ anupahacca b±hira½ cammak±ya½. ya½ yadeva tattha antar± vilima½sa½ antar± nh±ru antar± bandhana½ ta½ tadeva tiºhena govikantanena sañchindeyya saªkanteyya sampakanteyya samparikanteyya. sañchinditv± saªkantitv± sampakantitv± samparikantitv± vidhunitv± b±hira½ cammak±ya½ teneva cammena ta½ g±vi½ paµicch±detv± kiñc±pi so eva½ vadeyya -- `tathev±ya½ g±v² sa½yutt± imin±va cammen±'ti; atha kho s± g±v² visa½yutt± teneva cammen±''ti.

``upam± kho me aya½, bhaginiyo, kat± atthassa viññ±pan±ya. ayamevettha attho; `antar± ma½sak±yo'ti kho, bhaginiyo, channeta½ ajjhattik±na½ ±yatan±na½ adhivacana½; `b±hiro cammak±yo'ti kho bhaginiyo, channeta½ b±hir±na½ ±yatan±na½ adhivacana½; `antar± vilima½sa½, antar± nh±ru, antar± bandhana'nti kho, bhaginiyo, nand²r±gasseta½ adhivacana½; `tiºha½ govikantana'nti kho, bhaginiyo, ariy±yeta½ paññ±ya adhivacana½; y±ya½ ariy± paññ± antar± kilesa½ antar± sa½yojana½ antar± bandhana½ sañchindati saªkantati sampakantati samparikantati.

405. ``satta kho panime, bhaginiyo, bojjhaªg±, yesa½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. katame satta? idha, bhaginiyo, bhikkhu satisambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½, dhammavicayasambojjhaªga½ bh±veti...pe0... v²riyasambojjhaªga½ bh±veti... p²tisambojjhaªga½ bh±veti... passaddhisambojjhaªga½ bh±veti... sam±dhisambojjhaªga½ bh±veti... upekkh±sambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½. ime kho, bhaginiyo, satta bojjhaªg±, yesa½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti.

406. atha kho ±yasm± nandako t± bhikkhuniyo imin± ov±dena ovaditv± uyyojesi -- ``gacchatha, bhaginiyo; k±lo''ti. atha kho t± bhikkhuniyo ±yasmato nandakassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± ±yasmanta½ nandaka½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho t± bhikkhuniyo bhagav± etadavoca -- ``gacchatha, bhikkhuniyo; k±lo''ti. atha kho t± bhikkhuniyo bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakkami½su. atha kho bhagav± acirapakkant²su t±su bhikkhun²su bhikkh³ ±mantesi -- ``seyyath±pi, bhikkhave, tadahuposathe c±tuddase na hoti bahunojanassa kaªkh± v± vimati v± -- `³no nu kho cando, puººo nu kho cando'ti, atha kho ³no candotveva hoti. evameva kho, bhikkhave, t± bhikkhuniyo nandakassa dhammadesan±ya attaman± honti no ca kho paripuººasaªkapp±''ti.

407. atha kho bhagav± ±yasmanta½ nandaka½ ±mantesi -- ``tena hi tva½, nandaka, svepi t± bhikkhuniyo tenevov±dena ovadeyy±s²''ti. ``eva½ , bhante''ti kho ±yasm± nandako bhagavato paccassosi. atha kho ±yasm± nandako tass± rattiy± accayena pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto attadutiyo yena r±jak±r±mo tenupasaªkami. addasa½su kho t± bhikkhuniyo ±yasmanta½ nandaka½ d³ratova ±gacchanta½. disv±na ±sana½ paññ±pesu½, udakañca p±d±na½ upaµµhapesu½. nis²di kho ±yasm± nandako paññatte ±sane. nisajja p±de pakkh±lesi. t±pi kho bhikkhuniyo ±yasmanta½ nandaka½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho t± bhikkhuniyo ±yasm± nandako etadavoca -- ``paµipucchakath± kho, bhaginiyo, bhavissati. tattha ±j±nant²hi `±j±n±m±' tissa vacan²ya½, na ±j±nant²hi `na ±j±n±m±' tissa vacan²ya½. yass± v± panassa kaªkh± v± vimati v±, ahameva tattha paµipucchitabbo -- `ida½, bhante, katha½; imassa kvattho'''ti. ``ettakenapi maya½, bhante, ayyassa nandakassa attaman± abhiraddh± ya½ no ayyo nandako pav±ret²''ti.

408. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, cakkhu nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½ , bhante''. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, sota½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante...pe0... gh±na½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante... jivh±... k±yo... mano nicco v± anicco v±''ti? ``anicco, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``pubbeva no eta½, bhante, yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµha½ -- `itipime cha ajjhattik± ±yatan± anicc±'''ti. ``s±dhu s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakass yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

409. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, r³p± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, sadd± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante...pe0... gandh± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante... ras± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante... phoµµhabb± nicc± v± anicc± v±''ti ? ``anicc±, bhante... dhamm± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``pubbeva no eta½, bhante, yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµha½ -- `itipime cha b±hir± ±yatan± anicc±'''ti. ``s±dhu s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

410. ``ta½ ki½ maññatha, bhaginiyo, cakkhuviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante...pe0... sotaviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante... gh±naviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante... jivh±viññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante... k±yaviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante... manoviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``pubbeva no eta½, bhante, yath±bh³ta½ sammappaññ±ya sudiµµha½ -- `itipime cha viññ±ºak±y± anicc±'''ti. ``s±dhu s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

411. ``seyyath±pi, bhaginiyo, telappad²passa jh±yato telampi anicca½ vipariº±madhamma½, vaµµipi anicc± vipariº±madhamm±, accipi anicc± vipariº±madhamm±, ±bh±pi anicc± vipariº±madhamm±. yo nu kho, bhaginiyo, eva½ vadeyya -- `amussa telappad²passa jh±yato telampi anicca½ vipariº±madhamma½, vaµµipi anicc± vipariº±madhamm±, accipi anicc± vipariº±madhamm±; y± ca khv±ssa ±bh± s± nicc± dhuv± sassat± avipariº±madhamm±'ti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amussa hi, bhante, telappad²passa jh±yato telampi anicca½ vipariº±madhamma½, vaµµipi anicc± vipariº±madhamm±, accipi anicc± vipariº±madhamm± ; pagevassa ±bh± anicc± vipariº±madhamm±''ti. ``evameva kho, bhaginiyo, yo nu kho eva½ vadeyya -- `cha khome ajjhattik± ±yatan± anicc±. yañca kho cha ajjhattike ±yatane paµicca paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± ta½ nicca½ dhuva½ sassata½ avipariº±madhamma'nti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``tajja½ tajja½, bhante, paccaya½ paµicca tajj± tajj± vedan± uppajjanti. tajjassa tajjassa paccayassa nirodh± tajj± tajj± vedan± nirujjhant²''ti. ``s±dhu s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

412. ``seyyath±pi, bhaginiyo, mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato m³lampi anicca½ vipariº±madhamma½, khandhopi anicco vipariº±madhammo, s±kh±pal±sampi anicca½ vipariº±madhamma½, ch±y±pi anicc± vipariº±madhamm±. yo nu kho, bhaginiyo, eva½ vadeyya -- `amussa mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato m³lampi anicca½ vipariº±madhamma½, khandhopi anicco vipariº±madhammo, s±kh±pal±sampi anicca½ vipariº±madhamma½; y± ca khv±ssa ch±y± s± nicc± dhuv± sassat± avipariº±madhamm±'ti; samm± nu kho so bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amussa hi, bhante, mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato m³lampi anicca½ vipariº±madhamma½, khandhopi anicco vipariº±madhammo, s±kh±pal±sampi anicca½ vipariº±madhamma½; pagevassa ch±y± anicc± vipariº±madhamm±''ti. ``evameva kho, bhaginiyo, yo nu kho eva½ vadeyya -- `cha khome b±hir± ±yatan± anicc±. yañca kho b±hire ±yatane paµicca paµisa½vedeti sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± ta½ nicca½ dhuva½ sassata½ avipariº±madhamma'nti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``tajja½ tajja½, bhante, paccaya½ paµicca tajj± tajj± vedan± uppajjanti. tajjassa tajjassa paccayassa nirodh± tajj± tajj± vedan± nirujjhant²''ti. ``s±dhu s±dhu, bhaginiyo! evañheta½, bhaginiyo, hoti ariyas±vakassa yath±bh³ta½ sammappaññ±ya passato''.

