.. namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa..

sa½yuttanik±yo

mah±vaggo

1. maggasa½yutta½

1. avijj±vaggo

1. avijj±sutta½

1. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``avijj±, bhikkhave, pubbaŖgam± akusal±na½ dhamm±na½ sam±pattiy±, anvadeva {anudeva (s²0 p²0 ka0)} ahirika½ anottappa½ . avijj±gatassa, bhikkhave, aviddasuno micch±diµµhi pahoti; micch±diµµhissa micch±saŖkappo pahoti; micch±saŖkappassa micch±v±c± pahoti; micch±v±cassa micch±kammanto pahoti; micch±kammantassa micch±±j²vo pahoti; micch±±j²vassa micch±v±y±mo pahoti; micch±v±y±massa micch±sati pahoti; micch±satissa micch±sam±dhi pahoti.

``vijj± ca kho, bhikkhave, pubbaŖgam± kusal±na½ dhamm±na½ sam±pattiy±, anvadeva hirottappa½. vijj±gatassa, bhikkhave , viddasuno samm±diµµhi pahoti; samm±diµµhissa samm±saŖkappo pahoti; samm±saŖkappassa samm±v±c± pahoti; samm±v±cassa samm±kammanto pahoti; samm±kammantassa samm±±j²vo pahoti; samm±±j²vassa samm±v±y±mo pahoti; samm±v±y±massa samm±sati pahoti; samm±satissa samm±sam±dhi pahot²''ti. paµhama½.

2. upa¹¹hasutta½

2. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakyesu viharati nagaraka½ n±ma {n±garaka½ n±ma (s²0), sakkara½ n±ma (sy±0 ka0)} saky±na½ nigamo. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``upa¹¹hamida½, bhante, brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±''ti.

``m± heva½, ±nanda, m± heva½, ±nanda! sakalamevida½, ±nanda, brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±. kaly±ŗamittasseta½, ±nanda, bhikkhuno p±µikaŖkha½ kaly±ŗasah±yassa kaly±ŗasampavaŖkassa -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati.

``kathańc±nanda, bhikkhu kaly±ŗamitto kaly±ŗasah±yo kaly±ŗasampavaŖko ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idh±nanda, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½; samm±saŖkappa½ bh±veti vivekanissita½ ...pe0... samm±v±ca½ bh±veti ...pe0... samm±kammanta½ bh±veti...pe0... samm±±j²va½ bh±veti...pe0... samm±v±y±ma½ bh±veti...pe0... samm±sati½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, ±nanda, bhikkhu kaly±ŗamitto kaly±ŗasah±yo kaly±ŗasampavaŖko ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti.

``tadamin±peta½ , ±nanda, pariy±yena veditabba½ yath± sakalamevida½ brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±. mamańhi, ±nanda, kaly±ŗamitta½ ±gamma j±tidhamm± satt± j±tiy± parimuccanti; jar±dhamm± satt± jar±ya parimuccanti; maraŗadhamm± satt± maraŗena parimuccanti; sokaparidevadukkhadomanassup±y±sadhamm± satt± sokaparidevadukkhadomanassup±y±sehi parimuccanti. imin± kho eta½, ±nanda, pariy±yena veditabba½ yath± sakalamevida½ brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±''ti. dutiya½.

3. s±riputtasutta½

3. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``sakalamida½, bhante, brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±''ti.

``s±dhu s±dhu, s±riputta! sakalamida½, s±riputta, brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±. kaly±ŗamittasseta½, s±riputta, bhikkhuno p±µikaŖkha½ kaly±ŗasah±yassa kaly±ŗasampavaŖkassa -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, s±riputta, bhikkhu kaly±ŗamitto kaly±ŗasah±yo kaly±ŗasampavaŖko ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti?

``idha, s±riputta, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, s±riputta, bhikkhu kaly±ŗamitto kaly±ŗasah±yo kaly±ŗasampavaŖko ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti.

``tadamin±peta½, s±riputta, pariy±yena veditabba½ yath± sakalamida½ brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±. mamańhi, s±riputta, kaly±ŗamitta½ ±gamma j±tidhamm± satt± j±tiy± parimuccanti; jar±dhamm± satt± jar±ya parimuccanti; maraŗadhamm± satt± maraŗena parimuccanti; sokaparidevadukkhadomanassup±y±sadhamm± satt± sokaparidevadukkhadomanassup±y±sehi parimuccanti. imin± kho eta½, s±riputta, pariy±yena veditabba½ yath± sakalamida½ brahmacariya½, yadida½ -- kaly±ŗamittat± kaly±ŗasah±yat± kaly±ŗasampavaŖkat±''ti. tatiya½.

4. j±ŗussoŗibr±hmaŗasutta½

4. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasm± ±nando pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piŗ¹±ya p±visi. addas± kho ±yasm± ±nando j±ŗussoŗi½ br±hmaŗa½ sabbasetena va¼av±bhirathena {va¼abh²rathena (s²0)} s±vatthiy± niyy±yanta½. set± suda½ ass± yutt± honti set±laŖk±r±, seto ratho, setapariv±ro, set± rasmiyo, set± patodalaµµhi, seta½ chatta½, seta½ uŗh²sa½ , set±ni vatth±ni, set± up±han±, set±ya suda½ v±lab²janiy± b²j²yati. tamena½ jano disv± evam±ha -- ``brahma½ vata, bho, y±na½! brahmay±nar³pa½ vata, bho''ti!!

atha kho ±yasm± ±nando s±vatthiya½ piŗ¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkanto yena bhagav± tenupasaŖkami ; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca --

``idh±ha½, bhante, pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piŗ¹±ya p±visi½. addasa½ khv±ha½, bhante, j±ŗussoŗi½ br±hmaŗa½ sabbasetena va¼av±bhirathena s±vatthiy± niyy±yanta½. set± suda½ ass± yutt± honti set±laŖk±r±, seto ratho, setapariv±ro, set± rasmiyo, set± patodalaµµhi, seta½ chatta½, seta½ uŗh²sa½, set±ni vatth±ni, set± up±han±, set±ya suda½ v±lab²janiy± b²j²yati. tamena½ jano disv± evam±ha -- `brahma½ vata, bho, y±na½! brahmay±nar³pa½ vata, bho'ti!! sakk± nu kho, bhante, imasmi½ dhammavinaye brahmay±na½ pańń±petu''nti?

``sakk± , ±nand±''ti bhagav± avoca -- ``imasseva kho eta½, ±nanda, ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa adhivacana½ -- `brahmay±na½' itipi, `dhammay±na½' itipi, `anuttaro saŖg±mavijayo' itip²''ti.

``samm±diµµhi, ±nanda, bh±vit± bahul²kat± r±gavinayapariyos±n± hoti, dosavinayapariyos±n± hoti, mohavinayapariyos±n± hoti. samm±saŖkappo, ±nanda, bh±vito bahul²kato r±gavinayapariyos±no hoti, dosavinayapariyos±no hoti, mohavinayapariyos±no hoti. samm±v±c±, ±nanda, bh±vit± bahul²kat± r±gavinayapariyos±n± hoti, dosa...pe0... mohavinayapariyos±n± hoti. samm±kammanto, ±nanda, bh±vito bahul²kato r±gavinayapariyos±no hoti, dosa... mohavinayapariyos±no hoti. samm±±j²vo, ±nanda, bh±vito bahul²kato r±gavinayapariyos±no hoti, dosa... mohavinayapariyos±no hoti . samm±v±y±mo, ±nanda, bh±vito bahul²kato r±gavinayapariyos±no hoti, dosa... mohavinayapariyos±no hoti. samm±sati, ±nanda, bh±vit± bahul²kat± r±gavinayapariyos±n± hoti, dosa... mohavinayapariyos±n± hoti. samm±sam±dhi, ±nanda, bh±vito bahul²kato r±gavinayapariyos±no hoti, dosa... mohavinayapariyos±no hoti.

``imin± kho eta½, ±nanda, pariy±yena veditabba½ yath± imasseveta½ ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa adhivacana½ -- `brahmay±na½' itipi, `dhammay±na½' itipi, `anuttaro saŖg±mavijayo' itip²''ti. idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``yassa saddh± ca pańń± ca, dhamm± yutt± sad± dhura½.

hir² ²s± mano yotta½, sati ±rakkhas±rathi..

``ratho s²laparikkh±ro, jh±nakkho cakkav²riyo.

upekkh± dhurasam±dhi, anicch± pariv±raŗa½..

``aby±p±do avihi½s±, viveko yassa ±vudha½.

titikkh± cammasann±ho {vammasann±ho (s²0)}, yogakkhem±ya vattati..

``etadattani sambh³ta½, brahmay±na½ anuttara½.

niyyanti dh²r± lokamh±, ańńadatthu jaya½ jaya''nti.. catuttha½.

5. kimatthiyasutta½

5. s±vatthinid±na½. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaŖkami½su...pe0... ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``idha no, bhante, ańńatitthiy± paribb±jak± amhe eva½ pucchanti -- `kimatthiya½, ±vuso, samaŗe gotame brahmacariya½ vussat²'ti? eva½ puµµh± maya½, bhante, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±karoma -- `dukkhassa kho, ±vuso, parińńattha½ bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti. kacci maya½, bhante, eva½ puµµh± eva½ by±karam±n± vuttav±dino ceva bhagavato homa, na ca bhagavanta½ abh³tena abbh±cikkh±ma, dhammassa c±nudhamma½ by±karoma, na ca koci sahadhammiko v±d±nuv±do g±rayha½ µh±na½ ±gacchat²''ti?

``taggha tumhe, bhikkhave, eva½ puµµh± eva½ by±karam±n± vuttav±dino ceva me hotha, na ca ma½ abh³tena abbh±cikkhatha, dhammassa c±nudhamma½ by±karotha, na ca koci sahadhammiko v±d±nuv±do g±rayha½ µh±na½ ±gacchati. dukkhassa hi parińńattha½ mayi brahmacariya½ vussati. sace vo, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `atthi pan±vuso, maggo, atthi paµipad± etassa dukkhassa parińń±y±'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `atthi kho, ±vuso, maggo, atthi paµipad± etassa dukkhassa parińń±y±'''ti.

``katamo ca, bhikkhave, maggo, katam± paµipad± etassa dukkhassa parińń±y±ti? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½, bhikkhave, maggo, aya½ paµipad± etassa dukkhassa parińń±y±ti. eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±th±''ti. pańcama½.

6. paµhamaańńatarabhikkhusutta½

6. s±vatthinid±na½ . atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```brahmacariya½, brahmacariya'nti, bhante, vuccati. katama½ nu kho, bhante, brahmacariya½, katama½ brahmacariyapariyos±na''nti?

``ayameva kho, bhikkhu, ariyo aµµhaŖgiko maggo brahmacariya½, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi . yo kho, bhikkhu, r±gakkhayo dosakkhayo mohakkhayo -- ida½ brahmacariyapariyos±na''nti. chaµµha½.

7. dutiyaańńatarabhikkhusutta½

7. s±vatthinid±na½. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca --

```r±gavinayo dosavinayo mohavinayo'ti, bhante, vuccati. kissa nu kho eta½, bhante, adhivacana½ -- `r±gavinayo dosavinayo mohavinayo'''ti? ``nibb±nadh±tuy± kho eta½, bhikkhu, adhivacana½ -- `r±gavinayo dosavinayo mohavinayo'ti. ±sav±na½ khayo tena vuccat²''ti.

eva½ vutte so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```amata½, amata'nti, bhante, vuccati. katama½ nu kho, bhante, amata½, katamo amatag±mimaggo''ti? ``yo kho, bhikkhu, r±gakkhayo dosakkhayo mohakkhayo -- ida½ vuccati amata½. ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo amatag±mimaggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dh²''ti. sattama½.

8. vibhaŖgasutta½

8. s±vatthinid±na½. ``ariya½ vo, bhikkhave, aµµhaŖgika½ magga½ desess±mi vibhajiss±mi. ta½ suŗ±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``katamo ca, bhikkhave, ariyo aµµhaŖgiko maggo? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi.

``katam± ca, bhikkhave, samm±diµµhi? ya½ kho, bhikkhave, dukkhe ń±ŗa½, dukkhasamudaye ń±ŗa½ , dukkhanirodhe ń±ŗa½, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ń±ŗa½ -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±diµµhi.

``katamo ca, bhikkhave, samm±saŖkappo? yo kho, bhikkhave, nekkhammasaŖkappo , aby±p±dasaŖkappo, avihi½s±saŖkappo -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±saŖkappo.

``katam± ca, bhikkhave, samm±v±c±? y± kho, bhikkhave, mus±v±d± veramaŗ², pisuŗ±ya v±c±ya veramaŗ², pharus±ya v±c±ya veramaŗ², samphappal±p± veramaŗ² -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±v±c±.

``katamo ca, bhikkhave, samm±kammanto? y± kho, bhikkhave, p±ŗ±tip±t± veramaŗ², adinn±d±n± veramaŗ², abrahmacariy± veramaŗ² -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±kammanto.

``katamo ca, bhikkhave, samm±±j²vo? idha, bhikkhave, ariyas±vako micch±±j²va½ pah±ya samm±±j²vena j²vita½ kappeti -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±±j²vo.

``katamo ca, bhikkhave, samm±v±y±mo? idha, bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati, uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti...pe0... anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti...pe0... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±v±y±mo.

``katam± ca, bhikkhave, samm±sati? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su vedan±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; citte citt±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±sati.

``katamo ca, bhikkhave, samm±sam±dhi? idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no, sukhańca k±yena paµisa½vedeti, ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaŖgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±sam±dh²''ti. aµµhama½.

9. s³kasutta½

9. s±vatthinid±na½ . ``seyyath±pi, bhikkhave, s±lis³ka½ v± yavas³ka½ v± micch±paŗihita½ hatthena v± p±dena v± akkanta½ hattha½ v± p±da½ v± bhindissati {bhecchati (ka0)}, lohita½ v± upp±dessat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. ta½ kissa hetu? micch±paŗihitatt±, bhikkhave, s³kassa. evameva kho, bhikkhave, so vata bhikkhu micch±paŗihit±ya diµµhiy± micch±paŗihit±ya maggabh±van±ya avijja½ bhindissati, vijja½ upp±dessati, nibb±na½ sacchikarissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. ta½ kissa hetu? micch±paŗihitatt±, bhikkhave, diµµhiy±.

``seyyath±pi, bhikkhave, s±lis³ka½ v± yavas³ka½ v± samm±paŗihita½ hatthena v± p±dena v± akkanta½ hattha½ v± p±da½ v± bhindissati, lohita½ v± upp±dessat²ti -- µh±nameta½ vijjati. ta½ kissa hetu? samm±paŗihitatt±, bhikkhave , s³kassa. evameva kho, bhikkhave, so vata bhikkhu samm±paŗihit±ya diµµhiy± samm±paŗihit±ya maggabh±van±ya avijja½ bhindissati, vijja½ upp±dessati, nibb±na½ sacchikarissat²ti -- µh±nameta½ vijjati. ta½ kissa hetu? samm±paŗihitatt±, bhikkhave, diµµhiy±.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu samm±paŗihit±ya diµµhiy± samm±paŗihit±ya maggabh±van±ya avijja½ bhindati, vijja½ upp±deti, nibb±na½ sacchikarot²ti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu samm±paŗihit±ya diµµhiy± samm±paŗihit±ya maggabh±van±ya avijja½ bhindati, vijja½ upp±deti, nibb±na½ sacchikarot²''ti. navama½.

10. nandiyasutta½

10. s±vatthinid±na½. atha kho nandiyo paribb±jako yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho nandiyo paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``kati nu kho, bho gotama, dhamm± bh±vit± bahul²kat± nibb±naŖgam± honti nibb±napar±yan± nibb±napariyos±n±''ti?

``aµµhime kho, nandiya, dhamm± bh±vit± bahul²kat± nibb±naŖgam± honti nibb±napar±yan± nibb±napariyos±n±. katame aµµha? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ime kho, nandiya, aµµha dhamm± bh±vit± bahul²kat± nibb±naŖgam± honti nibb±napar±yan± nibb±napariyos±n±''ti. eva½ vutte nandiyo paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkanta½ , bho gotama, abhikkanta½, bho gotama ...pe0... up±saka½ ma½ bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ŗupeta½ saraŗa½ gata''nti. dasama½.

avijj±vaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

avijjańca upa¹¹hańca, s±riputto ca br±hmaŗo.

kimatthiyo ca dve bhikkh³, vibhaŖgo s³kanandiy±ti..

2. vih±ravaggo

1. paµhamavih±rasutta½

11. s±vatthinid±na½ . ``icch±maha½, bhikkhave, a¹¹ham±sa½ paµisalliyitu½. namhi kenaci upasaŖkamitabbo, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±raken±''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paµissutv± n±ssudha koci bhagavanta½ upasaŖkamati, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±rakena.

atha kho bhagav± tassa a¹¹ham±sassa accayena paµisall±n± vuµµhito bhikkh³ ±mantesi -- ``yena sv±ha½, bhikkhave, vih±rena paµham±bhisambuddho vihar±mi, tassa padesena vih±si½. so eva½ paj±n±mi -- `micch±diµµhipaccay±pi vedayita½; samm±diµµhipaccay±pi vedayita½...pe0... micch±sam±dhipaccay±pi vedayita½; samm±sam±dhipaccay±pi vedayita½; chandapaccay±pi vedayita½; vitakkapaccay±pi vedayita½; sańń±paccay±pi vedayita½; chando ca av³pasanto hoti, vitakko ca av³pasanto hoti, sańń± ca av³pasant± hoti, tappaccay±pi vedayita½; chando ca v³pasanto hoti, vitakko ca v³pasanto hoti, sańń± ca v³pasant± hoti, tappaccay±pi vedayita½; appattassa pattiy± atthi ±y±ma½ {v±y±ma½ (s²0 sy±0)}, tasmimpi µh±ne anuppatte tappaccay±pi vedayita'''nti. paµhama½.

2. dutiyavih±rasutta½

12. s±vatthinid±na½. ``icch±maha½, bhikkhave, tem±sa½ paµisalliyitu½. namhi kenaci upasaŖkamitabbo, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±raken±''ti . ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paµissutv± n±ssudha koci bhagavanta½ upasaŖkamati, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±rakena.

atha kho bhagav± tassa tem±sassa accayena paµisall±n± vuµµhito bhikkh³ ±mantesi -- ``yena sv±ha½, bhikkhave, vih±rena paµham±bhisambuddho vihar±mi, tassa padesena vih±si½. so eva½ paj±n±mi -- `micch±diµµhipaccay±pi vedayita½; micch±diµµhiv³pasamapaccay±pi vedayita½; samm±diµµhipaccay±pi vedayita½; samm±diµµhiv³pasamapaccay±pi vedayita½...pe0... micch±sam±dhipaccay±pi vedayita½; micch±sam±dhiv³pasamapaccay±pi vedayita½, samm±sam±dhipaccay±pi vedayita½; samm±sam±dhiv³pasamapaccay±pi vedayita½; chandapaccay±pi vedayita½; chandav³pasamapaccay±pi vedayita½; vitakkapaccay±pi vedayita½; vitakkav³pasamapaccay±pi vedayita½; sańń±paccay±pi vedayita½; sańń±v³pasamapaccay±pi vedayita½; chando ca av³pasanto hoti, vitakko ca av³pasanto hoti, sańń± ca av³pasant± hoti, tappaccay±pi vedayita½; chando ca v³pasanto hoti , vitakko ca v³pasanto hoti, sańń± ca v³pasant± hoti, tappaccay±pi vedayita½; appattassa pattiy± atthi ±y±ma½ {v±y±ma½ (s²0 sy±0)}, tasmimpi µh±ne anuppatte tappaccay±pi vedayita'''nti. dutiya½.

3. sekkhasutta½

13. s±vatthinid±na½. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```sekkho, sekkho'ti, bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, sekkho hot²''ti?

``idha, bhikkhu, sekkh±ya samm±diµµhiy± samann±gato hoti...pe0... sekkhena samm±sam±dhin± samann±gato hoti. ett±vat± kho, bhikkhu, sekkho hot²''ti. tatiya½.

4. paµhamaupp±dasutta½

14. s±vatthinid±na½. ``aµµhime, bhikkhave, dhamm± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhassa. katame aµµha? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ime kho, bhikkhave, aµµha dhamm± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhass±''ti. catuttha½.

5. dutiyaupp±dasutta½

15. s±vatthinid±na½ . ``aµµhime, bhikkhave, dhamm± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±. katame aµµha? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi . ime kho, bhikkhave, aµµha dhamm± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±''ti. pańcama½.

6. paµhamaparisuddhasutta½

16. s±vatthinid±na½. ``aµµhime, bhikkhave, dhamm± parisuddh± pariyod±t± anaŖgaŗ± vigat³pakkiles± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhassa. katame aµµha? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ime kho, bhikkhave, aµµha dhamm± parisuddh± pariyod±t± anaŖgaŗ± vigat³pakkiles± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhass±''ti. chaµµha½.

7. dutiyaparisuddhasutta½

17. s±vatthinid±na½. ``aµµhime, bhikkhave, dhamm± parisuddh± pariyod±t± anaŖgaŗ± vigat³pakkiles± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±. katame aµµha? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ime kho, bhikkhave, aµµha dhamm± parisuddh± pariyod±t± anaŖgaŗ± vigat³pakkiles± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±''ti. sattama½.

8. paµhamakukkuµ±r±masutta½

18. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ ±yasm± ca ±nando ±yasm± ca bhaddo p±µaliputte viharanti kukkuµ±r±me. atha kho ±yasm± bhaddo s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± bhaddo ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca --

```abrahmacariya½, abrahmacariya'nti, ±vuso ±nanda, vuccati. katama½ nu kho, ±vuso, abrahmacariya''nti? ``s±dhu s±dhu, ±vuso bhadda! bhaddako kho te, ±vuso bhadda, ummaŖgo, bhaddaka½ paµibh±na½, kaly±ŗ² paripucch±. evańhi tva½, ±vuso bhadda, pucchasi -- `abrahmacariya½, abrahmacariyanti, ±vuso ±nanda, vuccati. katama½ nu kho, ±vuso, abrahmacariya'''nti? ``evam±vuso''ti. ``ayameva kho , ±vuso, aµµhaŖgiko micch±maggo abrahmacariya½, seyyathida½ -- micch±diµµhi...pe0... micch±sam±dh²''ti. aµµhama½.

9. dutiyakukkuµ±r±masutta½

19. p±µaliputtanid±na½. ```brahmacariya½, brahmacariya'nti, ±vuso ±nanda, vuccati. katama½ nu kho, ±vuso, brahmacariya½, katama½ brahmacariyapariyos±na''nti? ``s±dhu s±dhu, ±vuso bhadda! bhaddako kho te, ±vuso bhadda, ummaŖgo, bhaddaka½ paµibh±na½, kaly±ŗ² paripucch±. evańhi tva½, ±vuso bhadda, pucchasi -- `brahmacariya½, brahmacariyanti, ±vuso ±nanda, vuccati. katama½ nu kho, ±vuso , brahmacariya½, katama½ brahmacariyapariyos±na'''nti? ``evam±vuso''ti. ``ayameva kho, ±vuso, ariyo aµµhaŖgiko maggo brahmacariya½, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. yo kho, ±vuso, r±gakkhayo dosakkhayo mohakkhayo -- ida½ brahmacariyapariyos±na''nti. navama½.

10. tatiyakukkuµ±r±masutta½

20. p±µaliputtanid±na½. ```brahmacariya½, brahmacariya'nti, ±vuso ±nanda, vuccati. katama½ nu kho, ±vuso, brahmacariya½, katamo brahmac±r², katama½ brahmacariyapariyos±na''nti? ``s±dhu s±dhu, ±vuso bhadda! bhaddako kho te, ±vuso bhadda, ummaŖgo, bhaddaka½ paµibh±na½, kaly±ŗ² paripucch±. evańhi tva½, ±vuso bhadda, pucchasi -- `brahmacariya½, brahmacariyanti, ±vuso ±nanda, vuccati. katama½ nu kho, ±vuso, brahmacariya½, katamo brahmac±r², katama½ brahmacariyapariyos±na'''nti? ``evam±vuso''ti. ``ayameva kho, ±vuso, ariyo aµµhaŖgiko maggo brahmacariya½, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. yo kho, ±vuso, imin± ariyena aµµhaŖgikena maggena samann±gato -- aya½ vuccati brahmac±r². yo kho, ±vuso, r±gakkhayo dosakkhayo mohakkhayo -- ida½ brahmacariyapariyos±na''nti. dasama½.

t²ŗi suttant±ni ekanid±n±ni.vih±ravaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

dve vih±r± ca sekkho ca, upp±d± apare duve.

parisuddhena dve vutt±, kukkuµ±r±mena tayoti..

3. micchattavaggo

1. micchattasutta½

21. s±vatthinid±na½ . ``micchattańca vo, bhikkhave, desess±mi, sammattańca. ta½ suŗ±tha. katamańca , bhikkhave, micchatta½? seyyathida½ -- micch±diµµhi...pe0... micch±sam±dhi . ida½ vuccati, bhikkhave, micchatta½. katamańca, bhikkhave, sammatta½? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ida½ vuccati, bhikkhave, sammatta''nti. paµhama½.

2. akusaladhammasutta½

22. s±vatthinid±na½. ``akusale ca kho, bhikkhave, dhamme desess±mi, kusale ca dhamme. ta½ suŗ±tha. katame ca, bhikkhave, akusal± dhamm±? seyyathida½ -- micch±diµµhi...pe0... micch±sam±dhi. ime vuccanti, bhikkhave, akusal± dhamm±. katame ca, bhikkhave, kusal± dhamm± ? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ime vuccanti, bhikkhave, kusal± dhamm±''ti. dutiya½.

3. paµhamapaµipad±sutta½

23. s±vatthinid±na½. ``micch±paµipadańca vo, bhikkhave, desess±mi, samm±paµipadańca. ta½ suŗ±tha. katam± ca, bhikkhave, micch±paµipad±? seyyathida½ -- micch±diµµhi...pe0... micch±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, micch±paµipad±. katam± ca, bhikkhave, samm±paµipad±? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, samm±paµipad±''ti. tatiya½.

4. dutiyapaµipad±sutta½

24. s±vatthinid±na½. ``gihino v±ha½, bhikkhave, pabbajitassa v± micch±paµipada½ na vaŗŗemi. gihi v±, bhikkhave, pabbajito v± micch±paµipanno micch±paµipatt±dhikaraŗahetu n±r±dhako hoti ń±ya½ dhamma½ kusala½''.

``katam± ca, bhikkhave, micch±paµipad±? seyyathida½ -- micch±diµµhi...pe0... micch±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, micch±paµipad±. gihino v±ha½, bhikkhave, pabbajitassa v± micch±paµipada½ na vaŗŗemi. gihi v±, bhikkhave, pabbajito v± micch±paµipanno micch±paµipatt±dhikaraŗahetu n±r±dhako hoti ń±ya½ dhamma½ kusala½.

``gihino v±ha½, bhikkhave, pabbajitassa v± samm±paµipada½ vaŗŗemi. gihi v±, bhikkhave, pabbajito v± samm±paµipanno samm±paµipatt±dhikaraŗahetu ±r±dhako hoti ń±ya½ dhamma½ kusala½. katam± ca, bhikkhave, samm±paµipad±? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, samm±paµipad±. gihino v±ha½, bhikkhave, pabbajitassa v± samm±paµipada½ vaŗŗemi. gihi v±, bhikkhave , pabbajito v± samm±paµipanno samm±paµipatt±dhikaraŗahetu ±r±dhako hoti ń±ya½ dhamma½ kusala''nti. catuttha½.

5. paµhamaasappurisasutta½

25. s±vatthinid±na½ . ``asappurisańca vo, bhikkhave, desess±mi, sappurisańca . ta½ suŗ±tha. katamo ca, bhikkhave, asappuriso? idha, bhikkhave, ekacco micch±diµµhiko hoti, micch±saŖkappo, micch±v±co, micch±kammanto, micch±±j²vo, micch±v±y±mo, micch±sati, micch±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave, asappuriso''.

``katamo ca, bhikkhave, sappuriso? idha, bhikkhave, ekacco samm±diµµhiko hoti, samm±saŖkappo, samm±v±co, samm±kammanto , samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave, sappuriso''ti. pańcama½.

6. dutiyaasappurisasutta½

26. s±vatthinid±na½. ``asappurisańca vo, bhikkhave, desess±mi, asappurisena asappurisatarańca. sappurisańca vo, bhikkhave, desess±mi sappurisena sappurisatarańca. ta½ suŗ±tha. katamo ca, bhikkhave, asappuriso? idha, bhikkhave, ekacco micch±diµµhiko hoti...pe0... micch±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave, asappuriso''.

``katamo ca, bhikkhave, asappurisena asappurisataro? idha, bhikkhave, ekacco micch±diµµhiko hoti...pe0... micch±sam±dhi, micch±ń±ŗ², micch±vimutti -- aya½ vuccati, bhikkhave, asappurisena asappurisataro.

``katamo ca, bhikkhave, sappuriso? idha, bhikkhave, ekacco samm±diµµhiko hoti...pe0... samm±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave, sappuriso.

``katamo ca, bhikkhave, sappurisena sappurisataro? idha, bhikkhave, ekacco samm±diµµhiko hoti...pe0... samm±sam±dhi, samm±ń±ŗ², samm±vimutti -- aya½ vuccati, bhikkhave, sappurisena sappurisataro''ti. chaµµha½.

7. kumbhasutta½

27. s±vatthinid±na½ . ``seyyath±pi, bhikkhave, kumbho an±dh±ro suppavattiyo hoti, s±dh±ro duppavattiyo hoti; evameva kho, bhikkhave, citta½ an±dh±ra½ suppavattiya½ hoti, s±dh±ra½ duppavattiya½ hoti. ko ca, bhikkhave, cittassa ±dh±ro? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½ cittassa ±dh±ro. seyyath±pi, bhikkhave, kumbho an±dh±ro suppavattiyo hoti, s±dh±ro duppavattiyo hoti; evameva kho, bhikkhave, citta½ an±dh±ra½ suppavattiya½ hoti, s±dh±ra½ duppavattiya½ hot²''ti. sattama½.

8. sam±dhisutta½

28. s±vatthinid±na½. ``ariya½ vo, bhikkhave, samm±sam±dhi½ desess±mi saupanisa½ saparikkh±ra½. ta½ suŗ±tha. katamo ca, bhikkhave, ariyo samm±sam±dhi saupaniso saparikkh±ro? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sati {samm±sam±dhi (s²0 sy±0 ka½0 ka0)}. y± kho, bhikkhave, imehi sattahaŖgehi cittassa ekaggat± saparikkh±rat± {saparikkhat± (s²0 p²0)} -- aya½ vuccati, bhikkhave, ariyo samm±sam±dhi saupaniso itipi saparikkh±ro itip²''ti. aµµhama½.

9. vedan±sutta½

29. s±vatthinid±na½. ``tisso im±, bhikkhave, vedan±. katam± tisso? sukh± vedan±, dukkh± vedan±, adukkhamasukh± vedan± -- im± kho, bhikkhave, tisso vedan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ vedan±na½ parińń±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi . im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ vedan±na½ parińń±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. navama½.

10. uttiyasutta½

30. s±vatthinid±na½ . atha kho ±yasm± uttiyo yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho ±yasm± uttiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``idha mayha½, bhante, rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- `pańca k±maguŗ± vutt± bhagavat±. katame nu kho pańca k±maguŗ± vutt± bhagavat±'''ti? ``s±dhu s±dhu, uttiya! pańcime kho, uttiya, k±maguŗ± vutt± may±. katame pańca? cakkhuvińńeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotavińńeyy± sadd±...pe0... gh±navińńeyy± gandh±... jivh±vińńeyy± ras±... k±yavińńeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y± -- ime kho, uttiya, pańca k±maguŗ± vutt± may±. imesa½ kho, uttiya, pańcanna½ k±maguŗ±na½ pah±n±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. imesa½ kho, uttiya, pańcanna½ k±maguŗ±na½ pah±n±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. dasama½.

micchattavaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

micchatta½ akusala½ dhamma½, duve paµipad±pi ca.

asappurisena dve kumbho, sam±dhi vedanuttiyen±ti..

4. paµipattivaggo

1. paµhamapaµipattisutta½

31. s±vatthinid±na½ . ``micch±paµipattińca vo, bhikkhave, desess±mi, samm±paµipattińca . ta½ suŗ±tha. katam± ca, bhikkhave, micch±paµipatti? seyyathida½ -- micch±diµµhi...pe0... micch±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, micch±paµipatti. katam± ca, bhikkhave, samm±paµipatti? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, samm±paµipatt²''ti. paµhama½.

2. dutiyapaµipattisutta½

32. s±vatthinid±na½. ``micch±paµipannańca vo, bhikkhave, desess±mi, samm±paµipannańca. ta½ suŗ±tha. katamo ca, bhikkhave, micch±paµipanno? idha, bhikkhave, ekacco micch±diµµhiko hoti...pe0... micch±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave , micch±paµipanno. katamo ca, bhikkhave, samm±paµipanno? idha, bhikkhave, ekacco samm±diµµhiko hoti...pe0... samm±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave, samm±paµipanno''ti. dutiya½.

3. viraddhasutta½

33. s±vatthinid±na½. ``yesa½ kesańci, bhikkhave, ariyo aµµhaŖgiko maggo viraddho, viraddho tesa½ ariyo aµµhaŖgiko maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, ariyo aµµhaŖgiko maggo ±raddho, ±raddho tesa½ ariyo aµµhaŖgiko maggo samm± dukkhakkhayag±m². katamo ca, bhikkhave, ariyo aµµhaŖgiko maggo? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. yesa½ kesańci, bhikkhave, aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo viraddho, viraddho tesa½ ariyo aµµhaŖgiko maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo ±raddho, ±raddho tesa½ ariyo aµµhaŖgiko maggo samm± dukkhakkhayag±m²''ti. tatiya½.

4. p±raŖgamasutta½

34. s±vatthinid±na½. ``aµµhime, bhikkhave, dhamm± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattanti. katame aµµha? seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ime kho, bhikkhave, aµµha dhamm± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattant²''ti.

idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``appak± te manussesu, ye jan± p±rag±mino.

ath±ya½ itar± paj±, t²ramev±nudh±vati..

``ye ca kho sammadakkh±te, dhamme dhamm±nuvattino.

te jan± p±ramessanti, maccudheyya½ suduttara½..

``kaŗha½ dhamma½ vippah±ya, sukka½ bh±vetha paŗ¹ito.

ok± anokam±gamma, viveke yattha d³rama½..

``tatr±bhiratimiccheyya, hitv± k±me akińcano.

pariyodapeyya att±na½, cittaklesehi paŗ¹ito..

``yesa½ sambodhiyaŖgesu, samm± citta½ subh±vita½.

±d±napaµinissagge, anup±d±ya ye rat±.

kh²ŗ±sav± jutimanto, te loke parinibbut±''ti.. catuttha½.

5. paµhamas±mańńasutta½

35. s±vatthinid±na½ . ``s±mańńańca vo, bhikkhave, desess±mi, s±mańńaphal±ni ca. ta½ suŗ±tha. katamańca, bhikkhave, s±mańńa½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ida½ vuccati, bhikkhave, s±mańńa½. katam±ni ca, bhikkhave, s±mańńaphal±ni? sot±pattiphala½, sakad±g±miphala½, an±g±miphala½, arahattaphala½ -- im±ni vuccanti, bhikkhave, s±mańńaphal±n²''ti. pańcama½.

6. dutiyas±mańńasutta½

36. s±vatthinid±na½ . ``s±mańńańca vo, bhikkhave, desess±mi, s±mańńatthańca. ta½ suŗ±tha. katamańca kho, bhikkhave, s±mańńa½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ida½ vuccati, bhikkhave, s±mańńa½. katamo ca, bhikkhave, s±mańńattho? yo kho, bhikkhave, r±gakkhayo dosakkhayo mohakkhayo -- aya½ vuccati, bhikkhave, s±mańńattho''ti. chaµµha½.

7. paµhamabrahmańńasutta½

37. s±vatthinid±na½. ``brahmańńańca vo, bhikkhave, desess±mi, brahmańńaphal±ni ca. ta½ suŗ±tha. katamańca kho, bhikkhave, brahmańńa½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ida½ vuccati, bhikkhave, brahmańńa½. katam±ni ca, bhikkhave, brahmańńaphal±ni ? sot±pattiphala½ , sakad±g±miphala½, an±g±miphala½, arahattaphala½ -- im±ni vuccanti, bhikkhave, brahmańńaphal±n²''ti. sattama½.

8. dutiyabrahmańńasutta½

38. s±vatthinid±na½. ``brahmańńańca vo, bhikkhave, desess±mi, brahmańńatthańca. ta½ suŗ±tha. katamańca, bhikkhave, brahmańńa½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ida½ vuccati, bhikkhave, brahmańńa½. katamo ca, bhikkhave, brahmańńattho? yo kho, bhikkhave, r±gakkhayo dosakkhayo mohakkhayo -- aya½ vuccati, bhikkhave, brahmańńattho''ti. aµµhama½.

9. paµhamabrahmacariyasutta½

39. s±vatthinid±na½. ``brahmacariyańca vo, bhikkhave, desess±mi, brahmacariyaphal±ni ca. ta½ suŗ±tha. katamańca, bhikkhave, brahmacariya½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ida½ vuccati, bhikkhave, brahmacariya½. katam±ni ca, bhikkhave, brahmacariyaphal±ni? sot±pattiphala½, sakad±g±miphala½, an±g±miphala½, arahattaphala½ -- im±ni vuccanti, bhikkhave, brahmacariyaphal±n²''ti. navama½.

10. dutiyabrahmacariyasutta½

40. s±vatthinid±na½. ``brahmacariyańca vo, bhikkhave, desess±mi, brahmacariyatthańca. ta½ suŗ±tha. katamańca, bhikkhave, brahmacariya½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. ida½ vuccati, bhikkhave, brahmacariya½. katamo ca, bhikkhave, brahmacariyattho? yo kho, bhikkhave, r±gakkhayo dosakkhayo mohakkhayo -- aya½ vuccati, bhikkhave, brahmacariyattho''ti. dasama½.

paµipattivaggo catuttho.

tassudd±na½ --

paµipatti paµipanno ca, viraddhańca p±ra½gam±.

s±mańńena ca dve vutt±, brahmańń± apare duve.

brahmacariyena dve vutt±, vaggo tena pavuccat²ti..

5. ańńatitthiyapeyy±lavaggo

1. r±gavir±gasutta½

41. s±vatthinid±na½ . ``sace vo, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `kimatthiya½, ±vuso, samaŗe gotame brahmacariya½ vussat²'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `r±gavir±gattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti. sace pana vo, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `atthi pan±vuso, maggo, atthi paµipad± r±gavir±g±y±'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `atthi kho, ±vuso, maggo, atthi paµipad± r±gavir±g±y±'ti. katamo ca, bhikkhave, maggo, katam± ca paµipad± r±gavir±g±ya ? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½, bhikkhave, maggo, aya½ paµipad± r±gavir±g±y±ti. eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±th±''ti. paµhama½.

2-7. sa½yojanappah±n±disuttachakka½

42-47. ``sace vo, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `kimatthiya½, ±vuso, samaŗe gotame brahmacariya½ vussat²'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `sa½yojanappah±nattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti...pe0... `anusayasamuggh±tanattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti...pe0... `addh±naparińńattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti...pe0... `±sav±na½ khayattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti...pe0... `vijj±vimuttiphalasacchikiriyattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti...pe0... `ń±ŗadassanattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti...pe0.... sattama½.

8. anup±d±parinibb±nasutta½

48. s±vatthinid±na½. ``sace vo, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `kimatthiya½, ±vuso, samaŗe gotame brahmacariya½ vussat²'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `anup±d±parinibb±nattha½ kho, ±vuso, bhagavati brahmacariya½ vussat²'ti. sace pana vo, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `atthi pan±vuso, maggo, atthi paµipad± anup±d±parinibb±n±y±'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `atthi kho, ±vuso, maggo, atthi paµipad± anup±d±parinibb±n±y±'ti . katamo ca, bhikkhave, maggo, katam± ca paµipad± anup±d±parinibb±n±ya? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½, bhikkhave, maggo, aya½ paµipad± anup±d±parinibb±n±y±ti. eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±th±''ti. aµµhama½.

ańńatitthiyapeyy±lavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

vir±gasa½yojana½ anusaya½, addh±na½ ±sav± khay±.

vijj±vimuttiń±ŗańca, anup±d±ya aµµham²..

6. s³riyapeyy±lavaggo

1. kaly±ŗamittasutta½

49. s±vatthinid±na½ . ``s³riyassa, bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½; evameva kho, bhikkhave , bhikkhuno ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2-6. s²lasampad±disuttapańcaka½

50-54. ``s³riyassa, bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- s²lasampad±. s²lasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½... yadida½ -- chandasampad±... yadida½ -- attasampad±... yadida½ -- diµµhisampad±... yadida½ -- appam±dasampad±.... chaµµha½.

7. yonisomanasik±rasampad±sutta½

55. ``s³riyassa , bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimmitta½, yadida½ -- yonisomanasik±rasampad±. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. sattama½.

1. kaly±ŗamittasutta½

56. ``s³riyassa , bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½ , yadida½ -- kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2-6. s²lasampad±disuttapańcaka½

57-61. ``s³riyassa , bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- s²lasampad±...pe0... yadida½ -- chandasampad±...pe0... yadida½ -- attasampad±...pe0... yadida½ -- diµµhisampad±...pe0... yadida½ -- appam±dasampad±...pe0.... chaµµha½.

7. yonisomanasik±rasampad±sutta½

62. ``yadida½ -- yonisomanasik±rasampad±. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. sattama½.

s³riyapeyy±lavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

kaly±ŗamitta½ s²lańca, chando ca attasampad±.

diµµhi ca appam±do ca, yoniso bhavati sattama½..

7. ekadhammapeyy±lavaggo

1. kaly±ŗamittasutta½

63. s±vatthinid±na½ . ``ekadhammo, bhikkhave, bah³pak±ro ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya. katamo ekadhammo? yadida½ -- kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½ , bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2-6. s²lasampad±disuttapańcaka½

64-68. ``ekadhammo, bhikkhave, bah³pak±ro ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya. katamo ekadhammo? yadida½ -- s²lasampad±...pe0... yadida½ -- chandasampad±...pe0... yadida½ -- attasampad±...pe0... yadida½ -- diµµhisampad±...pe0... yadida½ -- appam±dasampad±...pe0.... chaµµha½.

7. yonisomanasik±rasampad±sutta½

69. ``yadida½ -- yonisomanasik±rasampad±. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. sattama½.

1. kaly±ŗamittasutta½

70. s±vatthinid±na½. ``ekadhammo, bhikkhave, bah³pak±ro ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya. katamo ekadhammo? yadida½ -- kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½ , bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2-6. s²lasampad±disuttapańcaka½

71-75. s±vatthinid±na½. ``ekadhammo, bhikkhave, bah³pak±ro ariyassa aµµhaŖgikassa maggassa upp±d±ya. katamo ekadhammo? yadida½ -- s²lasampad±...pe0... yadida½ -- chandasampad±...pe0... yadida½ -- attasampad±...pe0... yadida½ -- diµµhisampad±...pe0... yadida½ -- appam±dasampad±...pe0.... chaµµha½.

7. yonisomanasik±rasampad±sutta½

76. ``yadida½ -- yonisomanasik±rasampad±. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. sattama½.

ekadhammapeyy±lavaggo sattamo.

tassudd±na½ --

kaly±ŗamitta½ s²lańca, chando ca attasampad±.

diµµhi ca appam±do ca, yoniso bhavati sattama½..

8. dutiyaekadhammapeyy±lavaggo

1. kaly±ŗamittasutta½

77. s±vatthinid±na½ . ``n±ha½, bhikkhave, ańńa½ ekadhammampi samanupass±mi, yena anuppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo uppajjati, uppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±van±p±rip³ri½ gacchati, yathayida½, bhikkhave, kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha , bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2-6. s²lasampad±disuttapańcaka½

78-82. ``n±ha½, bhikkhave, ańńa½ ekadhammampi samanupass±mi, yena anuppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo uppajjati, uppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±van±p±rip³ri½ gacchati, yathayida½ , bhikkhave, s²lasampad±...pe0... yathayida½, bhikkhave, chandasampad±...pe0... yathayida½, bhikkhave, attasampad±...pe0... yathayida½, bhikkhave, diµµhisampad±...pe0... yathayida½, bhikkhave, appam±dasampad±...pe0.... chaµµha½.

7. yonisomanasik±rasampad±sutta½

83. ``yathayida½ , bhikkhave, yonisomanasik±rasampad±. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. sattama½.

1. kaly±ŗamittasutta½

84. ``n±ha½ , bhikkhave, ańńa½ ekadhammampi samanupass±mi, yena anuppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo uppajjati, uppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±van±p±rip³ri½ gacchati, yathayida½, bhikkhave, kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2-6. s²lasampad±disuttapańcaka½

85-89. ``n±ha½, bhikkhave, ańńa½ ekadhammampi samanupass±mi, yena anuppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo uppajjati, uppanno v± ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±van±p±rip³ri½ gacchati, yathayida½, bhikkhave, s²lasampad±...pe0... yathayida½, bhikkhave, chandasampad±...pe0... yathayida½, bhikkhave, attasampad±...pe0... yathayida½ , bhikkhave, diµµhisampad±...pe0... yathayida½, bhikkhave, appam±dasampad±...pe0.... chaµµha½.

7. yonisomanasik±rasampad±sutta½

90. ``yathayida½, bhikkhave, yonisomanasik±rasampad±. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha , bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho , bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. sattama½.

dutiyaekadhammapeyy±lavaggo aµµhamo.

tassudd±na½ --

kaly±ŗamitta½ s²lańca, chando ca attasampad±.

diµµhi ca appam±do ca, yoniso bhavati sattama½..

1. gaŖg±peyy±lavaggo

1. paµhamap±c²naninnasutta½

91. s±vatthinid±na½ . ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave , bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-5. dutiy±dip±c²naninnasuttacatukka½

92-95. ``seyyath±pi, bhikkhave, yamun± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave...pe0... seyyath±pi , bhikkhave, aciravat² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, sarabh³ nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave...pe0... seyyath±pi , bhikkhave, mah² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave...pe0.... pańcama½.

6. chaµµhap±c²naninnasutta½

96. ``seyyath±pi , bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², sabb± t± p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. chaµµha½.

1. paµhamasamuddaninnasutta½

97. ``seyyath±pi , bhikkhave, gaŖg± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-6. dutiy±disamuddaninnasuttapańcaka½

98-102. ``seyyath±pi, bhikkhave, yamun± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, aciravat² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi , bhikkhave, sarabh³ nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, mah² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², sabb± t± samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. chaµµha½.

gaŖg±peyy±lavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

ete dve cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti.

gaŖg±peyy±l² p±c²naninnav±canamagg², vivekanissita½ dv±dasak² paµhamak²..

2. dutiyagaŖg±peyy±lavaggo

1. paµhamap±c²naninnasutta½

103. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca , bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-6. dutiy±dip±c²naninnasuttapańcaka½

104. ``seyyath±pi , bhikkhave, yamun± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... dutiya½.

105. ``seyyath±pi, bhikkhave, aciravat² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... tatiya½.

106. ``seyyath±pi, bhikkhave, sarabh³ nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... catuttha½.

107. ``seyyath±pi, bhikkhave, mah² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... pańcama½.

108. ``seyyath±pi, bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², sabb± t± p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... chaµµha½.

1. paµhamasamuddaninnasutta½

109. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-6. dutiy±disamuddaninnasuttapańcaka½

110. ``seyyath±pi, bhikkhave, yamun± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... dutiya½.

111. ``seyyath±pi, bhikkhave, aciravat² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... tatiya½.

112. ``seyyath±pi , bhikkhave, sarabh³ nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... catuttha½.

113. ``seyyath±pi, bhikkhave, mah² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... pańcama½.

114. ``seyyath±pi, bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², sabb± t± samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. chaµµha½.

(r±gavinayadv±dasak² dutiyak² samuddaninnanti).

1. paµhamap±c²naninnasutta½

115. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-6. dutiy±dip±c²naninnasuttapańcaka½

116. seyyath±pi , bhikkhave, yamun± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... dutiya½.

117. ``seyyath±pi, bhikkhave, aciravat² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r± ; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... tatiya½.

118. ``seyyath±pi, bhikkhave, sarabh³ nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... catuttha½.

119. ``seyyath±pi, bhikkhave, mah² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... pańcama½.

120. ``seyyath±pi, bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², sabb± t± p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... chaµµha½.