413. ``seyyath±pi, bhaginiyo, dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± g±vi½ vadhitv± tiºhena govikantanena g±vi½ saªkanteyya anupahacca antara½ ma½sak±ya½ anupahacca b±hira½ cammak±ya½. ya½ yadeva tattha antar± vilima½sa½ antar± nh±ru antar± bandhana½ ta½ tadeva tiºhena govikantanena sañchindeyya saªkanteyya sampakanteyya samparikanteyya. sañchinditv± saªkantitv± sampakantitv± samparikantitv± vidhunitv± b±hira½ cammak±ya½ teneva cammena ta½ g±vi½ paµicch±detv± eva½ vadeyya -- `tathev±ya½ g±v² sa½yutt± imin±va cammen±'ti; samm± nu kho so, bhaginiyo, vadam±no vadeyy±''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``amu hi, bhante, dakkho gogh±tako v± gogh±takantev±s² v± g±vi½ vadhitv± tiºhena govikantanena g±vi½ saªkanteyya anupahacca antara½ ma½sak±ya½ anupahacca b±hira½ cammak±ya½. ya½ yadeva tattha antar± vilima½sa½ antar± nh±ru antar± bandhana½ ta½ tadeva tiºhena govikantanena sañchindeyya saªkanteyya sampakanteyya samparikanteyya. sañchinditv± saªkantitv± sampakantitv± samparikantitv± vidhunitv± b±hira½ cammak±ya½ teneva cammena ta½ g±vi½ paµicch±detv± kiñc±pi so eva½ vadeyya -- `tathev±ya½ g±v² sa½yutt± imin±va cammen±'ti; atha kho s± g±v² visa½yutt± teneva cammen±''ti.

``upam± kho me aya½, bhaginiyo, kat± atthassa viññ±pan±ya ayamevettha attho. `antar± ma½sak±yo'ti kho, bhaginiyo, channeta½ ajjhattik±na½ ±yatan±na½ adhivacana½; `b±hiro cammak±yo'ti kho, bhaginiyo, channeta½ b±hir±na½ ±yatan±na½ adhivacana½; `antar± vilima½sa½ antar± nh±ru antar± bandhana'nti kho, bhaginiyo, nand²r±gasseta½ adhivacana½; `tiºha½ govikantana'nti kho, bhaginiyo, ariy±yeta½ paññ±ya adhivacana½; y±ya½ ariy± paññ± antar± kilesa½ antar± sa½yojana½ antar± bandhana½ sañchindati saªkantati sampakantati samparikantati.

414. ``satta kho panime, bhaginiyo, bojjhaªg±, yesa½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharati. katame satta? idha, bhaginiyo, bhikkhu satisambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½. dhammavicayasambojjhaªga½ bh±veti...pe0... v²riyasambojjhaªga½ bh±veti... p²tisambojjhaªga½ bh±veti... passaddhisambojjhaªga½ bh±veti... sam±dhisambojjhaªga½ bh±veti... upekkh±sambojjhaªga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariº±mi½. ime kho, bhaginiyo, satta bojjhaªg± yesa½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti.

415. atha kho ±yasm± nandako t± bhikkhuniyo imin± ov±dena ovaditv± uyyojesi -- ``gacchatha, bhaginiyo; k±lo''ti. atha kho t± bhikkhuniyo ±yasmato nandakassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± ±yasmanta½ nandaka½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho t± bhikkhuniyo bhagav± etadavoca --``gacchatha, bhikkhuniyo; k±lo''ti. atha kho t± bhikkhuniyo bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakkami½su. atha kho bhagav± acirapakkant²su t±su bhikkhun²su bhikkh³ ±mantesi -- ``seyyath±pi, bhikkhave, tadahuposathe pannarase na hoti bahuno janassa kaªkh± v± vimati v± -- `³no nu kho cando, puººo nu kho cando'ti, atha kho puººo candotveva hoti; evameva kho, bhikkhave, t± bhikkhuniyo nandakassa dhammadesan±ya attaman± ceva paripuººasaªkapp± ca. t±sa½, bhikkhave, pañcanna½ bhikkhunisat±na½ y± pacchimit± bhikkhun² s± {y± pacchim± bhikkhun², s± (s²0 sy±0 ka½0 p²0), y± pacchimik±, t± bhikkhuniyo (ka0)} sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yan±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

nandakov±dasutta½ niµµhita½ catuttha½.

5. c³¼ar±hulov±dasutta½

416. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho bhagavato rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``paripakk± kho r±hulassa vimuttiparip±can²y± dhamm±. ya½n³n±ha½ r±hula½ uttari½ ±sav±na½ khaye vineyya''nti. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto ±yasmanta½ r±hula½ ±mantesi -- ``gaºh±hi, r±hula, nis²dana½; yena andhavana½ tenupasaªkamiss±ma div±vih±r±y±''ti . ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± r±hulo bhagavato paµissutv± nis²dana½ ±d±ya bhagavanta½ piµµhito piµµhito anubandhi.

tena kho pana samayena anek±ni devat±sahass±ni bhagavanta½ anubandh±ni honti -- ``ajja bhagav± ±yasmanta½ r±hula½ uttari½ ±sav±na½ khaye vinessat²''ti. atha kho bhagav± andhavana½ ajjhog±hetv± aññatarasmi½ rukkham³le paññatte ±sane nis²di. ±yasm±pi kho r±hulo bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ r±hula½ bhagav± etadavoca --

417. ``ta½ ki½ maññasi, r±hula, cakkhu nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante ''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi, r±hula, r³p± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi, r±hula, cakkhuviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi, r±hula, cakkhusamphasso nicco v± anicco v±''ti? ``anicco, bhante''. ``ya½ pan±nicca½, dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi, r±hula, yamida½ {yampida½ (s²0 ka0)} cakkhusamphassapaccay± uppajjati vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½ tampi nicca½ v± anicca½ v±''ti ? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½, dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''.

418. ``ta½ ki½ maññasi r±hula, sota½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante...pe0... gh±na½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante...pe0... jivh± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante...pe0... k±yo nicco v± anicco v±''ti? ``anicco, bhante...pe0... mano nicco v± anicco v±''ti? ``anicco, bhante''. ``ya½ pan±nicca½, dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ --`eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi r±hula, dhamm± nicc± v± anicc± v±''ti? ``anicc±, bhante''. ``ya½ pan±nicca½, dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi r±hula, manoviññ±ºa½ nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½, dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi r±hula, manosamphasso nicco v± anicco v±''ti? ``anicco, bhante''. ``ya½ pan±nicca½, dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½, kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ ki½ maññasi, r±hula, yamida½ manosamphassapaccay± uppajjati vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½, tampi nicca½ v± anicca½ v±''ti? ``anicca½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½, dukkha½ v± ta½ sukha½ v±''ti? ``dukkha½, bhante''. ``ya½ pan±nicca½ dukkha½ vipariº±madhamma½ kalla½ nu ta½ samanupassitu½ -- `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'''ti? ``no heta½, bhante''.

419. ``eva½ passa½, r±hula, sutav± ariyas±vako cakkhusmi½ {cakkhusmimpi (sy±0 ka½0) evamitaresupi} nibbindati, r³pesu nibbindati, cakkhuviññ±ºe nibbindati, cakkhusamphasse nibbindati, yamida½ cakkhusamphassapaccay± uppajjati vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½ tasmimpi nibbindati. sotasmi½ nibbindati, saddesu nibbindati...pe0... , gh±nasmi½ nibbindati, gandhesu nibbindati... jivh±ya nibbindati, rasesu nibbindati... k±yasmi½ nibbindati, phoµµhabbesu nibbindati... manasmi½ nibbindati, dhammesu nibbindati, manoviññ±ºe nibbindati, manosamphasse nibbindati, yamida½ manosamphassapaccay± uppajjati vedan±gata½ saññ±gata½ saªkh±ragata½ viññ±ºagata½ tasmimpi nibbindati. nibbinda½ virajjati, vir±g± vimuccati. vimuttasmi½ vimuttamiti ñ±ºa½ hoti. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±t²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± r±hulo bhagavato bh±sita½ abhinand²ti. imasmiñca pana veyy±karaºasmi½ bhaññam±ne ±yasmato r±hulassa anup±d±ya ±savehi citta½ vimucci. t±sañca anek±na½ devat±sahass±na½ viraja½ v²tamala½ dhammacakkhu½ udap±di -- `ya½ kiñci samudayadhamma½ sabba½ ta½ nirodhadhamma''nti.

c³¼ar±hulov±dasutta½ niµµhita½ pañcama½.

6. chachakkasutta½

420. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``dhamma½ vo, bhikkhave, desess±mi ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±sess±mi, yadida½ -- cha chakk±ni. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``cha ajjhattik±ni ±yatan±ni veditabb±ni, cha b±hir±ni ±yatan±ni veditabb±ni, cha viññ±ºak±y± veditabb±, cha phassak±y± veditabb±, cha vedan±k±y± veditabb±, cha taºh±k±y± veditabb±.

421. ```cha ajjhattik±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cakkh±yatana½, sot±yatana½, gh±n±yatana½, jivh±yatana½ , k±y±yatana½, man±yatana½. `cha ajjhattik±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ida½ paµhama½ chakka½.

```cha b±hir±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti kho paneta½ vutta½ . kiñceta½ paµicca vutta½? r³p±yatana½, sadd±yatana½, gandh±yatana½, ras±yatana½, phoµµhabb±yatana½, dhamm±yatana½. `cha b±hir±ni ±yatan±ni veditabb±n²'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ida½ dutiya½ chakka½.

```cha viññ±ºak±y± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cakkhuñca paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºa½, sotañca paµicca sadde ca uppajjati sotaviññ±ºa½, gh±nañca paµicca gandhe ca uppajjati gh±naviññ±ºa½, jivhañca paµicca rase ca uppajjati jivh±viññ±ºa½, k±yañca paµicca phoµµhabbe ca uppajjati k±yaviññ±ºa½, manañca paµicca dhamme ca uppajjati manoviññ±ºa½. `cha viññ±ºak±y± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ida½ tatiya½ chakka½.

```cha phassak±y± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cakkhuñca paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso; sotañca paµicca sadde ca uppajjati sotaviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso; gh±nañca paµicca gandhe ca uppajjati gh±naviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso; jivhañca paµicca rase ca uppajjati jivh±viññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso; k±yañca paµicca phoµµhabbe ca uppajjati k±yaviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso; manañca paµicca dhamme ca uppajjati manoviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso. `cha phassak±y± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ida½ catuttha½ chakka½.

```cha vedan±k±y± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cakkhuñca paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±; sotañca paµicca sadde ca uppajjati sotaviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±; gh±nañca paµicca gandhe ca uppajjati gh±naviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±; jivhañca paµicca rase ca uppajjati jivh±viññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±; k±yañca paµicca phoµµhabbe ca uppajjati k±yaviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±; manañca paµicca dhamme ca uppajjati manoviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±. `cha vedan±k±y± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ida½ pañcama½ chakka½.

```cha taºh±k±y± veditabb±'ti -- iti kho paneta½ vutta½. kiñceta½ paµicca vutta½? cakkhuñca paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±, vedan±paccay± taºh±; sotañca paµicca sadde ca uppajjati sotaviññ±ºa½...pe0... gh±nañca paµicca gandhe ca uppajjati gh±naviññ±ºa½... jivhañca paµicca rase ca uppajjati jivh±viññ±ºa½... k±yañca paµicca phoµµhabbe ca uppajjati k±yaviññ±ºa½... manañca paµicca dhamme ca uppajjati manoviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± vedan±, vedan±paccay± taºh±. `cha taºh±k±y± veditabb±'ti -- iti ya½ ta½ vutta½, idameta½ paµicca vutta½. ida½ chaµµha½ chakka½.

422. ```cakkhu att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. cakkhussa upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `cakkhu att±'ti yo vadeyya. iti cakkhu anatt±.

```r³p± att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. r³p±na½ upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `r³p± att±'ti yo vadeyya. iti cakkhu anatt±, r³p± anatt±.

```cakkhuviññ±ºa½ att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. cakkhuviññ±ºassa upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `cakkhuviññ±ºa½ att±'ti yo vadeyya. iti cakkhu anatt±, r³p± anatt±, cakkhuviññ±ºa½ anatt±.

```cakkhusamphasso att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. cakkhusamphassassa upp±dopi vayopi paññ±yati . yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `cakkhusamphasso att±'ti yo vadeyya. iti cakkhu anatt±, r³p± anatt±, cakkhuviññ±ºa½ anatt±, cakkhusamphasso anatt±.

```vedan± att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. vedan±ya upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `vedan± att±'ti yo vadeyya. iti cakkhu anatt±, r³p± anatt±, cakkhuviññ±ºa½ anatt±, cakkhusamphasso anatt±, vedan± anatt±.

```taºh± att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. taºh±ya upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `taºh± att±'ti yo vadeyya. iti cakkhu anatt±, r³p± anatt±, cakkhuviññ±ºa½ anatt±, cakkhusamphasso anatt±, vedan± anatt±, taºh± anatt±.

423. ```sota½ att±'ti yo vadeyya...pe0... `gh±na½ att±'ti yo vadeyya... `jivh± att±'ti yo vadeyya... `k±yo att±'ti yo vadeyya... `mano att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. manassa upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `mano att±'ti yo vadeyya. iti mano anatt±.

```dhamm± att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. dhamm±na½ upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `dhamm± att±'ti yo vadeyya. iti mano anatt±, dhamm± anatt±.

```manoviññ±ºa½ att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. manoviññ±ºassa upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `manoviññ±ºa½ att±'ti yo vadeyya. iti mano anatt±, dhamm± anatt±, manoviññ±ºa½ anatt±.

```manosamphasso att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. manosamphassassa upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `manosamphasso att±'ti yo vadeyya. iti mano anatt±, dhamm± anatt±, manoviññ±ºa½ anatt±, manosamphasso anatt±.