1. paµhamasamuddaninnasutta½

121. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha , bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-6. dutiy±disamuddaninnasuttapańcaka½

122-126. ``seyyath±pi, bhikkhave, yamun± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, aciravat² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, sarabh³ nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, mah² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg± , yamun±, aciravat², sarabh³, mah², sabb± t± samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. chaµµha½.

(amatogadhadv±dasak² tatiyak²).

1. paµhamap±c²naninnasutta½

127. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-6. dutiy±dip±c²naninnasuttapańcaka½

128-132. ``seyyath±pi , bhikkhave, yamun± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, aciravat² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, sarabh³ nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, mah² nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², sabb± t± p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. chaµµha½.

1. paµhamasamuddaninnasutta½

133. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. paµhama½.

2-6. dutiy±disamuddaninnasuttapańcaka½

134-138. ``seyyath±pi , bhikkhave, yamun± nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi , bhikkhave, aciravat² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, sarabh³ nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, mah² nad² samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu...pe0... seyyath±pi, bhikkhave, y± k±cim± mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat² sarabh³, mah², sabb± t± samuddaninn± samuddapoŗ± samuddapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. chaµµha½.

(gaŖg±peyy±l²).

dutiyagaŖg±peyy±lavaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

ete dve cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti.

nibb±naninno dv±dasak², catutthak² chaµµh± navak²..

5. appam±dapeyy±lavaggo

1. tath±gatasutta½

139. s±vatthinid±na½ . ``y±vat±, bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± {dipad± (s²0)} v± catuppad± v± bahuppad± {bahupad± (?)} v± r³pino v± ar³pino v± sańńino v± asańńino v± nevasańń²n±sańńino v±, tath±gato tesa½ aggamakkh±yati araha½ samm±sambuddho; evameva kho, bhikkhave, ye keci kusal± dhamm±, sabbe te appam±dam³lak± appam±dasamosaraŗ±; appam±do tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. appamattasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti.

``y±vat±, bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± v± catuppad± v± bahuppad± v± r³pino v± ar³pino v± sańńino v± asańńino v± nevasańń²n±sańńino v±, tath±gato tesa½ aggamakkh±yati araha½ samm±sambuddho; evameva kho, bhikkhave, ye keci kusal± dhamm±, sabbe te appam±dam³lak± appam±dasamosaraŗ±; appam±do tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. appamattasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca , bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti.

``y±vat±, bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± v± catuppad± v± bahuppad± v± r³pino v± ar³pino v± sańńino v± asańńino v± nevasańń²n±sańńino v±, tath±gato tesa½ aggamakkh±yati araha½ samm±sambuddho; evameva kho, bhikkhave, ye keci kusal± dhamm±, sabbe te appam±dam³lak± appam±dasamosaraŗ±; appam±do tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. appamattasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha , bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti.

``y±vat± , bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± v± catuppad± v± bahuppad± v± r³pino v± ar³pino v± sańńino v± asańńino v± nevasańń²n±sańńino v±, tath±gato tesa½ aggamakkh±yati araha½ samm±sambuddho; evameva kho, bhikkhave, ye keci kusal± dhamm±, sabbe te appam±dam³lak± appam±dasamosaraŗ±; appam±do tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. appamattasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2. padasutta½

140. ``seyyath±pi , bhikkhave, y±ni k±nici jaŖgal±na½ p±ŗ±na½ padaj±t±ni, sabb±ni t±ni hatthipade samodh±na½ gacchanti; hatthipada½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- mahantattena; evameva kho, bhikkhave, ye keci kusal± dhamm±, sabbe te appam±dam³lak± appam±dasamosaraŗ±; appam±do tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. appamattasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. dutiya½.

3-7. k³µ±disuttapańcaka½

141. ``seyyath±pi , bhikkhave, k³µ±g±rassa y± k±ci gop±nasiyo sabb± t± k³µaŖgam± k³µaninn± k³µasamosaraŗ±; k³µa½ t±sa½ aggamakkh±yati ; evameva kho, bhikkhave...pe0... tatiya½.

142. ``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci m³lagandh±, k±¼±nus±riya½ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave...pe0... catuttha½.

143. ``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci s±ragandh±, lohitacandana½ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave...pe0... pańcama½.

144. ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci pupphagandh±, vassika½ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave...pe0... chaµµha½.

145. ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci kuµµar±j±no, sabbe te rańńo cakkavattissa anuyant± bhavanti, r±j± tesa½ cakkavatti aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave...pe0... sattama½.

8-10. candim±disuttatatiyaka½

146. ``seyyath±pi , bhikkhave, y± k±ci t±rakar³p±na½ pabh±, sabb± t± candimappabh±ya {candim±pabh±ya (sy±0 ka0)} kala½ n±gghanti so¼asi½, candappabh± t±sa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave...pe0... aµµhama½.

147. ``seyyath±pi, bhikkhave, saradasamaye viddhe vigataval±hake deve ±dicco nabha½ abbhussakkam±no sabba½ ±k±sagata½ tamagata½ abhivihacca bh±sate ca tapate ca virocati ca; evameva kho, bhikkhave...pe0... navama½.

148. ``seyyath±pi , bhikkhave, y±ni k±nici tant±vut±na½ vatth±na½, k±sikavattha½ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci kusal± dhamm±, sabbe te appam±dam³lak± appam±dasamosaraŗ±; appam±do tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. appamattasseta½, bhikkhave , bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vessati ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karissati. kathańca , bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu appamatto ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. dasama½.

(yadapi tath±gata½, tadapi vitth±retabba½).

appam±dapeyy±lavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±ro ca vassika½.

r±j± candimas³riy± ca, vatthena dasama½ pada½..

6. balakaraŗ²yavaggo

1. balasutta½

149. s±vatthinid±na½ . ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti, sabbe te pathavi½ niss±ya pathaviya½ patiµµh±ya evamete balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti. kathańca, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti.

(paragaŖg±peyy±l²vaŗŗiyato paripuŗŗasuttanti vitth±ramagg²).

``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti, sabbe te pathavi½ niss±ya pathaviya½ patiµµh±ya evamete balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti. kathańca , bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti.

``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti, sabbe te pathavi½ niss±ya pathaviya½ patiµµh±ya evamete balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti. kathańca, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti.

``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti, sabbe te pathavi½ niss±ya pathaviya½ patiµµh±ya evamete balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti. kathańca, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. paµhama½.

2. b²jasutta½

150. ``seyyath±pi, bhikkhave, ye kecime b²jag±mabh³tag±m± vu¹¹hi½ vir³¼hi½ vepulla½ ±pajjanti, sabbe te pathavi½ niss±ya pathaviya½ patiµµh±ya evamete b²jag±mabh³tag±m± vu¹¹hi½ vir³¼hi½ vepulla½ ±pajjanti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto vu¹¹hi½ vir³¼hi½ vepulla½ p±puŗ±ti dhammesu. kathańca, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto vu¹¹hi½ vir³¼hi½ vepulla½ p±puŗ±ti dhammesu? idha, bhikkhave , bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto vu¹¹hi½ vir³¼hi½ vepulla½ p±puŗ±ti dhammes³''ti. dutiya½.

3. n±gasutta½

151. ``seyyath±pi , bhikkhave, himavanta½ pabbatar±ja½ niss±ya n±g± k±ya½ va¹¹henti, bala½ g±henti; te tattha k±ya½ va¹¹hetv± bala½ g±hetv± kusobbhe otaranti, kusobbhe {kussubbhe (s²0 sy±0), kusubbhe (p²0 ka0)} otaritv± mah±sobbhe otaranti, mah±sobbhe otaritv± kunnadiyo otaranti, kunnadiyo otaritv± mah±nadiyo otaranti, mah±nadiyo otaritv± mah±samudda½ {mah±samuddas±gara½ (sabbattha) sa½0 ni0 2.23} otaranti, te tattha mahantatta½ vepullatta½ ±pajjanti k±yena; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto mahantatta½ vepullatta½ p±puŗ±ti dhammesu. kathańca, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto mahantatta½ vepullatta½ p±puŗ±ti dhammesu? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto mahantatta½ vepullatta½ p±puŗ±ti dhammes³''ti. tatiya½.

4. rukkhasutta½

152. ``seyyath±pi, bhikkhave, rukkho p±c²naninno p±c²napoŗo p±c²napabbh±ro. so m³lacchinno {m³lacchinde kate (sy±0)} katamena papateyy±''ti? ``yena , bhante, ninno yena poŗo yena pabbh±ro''ti. ``evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. catuttha½.

5. kumbhasutta½

153. ``seyyath±pi , bhikkhave, kumbho nikkujjo vamateva udaka½, no pacc±vamati; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto vamateva p±pake akusale dhamme, no pacc±vamati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto vamateva p±pake akusale dhamme, no pacc±vamati? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto vamateva p±pake akusale dhamme, no pacc±vamat²''ti. pańcama½.

6. s³kasutta½

154. ``seyyath±pi, bhikkhave, s±lis³ka½ v± yavas³ka½ v± samm±paŗihita½ hatthena v± p±dena v± akkanta½ hattha½ v± p±da½ v± bhindissati lohita½ v± upp±dessat²ti -- µh±nameta½ vijjati. ta½ kissa hetu? samm±paŗihitatt±, bhikkhave, s³kassa. evameva kho, bhikkhave, bhikkhu samm±paŗihit±ya diµµhiy± samm±paŗihit±ya maggabh±van±ya avijja½ bhindissati, vijja½ upp±dessati, nibb±na½ sacchikarissat²ti -- µh±nameta½ vijjati. ta½ kissa hetu? samm±paŗihitatt±, bhikkhave, diµµhiy±. kathańca, bhikkhave, bhikkhu samm±paŗihit±ya diµµhiy± samm±paŗihit±ya maggabh±van±ya avijja½ bhindati, vijja½ upp±deti, nibb±na½ sacchikaroti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu samm±paŗihit±ya diµµhiy± samm±paŗihit±ya maggabh±van±ya avijja½ bhindati, vijja½ upp±deti, nibb±na½ sacchikarot²''ti. chaµµha½.

7. ±k±sasutta½

155. ``seyyath±pi , bhikkhave, ±k±se vividh± v±t± v±yanti -- puratthim±pi v±t± v±yanti, pacchim±pi v±t± v±yanti, uttar±pi v±t± v±yanti, dakkhiŗ±pi v±t± v±yanti, saraj±pi v±t± v±yanti, araj±pi v±t± v±yanti, s²t±pi v±t± v±yanti, uŗh±pi v±t± v±yanti, paritt±pi v±t± v±yanti, adhimatt±pi v±t± v±yanti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vayato ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoto catt±ropi satipaµµh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi sammappadh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi iddhip±d± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pańcapi indriy±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pańcapi bal±ni bh±van±parip³ri½ gacchanti, sattapi bojjhaŖg± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti. kathańca, bhikkhave, bhikkhuno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vayato ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoto catt±ropi satipaµµh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi sammappadh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi iddhip±d± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pańcapi indriy±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pańcapi bal±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, sattapi bojjhaŖg± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhuno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vayato ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoto catt±ropi satipaµµh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi sammappadh±n± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, catt±ropi iddhip±d± bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pańcapi indriy±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, pańcapi bal±ni bh±van±p±rip³ri½ gacchanti, sattapi bojjhaŖg± bh±van±p±rip³ri½ gacchant²''ti. sattama½.

8. paµhamameghasutta½

156. ``seyyath±pi, bhikkhave, gimh±na½ pacchime m±se ³hata½ rajojalla½, tamena½ mah±ak±lamegho µh±naso antaradh±peti v³pasameti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto uppannuppanne p±pake akusale dhamme µh±naso antaradh±peti v³pasameti. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto uppannuppanne p±pake akusale dhamme µh±naso antaradh±peti v³pasameti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto uppannuppanne p±pake akusale dhamme µh±naso antaradh±peti v³pasamet²''ti. aµµhama½.

9. dutiyameghasutta½

157. ``seyyath±pi, bhikkhave, uppanna½ mah±megha½, tamena½ mah±v±to antar±yeva antaradh±peti v³pasameti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto uppannuppanne p±pake akusale dhamme antar±yeva antaradh±peti v³pasameti. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto uppannuppanne p±pake akusale dhamme antar±yeva antaradh±peti v³pasameti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto uppannuppanne p±pake akusale dhamme antar±yeva antaradh±peti v³pasamet²''ti. navama½.

10. n±v±sutta½

158. ``seyyath±pi, bhikkhave, s±muddik±ya n±v±ya vettabandhanabandh±ya cha m±s±ni udake pariy±d±ya {pariy±t±ya (ka0), pariy±hat±ya (?)} hemantikena thala½ ukkhitt±ya v±t±tapaparet±ni bandhan±ni t±ni p±vussakena meghena abhippavuµµh±ni appakasireneva paµippassambhanti, p³tik±ni bhavanti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vayato ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoto appakasireneva sa½yojan±ni paµippassambhanti, p³tik±ni bhavanti . kathańca, bhikkhave, bhikkhuno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vayato ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoto appakasireneva sa½yojan±ni paµippassambhanti, p³tik±ni bhavanti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhuno ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vayato ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoto appakasireneva sa½yojan±ni paµippassambhanti, p³tik±ni bhavant²''ti. dasama½.

11. ±gantukasutta½

159. ``seyyath±pi, bhikkhave, ±gantuk±g±ra½. tattha puratthim±yapi dis±ya ±gantv± v±sa½ kappenti, pacchim±yapi dis±ya ±gantv± v±sa½ kappenti, uttar±yapi dis±ya ±gantv± v±sa½ kappenti, dakkhiŗ±yapi dis±ya ±gantv± v±sa½ kappenti, khattiy±pi ±gantv± v±sa½ kappenti, br±hmaŗ±pi ±gantv± v±sa½ kappenti, vess±pi ±gantv± v±sa½ kappenti, sudd±pi ±gantv± v±sa½ kappenti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto ye dhamm± abhińń± parińńeyy±, te dhamme abhińń± parij±n±ti , ye dhamm± abhińń± pah±tabb±, te dhamme abhińń± pajahati, ye dhamm± abhińń± sacchik±tabb±, te dhamme abhińń± sacchikaroti, ye dhamm± abhińń± bh±vetabb±, te dhamme abhińń± bh±veti.

``katame ca, bhikkhave, dhamm± abhińń± parińńeyy±? pańcup±d±nakkhandh±tissa vacan²ya½. katame pańca? seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho...pe0... vińń±ŗup±d±nakkhandho. ime, bhikkhave, dhamm± abhińń± parińńeyy±. katame ca, bhikkhave, dhamm± abhińń± pah±tabb±? avijj± ca bhavataŗh± ca -- ime, bhikkhave, dhamm± abhińń± pah±tabb±. katame ca, bhikkhave, dhamm± abhińń± sacchik±tabb±? vijj± ca vimutti ca -- ime, bhikkhave, dhamm± abhińń± sacchik±tabb±. katame ca, bhikkhave, dhamm± abhińń± bh±vetabb±? samatho ca vipassan± ca -- ime, bhikkhave, dhamm± abhińń± bh±vetabb±. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto, ye dhamm± abhińń± parińńeyy± te dhamme abhińń± parij±n±ti...pe0... ye dhamm± abhińń± bh±vetabb±, te dhamme abhińń± bh±veti? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto ye dhamm± abhińń± parińńeyy±, te dhamme abhińń± parij±n±ti, ye dhamm± abhińń± pah±tabb±, te dhamme abhińń± pajahati, ye dhamm± abhińń± sacchik±tabb±, te dhamme abhińń± sacchikaroti, ye dhamm± abhińń± bh±vetabb±, te dhamme abhińń± bh±vet²''ti. ek±dasama½.

12. nad²sutta½

160. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±. atha mah±janak±yo ±gaccheyya kudd±la-piµaka½ ±d±ya -- `maya½ ima½ gaŖga½ nadi½ pacch±ninna½ kariss±ma pacch±poŗa½ pacch±pabbh±ra'nti. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, api nu so mah±janak±yo gaŖga½ nadi½ pacch±ninna½ kareyya pacch±poŗa½ pacch±pabbh±ra''nti? ``no heta½, bhante''. ``ta½ kissa hetu''? ``gaŖg±, bhante, nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±. s± na sukar± pacch±ninna½ k±tu½ pacch±poŗa½ pacch±pabbh±ra½. y±vadeva pana so mah±janak±yo kilamathassa vigh±tassa bh±g² ass±''ti. ``evameva kho, bhikkhave, bhikkhu½ ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±venta½ ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonta½ r±j±no v± r±jamah±matt± v± mitt± v± amacc± v± ń±t² v± ń±tis±lohit± v± bhogehi abhihaµµhu½ pav±reyyu½ -- `ehambho purisa, ki½ te ime k±s±v± anudahanti, ki½ muŗ¹o kap±lamanusa½carasi! ehi, h²n±y±vattitv± bhoge ca bhuńjassu, puńń±ni ca karoh²'ti. so vata, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±vento ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karonto sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. ta½ kissa hetu? yańhi ta½, bhikkhave, citta½ d²gharatta½ vivekaninna½ vivekapoŗa½ vivekapabbh±ra½ ta½ vata h²n±y±vattissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karoti? idha , bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bh±veti, ariya½ aµµhaŖgika½ magga½ bahul²karot²''ti. (yadapi balakaraŗ²ya½, tadapi vitth±retabba½.) dv±dasama½.

balakaraŗ²yavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

7. esan±vaggo

1. esan±sutta½

161. s±vatthinid±na½ . ``tisso im±, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti.

``tisso im± kho, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti.

``tisso im± kho, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho , bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti.

``tisso im± kho, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti.

``tisso im±, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ parińń±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. (yadapi abhińń±, tadapi parińń±ya vitth±retabba½.)

``tisso im±, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ parikkhay±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. (yadapi abhińń±, tadapi parikkhay±ya vitth±retabba½.)

``tisso im±, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ pah±n±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ pah±n±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. (yadapi abhińń±, tadapi pah±n±ya vitth±retabba½.) paµhama½.

2. vidh±sutta½

162. ``tisso im±, bhikkhave, vidh±. katam± tisso? `seyyohamasm²'ti vidh±, `sadisohamasm²'ti vidh±, `h²nohamasm²'ti vidh± -- im± kho, bhikkhave, tisso vidh±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ vidh±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... im±sa½ kho, bhikkhave tissanna½ vidh±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. (yath± esan±, eva½ vitth±retabba½). dutiya½.

3. ±savasutta½

163. ``tayome, bhikkhave, ±sav±. katame tayo? k±m±savo, bhav±savo, avijj±savo -- ime kho, bhikkhave, tayo ±sav±. imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ ±sav±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. tatiya½.

4. bhavasutta½

164. ``tayome, bhikkhave, bhav±. katame tayo? k±mabhavo , r³pabhavo, ar³pabhavo -- ime kho, bhikkhave, tayo bhav±. imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ bhav±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. catuttha½.

5. dukkhat±sutta½

165. ``tisso im±, bhikkhave, dukkhat±. katam± tisso? dukkhadukkhat±, saŖkh±radukkhat±, vipariŗ±madukkhat± -- im± kho, bhikkhave, tisso dukkhat±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ dukkhat±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. pańcama½.

6. khilasutta½

166. ``tayome , bhikkhave, khil±. katame tayo? r±go khilo, doso khilo, moho khilo -- ime kho, bhikkhave, tayo khil±. imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ khil±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. chaµµha½.

7. malasutta½

167. ``t²ŗim±ni, bhikkhave, mal±ni. katam±ni t²ŗi? r±go mala½, doso mala½, moho mala½ -- im±ni kho, bhikkhave, t²ŗi mal±ni. imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ mal±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. sattama½.

8. n²ghasutta½

168. ``tayome, bhikkhave, n²gh±. katame tayo? r±go n²gho, doso n²gho, moho n²gho -- ime kho, bhikkhave, tayo n²gh±. imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ n²gh±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. aµµhama½.

9. vedan±sutta½

169. ``tisso im±, bhikkhave, vedan±. katam± tisso? sukh± vedan±, dukkh± vedan±, adukkhamasukh± vedan± -- im± kho, bhikkhave, tisso vedan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ vedan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. navama½.

10. taŗh±sutta½

170. ``tisso im±, bhikkhave, taŗh±. katam± tisso? k±mataŗh±, bhavataŗh±, vibhavataŗh± -- im± kho, bhikkhave, tisso taŗh±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ taŗh±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave , bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ taŗh±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. dasama½.

11. tasin±sutta½

171. ``tisso im±, bhikkhave, tasin±. katam± tisso? k±matasin±, bhavatasin±, vibhavatasin±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ tasin±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½...pe0... nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ tasin±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. ek±dasama½.

esan±vaggo sattamo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± khil±.

mala½ n²gho ca vedan±, dve taŗh± tasin±ya c±ti..

8. oghavaggo

1. oghasutta½

172. s±vatthinid±na½ . ``catt±rome , bhikkhave, ogh±. katame catt±ro? k±mogho, bhavogho, diµµhogho, avijjogho -- ime kho, bhikkhave, catt±ro ogh±. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ ogh±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. (yath± esan±, eva½ sabba½ vitth±retabba½.) paµhama½.

2. yogasutta½

173. ``catt±rome, bhikkhave, yog±. katame catt±ro? k±mayogo, bhavayogo, diµµhiyogo avijj±yogo -- ime kho, bhikkhave, catt±ro yog±. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ yog±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. dutiya½.

3. up±d±nasutta½

174. ``catt±rim±ni , bhikkhave, up±d±n±ni. katam±ni catt±ri? k±mup±d±na½, diµµhup±d±na½, s²labbatup±d±na½, attav±dup±d±na½ -- im±ni kho, bhikkhave, catt±ri up±d±n±ni. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ up±d±n±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. tatiya½.

4. ganthasutta½

175. ``catt±rome , bhikkhave, ganth±. katame catt±ro? abhijjh± k±yagantho, by±p±do k±yagantho, s²labbatapar±m±so k±yagantho, ida½sacc±bhiniveso k±yagantho -- ime kho, bhikkhave, catt±ro ganth±. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ ganth±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. catuttha½.

5. anusayasutta½

176. ``sattime, bhikkhave, anusay±. katame satta? k±mar±g±nusayo, paµigh±nusayo, diµµh±nusayo , vicikicch±nusayo, m±n±nusayo, bhavar±g±nusayo, avijj±nusayo -- ime kho, bhikkhave, satt±nusay±. imesa½ kho, bhikkhave, sattanna½ anusay±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. pańcama½.

6. k±maguŗasutta½

177. ``pańcime, bhikkhave, k±maguŗ±. katame pańca? cakkhuvińńeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotavińńeyy± sadd±...pe0... gh±navińńeyy± gandh±...pe0... jivh±vińńeyy± ras±...pe0... k±yavińńeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y± -- ime kho, bhikkhave, pańca k±maguŗ±. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ k±maguŗ±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. chaµµha½.

7. n²varaŗasutta½

178. ``pańcim±ni , bhikkhave, n²varaŗ±ni. katam±ni pańca? k±macchandan²varaŗa½, by±p±dan²varaŗa½, thinamiddhan²varaŗa½, uddhaccakukkuccan²varaŗa½, vicikicch±n²varaŗa½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańca n²varaŗ±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ n²varaŗ±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. sattama½.

8. up±d±nakkhandhasutta½

179. ``pańcime, bhikkhave, up±d±nakkhandh±. katame pańca? seyyathida½ -- r³pup±d±nakkhandho , vedanup±d±nakkhandho , sańńup±d±nakkhandho, saŖkh±rup±d±nakkhandho, vińń±ŗup±d±nakkhandho. ime kho, bhikkhave, pańcup±d±nakkhandh±. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ up±d±nakkhandh±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. aµµhama½.

9. orambh±giyasutta½

180. ``pańcim±ni, bhikkhave, orambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? sakk±yadiµµhi, vicikicch±, s²labbatapar±m±so, k±macchando, by±p±do -- im±ni kho, bhikkhave, pańcorambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho bhikkhave, pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya...pe0... aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. navama½.

10. uddhambh±giyasutta½

181. ``pańcim±ni, bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti vivekanissita½...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti.

``pańcim±ni, bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo. katamo ariyo aµµhaŖgiko maggo? idha, bhikkhave, bhikkhu samm±diµµhi½ bh±veti...pe0... samm±sam±dhi½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½... amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½... nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya aya½ ariyo aµµhaŖgiko maggo bh±vetabbo''ti. dasama½.

oghavaggo aµµhamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, gantha½ anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗa½, khandh± oruddhambh±giy±ti..

vaggudd±na½ --

avijj±vaggo paµhamo, dutiya½ vih±ra½ vuccati.

micchatta½ tatiyo vaggo, catuttha½ paµipanneneva..

titthiya½ pańcamo vaggo, chaµµho s³riyena ca.

bahukate sattamo vaggo, upp±do aµµhamena ca..

divasavaggo navamo, dasamo appam±dena ca.

ek±dasabalavaggo, dv±dasa esan± p±¼iya½.

oghavaggo bhavati teras±ti..

maggasa½yutta½ paµhama½.

2. bojjhaŖgasa½yutta½

1. pabbatavaggo

1. himavantasutta½

182. s±vatthinid±na½ . ``seyyath±pi, bhikkhave, himavanta½ pabbatar±j±na½ niss±ya n±g± k±ya½ va¹¹henti, bala½ g±henti; te tattha k±ya½ va¹¹hetv± bala½ g±hetv± kusobbhe otaranti, kusobbhe otaritv± mah±sobbhe otaranti, mah±sobbhe otaritv± kunnadiyo otaranti, kunnadiyo otaritv± mah±nadiyo otaranti, mah±nadiyo otaritv± mah±samuddas±gara½ otaranti; te tattha mahantatta½ vepullatta½ ±pajjanti k±yena; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto mahantatta½ vepullatta½ p±puŗ±ti dhammesu. kathańca, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto mahantatta½ vepullatta½ p±puŗ±ti dhammes³ti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½; dhammavicayasambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... v²riyasambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... p²tisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... passaddhisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... sam±dhisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto mahantatta½ vepullatta½ p±puŗ±ti dhammes³''ti. paµhama½.

2. k±yasutta½

183. s±vatthinid±na½ . ``seyyath±pi, bhikkhave, aya½ k±yo ±h±raµµhitiko, ±h±ra½ paµicca tiµµhati, an±h±ro no tiµµhati; evameva kho, bhikkhave, pańca n²varaŗ± ±h±raµµhitik±, ±h±ra½ paµicca tiµµhanti, an±h±r± no tiµµhanti.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± k±macchandassa upp±d±ya, uppannassa v± k±macchandassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, subhanimitta½. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± k±macchandassa upp±d±ya, uppannassa v± k±macchandassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± by±p±dassa upp±d±ya, uppannassa v± by±p±dassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, paµighanimitta½. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± by±p±dassa upp±d±ya, uppannassa v± by±p±dassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± thinamiddhassa upp±d±ya, uppannassa v± thinamiddhassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi , bhikkhave, arati tandi vijambhit± bhattasammado cetaso ca l²natta½. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± thinamiddhassa upp±d±ya, uppannassa v± thinamiddhassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± uddhaccakukkuccassa upp±d±ya, uppannassa v± uddhaccakukkuccassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, cetaso av³pasamo. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± uddhaccakukkuccassa upp±d±ya, uppannassa v± uddhaccakukkuccassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppann±ya v± vicikicch±ya upp±d±ya, uppann±ya v± vicikicch±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, vicikicch±µµh±n²y± dhamm±. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppann±ya v± vicikicch±ya upp±d±ya, uppann±ya v± vicikicch±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``seyyath±pi, bhikkhave, aya½ k±yo ±h±raµµhitiko, ±h±ra½ paµicca tiµµhati, an±h±ro no tiµµhati; evameva kho, bhikkhave, ime pańca n²varaŗ± ±h±raµµhitik±, ±h±ra½ paµicca tiµµhanti, an±h±r± no tiµµhanti.

``seyyath±pi , bhikkhave, aya½ k±yo ±h±raµµhitiko, ±h±ra½ paµicca tiµµhati, an±h±ro no tiµµhati; evameva kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± ±h±raµµhitik±, ±h±ra½ paµicca tiµµhanti, an±h±r± no tiµµhanti.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± satisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± satisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, satisambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± satisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± satisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, kusal±kusal± dhamm±, s±vajj±navajj± dhamm±, h²napaŗ²t± dhamm±, kaŗhasukkasappaµibh±g± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, ±rambhadh±tu {±rabbhadh±tu (sy±0 ka0)} nikkamadh±tu parakkamadh±tu. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, p²tisambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave , k±yapassaddhi, cittapassaddhi. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, samathanimitta½ {sam±dhinimitta½ (sy±0)} abyagganimitta½. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, upekkh±sambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``seyyath±pi, bhikkhave, aya½ k±yo ±h±raµµhitiko, ±h±ra½ paµicca tiµµhati, an±h±ro no tiµµhati; evameva kho, bhikkhave, ime satta bojjhaŖg± ±h±raµµhitik±, ±h±ra½ paµicca tiµµhanti, an±h±r± no tiµµhant²''ti. dutiya½.

3. s²lasutta½

184. ``ye te, bhikkhave, bhikkh³ s²lasampann± sam±dhisampann± ń±ŗasampann± vimuttisampann± vimuttiń±ŗadassanasampann±, dassanamp±ha½, bhikkhave, tesa½ bhikkh³na½ bahuk±ra½ {bah³pak±ra½ (sy±0)} vad±mi; savanamp±ha½, bhikkhave, tesa½ bhikkh³na½ bahuk±ra½ vad±mi; upasaŖkamanamp±ha½, bhikkhave, tesa½ bhikkh³na½ bahuk±ra½ vad±mi; payirup±sanamp±ha½, bhikkhave, tesa½ bhikkh³na½ bahuk±ra½ vad±mi; anussatimp±ha½, bhikkhave, tesa½ bhikkh³na½ bahuk±ra½ vad±mi; anupabbajjamp±ha½, bhikkhave, tesa½ bhikkh³na½ bahuk±ra½ vad±mi. ta½ kissa hetu? tath±r³p±na½, bhikkhave, bhikkh³na½ dhamma½ sutv± dvayena v³pak±sena v³pakaµµho {dvayena v³pakaµµho (s²0 sy±0)} viharati -- k±yav³pak±sena ca cittav³pak±sena ca. so tath± v³pakaµµho viharanto ta½ dhamma½ anussarati anuvitakketi.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath± v³pakaµµho viharanto ta½ dhamma½ anussarati anuvitakketi, satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti; satisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti; satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. so tath± sato viharanto ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinati pavicarati pariv²ma½sam±pajjati.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath± sato viharanto ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinati pavicarati pariv²ma½sam±pajjati, dhammavicayasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti; dhammavicayasambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti; dhammavicayasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. tassa ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinato pavicarato pariv²ma½sam±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinato pavicarato pariv²ma½sam±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½, v²riyasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti; v²riyasambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti; v²riyasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. ±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±, p²tisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti; p²tisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti; p²tisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno p²timanassa k±yopi passambhati cittampi passambhati, passaddhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti; passaddhisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti; passaddhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati, sam±dhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti ; sam±dhisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti; sam±dhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. so tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti, upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti; upekkh±sambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti; upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, sattasu sambojjhaŖgesu eva½ bahul²katesu satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±. katame satta phal± satt±nisa½s±? diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti. no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, atha maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti. no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti, atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti. no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti, atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± upahaccaparinibb±y² hoti. no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± upahaccaparinibb±y² hoti, atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± asaŖkh±raparinibb±y² hoti. no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± upahaccaparinibb±y² hoti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± asaŖkh±raparinibb±y² hoti, atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± sasaŖkh±raparinibb±y² hoti. no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti , no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± upahaccaparinibb±y² hoti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± asaŖkh±raparinibb±y² hoti, no ce pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± uddha½soto hoti akaniµµhag±m². eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, sattasu bojjhaŖgesu eva½ bahul²katesu ime satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±''ti. tatiya½.

4. vatthasutta½

185. eka½ samaya½ ±yasm± s±riputto s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. tatra kho ±yasm± s±riputto bhikkh³ ±mantesi -- ``±vuso, bhikkhavo''ti! ``±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato s±riputtassa paccassosu½. ±yasm± s±riputto etadavoca --

``sattime, ±vuso, bojjhaŖg±. katame satta? satisambojjhaŖgo, dhammavicayasambojjhaŖgo, v²riyasambojjhaŖgo, p²tisambojjhaŖgo, passaddhisambojjhaŖgo, sam±dhisambojjhaŖgo, upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, ±vuso, satta bojjhaŖg±. imesa½ khv±ha½, ±vuso, sattanna½ bojjhaŖg±na½ yena yena bojjhaŖgena ±kaŖkh±mi pubbaŗhasamaya½ viharitu½, tena tena bojjhaŖgena pubbaŗhasamaya½ vihar±mi; yena yena bojjhaŖgena ±kaŖkh±mi majjhanhika½ samaya½ viharitu½, tena tena bojjhaŖgena majjhanhika½ samaya½ vihar±mi; yena yena bojjhaŖgena ±kaŖkh±mi s±yanhasamaya½ viharitu½, tena tena bojjhaŖgena s±yanhasamaya½ vihar±mi. satisambojjhaŖgo iti ce me, ±vuso, hoti, `appam±ŗo'ti me hoti, `susam±raddho'ti me hoti, tiµµhantańca na½ `tiµµhat²'ti paj±n±mi. sacepi me cavati, `idappaccay± me cavat²'ti paj±n±mi...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo iti ce me, ±vuso, hoti, `appam±ŗo'ti me hoti, `susam±raddho'ti me hoti, tiµµhantańca na½ `tiµµhat²'ti paj±n±mi. sacepi me cavati, `idappaccay± me cavat²'ti paj±n±mi.

``seyyath±pi, ±vuso, rańńo v± r±jamah±mattassa v± n±n±ratt±na½ duss±na½ dussakaraŗ¹ako p³ro assa. so yańńadeva dussayuga½ ±kaŖkheyya pubbaŗhasamaya½ p±rupitu½, ta½ tadeva dussayuga½ pubbaŗhasamaya½ p±rupeyya; yańńadeva dussayuga½ ±kaŖkheyya majjhanhika½ samaya½ p±rupitu½, ta½ tadeva dussayuga½ majjhanhika½ samaya½ p±rupeyya; yańńadeva dussayuga½ ±kaŖkheyya s±yanhasamaya½ p±rupitu½, ta½ tadeva dussayuga½ s±yanhasamaya½ p±rupeyya. evameva khv±ha½, ±vuso, imesa½ sattanna½ bojjhaŖg±na½ yena yena bojjhaŖgena ±kaŖkh±mi pubbaŗhasamaya½ viharitu½, tena tena bojjhaŖgena pubbaŗhasamaya½ vihar±mi; yena yena bojjhaŖgena ±kaŖkh±mi majjhanhika½ samaya½ viharitu½, tena tena bojjhaŖgena majjhanhika½ samaya½ vihar±mi; yena yena bojjhaŖgena ±kaŖkh±mi s±yanhasamaya½ viharitu½, tena tena bojjhaŖgena s±yanhasamaya½ vihar±mi. satisambojjhaŖgo iti ce me, ±vuso, hoti, `appam±ŗo'ti me hoti, `susam±raddho'ti me hoti, tiµµhantańca na½ `tiµµhat²'ti paj±n±mi. sacepi me cavati, `idappaccay± me cavat²'ti paj±n±mi...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo iti ce me, ±vuso, hoti, `appam±ŗo'ti me hoti, `susam±raddho'ti me hoti, tiµµhantańca na½ `tiµµhat²'ti paj±n±mi. sacepi me cavati, `idappaccay± me cavat²'ti paj±n±m²''ti. catuttha½.

5. bhikkhusutta½

186. s±vatthinid±na½. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```bojjhaŖg±, bojjhaŖg±'ti, bhante, vuccanti. kitt±vat± nu kho, bhante, `bojjhaŖg±'ti vuccant²''ti? ``bodh±ya sa½vattant²ti kho, bhikkhu, tasm± `bojjhaŖg±'ti vuccanti. idha, bhikkhu, satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. tassime satta bojjhaŖge bh±vayato k±m±sav±pi citta½ vimuccati , bhav±sav±pi citta½ vimuccati, avijj±sav±pi citta½ vimuccati. vimuttasmi½ vimuttamiti ń±ŗa½ hoti. `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±ti. bodh±ya sa½vattant²ti, bhikkhu, tasm± `bojjhaŖg±'ti vuccant²''ti. pańcama½.

6. kuŗ¹aliyasutta½

187. eka½ samaya½ bhagav± s±kete viharati ańjanavane migad±ye. atha kho kuŗ¹aliyo paribb±jako yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho kuŗ¹aliyo paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``ahamasmi, bho gotama, ±r±manissay² {±r±manis±d² (s²0), ±r±maniy±d² (sy±0)} paris±vacaro. tassa mayha½, bho gotama, pacch±bhatta½ bhuttap±tar±sassa ayam±c±ro {ayam±h±ro (sy±0 ka0)} hoti -- ±r±mena ±r±ma½ uyy±nena uyy±na½ anucaŖkam±mi anuvicar±mi. so tattha pass±mi eke samaŗabr±hmaŗe itiv±dappamokkh±nisa½sańceva katha½ kathente up±rambh±nisa½sańca -- `bhava½ pana gotamo kim±nisa½so viharat²'''ti? ``vijj±vimuttiphal±nisa½so kho, kuŗ¹aliya, tath±gato viharat²''ti.

``katame pana, bho gotama, dhamm± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti? ``satta kho, kuŗ¹aliya, bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti. ``katame pana, bho gotama, dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³rent²''ti? ``catt±ro kho, kuŗ¹aliya, satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³rent²''ti . ``katame pana, bho gotama, dhamm± bh±vit±, bahul²kat± catt±ro satipaµµh±ne parip³rent²''ti? ``t²ŗi kho, kuŗ¹aliya, sucarit±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni catt±ro satipaµµh±ne parip³rent²''ti. ``katame pana, bho gotama, dhamm± bh±vit± bahul²kat± t²ŗi sucarit±ni parip³rent²''ti? ``indriyasa½varo kho, kuŗ¹aliya, bh±vito bahul²kato t²ŗi sucarit±ni parip³ret²''ti.

``katha½ bh±vito ca, kuŗ¹aliya, indriyasa½varo katha½ bahul²kato t²ŗi sucarit±ni parip³ret²ti? idha, kuŗ¹aliya, bhikkhu cakkhun± r³pa½ disv± man±pa½ n±bhijjhati n±bhiha½sati, na r±ga½ janeti. tassa µhito ca k±yo hoti, µhita½ citta½ ajjhatta½ susaŗµhita½ suvimutta½. cakkhun± kho paneva r³pa½ disv± aman±pa½ na maŖku hoti appatiµµhitacitto ad²nam±naso aby±pannacetaso. tassa µhito ca k±yo hoti µhita½ citta½ ajjhatta½ susaŗµhita½ suvimutta½.

``puna capara½, kuŗ¹aliya, bhikkhu sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±... jivh±ya rasa½ s±yitv±... k±yena phoµµhabba½ phusitv±...pe0... manas± dhamma½ vińń±ya man±pa½ n±bhijjhati n±bhiha½sati, na r±ga½ janeti. tassa µhito ca k±yo hoti, µhita½ citta½ ajjhatta½ susaŗµhita½ suvimutta½. manas± kho paneva dhamma½ vińń±ya aman±pa½ na maŖku hoti appatiµµhitacitto ad²nam±naso aby±pannacetaso. tassa µhito ca k±yo hoti, µhita½ citta½ ajjhatta½ susaŗµhita½ suvimutta½.

``yato kho, kuŗ¹aliya, bhikkhuno cakkhun± r³pa½ disv± man±p±man±pesu r³pesu µhito ca k±yo hoti, µhita½ citta½ ajjhatta½ susaŗµhita½ suvimutta½. sotena sadda½ sutv±...pe0... gh±nena gandha½ gh±yitv±...pe0... jivh±ya rasa½ s±yitv±...pe0... k±yena phoµµhabba½ phusitv±...pe0... manas± dhamma½ vińń±ya man±p±man±pesu dhammesu µhito ca k±yo hoti, µhita½ citta½ ajjhatta½ susaŗµhita½ suvimutta½ . eva½ bh±vito kho, kuŗ¹aliya, indriyasa½varo eva½ bahul²kato t²ŗi sucarit±ni parip³reti.

``katha½ bh±vit±ni ca, kuŗ¹aliya, t²ŗi sucarit±ni katha½ bahul²kat±ni catt±ro satipaµµh±ne parip³renti? idha, kuŗ¹aliya, bhikkhu k±yaduccarita½ pah±ya k±yasucarita½ bh±veti, vac²duccarita½ pah±ya vac²sucarita½ bh±veti, manoduccarita½ pah±ya manosucarita½ bh±veti. eva½ bh±vit±ni kho, kuŗ¹aliya, t²ŗi sucarit±ni eva½ bahul²kat±ni catt±ro satipaµµh±ne parip³renti.

``katha½ bh±vit± ca, kuŗ¹aliya, catt±ro satipaµµh±n± katha½ bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti? idha, kuŗ¹aliya, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ bh±vit± kho, kuŗ¹aliya, catt±ro satipaµµh±n± eva½ bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti.

``katha½ bh±vit± ca, kuŗ¹aliya, satta bojjhaŖg± katha½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³renti? idha, kuŗ¹aliya, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, kuŗ¹aliya, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti.

eva½ vutte kuŗ¹aliyo paribb±jako bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkanta½, bho gotama, abhikkanta½, bho gotama! seyyath±pi, bho gotama, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya, cakkhumanto r³p±ni dakkhant²ti; evameva bhot± gotamena anekapariy±yena dhammo pak±sito. es±ha½ bhavanta½ gotama½ saraŗa½ gacch±mi dhammańca bhikkhusaŖghańca. up±saka½ ma½ bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ŗupeta½ saraŗa½ gata''nti. chaµµha½.

7. k³µ±g±rasutta½

188. ``seyyath±pi , bhikkhave, k³µ±g±rassa y± k±ci gop±nasiyo, sabb± t± k³µaninn± k³µapoŗ± k³µapabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro.

``kathańca , bhikkhave, bhikkhu satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro ? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. sattama½.

8. upav±nasutta½

189. eka½ samaya½ ±yasm± ca upav±no ±yasm± ca s±riputto kosambiya½ viharanti ghosit±r±me. atha kho ±yasm± s±riputto s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± upav±no tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmat± upav±nena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ upav±na½ etadavoca --

``j±neyya nu kho, ±vuso upav±na, bhikkhu `paccatta½ yonisomanasik±r± eva½ susam±raddh± me satta bojjhaŖg± ph±suvih±r±ya sa½vattant²'''ti? ``j±neyya kho, ±vuso s±riputta , bhikkhu `paccatta½ yonisomanasik±r± eva½ susam±raddh± me satta bojjhaŖg± ph±suvih±r±ya sa½vattant²'''ti.

``satisambojjhaŖga½ kho, ±vuso, bhikkhu ±rabbham±no paj±n±ti `cittańca me suvimutta½, thinamiddhańca me susam³hata½, uddhaccakukkuccańca me suppaµivin²ta½, ±raddhańca me v²riya½, aµµhi½katv± manasi karomi, no ca l²na'nti...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ ±vuso, bhikkhu ±rabbham±no paj±n±ti `cittańca me suvimutta½, thinamiddhańca me susam³hata½, uddhaccakukkuccańca me suppaµivin²ta½, ±raddhańca me v²riya½, aµµhi½katv± manasi karomi, no ca l²na'nti. eva½ kho, ±vuso s±riputta, bhikkhu j±neyya `paccatta½ yonisomanasik±r± eva½ susam±raddh± me satta bojjhaŖg± ph±suvih±r±ya sa½vattant²''ti. aµµhama½.

9. paµhamauppannasutta½

190. ``sattime, bhikkhave, bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhassa. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhass±''ti. navama½.

10. dutiyauppannasutta½

191. ``sattime, bhikkhave, bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± anuppann± uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±''ti. dasama½.

pabbatavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

himavanta½ k±ya½ s²la½, vattha½ bhikkhu ca kuŗ¹ali.

k³µańca upav±nańca, uppann± apare duveti..

2. gil±navaggo

1. p±ŗasutta½

192. ``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci p±ŗ± catt±ro iriy±pathe kappenti -- k±lena gamana½, k±lena µh±na½, k±lena nisajja½, k±lena seyya½, sabbe te pathavi½ niss±ya pathaviya½ patiµµh±ya evamete catt±ro iriy±pathe kappenti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karoti.

``kathańca , bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya satta bojjhaŖge bh±veti satta bojjhaŖge bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. paµhama½.

2. paµhamas³riy³pamasutta½

193. ``s³riyassa, bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno sattanna½ bojjhaŖg±na½ upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- satta bojjhaŖge bh±vessati, satta bojjhaŖge bahul²karissati.

``kathańca , bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto satta bojjhaŖge bh±veti satta bojjhaŖge bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. dutiya½.

3. dutiyas³riy³pamasutta½

194. ``s³riyassa , bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½; evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno sattanna½ bojjhaŖg±na½ upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- yonisomanasik±ro. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- satta bojjhaŖge bh±vessati, satta bojjhaŖge bahul²karissati.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. tatiya½.

4. paµhamagil±nasutta½

195. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± mah±kassapo pippaliguh±ya½ {vipphaliguh±ya½ (s²0)} viharati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± mah±kassapo tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± ±yasmanta½ mah±kassapa½ etadavoca --

``kacci te, kassapa, khaman²ya½ kacci y±pan²ya½? kacci dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ pańń±yati, no abhikkamo''ti? ``na me, bhante, khaman²ya½, na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ pańń±yati, no paµikkamo''ti.

``sattime, kassapa, bojjhaŖg± may± sammadakkh±t± bh±vit± bahul²kat± abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo kho, kassapa, may± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo kho, kassapa, may± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati. ime kho, kassapa, satta bojjhaŖg± may± sammadakkh±t± bh±vit± bahul²kat± abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattant²''ti. ``taggha, bhagav±, bojjhaŖg±; taggha, sugata, bojjhaŖg±''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± mah±kassapo bhagavato bh±sita½ abhinandi. vuµµhahi c±yasm± mah±kassapo tamh± ±b±dh±. tath±pah²no c±yasmato mah±kassapassa so ±b±dho ahos²ti. catuttha½.

5. dutiyagil±nasutta½

196. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± mah±moggall±no gijjhak³µe pabbate viharati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± mah±moggall±no tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ etadavoca --

``kacci te, moggall±na, khaman²ya½ kacci y±pan²ya½? kacci dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ pańń±yati, no abhikkamo''ti? ``na me, bhante, khaman²ya½, na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ pańń±yati, no paµikkamo''ti.

``sattime, moggall±na, bojjhaŖg± may± sammadakkh±t± bh±vit± bahul²kat± abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo kho, moggall±na, may± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo kho, moggall±na, may± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati. ime kho, moggall±na, satta bojjhaŖg± may± sammadakkh±t± bh±vit± bahul²kat± abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattant²''ti. ``taggha , bhagav±, bojjhaŖg±; taggha, sugata, bojjhaŖg±''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± mah±moggall±no bhagavato bh±sita½ abhinandi. vuµµhahi c±yasm± mah±moggall±no tamh± ±b±dh±. tath±pah²no c±yasmato mah±moggall±nassa so ±b±dho ahos²ti. pańcama½.

6. tatiyagil±nasutta½

197. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena bhagav± ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho ±yasm± mah±cundo yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ mah±cunda½ bhagav± etadavoca -- ``paµibhantu ta½, cunda, bojjhaŖg±''ti.

``sattime, bhante, bojjhaŖg± bhagavat± sammadakkh±t± bh±vit± bahul²kat± abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo kho, bhante, bhagavat± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo kho, bhante, bhagavat± sammadakkh±to bh±vito bahul²kato abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati. ime kho, bhante, satta bojjhaŖg± bhagavat± sammadakkh±t± bh±vit± bahul²kat± abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattant²''ti. ``taggha , cunda, bojjhaŖg±; taggha, cunda, bojjhaŖg±''ti.

idamavoc±yasm± cundo. samanuńńo satth± ahosi. vuµµhahi ca bhagav± tamh± ±b±dh±. tath±pah²no ca bhagavato so ±b±dho ahos²ti. chaµµha½.

7. p±raŖgamasutta½

198. ``sattime, bhikkhave, bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattant²''ti.

``appak± te manussesu, ye jan± p±rag±mino.

ath±ya½ itar± paj±, t²ramev±nudh±vati..

``ye ca kho sammadakkh±te, dhamme dhamm±nuvattino.

te jan± p±ramessanti, maccudheyya½ suduttara½..

``kaŗha½ dhamma½ vippah±ya, sukka½ bh±vetha paŗ¹ito.

ok± anokam±gamma, viveke yattha d³rama½..