```vedan± att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. vedan±ya upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `vedan± att±'ti yo vadeyya. iti mano anatt±, dhamm± anatt±, manoviññ±ºa½ anatt±, manosamphasso anatt±, vedan± anatt±.

```taºh± att±'ti yo vadeyya ta½ na upapajjati. taºh±ya upp±dopi vayopi paññ±yati. yassa kho pana upp±dopi vayopi paññ±yati, `att± me uppajjati ca veti c±'ti iccassa evam±gata½ hoti. tasm± ta½ na upapajjati -- `taºh± att±'ti yo vadeyya. iti mano anatt±, dhamm± anatt±, manoviññ±ºa½ anatt±, manosamphasso anatt±, vedan± anatt±, taºh± anatt±.

424. ``aya½ kho pana, bhikkhave, sakk±yasamudayag±min² paµipad± -- cakkhu½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati; r³pe `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati; cakkhuviññ±ºa½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati; cakkhusamphassa½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati; vedana½ `eta½ mama , esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati; taºha½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati; sota½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati...pe0... gh±na½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati...pe0... jivha½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati...pe0... k±ya½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati...pe0... mana½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati, dhamme `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati, manoviññ±ºa½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati, manosamphassa½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati, vedana½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati, taºha½ `eta½ mama, esohamasmi, eso me att±'ti samanupassati.

``aya½ kho pana, bhikkhave, sakk±yanirodhag±min² paµipad± -- cakkhu½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. r³pe `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. cakkhuviññ±ºa½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. cakkhusamphassa½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. vedana½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. taºha½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. sota½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati...pe0... gh±na½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati... jivha½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati... k±ya½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati... mana½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. dhamme `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. manoviññ±ºa½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. manosamphassa½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. vedana½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati. taºha½ `neta½ mama, nesohamasmi, na meso att±'ti samanupassati.

425. ``cakkhuñca, bhikkhave, paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±. so sukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no abhinandati abhivadati ajjhos±ya tiµµhati. tassa r±g±nusayo anuseti. dukkh±ya vedan±ya phuµµho sam±no socati kilamati paridevati uratt±¼i½ kandati sammoha½ ±pajjati. tassa paµigh±nusayo anuseti. adukkhamasukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no tass± vedan±ya samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ±d²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ nappaj±n±ti. tassa avijj±nusayo anuseti. so vata, bhikkhave, sukh±ya vedan±ya r±g±nusaya½ appah±ya dukkh±ya vedan±ya paµigh±nusaya½ appaµivinodetv± adukkhamasukh±ya vedan±ya avijj±nusaya½ asam³hanitv± avijja½ appah±ya vijja½ anupp±detv± diµµheva dhamme dukkhassantakaro bhavissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

``sotañca, bhikkhave, paµicca sadde ca uppajjati sotaviññ±ºa½...pe0... gh±nañca, bhikkhave, paµicca gandhe ca uppajjati gh±naviññ±ºa½...pe0... jivhañca, bhikkhave, paµicca rase ca uppajjati jivh±viññ±ºa½...pe0... k±yañca, bhikkhave, paµicca phoµµhabbe ca uppajjati k±yaviññ±ºa½...pe0... manañca, bhikkhave, paµicca dhamme ca uppajjati manoviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±. so sukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no abhinandati abhivadati ajjhos±ya tiµµhati. tassa r±g±nusayo anuseti. dukkh±ya vedan±ya phuµµho sam±no socati kilamati paridevati uratt±¼i½ kandati sammoha½ ±pajjati. tassa paµigh±nusayo anuseti. adukkhamasukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no tass± vedan±ya samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ±d²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ nappaj±n±ti. tassa avijj±nusayo anuseti. so vata, bhikkhave, sukh±ya vedan±ya r±g±nusaya½ appah±ya dukkh±ya vedan±ya paµigh±nusaya½ appaµivinodetv± adukkhamasukh±ya vedan±ya avijj±nusaya½ asam³hanitv± avijja½ appah±ya vijja½ anupp±detv± diµµheva dhamme dukkhassantakaro bhavissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

426. ``cakkhuñca , bhikkhave, paµicca r³pe ca uppajjati cakkhuviññ±ºa½, tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±. so sukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no n±bhinandati n±bhivadati n±jjhos±ya tiµµhati. tassa r±g±nusayo n±nuseti. dukkh±ya vedan±ya phuµµho sam±no na socati na kilamati paridevati na uratt±¼i½ kandati na sammoha½ ±pajjati. tassa paµigh±nusayo n±nuseti. adukkhamasukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no tass± vedan±ya samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ±d²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ paj±n±ti. tassa avijj±nusayo n±nuseti. so vata, bhikkhave, sukh±ya vedan±ya r±g±nusaya½ pah±ya dukkh±ya vedan±ya paµigh±nusaya½ paµivinodetv± adukkhamasukh±ya vedan±ya avijj±nusaya½ sam³hanitv± avijja½ pah±ya vijja½ upp±detv± diµµheva dhamme dukkhassantakaro bhavissat²ti -- µh±nameta½ vijjati.

``sotañca, bhikkhave, paµicca sadde ca uppajjati sotaviññ±ºa½...pe0....

``gh±nañca, bhikkhave, paµicca gandhe ca uppajjati gh±naviññ±ºa½...pe0....

``jivhañca, bhikkhave, paµicca rase ca uppajjati jivh±viññ±ºa½...pe0... .

``k±yañca, bhikkhave, paµicca phoµµhabbe ca uppajjati k±yaviññ±ºa½...pe0....

``manañca, bhikkhave, paµicca dhamme ca uppajjati manoviññ±ºa½ tiººa½ saªgati phasso, phassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v±. so sukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no n±bhinandati n±bhivadati n±jjhos±ya tiµµhati. tassa r±g±nusayo n±nuseti. dukkh±ya vedan±ya phuµµho sam±no na socati na kilamati na paridevati na uratt±¼i½ kandati na sammoha½ ±pajjati. tassa paµigh±nusayo n±nuseti. adukkhamasukh±ya vedan±ya phuµµho sam±no tass± vedan±ya samudayañca atthaªgamañca ass±dañca ±d²navañca nissaraºañca yath±bh³ta½ paj±n±ti. tassa avijj±nusayo n±nuseti. so vata, bhikkhave, sukh±ya vedan±ya r±g±nusaya½ pah±ya dukkh±ya vedan±ya paµigh±nusaya½ paµivinodetv± adukkhamasukh±ya vedan±ya avijj±nusaya½ sam³hanitv± avijja½ pah±ya vijja½ upp±detv± diµµheva dhamme dukkhassantakaro bhavissat²ti -- µh±nameta½ vijjati.

427. ``eva½ passa½, bhikkhave, sutav± ariyas±vako cakkhusmi½ {cakkhusmimpi (sy±0 ka½0) evamitaresupi} nibbindati, r³pesu nibbindati, cakkhuviññ±ºe nibbindati, cakkhusamphasse nibbindati, vedan±ya nibbindati, taºh±ya nibbindati. sotasmi½ nibbindati, saddesu nibbindati...pe0... gh±nasmi½ nibbindati, gandhesu nibbindati... jivh±ya nibbindati, rasesu nibbindati... k±yasmi½ nibbindati, phoµµhabbesu nibbindati... manasmi½ nibbindati, dhammesu nibbindati, manoviññ±ºe nibbindati, manosamphasse nibbindati, vedan±ya nibbindati, taºh±ya nibbindati. nibbinda½ virajjati , vir±g± vimuccati. vimuttasmi½ vimuttamiti ñ±ºa½ hoti. `kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±t²''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti. imasmi½ kho pana veyy±karaºasmi½ bhaññam±ne saµµhimatt±na½ bhikkh³na½ anup±d±ya ±savehi citt±ni vimucci½s³ti.

chachakkasutta½ niµµhita½ chaµµha½.

7. mah±sa¼±yatanikasutta½

428. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca -- ``mah±sa¼±yatanika½ vo, bhikkhave, desess±mi. ta½ suº±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