``tatr±bhiratimiccheyya , hitv± k±me akińcano.

pariyodapeyya att±na½, cittaklesehi paŗ¹ito..

``yesa½ sambodhiyaŖgesu, samm± citta½ subh±vita½.

±d±nappaµinissagge, anup±d±ya ye rat±.

kh²ŗ±sav± jutimanto, te loke parinibbut±''ti.. sattama½.

8. viraddhasutta½

199. ``yesa½ kesańci, bhikkhave, satta bojjhaŖg± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, satta bojjhaŖg± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- yesa½ kesańci, bhikkhave, ime satta bojjhaŖg± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, ime satta bojjhaŖg± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m²''ti. aµµhama½.

9. ariyasutta½

200. ``sattime, bhikkhave, bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± ariy± niyy±nik± n²yanti takkarassa samm± dukkhakkhay±ya. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± ariy± niyy±nik± n²yanti takkarassa samm± dukkhakkhay±y±''ti. navama½.

10. nibbid±sutta½

201. ``sattime , bhikkhave, bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattant²''ti. dasama½.

gil±navaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

p±ŗ± s³riy³pam± dve, gil±n± apare tayo.

p±raŖg±m² viraddho ca, ariyo nibbid±ya c±ti..

3. ud±yivaggo

1. bodh±yasutta½

202. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca --

```bojjhaŖg±, bojjhaŖg±'ti, bhante, vuccanti. kitt±vat± nu kho, bhante, `bojjhaŖg±'ti vuccant²''ti? ```bodh±ya sa½vattant²'ti kho, bhikkhu, tasm± bojjhaŖg±ti vuccanti. idha, bhikkhu, satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. `bodh±ya sa½vattant²'ti kho, bhikkhu, tasm± `bojjhaŖg±'ti vuccant²''ti. paµhama½.

2. bojjhaŖgadesan±sutta½

203. ``satta vo, bhikkhave, bojjhaŖge desess±mi; ta½ suŗ±tha. katame ca, bhikkhave, satta bojjhaŖg±? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg±''ti. dutiya½.

3. µh±niyasutta½

204. ``k±mar±gaµµh±niy±na½ , {k±mar±gaµµh±n²y±na½ (s²0)} bhikkhave, dhamm±na½ manasik±rabahul²k±r± anuppanno ceva k±macchando uppajjati, uppanno ca k±macchando bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati. by±p±daµµh±niy±na½, bhikkhave, dhamm±na½ manasik±rabahul²k±r± anuppanno ceva by±p±do uppajjati, uppanno ca by±p±do bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati. thinamiddhaµµh±niy±na½, bhikkhave, dhamm±na½ manasik±rabahul²k±r± anuppannańceva thinamiddha½ uppajjati, uppannańca thinamiddha½ bhiyyobh±v±ya vepull±ya½ sa½vattati. uddhaccakukkuccaµµh±niy±na½, bhikkhave, dhamm±na½ manasik±rabahul²k±r± anuppannańceva uddhaccakukkucca½ uppajjati, uppannańca uddhaccakukkucca½ bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati. vicikicch±µµh±niy±na½, bhikkhave, dhamm±na½ manasik±rabahul²k±r± anuppann± ceva vicikicch± uppajjati, uppann± ca vicikicch± bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati.

``satisambojjhaŖgaµµh±niy±na½, bhikkhave, dhamm±na½ manasik±rabahul²k±r± anuppanno ceva satisambojjhaŖgo uppajjati, uppanno ca satisambojjhaŖgo bh±van±p±rip³ri½ gacchati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgaµµh±niy±na½, bhikkhave, dhamm±na½ manasik±rabahul²k±r± anuppanno ceva upekkh±sambojjhaŖgo uppajjati, uppanno ca upekkh±sambojjhaŖgo bh±van±p±rip³ri½ gacchat²''ti. tatiya½.

4. ayonisomanasik±rasutta½

205. ``ayoniso, bhikkhave, manasikaroto anuppanno ceva k±macchando uppajjati, uppanno ca k±macchando bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppanno ceva by±p±do uppajjati, uppanno ca by±p±do bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppannańceva thinamiddha½ uppajjati, uppannańca thinamiddha½ bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppannańceva uddhaccakukkucca½ uppajjati, uppannańca uddhaccakukkucca½ bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppann± ceva vicikicch± uppajjati, uppann± ca vicikicch± bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppanno ceva satisambojjhaŖgo nuppajjati, uppanno ca satisambojjhaŖgo nirujjhati...pe0... anuppanno ceva upekkh±sambojjhaŖgo nuppajjati, uppanno ca upekkh±sambojjhaŖgo nirujjhati.

yoniso ca kho, bhikkhave, manasikaroto anuppanno ceva k±macchando nuppajjati, uppanno ca k±macchando pah²yati; anuppanno ceva by±p±do nuppajjati, uppanno ca by±p±do pah²yati; anuppannańceva thinamiddha½ nuppajjati, uppannańca thinamiddha½ pah²yati; anuppannańceva uddhaccakukkucca½ nuppajjati, uppannańca uddhaccakukkucca½ pah²yati; anuppann± ceva vicikicch± nuppajjati, uppann± ca vicikicch± pah²yati.

``anuppanno ceva satisambojjhaŖgo uppajjati, uppanno ca satisambojjhaŖgo bh±van±p±rip³ri½ gacchati...pe0... anuppanno ceva upekkh±sambojjhaŖgo uppajjati, uppanno ca upekkh±sambojjhaŖgo bh±van±p±rip³ri½ gacchat²''ti. catuttha½.

5. aparih±niyasutta½

206. ``satta vo, bhikkhave, aparih±niye dhamme desess±mi; ta½ suŗ±tha. katame ca, bhikkhave, satta aparih±niy± dhamm±? yadida½ -- satta bojjhaŖg±. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- ime kho, bhikkhave, satta aparih±niy± dhamm±''ti. pańcama½.

6. taŗhakkhayasutta½

207. ``yo, bhikkhave, maggo y± paµipad± taŗhakkhay±ya sa½vattati, ta½ magga½ ta½ paµipada½ bh±vetha. katamo ca, bhikkhave, maggo katam± ca paµipad± taŗhakkhay±ya sa½vattati? yadida½ -- satta bojjhaŖg±. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo''ti. eva½ vutte ±yasm± ud±y² bhagavanta½ etadavoca -- ``katha½ bh±vit± nu kho, bhante, satta bojjhaŖg±, katha½ bahul²kat± taŗhakkhay±ya sa½vattant²''ti?

``idha , ud±yi, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½ vipula½ mahaggata½ appam±ŗa½ aby±pajja½ {aby±pajjha½ (s²0 sy±0 p²0)}. tassa satisambojjhaŖga½ bh±vayato vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½ vipula½ mahaggata½ appam±ŗa½ aby±pajja½ taŗh± pah²yati. taŗh±ya pah±n± kamma½ pah²yati. kammassa pah±n± dukkha½ pah²yati...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½ vipula½ mahaggata½ appam±ŗa½ aby±pajja½. tassa upekkh±sambojjhaŖga½ bh±vayato vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½ vipula½ mahaggata½ appam±ŗa½ aby±pajja½ taŗh± pah²yati taŗh±ya pah±n± kamma½ pah²yati . kammassa pah±n± dukkha½ pah²yati. iti kho, ud±yi, taŗhakkhay± kammakkhayo, kammakkhay± dukkhakkhayo''ti. chaµµha½.

7. taŗh±nirodhasutta½

208. ``yo , bhikkhave, maggo y± paµipad± taŗh±nirodh±ya sa½vattati, ta½ magga½ ta½ paµipada½ bh±vetha. katamo ca, bhikkhave, maggo katam± ca paµipad± taŗh±nirodh±ya sa½vattati? yadida½ -- satta bojjhaŖg±. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo. katha½ bh±vit±, ca bhikkhave, satta bojjhaŖg± katha½ bahul²kat± taŗh±nirodh±ya sa½vattanti?

``idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± taŗh±nirodh±ya sa½vattant²''ti. sattama½.

8. nibbedhabh±giyasutta½

209. ``nibbedhabh±giya½ vo, bhikkhave, magga½ desess±mi; ta½ suŗ±tha. katamo ca, bhikkhave, nibbedhabh±giyo maggo? yadida½ -- satta bojjhaŖg±. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo''ti. eva½ vutte ±yasm± ud±y² bhagavanta½ etadavoca -- ``katha½ bh±vit± nu kho, bhante, satta bojjhaŖg± katha½ bahul²kat± nibbedh±ya sa½vattant²''ti?

``idha, ud±yi, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½ vipula½ mahaggata½ appam±ŗa½ aby±pajja½. so satisambojjhaŖga½ bh±vitena cittena anibbiddhapubba½ appad±litapubba½ lobhakkhandha½ nibbijjhati pad±leti ; anibbiddhapubba½ appad±litapubba½ dosakkhandha½ nibbijjhati pad±leti; anibbiddhapubba½ appad±litapubba½ mohakkhandha½ nibbijjhati pad±leti...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½ vipula½ mahaggata½ appam±ŗa½ aby±pajja½. so upekkh±sambojjhaŖga½ bh±vitena cittena anibbiddhapubba½ appad±litapubba½ lobhakkhandha½ nibbijjhati pad±leti; anibbiddhapubba½ appad±litapubba½ dosakkhandha½ nibbijjhati pad±leti; anibbiddhapubba½ appad±litapubba½ mohakkhandha½ nibbijjhati pad±leti. eva½ bh±vit± kho, ud±yi, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± nibbedh±ya sa½vattant²''ti. aµµhama½.

9. ekadhammasutta½

210. ``n±ha½ , bhikkhave, ańńa½ ekadhammampi samanupass±mi, yo eva½ bh±vito bahul²kato sa½yojan²y±na½ dhamm±na½ pah±n±ya sa½vattati, yathayida½, bhikkhave, satta bojjhaŖg±. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, satta bojjhaŖg± katha½ bahul²kat± sa½yojan²y±na½ dhamm±na½ pah±n±ya sa½vattanti?

``idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± sa½yojan²y±na½ dhamm±na½ pah±n±ya sa½vattanti.

``katame ca, bhikkhave, sa½yojan²y± dhamm±? cakkhu, bhikkhave, sa½yojan²yo dhammo. etthete uppajjanti sa½yojanavinibandh± ajjhos±n±...pe0... jivh± sa½yojan²y± dhamm±. etthete uppajjanti sa½yojanavinibandh± ajjhos±n±...pe0... mano sa½yojan²yo dhammo. etthete uppajjanti sa½yojanavinibandh± ajjhos±n±. ime vuccanti, bhikkhave, sa½yojan²y± dhamm±''ti. navama½.

10. ud±yisutta½

211. eka½ samaya½ bhagav± sumbhesu viharati setaka½ n±ma sumbh±na½ nigamo. atha kho ±yasm± ud±y² yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ud±y² bhagavanta½ etadavoca --

``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante! y±va bahukatańca me, bhante, bhagavati pemańca g±ravo ca hir² ca ottappańca. ahańhi, bhante, pubbe ag±rikabh³to sam±no abahukato ahosi½ dhammena {dhamme (?)} abahukato saŖghena. so khv±ha½ bhagavati pemańca g±ravańca hirińca ottappańca sampassam±no ag±rasm± anag±riya½ pabbajito. tassa me bhagav± dhamma½ desesi -- `iti r³pa½, iti r³passa samudayo, iti r³passa atthaŖgamo; iti vedan±...pe0... iti sańń±... iti saŖkh±r±... iti vińń±ŗa½, iti vińń±ŗassa samudayo, iti vińń±ŗassa atthaŖgamo'ti.

``so khv±ha½, bhante, suńń±g±ragato imesa½ pańcup±d±nakkhandh±na½ ukkujj±vakujja½ samparivattento `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ abbhańń±si½, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ abbhańń±si½, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ abbhańń±si½, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ abbhańń±si½. dhammo ca me, bhante, abhisamito, maggo ca me paµiladdho; yo me bh±vito bahul²kato tath± tath± viharanta½ tathatt±ya upanessati yath±ha½ -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±niss±mi.

``satisambojjhaŖgo me, bhante, paµiladdho, yo me bh±vito bahul²kato tath± tath± viharanta½ tathatt±ya upanessati yath±ha½ -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±niss±mi...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo me, bhante, paµiladdho, yo me bh±vito bahul²kato tath± tath± viharanta½ tathatt±ya upanessati yath±ha½ -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±niss±mi. aya½ kho me, bhante, maggo paµiladdho, yo me bh±vito bahul²kato tath± tath± viharanta½ tathatt±ya upanessati yath±ha½ -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±niss±m²''ti.

``s±dhu s±dhu, ud±yi! eso hi te, ud±yi, maggo paµiladdho, yo te bh±vito bahul²kato tath± tath± viharanta½ tathatt±ya upanessati yath± tva½ -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±nissas²''ti. dasama½.

ud±yivaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

bodh±ya desan± µh±n±, ayoniso c±parih±n².

khayo nirodho nibbedho, ekadhammo ud±yin±ti..

4. n²varaŗavaggo

1. paµhamakusalasutta½

212. ``ye keci, bhikkhave, dhamm± kusal± kusalabh±giy± kusalapakkhik±, sabbe te appam±dam³lak± appam±dasamosaraŗ±; appam±do tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. appamattasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- satta bojjhaŖge bh±vessati, satta bojjhaŖge bahul²karissati.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu appamatto satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karoti ? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu appamatto satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. paµhama½.

2. dutiyakusalasutta½

213. ``ye keci, bhikkhave, dhamm± kusal± kusalabh±giy± kusalapakkhik±, sabbe te yonisomanasik±ram³lak± yonisomanasik±rasamosaraŗ±; yonisomanasik±ro tesa½ dhamm±na½ aggamakkh±yati. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- satta bojjhaŖge bh±vessati, satta bojjhaŖge bahul²karissati.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave , bhikkhu yonisomanasik±rasampanno satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. dutiya½.

3. upakkilesasutta½

214. ``pańcime , bhikkhave, j±tar³passa upakkiles±, yehi upakkilesehi upakkiliµµha½ j±tar³pa½ na ceva mudu hoti na ca kammaniya½, na ca pabhassara½ pabhaŖgu ca, na ca samm± upeti kamm±ya. katame pańca? ayo, bhikkhave, j±tar³passa upakkileso, yena upakkilesena upakkiliµµha½ j±tar³pa½ na ceva mudu hoti na ca kammaniya½, na ca pabhassara½ pabhaŖgu ca, na ca samm± upeti kamm±ya. loha½, bhikkhave, j±tar³passa upakkileso, yena upakkilesena upakkiliµµha½ j±tar³pa½...pe0... tipu, bhikkhave, j±tar³passa upakkileso...pe0... s²sa½, bhikkhave, j±tar³passa upakkileso...pe0... sajjhu, bhikkhave, j±tar³passa upakkileso, yena upakkilesena upakkiliµµha½ j±tar³pa½ na ceva mudu hoti na ca kammaniya½, na ca pabhassara½ pabhaŖgu ca, na ca samm± upeti kamm±ya. ime kho, bhikkhave, pańca j±tar³passa upakkiles±, yehi upakkilesehi upakkiliµµha½ j±tar³pa½ na ceva mudu hoti na ca kammaniya½, na ca pabhassara½ pabhaŖgu ca, na ca samm± upeti kamm±ya.

``evameva kho, bhikkhave, pańcime cittassa upakkiles±, yehi upakkilesehi upakkiliµµha½ citta½ na ceva mudu hoti na ca kammaniya½, na ca pabhassara½ pabhaŖgu ca, na ca samm± sam±dhiyati ±sav±na½ khay±ya. katame pańca? k±macchando, bhikkhave, cittassa upakkileso, yena upakkilesena upakkiliµµha½ citta½ na ceva mudu hoti na ca kammaniya½, na ca pabhassara½ pabhaŖgu ca, na ca samm± sam±dhiyati ±sav±na½ khay±ya...pe0... ime kho, bhikkhave, pańca cittassa upekkiles±, yehi upakkilesehi upakkiliµµha½ citta½ na ceva mudu hoti na ca kammaniya½, na ca pabhassara½ pabhaŖgu ca, na ca samm± sam±dhiyati ±sav±na½ khay±y±''ti. tatiya½.

4. anupakkilesasutta½

215. ``sattime , bhikkhave, bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anupakkiles± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattanti . katame satta? satisambojjhaŖgo, bhikkhave, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anupakkileso bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo, bhikkhave, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anupakkileso bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati. ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anupakkiles± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattant²''ti. catuttha½.

5. ayonisomanasik±rasutta½

216. ``ayoniso, bhikkhave, manasikaroto anuppanno ceva k±macchando uppajjati, uppanno ca k±macchando bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppanno ceva by±p±do uppajjati, uppanno ca by±p±do bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppannańceva thinamiddha½ uppajjati, uppannańca thinamiddha½ bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppannańceva uddhaccakukkucca½ uppajjati, uppannańca uddhaccakukkucca½ bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattati; anuppann± ceva vicikicch± uppajjati, uppann± ca vicikicch± bhiyyobh±v±ya vepull±ya sa½vattat²''ti. pańcama½.

6. yonisomanasik±rasutta½

217. ``yoniso ca kho, bhikkhave, manasikaroto anuppanno ceva satisambojjhaŖgo uppajjati, uppanno ca satisambojjhaŖgo bh±van±p±rip³ri½ gacchati...pe0... anuppanno ceva upekkh±sambojjhaŖgo uppajjati, uppanno ca upekkh±sambojjhaŖgo bh±van±p±rip³ri½ gacchat²''ti. chaµµha½.

7. buddhisutta½

218. ``sattime, bhikkhave, bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± buddhiy± aparih±n±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo. ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± buddhiy± aparih±n±ya sa½vattant²''ti. sattama½.

8. ±varaŗan²varaŗasutta½

219. ``pańcime, bhikkhave, ±varaŗ± n²varaŗ± cetaso upakkiles± pańń±ya dubbal²karaŗ±. katame pańca? k±macchando, bhikkhave, ±varaŗo n²varaŗo cetaso upakkileso pańń±ya dubbal²karaŗo. by±p±do, bhikkhave, ±varaŗo n²varaŗo cetaso upakkileso pańń±ya dubbal²karaŗo. thinamiddha½, bhikkhave, ±varaŗa½ n²varaŗa½ cetaso upakkilesa½ pańń±ya dubbal²karaŗa½. uddhaccakukkucca½ , bhikkhave, ±varaŗa½ n²varaŗa½ cetaso upakkilesa½ pańń±ya dubbal²karaŗa½. vicikicch±, bhikkhave, ±varaŗ± n²varaŗ± cetaso upakkiles± pańń±ya dubbal²karaŗ±. ime kho, bhikkhave, pańca ±varaŗ± n²varaŗ± cetaso upakkiles± pańń±ya dubbal²karaŗ±.

``sattime , bhikkhave, bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anupakkiles± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo, bhikkhave, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anupakkileso bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo, bhikkhave, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anupakkileso bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati. ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anupakkiles± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattant²ti.

``yasmi½, bhikkhave, samaye ariyas±vako aµµhi½ katv± manasi katv± sabba½ cetaso samann±haritv± ohitasoto dhamma½ suŗ±ti, imassa pańca n²varaŗ± tasmi½ samaye na honti. satta bojjhaŖg± tasmi½ samaye bh±van±p±rip³ri½ gacchanti.

``katame pańca n²varaŗ± tasmi½ samaye na honti? k±macchandan²varaŗa½ tasmi½ samaye na hoti, by±p±dan²varaŗa½ tasmi½ samaye na hoti, thinamiddhan²varaŗa½ tasmi½ samaye na hoti, uddhaccakukkuccan²varaŗa½ tasmi½ samaye na hoti, vicikicch±n²varaŗa½ tasmi½ samaye na hoti. imassa pańca n²varaŗ± tasmi½ samaye na honti.

``katame satta bojjhaŖg± tasmi½ samaye bh±van±p±rip³ri½ gacchanti ? satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bh±van±p±rip³ri½ gacchati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bh±van±p±rip³ri½ gacchati. ime satta bojjhaŖg± tasmi½ samaye bh±van±p±rip³ri½ gacchanti. yasmi½ , bhikkhave, samaye ariyas±vako aµµhi½ katv± manasi katv± sabba½ cetaso samann±haritv± ohitasoto dhamma½ suŗ±ti, imassa pańca n²varaŗ± tasmi½ samaye na honti. ime satta bojjhaŖg± tasmi½ samaye bh±van±p±rip³ri½ gacchant²''ti. aµµhama½.

9. rukkhasutta½

220. ``santi, bhikkhave, mah±rukkh± aŗub²j± mah±k±y± rukkh±na½ ajjh±ruh±, yehi rukkh± ajjh±r³¼h± obhaggavibhagg± vipatit± senti. katame ca te, bhikkhave, mah±rukkh± aŗub²j± mah±k±y± rukkh±na½ ajjh±ruh±, yehi rukkh± ajjh±r³¼h± obhaggavibhagg± vipatit± senti {senti. seyyathida½ (katthaci)}? assattho, nigrodho, pilakkho, udumbaro, kacchako, kapitthano -- ime kho te, bhikkhave, mah±rukkh± aŗub²j± mah±k±y± rukkh±na½ ajjh±ruh±, yehi rukkh± ajjh±r³¼h± obhaggavibhagg± vipatit± senti. evameva kho, bhikkhave, idhekacco kulaputto y±disake k±me oh±ya ag±rasm± anag±riya½ pabbajito hoti, so t±disakehi k±mehi tato v± p±piµµhatarehi obhaggavibhaggo vipatito seti.

``pańcime, bhikkhave, ±varaŗ± n²varaŗ± cetaso ajjh±ruh± pańń±ya dubbal²karaŗ±. katame pańca? k±macchando, bhikkhave, ±varaŗo n²varaŗo cetaso ajjh±ruho pańń±ya dubbal²karaŗo. by±p±do, bhikkhave, ±varaŗo n²varaŗo cetaso ajjh±ruho pańń±ya dubbal²karaŗo. thinamiddha½, bhikkhave, ±varaŗa½ n²varaŗa½ cetaso ajjh±ruha½ pańń±ya dubbal²karaŗa½. uddhaccakukkucca½, bhikkhave, ±varaŗa½ n²varaŗa½ cetaso ajjh±ruha½ pańń±ya dubbal²karaŗa½. vicikicch±, bhikkhave, ±varaŗ± n²varaŗ± cetaso ajjh±ruh± pańń±ya dubbal²karaŗ±. ime kho, bhikkhave , pańca ±varaŗ± n²varaŗ± cetaso ajjh±ruh± pańń±ya dubbal²karaŗ±.

``sattime , bhikkhave, bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anajjh±ruh± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo, bhikkhave, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anajjh±ruho bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo, bhikkhave, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anajjh±ruho bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati. ime kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anajjh±ruh± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattant²''ti. navama½.

10. n²varaŗasutta½

221. ``pańcime, bhikkhave, n²varaŗ± andhakaraŗ± acakkhukaraŗ± ańń±ŗakaraŗ± pańń±nirodhik± vigh±tapakkhiy± anibb±nasa½vattanik±. katame pańca? k±macchandan²varaŗa½, bhikkhave, andhakaraŗa½ acakkhukaraŗa½ ańń±ŗakaraŗa½ pańń±nirodhika½ vigh±tapakkhiya½ anibb±nasa½vattanika½ . by±p±dan²varaŗa½, bhikkhave...pe0... thinamiddhan²varaŗa½, bhikkhave... uddhaccakukkuccan²varaŗa½, bhikkhave... vicikicch±n²varaŗa½, bhikkhave, andhakaraŗa½ acakkhukaraŗa½ ańń±ŗakaraŗa½ pańń±nirodhika½ vigh±tapakkhiya½ anibb±nasa½vattanika½. ime kho, bhikkhave, pańca n²varaŗ± andhakaraŗ± acakkhukaraŗ± ańń±ŗakaraŗ± pańń±nirodhik± vigh±tapakkhiy± anibb±nasa½vattanik±.

``sattime, bhikkhave, bojjhaŖg± cakkhukaraŗ± ń±ŗakaraŗ± pańń±buddhiy± avigh±tapakkhiy± nibb±nasa½vattanik±. katame satta? satisambojjhaŖgo, bhikkhave, cakkhukaraŗo ń±ŗakaraŗo pańń±buddhiyo avigh±tapakkhiyo nibb±nasa½vattaniko...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo, bhikkhave, cakkhukaraŗo ń±ŗakaraŗo pańń±buddhiyo avigh±tapakkhiyo nibb±nasa½vattaniko. ime kho, bhikkhave , satta bojjhaŖg± cakkhukaraŗ± ń±ŗakaraŗ± pańń±buddhiy± avigh±tapakkhiy± nibb±nasa½vattanik±''ti. dasama½.

n²varaŗavaggo catuttho.

tassudd±na½ --

dve kusal± kiles± ca, dve yoniso ca buddhi ca.

±varaŗ± n²varaŗ± rukkha½, n²varaŗańca te das±ti..

5. cakkavattivaggo

1. vidh±sutta½

222. s±vatthinid±na½ . ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± tisso vidh± pajahi½su, sabbe te sattanna½ bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± tisso vidh± pajahissanti, sabbe te sattanna½ bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± tisso vidh± pajahanti, sabbe te sattanna½ bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. katamesa½ sattanna½ bojjhaŖg±na½? satisambojjhaŖgassa...pe0... upekkh±sambojjhaŖgassa. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± tisso vidh± pajahi½su...pe0... pajahissanti...pe0... pajahanti, sabbe te imesa½yeva sattanna½ bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±''ti. paµhama½.

2. cakkavattisutta½

223. ``rańńo , bhikkhave, cakkavattissa p±tubh±v± sattanna½ ratan±na½ p±tubh±vo hoti. katamesa½ sattanna½? cakkaratanassa p±tubh±vo hoti, hatthiratanassa p±tubh±vo hoti, assaratanassa p±tubh±vo hoti, maŗiratanassa p±tubh±vo hoti, itthiratanassa p±tubh±vo hoti, gahapatiratanassa p±tubh±vo hoti, pariŗ±yakaratanassa p±tubh±vo hoti . rańńo, bhikkhave, cakkavattissa p±tubh±v± imesa½ sattanna½ ratan±na½ p±tubh±vo hoti.

``tath±gatassa, bhikkhave, p±tubh±v± arahato samm±sambuddhassa sattanna½ bojjhaŖgaratan±na½ p±tubh±vo hoti. katamesa½ sattanna½? satisambojjhaŖgassa ratanassa p±tubh±vo hoti...pe0... upekkh±sambojjhaŖgassa ratanassa p±tubh±vo hoti. tath±gatassa, bhikkhave, p±tubh±v± arahato samm±sambuddhassa imesa½ sattanna½ bojjhaŖgaratan±na½ p±tubh±vo hot²''ti. dutiya½.

3. m±rasutta½

224. ``m±rasenappamaddana½ vo, bhikkhave, magga½ desess±mi; ta½ suŗ±tha. katamo ca, bhikkhave, m±rasenappamaddano maggo? yadida½ -- satta bojjhaŖg±. katame satta? satisambojjhaŖgo...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo -- aya½ kho, bhikkhave, m±rasenappamaddano maggo''ti. tatiya½.

4. duppańńasutta½

225. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```duppańńo e¼am³go, duppańńo e¼am³go'ti , bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, `duppańńo e¼am³go'ti vuccat²''ti? ``sattanna½ kho, bhikkhu, bojjhaŖg±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± `duppańńo e¼am³go'ti vuccati. katamesa½ sattanna½? satisambojjhaŖgassa...pe0... upekkh±sambojjhaŖgassa -- imesa½ kho, bhikkhu , sattanna½ bojjhaŖg±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± `duppańńo e¼am³go'ti vuccat²''ti. catuttha½.

5. pańńavantasutta½

226. ```pańńav± ane¼am³go, pańńav± ane¼am³go'ti, bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, `pańńav± ane¼am³go'ti vuccat²''ti? ``sattanna½ kho, bhikkhu, bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± `pańńav± ane¼am³go'ti vuccati. katamesa½ sattanna½? satisambojjhaŖgassa...pe0... upekkh±sambojjhaŖgassa -- imesa½ kho, bhikkhu, sattanna½ bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± `pańńav± ane¼am³go'ti vuccat²''ti. pańcama½.

6. daliddasutta½

227. ```daliddo, daliddo'ti, bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, `daliddo'ti vuccat²''ti? ``sattanna½ kho, bhikkhu, bojjhaŖg±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± `daliddo'ti vuccati. katamesa½ sattanna½? satisambojjhaŖgassa...pe0... upekkh±sambojjhaŖgassa -- imesa½ kho, bhikkhu, sattanna½ bojjhaŖg±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± `daliddo'ti vuccat²''ti. chaµµha½.

7. adaliddasutta½

228. ```adaliddo , adaliddo'ti, bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, `adaliddo'ti vuccat²''ti? ``sattanna½ kho, bhikkhu, bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± `adaliddo'ti vuccati. katamesa½ sattanna½? satisambojjhaŖgassa ...pe0... upekkh±sambojjhaŖgassa -- imesa½ kho, bhikkhu, sattanna½ bojjhaŖg±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± `adaliddo'ti vuccat²''ti. sattama½.

8. ±diccasutta½

229. ``±diccassa , bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½. evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno sattanna½ bojjhaŖg±na½ upp±d±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- satta bojjhaŖge bh±vessati, satta bojjhaŖge bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. aµµhama½.

9. ajjhattikaŖgasutta½

230. ``ajjhattika½, bhikkhave, aŖganti karitv± n±ńńa½ ekaŖgampi samanupass±mi sattanna½ bojjhaŖg±na½ upp±d±ya, yathayida½ -- bhikkhave, yonisomanasik±ro. yonisomanasik±rasampannasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- satta bojjhaŖge bh±vessati, satta bojjhaŖge bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yonisomanasik±rasampanno satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. navama½.

10. b±hiraŖgasutta½

231. ``b±hira½ , bhikkhave, aŖganti karitv± n±ńńa½ ekaŖgampi samanupass±mi sattanna½ bojjhaŖg±na½ upp±d±ya, yathayida½ -- bhikkhave, kaly±ŗamittat±. kaly±ŗamittasseta½, bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- satta bojjhaŖge bh±vessati, satta bojjhaŖge bahul²karissati. kathańca, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu kaly±ŗamitto satta bojjhaŖge bh±veti, satta bojjhaŖge bahul²karot²''ti. dasama½.

cakkavattivaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

vidh± cakkavatti m±ro, duppańńo pańńavena ca.

daliddo adaliddo ca, ±diccaŖgena te das±ti..

6. s±kacchavaggo

1. ±h±rasutta½

232. s±vatthinid±na½ . ``pańcannańca, bhikkhave, n²varaŗ±na½ sattannańca bojjhaŖg±na½ ±h±rańca an±h±rańca desess±mi; ta½ suŗ±tha. ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± k±macchandassa upp±d±ya, uppannassa v± k±macchandassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave , subhanimitta½. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± k±macchandassa upp±d±ya, uppannassa v± k±macchandassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± by±p±dassa upp±d±ya, uppannassa v± by±p±dassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, paµighanimitta½ . tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± by±p±dassa upp±d±ya, uppannassa v± by±p±dassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± thinamiddhassa upp±d±ya, uppannassa v± thinamiddhassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, arati tandi vijambhit± bhattasammado cetaso ca l²natta½. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± thinamiddhassa upp±d±ya, uppannassa v± thinamiddhassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± uddhaccakukkuccassa upp±d±ya, uppannassa v± uddhaccakukkuccassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, cetaso av³pasamo. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± uddhaccakukkuccassa upp±d±ya, uppannassa v± uddhaccakukkuccassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppann±ya v± vicikicch±ya upp±d±ya, uppann±ya v± vicikicch±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, vicikicch±µµh±n²y± dhamm±. tattha ayonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppann±ya v± vicikicch±ya upp±d±ya, uppann±ya v± vicikicch±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± satisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± satisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, satisambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± satisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± satisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, kusal±kusal± dhamm± s±vajj±navajj± dhamm± h²napaŗ²t± dhamm± kaŗhasukkasappaµibh±g± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, ±rambhadh±tu nikkamadh±tu parakkamadh±tu. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, p²tisambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, k±yappassaddhi cittappassaddhi . tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, samathanimitta½ abyagganimitta½. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, ±h±ro anuppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, upekkh±sambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayam±h±ro anuppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± k±macchandassa upp±d±ya, uppannassa v± k±macchandassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, asubhanimitta½ . tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± k±macchandassa upp±d±ya, uppannassa v± k±macchandassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± by±p±dassa upp±d±ya, uppannassa v± by±p±dassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, mett±cetovimutti. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± by±p±dassa upp±d±ya, uppannassa v± by±p±dassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± thinamiddhassa upp±d±ya, uppannassa v± thinamiddhassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, ±rambhadh±tu nikkamadh±tu parakkamadh±tu. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± thinamiddhassa upp±d±ya , uppannassa v± thinamiddhassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± uddhaccakukkuccassa upp±d±ya, uppannassa v± uddhaccakukkuccassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, cetaso v³pasamo. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± uddhaccakukkuccassa upp±d±ya, uppannassa v± uddhaccakukkuccassa bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppann±ya v± vicikicch±ya upp±d±ya, uppann±ya v± vicikicch±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya? atthi, bhikkhave, kusal±kusal± dhamm± s±vajj±navajj± dhamm± h²napaŗ²t± dhamm± kaŗhasukkasappaµibh±g± dhamm±. tattha yonisomanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppann±ya v± vicikicch±ya upp±d±ya, uppann±ya v± vicikicch±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± satisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± satisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, satisambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha amanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± satisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± satisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, kusal±kusal± dhamm± s±vajj±navajj± dhamm± h²napaŗ²t± dhamm± kaŗhasukkasappaµibh±g± dhamm±. tattha amanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, ±rambhadh±tu nikkamadh±tu parakkamadh±tu. tattha amanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, p²tisambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha amanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, k±yappassaddhi cittappassaddhi. tattha amanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, samathanimitta½ abyagganimitta½. tattha amanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±.

``ko ca, bhikkhave, an±h±ro anuppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa upp±d±ya, uppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±? atthi, bhikkhave, upekkh±sambojjhaŖgaµµh±n²y± dhamm±. tattha amanasik±rabahul²k±ro -- ayaman±h±ro anuppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa upp±d±ya , uppannassa v± upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya p±rip³riy±''ti. paµhama½.

2. pariy±yasutta½

233. atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piŗ¹±ya pavisi½su. atha kho tesa½ bhikkh³na½ etadahosi -- ``atippago kho t±va s±vatthiya½ piŗ¹±ya caritu½. ya½n³na maya½ yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkameyy±m±''ti.

atha kho te bhikkh³ yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± tehi ańńatitthiyehi paribb±jakehi saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinne kho te bhikkh³ ańńatitthiy± paribb±jak± etadavocu½ --

``samaŗo, ±vuso, gotamo s±vak±na½ eva½ dhamma½ deseti -- `etha tumhe, bhikkhave, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe satta bojjhaŖge yath±bh³ta½ bh±veth±'ti. mayampi kho, ±vuso, s±vak±na½ eva½ dhamma½ desema -- `etha tumhe, ±vuso, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe satta bojjhaŖge yath±bh³ta½ bh±veth±'ti. idha no, ±vuso, ko viseso, ko adhippay±so, ki½ n±n±karaŗa½ samaŗassa v± gotamassa amh±ka½ v±, yadida½ -- dhammadesan±ya v± dhammadesana½, anus±saniy± v± anus±sani''nti?

atha kho te bhikkh³ tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ bh±sita½ neva abhinandi½su nappaµikkosi½su; anabhinanditv± appaµikkositv± uµµh±y±san± pakkami½su -- ``bhagavato santike etassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±m±''ti. atha kho te bhikkh³ s±vatthi½ piŗ¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``idha maya½, bhante, pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piŗ¹±ya pavisimha. tesa½ no, bhante, amh±ka½ etadahosi -- `atippago kho t±va s±vatthiya½ piŗ¹±ya caritu½, ya½n³na maya½ yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkameyy±m±'ti. atha kho maya½, bhante, yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkamimha; upasaŖkamitv± tehi ańńatitthiyehi paribb±jakehi saddhi½ sammodimha. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²dimha. ekamanta½ nisinne kho amhe, bhante, ańńatitthiy± paribb±jak± etadavocu½ --

``samaŗo, ±vuso, gotamo s±vak±na½ eva½ dhamma½ deseti `etha tumhe, bhikkhave, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe satta bojjhaŖge yath±bh³ta½ bh±veth±'ti. mayampi kho, ±vuso, s±vak±na½ eva½ dhamma½ desema -- `etha tumhe, ±vuso, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe satta bojjhaŖge yath±bh³ta½ bh±veth±'ti. idha no, ±vuso, ko viseso, ko adhippay±so, ki½ n±n±karaŗa½ samaŗassa v± gotamassa amh±ka½ v±, yadida½ -- dhammadesan±ya v± dhammadesana½, anus±saniy± v± anus±sani''nti?

``atha kho maya½, bhante, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ bh±sita½ neva abhinandimha nappaµikkosimha, anabhinanditv± appaµikkositv± uµµh±y±san± pakkamimha -- `bhagavato santike etassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±m±'''ti.

``eva½v±dino , bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `atthi pan±vuso, pariy±yo, ya½ pariy±ya½ ±gamma pańca n²varaŗ± dasa honti, satta bojjhaŖg± catuddas±'ti. eva½ puµµh±, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± na ceva samp±yissanti, uttarińca vigh±ta½ ±pajjissanti. ta½ kissa hetu? yath± ta½, bhikkhave, avisayasmi½. ``n±ha½ ta½, bhikkhave, pass±mi sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya, yo imesa½ pańh±na½ veyy±karaŗena citta½ ±r±dheyya, ańńatra tath±gatena v± tath±gatas±vakena v± ito v± pana sutv±''.

``katamo ca, bhikkhave, pariy±yo, ya½ pariy±ya½ ±gamma pańca n²varaŗ± dasa honti? yadapi, bhikkhave, ajjhatta½ k±macchando tadapi n²varaŗa½, yadapi bahiddh± k±macchando tadapi n²varaŗa½. `k±macchandan²varaŗa'nti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti. yadapi, bhikkhave, ajjhatta½ by±p±do tadapi n²varaŗa½, yadapi bahiddh± by±p±do tadapi n²varaŗa½. `by±p±dan²varaŗa'nti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti. yadapi, bhikkhave, thina½ tadapi n²varaŗa½, yadapi middha½ tadapi n²varaŗa½. `thinamiddhan²varaŗa'nti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti. yadapi, bhikkhave, uddhacca½ tadapi n²varaŗa½, yadapi kukkucca½ tadapi n²varaŗa½. `uddhaccakukkuccan²varaŗa'nti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti. yadapi, bhikkhave, ajjhatta½ dhammesu vicikicch± tadapi n²varaŗa½, yadapi bahiddh± dhammesu vicikicch± tadapi n²varaŗa½. `vicikicch±n²varaŗa'nti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti. aya½ kho, bhikkhave, pariy±yo, ya½ pariy±ya½ ±gamma pańca n²varaŗ± dasa honti.

``katamo ca, bhikkhave, pariy±yo, ya½ pariy±ya½ ±gamma satta bojjhaŖg± catuddasa honti? yadapi, bhikkhave, ajjhatta½ dhammesu sati tadapi satisambojjhaŖgo, yadapi bahiddh± dhammesu sati tadapi satisambojjhaŖgo. `satisambojjhaŖgo'ti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti.

``yadapi , bhikkhave, ajjhatta½ dhammesu pańń±ya pavicinati {pavicin±ti (ka0)} pavicarati pariv²ma½sam±pajjati tadapi dhammavicayasambojjhaŖgo, yadapi bahiddh± dhammesu pańń±ya pavicinati pavicarati pariv²ma½sam±pajjati tadapi dhammavicayasambojjhaŖgo. `dhammavicayasambojjhaŖgo'ti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti.

``yadapi, bhikkhave, k±yika½ v²riya½ tadapi v²riyasambojjhaŖgo, yadapi cetasika½ v²riya½ tadapi v²riyasambojjhaŖgo. `v²riyasambojjhaŖgo'ti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti.

``yadapi , bhikkhave, savitakkasavic±r± p²ti tadapi p²tisambojjhaŖgo, yadapi avitakkaavic±r± p²ti tadapi p²tisambojjhaŖgo. `p²tisambojjhaŖgo'ti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti.

``yadapi, bhikkhave, k±yappassaddhi tadapi passaddhisambojjhaŖgo, yadapi cittappassaddhi tadapi passaddhisambojjhaŖgo. `passaddhisambojjhaŖgo'ti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti.

``yadapi, bhikkhave, savitakko savic±ro sam±dhi tadapi sam±dhisambojjhaŖgo, yadapi avitakkaavic±ro sam±dhi tadapi sam±dhisambojjhaŖgo. `sam±dhisambojjhaŖgo'ti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti.

``yadapi, bhikkhave, ajjhatta½ dhammesu upekkh± tadapi upekkh±sambojjhaŖgo, yadapi bahiddh± dhammesu upekkh± tadapi upekkh±sambojjhaŖgo. `upekkh±sambojjhaŖgo'ti iti hida½ uddesa½ gacchati. tadamin±peta½ pariy±yena dvaya½ hoti. aya½ kho, bhikkhave, pariy±yo, ya½ pariy±ya½ ±gamma satta bojjhaŖg± catuddas±''ti. dutiya½.

3. aggisutta½

234. atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthiya½ piŗ¹±ya pavisi½su . (pariy±yasuttasadisa½).

``eva½v±dino, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `yasmi½, ±vuso, samaye l²na½ citta½ hoti, katamesa½ tasmi½ samaye bojjhaŖg±na½ ak±lo bh±van±ya, katamesa½ tasmi½ samaye bojjhaŖg±na½ k±lo bh±van±ya? yasmi½ pan±vuso, samaye uddhata½ citta½ hoti, katamesa½ tasmi½ samaye bojjhaŖg±na½ ak±lo bh±van±ya, katamesa½ tasmi½ samaye bojjhaŖg±na½ k±lo bh±van±y±'ti? eva½ puµµh± , bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± na ceva samp±yissanti, uttarińca vigh±ta½ ±pajjissanti. ta½ kissa hetu? yath± ta½, bhikkhave, avisayasmi½.

``n±ha½ ta½, bhikkhave, pass±mi sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya yo imesa½ pańh±na½ veyy±karaŗena citta½ ±r±dheyya, ańńatra tath±gatena v± tath±gatas±vakena v± ito v± pana sutv±.

``yasmi½, bhikkhave, samaye l²na½ citta½ hoti, ak±lo tasmi½ samaye passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? l²na½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi dussamuµµh±paya½ hoti.

``seyyath±pi, bhikkhave, puriso paritta½ aggi½ ujj±letuk±mo assa. so tattha all±ni ceva tiŗ±ni pakkhipeyya, all±ni ca gomay±ni pakkhipeyya, all±ni ca kaµµh±ni pakkhipeyya , udakav±tańca dadeyya, pa½sukena ca okireyya; bhabbo nu kho so puriso paritta½ aggi½ ujj±litu''nti? ``no heta½, bhante''.

``evameva kho, bhikkhave, yasmi½ samaye l²na½ citta½ hoti, ak±lo tasmi½ samaye passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? l²na½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi dussamuµµh±paya½ hoti.

``yasmińca kho, bhikkhave, samaye l²na½ citta½ hoti, k±lo tasmi½ samaye dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? l²na½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi susamuµµh±paya½ hoti.

``seyyath±pi, bhikkhave, puriso paritta½ aggi½ ujj±letuk±mo assa. so tattha sukkh±ni ceva tiŗ±ni pakkhipeyya, sukkh±ni gomay±ni pakkhipeyya, sukkh±ni kaµµh±ni pakkhipeyya, mukhav±tańca dadeyya, na ca pa½sukena okireyya; bhabbo nu kho so puriso paritta½ aggi½ ujj±litu''nti? ``eva½, bhante''.

``evameva kho, bhikkhave, yasmi½ samaye l²na½ citta½ hoti, k±lo tasmi½ samaye dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? l²na½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi susamuµµh±paya½ hoti.

``yasmi½ , bhikkhave, samaye uddhatta½ citta½ hoti, ak±lo tasmi½ samaye dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? uddhata½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi duv³pasamaya½ hoti.

``seyyath±pi , bhikkhave, puriso mahanta½ aggikkhandha½ nibb±petuk±mo assa. so tattha sukkh±ni ceva tiŗ±ni pakkhipeyya, sukkh±ni ca gomay±ni pakkhipeyya, sukkh±ni ca kaµµh±ni pakkhipeyya, mukhav±tańca dadeyya, na ca pa½sukena okireyya; bhabbo nu kho so puriso mahanta½ aggikkhandha½ nibb±petu''nti? ``no heta½, bhante''.

``evameva kho, bhikkhave, yasmi½ samaye uddhata½ citta½ hoti, ak±lo tasmi½ samaye dhammavicayasambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo v²riyasambojjhaŖgassa bh±van±ya, ak±lo p²tisambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? uddhata½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi duv³pasamaya½ hoti.

``yasmińca kho, bhikkhave, samaye uddhata½ citta½ hoti, k±lo tasmi½ samaye passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? uddhata½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi suv³pasamaya½ hoti.

``seyyath±pi, bhikkhave, puriso mahanta½ aggikkhandha½ nibb±petuk±mo assa. so tattha all±ni ceva tiŗ±ni pakkhipeyya, all±ni ca gomay±ni pakkhipeyya, all±ni ca kaµµh±ni pakkhipeyya, udakav±tańca dadeyya, pa½sukena ca okireyya; bhabbo nu kho so puriso mahanta½ aggikkhandha½ nibb±petu''nti? ``eva½, bhante''.

``evameva kho, bhikkhave, yasmi½ samaye uddhata½ citta½ hoti, k±lo tasmi½ samaye passaddhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo sam±dhisambojjhaŖgassa bh±van±ya, k±lo upekkh±sambojjhaŖgassa bh±van±ya. ta½ kissa hetu? uddhata½, bhikkhave, citta½ ta½ etehi dhammehi suv³pasamaya½ hoti. satińca khv±ha½, bhikkhave, sabbatthika½ vad±m²''ti. tatiya½.

4. mett±sahagatasutta½

235. eka½ samaya½ bhagav± koliyesu viharati haliddavasana½ n±ma koliy±na½ nigamo. atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya haliddavasana½ piŗ¹±ya pavisi½su . atha kho tesa½ bhikkh³na½ etadahosi -- ``atippago kho t±va haliddavasane piŗ¹±ya caritu½. ya½n³na maya½ yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkameyy±m±''ti.

atha kho te bhikkh³ yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± tehi ańńatitthiyehi paribb±jakehi saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinne kho te bhikkh³ ańńatitthiy± paribb±jak± etadavocu½ --

``samaŗo, ±vuso, gotamo s±vak±na½ eva½ dhamma½ deseti -- `etha tumhe, bhikkhave, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha, tath± dutiya½, tath± tatiya½, tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ mett±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ŗena averena aby±pajjena pharitv± viharatha. karuŗ±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha, tath± dutiya½, tath± tatiya½, tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ karuŗ±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ŗena averena aby±pajjena pharitv± viharatha. mudit±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha, tath± dutiya½, tath± tatiya½, tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ mudit±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ŗena averena aby±pajjena pharitv± viharatha. upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha, tath± dutiya½, tath± tatiya½, tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ŗena averena aby±pajjena pharitv± viharath±'''ti.

``mayampi kho, ±vuso, s±vak±na½ eva½ dhamma½ desema -- `etha tumhe, ±vuso, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha...pe0... karuŗ±sahagatena cetas±... mudit±sahagatena cetas±... upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha, tath± dutiya½, tath± tatiya½, tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ŗena averena aby±pajjena pharitv± viharath±'ti. idha no, ±vuso, ko viseso, ko adhippay±so, ki½ n±n±karaŗa½ samaŗassa v± gotamassa amh±ka½ v±, yadida½ -- dhammadesan±ya dhammadesana½, anus±saniy± v± anus±sani''nti?

atha kho te bhikkh³ tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ bh±sita½ neva abhinandi½su nappaµikkosi½su. anabhinanditv± appaµikkositv± uµµh±y±san± pakkami½su -- ``bhagavato santike etassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±m±''ti. atha kho te bhikkh³ haliddavasane piŗ¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``idha maya½, bhante, pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya haliddavasane piŗ¹±ya pavisimha. tesa½ no, bhante, amh±ka½ etadahosi -- `atippago kho t±va haliddavasane piŗ¹±ya caritu½. ya½n³na maya½ yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkameyy±m±'''ti.

``atha kho maya½, bhante, yena ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ ±r±mo tenupasaŖkamimha, upasaŖkamitv± tehi ańńatitthiyehi paribb±jakehi saddhi½ sammodimha. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²dimha. ekamanta½ nisinne kho amhe, bhante, te ańńatitthiy± paribb±jak± etadavocu½ --

``samaŗo, ±vuso, gotamo s±vak±na½ eva½ dhamma½ deseti -- `etha tumhe, bhikkhave, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha...pe0... karuŗ±sahagatena cetas± ... mudit±sahagatena cetas±... upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha, tath± dutiya½, tath± tatiya½, tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ŗena averena aby±pajjena pharitv± viharath±'''ti.

``mayampi kho, ±vuso, s±vak±na½ eva½ dhamma½ desema -- `etha tumhe, ±vuso, pańca n²varaŗe pah±ya cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe mett±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha...pe0... karuŗ±sahagatena cetas±...pe0... mudit±sahagatena cetas±...pe0... upekkh±sahagatena cetas± eka½ disa½ pharitv± viharatha, tath± dutiya½, tath± tatiya½, tath± catuttha½; iti uddhamadho tiriya½ sabbadhi sabbattat±ya sabb±vanta½ loka½ upekkh±sahagatena cetas± vipulena mahaggatena appam±ŗena averena aby±pajjena pharitv± viharath±'ti. idha no, ±vuso, ko viseso, ko adhippay±so, ki½ n±n±karaŗa½ samaŗassa v± gotamassa amh±ka½ v±, yadida½, dhammadesan±ya v± dhammadesana½, anus±saniy± v± anus±sani''nti?

atha kho maya½, bhante, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ bh±sita½ neva abhinandimha nappaµikkosimha, anabhinanditv± appaµikkositv± uµµh±y±san± pakkamimha -- `bhagavato santike etassa bh±sitassa attha½ ±j±niss±m±'ti.

``eva½v±dino, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± evamassu vacan²y± -- `katha½ bh±vit± pan±vuso, mett±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±? katha½ bh±vit± pan±vuso, karuŗ±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±? katha½ bh±vit± pan±vuso, mudit±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±? katha½ bh±vit± pan±vuso, upekkh±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±'''ti? eva½ puµµh±, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± na ceva samp±yissanti, uttarińca vigh±ta½ ±pajjissanti. ta½ kissa hetu? yath± ta½, bhikkhave, avisayasmi½. ``n±ha½ ta½, bhikkhave, pass±mi sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya, yo imesa½ pańh±na½ veyy±karaŗena citta½ ±r±dheyya, ańńatra tath±gatena v± tath±gatas±vakena v± ito v± pana sutv±''.

``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, mett±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±? idha, bhikkhave, bhikkhu mett±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... mett±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. so sace ±kaŖkhati `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `paµik³le appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `appaµik³le ca paµik³le ca paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `appaµik³lańca paµik³lańca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako ca tattha viharati sato sampaj±no, subha½ v± kho pana vimokkha½ upasampajja viharati. subhaparam±ha½, bhikkhave, mett±cetovimutti½ vad±mi, idhapańńassa bhikkhuno uttarivimutti½ appaµivijjhato.

``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, karuŗ±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±? idha, bhikkhave, bhikkhu karuŗ±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... karuŗ±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½ . so sace ±kaŖkhati `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati...pe0... sace ±kaŖkhati `appaµik³lańca paµik³lańca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no. sabbaso v± pana r³pasańń±na½ samatikkam± paµighasańń±na½ atthaŖgam± n±nattasańń±na½ amanasik±r± `ananto ±k±so'ti ±k±s±nańc±yatana½ upasampajja viharati. ±k±s±nańc±yatanaparam±ha½ , bhikkhave, karuŗ±cetovimutti½ vad±mi, idhapańńassa bhikkhuno uttarivimutti½ appaµivijjhato.

``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, mudit±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±? idha, bhikkhave, bhikkhu mudit±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... mudit±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. so sace ±kaŖkhati `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati ...pe0... sace ±kaŖkhati `appaµik³lańca paµik³lańca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no. sabbaso v± pana ±k±s±nańc±yatana½ samatikkamma `ananta½ vińń±ŗa'nti vińń±ŗańc±yatana½ upasampajja viharati. vińń±ŗańc±yatanaparam±ha½, bhikkhave, mudit±cetovimutti½ vad±mi, idhapańńassa bhikkhuno uttarivimutti½ appaµivijjhato.

``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, upekkh±cetovimutti, ki½gatik± hoti, ki½param±, ki½phal±, ki½pariyos±n±? idha, bhikkhave, bhikkhu upekkh±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. so sace ±kaŖkhati `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `paµik³le appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `appaµik³le ca paµik³le ca paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati. sace ±kaŖkhati `appaµik³lańca paµik³lańca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no. sabbaso v± pana vińń±ŗańc±yatana½ samatikkamma `natthi kińc²'ti ±kińcańń±yatana½ upasampajja viharati. ±kińcańń±yatanaparam±ha½, bhikkhave, upekkh±cetovimutti½ vad±mi, idhapańńassa bhikkhuno uttarivimutti½ appaµivijjhato''ti. catuttha½.

5. saŖg±ravasutta½

236. s±vatthinid±na½ . atha kho saŖg±ravo br±hmaŗo yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho saŖg±ravo br±hmaŗo bhagavanta½ etadavoca --

``ko nu kho, bho gotama, hetu, ko paccayo yenekad± d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±? ko pana, bho gotama, hetu, ko paccayo yenekad± d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±''ti?

``yasmi½ kho, br±hmaŗa, samaye k±mar±gapariyuµµhitena cetas± viharati k±mar±gaparetena, uppannassa ca k±mar±gassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto sa½saµµho l±kh±ya v± haliddiy± v± n²liy± v± mańjiµµh±ya v±. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ na j±neyya na passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye k±mar±gapariyuµµhitena cetas± viharati k±mar±gaparetena, uppannassa ca k±mar±gassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye by±p±dapariyuµµhitena cetas± viharati by±p±daparetena, uppannassa ca by±p±dassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto aggin± santatto pakkuthito {pakkudhito (ka0), ukkaµµhito (s²0), ukkuµµhito (sy±0)} usmudakaj±to {ussadakaj±to (s²0), usm±dakaj±to (sy±0)}. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ na j±neyya na passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye by±p±dapariyuµµhitena cetas± viharati by±p±daparetena, uppannassa ca by±p±dassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi tasmi½ samaye...pe0... ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye thinamiddhapariyuµµhitena cetas± viharati thinamiddhaparetena, uppannassa ca thinamiddhassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto sev±lapaŗakapariyonaddho. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ na j±neyya na passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye thinamiddhapariyuµµhitena cetas± viharati thinamiddhaparetena, uppannassa ca thinamiddhassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye uddhaccakukkuccapariyuµµhitena cetas± viharati uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto v±terito calito bhanto ³mij±to. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ na j±neyya na passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye uddhaccakukkuccapariyuµµhitena cetas± viharati uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye vicikicch±pariyuµµhitena cetas± viharati vicikicch±paretena, uppann±ya ca vicikicch±ya nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi... d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto ±vilo lu¼ito kalal²bh³to andhak±re nikkhitto. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ na j±neyya na passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye vicikicch±pariyuµµhitena cetas± viharati vicikicch±paretena, uppann±ya ca vicikicch±ya nissaraŗa½ yath±bh³ta½ nappaj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, paratthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati, ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati; d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±. aya½ kho, br±hmaŗa, hetu aya½ paccayo yenekad± d²gharatta½ sajjh±yakat±pi mant± nappaµibhanti, pageva asajjh±yakat±.

``yasmińca kho, br±hmaŗa, samaye na k±mar±gapariyuµµhitena cetas± viharati na k±mar±gaparetena, uppannassa ca k±mar±gassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati; d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``seyyath±pi , br±hmaŗa, udapatto asa½saµµho l±kh±ya v± haliddiy± v± n²liy± v± mańjiµµh±ya v±. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ j±neyya passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na k±mar±gapariyuµµhitena cetas± viharati na k±mar±gaparetena, uppannassa ca k±mar±gassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0....

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na by±p±dapariyuµµhitena cetas± viharati na by±p±daparetena, uppannassa ca by±p±dassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi... d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto na aggin± santatto na pakkuthito na usmudakaj±to, tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ j±neyya passeyya . evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na by±p±dapariyuµµhitena cetas± viharati na by±p±daparetena, uppannassa ca by±p±dassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi... d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na thinamiddhapariyuµµhitena cetas± viharati na thinamiddhaparetena, uppannassa ca thinamiddhassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi ... d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto na sev±lapaŗakapariyonaddho. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ j±neyya passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na thinamiddhapariyuµµhitena cetas± viharati na thinamiddhaparetena, uppannassa ca thinamiddhassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi... d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na uddhaccakukkuccapariyuµµhitena cetas± viharati na uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi... d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``seyyath±pi, br±hmaŗa, udapatto na v±terito na calito na bhanto na ³mij±to. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ j±neyya passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na uddhaccakukkuccapariyuµµhitena cetas± viharati na uddhaccakukkuccaparetena, uppannassa ca uddhaccakukkuccassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi...pe0... ubhayatthampi... d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``puna capara½, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na vicikicch±pariyuµµhitena cetas± viharati na vicikicch±paretena, uppann±ya ca vicikicch±ya nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti {paj±n±ti passati (sy±0)}, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati; ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati; d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``seyyath±pi , br±hmaŗa, udapatto accho vippasanno an±vilo ±loke nikkhitto. tattha cakkhum± puriso saka½ mukhanimitta½ paccavekkham±no yath±bh³ta½ j±neyya passeyya. evameva kho, br±hmaŗa, yasmi½ samaye na vicikicch±pariyuµµhitena cetas± viharati na vicikicch±paretena, uppann±ya ca vicikicch±ya nissaraŗa½ yath±bh³ta½ paj±n±ti, attatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, paratthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati, ubhayatthampi tasmi½ samaye yath±bh³ta½ j±n±ti passati; d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±. aya½ kho, br±hmaŗa, hetu aya½ paccayo yenekad± d²gharatta½ asajjh±yakat±pi mant± paµibhanti, pageva sajjh±yakat±.

``sattime , br±hmaŗa, bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anupakkiles± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattanti. katame satta? satisambojjhaŖgo kho, br±hmaŗa, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anupakkileso bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati...pe0... upekkh±sambojjhaŖgo kho, br±hmaŗa, an±varaŗo an²varaŗo cetaso anupakkileso bh±vito bahul²kato vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattati. ime kho, br±hmaŗa, satta bojjhaŖg± an±varaŗ± an²varaŗ± cetaso anupakkiles± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimuttiphalasacchikiriy±ya sa½vattant²''ti. eva½ vutte saŖg±ravo br±hmaŗo bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkanta½, bho gotama...pe0... up±saka½ ma½ bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ŗupeta½ saraŗa½ gata''nti. pańcama½.

6. abhayasutta½

237. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati gijjhak³µe pabbate. atha kho abhayo r±jakum±ro yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho abhayo r±jakum±ro bhagavanta½ etadavoca -- ``p³raŗo, bhante, kassapo evam±ha -- `natthi hetu, natthi paccayo ańń±ŗ±ya adassan±ya. ahetu, appaccayo {appaccay± (s²0), appaccaya½ (?)} ańń±ŗa½ adassana½ hoti. natthi hetu, natthi paccayo ń±ŗ±ya dassan±ya. ahetu, appaccayo ń±ŗa½ dassana½ hot²'ti. idha bhagav± kim±h±''ti? ``atthi, r±jakum±ra, hetu, atthi paccayo ańń±ŗ±ya adassan±ya. sahetu, sappaccayo {sappaccay± (s²0), sappaccaya½ (?)} ańń±ŗa½ adassana½ hoti. atthi , r±jakum±ra, hetu, atthi paccayo ń±ŗ±ya dassan±ya. sahetu, sappaccayo ń±ŗa½ dassana½ hot²''ti.

``katamo pana, bhante, hetu, katamo paccayo ańń±ŗ±ya adassan±ya? katha½ sahetu, sappaccayo ańń±ŗa½ adassana½ hot²''ti? ``yasmi½ kho, r±jakum±ra, samaye k±mar±gapariyuµµhitena cetas± viharati k±mar±gaparetena, uppannassa ca k±mar±gassa nissaraŗa½ yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati -- ayampi kho, r±jakum±ra, hetu, aya½ paccayo ańń±ŗ±ya adassan±ya. evampi sahetu sappaccayo ańń±ŗa½ adassana½ hoti.

``puna capara½, r±jakum±ra, yasmi½ samaye by±p±dapariyuµµhitena cetas± viharati by±p±daparetena...pe0... thinamiddhapariyuµµhitena... uddhaccakukkuccapariyuµµhitena... vicikicch±pariyuµµhitena cetas± viharati vicikicch±paretena, uppann±ya ca vicikicch±ya nissaraŗa½ yath±bh³ta½ na j±n±ti na passati -- ayampi kho, r±jakum±ra, hetu, aya½ paccayo ańń±ŗ±ya adassan±ya. evampi sahetu sappaccayo ańń±ŗa½ adassana½ hot²''ti.

``ko n±m±ya½, bhante, dhammapariy±yo''ti? ``n²varaŗ± n±mete, r±jakum±r±''ti. ``taggha, bhagav±, n²varaŗ±; taggha, sugata, n²varaŗ±! ekamekenapi kho, bhante, n²varaŗena abhibh³to yath±bh³ta½ na j±neyya na passeyya, ko pana v±do pańcahi n²varaŗehi?

``katamo pana, bhante, hetu, katamo paccayo ń±ŗ±ya dassan±ya? katha½ sahetu, sappaccayo ń±ŗa½ dassana½ hot²''ti? ``idha , r±jakum±ra, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. so satisambojjhaŖga½ bh±vitena cittena yath±bh³ta½ j±n±ti passati -- ayampi kho, r±jakum±ra, hetu, aya½ paccayo ń±ŗ±ya dassan±ya. evampi sahetu, sappaccayo ń±ŗa½ dassana½ hoti.

``puna capara½, r±jakum±ra, bhikkhu...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. so upekkh±sambojjhaŖga½ bh±vitena cittena yath±bh³ta½ j±n±ti passati -- ayampi kho, r±jakum±ra, hetu, aya½ paccayo ń±ŗ±ya dassan±ya. eva½ sahetu, sappaccayo ń±ŗa½ dassana½ hot²''ti.

``ko n±m±ya½, bhante, dhammapariy±yo''ti? ``bojjhaŖg± n±mete, r±jakum±r±''ti. ``taggha, bhagav±, bojjhaŖg±; taggha, sugata, bojjhaŖg±! ekamekenapi kho, bhante, bojjhaŖgena samann±gato yath±bh³ta½ j±neyya passeyya, ko pana v±do sattahi bojjhaŖgehi? yopi me, bhante, gijjhak³µa½ pabbata½ ±rohantassa k±yakilamatho cittakilamatho, sopi me paµippassaddho, dhammo ca me abhisamito''ti. chaµµha½.

s±kacchavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

±h±r± pariy±yamaggi, metta½ saŖg±ravena ca.

abhayo pucchito pańha½, gijjhak³µamhi pabbateti..

7. ±n±p±navaggo

1. aµµhikamahapphalasutta½

238. s±vatthinid±na½ . ``aµµhikasańń±, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, aµµhikasańń± katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu aµµhikasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... aµµhikasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, aµµhikasańń± eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±''ti.

ańńataraphalasutta½

``aµµhikasańń±ya, bhikkhave, bh±vit±ya bahul²kat±ya dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±. katha½ bh±vit±ya ca kho , bhikkhave, aµµhikasańń±ya katha½ bahul²kat±ya dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±? idha, bhikkhave, bhikkhu aµµhikasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... aµµhikasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit±ya kho, bhikkhave, aµµhikasańń±ya eva½ bahul²kat±ya dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±''ti.

mahatthasutta½

``aµµhikasańń± , bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahato atth±ya sa½vattati. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, aµµhikasańń± katha½ bahul²kat± mahato atth±ya sa½vattati? idha, bhikkhave, bhikkhu aµµhikasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... aµµhikasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, aµµhikasańń± eva½ bahul²kat± mahato atth±ya sa½vattat²''ti.

yogakkhemasutta½

``aµµhikasańń±, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahato yogakkhem±ya sa½vattati. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, aµµhikasańń± katha½ bahul²kat± mahato yogakkhem±ya sa½vattati? idha, bhikkhave, bhikkhu aµµhikasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... aµµhikasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, aµµhikasańń± eva½ bahul²kat± mahato yogakkhem±ya sa½vattat²''ti.

sa½vegasutta½

``aµµhikasańń± , bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahato sa½veg±ya sa½vattati. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, aµµhikasańń± katha½ bahul²kat± mahato sa½veg±ya sa½vattati? idha, bhikkhave, bhikkhu aµµhikasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... aµµhikasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, aµµhikasańń± eva½ bahul²kat± mahato sa½veg±ya sa½vattat²''ti.

ph±suvih±rasutta½

``aµµhikasańń± , bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahato ph±suvih±r±ya sa½vattati. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, aµµhikasańń± katha½ bahul²kat± mahato ph±suvih±r±ya sa½vattati? idha, bhikkhave, bhikkhu aµµhikasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... aµµhikasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, aµµhikasańń± eva½ bahul²kat± mahato ph±suvih±r±ya sa½vattat²''ti. paµhama½.

2. pu¼avakasutta½

239. ``pu¼avakasańń± {pu¼uvakasańń± (ka0)}, bhikkhave, bh±vit±...pe0... dutiya½.

3. vin²lakasutta½

240. ``vin²lakasańń±, bhikkhave...pe0... tatiya½.

4. vicchiddakasutta½

241. ``vicchiddakasańń±, bhikkhave...pe0... catuttha½.

5. uddhum±takasutta½

242. ``uddhum±takasańń±, bhikkhave...pe0... pańcama½.

6. mett±sutta½

243. ``mett±, bhikkhave, bh±vit±...pe0... chaµµha½.

7. karuŗ±sutta½

244. ``karuŗ±, bhikkhave, bh±vit±...pe0... sattama½.

8. mudit±sutta½

245. ``mudit±, bhikkhave, bh±vit±...pe0... aµµhama½.

9. upekkh±sutta½

246. ``upekkh± , bhikkhave, bh±vit±...pe0... navama½.

10. ±n±p±nasutta½

247. ``±n±p±nassati , bhikkhave, bh±vit±...pe0... dasama½.

±n±p±navaggo sattamo.

tassudd±na½ --

aµµhikapu¼avaka½ vin²laka½, vicchiddaka½ uddhum±tena pańcama½.

mett± karuŗ± mudit± upekkh±, ±n±p±nena te das±ti..

8. nirodhavaggo

1. asubhasutta½

248. ``asubhasańń± , bhikkhave...pe0... paµhama½.

2. maraŗasutta½

249. ``maraŗasańń± , bhikkhave...pe0... dutiya½.

3. ±h±repaµik³lasutta½

250. ``±h±re paµik³lasańń±, bhikkhave...pe0... tatiya½.

4. anabhiratisutta½

251. ``sabbaloke anabhiratisańń±, bhikkhave...pe0... catuttha½.

5. aniccasutta½

252. ``aniccasańń±, bhikkhave...pe0... pańcama½.

6. dukkhasutta½

253. ``anicce dukkhasańń±, bhikkhave...pe0... chaµµha½.

7. anattasutta½

254. ``dukkhe anattasańń±, bhikkhave...pe0... sattama½.

8. pah±nasutta½

255. ``pah±nasańń±, bhikkhave...pe0... aµµhama½.

9. vir±gasutta½

256. ``vir±gasańń±, bhikkhave...pe0... navama½.

10. nirodhasutta½

257. ``nirodhasańń±, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, nirodhasańń± katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu nirodhasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... nirodhasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, nirodhasańń± eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±ti.

``nirodhasańń±ya, bhikkhave, bh±vit±ya bahul²kat±ya dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±. katha½ bh±vit±ya, bhikkhave, nirodhasańń±ya katha½ bahul²kat±ya dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±? idha, bhikkhave, bhikkhu nirodhasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... nirodhasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit±ya kho, bhikkhave, nirodhasańń±ya eva½ bahul²kat±ya dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±''ti.

``nirodhasańń±, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahato atth±ya sa½vattati, mahato yogakkhem±ya sa½vattati, mahato sa½veg±ya sa½vattati, mahato ph±suvih±r±ya sa½vattati. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, nirodhasańń± katha½ bahul²kat± mahato atth±ya sa½vattati, mahato yogakkhem±ya sa½vattati, mahato sa½veg±ya sa½vattati, mahato ph±suvih±r±ya sa½vattati? idha, bhikkhave , bhikkhu nirodhasańń±sahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... nirodhasańń±sahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, nirodhasańń± eva½ bahul²kat± mahato atth±ya sa½vattati, mahato yogakkhem±ya sa½vattati, mahato sa½veg±ya sa½vattati, mahato ph±suvih±r±ya sa½vattat²''ti. dasama½.

nirodhavaggo aµµhamo.

tassudd±na½ --

asubhamaraŗa±h±re, paµik³laanabhiratena {paµik³lena ca sabbaloke (sy±0)}.

aniccadukkhaanattapah±na½, vir±ganirodhena te das±ti..

9. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. gaŖg±nad²±disutta½

258-269. ``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu satta bojjhaŖge bh±vento satta bojjhaŖge bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. (y±va esan± p±¼i vitth±retabb±).

gaŖg±peyy±lavaggo navamo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

10. appam±davaggo

1-10. tath±gat±disutta½

270. ``y±vat±, bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± v± catuppad± v± bahuppad± v±ti vitth±retabba½ .

appam±davaggo dasamo.

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±rena vassika½.

r±j± candimas³riy± ca, vatthena dasama½ padanti..

(appam±davaggo bojjhaŖgasa½yuttassa bojjhaŖgavasena vitth±retabb±).

11. balakaraŗ²yavaggo

1-12. bal±disutta½

280. ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci balakaraŗ²y± kammant± kar²yanti...pe0... .

balakaraŗ²yavaggo ek±dasamo.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

(balakaraŗ²yavaggo bojjhaŖgasa½yuttassa bojjhaŖgavasena vitth±retabb±).

12. esan±vaggo

1-10. esan±disutta½

292. ``tisso im±, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan±ti vitth±retabba½.

esan±vaggo dv±dasamo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin±ya c±ti..

(bojjhaŖgasa½yuttassa esan±peyy±la½ vivekanissitato vitth±retabba½).

13. oghavaggo

1-8. ogh±disutta½

302. ``catt±rome bhikkhave , ogh±. katame catt±ro? k±mogho, bhavogho, diµµhogho, avijjoghoti vitth±retabba½.

10. uddhambh±giyasutta½

311. s±vatthinid±na½. ``pańcim±ni, bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave , pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya satta bojjhaŖg± bh±vetabb±. katame satta? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½... amatogadha½ amatapar±yana½ amatapariyos±na½... nibb±naninna½ nibb±napoŗa½ nibb±napabbh±ra½. imesa½ kho, bhikkhave, bhikkhu pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ime satta bojjhaŖg± bh±vetabb±''ti. dasama½.

oghavaggo terasamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±n²ti..

14. punagaŖg±peyy±lavaggo

312-323

punagaŖg±nad²±disutta½

vaggo cuddasamo.

udd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

(bojjhaŖgasa½yuttassa gaŖg±peyy±la½ r±gavasena vitth±retabba½).

15. punaappam±davaggo

324-333

tath±gat±disutta½

pannarasamo.

udd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±rena vassika½.

r±j± candimas³riy± ca, vatthena dasama½ padanti..

(appam±davaggo r±gavasena vitth±retabbo).

16. punabalakaraŗ²yavaggo

334-345

punabal±disutta½

so¼asamo.

udd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

(bojjhaŖgasa½yuttassa balakaraŗ²yavaggo r±gavasena vitth±retabbo).

17. punaesan±vaggo

346-356

punaesan±disutta½

punaesan±vaggo sattarasamo.

udd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan±taŗh± tasin±ya c±ti..

18. punaoghavaggo

357-366

punaogh±disutta½

bojjhaŖgasa½yutassa punaoghavaggo aµµh±rasamo.

udd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±n²ti..

(r±gavinayapariyos±na-dosavinayapariyos±na-mohavinayapariyos±navaggo vitth±retabbo). (yadapi maggasa½yutta½ vitth±retabba½, tadapi bojjhaŖgasa½yutta½ vitth±retabba½).

bojjhaŖgasa½yutta½ dutiya½.

3. satipaµµh±nasa½yutta½

1. ambap±livaggo

1. ambap±lisutta½

367. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati ambap±livane. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``ek±yano aya½, bhikkhave, maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su vedan±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; citte citt±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ek±yano aya½, bhikkhave, maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''ti.

idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti. paµhama½.

2. satisutta½

368. eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati ambap±livane. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``sato, bhikkhave, bhikkhu vihareyya sampaj±no. aya½ vo amh±ka½ anus±san². kathańca, bhikkhave, bhikkhu sato hoti? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sato hoti.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu sampaj±no hoti? idha, bhikkhave, bhikkhu abhikkante paµikkante sampaj±nak±r² hoti, ±lokite vilokite sampaj±nak±r² hoti, samińjite pas±rite sampaj±nak±r² hoti, saŖgh±µipattac²varadh±raŗe sampaj±nak±r² hoti, asite p²te kh±yite s±yite sampaj±nak±r² hoti, ucc±rapass±vakamme sampaj±nak±r² hoti, gate µhite nisinne sutte j±garite bh±site tuŗh²bh±ve sampaj±nak±r² hoti. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sampaj±nak±r² hoti. sato, bhikkhave, bhikkhu vihareyya sampaj±no. aya½ vo amh±ka½ anus±san²''ti. dutiya½.

3. bhikkhusutta½

369. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``s±dhu me, bhante, bhagav± sa½khittena dhamma½ desetu, yamaha½ bhagavato dhamma½ sutv± eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto vihareyya''nti. ``evameva panidhekacce moghapuris± mańceva {mameva (s²0)} ajjhesanti, dhamme ca bh±site mameva anubandhitabba½ mańńant²''ti. ``desetu me, bhante, bhagav± sa½khittena dhamma½, desetu sugato sa½khittena dhamma½. appeva n±m±ha½ bhagavato bh±sitassa attha½ j±neyya½, appeva n±m±ha½ bhagavato bh±sitassa d±y±do assa''nti. ``tasm±tiha tva½, bhikkhu, ±dimeva visodhehi kusalesu dhammesu. ko c±di kusal±na½ dhamm±na½? s²lańca suvisuddha½, diµµhi ca ujuk±. yato kho te, bhikkhu, s²lańca suvisuddha½ bhavissati diµµhi ca ujuk±, tato tva½, bhikkhu, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro satipaµµh±ne tividhena bh±veyy±si.

katame catt±ro? idha tva½, bhikkhu, ajjhatta½ v± k±ye k±y±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; bahiddh± v± k±ye k±y±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; ajjhattabahiddh± v± k±ye k±y±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ajjhatta½ v± vedan±su...pe0... bahiddh± v± vedan±su...pe0... ajjhattabahiddh± v± vedan±su vedan±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ajjhatta½ v± citte...pe0... bahiddh± v± citte...pe0... ajjhattabahiddh± v± citte citt±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ajjhatta½ v± dhammesu...pe0... bahiddh± v± dhammesu...pe0... ajjhattabahiddh± v± dhammesu dhamm±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. yato kho tva½, bhikkhu, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ime catt±ro satipaµµh±ne eva½ tividhena bh±vessasi, tato tuyha½, bhikkhu, y± ratti v± divaso v± ±gamissati vuddhiyeva p±µikaŖkh± kusalesu dhammesu, no parih±n²''ti.

atha kho so bhikkhu bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiŗa½ katv± pakk±mi. atha kho so bhikkhu eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva -- yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ -- brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharati . ``kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±''ti abbhańń±si. ańńataro ca pana so bhikkhu arahata½ ahos²ti. tatiya½.

4. s±lasutta½

370. eka½ samaya½ bhagav± kosalesu viharati s±l±ya br±hmaŗag±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi...pe0... etadavoca --

``ye te, bhikkhave, bhikkh³ nav± acirapabbajit± adhun±gat± ima½ dhammavinaya½, te vo, bhikkhave, bhikkh³ catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±ya sam±dapetabb± nivesetabb± patiµµh±petabb±. katamesa½ catunna½? etha tumhe, ±vuso, k±ye k±y±nupassino viharatha ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, k±yassa yath±bh³ta½ ń±ŗ±ya; vedan±su vedan±nupassino viharatha ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, vedan±na½ yath±bh³ta½ ń±ŗ±ya; citte citt±nupassino viharatha ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, cittassa yath±bh³ta½ ń±ŗ±ya; dhammesu dhamm±nupassino viharatha ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, dhamm±na½ yath±bh³ta½ ń±ŗ±ya. yepi te, bhikkhave, bhikkh³ sekh± appattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti, tepi k±ye k±y±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt± , k±yassa parińń±ya; vedan±su vedan±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, vedan±na½ parińń±ya; citte citt±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, cittassa parińń±ya; dhammesu dhamm±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, dhamm±na½ parińń±ya.

``yepi te, bhikkhave, bhikkh³ arahanto kh²ŗ±sav± vusitavanto katakaraŗ²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ŗabhavasa½yojan± sammadańń± vimutt±, tepi k±ye k±y±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, k±yena visa½yutt±; vedan±su vedan±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, vedan±hi visa½yutt±; citte citt±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, cittena visa½yutt±; dhammesu dhamm±nupassino viharanti ±t±pino sampaj±n± ekodibh³t± vippasannacitt± sam±hit± ekaggacitt±, dhammehi visa½yutt±.

``yepi te, bhikkhave, bhikkh³ nav± acirapabbajit± adhun±gat± ima½ dhammavinaya½, te vo, bhikkhave, bhikkh³ imesa½ catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±ya sam±dapetabb± nivesetabb± patiµµh±petabb±''ti. catuttha½.

5. akusalar±sisutta½

371. s±vatthinid±na½ . tatra kho bhagav± etadavoca -- ```akusalar±s²'ti, bhikkhave, vadam±no pańca n²varaŗe samm± vadam±no vadeyya. kevalo h±ya½, bhikkhave, akusalar±si, yadida½ -- pańca n²varaŗ±. katame pańca? k±macchandan²varaŗa½ , by±p±dan²varaŗa½, thinamiddhan²varaŗa½, uddhaccakukkuccan²varaŗa½, vicikicch±n²varaŗa½. `akusalar±s²'ti, bhikkhave, vadam±no ime pańca n²varaŗe samm± vadam±no vadeyya. kevalo h±ya½, bhikkhave, akusalar±si, yadida½ -- pańca n²varaŗ±.

```kusalar±s²'ti, bhikkhave, vadam±no catt±ro satipaµµh±ne samm± vadam±no vadeyya. kevalo h±ya½, bhikkhave, kusalar±si, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ . `kusalar±s²'ti, bhikkhave, vadam±no ime catt±ro satipaµµh±ne samm± vadam±no vadeyya. kevalo h±ya½, bhikkhave, kusalar±si, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''ti. pańcama½.

6. sakuŗagghisutta½

372. ``bh³tapubba½, bhikkhave, sakuŗagghi l±pa½ sakuŗa½ sahas± ajjhappatt± aggahesi. atha kho, bhikkhave, l±po sakuŗo sakuŗagghiy± hariyam±no eva½ paridevasi -- `mayamevamha {mayamev±mha (ka0)} alakkhik±, maya½ appapuńń±, ye maya½ agocare carimha paravisaye. sacejja maya½ gocare careyy±ma sake pettike visaye, na my±ya½ {na c±ya½ (s²0)}, sakuŗagghi, ala½ abhavissa, yadida½ -- yuddh±y±'ti. `ko pana te, l±pa, gocaro sako pettiko visayo'ti? `yadida½ -- naŖgalakaµµhakaraŗa½ le¹¹uµµh±na'''nti. ``atha kho, bhikkhave, sakuŗagghi sake bale apatthaddh± sake bale asa½vadam±n± {avacam±n± (s²0)} l±pa½ sakuŗa½ pamuńci -- `gaccha kho tva½, l±pa, tatrapi me gantv± na mokkhas²'''ti.

``atha kho, bhikkhave, l±po sakuŗo naŖgalakaµµhakaraŗa½ le¹¹uµµh±na½ gantv± mahanta½ le¹¹u½ abhiruhitv± sakuŗagghi½ vadam±no aµµh±si -- `ehi kho d±ni me, sakuŗagghi, ehi kho d±ni me, sakuŗaggh²'ti. atha kho s±, bhikkhave, sakuŗagghi sake bale apatthaddh± sake bale asa½vadam±n± ubho pakkhe sannayha {sandh±ya (s²0 sy±0)} l±pa½ sakuŗa½ sahas± ajjhappatt±. yad± kho, bhikkhave, ańń±si l±po sakuŗo `bahu±gato kho my±ya½ sakuŗaggh²'ti, atha tasseva le¹¹ussa antara½ paccup±di. atha kho, bhikkhave, sakuŗagghi tattheva ura½ paccat±¼esi. evańhi ta½ {eva½ heta½ (s²0)}, bhikkhave, hoti yo agocare carati paravisaye.

``tasm±tiha, bhikkhave, m± agocare carittha paravisaye. agocare, bhikkhave, carata½ paravisaye lacchati m±ro ot±ra½, lacchati m±ro ±rammaŗa½. ko ca, bhikkhave, bhikkhuno agocaro paravisayo? yadida½ -- pańca k±maguŗ±. katame pańca? cakkhuvińńeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotavińńeyy± sadd±...pe0... gh±navińńeyy± gandh±... jivh±vińńeyy± ras±... k±yavińńeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y± -- aya½, bhikkhave, bhikkhuno agocaro paravisayo.

``gocare, bhikkhave, caratha sake pettike visaye. gocare, bhikkhave, carata½ sake pettike visaye na lacchati m±ro ot±ra½, na lacchati m±ro ±rammaŗa½. ko ca, bhikkhave, bhikkhuno gocaro sako pettiko visayo? yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- aya½, bhikkhave, bhikkhuno gocaro sako pettiko visayo''ti. chaµµha½.

7. makkaµasutta½

373. ``atthi, bhikkhave, himavato pabbatar±jassa dugg± visam± des±, yattha neva makkaµ±na½ c±r² na manuss±na½. atthi, bhikkhave, himavato pabbatar±jassa dugg± visam± des±, yattha makkaµ±nańhi kho c±r², na manuss±na½. atthi, bhikkhave, himavato pabbatar±jassa sam± bh³mibh±g± ramaŗ²y±, yattha makkaµ±nańceva c±r² manuss±nańca. tatra, bhikkhave, ludd± makkaµav²th²su lepa½ o¹¹enti makkaµ±na½ b±dhan±ya.

``tatra, bhikkhave, ye te makkaµ± ab±laj±tik± alolaj±tik±, te ta½ lepa½ disv± ±rak± parivajjanti. yo pana so hoti makkaµo b±laj±tiko lolaj±tiko, so ta½ lepa½ upasaŖkamitv± hatthena gaŗh±ti. so tattha bajjhati. `hattha½ mocess±m²'ti dutiyena hatthena gaŗh±ti. so tattha bajjhati. `ubho hatthe mocess±m²'ti p±dena gaŗh±ti. so tattha bajjhati. `ubho hatthe mocess±mi p±dańc±'ti dutiyena p±dena gaŗh±ti. so tattha bajjhati. `ubho hatthe mocess±mi p±de c±'ti tuŗ¹ena gaŗh±ti. so tattha bajjhati. evańhi so, bhikkhave, makkaµo pańco¹¹ito thuna½ seti anaya½ ±panno byasana½ ±panno yath±k±makaraŗ²yo luddassa. tamena½, bhikkhave, luddo vijjhitv± tasmi½yeva kaµµhakataŖg±re {tasmi½yeva makkaµa½ uddharitv± (s²0 sy±0)} avassajjetv± yena k±ma½ pakkamati. eva½ so ta½, bhikkhave, hoti yo agocare carati paravisaye.

``tasm±tiha, bhikkhave, m± agocare carittha paravisaye. agocare, bhikkhave, carata½ paravisaye lacchati m±ro ot±ra½, lacchati m±ro ±rammaŗa½. ko ca, bhikkhave, bhikkhuno agocaro paravisayo? yadida½ -- pańca k±maguŗ±. katame pańca? cakkhuvińńeyy± r³p± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±, sotavińńeyy± sadd±...pe0... gh±navińńeyy± gandh±... jivh±vińńeyy± ras±... k±yavińńeyy± phoµµhabb± iµµh± kant± man±p± piyar³p± k±m³pasa½hit± rajan²y±. aya½, bhikkhave, bhikkhuno agocaro paravisayo.

``gocare, bhikkhave, caratha sake pettike visaye. gocare, bhikkhave , carata½ sake pettike visaye na lacchati m±ro ot±ra½, na lacchati m±ro ±rammaŗa½. ko ca, bhikkhave, bhikkhuno gocaro sako pettiko visayo? yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±. katame catt±ro ? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. aya½, bhikkhave, bhikkhuno gocaro sako pettiko visayo''ti. sattama½.

8. s³dasutta½

374. ``seyyath±pi, bhikkhave, b±lo abyatto akusalo s³do r±j±na½ v± r±jamah±matta½ v± {r±jamah±matt±na½ v± (s²0)} n±naccayehi s³pehi paccupaµµhito assa -- ambilaggehipi, tittakaggehipi, kaµukaggehipi, madhuraggehipi, kh±rikehipi, akh±rikehipi, loŗikehipi, aloŗikehipi.

``sa kho so, bhikkhave, b±lo abyatto akusalo s³do sakassa bhattu nimitta½ na uggaŗh±ti -- `ida½ v± me ajja bhattu s³peyya½ ruccati, imassa v± abhiharati, imassa v± bahu½ gaŗh±ti, imassa v± vaŗŗa½ bh±sati. ambilagga½ v± me ajja bhattu s³peyya½ ruccati , ambilaggassa v± abhiharati, ambilaggassa v± bahu½ gaŗh±ti, ambilaggassa v± vaŗŗa½ bh±sati. tittakagga½ v± me ajja... kaµukagga½ v± me ajja... madhuragga½ v± me ajja... kh±rika½ v± me ajja... akh±rika½ v± me ajja... loŗika½ v± me ajja... aloŗika½ v± me ajja bhattu s³peyya½ ruccati, aloŗikassa v± abhiharati, aloŗikassa v± bahu½ gaŗh±ti, aloŗikassa v± vaŗŗa½ bh±sat²'''ti.

``sa kho so, bhikkhave, b±lo abyatto akusalo s³do na ceva l±bh² hoti acch±danassa, na l±bh² vetanassa, na l±bh² abhih±r±na½. ta½ kissa hetu? tath± hi so, bhikkhave, b±lo abyatto akusalo s³do sakassa bhattu nimitta½ na uggaŗh±ti. evameva kho, bhikkhave, idhekacco b±lo abyatto akusalo bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa k±ye k±y±nupassino viharato citta½ na sam±dhiyati, upakkiles± na pah²yanti. so ta½ nimitta½ na uggaŗh±ti. vedan±su vedan±nupass² viharati...pe0... citte citt±nupass² viharati ...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa dhammesu dhamm±nupassino viharato citta½ na sam±dhiyati, upakkiles± na pah²yanti. so ta½ nimitta½ na uggaŗh±ti.

``sa kho so, bhikkhave, b±lo abyatto akusalo bhikkhu na ceva l±bh² hoti diµµheva dhamme sukhavih±r±na½, na l±bh² satisampajańńassa . ta½ kissa hetu? tath± hi so, bhikkhave, b±lo abyatto akusalo bhikkhu sakassa cittassa nimitta½ na uggaŗh±ti.

``seyyath±pi, bhikkhave, paŗ¹ito byatto kusalo s³do r±j±na½ v± r±jamah±matta½ v± n±naccayehi s³pehi paccupaµµhito assa -- ambilaggehipi, tittakaggehipi, kaµukaggehipi, madhuraggehipi, kh±rikehipi, akh±rikehipi, loŗikehipi, aloŗikehipi.

``sa kho so, bhikkhave, paŗ¹ito byatto kusalo s³do sakassa bhattu nimitta½ uggaŗh±ti -- `ida½ v± me ajja bhattu s³peyya½ ruccati, imassa v± abhiharati, imassa v± bahu½ gaŗh±ti, imassa v± vaŗŗa½ bh±sati. ambilagga½ v± me ajja bhattu s³peyya½ ruccati , ambilaggassa v± abhiharati, ambilaggassa v± bahu½ gaŗh±ti, ambilaggassa v± vaŗŗa½ bh±sati. tittakagga½ v± me ajja... kaµukagga½ v± me ajja... madhuragga½ v± me ajja... kh±rika½ v± me ajja... akh±rika½ v± me ajja... loŗika½ v± me ajja... aloŗika½ v± me ajja bhattu s³peyya½ ruccati, aloŗikassa v± abhiharati, aloŗikassa v± bahu½ gaŗh±ti, aloŗikassa v± vaŗŗa½ bh±sat²'''ti.

``sa kho so, bhikkhave, paŗ¹ito byatto kusalo s³do l±bh² ceva hoti acch±danassa, l±bh² vetanassa, l±bh² abhih±r±na½. ta½ kissa hetu? tath± hi so, bhikkhave, paŗ¹ito byatto kusalo s³do sakassa bhattu nimitta½ uggaŗh±ti. evameva kho, bhikkhave, idhekacco paŗ¹ito byatto kusalo bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa k±ye k±y±nupassino viharato citta½ sam±dhiyati, upakkiles± pah²yanti . so ta½ nimitta½ uggaŗh±ti. vedan±su vedan±nupass² viharati...pe0... citte citt±nupass² viharati...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa dhammesu dhamm±nupassino viharato citta½ sam±dhiyati, upakkiles± pah²yanti. so ta½ nimitta½ uggaŗh±ti.

``sa kho so, bhikkhave, paŗ¹ito byatto kusalo bhikkhu l±bh² ceva hoti diµµheva dhamme sukhavih±r±na½, l±bh² hoti satisampajańńassa. ta½ kissa hetu? tath± hi so, bhikkhave, paŗ¹ito byatto kusalo bhikkhu sakassa cittassa nimitta½ uggaŗh±t²''ti. aµµhama½.

9. gil±nasutta½

375. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati ve¼uvag±make {beluvag±make (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``etha tumhe, bhikkhave, samant± ves±liy± yath±mitta½ yath±sandiµµha½ yath±sambhatta½ vassa½ upetha. idhev±ha½ ve¼uvag±make vassa½ upagacch±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paµissutv± samant± ves±liy± yath±mitta½ yath±sandiµµha½ yath±sambhatta½ vassa½ upagacchu½. bhagav± pana tattheva ve¼uvag±make vassa½ upagacchi {upagańchi (s²0 p²0)}.

atha kho bhagavato vass³pagatassa kharo ±b±dho uppajji, b±¼h± vedan± vattanti m±raŗantik±. tatra suda½ bhagav± sato sampaj±no adhiv±sesi avihańńam±no. atha kho bhagavato etadahosi -- ``na kho me ta½ patir³pa½, yoha½ an±mantetv± upaµµh±ke anapaloketv± bhikkhusaŖgha½ parinibb±yeyya½. ya½n³n±ha½ ima½ ±b±dha½ v²riyena paµipaŗ±metv± j²vitasaŖkh±ra½ adhiµµh±ya vihareyya''nti. atha kho bhagav± ta½ ±b±dha½ v²riyena paµipaŗ±metv± j²vitasaŖkh±ra½ adhiµµh±ya vih±si. (atha kho bhagavato so ±b±dho paµippassambhi) {( ) d²0 ni0 2.164 dissati}.

atha kho bhagav± gil±n± vuµµhito {gil±navuµµhito (saddan²ti)} aciravuµµhito gelańń± vih±r± nikkhamitv± vih±rapacch±y±ya½ {vih±rapacch±ch±y±ya½ (bah³su)} pańńatte ±sane nis²di. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``diµµho me, bhante, bhagavato ph±su; diµµha½, bhante, bhagavato khaman²ya½; diµµha½, bhante, bhagavato y±pan²ya½. api ca me, bhante, madhurakaj±to viya k±yo, dis±pi me na pakkh±yanti, dhamm±pi ma½ nappaµibhanti bhagavato gelańńena. api ca me, bhante, ahosi k±cideva ass±samatt± -- `na t±va bhagav± parinibb±yissati, na y±va bhagav± bhikkhusaŖgha½ ±rabbha kińcideva ud±harat²'''ti.

``ki½ pana d±ni, ±nanda, bhikkhusaŖgho mayi pacc±s²sati {pacc±si½sati (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}? desito, ±nanda, may± dhammo anantara½ ab±hira½ karitv±. natth±nanda, tath±gatassa dhammesu ±cariyamuµµhi. yassa n³na, ±nanda, evamassa -- `aha½ bhikkhusaŖgha½ parihariss±m²'ti v±, `mamuddesiko bhikkhusaŖgho'ti v±, so n³na, ±nanda, bhikkhusaŖgha½ ±rabbha kińcideva ud±hareyya. tath±gatassa kho, ±nanda, na eva½ hoti -- `aha½ bhikkhusaŖgha½ parihariss±m²'ti v± , `mamuddesiko bhikkhusaŖgho'ti v±. sa ki½ {so n³na (s²0 p²0)}, ±nanda, tath±gato bhikkhusaŖgha½ ±rabbha kińcideva ud±harissati! etarahi kho pan±ha½, ±nanda, jiŗŗo vuddho mahallako addhagato vayoanuppatto. ±s²tiko me vayo vattati. seyyath±pi, ±nanda, jajjarasakaµa½ {jarasakaµa½ (sabbattha)} ve¼amissakena {vegamissakena (s²0), ve¼umissakena (sy±0 ka½0), vedhamissakena (p²0 ka0), vekhamissakena (ka0)} y±peti; evameva kho, ±nanda, vedhamissakena mańńe tath±gatassa k±yo y±peti.

``yasmi½ , ±nanda, samaye tath±gato sabbanimitt±na½ amanasik±r± ekacc±na½ vedan±na½ nirodh± animitta½ cetosam±dhi½ upasampajja viharati, ph±sutaro {ph±sutara½ (sabbattha)}, ±nanda, tasmi½ samaye tath±gatassa k±yo hoti {tath±gatassa hoti (bah³su)}. tasm±tih±nanda, attad²p± viharatha attasaraŗ± anańńasaraŗ±, dhammad²p± dhammasaraŗ± anańńasaraŗ±.

``kathańc±nanda, bhikkhu attad²po viharati attasaraŗo anańńasaraŗo, dhammad²po dhammasaraŗo anańńasaraŗo? idh±nanda, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, ±nanda, bhikkhu attad²po viharati attasaraŗo anańńasaraŗo, dhammad²po dhammasaraŗo anańńasaraŗo. ye hi keci, ±nanda, etarahi v± mamaccaye v± attad²p± viharissanti attasaraŗ± anańńasaraŗ±, dhammad²p± dhammasaraŗ± anańńasaraŗ± ; tamatagge mete, ±nanda, bhikkh³ bhavissanti ye keci sikkh±k±m±''ti. navama½.

10. bhikkhunupassayasutta½

376. atha kho ±yasm± ±nando pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena ańńataro bhikkhunupassayo tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. atha kho sambahul± bhikkhuniyo yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho t± bhikkhuniyo ±yasmanta½ ±nanda½ etadavocu½ --

``idha, bhante ±nanda, sambahul± bhikkhuniyo cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt± {supaµµhitacitt± (s²0 p²0 ka0)} viharantiyo u¼±ra½ pubben±para½ visesa½ sańj±nant²''ti {sampaj±nant²ti (ka0)}. ``evameta½ , bhaginiyo, evameta½, bhaginiyo! yo hi koci, bhaginiyo, bhikkhu v± bhikkhun² v± cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto viharati, tasseta½ p±µikaŖkha½ -- `u¼±ra½ pubben±para½ visesa½ sańj±nissat²'''ti.

atha kho ±yasm± ±nando t± bhikkhuniyo dhammiy± kath±ya sandassetv± sam±dapetv± samuttejetv± sampaha½setv± uµµh±y±san± pakk±mi. atha kho ±yasm± ±nando s±vatthiya½ piŗ¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkanto yena bhagav± tenupasaŖkami½; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca --

``idh±ha½, bhante, pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena ańńataro bhikkhunupassayo tenupasaŖkami½; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di½. atha kho, bhante, sambahul± bhikkhuniyo yen±ha½ tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ma½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho, bhante, t± bhikkhuniyo ma½ etadavocu½ -- `idha, bhante ±nanda, sambahul± bhikkhuniyo cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt± viharantiyo u¼±ra½ pubben±para½ visesa½ sańj±nant²'ti. eva½ vutt±ha½, bhante, t± bhikkhuniyo etadavoca½ -- `evameta½, bhaginiyo, evameta½, bhaginiyo! yo hi koci, bhaginiyo, bhikkhu v± bhikkhun² v± cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto viharati, tasseta½ p±µikaŖkha½ -- u¼±ra½ pubben±para½ visesa½ sańj±nissat²'''ti.