429. ``cakkhu½, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, r³pe aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, cakkhuviññ±ºa½ aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, cakkhusamphassa½ aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, yamida½ cakkhusamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tampi aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, cakkhusmi½ s±rajjati, r³pesu s±rajjati, cakkhuviññ±ºe s±rajjati, cakkhusamphasse s±rajjati, yamida½ cakkhusamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tasmimpi s±rajjati.

``tassa s±rattassa sa½yuttassa samm³¼hassa ass±d±nupassino viharato ±yati½ pañcup±d±nakkhandh± upacaya½ gacchanti. taºh± cassa ponobbhavik± nand²r±gasahagat± tatratatr±bhinandin², s± cassa pava¹¹hati. tassa k±yik±pi darath± pava¹¹hanti, cetasik±pi darath± pava¹¹hanti; k±yik±pi sant±p± pava¹¹hanti , cetasik±pi sant±p± pava¹¹hanti; k±yik±pi pari¼±h± pava¹¹hanti, cetasik±pi pari¼±h± pava¹¹hanti. so k±yadukkhampi {k±yikadukkhampi (sy±0 ka½0), k±yika½ dukkhampi (ka0)} cetodukkhampi paµisa½vedeti.

``sota½ , bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½...pe0... gh±na½, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½...pe0... jivha½, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½...pe0... k±ya½, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½...pe0... mana½, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, dhamme, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, manoviññ±ºa½, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½ , manosamphassa½, bhikkhave, aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, yamida½ manosamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tampi aj±na½ apassa½ yath±bh³ta½, manasmi½ s±rajjati, dhammesu s±rajjati, manoviññ±ºe s±rajjati, manosamphasse s±rajjati, yamida½ manosamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tasmimpi s±rajjati.

``tassa s±rattassa sa½yuttassa samm³¼hassa ass±d±nupassino viharato ±yati½ pañcup±d±nakkhandh± upacaya½ gacchanti. taºh± cassa ponobbhavik± nand²r±gasahagat± tatratatr±bhinandin², s± cassa pava¹¹hati. tassa k±yik±pi darath± pava¹¹hanti, cetasik±pi darath± pava¹¹hanti; k±yik±pi sant±p± pava¹¹hanti, cetasik±pi sant±p± pava¹¹hanti; k±yik±pi pari¼±h± pava¹¹hanti, cetasik±pi pari¼±h± pava¹¹hanti. so k±yadukkhampi cetodukkhampi paµisa½vedeti.

430. ``cakkhuñca kho, bhikkhave, j±na½ passa½ yath±bh³ta½, r³pe j±na½ passa½ yath±bh³ta½, cakkhuviññ±ºa½ j±na½ passa½ yath±bh³ta½, cakkhusamphassa½ j±na½ passa½ yath±bh³ta½, yamida½ cakkhusamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tampi j±na½ passa½ yath±bh³ta½, cakkhusmi½ na s±rajjati, r³pesu na s±rajjati, cakkhuviññ±ºe na s±rajjati, cakkhusamphasse na s±rajjati, yamida½ cakkhusamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tasmimpi na s±rajjati.

``tassa as±rattassa asa½yuttassa asamm³¼hassa ±d²nav±nupassino viharato ±yati½ pañcup±d±nakkhandh± apacaya½ gacchanti. taºh± cassa ponobbhavik± nand²r±gasahagat± tatratatr±bhinandin², s± cassa pah²yati. tassa k±yik±pi darath± pah²yanti, cetasik±pi darath± pah²yanti; k±yik±pi sant±p± pah²yanti, cetasik±pi sant±p± pah²yanti; k±yik±pi pari¼±h± pah²yantntti , cetasik±pi pari¼±h± pah²yanti. so k±yasukhampi cetosukhampi paµisa½vedeti.

431. ``y± tath±bh³tassa {yath±bh³tassa (s²0 p²0)} diµµhi s±ssa hoti samm±diµµhi; yo tath±bh³tassa {yath±bh³tassa (s²0 p²0)} saªkappo sv±ssa hoti samm±saªkappo; yo tath±bh³tassa {yath±bh³tassa (s²0 p²0)} v±y±mo sv±ssa hoti samm±v±y±mo; y± tath±bh³tassa {yath±bh³tassa (s²0 p²0)} sati s±ssa hoti samm±sati; yo tath±bh³tassa {yath±bh³tassa (s²0 p²0)} sam±dhi sv±ssa hoti samm±sam±dhi. pubbeva kho panassa k±yakamma½ vac²kamma½ ±j²vo suparisuddho hoti. evamass±ya½ ariyo aµµhaªgiko maggo bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``tassa eva½ ima½ ariya½ aµµhaªgika½ magga½ bh±vayato catt±ropi satipaµµh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi sammappadh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi iddhip±d± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pañcapi indriy±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pañcapi bal±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, sattapi bojjhaªg± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti.

``tassime dve dhamm± yuganandh± {yuganaddh± (s²0 sy±0 ka½0)} vattanti -- samatho ca vipassan± ca. so ye dhamm± abhiññ± pariññeyy± te dhamme abhiññ± parij±n±ti. ye dhamm± abhiññ± pah±tabb± te dhamme abhiññ± pajahati. ye dhamm± abhiññ± bh±vetabb± te dhamme abhiññ± bh±veti. ye dhamm± abhiññ± sacchik±tabb± te dhamme abhiññ± sacchikaroti.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhiññ± pariññeyy±? `pañcup±d±nakkhandh±' tissa vacan²ya½, seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho, viññ±ºup±d±nakkhandho. ime dhamm± abhiññ± pariññeyy±.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhiññ± pah±tabb±? avijj± ca bhavataºh± ca -- ime dhamm± abhiññ± pah±tabb±.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhiññ± bh±vetabb±? samatho ca vipassan± ca -- ime dhamm± abhiññ± bh±vetabb±.

``katame , bhikkhave, dhamm± abhiññ± sacchik±tabb±? vijj± ca vimutti ca -- ime dhamm± abhiññ± sacchik±tabb±.

432. ``sota½ , bhikkhave, j±na½ passa½ yath±bh³ta½...pe0... gh±na½ bhikkhave, j±na½ passa½ yath±bh³ta½...pe0... jivha½, bhikkhave, j±na½ passa½ yath±bh³ta½... k±ya½, bhikkhave, j±na½ passa½ yath±bh³ta½... mana½, bhikkhave, j±na½ passa½ yath±bh³ta½, dhamme j±na½ passa½ yath±bh³ta½, manoviññ±ºa½ j±na½ passa½ yath±bh³ta½, manosamphassa½ j±na½ passa½ yath±bh³ta½, yamida½ manosamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tampi j±na½ passa½ yath±bh³ta½, manasmi½ na s±rajjati, dhammesu na s±rajjati, manoviññ±ºe na s±rajjati, manosamphasse na s±rajjati, yamida½ manosamphassapaccay± uppajjati vedayita½ sukha½ v± dukkha½ v± adukkhamasukha½ v± tasmimpi na s±rajjati.

``tassa as±rattassa asa½yuttassa asamm³¼hassa ±d²nav±nupassino viharato ±yati½ pañcup±d±nakkhandh± apacaya½ gacchanti. taºh± cassa ponobbhavik± nand²r±gasahagat± tatratatr±bhinandin² , s± cassa pah²yati. tassa k±yik±pi darath± pah²yanti, cetasik±pi darath± pah²yanti; k±yik±pi sant±p± pah²yanti, cetasik±pi sant±p± pah²yanti; k±yik±pi pari¼±h± pah²yanti, cetasik±pi pari¼±h± pah²yanti. so k±yasukhampi cetosukhampi paµisa½vedeti.

433. ``y± tath±bh³tassa diµµhi s±ssa hoti samm±diµµhi; yo tath±bh³tassa saªkappo sv±ssa hoti samm±saªkappo; yo tath±bh³tassa v±y±mo sv±ssa hoti samm±v±y±mo; y± tath±bh³tassa sati s±ssa hoti samm±sati; yo tath±bh³tassa sam±dhi sv±ssa hoti samm±sam±dhi. pubbeva kho panassa k±yakamma½ vac²kamma½ ±j²vo suparisuddho hoti. evamass±ya½ ariyo aµµhaªgiko maggo bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``tassa eva½ ima½ ariya½ aµµhaªgika½ magga½ bh±vayato catt±ropi satipaµµh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi sammappadh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi iddhip±d± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pañcapi indriy±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pañcapi bal±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, sattapi bojjhaªg± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti.

``tassime dve dhamm± yuganandh± vattanti -- samatho ca vipassan± ca. so ye dhamm± abhiññ± pariññeyy± te dhamme abhiññ± parij±n±ti. ye dhamm± abhiññ± pah±tabb± te dhamme abhiññ± pajahati. ye dhamm± abhiññ± bh±vetabb± te dhamme abhiññ± bh±veti. ye dhamm± abhiññ± sacchik±tabb± te dhamme abhiññ± sacchikaroti.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhiññ± pariññeyy±? `pañcup±d±nakkhandh±' tissa vacan²ya½, seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho, vedanup±d±nakkhandho, saññup±d±nakkhandho, saªkh±rup±d±nakkhandho, viññ±ºup±d±nakkhandho. ime dhamm± abhiññ± pariññeyy±.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhiññ± pah±tabb±? avijj± ca bhavataºh± ca -- ime dhamm± abhiññ± pah±tabb±.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhiññ± bh±vetabb±? samatho ca vipassan± ca -- ime dhamm± abhiññ± bh±vetabb±.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhiññ± sacchik±tabb±? vijj± ca vimutti ca -- ime dhamm± abhiññ± sacchik±tabb±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