``evameta½, ±nanda, evameta½, ±nanda! yo hi koci, ±nanda, bhikkhu v± bhikkhun² v± cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto viharati, tasseta½ p±µikaŖkha½ -- `u¼±ra½ pubben±para½ visesa½ sańj±nissati''' {sańj±nissat²ti (bah³su)}.

``katamesu cat³su? idh±nanda, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa k±ye k±y±nupassino viharato k±y±rammaŗo v± uppajjati k±yasmi½ pari¼±ho, cetaso v± l²natta½, bahiddh± v± citta½ vikkhipati. ten±nanda {tenah±nanda (s²0)}, bhikkhun± kismińcideva pas±dan²ye nimitte citta½ paŗidahitabba½. tassa kismińcideva pas±dan²ye nimitte citta½ paŗidahato p±mojja½ j±yati. pamuditassa p²ti j±yati. p²timanassa k±yo passambhati. passaddhak±yo sukha½ vedayati {vediyati (s²0)}. sukhino citta½ sam±dhiyati. so iti paµisańcikkhati -- `yassa khv±ha½ atth±ya citta½ paŗidahi½, so me attho abhinipphanno. handa, d±ni paµisa½har±m²'ti. so paµisa½harati ceva na ca vitakketi na ca vic±reti. `avitakkomhi avic±ro, ajjhatta½ satim± sukhamasm²'ti paj±n±ti''.

``puna capara½, ±nanda, bhikkhu vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa dhammesu dhamm±nupassino viharato dhamm±rammaŗo v± uppajjati k±yasmi½ pari¼±ho, cetaso v± l²natta½, bahiddh± v± citta½ vikkhipati. ten±nanda, bhikkhun± kismińcideva pas±dan²ye nimitte citta½ paŗidahitabba½. tassa kismińcideva pas±dan²ye nimitte citta½ paŗidahato p±mojja½ j±yati . pamuditassa p²ti j±yati. p²timanassa k±yo passambhati. passaddhak±yo sukha½ vedayati. sukhino citta½ sam±dhiyati. so iti paµisańcikkhati -- `yassa khv±ha½ atth±ya citta½ paŗidahi½, so me attho abhinipphanno. handa, d±ni paµisa½har±m²'ti. so paµisa½harati ceva na ca vitakketi na ca vic±reti. `avitakkomhi avic±ro, ajjhatta½ satim± sukhamasm²'ti paj±n±ti. eva½ kho, ±nanda, paŗidh±ya bh±van± hoti.

``kathańc±nanda , appaŗidh±ya bh±van± hoti? bahiddh± , ±nanda, bhikkhu citta½ appaŗidh±ya `appaŗihita½ me bahiddh± citta'nti paj±n±ti. atha pacch±pure `asa½khitta½ vimutta½ appaŗihita'nti paj±n±ti. atha ca pana `k±ye k±y±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim± sukhamasm²'ti paj±n±ti. bahiddh±, ±nanda, bhikkhu citta½ appaŗidh±ya `appaŗihita½ me bahiddh± citta'nti paj±n±ti. atha pacch±pure `asa½khitta½ vimutta½ appaŗihita'nti paj±n±ti. atha ca pana `vedan±su vedan±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim± sukhamasm²'ti paj±n±ti. bahiddh±, ±nanda, bhikkhu citta½ appaŗidh±ya `appaŗihita½ me bahiddh± citta'nti paj±n±ti. atha pacch±pure `asa½khitta½ vimutta½ appaŗihita'nti paj±n±ti. atha ca pana `citte citt±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim± sukhamasm²'ti paj±n±ti. bahiddh±, ±nanda, bhikkhu citta½ appaŗidh±ya `appaŗihita½ me bahiddh± citta'nti paj±n±ti. atha pacch±pure `asa½khitta½ vimutta½ appaŗihita'nti paj±n±ti. atha ca pana `dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim± sukhamasm²'ti paj±n±ti. eva½ kho, ±nanda, appaŗidh±ya bh±van± hoti.

``iti kho, ±nanda, desit± may± paŗidh±ya bh±van±, desit± appaŗidh±ya bh±van±. ya½, ±nanda, satth±r± karaŗ²ya½ s±vak±na½ hitesin± anukampakena anukampa½ up±d±ya, kata½ vo ta½ may±. et±ni, ±nanda, rukkham³l±ni, et±ni suńń±g±r±ni! jh±yath±nanda, m± pam±dattha; m± pacch± vippaµis±rino ahuvattha! aya½ vo amh±ka½ anus±san²''ti.

idamavoca bhagav±. attamano ±yasm± ±nando bhagavato bh±sita½ abhinand²ti. dasama½.

ambap±livaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

ambap±li sato bhikkhu, s±l± kusalar±si ca.

sakuŗagdhi makkaµo s³do, gil±no bhikkhunupassayoti..

2. n±landavaggo

1. mah±purisasutta½

377. s±vatthinid±na½ . atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ```mah±puriso, mah±puriso'ti, bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, mah±puriso hot²''ti? ``vimuttacittatt± khv±ha½, s±riputta, `mah±puriso'ti vad±mi. avimuttacittatt± `no mah±puriso'ti vad±mi''.

``kathańca, s±riputta, vimuttacitto hoti? idha, s±riputta, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa k±ye k±y±nupassino viharato citta½ virajjati, vimuccati anup±d±ya ±savehi. vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa dhammesu dhamm±nupassino viharato citta½ virajjati, vimuccati anup±d±ya ±savehi. eva½ kho, s±riputta, vimuttacitto hoti. vimuttacittatt± khv±ha½, s±riputta, `mah±puriso'ti vad±mi. avimuttacittatt± `no mah±puriso'ti vad±m²''ti. paµhama½.

2. n±landasutta½

378. eka½ samaya½ bhagav± n±land±ya½ viharati p±v±rikambavane. atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto bhagavanta½ etadavoca -- ``eva½pasanno aha½, bhante, bhagavati! na c±hu, na ca bhavissati, na cetarahi vijjati ańńo samaŗo v± br±hmaŗo v± bhagavat± bhiyyobhińńataro, yadida½ -- sambodhiya''nti. ``u¼±r± kho ty±ya½, s±riputta, ±sabh² v±c± bh±sit±, eka½so gahito, s²han±do nadito -- `eva½pasanno aha½, bhante, bhagavati! na c±hu, na ca bhavissati na cetarahi vijjati ańńo samaŗo v± br±hmaŗo v± bhagavat± bhiyyobhińńataro, yadida½ -- sambodhiya'''nti.

``ki½ nu te, s±riputta, ye te ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, sabbe te bhagavanto cetas± ceto paricca vidit± -- `eva½s²l± te bhagavanto ahesu½' iti v±, `eva½dhamm± te bhagavanto ahesu½' iti v±, `eva½pańń± te bhagavanto ahesu½' iti v±, `eva½vih±rino te bhagavanto ahesu½' iti v±, `eva½vimutt± te bhagavanto ahesu½' iti v±''ti? ``no heta½, bhante''!

``ki½ pana te, s±riputta, ye te bhavissanti an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, sabbe te bhagavanto cetas± ceto paricca vidit± -- `eva½s²l± te bhagavanto bhavissanti' iti v±, `eva½dhamm± te bhagavanto bhavissanti' iti v±, `eva½pańń± te bhagavanto bhavissanti' iti v±, `eva½vih±rino te bhagavanto bhavissanti' iti v±, `eva½vimutt± te bhagavanto bhavissanti' iti v±''ti? ``no heta½, bhante''.

``ki½ pana ty±ha½ {ki½ pana te (s²0)}, s±riputta, etarahi, araha½ samm±sambuddho cetas± ceto paricca vidito -- `eva½s²lo bhagav±' iti v±, `eva½dhammo bhagav±' iti v±, `eva½pańńo bhagav±' iti v±, `eva½vih±r² bhagav±' iti v±, `eva½vimutto bhagav±' iti v±''ti? ``no heta½, bhante''.

``ettha ca te, s±riputta, at²t±n±gatapaccuppannesu arahantesu samm±sambuddhesu cetopariyań±ŗa½ {cetopariy±yań±ŗa½ (bah³su)} natthi. atha kińcarahi ty±ya½, s±riputta, u¼±r± ±sabh² v±c± bh±sit±, eka½so gahito, s²han±do nadito -- `eva½pasanno aha½, bhante, bhagavati! na c±hu, na ca bhavissati, na cetarahi vijjati ańńo samaŗo v± br±hmaŗo v± bhagavat±' bhiyyobhińńataro, yadida½ -- sambodhiya''nti?

``na kho me {na kho me ta½ (sy±0 ka½0 ka0)}, bhante, at²t±n±gatapaccuppannesu arahantesu samm±sambuddhesu cetopariyań±ŗa½ atthi, api ca me dhammanvayo vidito. seyyath±pi, bhante, rańńo paccantima½ nagara½ da¼huddh±pa½ {da¼hudd±pa½ (s²0 p²0 ka0), da¼haddh±pa½ (sy±0 ka½0)} da¼hap±k±ratoraŗa½ ekadv±ra½. tatrassa dov±riko paŗ¹ito byatto medh±v² ańń±t±na½ niv±ret± ń±t±na½ paveset±. so tassa nagarassa samant± anupariy±yapatha½ anukkamam±no na passeyya p±k±rasandhi½ v± p±k±ravivara½ v±, antamaso bi¼±ranikkhamanamattampi. tassa evamassa -- `ye kho keci o¼±rik± p±ŗ± ima½ nagara½ pavisanti v± nikkhamanti v±, sabbe te imin±va dv±rena pavisanti v± nikkhamanti v±'ti. evameva kho me, bhante, dhammanvayo vidito -- `yepi te, bhante, ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, sabbe te bhagavanto pańca n²varaŗe pah±ya, cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe, cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt±, satta bojjhaŖge yath±bh³ta½ bh±vetv±, anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambujjhi½su. yepi te, bhante, bhavissanti an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, sabbe te bhagavanto pańca n²varaŗe pah±ya, cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe, cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt±, satta bojjhaŖge yath±bh³ta½ bh±vetv±, anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambujjhissanti. bhagav±pi, bhante, etarahi araha½ samm±sambuddho pańca n²varaŗe pah±ya, cetaso upakkilese pańń±ya dubbal²karaŗe, cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto, satta bojjhaŖge yath±bh³ta½ bh±vetv±, anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'''ti.

``s±dhu s±dhu, s±riputta! tasm±tiha tva½, s±riputta, ima½ dhammapariy±ya½ abhikkhaŗa½ bh±seyy±si bhikkh³na½ bhikkhun²na½ up±sak±na½ up±sik±na½. yesampi hi, s±riputta, moghapuris±na½ bhavissati tath±gate kaŖkh± v± vimati v±, tesampima½ dhammapariy±ya½ sutv± y± tath±gate kaŖkh± v± vimati v± s± pah²yissat²''ti. dutiya½.

3. cundasutta½

379. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto magadhesu viharati n±lakag±make ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. cundo ca samaŗuddeso ±yasmato s±riputtassa upaµµh±ko hoti.

atha kho ±yasm± s±riputto teneva ±b±dhena parinibb±yi. atha kho cundo samaŗuddeso ±yasmato s±riputtassa pattac²varam±d±ya yena s±vatthi jetavana½ an±thapiŗ¹ikassa ±r±mo yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho cundo samaŗuddeso ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``±yasm±, bhante, s±riputto parinibbuto. idamassa pattac²vara''nti.

``atthi kho ida½, ±vuso cunda, kath±p±bhata½ bhagavanta½ dassan±ya. ±y±m±vuso cunda, yena bhagav± tenupasaŖkamiss±ma; upasaŖkamitv± bhagavato etamattha½ ±rocess±m±''ti. ``eva½, bhante''ti kho cundo samaŗuddeso ±yasmato ±nandassa paccassosi.

atha kho ±yasm± ca ±nando cundo ca samaŗuddeso yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``aya½, bhante, cundo samaŗuddeso evam±ha -- `±yasm±, bhante, s±riputto parinibbuto; idamassa pattac²vara'nti. api ca me, bhante, madhurakaj±to viya k±yo, dis±pi me na pakkh±yanti, dhamm±pi ma½ nappaµibhanti `±yasm± s±riputto parinibbuto'ti sutv±''.

``ki½ nu kho te, ±nanda, s±riputto s²lakkhandha½ v± ±d±ya parinibbuto, sam±dhikkhandha½ v± ±d±ya parinibbuto, pańń±kkhandha½ v± ±d±ya parinibbuto, vimuttikkhandha½ v± ±d±ya parinibbuto, vimuttiń±ŗadassanakkhandha½ v± ±d±ya parinibbuto''ti? ``na ca kho me, bhante, ±yasm± s±riputto s²lakkhandha½ v± ±d±ya parinibbuto, sam±dhikkhandha½ v±...pe0... pańń±kkhandha½ v±... vimuttikkhandha½ v±... vimuttiń±ŗadassanakkhandha½ v± ±d±ya parinibbuto. api ca me, bhante, ±yasm± s±riputto ov±dako ahosi otiŗŗo vińń±pako sandassako sam±dapako samuttejako sampaha½sako, akil±su dhammadesan±ya, anugg±hako sabrahmac±r²na½. ta½ maya½ ±yasmato s±riputtassa dhammoja½ dhammabhoga½ dhamm±nuggaha½ anussar±m±''ti.

``nanu ta½, ±nanda, may± paµikacceva {paµigacceva (s²0 p²0)} akkh±ta½ -- `sabbehi piyehi man±pehi n±n±bh±vo vin±bh±vo ańńath±bh±vo . ta½ kutettha, ±nanda, labbh±! ya½ ta½ j±ta½ bh³ta½ saŖkhata½ palokadhamma½, ta½ vata m± palujj²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. seyyath±pi, ±nanda, mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato yo mahantataro khandho so palujjeyya; evameva kho ±nanda, mahato bhikkhusaŖghassa tiµµhato s±ravato s±riputto parinibbuto. ta½ kutettha, ±nanda, labbh±! ya½ ta½ j±ta½ bh³ta½ saŖkhata½ palokadhamma½, ta½ vata m± palujj²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati. tasm±tih±nanda, attad²p± viharatha attasaraŗ± anańńasaraŗ±, dhammad²p± dhammasaraŗ± anańńasaraŗ±.

``kathańc±nanda, bhikkhu attad²po viharati attasaraŗo anańńasaraŗo, dhammad²po dhammasaraŗo anańńasaraŗo? idh±nanda, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, ±nanda, bhikkhu attad²po viharati attasaraŗo anańńasaraŗo, dhammad²po dhammasaraŗo anańńasaraŗo. ye hi keci, ±nanda, etarahi v± mamaccaye v± attad²p± viharissanti attasaraŗ± anańńasaraŗ±, dhammad²p± dhammasaraŗ± anańńasaraŗ±; tamatagge mete, ±nanda, bhikkh³ bhavissanti ye keci sikkh±k±m±''ti. tatiya½.

4. ukkacelasutta½

380. eka½ samaya½ bhagav± vajj²su viharati ukkacel±ya½ gaŖg±ya nadiy± t²re mahat± bhikkhusaŖghena saddhi½ aciraparinibbutesu s±riputtamoggall±nesu. tena kho pana samayena bhagav± bhikkhusaŖghaparivuto ajjhok±se nisinno hoti.

atha kho bhagav± tuŗh²bh³ta½ bhikkhusaŖgha½ anuviloketv± bhikkh³ ±mantesi -- ``api my±ya½, bhikkhave, paris± suńń± viya kh±yati parinibbutesu s±riputtamoggall±nesu. asuńń± me, bhikkhave, paris± hoti , anapekkh± tassa½ dis±ya½ hoti, yassa½ dis±ya½ s±riputtamoggall±n± viharanti. ye hi te, bhikkhave, ahesu½ at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, tesampi bhagavant±na½ etapparama½yeva s±vakayuga½ {etaparama½yeva (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} ahosi -- seyyath±pi mayha½ s±riputtamoggall±n±. yepi te, bhikkhave, bhavissanti an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh±, tesampi bhagavant±na½ etapparama½yeva s±vakayuga½ bhavissati -- seyyath±pi mayha½ s±riputtamoggall±n±. acchariya½, bhikkhave, s±vak±na½! abbhuta½, bhikkhave, s±vak±na½! satthu ca n±ma s±sanakar± bhavissanti ov±dappaµikar±, catunnańca paris±na½ piy± bhavissanti man±p± garubh±van²y± ca! acchariya½, bhikkhave, tath±gatassa, abbhuta½, bhikkhave, tath±gatassa! evar³pepi n±ma s±vakayuge parinibbute natthi tath±gatassa soko v± paridevo v±! ta½ kutettha, bhikkhave, labbh±! ya½ ta½ j±ta½ bh³ta½ saŖkhata½ palokadhamma½, ta½ vata m± palujj²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. seyyath±pi, bhikkhave, mahato rukkhassa tiµµhato s±ravato ye mahantatar± khandh± te palujjeyyu½; evameva kho, bhikkhave, mahato bhikkhusaŖghassa tiµµhato s±ravato s±riputtamoggall±n± parinibbut±. ta½ kutettha, bhikkhave, labbh±! ya½ ta½ j±ta½ bh³ta½ saŖkhata½ palokadhamma½, ta½ vata m± palujj²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. tasm±tiha, bhikkhave, attad²p± viharatha attasaraŗ± anańńasaraŗ±, dhammad²p± dhammasaraŗ± anańńasaraŗ±.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu attad²po viharati attasaraŗo anańńasaraŗo, dhammad²po dhammasaraŗo anańńasaraŗo? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu attad²po viharati attasaraŗo anańńasaraŗo, dhammad²po dhammasaraŗo anańńasaraŗo. ye hi keci, bhikkhave, etarahi v± mamaccaye v± attad²p± viharissanti attasaraŗ± anańńasaraŗ±, dhammad²p± dhammasaraŗ± anańńasaraŗ±; tamatagge mete, bhikkhave, bhikkh³ bhavissanti ye keci sikkh±k±m±''ti. catuttha½.

5. b±hiyasutta½

381. s±vatthinid±na½ . atha kho ±yasm± b±hiyo yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± b±hiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``s±dhu me, bhante, bhagav± sa½khittena dhamma½ desetu, yamaha½ bhagavato dhamma½ sutv± eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto vihareyya''nti. ``tasm±tiha tva½, b±hiya, ±dimeva visodhehi kusalesu dhammesu. ko c±di kusal±na½ dhamm±na½? s²lańca suvisuddha½, diµµhi ca ujuk±. yato ca kho te, b±hiya, s²lańca suvisuddha½ bhavissati, diµµhi ca ujuk±, tato tva½, b±hiya, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro satipaµµh±ne bh±veyy±si''.

``katame catt±ro? idha, tva½, b±hiya, k±ye k±y±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. yato kho tva½, b±hiya, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ime catt±ro satipaµµh±ne eva½ bh±vessasi, tato tuyha½, b±hiya, y± ratti v± divaso v± ±gamissati, vuddhiyeva p±µikaŖkh± kusalesu dhammesu, no parih±n²''ti.

atha kho ±yasm± b±hiyo bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiŗa½ katv± pakk±mi. atha kho ±yasm± b±hiyo eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva -- yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ -- brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja vih±si . ``kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±''ti abbhańń±si. ańńataro ca pan±yasm± b±hiyo arahata½ ahos²ti. pańcama½.

6. uttiyasutta½

382. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasm± uttiyo yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho ±yasm± uttiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``s±dhu me, bhante, bhagav± sa½khittena dhamma½ desetu, yamaha½ bhagavato dhamma½ sutv± eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto vihareyya''nti. ``tasm±tiha tva½, uttiya, ±dimeva visodhehi kusalesu dhammesu. ko c±di kusal±na½ dhamm±na½? s²lańca suvisuddha½, diµµhi ca ujuk±. yato ca kho te, uttiya, s²lańca suvisuddha½ bhavissati, diµµhi ca ujuk±, tato tva½, uttiya, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro satipaµµh±ne bh±veyy±si''.

``katame catt±ro? idha tva½, uttiya, k±ye k±y±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. yato kho tva½, uttiya, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ime catt±ro satipaµµh±ne eva½ bh±vessasi, tato tva½, uttiya, gamissasi maccudheyyassa p±ra''nti.

atha kho ±yasm± uttiyo bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiŗa½ katv± pakk±mi. atha kho ±yasm± uttiyo eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva -- yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ -- brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja vih±si. ``kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±''ti abbhańń±si. ańńataro ca pan±yasm± uttiyo arahata½ ahos²ti. chaµµha½.

7. ariyasutta½

383. ``catt±rome , bhikkhave, satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± ariy± niyy±nik± niyyanti takkarassa samm± dukkhakkhay±ya. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ime kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± ariy± niyy±nik± niyyanti takkarassa samm± dukkhakkhay±y±''ti. sattama½.

8. brahmasutta½

384. eka½ samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerańjar±ya t²re ajap±lanigrodhe paµham±bhisambuddho. atha kho bhagavato rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``ek±yano aya½ maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''.

``katame catt±ro? k±ye v± bhikkhu k±y±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su v± bhikkhu...pe0... citte v± bhikkhu...pe0... dhammesu v± bhikkhu dhamm±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ek±yano aya½ maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''ti.

atha kho brahm± sahampati bhagavato cetas± cetoparivitakkamańń±ya -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya, evameva -- brahmaloke antarahito bhagavato purato p±turahosi. atha kho brahm± sahampati eka½sa½ uttar±saŖga½ karitv± yena bhagav± tenańjali½ paŗ±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``evameta½, bhagav±, evameta½, sugata! ek±yano aya½, bhante, maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±'' .

``katame catt±ro? k±ye v±, bhante, bhikkhu k±y±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim± , vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su v±, bhante, bhikkhu...pe0... citte v±, bhante, bhikkhu...pe0... dhammesu v±, bhante, bhikkhu dhamm±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ek±yano aya½, bhante, maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''ti.

idamavoca brahm± sahampati. ida½ vatv± ath±para½ etadavoca --

``ek±yana½ j±tikhayantadass², magga½ paj±n±ti hit±nukamp².

etena maggena tari½su pubbe, tarissanti ye ca taranti ogha''nti.. aµµhama½.

9. sedakasutta½

385. eka½ samaya½ bhagav± sumbhesu viharati sedaka½ n±ma sumbh±na½ nigamo. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bh³tapubba½, bhikkhave, caŗ¹±lava½siko caŗ¹±lava½sa½ uss±petv± medakath±lika½ antev±si½ ±mantesi -- `ehi tva½, samma medakath±like, caŗ¹±lava½sa½ abhiruhitv± mama uparikhandhe tiµµh±h²'ti. `eva½, ±cariy±'ti kho, bhikkhave, medakath±lik± antev±s² caŗ¹±lava½sikassa paµissutv± caŗ¹±lava½sa½ abhiruhitv± ±cariyassa uparikhandhe aµµh±si. atha kho, bhikkhave, caŗ¹±lava½siko medakath±lika½ antev±si½ etadavoca -- `tva½, samma medakath±like, mama½ rakkha, aha½ ta½ rakkhiss±mi. eva½ maya½ ańńamańńa½ gutt± ańńamańńa½ rakkhit± sipp±ni ceva dassess±ma, l±bhańca {l±bhe ca (s²0)} lacch±ma, sotthin± ca caŗ¹±lava½s± orohiss±m±'ti. eva½ vutte, bhikkhave, medakath±lik± antev±s² caŗ¹±lava½sika½ etadavoca -- `na kho paneta½, ±cariya, eva½ bhavissati. tva½, ±cariya, att±na½ rakkha, aha½ att±na½ rakkhiss±mi. eva½ maya½ attagutt± attarakkhit± sipp±ni ceva dassess±ma, l±bhańca lacch±ma, sotthin± ca caŗ¹±lava½s± orohiss±m±'''ti. ``so tattha ń±yo''ti bhagav± etadavoca, ``yath± medakath±lik± antev±s² ±cariya½ avoca. att±na½, bhikkhave, rakkhiss±m²ti satipaµµh±na½ sevitabba½; para½ rakkhiss±m²ti satipaµµh±na½ sevitabba½. att±na½, bhikkhave, rakkhanto para½ rakkhati, para½ rakkhanto att±na½ rakkhati''.

``kathańca , bhikkhave, att±na½ rakkhanto para½ rakkhati? ±sevan±ya, bh±van±ya, bahul²kammena -- eva½ kho, bhikkhave, att±na½ rakkhanto para½ rakkhati. kathańca, bhikkhave, para½ rakkhanto att±na½ rakkhati? khantiy±, avihi½s±ya, mettacittat±ya, anudayat±ya -- eva½ kho, bhikkhave, para½ rakkhanto att±na½ rakkhati. att±na½, bhikkhave, rakkhiss±m²ti satipaµµh±na½ sevitabba½; para½ rakkhiss±m²ti satipaµµh±na½ sevitabba½. att±na½, bhikkhave, rakkhanto para½ rakkhati, para½ rakkhanto att±na½ rakkhat²''ti. navama½.

10. janapadakaly±ŗ²sutta½

386. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sumbhesu viharati sedaka½ n±ma sumbh±na½ nigamo. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``seyyath±pi, bhikkhave, `janapadakaly±ŗ², janapadakaly±ŗ²'ti kho, bhikkhave, mah±janak±yo sannipateyya. `s± kho panassa janapadakaly±ŗ² paramap±s±vin² nacce, paramap±s±vin² g²te. janapadakaly±ŗ² naccati g±yat²'ti kho, bhikkhave, bhiyyosomatt±ya mah±janak±yo sannipateyya. atha puriso ±gaccheyya j²vituk±mo amarituk±mo sukhak±mo dukkhappaµik³lo. tamena½ eva½ vadeyya -- `aya½ te, ambho purisa, samatittiko telapatto antarena ca mah±samajja½ antarena ca janapadakaly±ŗiy± pariharitabbo. puriso ca te ukkhitt±siko piµµhito piµµhito anubandhissati. yattheva na½ thokampi cha¹¹essati tattheva te siro p±tessat²'ti. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, api nu so puriso amu½ telapatta½ amanasikaritv± bahiddh± pam±da½ ±hareyy±''ti? ``no heta½, bhante''.

``upam± kho my±ya½, bhikkhave, kat± atthassa vińń±pan±ya. aya½ cevettha attho -- samatittiko telapattoti kho, bhikkhave, k±yagat±ya eta½ satiy± adhivacana½. tasm±tiha, bhikkhave, eva½ sikkhitabba½ -- `k±yagat± sati no bh±vit± bhavissati bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±'ti. evańhi kho, bhikkhave, sikkhitabba''nti. dasama½.

n±landavaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

mah±puriso n±landa½, cundo celańca b±hiyo.

uttiyo ariyo brahm±, sedaka½ janapadena c±ti..

3. s²laµµhitivaggo

1. s²lasutta½

387. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ ±yasm± ca ±nando ±yasm± ca bhaddo p±µaliputte viharanti kukkuµ±r±me. atha kho ±yasm± bhaddo s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± bhaddo ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``y±nim±ni, ±vuso ±nanda, kusal±ni s²l±ni vutt±ni bhagavat±, im±ni kusal±ni s²l±ni kimatthiy±ni vutt±ni bhagavat±''ti?

``s±dhu s±dhu, ±vuso bhadda! bhaddako kho te, ±vuso bhadda, ummaŖgo {ummaggo (s²0 sy±0 ka½0)}, bhaddaka½ paµibh±na½, kaly±ŗ² paripucch±. evańhi tva½, ±vuso bhadda, pucchasi -- `y±nim±ni ±vuso ±nanda, kusal±ni s²l±ni vutt±ni bhagavat±, im±ni kusal±ni s²l±ni kimatthiy±ni vutt±ni bhagavat±'''ti? ``evam±vuso''ti. ``y±nim±ni, ±vuso bhadda, kusal±ni s²l±ni vutt±ni bhagavat±, im±ni kusal±ni s²l±ni y±vadeva catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±ya vutt±ni bhagavat±''.

``katamesa½ catunna½? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ ; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. y±nim±ni , ±vuso bhadda, kusal±ni s²l±ni vutt±ni bhagavat±, im±ni kusal±ni s²l±ni y±vadeva imesa½ catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±ya vutt±ni bhagavat±''ti. paµhama½.

2. ciraµµhitisutta½

388. ta½yeva nid±na½. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± bhaddo ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``ko nu kho, ±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena tath±gate parinibbute saddhammo na ciraµµhitiko hoti? ko pan±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena tath±gate parinibbute saddhammo ciraµµhitiko hot²''ti?

``s±dhu s±dhu, ±vuso bhadda! bhaddako kho te, ±vuso bhadda, ummaŖgo, bhaddaka½ paµibh±na½, kaly±ŗ² paripucch±. evańhi tva½, ±vuso bhadda, pucchasi -- `ko nu kho, ±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena tath±gate parinibbute saddhammo na ciraµµhitiko hoti? ko pan±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena tath±gate parinibbute saddhammo ciraµµhitiko hot²'''ti? ``evam±vuso''ti. ``catunna½ kho, ±vuso, satipaµµh±n±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo na ciraµµhitiko hoti. catunnańca kho, ±vuso, satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo ciraµµhitiko hoti''.

``katamesa½ catunna½? idh±vuso , bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo na ciraµµhitiko hoti. imesańca kho, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo ciraµµhitiko hot²''ti. dutiya½.

3. parih±nasutta½

389. eka½ samaya½ ±yasm± ca ±nando ±yasm± ca bhaddo p±µaliputte viharanti kukkuµ±r±me. atha kho ±yasm± bhaddo s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± bhaddo ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``ko nu kho, ±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena saddhammaparih±na½ hoti? ko nu kho, ±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena saddhammaaparih±na½ hot²''ti?

``s±dhu s±dhu, ±vuso bhadda! bhaddako kho te, ±vuso bhadda, ummaŖgo, bhaddaka½ paµibh±na½, kaly±ŗ² paripucch±. evańhi tva½, ±vuso bhadda, pucchasi -- `ko nu kho, ±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena saddhammaparih±na½ hoti? ko pan±vuso ±nanda, hetu, ko paccayo yena saddhammaaparih±na½ hot²'''ti? ``evam±vuso''ti. ``catunna½ kho, ±vuso , satipaµµh±n±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± saddhammaparih±na½ hoti. catunnańca kho, ±vuso, satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± saddhammaaparih±na½ hoti''.

``katamesa½ catunna½? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± saddhammaparih±na½ hoti. imesańca kho, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± saddhammaaparih±na½ hot²''ti. tatiya½.

4. suddhasutta½

390. s±vatthinid±na½. ``catt±rome, bhikkhave, satipaµµh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su ...pe0... citte ...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ime kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n±''ti. catuttha½.

5. ańńatarabr±hmaŗasutta½

391. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. atha kho ańńataro br±hmaŗo yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so br±hmaŗo bhagavanta½ etadavoca -- ``ko nu kho, bho gotama, hetu, ko paccayo yena tath±gate parinibbute saddhammo na ciraµµhitiko hoti? ko pana, bho gotama, hetu, ko paccayo yena tath±gate parinibbute saddhammo ciraµµhitiko hot²''ti?

``catunna½ kho, br±hmaŗa, satipaµµh±n±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo na ciraµµhitiko hoti. catunnańca kho, br±hmaŗa, satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo ciraµµhitiko hoti.

``katamesa½ catunna½? idha, br±hmaŗa, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, br±hmaŗa, catunna½ satipaµµh±n±na½ abh±vitatt± abahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo na ciraµµhitiko hoti. imesańca kho, br±hmaŗa, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gate parinibbute saddhammo ciraµµhitiko hot²''ti.

eva½ vutte so br±hmaŗo bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkanta½ , bho gotama...pe0... up±saka½ ma½ bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ŗupeta½ saraŗa½ gata''nti. pańcama½.

6. padesasutta½

392. eka½ samaya½ ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±moggall±no ±yasm± ca anuruddho s±kete viharanti kaŗ¹ak²vane {kaŗµak²vane (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. atha kho ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±moggall±no s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhit± yen±yasm± aniruddho tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmat± anuruddhena saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ```sekho, sekho'ti {sekkho sekkhoti (sy±0 ka½0)}, ±vuso anuruddha, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, sekho hot²''ti? ``catunna½ kho, ±vuso, satipaµµh±n±na½ padesa½ bh±vitatt± sekho hoti''.

``katamesa½ catunna½? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ padesa½ bh±vitatt± sekho hot²''ti. chaµµha½.

7. samattasutta½

393. ta½yeva nid±na½. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ```asekho , asekho'ti, ±vuso anuruddha, vuccati. kitt±vat± nu kho, ±vuso, asekho hot²''ti? ``catunna½ kho, ±vuso, satipaµµh±n±na½ samatta½ bh±vitatt± asekho hoti''.

``katamesa½ catunna½? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho , ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ samatta½ bh±vitatt± asekho hot²''ti. sattama½.

8. lokasutta½

394. ta½yeva nid±na½. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``katamesa½, ±vuso anuruddha, dhamm±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ {mah±bhińń±ta½ (p²0)} patto''ti? ``catunna½ , ±vuso, satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto''.

``katamesa½ catunna½? idh±ha½, ±vuso, k±ye k±y±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ khv±ha½, ±vuso , catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto. imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± sahassa½ loka½ abhij±n±m²''ti. aµµhama½.

9. siriva¹¹hasutta½

395. eka½ samaya½ ±yasm± ±nando r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena siriva¹¹ho {sir²va¹¹ho (ka0)} gahapati ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho siriva¹¹ho gahapati ańńatara½ purisa½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ambho purisa, yen±yasm± ±nando tenupasaŖkama; upasaŖkamitv± mama vacanena ±yasmato ±nandassa p±de siras± vanda -- `siriva¹¹ho, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so ±yasmato ±nandassa p±de siras± vandat²'ti. evańca vadehi -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± ±nando yena siriva¹¹hassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti. ``eva½, bhante''ti kho so puriso siriva¹¹hassa gahapatissa paµissutv± yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so puriso ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``siriva¹¹ho, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no, so ±yasmato ±nandassa p±de siras± vandati. evańca vadeti -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± ±nando yena siriva¹¹hassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti. adhiv±sesi kho ±yasm± ±nando tuŗh²bh±vena.

atha kho ±yasm± ±nando pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena siriva¹¹hassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. nisajja kho ±yasm± ±nando siriva¹¹ha½ gahapati½ etadavoca -- ``kacci te, gahapati, khaman²ya½ kacci y±pan²ya½, kacci dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ pańń±yati, no abhikkamo''ti? ``na me, bhante, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ pańń±yati, no paµikkamo''ti.

``tasm±tiha te, gahapati, eva½ sikkhitabba½ -- `k±ye k±y±nupass² vihariss±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihariss±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa'nti. evańhi te, gahapati, sikkhitabba''nti.

``yeme, bhante, bhagavat± catt±ro satipaµµh±n± desit± sa½vijjanti, te dhamm± {sa½vijjante ratanadhamm± (s²0)} mayi, ahańca tesu dhammesu sandiss±mi. ahańhi, bhante, k±ye k±y±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. y±ni cim±ni, bhante, bhagavat± pańcorambh±giy±ni sa½yojan±ni desit±ni, n±ha½, bhante, tesa½ kińci attani appah²na½ samanupass±m²''ti. ``l±bh± te, gahapati, suladdha½ te, gahapati! an±g±miphala½ tay±, gahapati, by±kata''nti. navama½.

10. m±nadinnasutta½

396. ta½yeva nid±na½. tena kho pana samayena m±nadinno gahapati ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho m±nadinno gahapati ańńatara½ purisa½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ambho purisa...pe0... na me, bhante, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ pańń±yati, no paµikkamoti. evar³p±ya c±ha½, bhante, dukkh±ya vedan±ya phuµµho sam±no k±ye k±y±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. y±ni cim±ni, bhante, bhagavat± pańcorambh±giy±ni sa½yojan±ni desit±ni, n±ha½, bhante, tesa½ kińci attani appah²na½ samanupass±m²''ti. ``l±bh± te, gahapati, suladdha½ te, gahapati! an±g±miphala½ tay±, gahapati, by±kata''nti. dasama½.

s²laµµhitivaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

s²la½ µhiti parih±na½, suddha½ br±hmaŗapadesa½.

samatta½ loko siriva¹¹ho, m±nadinnena te das±ti..

4. ananussutavaggo

1. ananussutasutta½

397. s±vatthinid±na½ . ```aya½ k±ye k±y±nupassan±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `s± kho pan±ya½ k±ye k±y±nupassan± bh±vetabb±'ti me, bhikkhave...pe0... bh±vit±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di''.

```aya½ vedan±su vedan±nupassan±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `s± kho pan±ya½ vedan±su vedan±nupassan± bh±vetabb±'ti me, bhikkhave...pe0... bh±vit±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```aya½ citte citt±nupassan±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `s± kho pan±ya½ citte citt±nupassan± bh±vetabb±'ti me, bhikkhave...pe0... bh±vit±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```aya½ dhammesu dhamm±nupassan±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `s± kho pan±ya½ dhammesu dhamm±nupassan± bh±vetabb±'ti me, bhikkhave...pe0... bh±vit±'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±d²''ti. paµhama½.

2. vir±gasutta½

398. ``catt±rome, bhikkhave, satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti.

``katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ime kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattant²''ti. dutiya½.

3. viraddhasutta½

399. ``yesa½ kesańci, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo {ariyo aµµhaŖkiko maggo (ka0) imasmi½ yeva sutte dissati aµµhaŖgikotipada½, na pan±ńńattha iddhip±da anuruddh±d²su} samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m².

``katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. yesa½ kesańci , bhikkhave, ime catt±ro satipaµµh±n± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, ime catt±ro satipaµµh±n± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m²''ti. tatiya½.

4. bh±vitasutta½

400. ``catt±rome, bhikkhave, satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattanti.

``katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ime kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattant²''ti. catuttha½.

5. satisutta½

401. s±vatthinid±na½. ``sato, bhikkhave, bhikkhu vihareyya sampaj±no. aya½ vo amh±ka½ anus±san²''.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu sato hoti? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ ; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sato hoti.

``kathańca , bhikkhave, bhikkhu sampaj±no hoti? idha, bhikkhave, bhikkhuno vidit± vedan± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti , vidit± abbhattha½ gacchanti. vidit± vitakk± uppajjanti , vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. vidit± sańń± uppajjanti, vidit± upaµµhahanti, vidit± abbhattha½ gacchanti. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sampaj±no hoti. sato, bhikkhave, bhikkhu vihareyya sampaj±no. aya½ vo amh±ka½ anus±san²''ti. pańcama½.

6. ańń±sutta½

402. ``catt±rome, bhikkhave, satipaµµh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ime kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n±. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±''ti. chaµµha½.

7. chandasutta½

403. ``catt±rome, bhikkhave, satipaµµh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa k±ye k±y±nupassino viharato yo k±yasmi½ chando so pah²yati. chandassa pah±n± amata½ sacchikata½ hoti.

``vedan±su vedan±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa vedan±su vedan±nupassino viharato yo vedan±su chando so pah²yati. chandassa pah±n± amata½ sacchikata½ hoti.

``citte citt±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa citte citt±nupassino viharato yo cittamhi chando so pah²yati. chandassa pah±n± amata½ sacchikata½ hoti.

``dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa dhammesu dhamm±nupassino viharato yo dhammesu chando so pah²yati. chandassa pah±n± amata½ sacchikata½ hot²''ti. sattama½.

8. parińń±tasutta½

404. ``catt±rome, bhikkhave, satipaµµh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa k±ye k±y±nupassino viharato k±yo parińń±to hoti. k±yassa parińń±tatt± amata½ sacchikata½ hoti.

``vedan±su vedan±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa vedan±su vedan±nupassino viharato vedan± parińń±t± honti. vedan±na½ parińń±tatt± amata½ sacchikata½ hoti.

``citte citt±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa citte citt±nupassino viharato citta½ parińń±ta½ hoti. cittassa parińń±tatt± amata½ sacchikata½ hoti.

``dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. tassa dhammesu dhamm±nupassino viharato dhamm± parińń±t± honti. dhamm±na½ parińń±tatt± amata½ sacchikata½ hot²''ti. aµµhama½.

9. bh±van±sutta½

405. ``catunna½ , bhikkhave, satipaµµh±n±na½ bh±vana½ desess±mi. ta½ suŗ±tha''. ``katam±, bhikkhave, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. aya½ kho, bhikkhave, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±''ti. navama½.

10. vibhaŖgasutta½

406. ``satipaµµh±nańca vo, bhikkhave, desess±mi satipaµµh±nabh±vanańca satipaµµh±nabh±van±g±minińca paµipada½. ta½ suŗ±tha''. ``katamańca, bhikkhave, satipaµµh±na½? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su vedan±nupass² viharati...pe0... citte citt±nupass² viharati...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ida½ vuccati, bhikkhave, satipaµµh±na½''.

``katam± ca, bhikkhave, satipaµµh±nabh±van±? idha, bhikkhave, bhikkhu samudayadhamm±nupass² k±yasmi½ viharati, vayadhamm±nupass² k±yasmi½ viharati, samudayavayadhamm±nupass² k±yasmi½ viharati, ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. samudayadhamm±nupass² vedan±su viharati...pe0... samudayadhamm±nupass² citte viharati... samudayadhamm±nupass² dhammesu viharati, vayadhamm±nupass² dhammesu viharati, samudayavayadhamm±nupass² dhammesu viharati, ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. aya½ vuccati, bhikkhave, satipaµµh±nabh±van±.

``katam± ca, bhikkhave, satipaµµh±nabh±van±g±min² paµipad±? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±saŖkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, satipaµµh±nabh±van±g±min² paµipad±''ti. dasama½.

ananussutavaggo catuttho.

tassudd±na½ --

ananussuta½ vir±go, viraddho bh±van± sati.

ańń± chanda½ parińń±ya, bh±van± vibhaŖgena c±ti..

5. amatavaggo

1. amatasutta½

407. s±vatthinid±na½ . ``cat³su, bhikkhave, satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt± viharatha. m± vo amata½ panassa. katamesu cat³su? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesu, bhikkhave, cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitt± viharatha. m± vo amata½ panass±''ti. paµhama½.

2. samudayasutta½

408. ``catunna½, bhikkhave, satipaµµh±n±na½ samudayańca atthaŖgamańca desess±mi. ta½ suŗ±tha. ko ca, bhikkhave, k±yassa samudayo? ±h±rasamuday± k±yassa samudayo; ±h±ranirodh± k±yassa atthaŖgamo. phassasamuday± vedan±na½ samudayo; phassanirodh± vedan±na½ atthaŖgamo. n±mar³pasamuday± cittassa samudayo; n±mar³panirodh± cittassa atthaŖgamo. manasik±rasamuday± dhamm±na½ samudayo; manasik±ranirodh± dhamm±na½ atthaŖgamo''ti. dutiya½.

3. maggasutta½

409. s±vatthinid±na½ . tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``ekamid±ha½, bhikkhave, samaya½ uruvel±ya½ vihar±mi najj± nerańjar±ya t²re ajap±lanigrodhe paµham±bhisambuddho. tassa mayha½, bhikkhave, rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- `ek±yano aya½ maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±'''.

``katame catt±ro? k±ye v± bhikkhu k±y±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su v± bhikkhu vedan±nupass² vihareyya...pe0... citte v± bhikkhu citt±nupass² vihareyya...pe0... dhammesu v± bhikkhu dhamm±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ek±yano aya½ maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''ti.

``atha kho, bhikkhave, brahm± sahampati mama cetas± cetoparivitakkamańń±ya -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya, evameva -- brahmaloke antarahito mama purato p±turahosi. atha kho, bhikkhave, brahm± sahampati eka½sa½ uttar±saŖga½ karitv± yen±ha½ tenańjali½ paŗ±metv± ma½ etadavoca -- `evameta½, bhagav±, evameta½, sugata! ek±yano aya½, bhante, maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±'''.

``katame catt±ro? k±ye v±, bhante, bhikkhu k±y±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su v±...pe0... citte v± ...pe0... dhammesu v±, bhante, bhikkhu dhamm±nupass² vihareyya ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ek±yano aya½, bhante, maggo satt±na½ visuddhiy± sokaparidev±na½ samatikkam±ya dukkhadomanass±na½ atthaŖgam±ya ń±yassa adhigam±ya nibb±nassa sacchikiriy±ya, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''ti.

``idamavoca, bhikkhave, brahm± sahampati. ida½ vatv± ath±para½ etadavoca --

`ek±yana½ j±tikhayantadass², magga½ paj±n±ti hit±nukamp².

etena maggena tari½su pubbe, tarissanti ye ca taranti ogha'''nti.. tatiya½.

4. satisutta½

410. ``sato , bhikkhave, bhikkhu vihareyya. aya½ vo amh±ka½ anus±san². kathańca, bhikkhave, bhikkhu sato hoti? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu sato hoti. sato, bhikkhave, bhikkhu vihareyya. aya½ vo amh±ka½ anus±san²''ti. catuttha½.

5. kusalar±sisutta½

411. ```kusalar±s²'ti, bhikkhave, vadam±no catt±ro satipaµµh±ne samm± vadam±no vadeyya. kevalo h±ya½, bhikkhave, kusalar±si, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±.

``katame catt±ro? idha , bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... citt±nupass²...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. `kusalar±s²'ti, bhikkhave, vadam±no ime catt±ro satipaµµh±ne samm± vadam±no vadeyya. kevalo h±ya½, bhikkhave, kusalar±si, yadida½ -- catt±ro satipaµµh±n±''ti. pańcama½.

6. p±timokkhasa½varasutta½

412. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca --

``s±dhu me, bhante, bhagav± sa½khittena dhamma½ desetu, yamaha½ bhagavato dhamma½ sutv± eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto vihareyya''nti. ``tasm±tiha tva½, bhikkhu, ±dimeva visodhehi kusalesu dhammesu. ko c±di kusal±na½ dhamm±na½? idha tva½, bhikkhu, p±timokkhasa½varasa½vuto vihar±hi ±c±ragocarasampanno aŗumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhassu sikkh±padesu. yato kho tva½, bhikkhu, p±timokkhasa½varasa½vuto viharissasi ±c±ragocarasampanno aŗumattesu vajjesu bhayadass±v² sam±d±ya sikkhissu sikkh±padesu; tato tva½, bhikkhu, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro satipaµµh±ne bh±veyy±si''.

``katame catt±ro? idha tva½, bhikkhu, k±ye k±y±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ . yato kho tva½, bhikkhu, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ime catt±ro satipaµµh±ne eva½ bh±vessasi, tato tuyha½, bhikkhu, y± ratti v± divaso v± ±gamissati vuddhiyeva p±µikaŖkh± kusalesu dhammesu, no parih±n²''ti.

atha kho so bhikkhu bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiŗa½ katv± pakk±mi. atha kho so bhikkhu eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva -- yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, tadanuttara½ -- brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharati. ``kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±''ti abbhańń±si. ańńataro ca pana so bhikkhu arahata½ ahos²ti. chaµµha½.

7. duccaritasutta½

413. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami...pe0... ``s±dhu me, bhante, bhagav± sa½khittena dhamma½ desetu, yamaha½ bhagavato dhamma½ sutv± eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto vihareyya''nti. ``tasm±tiha tva½, bhikkhu, ±dimeva visodhehi kusalesu dhammesu. ko c±di kusal±na½ dhamm±na½? idha tva½, bhikkhu, k±yaduccarita½ pah±ya k±yasucarita½ bh±vessasi. vac²duccarita½ pah±ya vac²sucarita½ bh±vessasi. manoduccarita½ pah±ya manosucarita½ bh±vessasi. yato kho tva½, bhikkhu, k±yaduccarita½ pah±ya k±yasucarita½ bh±vessasi, vac²duccarita½ pah±ya vac²sucarita½ bh±vessasi, manoduccarita½ pah±ya manosucarita½ bh±vessasi, tato tva½, bhikkhu, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro satipaµµh±ne bh±veyy±si''.

``katame catt±ro? idha tva½, bhikkhu, k±ye k±y±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±hi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. yato kho tva½, bhikkhu, s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya ime catt±ro satipaµµh±ne eva½ bh±vessasi, tato tuyha½, bhikkhu, y± ratti v± divaso v± ±gamissati vuddhiyeva p±µikaŖkh± kusalesu dhammesu, no parih±n²''ti...pe0... ańńataro ca pana so bhikkhu arahata½ ahos²ti. sattama½.

8. mittasutta½

414. ``ye , bhikkhave, anukampeyy±tha, ye ca kho sotabba½ mańńeyyu½ mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v±, te vo, bhikkhave, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±ya sam±dapetabb± nivesetabb± patiµµh±petabb±.

``katamesa½, catunna½? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ye, bhikkhave, anukampeyy±tha, ye ca sotabba½ mańńeyyu½ mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v±, te vo, bhikkhave, imesa½ catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±van±ya sam±dapetabb± nivesetabb± patiµµh±petabb±''ti. aµµhama½.

9. vedan±sutta½

415. ``tisso im±, bhikkhave, vedan±. katam± tisso? sukh± vedan±, dukkh± vedan±, adukkhamasukh± vedan± -- im± kho, bhikkhave, tisso vedan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ vedan±na½ parińń±ya catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±.

``katame catt±ro? idha bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ vedan±na½ parińń±ya ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. navama½.

10. ±savasutta½

416. ``tayome , bhikkhave ±sav±. katame tayo? k±m±savo, bhav±savo, avijj±savo -- ime kho, bhikkhave, tayo ±sav±. imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ ±sav±na½ pah±n±ya catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±.

``katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ ±sav±na½ pah±n±ya ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti. dasama½.

amatavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

amata½ samudayo maggo, sati kusalar±si ca.

p±timokkha½ duccarita½, mittavedan± ±savena c±ti..

6. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. gaŖg±nad²±disuttadv±dasaka½

417-428. ``seyyath±pi , bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro satipaµµh±ne bh±vento catt±ro satipaµµh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu catt±ro satipaµµh±ne bh±vento catt±ro satipaµµh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su ...pe0... citte ...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro satipaµµh±ne bh±vento catt±ro satipaµµh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti vitth±retabba½.

gaŖg±peyy±lavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

ete dve cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

7. appam±davaggo

1-10. tath±gat±disuttadasaka½

429-438. y±vat±, bhikkhave, satt± apad± v± dvipad± v± catuppad± v± bahuppad± v±ti vitth±retabba½.

appam±davaggo sattamo.

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±ro ca vassika½.

r±j± candimas³riy±, vatthena dasama½ padanti..

8. balakaraŗ²yavaggo

1-12. bal±disuttadv±dasaka½

439-450. seyyath±pi , bhikkhave, ye keci balakaraŗ²y± kammant± kar²yant²ti vitth±retabba½.

balakaraŗ²yavaggo aµµhamo.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

9. esan±vaggo

1-10. esan±disuttadasaka½

451-460. tisso im±, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan±ti vitth±retabba½.

esan±vaggo navamo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin±ya c±ti..

10. oghavaggo

1-10. uddhambh±giy±disuttadasaka½

461-470. ``pańcim±ni , bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±.

``katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ime catt±ro satipaµµh±n± bh±vetabb±''ti.

(yath± maggasa½yutta½ tath± satipaµµh±nasa½yutta½ vitth±retabba½).

oghavaggo dasamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

satipaµµh±nasa½yutta½ tatiya½.

4. indriyasa½yutta½

1. suddhikavaggo

1. suddhikasutta½

471. s±vatthinid±na½ . ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. paµhama½.

2. paµhamasot±pannasutta½

472. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½. yato kho, bhikkhave, ariyas±vako imesa½ pańcanna½ indriy±na½ ass±dańca {samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca (sy±0 ka½0 p²0 ka0) sa½0 ni0 2.175} ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ paj±n±ti -- aya½ vuccati, bhikkhave, ariyas±vako sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. dutiya½.

3. dutiyasot±pannasutta½

473. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½. yato kho, bhikkhave, ariyas±vako imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ paj±n±ti -- aya½ vuccati, bhikkhave, ariyas±vako sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. tatiya½.

4. paµhamaarahantasutta½

474. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½. yato kho, bhikkhave, ariyas±vako imesa½ pańcanna½ indriy±na½ ass±dańca {samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca (sy±0 ka½0 p²0 ka0) sa½0 ni0 2.175} ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ viditv± anup±d±vimutto hoti -- aya½ vuccati, bhikkhave, bhikkhu araha½ kh²ŗ±savo vusitav± katakaraŗ²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ŗabhavasa½yojano sammadańń± vimutto''ti. catuttha½.

5. dutiyaarahantasutta½

475. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½. yato kho, bhikkhave, bhikkhu imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ viditv± anup±d±vimutto hoti -- aya½ vuccati, bhikkhave, bhikkhu araha½ kh²ŗ±savo vusitav± katakaraŗ²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ŗabhavasa½yojano sammadańń± vimutto''ti. pańcama½.

6. paµhamasamaŗabr±hmaŗasutta½

476. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½. ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± imesa½ pańcanna½ indriy±na½ ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ nappaj±nanti, na me te, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu v± samaŗasammat± br±hmaŗesu v± br±hmaŗasammat±, na ca panete ±yasmanto s±mańńattha½ v± brahmańńattha½ v± diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti.

``ye ca kho keci {ye ca kho te (sy±0 ka½0 ka0) sa½0 ni0 2.174}, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ paj±nanti, te kho me, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu ceva samaŗasammat± br±hmaŗesu ca br±hmaŗasammat±; te ca pan±yasmanto s±mańńatthańca brahmańńatthańca diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharant²''ti. chaµµha½.

7. dutiyasamaŗabr±hmaŗasutta½

477. ``ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± saddhindriya½ nappaj±nanti, saddhindriyasamudaya½ nappaj±nanti, saddhindriyanirodha½ nappaj±nanti, saddhindriyanirodhag±mini½ paµipada½ nappaj±nanti; v²riyindriya½ nappaj±nanti...pe0... satindriya½ nappaj±nanti ...pe0... sam±dhindriya½ nappaj±nanti...pe0... pańńindriya½ nappaj±nanti, pańńindriyasamudaya½ nappaj±nanti, pańńindriyanirodha½ nappaj±nanti, pańńindriyanirodhag±mini½ paµipada½ nappaj±nanti, na me te, bhikkhave samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu v± samaŗasammat± br±hmaŗesu v± br±hmaŗasammat±, na ca panete ±yasmanto s±mańńattha½ v± brahmańńattha½ v± diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± saddhindriya½ paj±nanti, saddhindriyasamudaya½ paj±nanti, saddhindriyanirodha½ paj±nanti, saddhindriyanirodhag±mini½ paµipada½ paj±nanti; v²riyindriya½ paj±nanti, v²riyindriyasamudaya½ paj±nanti, v²riyindriyanirodha½ paj±nanti, v²riyindriyanirodhag±mini½ paµipada½ paj±nanti; satindriya½ paj±nanti...pe0... sam±dhindriya½ paj±nanti...pe0... pańńindriya½ paj±nanti, pańńindriyasamudaya½ paj±nanti, pańńindriyanirodha½ paj±nanti, pańńindriyanirodhag±mini½ paµipada½ paj±nanti , te kho me, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu ceva samaŗasammat± br±hmaŗesu ca br±hmaŗasammat±, te ca pan±yasmanto s±mańńatthańca brahmańńatthańca diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharant²''ti. sattama½.

8. daµµhabbasutta½

478. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½. kattha ca, bhikkhave, saddhindriya½ daµµhabba½? cat³su sot±pattiyaŖgesu -- ettha saddhindriya½ daµµhabba½. kattha ca, bhikkhave, v²riyindriya½ daµµhabba½? cat³su sammappadh±nesu -- ettha v²riyindriya½ daµµhabba½. kattha ca, bhikkhave, satindriya½ daµµhabba½? cat³su satipaµµh±nesu -- ettha satindriya½ daµµhabba½. kattha ca, bhikkhave, sam±dhindriya½ daµµhabba½? cat³su jh±nesu -- ettha sam±dhindriya½ daµµhabba½. kattha ca, bhikkhave, pańńindriya½ daµµhabba½? cat³su ariyasaccesu -- ettha pańńindriya½ daµµhabba½. im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. aµµhama½.

9. paµhamavibhaŖgasutta½

479. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½. katamańca, bhikkhave, saddhindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako saddho hoti, saddahati tath±gatassa bodhi½ -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraŗasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti -- ida½ vuccati, bhikkhave, saddhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, v²riyindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu -- ida½ vuccati, bhikkhave, v²riyindriya½.

``katamańca, bhikkhave, satindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako satim± hoti paramena satinepakkena samann±gato cirakatampi cirabh±sitampi sarit± anussarit± -- ida½ vuccati, bhikkhave, satindriya½.

``katamańca, bhikkhave, sam±dhindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako vossagg±rammaŗa½ karitv± labhati sam±dhi½, labhati cittassa ekaggata½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, sam±dhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, pańńindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako pańńav± hoti udayatthag±miniy± pańń±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya, samm± dukkhakkhayag±miniy± -- ida½ vuccati, bhikkhave, pańńindriya½. im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. navama½.

10. dutiyavibhaŖgasutta½

480. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½. katamańca, bhikkhave, saddhindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako saddho hoti, saddahati tath±gatassa bodhi½ -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraŗasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti -- ida½ vuccati, bhikkhave, saddhindriya½.

``katamańca , bhikkhave, v²riyindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako ±raddhav²riyo viharati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. so anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati; uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati; anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati; uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± {sam±pattiy± (sy±0 ka½0 ka0)} asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati -- ida½ vuccati, bhikkhave, v²riyindriya½.

``katamańca , bhikkhave, satindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako satim± hoti paramena satinepakkena samann±gato, cirakatampi cirabh±sitampi sarit± anussarit±. so k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, satindriya½.

``katamańca, bhikkhave, sam±dhindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako vossagg±rammaŗa½ karitv± labhati sam±dhi½, labhati cittassa ekaggata½. so vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no sukhańca k±yena paµisa½vedeti ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaŖgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati -- ida½ vuccati, bhikkhave, sam±dhindriya½.

``katamańca , bhikkhave, pańńindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako pańńav± hoti udayatthag±miniy± pańń±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya, samm± dukkhakkhayag±miniy±. so `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti -- ida½ vuccati, bhikkhave, pańńindriya½. im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. dasama½.

suddhikavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

suddhikańceva dve sot±, arahant± apare duve.

samaŗabr±hmaŗ± daµµhabba½, vibhaŖg± apare duveti..

2. mudutaravaggo

1. paµil±bhasutta½

481. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½...pe0.... katamańca, bhikkhave, saddhindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako saddho hoti, saddahati tath±gatassa bodhi½ -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraŗasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti -- ida½ vuccati, bhikkhave, saddhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, v²riyindriya½? ya½ kho, bhikkhave, catt±ro sammappadh±ne ±rabbha v²riya½ paµilabhati -- ida½ vuccati, bhikkhave, v²riyindriya½.

``katamańca , bhikkhave, satindriya½? ya½ kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±ne ±rabbha sati½ paµilabhati -- ida½ vuccati, bhikkhave, satindriya½.

``katamańca, bhikkhave, sam±dhindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako vossagg±rammaŗa½ karitv± labhati sam±dhi½, labhati cittassa ekaggata½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, sam±dhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, pańńindriya½? idha, bhikkhave, ariyas±vako pańńav± hoti udayatthag±miniy± pańń±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy± -- ida½ vuccati, bhikkhave, pańńindriya½. im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. paµhama½.

2. paµhamasa½khittasutta½

482. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi an±g±m² hoti, tato mudutarehi sakad±g±m² hoti, tato mudutarehi sot±panno hoti, tato mudutarehi dhamm±nus±r² hoti, tato mudutarehi saddh±nus±r² hot²''ti. dutiya½.

3. dutiyasa½khittasutta½

483. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi an±g±m² hoti, tato mudutarehi sakad±g±m² hoti, tato mudutarehi sot±panno hoti, tato mudutarehi dhamm±nus±r² hoti, tato mudutarehi saddh±nus±r² hoti. iti kho, bhikkhave, indriyavemattat± phalavemattat± hoti, phalavemattat± puggalavemattat±''ti. tatiya½.

4. tatiyasa½khittasutta½

484. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi an±g±m² hoti, tato mudutarehi sakad±g±m² hoti, tato mudutarehi sot±panno hoti, tato mudutarehi dhamm±nus±r² hoti, tato mudutarehi saddh±nus±r² hoti. iti kho, bhikkhave, parip³ra½ parip³rak±r² ±r±dheti, padesa½ padesak±r² ±r±dheti. `avańjh±ni tvev±ha½, bhikkhave, pańcindriy±n²'ti vad±m²''ti. catuttha½.

5. paµhamavitth±rasutta½

485. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi antar±parinibb±y² hoti, tato mudutarehi upahaccaparinibb±y² hoti, tato mudutarehi asaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi uddha½soto hoti akaniµµhag±m², tato mudutarehi sakad±g±m² hoti, tato mudutarehi sot±panno hoti, tato mudutarehi dhamm±nus±r² hoti, tato mudutarehi saddh±nus±r² hot²''ti. pańcama½.

6. dutiyavitth±rasutta½

486. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi antar±parinibb±y² hoti, tato mudutarehi upahaccaparinibb±y² hoti, tato mudutarehi asaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi uddha½soto hoti akaniµµhag±m², tato mudutarehi sakad±g±m² hoti , tato mudutarehi sot±panno hoti, tato mudutarehi dhamm±nus±r² hoti, tato mudutarehi saddh±nus±r² hoti. iti kho, bhikkhave, indriyavemattat± phalavemattat± hoti, phalavemattat± puggalavemattat± hot²''ti. chaµµha½.

7. tatiyavitth±rasutta½

487. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi antar±parinibb±y² hoti, tato mudutarehi upahaccaparinibb±y² hoti, tato mudutarehi asaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi uddha½soto hoti akaniµµhag±m², tato mudutarehi sakad±g±m² hoti, tato mudutarehi sot±panno hoti, tato mudutarehi dhamm±nus±r² hoti, tato mudutarehi saddh±nus±r² hoti. iti kho, bhikkhave, parip³ra½ parip³rak±r² ±r±dheti, padesa½ padesak±r² ±r±dheti. `avańjh±ni tvev±ha½, bhikkhave, pańcindriy±n²'ti vad±m²''ti. sattama½.

8. paµipannasutta½

488. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi arahattaphalasacchikiriy±ya paµipanno hoti, tato mudutarehi an±g±m² hoti, tato mudutarehi an±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno hoti, tato mudutarehi sakad±g±m² hoti, tato mudutarehi sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno hoti, tato mudutarehi sot±panno hoti, tato mudutarehi sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanno hoti. yassa kho, bhikkhave, im±ni pańcindriy±ni sabbena sabba½ sabbath± sabba½ natthi, tamaha½ `b±hiro puthujjanapakkhe µhito'ti vad±m²''ti. aµµhama½.

9. sampannasutta½

489. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca --

```indriyasampanno, indriyasampanno'ti, bhante, vuccati. kitt±vat± nu kho, bhante, indriyasampanno hot²''ti? ``idha , bhikkhu, bhikkhu saddhindriya½ bh±veti upasamag±mi½ sambodhag±mi½, v²riyindriya½ bh±veti upasamag±mi½ sambodhag±mi½, satindriya½ bh±veti upasamag±mi½ sambodhag±mi½ , sam±dhindriya½ bh±veti upasamag±mi½ sambodhag±mi½, pańńindriya½ bh±veti upasamag±mi½ sambodhag±mi½. ett±vat± kho, bhikkhu, bhikkhu indriyasampanno hot²''ti. navama½.

10. ±savakkhayasutta½

490. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. dasama½.

mudutaravaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

paµil±bho tayo sa½khitt±, vitth±r± apare tayo.

paµipanno ca sampanno {paµipanno c³pasamo (sy±0 ka½0 p²0 ka0)}, dasama½ ±savakkhayanti..

3. cha¼indriyavaggo

1. punabbhavasutta½

491. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½. y±vak²vańc±ha½, bhikkhave, imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ n±bbhańń±si½, neva t±v±ha½, bhikkhave, sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccańń±si½ {abhisambuddho paccańń±si½ (s²0 sy±0 ka½0)}. yato ca khv±ha½, bhikkhave, imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ abbhańń±si½, ath±ha½, bhikkhave, sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccańń±si½. ń±ŗańca pana me dassana½ udap±di -- `akupp± me vimutti {cetovimutti (s²0 p²0 ka0)}, ayamantim± j±ti, natthid±ni punabbhavo'''ti. paµhama½.

2. j²vitindriyasutta½

492. ``t²ŗim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni t²ŗi? itthindriya½, purisindriya½, j²vitindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, t²ŗi indriy±n²''ti. dutiya½.

3. ańńindriyasutta½

493. ``t²ŗim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni t²ŗi? anańń±tańńass±m²tindriya½ , ańńindriya½, ańń±t±vindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, t²ŗi indriy±n²''ti. tatiya½.

4. ekab²j²sutta½

494. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ samatt± parip³ratt± araha½ hoti, tato mudutarehi antar±parinibb±y² hoti, tato mudutarehi upahaccaparinibb±y² hoti, tato mudutarehi asaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, tato mudutarehi uddha½soto hoti akaniµµhag±m², tato mudutarehi sakad±g±m² hoti, tato mudutarehi ekab²j² {ekab²ji (ka0)} hoti, tato mudutarehi kola½kolo hoti, tato mudutarehi sattakkhattuparamo hoti, tato mudutarehi dhamm±nus±r² hoti, tato mudutarehi saddh±nus±r² hot²''ti. catuttha½.

5. suddhakasutta½

495. ``chayim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni cha? cakkhundriya½, sotindriya½, gh±nindriya½ , jivhindriya½, k±yindriya½, manindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, cha indriy±n²''ti. pańcama½.

6. sot±pannasutta½

496. ``chayim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni cha? cakkhundriya½...pe0... manindriya½. yato kho, bhikkhave, ariyas±vako imesa½ channa½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ paj±n±ti -- aya½ vuccati, bhikkhave, ariyas±vako sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. chaµµha½.

7. arahantasutta½

497. ``chayim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni cha? cakkhundriya½, sotindriya½, gh±nindriya½, jivhindriya½, k±yindriya½, manindriya½. yato kho, bhikkhave, bhikkhu imesa½ channa½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ viditv± anup±d±vimutto hoti -- aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu araha½ kh²ŗ±savo vusitav± katakaraŗ²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ŗabhavasa½yojano sammadańń± vimutto'''ti. sattama½.

8. sambuddhasutta½

498. ``chayim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni cha? cakkhundriya½, sotindriya½, gh±nindriya½, jivhindriya½, k±yindriya½, manindriya½. y±vak²vańc±ha½ , bhikkhave, imesa½ channa½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ n±bbhańń±si½, neva t±v±ha½, bhikkhave, sadevake loke sam±rake sabrahmake sassa maŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccańń±si½. yato ca khv±ha½, bhikkhave, imesa½ channa½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ abbhańń±si½, ath±ha½, bhikkhave, sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccańń±si½. ń±ŗańca pana me dassana½ udap±di -- `akupp± me vimutti, ayamantim± j±ti, natthid±ni punabbhavo'''ti. aµµhama½.

9. paµhamasamaŗabr±hmaŗasutta½

499. ``chayim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni cha? cakkhundriya½, sotindriya½, gh±nindriya½, jivhindriya½, k±yindriya½, manindriya½. ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± imesa½ channa½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ nappaj±nanti, na me te, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu v± samaŗasammat± br±hmaŗesu v± br±hmaŗasammat±, na ca panete ±yasmanto s±mańńattha½ v± brahmańńattha½ v± diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti''. ``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± imesa½ channa½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ paj±nanti, te kho me, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu ceva samaŗasammat± br±hmaŗesu ca br±hmaŗasammat±, te ca pan±yasmanto s±mańńatthańca brahmańńatthańca diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharant²''ti. navama½.

10. dutiyasamaŗabr±hmaŗasutta½

500. ``ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± cakkhundriya½ nappaj±nanti, cakkhundriyasamudaya½ nappaj±nanti, cakkhundriyanirodha½ nappaj±nanti, cakkhundriyanirodhag±mini½ paµipada½ nappaj±nanti; sotindriya½...pe0... gh±nindriya½...pe0... jivhindriya½...pe0... k±yindriya½...pe0... manindriya½ nappaj±nanti, manindriyasamudaya½ nappaj±nanti , manindriyanirodha½ nappaj±nanti, manindriyanirodhag±mini½ paµipada½ nappaj±nanti. na me te, bhikkhave...pe0... saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± cakkhundriya½ paj±nanti, cakkhundriyasamudaya½ paj±nanti, cakkhundriyanirodha½ paj±nanti, cakkhundriyanirodhag±mini½ paµipada½ paj±nanti, sotindriya½...pe0... gh±nindriya½...pe0... jivhindriya½...pe0... k±yindriya½...pe0... manindriya½ paj±nanti, manindriyasamudaya½ paj±nanti, manindriyanirodha½ paj±nanti, manindriyanirodhag±mini½ paµipada½ paj±nanti, te kho me, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu ceva samaŗasammat± br±hmaŗesu ca br±hmaŗasammat±, te ca pan±yasmanto s±mańńatthańca brahmańńatthańca diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharant²''ti. dasama½.

cha¼indriyavaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

punabbhavo j²vitańń±ya, ekab²j² ca suddhaka½.

soto arahasambuddho, dve ca samaŗabr±hmaŗ±ti..

4. sukhindriyavaggo

1. suddhikasutta½

501. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. paµhama½.

2. sot±pannasutta½

502. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½. yato kho, bhikkhave, ariyas±vako imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ paj±n±ti -- aya½ vuccati, bhikkhave, ariyas±vako sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. dutiya½.

3. arahantasutta½

503. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½. yato kho, bhikkhave, bhikkhu imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ viditv± anup±d±vimutto hoti -- aya½ vuccati, bhikkhave, bhikkhu araha½ kh²ŗ±savo vusitav± katakaraŗ²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ŗabhavasa½yojano sammadańń± vimutto''ti. tatiya½.

4. paµhamasamaŗabr±hmaŗasutta½

504. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½. ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ nappaj±nanti, na me te, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu v± samaŗasammat± br±hmaŗesu v± br±hmaŗasammat±, na ca panete ±yasmanto s±mańńattha½ v± brahmańńattha½ v± diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± imesa½ pańcanna½ indriy±na½ samudayańca atthaŖgamańca ass±dańca ±d²navańca nissaraŗańca yath±bh³ta½ paj±nanti, te kho me , bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu ceva samaŗasammat± br±hmaŗesu ca br±hmaŗasammat±, te ca pan±yasmanto s±mańńatthańca brahmańńatthańca diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharant²''ti. catuttha½.

5. dutiyasamaŗabr±hmaŗasutta½

505. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½. ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± sukhindriya½ nappaj±nanti, sukhindriyasamudaya½ nappaj±nanti, sukhindriyanirodha½ nappaj±nanti, sukhindriyanirodhag±mini½ paµipada½ nappaj±nanti; dukkhindriya½ nappaj±nanti...pe0... somanassindriya½ nappaj±nanti...pe0... domanassindriya½ nappaj±nanti ...pe0... upekkhindriya½ nappaj±nanti, upekkhindriyasamudaya½ nappaj±nanti, upekkhindriyanirodha½ nappaj±nanti, upekkhindriyanirodhag±mini½ paµipada½ nappaj±nanti; na me te, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu v± samaŗasammat± br±hmaŗesu v± br±hmaŗasammat±, na ca panete ±yasmanto s±mańńattha½ v± brahmańńattha½ v± diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± sukhindriya½ paj±nanti, sukhindriyasamudaya½ paj±nanti, sukhindriyanirodha½ paj±nanti, sukhindriyanirodhag±mini½ paµipada½ paj±nanti; dukkhindriya½ paj±nanti...pe0... somanassindriya½ paj±nanti... domanassindriya½ paj±nanti... upekkhindriya½ paj±nanti, upekkhindriyasamudaya½ paj±nanti, upekkhindriyanirodha½ paj±nanti, upekkhindriyanirodhag±mini½ paµipada½ paj±nanti, te ca kho me, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu ceva samaŗasammat± br±hmaŗesu ca br±hmaŗasammat±, te ca pan±yasmanto s±mańńatthańca brahmańńatthańca diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharant²''ti. pańcama½.

6. paµhamavibhaŖgasutta½

506. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½.

``katamańca , bhikkhave, sukhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ sukha½ , k±yika½ s±ta½, k±yasamphassaja½ sukha½ s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, sukhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, dukkhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ dukkha½, k±yika½ as±ta½, k±yasamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, somanassindriya½? ya½ kho, bhikkhave, cetasika½ sukha½, cetasika½ s±ta½, manosamphassaja½ sukha½ s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, somanassindriya½.

``katamańca, bhikkhave, domanassindriya½? ya½ kho, bhikkhave, cetasika½ dukkha½, cetasika½ as±ta½, manosamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, domanassindriya½.

``katamańca, bhikkhave, upekkhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ v± cetasika½ v± nevas±ta½ n±s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, upekkhindriya½. im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. chaµµha½.

7. dutiyavibhaŖgasutta½

507. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½.

``katamańca , bhikkhave, sukhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ sukha½, k±yika½ s±ta½, k±yasamphassaja½ sukha½ s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, sukhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, dukkhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ dukkha½ , k±yika½ as±ta½, k±yasamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, somanassindriya½? ya½ kho, bhikkhave, cetasika½ sukha½, cetasika½ s±ta½, manosamphassaja½ sukha½ s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, somanassindriya½.

``katamańca , bhikkhave, domanassindriya½? ya½ kho, bhikkhave, cetasika½ dukkha½, cetasika½ as±ta½, manosamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, domanassindriya½.

``katamańca, bhikkhave, upekkhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ v± cetasika½ v± nevas±ta½ n±s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, upekkhindriya½.

``tatra, bhikkhave, yańca sukhindriya½ yańca somanassindriya½, sukh± s± vedan± daµµhabb±. tatra, bhikkhave, yańca dukkhindriya½ yańca domanassindriya½, dukkh± s± vedan± daµµhabb±. tatra, bhikkhave, yadida½ upekkhindriya½, adukkhamasukh± s± vedan± daµµhabb±. im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±n²''ti. sattama½.

8. tatiyavibhaŖgasutta½

508. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½.

``katamańca , bhikkhave, sukhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ sukha½ , k±yika½ s±ta½, k±yasamphassaja½ sukha½ s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, sukhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, dukkhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ dukkha½, k±yika½ as±ta½, k±yasamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhindriya½.

``katamańca, bhikkhave, somanassindriya½? ya½ kho, bhikkhave, cetasika½ sukha½, cetasika½ s±ta½, manosamphassaja½ sukha½ s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, somanassindriya½.

``katamańca , bhikkhave, domanassindriya½? ya½ kho, bhikkhave, cetasika½ dukkha½, cetasika½ as±ta½, manosamphassaja½ dukkha½ as±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, domanassindriya½.

``katamańca, bhikkhave, upekkhindriya½? ya½ kho, bhikkhave, k±yika½ v± cetasika½ v± neva s±ta½ n±s±ta½ vedayita½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, upekkhindriya½.

``tatra, bhikkhave, yańca sukhindriya½ yańca somanassindriya½, sukh± s± vedan± daµµhabb±. tatra, bhikkhave, yańca dukkhindriya½ yańca domanassindriya½, dukkh± s± vedan± daµµhabb±. tatra, bhikkhave, yadida½ upekkhindriya½, adukkhamasukh± s± vedan± daµµhabb± . iti kho, bhikkhave, im±ni pańcindriy±ni pańca hutv± t²ŗi honti, t²ŗi hutv± pańca honti pariy±yen±''ti. aµµhama½.

9. kaµµhopamasutta½

509. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? sukhindriya½, dukkhindriya½, somanassindriya½, domanassindriya½, upekkhindriya½. sukhavedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca uppajjati sukhindriya½. so sukhitova sam±no `sukhitosm²'ti paj±n±ti. tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodh± `ya½ tajja½ vedayita½ sukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppanna½ sukhindriya½ ta½ nirujjhati, ta½ v³pasammat²'ti paj±n±ti''.

``dukkhavedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca uppajjati dukkhindriya½. so dukkhitova sam±no `dukkhitosm²'ti paj±n±ti. tasseva dukkhavedaniyassa phassassa nirodh± `ya½ tajja½ vedayita½ dukkhavedaniya½ phassa½ paµicca uppanna½ dukkhindriya½ ta½ nirujjhati, ta½ v³pasammat²'ti paj±n±ti''.

``somanassavedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca uppajjati somanassindriya½. so sumanova sam±no `sumanosm²'ti paj±n±ti. tasseva somanassavedaniyassa phassassa nirodh± `ya½ tajja½ vedayita½ somanassavedaniya½ phassa½ paµicca uppanna½ somanassindriya½ ta½ nirujjhati, ta½ v³pasammat²'ti paj±n±ti''.

``domanassavedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca uppajjati domanassindriya½. so dummanova sam±no `dummanosm²'ti paj±n±ti. tasseva domanassavedaniyassa phassassa nirodh± `ya½ tajja½ vedayita½ domanassavedaniya½ phassa½ paµicca uppanna½ domanassindriya½ ta½ nirujjhati, ta½ v³pasammat²'ti paj±n±ti''.

``upekkh±vedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca uppajjati upekkhindriya½. so upekkhakova sam±no `upekkhakosm²'ti paj±n±ti. tasseva upekkh±vedaniyassa phassassa nirodh± `ya½ tajja½ vedayita½ upekkh±vedaniya½ phassa½ paµicca uppanna½ upekkhindriya½ ta½ nirujjhati, ta½ v³pasammat²'ti paj±n±ti''.

``seyyath±pi, bhikkhave, dvinna½ kaµµh±na½ saŖghaµµanasamodh±n± {sa½ghaµµan±samodh±n± (p²0 ka0), sa½ghaµanasamodh±n± (sy±0 ka½0)} usm± j±yati, tejo abhinibbattati; tesa½yeva kaµµh±na½ n±n±bh±v±vinikkhep± y± {n±n±bh±vanikkhep± (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} tajj± usm± s± nirujjhati s± v³pasammati; evameva kho, bhikkhave, sukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppajjati sukhindriya½. so sukhitova sam±no `sukhitosm²'ti paj±n±ti. tasseva sukhavedaniyassa phassassa nirodh± `ya½ tajja½ vedayita½ sukhavedaniya½ phassa½ paµicca uppajjati sukhindriya½ ta½ nirujjhati , ta½ v³pasammat²'ti paj±n±ti''.

``dukkhavedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca...pe0... somanassavedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca...pe0... domanassavedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca...pe0... upekkh±vedaniya½, bhikkhave, phassa½ paµicca uppajjati upekkhindriya½. so upekkhakova sam±no `upekkhakosm²'ti paj±n±ti. tasseva upekkh±vedaniyassa phassassa nirodh± `ya½ tajja½ vedayita½ upekkh±vedaniya½ phassa½ paµicca uppajjati upekkhindriya½ ta½ nirujjhati, ta½ v³pasammat²'ti paj±n±ti''. navama½.

10. uppaµip±µikasutta½

510. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? dukkhindriya½ , domanassindriya½, sukhindriya½, somanassindriya½, upekkhindriya½. idha, bhikkhave, bhikkhuno appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato uppajjati dukkhindriya½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ dukkhindriya½, tańca kho sanimitta½ sanid±na½ sasaŖkh±ra½ sappaccaya½. tańca animitta½ anid±na½ asaŖkh±ra½ appaccaya½ dukkhindriya½ uppajjissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati'. so dukkhindriyańca paj±n±ti, dukkhindriyasamudayańca paj±n±ti, dukkhindriyanirodhańca paj±n±ti, yattha cuppanna½ dukkhindriya½ aparisesa½ nirujjhati tańca paj±n±ti. kattha cuppanna½ dukkhindriya½ aparisesa½ nirujjhati? idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati, ettha cuppanna½ dukkhindriya½ aparisesa½ nirujjhati. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu ańń±si dukkhindriyassa nirodha½, tadatth±ya citta½ upasa½harati'''.

``idha pana, bhikkhave, bhikkhuno appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato uppajjati domanassindriya½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ domanassindriya½, tańca kho sanimitta½ sanid±na½ sasaŖkh±ra½ sappaccaya½. tańca animitta½ anid±na½ asaŖkh±ra½ appaccaya½ domanassindriya½ uppajjissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati' . so domanassindriyańca paj±n±ti, domanassindriyasamudayańca paj±n±ti, domanassindriyanirodhańca paj±n±ti, yattha cuppanna½ domanassindriya½ aparisesa½ nirujjhati tańca paj±n±ti. kattha cuppanna½ domanassindriya½ aparisesa½ nirujjhati? idha, bhikkhave, bhikkhu vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati, ettha cuppanna½ domanassindriya½ aparisesa½ nirujjhati. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu ańń±si domanassindriyassa nirodha½, tadatth±ya citta½ upasa½harati'''.

``idha pana, bhikkhave, bhikkhuno appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato uppajjati sukhindriya½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ sukhindriya½, tańca kho sanimitta½ sanid±na½ sasaŖkh±ra½ sappaccaya½. tańca animitta½ anid±na½ asaŖkh±ra½ appaccaya½ sukhindriya½ uppajjissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati'. so sukhindriyańca paj±n±ti, sukhindriyasamudayańca paj±n±ti, sukhindriyanirodhańca paj±n±ti, yattha cuppanna½ sukhindriya½ aparisesa½ nirujjhati tańca paj±n±ti. kattha cuppanna½ sukhindriya½ aparisesa½ nirujjhati? idha, bhikkhave, bhikkhu p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no sukhańca k±yena paµisa½vedeti ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati, ettha cuppanna½ sukhindriya½ aparisesa½ nirujjhati. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu ańń±si sukhindriyassa nirodha½, tadatth±ya citta½ upasa½harati'''.

``idha pana, bhikkhave, bhikkhuno appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato uppajjati somanassindriya½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ somanassindriya½, tańca kho sanimitta½ sanid±na½ sasaŖkh±ra½ sappaccaya½. tańca animitta½ anid±na½ asaŖkh±ra½ appaccaya½ somanassindriya½ uppajjissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati'. so somanassindriyańca paj±n±ti, somanassindriyasamudayańca paj±n±ti, somanassindriyanirodhańca paj±n±ti, yattha cuppanna½ somanassindriya½ aparisesa½ nirujjhati tańca paj±n±ti. kattha cuppanna½ somanassindriya½ aparisesa½ nirujjhati? idha, bhikkhave, bhikkhu sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaŖgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati, ettha cuppanna½ somanassindriya½ aparisesa½ nirujjhati. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu ańń±si somanassindriyassa nirodha½, tadatth±ya citta½ upasa½harati'''.

``idha pana, bhikkhave, bhikkhuno appamattassa ±t±pino pahitattassa viharato uppajjati upekkhindriya½. so eva½ paj±n±ti -- `uppanna½ kho me ida½ upekkhindriya½, tańca kho sanimitta½ sanid±na½ sasaŖkh±ra½ sappaccaya½. tańca animitta½ anid±na½ asaŖkh±ra½ appaccaya½ upekkhindriya½ uppajjissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati'. so upekkhindriyańca paj±n±ti, upekkhindriyasamudayańca paj±n±ti, upekkhindriyanirodhańca paj±n±ti, yattha cuppanna½ upekkhindriya½ aparisesa½ nirujjhati tańca paj±n±ti. kattha cuppanna½ upekkhindriya½ aparisesa½ nirujjhati? idha, bhikkhave, bhikkhu sabbaso nevasańń±n±sańń±yatana½ samatikkamma sańń±vedayitanirodha½ upasampajja viharati, ettha cuppanna½ upekkhindriya½ aparisesa½ nirujjhati. aya½ vuccati, bhikkhave, `bhikkhu ańń±si upekkhindriyassa nirodha½, tadatth±ya citta½ upasa½harat²'''ti. dasama½.

sukhindriyavaggo catuttho.

tassudd±na½ --

suddhikańca soto arah±, duve samaŗabr±hmaŗ±.

vibhaŖgena tayo vutt±, kaµµho uppaµip±µikanti..

5. jar±vaggo

1. jar±dhammasutta½

511. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito pacch±tape nisinno hoti piµµhi½ ot±payam±no.

atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± bhagavato gatt±ni p±ŗin± anomajjanto bhagavanta½ etadavoca -- ``acchariya½, bhante , abbhuta½, bhante! na ceva½ d±ni, bhante, bhagavato t±va parisuddho chavivaŗŗo pariyod±to, sithil±ni ca gatt±ni sabb±ni valiyaj±t±ni, purato pabbh±ro ca k±yo, dissati ca indriy±na½ ańńathatta½ -- cakkhundriyassa sotindriyassa gh±nindriyassa jivhindriyassa k±yindriyass±''ti.

``evańheta½ , ±nanda, hoti -- jar±dhammo yobbańńe, by±dhidhammo ±rogye, maraŗadhammo j²vite. na ceva t±va parisuddho hoti chavivaŗŗo pariyod±to, sithil±ni ca honti gatt±ni sabb±ni valiyaj±t±ni, purato pabbh±ro ca k±yo, dissati ca indriy±na½ ańńathatta½ -- cakkhundriyassa sotindriyassa gh±nindriyassa jivhindriyassa k±yindriyass±''ti.

``idamavoca bhagav±. ida½ vatv± ca sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``dh² ta½ jammi jare atthu, dubbaŗŗakaraŗ² jare.

t±va manorama½ bimba½, jar±ya abhimaddita½..

``yopi vassasata½ j²ve, sopi maccupar±yaŗo {sabbe maccupar±yan± (sy±0 ka½0 ka0)}.

na kińci parivajjeti, sabbamev±bhimaddat²''ti.. paµhama½.

2. uŗŗ±bhabr±hmaŗasutta½

512. s±vatthinid±na½. atha kho uŗŗ±bho br±hmaŗo yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho uŗŗ±bho br±hmaŗo bhagavanta½ etadavoca --

``pańcim±ni, bho gotama, indriy±ni n±n±visay±ni n±n±gocar±ni, na ańńamańńassa gocaravisaya½ paccanubhonti. katam±ni pańca? cakkhundriya½, sotindriya½, gh±nindriya½, jivhindriya½, k±yindriya½ . imesa½ nu kho, bho gotama, pańcanna½ indriy±na½ n±n±visay±na½ n±n±gocar±na½ na ańńamańńassa gocaravisaya½ paccanubhont±na½ ki½ paµisaraŗa½, ko ca nesa½ gocaravisaya½ paccanubhot²''ti?

``pańcim±ni, br±hmaŗa, indriy±ni n±n±visay±ni n±n±gocar±ni na ańńamańńassa gocaravisaya½ paccanubhonti. katam±ni pańca? cakkhundriya½, sotindriya½ , gh±nindriya½, jivhindriya½, k±yindriya½. imesa½ kho, br±hmaŗa, pańcanna½ indriy±na½ n±n±visay±na½ n±n±gocar±na½ na ańńamańńassa gocaravisaya½ paccanubhont±na½ mano paµisaraŗa½, manova nesa½ gocaravisaya½ paccanubhot²''ti.

``manassa pana, bho gotama, ki½ paµisaraŗa''nti? ``manassa kho, br±hmaŗa, sati paµisaraŗa''nti. ``satiy± pana, bho gotama, ki½ paµisaraŗa''nti? ``satiy± kho, br±hmaŗa, vimutti paµisaraŗa''nti. ``vimuttiy± pana, bho gotama, ki½ paµisaraŗa''nti? ``vimuttiy± kho, br±hmaŗa, nibb±na½ paµisaraŗa''nti. ``nibb±nassa pana, bho gotama, ki½ paµisaraŗa''nti? ``accay±si {accasar± (s²0 sy±0 ka½0), ajjhapara½ (p²0 ka0)}, br±hmaŗa, pańha½, n±sakkhi pańhassa pariyanta½ gahetu½. nibb±nogadhańhi, br±hmaŗa, brahmacariya½ vussati nibb±napar±yaŗa½ nibb±napariyos±na''nti.

atha kho uŗŗ±bho br±hmaŗo bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiŗa½ katv± pakk±mi.

atha kho bhagav± acirapakkante uŗŗ±bhe br±hmaŗe bhikkh³ ±mantesi -- ``seyyath±pi, bhikkhave, k³µ±g±re v± k³µ±g±ras±l±ya½ v± {rasmiyo (sy±0 ka0)} p±c²nav±tap±n± s³riye uggacchante v±tap±nena rasmi {k³µ±g±ra½ v± k³µ±g±ras±la½ v± uttar±ya (ka0 s²0)} pavisitv± kv±ssa {k±ya (sy±0 ka0)} patiµµhit±''ti? ``pacchim±ya½, bhante, bhittiya''nti. ``evameva kho, bhikkhave, uŗŗ±bhassa br±hmaŗassa tath±gate saddh± niviµµh± m³laj±t± patiµµhit± da¼h± asa½h±riy± samaŗena v± br±hmaŗena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi½. imamhi ce, bhikkhave, samaye uŗŗ±bho br±hmaŗo k±laŖkareyya, natthi sa½yojana½ yena sa½yojanena sa½yutto uŗŗ±bho br±hmaŗo puna ima½ loka½ ±gaccheyy±''ti. dutiya½.

3. s±ketasutta½

513. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±kete viharati ańjanavane migad±ye. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``atthi nu kho, bhikkhave , pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma y±ni pańcindriy±ni t±ni pańca bal±ni honti, y±ni pańca bal±ni t±ni pańcindriy±ni hont²''ti?

``bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm± bhagava½nettik± bhagava½paµisaraŗ±. s±dhu vata, bhante, bhagavanta½yeva paµibh±tu etassa bh±sitassa attho. bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti. ``atthi, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma y±ni pańcindriy±ni t±ni pańca bal±ni honti, y±ni pańca bal±ni t±ni pańcindriy±ni honti''.

``katamo ca, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma y±ni pańcindriy±ni t±ni pańca bal±ni honti, y±ni pańca bal±ni t±ni pańcindriy±ni honti? ya½, bhikkhave, saddhindriya½ ta½ saddh±bala½, ya½ saddh±bala½ ta½ saddhindriya½; ya½ v²riyindriya½ ta½ v²riyabala½, ya½ v²riyabala½ ta½ v²riyindriya½; ya½ satindriya½ ta½ satibala½, ya½ satibala½ ta½ satindriya½; ya½ sam±dhindriya½ ta½ sam±dhibala½, ya½ sam±dhibala½ ta½ sam±dhindriya½; ya½ pańńindriya½ ta½ pańń±bala½, ya½ pańń±bala½ ta½ pańńindriya½. seyyath±pi, bhikkhave, nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±, tassa majjhe d²po. atthi, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma tass± nadiy± eko soto tveva saŖkhya½ gacchati {saŖkha½ (s²0 sy±0 ka½0)}. atthi pana, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma tass± nadiy± dve sot±ni tveva saŖkhya½ gacchanti.

``katamo ca, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma tass± nadiy± eko soto tveva saŖkhya½ gacchati? yańca, bhikkhave, tassa d²passa purimante {puratthimante (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} udaka½, yańca pacchimante udaka½ -- aya½ kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma tass± nadiy± eko soto tveva saŖkhya½ gacchati.

``katamo ca, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma tass± nadiy± dve sot±ni tveva saŖkhya½ gacchanti? yańca, bhikkhave, tassa d²passa uttarante udaka½, yańca dakkhiŗante udaka½ -- aya½ kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma tass± nadiy± dve sot±ni tveva saŖkhya½ gacchanti. evameva kho, bhikkhave, ya½ saddhindriya½ ta½ saddh±bala½, ya½ saddh±bala½ ta½ saddhindriya½; ya½ v²riyindriya½ ta½ v²riyabala½, ya½ v²riyabala½ ta½ v²riyindriya½; ya½ satindriya½ ta½ satibala½ , ya½ satibala½ ta½ satindriya½; ya½ sam±dhindriya½ ta½ sam±dhibala½, ya½ sam±dhibala½ ta½ sam±dhindriya½; ya½ pańńindriya½ ta½ pańń±bala½, ya½ pańń±bala½ ta½ pańńindriya½. pańcanna½, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. tatiya½.

4. pubbakoµµhakasutta½

514. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubbakoµµhake. tatra kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ ±mantesi -- ``saddahasi {saddah±si (s²0 p²0)} tva½, s±riputta -- saddhindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na''nti?

``na khv±ha½ ettha, bhante, bhagavato saddh±ya gacch±mi -- saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½. yesańheta½, bhante, ańń±ta½ assa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ {apassita½ (s²0 sy±0 ka½0 ka0), aphusita½ (p²0)} pańń±ya, te tattha paresa½ saddh±ya gaccheyyu½ -- saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½. yesańca kho eta½, bhante, ń±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ pańń±ya, nikkaŖkh± te tattha nibbicikicch± -- saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½. mayhańca kho eta½, bhante, ń±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ pańń±ya. nikkaŖkhav±ha½ tattha nibbicikiccho saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na''nti.

``s±dhu s±dhu, s±riputta! yesańheta½, s±riputta, ańń±ta½ assa adiµµha½ avidita½ asacchikata½ aphassita½ pańń±ya, te tattha paresa½ saddh±ya gaccheyyu½ -- saddhindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½. yesańca kho eta½, s±riputta, ń±ta½ diµµha½ vidita½ sacchikata½ phassita½ pańń±ya, nikkaŖkh± te tattha nibbicikicch± -- saddhindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na''nti. catuttha½.

5. paµhamapubb±r±masutta½

515. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``katina½ nu kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti?

bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... ``ekassa kho, bhikkhave, indriyassa bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²ti. katamassa ekassa pańńindriyassa pańńavato , bhikkhave, ariyas±vakassa tadanvay± saddh± saŗµh±ti, tadanvaya½ v²riya½ saŗµh±ti, tadanvay± sati saŗµh±ti, tadanvayo sam±dhi saŗµh±ti. imassa kho, bhikkhave, ekassa indriyassa bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti. pańcama½.

6. dutiyapubb±r±masutta½

516. ta½yeva nid±na½. ``katina½ nu kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti? bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... ``dvinna½ kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²ti. katamesa½ dvinna½? ariy±ya ca pańń±ya, ariy±ya ca vimuttiy±. y± hissa, bhikkhave, ariy± pańń± tadassa pańńindriya½. y± hissa, bhikkhave, ariy± vimutti tadassa sam±dhindriya½. imesa½ kho, bhikkhave, dvinna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti. chaµµha½.

7. tatiyapubb±r±masutta½

517. ta½yeva nid±na½. ``katina½ nu kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti? bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... ``catunna½ kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²ti. katamesa½ catunna½? v²riyindriyassa, satindriyassa, sam±dhindriyassa, pańńindriyassa -- imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti. sattama½.

8. catutthapubb±r±masutta½

518. ta½yeva nid±na½. ``katina½ nu kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti? bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... ``pańcanna½ kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²ti. katamesa½ pańcanna½? saddhindriyassa , v²riyindriyassa, satindriyassa, sam±dhindriyassa, pańńindriyassa -- imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kh²ŗ±savo bhikkhu ańńa½ by±karoti -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti. aµµhama½.

9. piŗ¹olabh±radv±jasutta½

519. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosambiya½ viharati ghosit±r±me. tena kho pana samayena ±yasmat± piŗ¹olabh±radv±jena ańń± by±kat± hoti -- ``kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½ , n±para½ itthatt±y±ti paj±n±m²''ti. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``±yasmat±, bhante, piŗ¹olabh±radv±jena ańń± by±kat± -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²ti. ki½ nu kho, bhante, atthavasa½ sampassam±nena ±yasmat± piŗ¹olabh±radv±jena ańń± by±kat± -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti?

``tiŗŗanna½ kho, bhikkhave, indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± piŗ¹olabh±radv±jena bhikkhun± ańń± by±kat± -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²ti. katamesa½ tiŗŗanna½? satindriyassa, sam±dhindriyassa, pańńindriyassa -- imesa½ kho, bhikkhave, tiŗŗanna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± piŗ¹olabh±radv±jena bhikkhun± ańń± by±kat± -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²ti. im±ni ca, bhikkhave, t²ŗindriy±ni kimant±ni? khayant±ni. kissa khayant±ni? j±tijar±maraŗassa. `j±tijar±maraŗa½ khaya'nti kho, bhikkhave, sampassam±nena piŗ¹olabh±radv±jena bhikkhun± ańń± by±kat± -- `kh²ŗ± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaŗ²ya½, n±para½ itthatt±y±'ti paj±n±m²''ti. navama½.

10. ±paŗasutta½

520. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± aŖgesu viharati ±paŗa½ n±ma aŖg±na½ nigamo. tatra kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ ±mantesi -- ``yo so, s±riputta, ariyas±vako tath±gate ekantagato {ekantigato (s²0)} abhippasanno, na so tath±gate v± tath±gatas±sane v± kaŖkheyya v± vicikiccheyya v±''ti?

``yo so, bhante, ariyas±vako tath±gate ekantagato abhippasanno, na so tath±gate v± tath±gatas±sane v± kaŖkheyya v± vicikiccheyya v±. saddhassa hi, bhante, ariyas±vakassa eva½ p±µikaŖkha½ ya½ ±raddhav²riyo viharissati -- akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. ya½ hissa, bhante, v²riya½ tadassa v²riyindriya½.