mah±sa¼±yatanikasutta½ niµµhita½ sattama½.

8. nagaravindeyyasutta½

434. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosalesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ yena nagaravinda½ n±ma kosal±na½ br±hmaº±na½ g±mo tadavasari. assosu½ kho nagaravindeyyak± {nagaravindeyy± (ka0)} br±hmaºagahapatik± -- ``samaºo khalu, bho, gotamo sakyaputto sakyakul± pabbajito kosalesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ nagaravinda½ anuppatto. ta½ kho pana bhavanta½ gotama½ eva½ kaly±ºo kittisaddo abbhuggato -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraºasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti. so ima½ loka½ sadevaka½ sam±raka½ sabrahmaka½ sassamaºabr±hmaºi½ paja½ sadevamanussa½ saya½ abhiññ± sacchikatv± pavedeti. so dhamma½ deseti ±dikaly±ºa½ majjhekaly±ºa½ pariyos±nakaly±ºa½ s±ttha½ sabyañjana½, kevalaparipuººa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti. s±dhu kho pana tath±r³p±na½ arahata½ dassana½ hot²''ti.

atha kho nagaravindeyyak± br±hmaºagahapatik± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± appekacce bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce bhagavat± saddhi½ sammodi½su; sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce bhagavato santike n±magotta½ s±vetv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce tuºh²bh³t± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinne kho nagaravindeyyake br±hmaºagahapatike bhagav± etadavoca --

435. ``sace vo, gahapatayo, aññatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `katha½bh³t±, gahapatayo, samaºabr±hmaº± na sakk±tabb± na garuk±tabb± na m±netabb± na p³jetabb±'ti? eva½ puµµh± tumhe, gahapatayo, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `ye te samaºabr±hmaº± cakkhuviññeyyesu r³pesu av²tar±g± av²tados± av²tamoh±, ajjhatta½ av³pasantacitt±, samavisama½ caranti k±yena v±c±ya manas±, evar³p± samaºabr±hmaº± na sakk±tabb± na garuk±tabb± na m±netabb± na p³jetabb±. ta½ kissa hetu? mayampi hi cakkhuviññeyyesu r³pesu av²tar±g± av²tados± av²tamoh±, ajjhatta½ av³pasantacitt±, samavisama½ car±ma k±yena v±c±ya manas±, tesa½ no samacariyampi heta½ uttari apassata½. tasm± te bhonto samaºabr±hmaº± na sakk±tabb± na garuk±tabb± na m±netabb± na p³jetabb±. ye te samaºabr±hmaº± sotaviññeyyesu saddesu... gh±naviññeyyesu gandhesu... jivh±viññeyyesu rasesu... k±yaviññeyyesu phoµµhabbesu... manoviññeyyesu dhammesu av²tar±g± av²tados± av²tamoh±, ajjhatta½ av³pasantacitt±, samavisama½ caranti k±yena v±c±ya manas±, evar³p± samaºabr±hmaº± na sakk±tabb± na garuk±tabb± na m±netabb± na p³jetabb±. ta½ kissa hetu? mayampi hi manoviññeyyesu dhammesu av²tar±g± av²tados± av²tamoh± , ajjhatta½ av³pasantacitt±, samavisama½ car±ma k±yena v±c±ya manas±, tesa½ no samacariyampi heta½ uttari apassata½. tasm± te bhonto samaºabr±hmaº± na sakk±tabb± na garuk±tabb± na m±netabb± na p³jetabb±'ti. eva½ puµµh± tumhe, gahapatayo, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha.

436. ``sace pana vo, gahapatayo, aññatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `katha½bh³t±, gahapatayo, samaºabr±hmaº± sakk±tabb± garuk±tabb± m±netabb± p³jetabb±'ti? eva½ puµµh± tumhe, gahapatayo, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `ye te samaºabr±hmaº± cakkhuviññeyyesu r³pesu v²tar±g± v²tados± v²tamoh±, ajjhatta½ v³pasantacitt±, samacariya½ caranti k±yena v±c±ya manas±, evar³p± samaºabr±hmaº± sakk±tabb± garuk±tabb± m±netabb± p³jetabb±. ta½ kissa hetu? mayampi hi {maya½ hi (?)} cakkhuviññeyyesu r³pesu av²tar±g± av²tados± av²tamoh±, ajjhatta½ av³pasantacitt±, samavisama½ car±ma k±yena v±c±ya manas±, tesa½ no samacariyampi heta½ uttari passata½. tasm± te bhonto samaºabr±hmaº± sakk±tabb± garuk±tabb± m±netabb± p³jetabb±. ye te samaºabr±hmaº± sotaviññeyyesu saddesu... gh±naviññeyyesu gandhesu... jivh±viññeyyesu rasesu... k±yaviññeyyesu phoµµhabbesu... manoviññeyyesu dhammesu v²tar±g± v²tados± v²tamoh±, ajjhatta½ v³pasantacitt±, samacariya½ caranti k±yena v±c±ya manas±, evar³p± samaºabr±hmaº± sakk±tabb± garuk±tabb± m±netabb± p³jetabb±. ta½ kissa hetu? mayampi hi manoviññeyyesu dhammesu av²tar±g± av²tados± av²tamoh± ajjhatta½ av³pasantacitt±, samavisama½ car±ma k±yena v±c±ya manas±, tesa½ no samacariyampi heta½ uttari passata½. tasm± te bhonto samaºabr±hmaº± sakk±tabb± garuk±tabb± m±netabb± p³jetabb±'ti . eva½ puµµh± tumhe, gahapatayo, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha.

437. ``sace pana vo {sace te (sy±0 ka½0 p²0 ka0)}, gahapatayo, aññatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `ke pan±yasmant±na½ ±k±r±, ke anvay±, yena tumhe ±yasmanto eva½ vadetha? addh± te ±yasmanto v²tar±g± v± r±gavinay±ya v± paµipann±, v²tados± v± dosavinay±ya v± paµipann±, v²tamoh± v± mohavinay±ya v± paµipann±'ti? eva½ puµµh± tumhe, gahapatayo, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `tath± hi te ±yasmanto araññavanapatth±ni pant±ni sen±san±ni paµisevanti. natthi kho pana tattha tath±r³p± cakkhuviññeyy± r³p± ye disv± disv± abhirameyyu½, natthi kho pana tattha tath±r³p± sotaviññeyy± sadd± ye sutv± sutv± abhirameyyu½, natthi kho pana tattha tath±r³p± gh±naviññeyy± gandh± ye gh±yitv± gh±yitv± abhirameyyu½ , natthi kho pana tattha tath±r³p± jivh±viññeyy± ras± ye s±yitv± s±yitv± abhirameyyu½, natthi kho pana tattha tath±r³p± k±yaviññeyy± phoµµhabb± ye phusitv± phusitv± abhirameyyu½. ime kho no, ±vuso, ±k±r±, ime anvay±, yena maya½ {yena maya½ ±yasmanto (s²0 p²0), yena maya½ ±yasmante (sy±0 ka½0)} eva½ vadema -- addh± te ±yasmanto v²tar±g± v± r±gavinay±ya v± paµipann±, v²tados± v± dosavinay±ya v± paµipann±, v²tamoh± v± mohavinay±ya v± paµipann±'ti. eva½ puµµh± tumhe, gahapatayo, tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±th±''ti.

eva½ vutte, nagaravindeyyak± br±hmaºagahapatik± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``abhikkanta½, bho gotama, abhikkanta½, bho gotama! seyyath±pi, bho gotama, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya -- `cakkhumanto r³p±ni dakkhant²'ti; evameva½ bhot± gotamena anekapariy±yena dhammo pak±sito. ete maya½ bhavanta½ gotama½ saraºa½ gacch±ma dhammañca bhikkhusaªghañca. up±sake no bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ºupete saraºa½ gate''ti.

nagaravindeyyasutta½ niµµhita½ aµµhama½.

9. piº¹ap±tap±risuddhisutta½

438. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. atha kho ±yasm± s±riputto s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ s±riputta½ bhagav± etadavoca --

``vippasann±ni kho te, s±riputta, indriy±ni, parisuddho chavivaººo pariyod±to. katamena kho tva½, s±riputta, vih±rena etarahi bahula½ viharas²''ti? ``suññat±vih±rena kho aha½, bhante, etarahi bahula½ vihar±m²''ti. ``s±dhu, s±dhu, s±riputta! mah±purisavih±rena kira tva½, s±riputta, etarahi bahula½ viharasi. mah±purisavih±ro eso {hesa (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, s±riputta, yadida½ -- suññat±. tasm±tiha, s±riputta, bhikkhu sace ±kaªkheyya -- `suññat±vih±rena bahula½ {etarahi bahula½ (s²0 p²0)} vihareyya'nti, tena, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `yena c±ha½ maggena g±ma½ piº¹±ya p±visi½, yasmiñca padese piº¹±ya acari½, yena ca maggena g±mato piº¹±ya paµikkami½, atthi nu kho me tattha cakkhuviññeyyesu r³pesu chando v± r±go v± doso v± moho v± paµigha½ v±pi cetaso'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `yena c±ha½ maggena g±ma½ piº¹±ya p±visi½, yasmiñca padese piº¹±ya acari½, yena ca maggena g±mato piº¹±ya paµikkami½, atthi me tattha cakkhuviññeyyesu r³pesu chando v± r±go v± doso v± moho v± paµigha½ v±pi cetaso'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± tesa½yeva p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `yena c±ha½ maggena g±ma½ piº¹±ya p±visi½, yasmiñca padese piº¹±ya acari½, yena ca maggena g±mato piº¹±ya paµikkami½, natthi me tattha cakkhuviññeyyesu r³pesu chando v± r±go v± doso v± moho v± paµigha½ v±pi cetaso'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

439. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `yena c±ha½ maggena g±ma½ piº¹±ya p±visi½, yasmiñca padese piº¹±ya acari½, yena ca maggena g±mato piº¹±ya paµikkami½, atthi nu kho me tattha sotaviññeyyesu saddesu...pe0... gh±naviññeyyesu gandhesu... jivh±viññeyyesu rasesu ... k±yaviññeyyesu phoµµhabbesu... manoviññeyyesu dhammesu chando v± r±go v± doso v± moho v± paµigha½ v±pi cetaso'ti? sace , s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `yena c±ha½ maggena g±ma½ piº¹±ya p±visi½, yasmiñca padese piº¹±ya acari½, yena ca maggena g±mato piº¹±ya paµikkami½, atthi me tattha manoviññeyyesu dhammesu chando v± r±go v± doso v± moho v± paµigha½ v±pi cetaso'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± tesa½yeva p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `yena c±ha½ maggena g±ma½ piº¹±ya p±visi½, yasmiñca padese piº¹±ya acari½, yena ca maggena g±mato piº¹±ya paµikkami½, natthi me tattha manoviññeyyesu dhammesu chando v± r±go v± doso v± moho v± paµigha½ v±pi cetaso'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

440. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `pah²n± nu kho me pañca k±maguº±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `appah²n± kho me pañca k±maguº±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± pañcanna½ k±maguº±na½ pah±n±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `pah²n± kho me pañca k±maguº±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

441. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `pah²n± nu kho me pañca n²varaº±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `appah²n± kho me pañca n²varaº±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± pañcanna½ n²varaº±na½ pah±n±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `pah²n± kho me pañca n²varaº±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

442. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `pariññ±t± nu kho me pañcup±d±nakkhandh±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `apariññ±t± kho me pañcup±d±nakkhandh±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± pañcanna½ up±d±nakkhandh±na½ pariññ±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `pariññ±t± kho me pañcup±d±nakkhandh±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

443. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vit± nu kho me catt±ro satipaµµh±n±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vit± kho me catt±ro satipaµµh±n±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vit± kho me catt±ro satipaµµh±n±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

444. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vit± nu kho me catt±ro sammappadh±n±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vit± kho me catt±ro sammappadh±n±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± catunna½ sammappadh±n±na½ bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vit± kho me catt±ro sammappadh±n±'ti , tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

445. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vit± nu kho me catt±ro iddhip±d±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vit± kho me catt±ro iddhip±d±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± catunna½ iddhip±d±na½ bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vit± kho me catt±ro iddhip±d±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

446. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vit±ni nu kho me pañcindriy±n²'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vit±ni kho me pañcindriy±n²'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± pañcanna½ indriy±na½ bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vit±ni kho me pañcindriy±n²'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

447. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vit±ni nu kho me pañca bal±n²'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vit±ni kho me pañca bal±n²'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± pañcanna½ bal±na½ bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vit±ni kho me pañca bal±n²'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

448. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vit± nu kho me satta bojjhaªg±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vit± kho me satta bojjhaªg±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± sattanna½ bojjhaªg±na½ bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vit± kho me satta bojjhaªg±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

449. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vito nu kho me ariyo aµµhaªgiko maggo'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vito kho me ariyo aµµhaªgiko maggo'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± ariyassa aµµhaªgikassa maggassa bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vito kho me ariyo aµµhaªgiko maggo'ti , tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

450. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `bh±vit± nu kho me samatho ca vipassan± c±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `abh±vit± kho me samatho ca vipassan± c±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± samathavipassan±na½ bh±van±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `bh±vit± kho me samatho ca vipassan± c±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

451. ``puna capara½, s±riputta, bhikkhun± iti paµisañcikkhitabba½ -- `sacchikat± nu kho me vijj± ca vimutti c±'ti? sace, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `asacchikat± kho me vijj± ca vimutti c±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± vijj±ya vimuttiy± sacchikiriy±ya v±yamitabba½. sace pana, s±riputta, bhikkhu paccavekkham±no eva½ j±n±ti -- `sacchikat± kho me vijj± ca vimutti c±'ti, tena, s±riputta, bhikkhun± teneva p²tip±mojjena vih±tabba½ ahoratt±nusikkhin± kusalesu dhammesu.

452. ``ye hi keci, s±riputta, at²tamaddh±na½ samaº± v± br±hmaº± v± piº¹ap±ta½ parisodhesu½, sabbe te evameva paccavekkhitv± paccavekkhitv± piº¹ap±ta½ parisodhesu½. yepi hi keci, s±riputta, an±gatamaddh±na½ samaº± v± br±hmaº± v± piº¹ap±ta½ parisodhessanti, sabbe te evameva paccavekkhitv± paccavekkhitv± piº¹ap±ta½ parisodhessanti. yepi hi keci, s±riputta, etarahi samaº± v± br±hmaº± v± piº¹ap±ta½ parisodhenti, sabbe te evameva paccavekkhitv± paccavekkhitv± piº¹ap±ta½ parisodhenti. tasm±tiha, s±riputta {vo s±riputta eva½ sikkhitabba½ (s²0 p²0)}, `paccavekkhitv± paccavekkhitv± piº¹ap±ta½ parisodhess±m±'ti -- evañhi vo, s±riputta, sikkhitabba''nti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± s±riputto bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

piº¹ap±tap±risuddhisutta½ niµµhita½ navama½.

10. indriyabh±van±sutta½

453. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± gajaªgal±ya½ {kajaªgal±ya½ (s²0 p²0), kajjaªgal±ya½ (sy±0 ka½0)} viharati suve¼uvane {ve¼uvane (sy±0 ka½0), mukheluvane (s²0 p²0)}. atha kho uttaro m±ºavo p±r±siviyantev±s² {p±r±sariyantev±s² (s²0 p²0), p±r±siriyantev±s² (sy±0 ka½0)} yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho uttara½ m±ºava½ p±r±siviyantev±si½ bhagav± etadavoca -- ``deseti, uttara, p±r±siviyo br±hmaºo s±vak±na½ indriyabh±vana''nti? ``deseti, bho gotama, p±r±siviyo br±hmaºo s±vak±na½ indriyabh±vana''nti. ``yath± katha½ pana, uttara, deseti p±r±siviyo br±hmaºo s±vak±na½ indriyabh±vana''nti? ``idha, bho gotama, cakkhun± r³pa½ na passati, sotena sadda½ na suº±ti -- eva½ kho, bho gotama, deseti p±r±siviyo br±hmaºo s±vak±na½ indriyabh±vana''nti. ``eva½ sante kho, uttara, andho bh±vitindriyo bhavissati, badhiro bh±vitindriyo bhavissati; yath± p±r±siviyassa br±hmaºassa vacana½. andho hi, uttara, cakkhun± r³pa½ na passati, badhiro sotena sadda½ na suº±t²''ti. eva½ vutte, uttaro m±ºavo p±r±siviyantev±s² tuºh²bh³to maªkubh³to pattakkhandho adhomukho pajjh±yanto appaµibh±no nis²di.

atha kho bhagav± uttara½ m±ºava½ p±r±siviyantev±si½ tuºh²bh³ta½ maªkubh³ta½ pattakkhandha½ adhomukha½ pajjh±yanta½ appaµibh±na½ viditv± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``aññath± kho, ±nanda, deseti p±r±siviyo br±hmaºo s±vak±na½ indriyabh±vana½, aññath± ca pan±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± hot²''ti. ``etassa, bhagav±, k±lo; etassa, sugata, k±lo ya½ bhagav± ariyass vinaye anuttara½ indriyabh±vana½ deseyya. bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti. ``tenah±nanda, suº±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

454. ``kathañc±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± hoti? idh±nanda, bhikkhuno cakkhun± r³pa½ disv± uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ man±pa½, uppanna½ aman±pa½, uppanna½ man±p±man±pa½ . tañca kho saªkhata½ o¼±rika½ paµiccasamuppanna½. eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- upekkh±'ti. tassa ta½ uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati; upekkh± saºµh±ti. seyyath±pi, ±nanda, cakkhum± puriso umm²letv± v± nim²leyya, nim²letv± v± umm²leyya; evameva kho, ±nanda, yassa kassaci eva½s²gha½ eva½tuvaµa½ eva½appakasirena uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati, upekkh± saºµh±ti -- aya½ vuccat±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± cakkhuviññeyyesu r³pesu.

455. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno sotena sadda½ sutv± uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ man±pa½, uppanna½ aman±pa½, uppanna½ man±p±man±pa½. tañca kho saªkhata½ o¼±rika½ paµiccasamuppanna½. eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- upekkh±'ti. tassa ta½ uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati; upekkh± saºµh±ti. seyyath±pi, ±nanda, balav± puriso appakasireneva acchara½ {accharika½ (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} pahareyya; evameva kho, ±nanda, yassa kassaci eva½s²gha½ eva½tuvaµa½ eva½appakasirena uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati, upekkh± saºµh±ti -- aya½ vuccat±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± sotaviññeyyesu saddesu.

456. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno gh±nena gandha½ gh±yitv± uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ man±pa½, uppanna½ aman±pa½, uppanna½ man±p±man±pa½. tañca kho saªkhata½ o¼±rika½ paµiccasamuppanna½. eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- upekkh±'ti. tassa ta½ uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati; upekkh± saºµh±ti. seyyath±pi, ±nanda , ²saka½poºe {²sakapoºe (s²0 sy±0 ka½0 p²0), ²sakaphaºe (s²0 aµµha0), ``majjhe ucca½ hutv±''ti µ²k±ya sa½sanditabb±} padumapal±se {paduminipatte (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} udakaphusit±ni pavattanti, na saºµhanti; evameva kho, ±nanda, yassa kassaci eva½s²gha½ eva½tuvaµa½ eva½appakasirena uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati, upekkh± saºµh±ti -- aya½ vuccat±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± gh±naviññeyyesu gandhesu.

457. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno jivh±ya rasa½ s±yitv± uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ man±pa½, uppanna½ aman±pa½, uppanna½ man±p±man±pa½. tañca kho saªkhata½ o¼±rika½ paµiccasamuppanna½. eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- upekkh±'ti. tassa ta½ uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati; upekkh± saºµh±ti . seyyath±pi, ±nanda, balav± puriso jivhagge khe¼apiº¹a½ sa½y³hitv± appakasirena vameyya {sandhameyya (ka0)}; evameva kho, ±nanda, yassa kassaci eva½s²gha½ eva½tuvaµa½ eva½appakasirena uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati, upekkh± saºµh±ti -- aya½ vuccat±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± jivh±viññeyyesu rasesu.

458. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno k±yena phoµµhabba½ phusitv± uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ man±pa½, uppanna½ aman±pa½, uppanna½ man±p±man±pa½. tañca kho saªkhata½ o¼±rika½ paµiccasamuppanna½. eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- upekkh±'ti. tassa ta½ uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati; upekkh± saºµh±ti. seyyath±pi, ±nanda, balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya; evameva kho, ±nanda, yassa kassaci eva½s²gha½ eva½tuvaµa½ eva½appakasirena uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati, upekkh± saºµh±ti -- aya½ vuccat±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± k±yaviññeyyesu phoµµhabbesu.

459. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno manas± dhamma½ viññ±ya uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ man±pa½, uppanna½ aman±pa½, uppanna½ man±p±man±pa½. tañca kho saªkhata½ o¼±rika½ paµiccasamuppanna½. eta½ santa½ eta½ paº²ta½ yadida½ -- upekkh±'ti. tassa ta½ uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati; upekkh± saºµh±ti. seyyath±pi, ±nanda, balav± puriso divasa½santatte {divasasantette (s²0)} ayokaµ±he dve v± t²ºi v± udakaphusit±ni nip±teyya. dandho, ±nanda, udakaphusit±na½ nip±to, atha kho na½ khippameva parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyya; evameva kho, ±nanda, yassa kassaci eva½s²gha½ eva½tuvaµa½ eva½appakasirena uppanna½ man±pa½ uppanna½ aman±pa½ uppanna½ man±p±man±pa½ nirujjhati, upekkh± saºµh±ti -- aya½ vuccat±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± manoviññeyyesu dhammesu. eva½ kho, ±nanda, ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van± hoti.

460. ``kathañc±nanda , sekho hoti p±µipado? idh±nanda, bhikkhuno cakkhun± r³pa½ disv± uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so tena uppannena man±pena uppannena aman±pena uppannena man±p±man±pena aµµ²yati har±yati jigucchati. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±..., jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so tena uppannena man±pena uppannena aman±pena uppannena man±p±man±pena aµµ²yati har±yati jigucchati. eva½ kho, ±nanda, sekho hoti p±µipado.

461. ``kathañc±nanda, ariyo hoti bh±vitindriyo? idh±nanda, bhikkhuno cakkhun± r³pa½ disv± uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so sace ±kaªkhati -- `paµik³le {paµikk³le (sabbattha)} appaµik³lasaññ² vihareyya'nti, appaµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `appaµik³le paµik³lasaññ² vihareyya'nti, paµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasaññ² vihareyya'nti, appaµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `appaµik³le ca paµik³le ca paµik³lasaññ² vihareyya'nti, paµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `paµik³lañca appaµik³lañca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no.

462. ``puna capara½, ±nanda, bhikkhuno sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±... manas± dhamma½ viññ±ya uppajjati man±pa½, uppajjati aman±pa½, uppajjati man±p±man±pa½. so sace ±kaªkhati -- `paµik³le appaµik³lasaññ² vihareyya'nti, appaµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `appaµik³le paµik³lasaññ² vihareyya'nti, paµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasaññ² vihareyya'nti, appaµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `appaµik³le ca paµik³le ca paµik³lasaññ² vihareyya'nti, paµik³lasaññ² tattha viharati. sace ±kaªkhati -- `paµik³lañca appaµik³lañca tadubhayampmppi abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no. eva½ kho, ±nanda, ariyo hoti bh±vitindriyo.

463. ``iti kho, ±nanda, desit± may± ariyassa vinaye anuttar± indriyabh±van±, desito sekho p±µipado, desito ariyo bh±vitindriyo . ya½ kho, ±nanda, satth±r± karaº²ya½ s±vak±na½ hitesin± anukampakena anukampa½ up±d±ya, kata½ vo ta½ may±. et±ni, ±nanda, rukkham³l±ni, et±ni suññ±g±r±ni, jh±yath±nanda, m± pam±dattha, m± pacch± vippaµis±rino ahuvattha. aya½ vo amh±ka½ anus±san²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti.

indriyabh±van±sutta½ niµµhita½ dasama½.

sa¼±yatanavaggo niµµhito pañcamo.

tassudd±na½ --

an±thapiº¹iko channo, puººo nandakar±hul±.

chachakka½ sa¼±yatanika½, nagaravindeyyasuddhik±.

indriyabh±van± c±pi, vaggo ov±dapañcamoti..

ida½ vagg±namudd±na½ --

devadahonupado ca, suññato ca vibhaªgako.

sa¼±yatanoti vagg±, uparipaºº±sake µhit±ti..

uparipaºº±saka½ samatta½.

t²hi paºº±sakehi paµimaº¹ito sakalo

majjhimanik±yo samatto.