``saddhassa hi , bhante, ariyas±vakassa ±raddhav²riyassa eta½ p±µikaŖkha½ ya½ satim± bhavissati, paramena satinepakkena samann±gato, cirakatampi cirabh±sitampi sarit± anussarit±. y± hissa, bhante, sati tadassa satindriya½.

``saddhassa hi, bhante, ariyas±vakassa ±raddhav²riyassa upaµµhitassatino eta½ p±µikaŖkha½ ya½ vossagg±rammaŗa½ karitv± labhissati sam±dhi½, labhissati cittassa ekaggata½. yo hissa, bhante, sam±dhi tadassa sam±dhindriya½.

``saddhassa hi, bhante, ariyas±vakassa ±raddhav²riyassa upaµµhitassatino sam±hitacittassa eta½ p±µikaŖkha½ ya½ eva½ paj±nissati -- anamataggo kho sa½s±ro. pubb± koµi na pańń±yati avijj±n²varaŗ±na½ satt±na½ taŗh±sa½yojan±na½ sandh±vata½ sa½sarata½. avijj±ya tveva tamok±yassa asesavir±ganirodho santameta½ pada½ paŗ²tameta½ pada½, yadida½ -- sabbasaŖkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taŗh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na½ {nibb±nanti (?)}. y± hissa, bhante, pańń± tadassa pańńindriya½.

``saddho so {sa kho so (s²0 sy±0 ka½0)}, bhante, ariyas±vako eva½ padahitv± padahitv± eva½ saritv± saritv± eva½ sam±dahitv± sam±dahitv± eva½ paj±nitv± paj±nitv± eva½ abhisaddahati -- `ime kho te dhamm± ye me pubbe sutav± ahesu½. ten±ha½ etarahi k±yena ca phusitv± vihar±mi, pańń±ya ca ativijjha {paµivijjha (s²0 ka0) tadaµµhakath±su pana ativijjhitv±ti vaŗŗita½} pass±m²'ti. y± hissa, bhante, saddh± tadassa saddhindriya''nti.

``s±dhu s±dhu, s±riputta! yo so, s±riputta, ariyas±vako tath±gate ekantagato abhippasanno, na so tath±gate v± tath±gatas±sane v± kaŖkheyya v± vicikiccheyya v±. saddhassa hi, s±riputta, ariyas±vakassa eta½ p±µikaŖkha½ ya½ ±raddhav²riyo viharissati -- akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. ya½ hissa, s±riputta, v²riya½ tadassa v²riyindriya½.

``saddhassa hi, s±riputta, ariyas±vakassa ±raddhav²riyassa eta½ p±µikaŖkha½ ya½ satim± bhavissati, paramena satinepakkena samann±gato, cirakatampi cirabh±sitampi sarit± anussarit±. y± hissa, s±riputta, sati tadassa satindriya½.

``saddhassa hi, s±riputta, ariyas±vakassa ±raddhav²riyassa upaµµhitassatino eta½ p±µikaŖkha½ ya½ vossagg±rammaŗa½ karitv± labhissati sam±dhi½, labhissati cittassa ekaggata½. yo hissa, s±riputta, sam±dhi tadassa sam±dhindriya½.

``saddhassa hi, s±riputta, ariyas±vakassa ±raddhav²riyassa upaµµhitassatino sam±hitacittassa eta½ p±µikaŖkha½ ya½ eva½ paj±nissati -- anamataggo kho sa½s±ro. pubb± koµi na pańń±yati avijj±n²varaŗ±na½ satt±na½ taŗh±sa½yojan±na½ sandh±vata½ sa½sarata½. avijj±ya tveva tamok±yassa asesavir±ganirodho santameta½ pada½ paŗ²tameta½ pada½, yadida½ -- sabbasaŖkh±rasamatho sabb³padhipaµinissaggo taŗh±kkhayo vir±go nirodho nibb±na½. y± hissa, s±riputta, pańń± tadassa pańńindriya½.

``saddho so {sa kho so (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, s±riputta, ariyas±vako eva½ padahitv± padahitv± eva½ saritv± saritv± eva½ sam±dahitv± sam±dahitv± eva½ paj±nitv± paj±nitv± eva½ abhisaddahati -- `ime kho te dhamm± ye me pubbe sutav± ahesu½. ten±ha½ etarahi k±yena ca phusitv± vihar±mi, pańń±ya ca ativijjha {paµivijjha (ka0 s²0 ka0)} pass±m²'ti. y± hissa, s±riputta, saddh± tadassa saddhindriya''nti. dasama½.

jar±vaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

jar± uŗŗ±bho br±hmaŗo, s±keto pubbakoµµhako.

pubb±r±me ca catt±ri, piŗ¹olo ±paŗena c±ti {saddhena te das±ti (sy±0 ka½0 ka0)}..

6. s³karakhatavaggo

1. s±lasutta½

521. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosalesu viharati s±l±ya br±hmaŗag±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci tiracch±nagat± p±ŗ±, s²ho migar±j± tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- th±mena javena s³rena {s³riyena (s²0 sy±0 ka½0)}; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±ya''.

``katame ca, bhikkhave, bodhipakkhiy± dhamm±? saddhindriya½, bhikkhave, bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati; v²riyindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati; satindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati; sam±dhindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati; pańńindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. seyyath±pi , bhikkhave, ye keci tiracch±nagat± p±ŗ±, s²ho migar±j± tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- th±mena javena s³rena; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±y±''ti. paµhama½.

2. mallikasutta½

522. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± mallesu {mallakesu (s²0 sy±0 ka½0), mallikesu (ka0)} viharati uruvelakappa½ n±ma mall±na½ nigamo. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``y±vak²vańca, bhikkhave, ariyas±vakassa ariyań±ŗa½ na uppanna½ hoti neva t±va catunna½ indriy±na½ saŗµhiti hoti, neva t±va catunna½ indriy±na½ avaµµhiti hoti. yato ca kho, bhikkhave, ariyas±vakassa ariyań±ŗa½ uppanna½ hoti, atha catunna½ indriy±na½ saŗµhiti hoti, atha catunna½ indriy±na½ avaµµhiti hoti''.

``seyyath±pi, bhikkhave, y±vak²vańca k³µ±g±rassa k³µa½ na ussita½ hoti, neva t±va gop±nas²na½ saŗµhiti hoti, neva t±va gop±nas²na½ avaµµhiti hoti. yato ca kho, bhikkhave, k³µ±g±rassa k³µa½ ussita½ hoti, atha gop±nas²na½ saŗµhiti hoti, atha gop±nas²na½ avaµµhiti hoti. evameva kho, bhikkhave, y±vak²vańca ariyas±vakassa ariyań±ŗa½ na uppanna½ hoti, neva t±va catunna½ indriy±na½ saŗµhiti hoti, neva t±va catunna½ indriy±na½ avaµµhiti hoti. yato ca kho, bhikkhave, ariyas±vakassa ariyań±ŗa½ uppanna½ hoti, atha catunna½ indriy±na½...pe0... avaµµhiti hoti.

``katamesa½ catunna½? saddhindriyassa , v²riyindriyassa, satindriyassa, sam±dhindriyassa. pańńavato, bhikkhave, ariyas±vakassa tadanvay± saddh± saŗµh±ti, tadanvaya½ v²riya½ saŗµh±ti, tadanvay± sati saŗµh±ti, tadanvayo sam±dhi saŗµh±t²''ti. dutiya½.

3. sekhasutta½

523. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosambiya½ viharati ghosit±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``atthi nu kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma sekho bhikkhu sekhabh³miya½ µhito `sekhosm²'ti paj±neyya, asekho bhikkhu asekhabh³miya½ µhito `asekhosm²'ti paj±neyy±''ti?

bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... ``atthi, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma sekho bhikkhu sekhabh³miya½ µhito `sekhosm²'ti paj±neyya, asekho bhikkhu asekhabh³miya½ µhito `asekhosm²'ti paj±neyya''.

``katamo ca, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma sekho bhikkhu sekhabh³miya½ µhito `sekhosm²'ti paj±n±ti? idha, bhikkhave, sekho bhikkhu `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti -- ayampi kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma sekho bhikkhu sekhabh³miya½ µhito `sekhosm²'ti paj±n±ti''.

``puna capara½, bhikkhave, sekho bhikkhu iti paµisańcikkhati -- `atthi nu kho ito bahiddh± ańńo samaŗo v± br±hmaŗo v± yo eva½ bh³ta½ taccha½ tatha½ dhamma½ deseti yath± bhagav±'ti? so eva½ paj±n±ti -- `natthi kho ito bahiddh± ańńo samaŗo v± br±hmaŗo v± yo eva½ bh³ta½ taccha½ tatha½ dhamma½ deseti yath± bhagav±'ti. ayampi kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma sekho bhikkhu sekhabh³miya½ µhito `sekhosm²'ti paj±n±ti''.

``puna capara½, bhikkhave, sekho bhikkhu pańcindriy±ni paj±n±ti -- saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½ -- ya½gatik±ni ya½param±ni ya½phal±ni ya½pariyos±n±ni. na heva kho k±yena phusitv± viharati; pańń±ya ca ativijjha passati. ayampi kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma sekho bhikkhu sekhabh³miya½ µhito `sekhosm²'ti paj±n±ti''.

``katamo ca, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma asekho bhikkhu asekhabh³miya½ µhito `asekhosm²'ti paj±n±ti? idha, bhikkhave, asekho bhikkhu pańcindriy±ni paj±n±ti -- saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½ -- ya½gatik±ni ya½param±ni ya½phal±ni ya½pariyos±n±ni. k±yena ca phusitv± viharati; pańń±ya ca ativijjha passati. ayampi kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma asekho bhikkhu asekhabh³miya½ µhito `asekhosm²'ti paj±n±ti''.

``puna capara½, bhikkhave, asekho bhikkhu cha indriy±ni paj±n±ti. `cakkhundriya½, sotindriya½, gh±nindriya½, jivhindriya½, k±yindriya½, manindriya½ -- im±ni kho cha indriy±ni sabbena sabba½ sabbath± sabba½ aparisesa½ nirujjhissanti, ańń±ni ca cha indriy±ni na kuhińci kismińci uppajjissant²'ti paj±n±ti. ayampi kho, bhikkhave, pariy±yo ya½ pariy±ya½ ±gamma asekho bhikkhu asekhabh³miya½ µhito `asekhosm²'ti paj±n±t²''ti. tatiya½.

4. padasutta½

524. ``seyyath±pi , bhikkhave, y±ni k±nici jaŖgal±na½ {jaŖgam±na½ (s²0 p²0)} p±ŗ±na½ padaj±t±ni sabb±ni t±ni hatthipade samodh±na½ gacchanti, hatthipada½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- mahantattena; evameva kho, bhikkhave, y±ni k±nici pad±ni bodh±ya sa½vattanti , pańńindriya½ pada½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±ya. katam±ni ca, bhikkhave, pad±ni bodh±ya sa½vattanti? saddhindriya½, bhikkhave, pada½, ta½ bodh±ya sa½vattati; v²riyindriya½ pada½, ta½ bodh±ya sa½vattati; satindriya½ pada½, ta½ bodh±ya sa½vattati; sam±dhindriya½ pada½, ta½ bodh±ya sa½vattati; pańńindriya½ pada½, ta½ bodh±ya sa½vattati. seyyath±pi, bhikkhave, y±ni k±nici jaŖgal±na½ p±ŗ±na½ padaj±t±ni sabb±ni t±ni hatthipade samodh±na½ gacchanti, hatthipada½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- mahantattena; evameva kho, bhikkhave, y±ni k±nici pad±ni bodh±ya sa½vattanti, pańńindriya½ pada½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±y±''ti. catuttha½.

5. s±rasutta½

525. ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci s±ragandh±, lohitacandana½ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm± , pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±ya. katame ca, bhikkhave, bodhipakkhiy± dhamm±? saddhindriya½, bhikkhave, bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. v²riyindriya½...pe0... satindriya½ ...pe0... sam±dhindriya½...pe0... pańńindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. seyyath±pi, bhikkhave, ye keci s±ragandh±, lohitacandana½ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±y±''ti. pańcama½.

6. patiµµhitasutta½

526. ``ekadhamme patiµµhitassa, bhikkhave, bhikkhuno pańcindriy±ni bh±vit±ni honti subh±vit±ni. katamasmi½ ekadhamme? appam±de. katamo ca bhikkhave, appam±do? idha, bhikkhave, bhikkhu citta½ rakkhati ±savesu ca s±savesu ca dhammesu. tassa citta½ rakkhato ±savesu ca s±savesu ca dhammesu saddhindriyampi bh±van±p±rip³ri½ gacchati. v²riyindriyampi bh±van±p±rip³ri½ gacchati. satindriyampi bh±van±p±rip³ri½ gacchati. sam±dhindriyampi bh±van±p±rip³ri½ gacchati. pańńindriyampi bh±van±p±rip³ri½ gacchati. evampi kho, bhikkhave, ekadhamme patiµµhitassa bhikkhuno pańcindriy±ni bh±vit±ni honti subh±vit±n²''ti. chaµµha½.

7. sahampatibrahmasutta½

527. eka½ samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerańjar±ya t²re ajap±lanigrodhe paµham±bhisambuddho. atha kho bhagavato rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni amatogadh±ni honti amatapar±yaŗ±ni amatapariyos±n±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½. v²riyindriya½...pe0... satindriya½...pe0... sam±dhindriya½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½. im±ni pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni amatogadh±ni honti amatapar±yaŗ±ni amatapariyos±n±n²''ti.

atha kho brahm± sahampati bhagavato cetas± cetoparivitakkamańń±ya -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya; evameva brahmaloke antarahito bhagavato purato p±turahosi. atha kho brahm± sahampati eka½sa½ uttar±saŖga½ karitv± yena bhagav± tenańjali½ paŗ±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``evameta½, bhagav±, evameta½ sugata! pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni amatogadh±ni honti amatapar±yaŗ±ni amatapariyos±n±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½...pe0... pańńindriya½ bh±vita½ bahul²kata½ amatogadha½ hoti amatapar±yaŗa½ amatapariyos±na½. im±ni pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni amatogadh±ni honti amatapar±yaŗ±ni amatapariyos±n±ni''.

``bh³tapubb±ha½ , bhante, kassape samm±sambuddhe brahmacariya½ acari½. tatrapi ma½ eva½ j±nanti -- `sahako bhikkhu, sahako bhikkh³'ti. so khv±ha½, bhante, imesa½yeva pańcanna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± k±mesu k±macchanda½ vir±jetv± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ brahmaloka½ upapanno. tatrapi ma½ eva½ j±nanti -- `brahm± sahampati, brahm± sahampat²'''ti. ``evameta½, bhagav±, evameta½ sugata! ahameta½ j±n±mi, ahameta½ pass±mi yath± im±ni pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni amatogadh±ni honti amatapar±yaŗ±ni amatapariyos±n±n²''ti. sattama½.

8. s³karakhatasutta½

528. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati gijjhak³µe pabbate s³karakhat±ya½. tatra kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ ±mantesi -- ``ki½ nu kho, s±riputta, atthavasa½ sampassam±no kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti {pavattet²ti (s²0)}? ``anuttarańhi , bhante, yogakkhema½ sampassam±no kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! anuttarańhi, s±riputta, yogakkhema½ sampassam±no kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti.

``katamo ca, s±riputta, anuttaro yogakkhemo ya½ sampassam±no kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti? ``idha, bhante, kh²ŗ±savo bhikkhu saddhindriya½ bh±veti upasamag±mi½ sambodhag±mi½, v²riyindriya½ bh±veti...pe0... satindriya½ bh±veti...pe0... sam±dhindriya½ bh±veti...pe0... pańńindriya½ bh±veti upasamag±mi½ sambodhag±mi½. aya½ kho, bhante, anuttaro yogakkhemo ya½ sampassam±no kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! eso hi, s±riputta, anuttaro yogakkhemo ya½ sampassam±no kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti.

``katamo ca, s±riputta, paramanipaccak±ro ya½ kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti? ``idha, bhante, kh²ŗ±savo bhikkhu satthari sag±ravo viharati sappatisso {sappaµisso (sy±0 ka½0 ka0)}, dhamme sag±ravo viharati sappatisso, saŖghe sag±ravo viharati sappatisso, sikkh±ya sag±ravo viharati sappatisso, sam±dhismi½ sag±ravo viharati sappatisso. aya½ kho, bhante, paramanipaccak±ro ya½ kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! eso hi , s±riputta, paramanipaccak±ro ya½ kh²ŗ±savo bhikkhu tath±gate v± tath±gatas±sane v± paramanipaccak±ra½ pavattam±no pavattat²''ti. aµµhama½.

9. paµhamaupp±dasutta½

529. s±vatthinid±na½. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni anuppann±ni uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhassa. katam±ni pańca? saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni anuppann±ni uppajjanti, n±ńńatra tath±gatassa p±tubh±v± arahato samm±sambuddhass±''ti. navama½.

10. dutiyaupp±dasutta½

530. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni anuppann±ni uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±. katam±ni pańca? saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni anuppann±ni uppajjanti, n±ńńatra sugatavinay±''ti. dasama½.

s³karakhatavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

s±la½ mallika½ sekho ca, pada½ s±ra½ patiµµhita½.

brahmas³karakhat±yo, upp±d± apare duveti..

7. bodhipakkhiyavaggo

1. sa½yojanasutta½

531. s±vatthinid±na½ . ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni sa½yojanappah±n±ya {sa½yojan±na½ pah±n±ya (sy±0 ka0)} sa½vattanti. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni sa½yojanappah±n±ya sa½vattant²''ti. paµhama½.

2. anusayasutta½

532. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni anusayasamuggh±t±ya sa½vattanti. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho , bhikkhave, pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni anusayasamuggh±t±ya sa½vattant²''ti. dutiya½.

3. parińń±sutta½

533. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni addh±naparińń±ya sa½vattanti. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni addh±naparińń±ya sa½vattant²''ti. tatiya½.

4. ±savakkhayasutta½

534. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni ±sav±na½ khay±ya sa½vattanti. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni ±sav±na½ khay±ya sa½vattant²''ti.

``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni sa½yojanappah±n±ya sa½vattanti, anusayasamuggh±t±ya sa½vattanti, addh±naparińń±ya sa½vattanti, ±sav±na½ khay±ya sa½vattanti. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni bh±vit±ni bahul²kat±ni sa½yojanappah±n±ya sa½vattanti, anusayasamuggh±t±ya sa½vattanti, addh±naparińń±ya sa½vattanti, ±sav±na½ khay±ya sa½vattant²''ti. catuttha½.

5. paµhamaphalasutta½

535. ``pańcim±ni, bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±''ti. pańcama½.

6. dutiyaphalasutta½

536. ``pańcim±ni , bhikkhave, indriy±ni. katam±ni pańca? saddhindriya½...pe0... pańńindriya½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańcindriy±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±. katame satta phal± satt±nisa½s±? diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, atha maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti. no ce diµµheva dhamme ańńa½ ±r±dheti, no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti, atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti, upahaccaparinibb±y² hoti, asaŖkh±raparinibb±y² hoti, sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, uddha½soto hoti akaniµµhag±m². imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ indriy±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± ime satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±''ti. chaµµha½.

7. paµhamarukkhasutta½

537. ``seyyath±pi bhikkhave, ye keci jambud²pak± rukkh±, jamb³ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±ya. katame ca, bhikkhave, bodhipakkhiy± dhamm±? saddhindriya½, bhikkhave, bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. v²riyindriya½...pe0... satindriya½...pe0... sam±dhindriya½...pe0... pańńindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. seyyath±pi, bhikkhave, ye keci jambud²pak± rukkh±, jamb³ tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±y±''ti. sattama½.

8. dutiyarukkhasutta½

538. ``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci dev±na½ t±vati½s±na½ rukkh±, p±richattako tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±ya. katame ca, bhikkhave, bodhipakkhiy± dhamm±? saddhindriya½ , bhikkhave, bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. v²riyindriya½...pe0... satindriya½...pe0... sam±dhindriya½...pe0... pańńindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. seyyath±pi, bhikkhave , ye keci dev±na½ t±vati½s±na½ rukkh±, p±richattako tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±y±''ti. aµµhama½.

9. tatiyarukkhasutta½

539. ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci asur±na½ rukkh±, cittap±µali tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±ya. katame ca, bhikkhave, bodhipakkhiy± dhamm±? saddhindriya½, bhikkhave, bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati...pe0... pańńindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. seyyath±pi bhikkhave, ye keci asur±na½ rukkh±, cittap±µali tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±y±''ti. navama½.

10. catuttharukkhasutta½

540. ``seyyath±pi, bhikkhave, ye keci supaŗŗ±na½ rukkh±, k³µasimbal² {koµasimbali (sy±0 ka½0)} tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±ya. katame ca, bhikkhave, bodhipakkhiy± dhamm±? saddhindriya½, bhikkhave, bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati...pe0... pańńindriya½ bodhipakkhiyo dhammo, ta½ bodh±ya sa½vattati. seyyath±pi, bhikkhave, ye keci supaŗŗ±na½ rukkh±, k³µasimbal² tesa½ aggamakkh±yati; evameva kho, bhikkhave, ye keci bodhipakkhiy± dhamm±, pańńindriya½ tesa½ aggamakkh±yati, yadida½ -- bodh±y±''ti. dasama½.

bodhipakkhiyavaggo sattamo.

tassudd±na½ --

sa½yojan± anusay±, parińń± ±savakkhay±.

dve phal± caturo rukkh±, vaggo tena pavuccat²ti..

8. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. p±c²n±disuttadv±dasaka½

541-552. ``seyyath±pi , bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu pańcindriy±ni bh±vento pańcindriy±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu pańcindriy±ni bh±vento pańcindriy±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu saddhindriya½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½, v²riyindriya½...pe0... satindriya½... sam±dhindriya½... pańńindriya½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu pańcindriy±ni bh±vento pańcindriy±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. dv±dasama½.

gaŖg±peyy±lavaggo aµµhamo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

appam±davaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±rena vassika½.

r±j± candimas³riy±, vatthena dasama½ padanti..

balakaraŗ²yavaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

esan±vaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin± c±ti..

12. oghavaggo

1-10. ogh±disuttadasaka½

587-596. ``pańcim±ni , bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya pańcindriy±ni bh±vetabb±ni. katam±ni pańca? idha, bhikkhave, bhikkhu saddhindriya½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... pańńindriya½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya im±ni pańcindriy±ni bh±vetabb±n²''ti. dasama½. (yath± maggasa½yutta½, tath± vitth±retabba½.)

oghavaggo dv±dasamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

13. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. p±c²n±disuttadv±dasaka½

597-608. ``seyyath±pi , bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu pańcindriy±ni bh±vento pańcindriy±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu pańcindriy±ni bh±vento pańcindriy±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu saddhindriya½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... pańńindriya½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu pańcindriy±ni bh±vento pańcindriy±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. dv±dasama½.

gaŖg±peyy±lavaggo terasamo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

appam±davagga-balakaraŗ²yavagga-esan±vagg± vitth±retabb±.

17. oghavaggo

1-10. ogh±disuttadasaka½

641-650. ``pańcim±ni , bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya pańcindriy±ni bh±vetabb±ni. katam±ni pańca? idha, bhikkhave, bhikkhu saddhindriya½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. v²riyindriya½ ...pe0... satindriya½... sam±dhindriya½ ... pańńindriya½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya im±ni pańcindriy±ni bh±vetabb±n²''ti.

oghavaggo sattarasamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

indriyasa½yutta½ catuttha½.

5. sammappadh±nasa½yutta½

1. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. p±c²n±disuttadv±dasaka½

651-662. s±vatthinid±na½ . tatra kho bhagav± etadavoca -- ``catt±rome, bhikkhave, sammappadh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. ime kho, bhikkhave, catt±ro sammappadh±n±ti''.

``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro sammappadh±ne bh±vento catt±ro sammappadh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu catt±ro sammappadh±ne bh±vento catt±ro sammappadh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha , bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro sammappadh±ne bh±vento catt±ro sammappadh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. dv±dasama½. (sammappadh±nasa½yuttassa gaŖg±peyy±l² sammappadh±navasena vitth±retabb±).

gaŖg±peyy±lavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

2. appam±davaggo

(appam±davaggo sammappadh±navasena vitth±retabbo).

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±rena vassika½.

r±j± candimas³riy±, vatthena dasama½ padanti..

3. balakaraŗ²yavaggo

1-12. balakaraŗ²y±disuttadv±dasaka½

673-684. ``seyyath±pi , bhikkhave, ye keci balakaraŗ²y± kammant± kayiranti, sabbe te pathavi½ niss±ya pathaviya½ patiµµh±ya evamete balakaraŗ²y± kammant± kayiranti; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro sammappadh±ne bh±veti, catt±ro sammappadh±ne bahul²karoti. kathańca, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro sammappadh±ne bh±veti, catt±ro sammappadh±ne bahul²karoti? idha, bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati...pe0... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu s²la½ niss±ya s²le patiµµh±ya catt±ro sammappadh±ne bh±veti, catt±ro sammappadh±ne bahul²karot²''ti. (eva½ balakaraŗ²yavaggo sammappadh±navasena vitth±retabbo). dv±dasama½.

balakaraŗ²yavaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

4. esan±vaggo

1-10. esan±disuttadasaka½

685-694. ``tisso im±, bhikkhave, esan±. katam± tisso? k±mesan±, bhavesan±, brahmacariyesan± -- im± kho, bhikkhave, tisso esan±. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½...pe0... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. im±sa½ kho, bhikkhave, tissanna½ esan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ime catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb±''ti. (vitth±retabba½). dasama½.

esan±vaggo catuttho.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin± c±ti..

5. oghavaggo

1-10. ogh±disuttadasaka½

695-704. ``pańcim±ni , bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu anuppann±na½...pe0... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ime catt±ro sammappadh±n± bh±vetabb±''ti. (vitth±retabb±). dasama½.

oghavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

sammappadh±nasa½yutta½ pańcama½.

6. balasa½yutta½

1. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. bal±disuttadv±dasaka½

705-716. ``pańcim±ni , bhikkhave, bal±ni. katam±ni pańca? saddh±bala½, v²riyabala½, satibala½, sam±dhibala½, pańń±bala½ -- im±ni kho, bhikkhave, pańca bal±n²ti. seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu pańca bal±ni bh±vento pańcabal±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu pańca bal±ni bh±vento pańca bal±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu saddh±bala½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½, v²riyabala½...pe0... satibala½... sam±dhibala½... pańń±bala½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu pańca bal±ni bh±vento pańca bal±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. dv±dasama½.

gaŖg±peyy±lavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

2. appam±davaggo

appam±davaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±rena vassika½.

r±j± candimas³riy±, vatthena dasama½ padanti..

balakaraŗ²yavaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

esan±vaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin± c±ti..

5. oghavaggo

1-10. ogh±disuttadasaka½

749-758. ``pańcim±ni , bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya pańca bal±ni bh±vetabb±ni. katam±ni pańca? idha, bhikkhave, bhikkhu, saddh±bala½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½, v²riyabala½...pe0... satibala½...pe0... sam±dhibala½...pe0... pańń±bala½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya im±ni pańca bal±ni bh±vetabb±n²''ti. (eva½ vitth±retabb±). dasama½.

oghavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

6. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. p±c²n±disuttadv±dasaka½

759-770. ``seyyath±pi , bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r± ; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu pańca bal±ni bh±vento pańca bal±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu pańca bal±ni bh±vento pańca bal±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu, saddh±bala½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu pańca bal±ni bh±vento pańca bal±ni bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. (vitth±retabb±) dv±dasama½.

gaŖg±peyy±lavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

appam±da-balakaraŗ²yavagg± vitth±retabb±.

9. esan±vaggo

1-12. esan±disuttadv±dasaka½

792-802. eva½ esan±p±¼i vitth±retabb± -- r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½.

esan±vaggo navamo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin± c±ti..

10. oghavaggo

1-10. ogh±disuttadasaka½

803-812. ``pańcim±ni , bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½ avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya pańca bal±ni bh±vetabb±ni. katam±ni pańca? idha, bhikkhave, bhikkhu saddh±bala½ bh±veti...pe0... pańń±bala½ bh±veti r±gavinayapariyos±na½ dosavinayapariyos±na½ mohavinayapariyos±na½. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya im±ni pańca bal±ni bh±vetabb±n²''ti. dasama½.

oghavaggo dasamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

balasa½yutta½ chaµµha½.

7. iddhip±dasa½yutta½

1. c±p±lavaggo

1. ap±rasutta½

813. ``catt±rome bhikkhave, iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattanti. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, cittasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± ap±r± p±ra½ gaman±ya sa½vattant²''ti. paµhama½.

2. viraddhasutta½

814. ``yesa½ kesańci, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. yesa½ kesańci, bhikkhave, ime catt±ro iddhip±d± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci, bhikkhave, ime catt±ro iddhip±d± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m²''ti. dutiya½.

3. ariyasutta½

815. ``catt±rome , bhikkhave, iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± ariy± niyy±nik± niyyanti takkarassa samm± dukkhakkhay±ya. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... iddhip±da½ bh±veti, v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± ariy± niyy±nik± niyyanti takkarassa samm± dukkhakkhay±y±''ti. tatiya½.

4. nibbid±sutta½

816. ``catt±rome, bhikkhave, iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattant²''ti. catuttha½.

5. iddhipadesasutta½

817. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± iddhipadesa½ abhinipph±desu½ sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci , bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± iddhipadesa½ abhinipph±dessanti sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± iddhipadesa½ abhinipph±denti sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± iddhipadesa½ abhinipph±desu½, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± iddhipadesa½ abhinipph±dessanti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± iddhipadesa½ abhinipph±denti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±''ti. pańcama½.

6. samattasutta½

818. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samatta½ iddhi½ abhinipph±desu½, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samatta½ iddhi½ abhinipph±dessanti, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samatta½ iddhi½ abhinipph±denti , sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samatta½ iddhi½ abhinipph±desu½, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samatta½ iddhi½ abhinipph±dessanti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samatta½ iddhi½ abhinipph±denti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±''ti. chaµµha½.

7. bhikkhusutta½

819. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ bhikkh³ ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja vihari½su, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ bhikkh³ ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharissanti, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi bhikkh³ ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ bhikkh³ ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja vihari½su sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ bhikkh³ ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharissanti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi bhikkh³ ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±''ti. sattama½.

8. buddhasutta½

820. ``catt±rome, bhikkhave, iddhip±d±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi ...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± . imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gato `araha½ samm±sambuddho'ti vuccat²''ti. aµµhama½.

9. ń±ŗasutta½

821. ```aya½ chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'ti me bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `so kho pan±ya½ chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do bh±vetabbo'ti me, bhikkhave...pe0... `bh±vito'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```aya½ v²riyasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `so kho pan±ya½ v²riyasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do bh±vetabbo'ti me, bhikkhave...pe0... `bh±vito'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```aya½ cittasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `so kho pan±ya½ cittasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do bh±vetabbo'ti me, bhikkhave...pe0... `bh±vito'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```aya½ v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `so kho pan±ya½ v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do bh±vetabbo'ti me, bhikkhave...pe0... `bh±vito'ti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±d²''ti. navama½.

10. cetiyasutta½

822. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. atha kho bhagav± pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya ves±li½ piŗ¹±ya p±visi. ves±liya½ piŗ¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkanto ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``gaŗh±hi, ±nanda, nis²dana½. yena c±p±la½ cetiya½ {p±v±lacetiya½ (sy±0 ka½0)} tenupasaŖkamiss±ma div±vih±r±y±''ti. ``eva½ bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± nis²dana½ ±d±ya bhagavanta½ piµµhito piµµhito anubandhi. atha kho bhagav± yena c±p±la½ cetiya½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. ±yasm±pi kho ±nando bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ ±nanda½ bhagav± etadavoca --

``ramaŗ²y±, ±nanda, ves±l², ramaŗ²ya½ udena½ cetiya½, ramaŗ²ya½ gotamaka½ cetiya½, ramaŗ²ya½ sattamba½ cetiya½, ramaŗ²ya½ bahuputta½ cetiya½ {bahuputtakacetiya½ (sy±0 ka½0 p²0 ka0)}, ramaŗ²ya½ s±randada½ cetiya½ {±nandacetiya½ (ka0), s±nandara½ (ka0)}, ramaŗ²ya½ c±p±la½ cetiya½. yassa kassaci, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, so ±kaŖkham±no kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±. tath±gatassa kho, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. ±kaŖkham±no, ±nanda, tath±gato kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±''ti.

evampi kho ±yasm± ±nando bhagavat± o¼±rike nimitte kayiram±ne o¼±rike obh±se kayiram±ne n±sakkhi paµivijjhitu½; na bhagavanta½ y±ci -- ``tiµµhatu, bhante, bhagav± kappa½, tiµµhatu sugato kappa½ {sugato kapp±vasesa½ (p²0 ka0) d²0 ni0 2.167} bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na''nti yath± ta½ m±rena pariyuµµhitacitto.

dutiyampi kho bhagav±...pe0... tatiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``ramaŗ²y±, ±nanda, ves±l², ramaŗ²ya½ udena½ cetiya½, ramaŗ²ya½ gotamaka½ cetiya½, ramaŗ²ya½ sattamba½ cetiya½, ramaŗ²ya½ bahuputta½ cetiya½, ramaŗ²ya½ s±randada½ cetiya½, ramaŗ²ya½ c±p±la½ cetiya½. yassa kassaci, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, so ±kaŖkham±no kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±. tath±gatassa kho, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. ±kaŖkham±no, ±nanda, tath±gato kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±''ti.

evampi kho ±yasm± ±nando bhagavat± o¼±rike nimitte kayiram±ne o¼±rike obh±se kayiram±ne n±sakkhi paµivijjhitu½; na bhagavanta½ y±ci -- ``tiµµhatu, bhante, bhagav± kappa½, tiµµhatu sugato kappa½ bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na''nti yath± ta½ m±rena pariyuµµhitacitto.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``gaccha kho tva½, ±nanda, yassa d±ni k±la½ mańńas²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiŗa½ katv± avid³re ańńatarasmi½ rukkham³le nis²di. atha kho m±ro p±pim±, acirapakkante ±yasmante ±nande, yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni sugato {parinibb±tu sugato (s²0 sy±0 ka½0) evamuparipi}! parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato. bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima , parinibb±yiss±mi y±va me bhikkh³ na s±vak± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti pańńapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti {utt±ni½ karissanti (ka0), utt±nikarissanti (p²0)}, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²'''ti.

santi kho pana, bhante, etarahi bhikkh³ bhagavato s±vak± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti pańńapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni, sugato! parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.

``bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me bhikkhuniyo na s±vik± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti pańńapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²'''ti.

``santi kho pana, bhante, etarahi bhikkhuniyo bhagavato s±vik± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti pańńapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni, sugato! parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.

``bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me up±sak±...pe0... y±va me up±sik± na s±vik± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti pańńapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²'''ti.

``santi kho pana, bhante, etarahi up±sak±...pe0... up±sik± bhagavato s±vik± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo , saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti pańńapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti, uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni, sugato! parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.

``bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me ida½ brahmacariya½ na iddhańceva bhavissati ph²tańca vitth±rita½ b±hujańńa½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita'nti. tayida½, bhante, bhagavato brahmacariya½ iddhańceva ph²tańca vitth±rita½ b±hujańńa½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita½. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±, parinibb±tu d±ni sugato. parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato''ti.

eva½ vutte bhagav± m±ra½ p±pimanta½ etadavoca -- ``appossukko tva½, p±pima, hohi. na cira½ {nacirasseva (ka0)} tath±gatassa parinibb±na½ bhavissati. ito tiŗŗa½ m±s±na½ accayena tath±gato parinibb±yissat²''ti. atha kho bhagav± c±p±le cetiye sato sampaj±no ±yusaŖkh±ra½ ossaji. ossaµµhe ca {osajje pana (ka0)} bhagavat± ±yusaŖkh±re mah±bh³mic±lo ahosi bhi½sanako lomaha½so, devadundubhiyo {devadudrabhiyo (ka0)} ca phali½su. atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``tulamatulańca sambhava½, bhavasaŖkh±ramavassaji muni.

ajjhattarato sam±hito, abhindi kavacamivattasambhava''nti.. dasama½.

c±p±lavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

ap±r±pi viraddho ca, ariy± nibbid±pi ca.

padesa½ samatta½ bhikkhu, buddha½ ń±ŗańca cetiyanti..

2. p±s±dakampanavaggo

1. pubbasutta½

823. s±vatthinid±na½ . ``pubbeva me, bhikkhave, sambodh± anabhisambuddhassa bodhisattasseva sato etadahosi -- `ko nu kho hetu, ko paccayo iddhip±dabh±van±y±'ti? tassa mayha½, bhikkhave, etadahosi -- `idha bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- iti me chando na ca atil²no bhavissati, na ca atippaggahito bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitto bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitto bhavissati. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti'''.

``v²riyasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- iti me v²riya½ na ca atil²na½ bhavissati, na ca atippaggahita½ bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitta½ bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitta½ bhavissati. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``cittasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- iti me citta½ na ca atil²na½ bhavissati, na ca atippaggahita½ bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitta½ bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitta½ bhavissati. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- iti me v²ma½s± na ca atil²n± bhavissati, na ca atippaggahit± bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitt± bhavissati , na ca bahiddh± vikkhitt± bhavissati. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhu, cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti; ±vibh±va½, tirobh±va½; tirokuµµa½ tirop±k±ra½ tiropabbata½ asajjam±no gacchati, seyyath±pi ±k±se; pathaviy±pi ummujjanimujja½ karoti, seyyath±pi udake; udakepi abhijjam±ne {abhijjam±no (s²0 p²0 ka0)} gacchati, seyyath±pi pathaviya½; ±k±sepi pallaŖkena kamati, seyyath±pi pakkh² sakuŗo; imepi candimas³riye eva½mahiddhike eva½mah±nubh±ve p±ŗin± parimasati {par±masati (s²0 sy±0 ka½0)} parimajjati; y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhu, cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya ubho sadde suŗ±ti -- dibbe ca m±nuse ca, d³re santike c±ti.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhu, cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, parasatt±na½ parapuggal±na½ cetas± ceto paricca paj±n±ti. sar±ga½ v± citta½ `sar±ga½ citta'nti paj±n±ti; v²tar±ga½ v± citta½ `v²tar±ga½ citta'nti paj±n±ti; sadosa½ v± citta½ `sadosa½ citta'nti paj±n±ti; v²tadosa½ v± citta½ `v²tadosa½ citta'nti paj±n±ti; samoha½ v± citta½ `samoha½ citta'nti paj±n±ti; v²tamoha½ v± citta½ `v²tamoha½ citta'nti paj±n±ti; sa½khitta½ v± citta½ `sa½khitta½ citta'nti paj±n±ti; vikkhitta½ v± citta½ `vikkhitta½ citta'nti paj±n±ti; mahaggata½ v± citta½ `mahaggata½ citta'nti paj±n±ti; amahaggata½ v± citta½ `amahaggata½ citta'nti paj±n±ti; sauttara½ v± citta½ `sauttara½ citta'nti paj±n±ti; anuttara½ v± citta½ `anuttara½ citta'nti paj±n±ti; sam±hita½ v± citta½ `sam±hita½ citta'nti paj±n±ti; asam±hita½ v± citta½ `asam±hita½ citta'nti paj±n±ti; vimutta½ v± citta½ `vimutta½ citta'nti paj±n±ti; avimutta½ v± citta½ `avimutta½ citta'nti paj±n±ti''.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhu, cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati, seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo tissopi j±tiyo catassopi j±tiyo pańcapi j±tiyo dasapi j±tiyo v²sampi j±tiyo ti½sampi j±tiyo catt±l²sampi j±tiyo pańń±sampi j±tiyo j±tisatampi j±tisahassampi j±tisatasahassampi anekepi sa½vaµµakappe anekepi vivaµµakappe anekepi sa½vaµµavivaµµakappe -- `amutr±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaŗŗo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto amutra udap±di½ {upp±di½ (s²0)}; tatr±p±si½ eva½n±mo eva½gotto eva½vaŗŗo evam±h±ro eva½sukhadukkhappaµisa½ved² evam±yupariyanto, so tato cuto idh³papanno'ti. iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussarati.

``eva½ bh±vitesu kho bhikkhu, cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paŗ²te suvaŗŗe dubbaŗŗe, sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti -- `ime vata, bhonto, satt± k±yaduccaritena samann±gat± vac²duccaritena samann±gat± manoduccaritena samann±gat± ariy±na½ upav±dak± micch±diµµhik± micch±diµµhikammasam±d±n±; te k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapann±. ime v± pana, bhonto, satt± k±yasucaritena samann±gat± vac²sucaritena samann±gat± manosucaritena samann±gat± ariy±na½ anupav±dak± samm±diµµhik± samm±diµµhikammasam±d±n±; te k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapann±'ti. iti dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte passati cavam±ne upapajjam±ne h²ne paŗ²te suvaŗŗe dubbaŗŗe, sugate duggate yath±kamm³page satte paj±n±ti.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhu, cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. paµhama½.

2. mahapphalasutta½

824. ``catt±rome , bhikkhave, iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s±. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± katha½ bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me chando na ca atil²no bhavissati, na ca atippaggahito bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitto bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitto bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me v²ma½s± na ca atil²n± bhavissati, na ca atippaggahit± bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitt± bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitt± bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± eva½ bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s±.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, bhikkhu cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti...pe0....

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, bhikkhu cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. dutiya½.

3. chandasam±dhisutta½

825. ``chanda½ ce, bhikkhave, bhikkhu niss±ya labhati sam±dhi½, labhati cittassa ekaggata½ -- aya½ vuccati chandasam±dhi. so anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. uppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. anuppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ upp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. ime vuccanti `padh±nasaŖkh±r±'ti. iti ayańca chando, ayańca chandasam±dhi, ime ca padh±nasaŖkh±r± -- aya½ vuccati, bhikkhave, `chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'''.

``v²riya½ ce, bhikkhave, bhikkhu niss±ya labhati sam±dhi½, labhati cittassa ekaggata½ -- aya½ vuccati `v²riyasam±dhi'. so anuppann±na½...pe0... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. ime vuccanti `padh±nasaŖkh±r±'ti. iti idańca v²riya½, ayańca v²riyasam±dhi, ime ca padh±nasaŖkh±r± -- aya½ vuccati, bhikkhave, `v²riyasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'''.

``citta½ ce, bhikkhave, bhikkhu niss±ya labhati sam±dhi½, labhati cittassa ekaggata½ -- aya½ vuccati `cittasam±dhi'. so anuppann±na½ p±pak±na½...pe0... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. ime vuccanti `padh±nasaŖkh±r±'ti. iti idańca citta½, ayańca cittasam±dhi, ime ca padh±nasaŖkh±r± -- aya½ vuccati, bhikkhave, `cittasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'''.

``v²ma½sa½ ce, bhikkhave, bhikkhu niss±ya labhati sam±dhi½, labhati cittassa ekaggata½ -- aya½ vuccati `v²ma½s±sam±dhi'. so anuppann±na½ p±pak±na½ akusal±na½ dhamm±na½ anupp±d±ya chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati...pe0... uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy± asammos±ya bhiyyobh±v±ya vepull±ya bh±van±ya p±rip³riy± chanda½ janeti v±yamati v²riya½ ±rabhati citta½ paggaŗh±ti padahati. ime vuccanti `padh±nasaŖkh±r±'ti . iti ayańca v²ma½s±, ayańca v²ma½s±sam±dhi, ime ca padh±nasaŖkh±r± -- aya½ vuccati, bhikkhave, `v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gato iddhip±do'''ti. tatiya½.

4. moggall±nasutta½

826. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena sambahul± bhikkh³ heµµh±mig±ram±tup±s±de viharanti uddhat± unna¼± capal± mukhar± vikiŗŗav±c± muµµhassatino asampaj±n± asam±hit± bhantacitt± {vibbhantacitt± (s²0 sy±0 ka½0)} p±katindriy±.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ ±mantesi -- ``ete kho, moggall±na, sabrahmac±rino heµµh±mig±ram±tup±s±de viharanti uddhat± unna¼± capal± mukhar± vikiŗŗav±c± muµµhassatino asampaj±n± asam±hit± bhantacitt± p±katindriy±. gaccha, moggall±na, te bhikkh³ sa½vejeh²''ti.

``eva½, bhante''ti kho ±yasm± mah±moggall±no bhagavato paµissutv± tath±r³pa½ iddh±bhisaŖkh±ra½ abhisaŖkh±resi {abhisaŖkharesi (sy±0 p²0 ka0)} yath± p±daŖguµµhakena mig±ram±tup±s±da½ saŖkampesi sampakampesi sampac±lesi. atha kho te bhikkh³ sa½vigg± lomahaµµhaj±t± ekamanta½ aµµha½su -- ``acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho! niv±tańca vata ayańca mig±ram±tup±s±do gambh²ranemo sunikh±to acalo asampakamp², atha ca pana saŖkampito sampakampito sampac±lito''ti!

atha kho bhagav± yena te bhikkh³ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± te bhikkh³ bhagav± etadavoca -- ``ki½ nu tumhe, bhikkhave, sa½vigg± lomahaµµhaj±t± ekamanta½ µhit±''ti? ``acchariya½, bhante, abbhuta½ bhante! niv±tańca vata ayańca mig±ram±tup±s±do gambh²ranemo sunikh±to acalo asampakamp², atha ca pana saŖkampito sampakampito sampac±lito''ti! ``tumheva kho, bhikkhave, sa½vejetuk±mena moggall±nena bhikkhun± p±daŖguµµhakena mig±ram±tup±s±do, saŖkampito sampakampito sampac±lito. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katamesa½ dhamm±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo''ti ? ``bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±, bhagava½nettik± bhagava½paµisaraŗ±. s±dhu vata, bhante, bhagavanta½yeva paµibh±tu etassa bh±sitassa attho. bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti.

``tena hi, bhikkhave, suŗ±tha. catunna½ kho, bhikkhave, iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo. katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, moggall±no bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me v²ma½s± na ca atil²n± bhavissati, na ca atippaggahit± bhavissati; na ca ajjhatta½ sa½khitt± bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitt± bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½ yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo. imesańca pana, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti...pe0... imesańca pana, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. catuttha½.

5. uŗŗ±bhabr±hmaŗasutta½

827. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ ±yasm± ±nando kosambiya½ viharati ghosit±r±me. atha kho uŗŗ±bho br±hmaŗo yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho uŗŗ±bho br±hmaŗo ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``kimatthiya½ nu kho, bho ±nanda, samaŗe gotame brahmacariya½ vussat²''ti? ``chandappah±nattha½ kho, br±hmaŗa, bhagavati brahmacariya½ vussat²''ti.

``atthi pana, bho ±nanda, maggo atthi paµipad± etassa chandassa pah±n±y±''ti? ``atthi kho, br±hmaŗa, maggo atthi paµipad± etassa chandassa pah±n±y±''ti.

``katamo pana, bho ±nanda, maggo katam± paµipad± etassa chandassa pah±n±y±''ti? ``idha, br±hmaŗa, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- aya½ kho, br±hmaŗa, maggo aya½ paµipad± etassa chandassa pah±n±y±''ti.

``eva½ sante, bho ±nanda, santaka½ hoti no asantaka½. chandeneva chanda½ pajahissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati''. ``tena hi, br±hmaŗa, tańńevettha paµipucchiss±mi. yath± te khameyya tath± ta½ by±kareyy±si. ta½ ki½ mańńasi, br±hmaŗa, ahosi te pubbe chando `±r±ma½ gamiss±m²'ti? tassa te ±r±magatassa yo tajjo chando so paµippassaddho''ti? ``eva½ , bho''. ``ahosi te pubbe v²riya½ `±r±ma½ gamiss±m²'ti? tassa te ±r±magatassa ya½ tajja½ v²riya½ ta½ paµippassaddha''nti? ``eva½, bho''. ``ahosi te pubbe citta½ `±r±ma½ gamiss±m²'ti? tassa te ±r±magatassa ya½ tajja½ citta½ ta½ paµippassaddha''nti? ``eva½, bho''. ``ahosi te pubbe v²ma½s± `±r±ma½ gamiss±m²'ti? tassa te ±r±magatassa y± tajj± v²ma½s± s± paµippassaddh±''ti? ``eva½, bho''.

``evameva kho, br±hmaŗa, yo so bhikkhu araha½ kh²ŗ±savo vusitav± katakaraŗ²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ŗabhavasa½yojano sammadańń± vimutto, tassa yo pubbe chando ahosi arahattappattiy±, arahattappatte {arahatte patte (s²0 sy±0 ka½0)} yo tajjo chando so paµippassaddho; ya½ pubbe v²riya½ ahosi arahattappattiy±, arahattappatte ya½ tajja½ v²riya½ ta½ paµippassaddha½; ya½ pubbe citta½ ahosi arahattappattiy±, arahattappatte ya½ tajja½ citta½ ta½ paµippassaddha½; y± pubbe v²ma½s± ahosi arahattappattiy±, arahattappatte y± tajj± v²ma½s± s± paµippassaddh±. ta½ ki½ mańńasi, br±hmaŗa, iti eva½ sante, santaka½ v± hoti no asantaka½ v±''ti?

``addh±, bho ±nanda, eva½ sante, santaka½ hoti no asantaka½. abhikkanta½, bho ±nanda, abhikkanta½, bho ±nanda! seyyath±pi, bho ±nanda, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya -- cakkhumanto r³p±ni dakkhant²ti; evameva½ bhot± ±nandena anekapariy±yena dhammo pak±sito. es±ha½, bho ±nanda, ta½ bhavanta½ gotama½ saraŗa½ gacch±mi dhammańca bhikkhusaŖghańca. up±saka½ ma½ bhava½ ±nando dh±retu ajjatagge p±ŗupeta½ saraŗa½ gata''nti. pańcama½.

6. paµhamasamaŗabr±hmaŗasutta½

828. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± mahiddhik± ahesu½ mah±nubh±v±, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± mahiddhik± bhavissanti mah±nubh±v±, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± mahiddhik± mah±nubh±v±, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``katamesa½ catunna½? idha , bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± mahiddhik± ahesu½ mah±nubh±v±, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± mahiddhik± bhavissanti mah±nubh±v±, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± mahiddhik± mah±nubh±v±, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±''ti. chaµµha½.

7. dutiyasamaŗabr±hmaŗasutta½

829. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± anekavihita½ iddhividha½ paccanubhosu½ -- ekopi hutv± bahudh± ahesu½, bahudh±pi hutv± eko ahesu½; ±vibh±va½, tirobh±va½; tirokuµµa½ tirop±k±ra½ tiropabbata½ asajjam±n± agama½su, seyyath±pi ±k±se; pathaviy±pi ummujjanimujja½ aka½su, seyyath±pi udake; udakepi abhijjam±ne {abhijjam±n± (s²0 p²0 ka0)} agama½su, seyyath±pi pathaviya½; ±k±sepi pallaŖkena kami½su, seyyath±pi pakkh² sakuŗo; imepi candimas³riye eva½mahiddhike eva½mah±nubh±ve p±ŗin± parimasi½su {par±masi½su (sy±0 ka½0 ka0)} parimajji½su; y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattesu½, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± anekavihita½ iddhividha½ paccanubhossanti -- ekopi hutv± bahudh± bhavissanti, bahudh±pi hutv± eko bhavissanti; ±vibh±va½, tirobh±va½; tirokuµµa½ tirop±k±ra½ tiropabbata½ asajjam±n± gamissanti , seyyath±pi ±k±se; pathaviy±pi ummujjanimujja½ karissanti, seyyath±pi udake; udakepi abhijjam±ne gamissanti, seyyath±pi pathaviya½; ±k±sepi pallaŖkena kamissanti, seyyath±pi pakkh² sakuŗo; imepi candimas³riye eva½mahiddhike eva½mah±nubh±ve p±ŗin± parimasissanti parimajjissanti; y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattissanti, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± anekavihita½ iddhividha½ paccanubhonti -- ekopi hutv± bahudh± honti, bahudh±pi hutv± eko honti; ±vibh±va½, tirobh±va½; tirokuµµa½ tirop±k±ra½ tiropabbata½ asajjam±n± gacchanti, seyyath±pi ±k±se; pathaviy±pi ummujjanimujja½ karonti, seyyath±pi udake; udakepi abhijjam±ne gacchanti, seyyath±pi pathaviya½; ±k±sepi pallaŖkena kamanti, seyyath±pi pakkh² sakuŗo; imepi candimas³riye eva½mahiddhike eva½mah±nubh±ve p±ŗin± parimasanti {par±masanti (sy±0 ka½0)} parimajjanti; y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattenti, sabbe te catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±ti.

``katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± anekavihita½ iddhividha½ paccanubhosu½ -- ekopi hutv± bahudh± ahesu½...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattesu½, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± anekavihita½ iddhividha½ paccanubhossanti -- ekopi hutv± bahudh± bhavissanti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattissanti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±.

``ye hi keci bhikkhave etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± anekavihita½ iddhividha½ paccanubhonti -- ekopi hutv± bahudh± honti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattenti, sabbe te imesa½yeva catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt±''ti. sattama½.

8. bhikkhusutta½

830. ``catunna½, bhikkhave, iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharati.

``katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. aµµhama½.

9. iddh±didesan±sutta½

831. ``iddhi½ vo, bhikkhave, desess±mi iddhip±dańca iddhip±dabh±vanańca iddhip±dabh±van±g±minińca paµipada½. ta½ suŗ±tha.

``katam± ca, bhikkhave, iddhi? idha, bhikkhave, bhikkhu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhi.

``katamo ca, bhikkhave, iddhip±do? yo so, bhikkhave, maggo y± paµipad± iddhil±bh±ya iddhipaµil±bh±ya sa½vattati -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±do.

``katam± ca, bhikkhave, iddhip±dabh±van±? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi ...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±dabh±van±.

``katam± ca, bhikkhave, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±saŖkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti. navama½.

10. vibhaŖgasutta½

832. ``catt±rome, bhikkhave, iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s±''.

``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± katha½ bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave , bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me chando na ca atil²no bhavissati, na ca atippaggahito bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitto bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitto bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- `yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½ yath± ratti½ tath± div±'. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me v²ma½s± na ca atil²n± bhavissati, na ca atippaggahit± bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitt± bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitt± bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- `yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±'. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``katamo ca, bhikkhave, atil²no chando? yo, bhikkhave, chando kosajjasahagato kosajjasampayutto -- aya½ vuccati, bhikkhave, atil²no chando.

``katamo ca, bhikkhave, atippaggahito chando? yo, bhikkhave, chando uddhaccasahagato uddhaccasampayutto -- aya½ vuccati, bhikkhave, atippaggahito chando.

``katamo ca, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitto chando? yo, bhikkhave, chando thinamiddhasahagato thinamiddhasampayutto -- aya½ vuccati, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitto chando.

``katamo ca, bhikkhave, bahiddh± vikkhitto chando? yo, bhikkhave, chando bahiddh± pańca k±maguŗe ±rabbha anuvikkhitto anuvisaµo -- aya½ vuccati, bhikkhave, bahiddh± vikkhitto chando.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure? idha , bhikkhave, bhikkhuno pacch±puresańń± suggahit± hoti sumanasikat± s³padh±rit± suppaµividdh± pańń±ya. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure.

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho viharati? idha, bhikkhave, bhikkhu imameva k±ya½ uddha½ p±datal± adho kesamatthak± tacapariyanta½ p³ra½ n±nappak±rassa asucino paccavekkhati -- `atthi imasmi½ k±ye kes± lom± nakh± dant± taco ma½sa½ nh±ru aµµhi aµµhimińja½ vakka½ hadaya½ yakana½ kilomaka½ pihaka½ papph±sa½ anta½ antaguŗa½ udariya½ kar²sa½ pitta½ semha½ pubbo lohita½ sedo medo assu vas± khe¼o siŖgh±ŗik± lasik± mutta'nti. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho viharati.

``kathańca , bhikkhave, bhikkhu yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div± viharati? idha, bhikkhave, bhikkhu yehi ±k±rehi yehi liŖgehi yehi nimittehi div± chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, so tehi ±k±rehi tehi liŖgehi tehi nimittehi ratti½ chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti; yehi v± pana ±k±rehi yehi liŖgehi yehi nimittehi ratti½ chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, so tehi ±k±rehi tehi liŖgehi tehi nimittehi div± chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div± viharati.

``kathańca , bhikkhave, bhikkhu vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti? idha, bhikkhave, bhikkhuno ±lokasańń± suggahit± hoti div±sańń± sv±dhiµµhit±. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``katamańca , bhikkhave, atil²na½ v²riya½? ya½, bhikkhave, v²riya½ kosajjasahagata½ kosajjasampayutta½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, atil²na½ v²riya½.

``katamańca, bhikkhave, atippaggahita½ v²riya½? ya½, bhikkhave, v²riya½ uddhaccasahagata½ uddhaccasampayutta½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, atippaggahita½ v²riya½.

``katamańca, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitta½ v²riya½? ya½, bhikkhave, v²riya½ thinamiddhasahagata½ thinamiddhasampayutta½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitta½ v²riya½.

``katamańca, bhikkhave, bahiddh± vikkhitta½ v²riya½? ya½, bhikkhave, v²riya½ bahiddh± pańca k±maguŗe ±rabbha anuvikkhitta½ anuvisaµa½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, bahiddh± vikkhitta½ v²riya½...pe0....

``kathańca, bhikkhave, bhikkhu vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti ? idha, bhikkhave, bhikkhuno ±lokasańń± suggahit± hoti div±sańń± sv±dhiµµhit±. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``katamańca, bhikkhave, atil²na½ citta½? ya½, bhikkhave, citta½ kosajjasahagata½ kosajjasampayutta½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, atil²na½ citta½.

``katamańca, bhikkhave, atippaggahita½ citta½? ya½, bhikkhave, citta½ uddhaccasahagata½ uddhaccasampayutta½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, atippaggahita½ citta½.

``katamańca, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitta½ citta½? ya½, bhikkhave, citta½ thinamiddhasahagata½ thinamiddhasampayutta½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitta½ citta½.

``katamańca , bhikkhave, bahiddh± vikkhitta½ citta½? ya½, bhikkhave, citta½ bahiddh± pańca k±maguŗe ±rabbha anuvikkhitta½ anuvisaµa½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, bahiddh± vikkhitta½ citta½...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``katam± ca, bhikkhave, atil²n± v²ma½s±? y±, bhikkhave, v²ma½s± kosajjasahagat± kosajjasampayutt± -- aya½ vuccati, bhikkhave, atil²n± v²ma½s±.

``katam± ca, bhikkhave, atippaggahit± v²ma½s±? y±, bhikkhave, v²ma½s± uddhaccasahagat± uddhaccasampayutt± -- aya½ vuccati, bhikkhave, atippaggahit± v²ma½s±.

``katam± ca, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitt± v²ma½s±? y±, bhikkhave, v²ma½s± thinamiddhasahagat± thinamiddhasampayutt± -- aya½ vuccati, bhikkhave, ajjhatta½ sa½khitt± v²ma½s±.

``katam± ca, bhikkhave, bahiddh± vikkhitt± v²ma½s±? y±, bhikkhave, v²ma½s± bahiddh± pańca k±maguŗe ±rabbha anuvikkhitt± anuvisaµ± -- aya½ vuccati, bhikkhave, bahiddh± vikkhitt± v²ma½s±...pe0... eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d± eva½ bahul²kat± mahapphal± honti mah±nisa½s±.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, bhikkhu cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti. eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, bhikkhu cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. dasama½.

p±s±dakampanavaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

pubba½ mahapphala½ chanda½, moggall±nańca uŗŗ±bha½.

dve samaŗabr±hmaŗ± bhikkhu, desan± vibhaŖgena c±ti..

3. ayogu¼avaggo

1. maggasutta½

833. s±vatthinid±na½ . ``pubbeva me, bhikkhave, sambodh± anabhisambuddhassa bodhisattasseva sato etadahosi -- `ko nu kho maggo, k± paµipad± iddhip±dabh±van±y±'ti ? tassa mayha½, bhikkhave, etadahosi -- `idha bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- iti me chando na ca atil²no bhavissati, na ca atippaggahito bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitto bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitto bhavissati. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti . v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- iti me v²ma½s± na ca atil²n± bhavissati, na ca atippaggahit± bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitt± bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitt± bhavissati. pacch±puresańń² ca viharati -- yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½ yath± ratti½ tath± div±' -- iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti.

``eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, bhikkhu cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti. eva½ bh±vitesu kho, bhikkhave, bhikkhu cat³su iddhip±desu eva½ bahul²katesu, ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. paµhama½.

(chapi abhińń±yo vitth±retabb±).

2. ayogu¼asutta½

834. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``abhij±n±ti nu kho, bhante, bhagav± iddhiy± manomayena k±yena brahmaloka½ upasaŖkamit±''ti? ``abhij±n±mi khv±ha½, ±nanda, iddhiy± manomayena k±yena brahmaloka½ upasaŖkamit±''ti. ``abhij±n±ti pana, bhante, bhagav± imin± c±tumah±bh³tikena k±yena iddhiy± brahmaloka½ upasaŖkamit±''ti ? ``abhij±n±mi khv±ha½, ±nanda, imin± c±tumah±bh³tikena {c±tummah±bh³tikena (s²0 sy±0 ka½0)} k±yena iddhiy± brahmaloka½ upasaŖkamit±''ti.

``yańca kho, om±ti, bhante, bhagav± iddhiy± manomayena k±yena brahmaloka½ upasaŖkamitu½, yańca kho abhij±n±ti, bhante, bhagav± imin± c±tumah±bh³tikena k±yena iddhiy± brahmaloka½ upasaŖkamit± , tayida½, bhante, bhagavato acchariyańceva abbhutańc±''ti. ``acchariy± ceva, ±nanda, tath±gat± acchariyadhammasamann±gat± ca, abbhut± ceva, ±nanda, tath±gat± abbhutadhammasamann±gat± ca''.

``yasmi½, ±nanda, samaye tath±gato k±yampi citte samodahati {sam±dahati (s²0 sy±0 p²0)} cittampi k±ye samodahati, sukhasańńańca lahusańńańca k±ye okkamitv± viharati; tasmi½, ±nanda, samaye tath±gatassa k±yo lahutaro ceva hoti mudutaro ca kammaniyataro ca pabhassarataro ca.

``seyyath±pi, ±nanda, ayogu¼o divasa½ santatto lahutaro ceva hoti mudutaro ca kammaniyataro ca pabhassarataro ca; evameva kho, ±nanda, yasmi½ samaye tath±gato k±yampi citte samodahati, cittampi k±ye samodahati, sukhasańńańca lahusańńańca k±ye okkamitv± viharati; tasmi½, ±nanda, samaye tath±gatassa k±yo lahutaro ceva hoti mudutaro ca kammaniyataro ca pabhassarataro ca.

``yasmi½, ±nanda, samaye tath±gato k±yampi citte samodahati, cittampi k±ye samodahati, sukhasańńańca lahusańńańca k±ye okkamitv± viharati; tasmi½, ±nanda, samaye tath±gatassa k±yo appakasireneva pathaviy± veh±sa½ abbhuggacchati, so anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti.

``seyyath±pi , ±nanda, t³lapicu v± kapp±sapicu v± lahuko v±t³p±d±no appakasireneva pathaviy± veh±sa½ abbhuggacchati; evameva kho, ±nanda, yasmi½ samaye tath±gato k±yampi citte samodahati, cittampi k±ye samodahati, sukhasańńańca lahusańńańca k±ye okkamitv± viharati; tasmi½, ±nanda, samaye tath±gatassa k±yo appakasireneva pathaviy± veh±sa½ abbhuggacchati, so anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattet²''ti. dutiya½.

3. bhikkhusutta½

835. ``catt±rome , bhikkhave, iddhip±d±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi ...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d±. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. tatiya½.

4. suddhikasutta½

836. ``catt±rome, bhikkhave, iddhip±d±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d±''ti. catuttha½.

5. paµhamaphalasutta½

837. ``catt±rome , bhikkhave, iddhip±d±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi ...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d±. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± bhikkhun± dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±''ti. pańcama½.

6. dutiyaphalasutta½

838. ``catt±rome , bhikkhave, iddhip±d±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi ...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- ime kho, bhikkhave, catt±ro iddhip±d±. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±.

``katame satta phal± satt±nisa½s±? diµµheva dhamme paµikacca {paµigacca (s²0), paµihacca (p²0)} ańńa½ ±r±dheti no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti; atha maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti, no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti, no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti; atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti, upahaccaparinibb±y² hoti, asaŖkh±raparinibb±y² hoti, sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, uddha½soto hoti akaniµµhag±m². imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± ime satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±''ti. chaµµha½.

7. paµhama±nandasutta½

839. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca --

``katam± nu kho, bhante , iddhi, katamo iddhip±do, katam± iddhip±dabh±van±, katam± iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti? ``idh±nanda, bhikkhu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti -- aya½ vuccat±nanda, iddhi''.

``katamo c±nanda, iddhip±do? yo, ±nanda, maggo y± paµipad± iddhil±bh±ya iddhipaµil±bh±ya sa½vattati -- aya½ vuccat±nanda, iddhip±do.

``katam± c±nanda, iddhip±dabh±van±? idh±nanda, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- aya½ vuccat±nanda, iddhip±dabh±van±.

``katam± c±nanda, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi -- aya½ vuccat±nanda, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti. sattama½.

8. dutiya±nandasutta½

840. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ ±nanda½ bhagav± etadavoca -- ``katam± nu kho, ±nanda, iddhi, katamo iddhip±do, katam± iddhip±dabh±van±, katam± iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti? bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm± bhagava½nettik±...pe0....

``idh±nanda, bhikkhu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti -- aya½ vuccat±nanda, iddhi.

``katamo c±nanda, iddhip±do? yo, ±nanda, maggo y± paµipad± iddhil±bh±ya iddhipaµil±bh±ya sa½vattati -- aya½ vuccat±nanda, iddhip±do.

``katam± c±nanda, iddhip±dabh±van±? idh±nanda, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- aya½ vuccat±nanda, iddhip±dabh±van±.

``katam± c±nanda, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi -- aya½ vuccat±nanda, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti. aµµhama½.

9. paµhamabhikkhusutta½

841. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``katam± nu kho, bhante, iddhi, katamo iddhip±do, katam± iddhip±dabh±van±, katam± iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti?

``idha, bhikkhave, bhikkhu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhi.

``katamo ca, bhikkhave, iddhip±do? yo, bhikkhave, maggo, y± paµipad± iddhil±bh±ya iddhipaµil±bh±ya sa½vattati -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±do.

``katam± ca, bhikkhave, iddhip±dabh±van±? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±dabh±van±.

``katam± ca, bhikkhave, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti. navama½.

10. dutiyabhikkhusutta½

842. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaŖkami½su...pe0... ekamanta½ nisinne kho te bhikkh³ bhagav± etadavoca -- ``katam± nu kho, bhikkhave, iddhi, katamo iddhip±do, katam± iddhip±dabh±van±, katam± iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti? bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm± bhagava½nettik±...pe0....

``katam± ca, bhikkhave, iddhi? idha, bhikkhave, bhikkhu anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhi.

``katamo ca, bhikkhave, iddhip±do? yo, bhikkhave, maggo, y± paµipad± iddhil±bh±ya iddhipaµil±bh±ya sa½vattati -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±do.

``katam± ca, bhikkhave, iddhip±dabh±van±? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±dabh±van±.

``katam± ca, bhikkhave, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi. aya½ vuccati, bhikkhave, iddhip±dabh±van±g±min² paµipad±''ti. dasama½.

11. moggall±nasutta½

843. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katamesa½ dhamm±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo''ti? bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm± bhagava½nettik±...pe0... ``catunna½ kho, bhikkhave, iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo''.

``katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, moggall±no bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me chando na ca atil²no bhavissati, na ca atippaggahito bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitto bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitto bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- `yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±'. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me v²ma½s± na ca atil²n± bhavissati, na ca atippaggahit± bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitt± bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitt± bhavissati'...pe0... iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo.

``imesańca pana, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggal±no bhikkhu eva½ anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti, bahudh±pi hutv± eko hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti. imesańca pana, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± moggall±no bhikkhu ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. ek±dasama½.

12. tath±gatasutta½

844. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katamesa½ dhamm±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gato eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo''ti? bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... ``catunna½ kho, bhikkhave, iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gato eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo''.

``katamesa½ catunna½? idha, bhikkhave, tath±gato chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me chando na ca atil²no bhavissati, na ca atippaggahito bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitto bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitto bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- `yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±'. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti -- `iti me v²ma½s± na ca atil²n± bhavissati, na ca atipaggahit± bhavissati, na ca ajjhatta½ sa½khitt± bhavissati, na ca bahiddh± vikkhitt± bhavissati'. pacch±puresańń² ca viharati -- `yath± pure tath± pacch±, yath± pacch± tath± pure; yath± adho tath± uddha½, yath± uddha½ tath± adho; yath± div± tath± ratti½, yath± ratti½ tath± div±'. iti vivaµena cetas± apariyonaddhena sappabh±sa½ citta½ bh±veti. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gato eva½mahiddhiko eva½mah±nubh±vo.

``imesańca pana, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gato anekavihita½ iddhividha½ paccanubhoti -- ekopi hutv± bahudh± hoti...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vatteti. imesańca pana, bhikkhave, catunna½ iddhip±d±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± tath±gato ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. dv±dasama½.

(chapi abhińń±yo vitth±retabb±).

ayogu¼avaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

maggo ayogu¼o bhikkhu, suddhikańc±pi dve phal±.

dve c±nand± duve bhikkh³, moggall±no tath±gatoti..

4. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. gaŖg±nad²±disuttadv±dasaka½

845-856. ``seyyath±pi , bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro iddhip±de bh±vento catt±ro iddhip±de bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu catt±ro iddhip±de bh±vento catt±ro iddhip±de bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti.

``eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro iddhip±de bh±vento catt±ro iddhip±de bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. dv±dasama½.

gaŖg±peyy±lavaggo catuttho.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

appam±davaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±ro ca vassika½.

r±j± candimas³riy±, vatthena dasama½ padanti..

balakaraŗ²yavaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

esan±vaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin± c±ti..

8. oghavaggo

1-10. ogh±disuttadasaka½

889-898. ``pańcim±ni, bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca ? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya catt±ro iddhip±d± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu chandasam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti, v²riyasam±dhi...pe0... cittasam±dhi ...pe0... v²ma½s±sam±dhippadh±nasaŖkh±rasamann±gata½ iddhip±da½ bh±veti. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ime catt±ro iddhip±d± bh±vetabb±''ti.

(yath± maggasa½yutta½ tath± vitth±retabba½).

oghavaggo aµµhamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

iddhip±dasa½yutta½ sattama½.

8. anuruddhasa½yutta½

1. rahogatavaggo

1. paµhamarahogatasutta½

899. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ ±yasm± anuruddho s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasmato anuruddhassa rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``yesa½ kesańci catt±ro satipaµµh±n± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m². yesa½ kesańci catt±ro satipaµµh±n± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m²''ti.

atha kho ±yasm± mah±moggall±no ±yasmato anuruddhassa cetas± cetoparivitakkamańń±ya -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya, evameva -- ±yasmato anuruddhassa sammukhe p±turahosi. atha kho ±yasm± mah±moggall±no ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``kitt±vat± nu kho, ±vuso anuruddha, bhikkhuno catt±ro satipaµµh±n± ±raddh± hont²''ti?

``idh±vuso, bhikkhu ajjhatta½ k±ye samudayadhamm±nupass² viharati, ajjhatta½ k±ye vayadhamm±nupass² viharati, ajjhatta½ k±ye samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. bahiddh± k±ye samudayadhamm±nupass² viharati, bahiddh± k±ye vayadhamm±nupass² viharati, bahiddh± k±ye samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ajjhattabahiddh± k±ye samudayadhamm±nupass² viharati, ajjhattabahiddh± k±ye vayadhamm±nupass² viharati, ajjhattabahiddh± k±ye samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``so sace ±kaŖkhati -- `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `paµik³le appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `appaµik³le ca paµik³le ca paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `appaµik³lańca paµik³lańca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no.

``ajjhatta½ vedan±su samudayadhamm±nupass² viharati, ajjhatta½ vedan±su vayadhamm±nupass² viharati, ajjhatta½ vedan±su samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ . bahiddh± vedan±su samudayadhamm±nupass² viharati, bahiddh± vedan±su vayadhamm±nupass² viharati, bahiddh± vedan±su samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ajjhattabahiddh± vedan±su samudayadhamm±nupass² viharati, ajjhattabahiddh± vedan±su vayadhamm±nupass² viharati, ajjhattabahiddh± vedan±su samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``so sace ±kaŖkhati -- `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `paµik³le appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `appaµik³le ca paµik³le ca paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasańń² vihareyya'nti, appaµik³lasańń² tattha viharati; sace ±kaŖkhati -- `appaµik³lańca paµik³lańca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, upekkhako tattha viharati sato sampaj±no.

``ajjhatta½ citte...pe0... bahiddh± citte...pe0... ajjhattabahiddh± citte samudayadhamm±nupass² viharati... ajjhattabahiddh± citte vayadhamm±nupass² viharati... ajjhattabahiddh± citte samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p²...pe0... abhijjh±domanassa½.

``so sace ±kaŖkhati -- `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti , paµik³lasańń² tattha viharati...pe0... upekkhako tattha viharati sato sampaj±no.

``ajjhatta½ dhammesu...pe0... bahiddh± dhammesu...pe0... ajjhattabahiddh± dhammesu samudayadhamm±nupass² viharati... ajjhattabahiddh± dhammesu vayadhamm±nupass² viharati... ajjhattabahiddh± dhammesu samudayavayadhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``so sace ±kaŖkhati -- `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, paµik³lasańń² tattha viharati...pe0... upekkhako tattha viharati sato sampaj±no. ett±vat± kho, ±vuso, bhikkhuno catt±ro satipaµµh±n± ±raddh± hont²''ti. paµhama½.

2. dutiyarahogatasutta½

900. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasmato anuruddhassa rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``yesa½ kesańci catt±ro satipaµµh±n± viraddh±, viraddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m²; yesa½ kesańci catt±ro satipaµµh±n± ±raddh±, ±raddho tesa½ ariyo maggo samm± dukkhakkhayag±m²''ti.

atha kho ±yasm± mah±moggall±no ±yasmato anuruddhassa cetas± cetoparivitakkamańń±ya -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya , pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya, evameva -- ±yasmato anuruddhassa sammukhe p±turahosi.

atha kho ±yasm± mah±moggall±no ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``kitt±vat± nu kho, ±vuso anuruddha, bhikkhuno catt±ro satipaµµh±n± ±raddh± hont²''ti?

``idh±vuso , bhikkhu ajjhatta½ k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. bahiddh± k±ye k±y±nupass² viharati...pe0... ajjhattabahiddh± k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``ajjhatta½ vedan±su vedan±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. bahiddh± vedan±su vedan±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ajjhattabahiddh± vedan±su vedan±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``ajjhatta½ citte...pe0... bahiddh± citte...pe0... ajjhattabahiddh± citte citt±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``ajjhatta½ dhammesu...pe0... bahiddh± dhammesu...pe0... ajjhattabahiddh± dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ett±vat± kho, ±vuso, bhikkhuno catt±ro satipaµµh±n± ±raddh± hont²''ti. dutiya½.

3. sutanusutta½

901. eka½ samaya½ ±yasm± anuruddho s±vatthiya½ viharati sutanut²re. atha kho sambahul± bhikkh³ yen±yasm± anuruddho tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmat± anuruddhena saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ ±yasmanta½ anuruddha½ etadavocu½ -- ``katamesa½ ±yasm± anuruddho dhamm±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto''ti?

``catunna½ khv±ha½, ±vuso, satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto. katamesa½ catunna½? idh±ha½, ±vuso, k±ye k±y±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- imesa½ khv±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto. imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± h²na½ dhamma½ h²nato abbhańń±si½, majjhima½ dhamma½ majjhimato abbhańń±si½, paŗ²ta½ dhamma½ paŗ²tato abbhańń±si''nti. tatiya½.

4. paµhamakaŗ¹ak²sutta½

902. eka½ samaya½ ±yasm± ca anuruddho ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±moggall±no s±kete viharanti kaŗ¹ak²vane . atha kho ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±moggall±no s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhit± yen±yasm± anuruddho tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmat± anuruddhena saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``sekhen±vuso anuruddha, bhikkhun± katame dhamm± upasampajja vih±tabb±''ti?

``sekhen±vuso s±riputta, bhikkhun± catt±ro satipaµµh±n± upasampajja vih±tabb±. katame catt±ro? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su ...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- sekhen±vuso s±riputta, bhikkhun± ime catt±ro satipaµµh±n± upasampajja vih±tabb±''ti. catuttha½.

5. dutiyakaŗ¹ak²sutta½

903. s±ketanid±na½. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``asekhen±vuso anuruddha, bhikkhun± katame dhamm± upasampajja vih±tabb±''ti? ``asekhen±vuso s±riputta, bhikkhun± catt±ro satipaµµh±n± upasampajja vih±tabb±. katame catt±ro? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ ; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- asekhen±vuso s±riputta, bhikkhun± ime catt±ro satipaµµh±n± upasampajja vih±tabb±''ti. pańcama½.

6. tatiyakaŗ¹ak²sutta½

904. s±ketanid±na½. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca -- ``katamesa½ ±yasm± anuruddho dhamm±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto''ti? ``catunna½ khv±ha½, ±vuso, satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto . katamesa½ catunna½? idh±ha½, ±vuso, k±ye k±y±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- imesa½ khv±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto. imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± sahassa½ loka½ abhij±n±m²''ti. chaµµha½.

7. taŗhakkhayasutta½

905. s±vatthinid±na½ . tatra kho ±yasm± anuruddho bhikkh³ ±mantesi -- ``±vuso bhikkhavo''ti. ``±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato anuruddhassa paccassosu½. ±yasm± anuruddho etadavoca --

``catt±rome , ±vuso, satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± taŗhakkhay±ya sa½vattanti. katame catt±ro? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati...pe0... vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- ime kho, ±vuso, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± taŗhakkhay±ya sa½vattant²''ti. sattama½.

8. sala¼±g±rasutta½

906. eka½ samaya½ ±yasm± anuruddho s±vatthiya½ viharati sala¼±g±re. tatra kho ±yasm± anuruddho bhikkh³ ±mantesi...pe0... etadavoca -- ``seyyath±pi, ±vuso, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±. atha mah±janak±yo ±gaccheyya kudd±lapiµaka½ {kudd±lapiµaka½ (bah³su)} ±d±ya -- `maya½ ima½ gaŖg±nadi½ pacch±ninna½ kariss±ma pacch±poŗa½ pacch±pabbh±ra'nti. ta½ ki½ mańńath±vuso, api nu so mah±janak±yo gaŖg±nadi½ pacch±ninna½ kareyya pacch±poŗa½ pacch±pabbh±ra''nti? ``no heta½, ±vuso''. ``ta½ kissa hetu''? ``gaŖg±, ±vuso, nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±. s± na sukar± pacch±ninna½ k±tu½ pacch±poŗa½ pacch±pabbh±ra½. y±vadeva ca pana so mah±janak±yo kilamathassa vigh±tassa bh±g² ass±''ti.

``evameva kho, ±vuso, bhikkhu½ catt±ro satipaµµh±ne bh±venta½ catt±ro satipaµµh±ne bahul²karonta½ r±j±no v± r±jamah±matt± v± mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v± bhogehi abhihaµµhu½ pav±reyyu½ -- `ehambho purisa, ki½ te ime k±s±v± anudahanti? ki½ muŗ¹o kap±lamanusańcarasi? ehi h²n±y±vattitv± bhoge ca bhuńjassu puńń±ni ca karoh²'''ti.

``so vata, ±vuso, bhikkhu catt±ro satipaµµh±ne bh±vento catt±ro satipaµµh±ne bahul²karonto sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. ta½ kissa hetu? yańhi ta½, ±vuso, citta½ d²gharatta½ vivekaninna½ vivekapoŗa½ vivekapabbh±ra½ ta½ vata h²n±y±vattissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. kathańc±vuso, bhikkhu catt±ro satipaµµh±ne bh±veti, catt±ro satipaµµh±ne bahul²karot²ti? idh±vuso, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati...pe0... vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. eva½ kho, ±vuso, bhikkhu catt±ro satipaµµh±ne bh±veti, catt±ro satipaµµh±ne bahul²karot²''ti. aµµhama½.

9. ambap±livanasutta½

907. eka½ samaya½ ±yasm± ca anuruddho ±yasm± ca s±riputto ves±liya½ viharanti ambap±livane. atha kho ±yasm± s±riputto s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito...pe0... ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ anuruddha½ etadavoca --

``vippasann±ni kho te, ±vuso anuruddha, indriy±ni, parisuddho mukhavaŗŗo pariyod±to. katamen±yasm± anuruddho vih±rena etarahi bahula½ viharat²''ti? ``cat³su khv±ha½, ±vuso, satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto etarahi bahula½ vihar±mi. katamesu cat³su? idh±ha½, ±vuso, k±ye k±y±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- imesu khv±ha½, ±vuso, cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto etarahi bahula½ vihar±mi. yo so, ±vuso, bhikkhu araha½ kh²ŗ±savo vusitav± katakaraŗ²yo ohitabh±ro anuppattasadattho parikkh²ŗabhavasa½yojano sammadańń± vimutto, so imesu cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacitto bahula½ viharat²''ti.

``l±bh± vata no, ±vuso, suladdha½ vata no, ±vuso! ye maya½ ±yasmato anuruddhassa sammukh±va assumha ±sabhi½ v±ca½ bh±sam±nass±''ti. navama½.

10. b±¼hagil±nasutta½

908. eka½ samaya½ ±yasm± anuruddho s±vatthiya½ viharati andhavanasmi½ ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. atha kho sambahul± bhikkh³ yen±yasm± anuruddho tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ anuruddha½ etadavocu½ --

``katamen±yasmato anuruddhassa vih±rena viharato uppann± s±r²rik± dukkh± vedan± citta½ na pariy±d±ya tiµµhant²''ti? ``cat³su kho me, ±vuso, satipaµµh±nesu suppatiµµhitacittassa viharato uppann± s±r²rik± dukkh± vedan± citta½ na pariy±d±ya tiµµhanti. katamesu cat³su? idh±ha½, ±vuso, k±ye k±y±nupass² vihar±mi...pe0... vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- imesu kho me, ±vuso, cat³su satipaµµh±nesu suppatiµµhitacittassa viharato uppann± s±r²rik± dukkh± vedan± citta½ na pariy±d±ya tiµµhant²''ti. dasama½.

rahogatavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

rahogatena dve vutt±, sutanu kaŗ¹ak² tayo.

taŗhakkhayasala¼±g±ra½, ambap±li ca gil±nanti..

2. dutiyavaggo

1. kappasahassasutta½

909. eka½ samaya½ ±yasm± anuruddho s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. atha kho sambahul± bhikkh³ yen±yasm± anuruddho tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmat± anuruddhena saddhi½...pe0... ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ ±yasmanta½ anuruddha½ etadavocu½ --

``katamesa½ ±yasm± anuruddho dhamm±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto''ti? ``catunna½ khv±ha½, ±vuso, satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto. katamesa½ catunna½? idh±ha½, ±vuso, k±ye k±y±nupass² vihar±mi...pe0... vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² vihar±mi ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½ -- imesa½ khv±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± mah±bhińńata½ patto. imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± kappasahassa½ anussar±m²''ti. paµhama½.

2. iddhividhasutta½

910. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± anekavihita½ iddhividha½ paccanubhomi -- ekopi hutv± bahudh± homi...pe0... y±va brahmalok±pi k±yena vasa½ vattem²''ti. dutiya½.

3. dibbasotasutta½

911. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya ubho sadde suŗ±mi dibbe ca m±nuse ca ye d³re santike c±''ti. tatiya½.

4. cetopariyasutta½

912. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± parasatt±na½ parapuggal±na½ cetas± ceto paricca paj±n±mi -- sar±ga½ v± citta½ `sar±ga½ citta'nti paj±n±mi...pe0... avimutta½ v± citta½ `avimutta½ citta'nti paj±n±m²''ti. catuttha½.

5. µh±nasutta½

913. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± µh±nańca µh±nato aµµh±nańca aµµh±nato yath±bh³ta½ paj±n±m²''ti. pańcama½.

6. kammasam±d±nasutta½

914. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± at²t±n±gatapaccuppann±na½ kammasam±d±n±na½ µh±naso hetuso vip±ka½ yath±bh³ta½ paj±n±m²''ti. chaµµha½.

7. sabbatthag±minisutta½

915. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± sabbatthag±minippaµipada½ yath±bh³ta½ paj±n±m²''ti. sattama½.

8. n±n±dh±tusutta½

916. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± anekadh±tun±n±dh±tuloka½ yath±bh³ta½ paj±n±m²''ti. aµµhama½.

9. n±n±dhimuttisutta½

917. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± satt±na½ n±n±dhimuttikata½ yath±bh³ta½ paj±n±m²''ti. navama½.

10. indriyaparopariyattasutta½

918. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± parasatt±na½ parapuggal±na½ indriyaparopariyatta½ yath±bh³ta½ paj±n±m²''ti. dasama½.

11. jh±n±disutta½

919. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± jh±navimokkhasam±dhisam±patt²na½ sa½kilesa½ vod±na½ vuµµh±na½ yath±bh³ta½ paj±n±m²''ti. ek±dasama½.

12. pubbeniv±sasutta½

920. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussar±mi, seyyathida½ -- ekampi j±ti½ dvepi j±tiyo...pe0... iti s±k±ra½ sauddesa½ anekavihita½ pubbeniv±sa½ anussar±m²''ti. dv±dasama½.

13. dibbacakkhusutta½

921. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena satte pass±mi cavam±ne upapajjam±ne...pe0... iti dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena yath±kamm³page satte paj±n±m²''ti. terasama½.

14. ±savakkhayasutta½

922. ``imesańca pan±ha½, ±vuso, catunna½ satipaµµh±n±na½ bh±vitatt± bahul²katatt± ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµhe dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja vihar±m²''ti. cuddasama½.

dutiyo vaggo.

tassudd±na½ --

mah±bhińńa½ iddhi dibba½, cetopariya½ µh±na½ kamma½.

sabbatthadh±tudhimutti, indriya½ jh±na½ tisso vijj±ti..

anuruddhasa½yutta½ aµµhama½.

9. jh±nasa½yutta½

1. gaŖg±peyy±lavaggo

1-12. jh±n±disuttadv±dasaka½

923-934. s±vatthinid±na½ ``catt±ro me, bhikkhave, jh±n±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja viharati. p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca viharati sato ca sampaj±no sukhańca k±yena paµisa½vedeti, ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- `upekkhako satim± sukhavih±r²'ti tatiya½ jh±na½ upasampajja viharati. sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaŖgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. ime kho, bhikkhave, catt±ro jh±n±''ti.

``seyyath±pi, bhikkhave, gaŖg± nad² p±c²naninn± p±c²napoŗ± p±c²napabbh±r±; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro jh±ne bh±vento catt±ro jh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. kathańca, bhikkhave, bhikkhu catt±ro jh±ne bh±vento catt±ro jh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam±...pe0... dutiya½ jh±na½...pe0... tatiya½ jh±na½...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. eva½ kho, bhikkhave, bhikkhu catt±ro jh±ne bh±vento catt±ro jh±ne bahul²karonto nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. dv±dasama½.

gaŖg±peyy±lavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

cha p±c²nato ninn±, cha ninn± ca samuddato.

dvete cha dv±dasa honti, vaggo tena pavuccat²ti..

appam±davaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

tath±gata½ pada½ k³µa½, m³la½ s±ro ca vassika½.

r±j± candimas³riy±, vatthena dasama½ padanti..

balakaraŗ²yavaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

bala½ b²jańca n±go ca, rukkho kumbhena s³kiy±.

±k±sena ca dve megh±, n±v± ±gantuk± nad²ti..

esan±vaggo vitth±retabbo.

tassudd±na½ --

esan± vidh± ±savo, bhavo ca dukkhat± tisso.

khila½ malańca n²gho ca, vedan± taŗh± tasin± c±ti..

5. oghavaggo

1-10. ogh±disutta½

967-976. ``pańcim±ni, bhikkhave, uddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. katam±ni pańca? r³par±go, ar³par±go, m±no, uddhacca½, avijj± -- im±ni kho, bhikkhave, pańcuddhambh±giy±ni sa½yojan±ni. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya catt±ro jh±n± bh±vetabb±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, bhikkhu vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja viharati. vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½...pe0... tatiya½ jh±na½...pe0... catuttha½ jh±na½ upasampajja viharati. imesa½ kho, bhikkhave, pańcanna½ uddhambh±giy±na½ sa½yojan±na½ abhińń±ya parińń±ya parikkhay±ya pah±n±ya ime catt±ro jh±n± bh±vetabb±''ti vitth±retabba½. dasama½. (yath± maggasa½yutta½ tath± vitth±retabba½).

oghavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

ogho yogo up±d±na½, ganth± anusayena ca.

k±maguŗ± n²varaŗ±, khandh± oruddhambh±giy±ti..

jh±nasa½yutta½ navama½.

10. ±n±p±nasa½yutta½

1. ekadhammavaggo

1. ekadhammasutta½

977. s±vatthinid±na½ . tatra kho...pe0... etadavoca -- ``ekadhammo, bhikkhave, bh±vito bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so. katamo ekadhammo? ±n±p±nassati {±n±p±nasati (s²0 p²0)}. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, ±n±p±nassati katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova {sato (bah³su) tatiyap±r±jikepi} passasati. d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti; rassa½ v± assasanto `rassa½ assas±m²'ti paj±n±ti, rassa½ v± passasanto `rassa½ passas±m²'ti paj±n±ti; `sabbak±yappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sabbak±yappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati; `p²tippaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `p²tippaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `sukhappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sukhappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `cittasaŖkh±rappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittasaŖkh±rappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ cittasaŖkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ cittasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati; `cittappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `abhippamodaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `abhippamodaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; `sam±daha½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati , `sam±daha½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; `vimocaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `vimocaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; `anicc±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `anicc±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `vir±g±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `vir±g±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `nirodh±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `nirodh±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati; `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, ±n±p±nassati eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±''ti. paµhama½.

2. bojjhaŖgasutta½

978. ``±n±p±nassati, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, ±n±p±nassati katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu ±n±p±nassatisahagata½ satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½, ±n±p±nassatisahagata½ dhammavicayasambojjhaŖga½ bh±veti...pe0... ±n±p±nassatisahagata½ upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, ±n±p±nassati eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±''ti. dutiya½.

3. suddhikasutta½

979. ``±n±p±nassati, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, ±n±p±nassati katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, ±n±p±nassati eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±''ti. tatiya½.

4. paµhamaphalasutta½

980. ``±n±p±nassati , bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, ±n±p±nassati katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, ±n±p±nassati eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. eva½ bh±vit±ya kho, bhikkhave, ±n±p±nassatiy± eva½ bahul²kat±ya dvinna½ phal±na½ ańńatara½ phala½ p±µikaŖkha½ -- diµµheva dhamme ańń±, sati v± up±disese an±g±mit±''ti. catuttha½.

5. dutiyaphalasutta½

981. ``±n±p±nassati, bhikkhave, bh±vit± bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±. katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, ±n±p±nassati katha½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±? idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, ±n±p±nassati eva½ bahul²kat± mahapphal± hoti mah±nisa½s±.

``eva½ bh±vit±ya kho, bhikkhave, ±n±p±nassatiy± eva½ bahul²kat±ya satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±. katame satta phal± satt±nisa½s±? diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti; no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti. atha maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti; no ce diµµheva dhamme paµikacca ańńa½ ±r±dheti , no ce maraŗak±le ańńa½ ±r±dheti. atha pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti... upahaccaparinibb±y² hoti... asaŖkh±raparinibb±y² hoti... sasaŖkh±raparinibb±y² hoti... uddha½soto hoti akaniµµhag±m² -- eva½ bh±vit±ya kho, bhikkhave, ±n±p±nassatiy± eva½ bahul²kat±ya ime satta phal± satt±nisa½s± p±µikaŖkh±''ti. pańcama½.

6. ariµµhasutta½

982. s±vatthinid±na½. tatra kho bhagav±...pe0... etadavoca -- ``bh±vetha no tumhe bhikkhave, ±n±p±nassati''nti? eva½ vutte ±yasm± ariµµho bhagavanta½ etadavoca -- ``aha½ kho, bhante, bh±vemi ±n±p±nassati''nti. ``yath± katha½ pana tva½, ariµµha, bh±vesi ±n±p±nassati''nti? ``at²tesu me, bhante, k±mesu k±macchando pah²no, an±gatesu me k±mesu k±macchando vigato, ajjhattabahiddh± {ajjhatta½ bahiddh± (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} ca me dhammesu paµighasańń± suppaµivin²t±. so {soha½ (?)} satova assasiss±mi, satova passasiss±mi. eva½ khv±ha½, bhante, bh±vemi ±n±p±nassati''nti.

```atthes±, ariµµha, ±n±p±nassati, nes± natth²'ti vad±mi. api ca, ariµµha, yath± ±n±p±nassati vitth±rena paripuŗŗ± hoti ta½ suŗ±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ariµµho bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

``kathańca, ariµµha, ±n±p±nassati vitth±rena paripuŗŗ± hoti? idha, ariµµha, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati. d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ kho, ariµµha, ±n±p±nassati vitth±rena paripuŗŗ± hot²''ti. chaµµha½.

7. mah±kappinasutta½

983. s±vatthinid±na½. tena kho pana samayena ±yasm± mah±kappino bhagavato avid³re nisinno hoti pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. addas± kho bhagav± ±yasmanta½ mah±kappina½ avid³re nisinna½ pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. disv±na bhikkh³ ±mantesi --

``passatha no tumhe, bhikkhave, etassa bhikkhuno k±yassa ińjitatta½ v± phanditatta½ v±''ti? ``yad±pi maya½, bhante, ta½ ±yasmanta½ pass±ma saŖghamajjhe v± nisinna½ eka½ v± raho nisinna½, tad±pi maya½ tassa ±yasmato na pass±ma k±yassa ińjitatta½ v± phanditatta½ v±''ti.

``yassa, bhikkhave, sam±dhissa bh±vitatt± bahul²katatt± neva k±yassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±, na cittassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±, tassa so, bhikkhave, bhikkhu sam±dhissa nik±mal±bh² akicchal±bh² akasiral±bh². katamassa ca, bhikkhave, sam±dhissa bh±vitatt± bahul²katatt± neva k±yassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±, na cittassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±?

``±n±p±nassatisam±dhissa, bhikkhave, bh±vitatt± bahul²katatt± neva k±yassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±, na cittassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±. katha½ bh±vite ca, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhimhi katha½ bahul²kate neva k±yassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±, na cittassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±?

``idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vite ca kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhimhi eva½ bahul²kate neva k±yassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±, na cittassa ińjitatta½ v± hoti phanditatta½ v±''ti. sattama½.

8. pad²popamasutta½

984. ``±n±p±nassatisam±dhi , bhikkhave, bh±vito bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so. katha½ bh±vito ca, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so?

``idha , bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati. d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vito kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi eva½ bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so.

``ahampi suda½, bhikkhave, pubbeva sambodh± anabhisambuddho bodhisattova sam±no imin± vih±rena bahula½ vihar±mi. tassa mayha½, bhikkhave, imin± vih±rena bahula½ viharato neva k±yo kilamati na cakkh³ni; anup±d±ya ca me ±savehi citta½ vimucci.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `neva me k±yo kilameyya na cakkh³ni, anup±d±ya ca me ±savehi citta½ vimucceyy±'ti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `ye me gehasit± sarasaŖkapp± te pah²yeyyu'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `appaµik³le paµik³lasańń² vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha , bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `paµik³le appaµik³lasańń² vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `paµik³le ca appaµik³le ca paµik³lasańń² vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `paµik³le ca appaµik³le ca appaµik³lasańń² vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `appaµik³lańca paµik³lańca tadubhaya½ abhinivajjetv± upekkhako vihareyya½ sato sampaj±no'ti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `vivicceva k±mehi vivicca akusalehi dhammehi savitakka½ savic±ra½ vivekaja½ p²tisukha½ paµhama½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `vitakkavic±r±na½ v³pasam± ajjhatta½ sampas±dana½ cetaso ekodibh±va½ avitakka½ avic±ra½ sam±dhija½ p²tisukha½ dutiya½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `p²tiy± ca vir±g± upekkhako ca vihareyya½ sato ca sampaj±no, sukhańca k±yena paµisa½vedeyya½, ya½ ta½ ariy± ±cikkhanti -- upekkhako satim± sukhavih±r²ti tatiya½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `sukhassa ca pah±n± dukkhassa ca pah±n± pubbeva somanassadomanass±na½ atthaŖgam± adukkhamasukha½ upekkh±satip±risuddhi½ catuttha½ jh±na½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `sabbaso r³pasańń±na½ samatikkam± paµighasańń±na½ atthaŖgam± n±nattasańń±na½ amanasik±r± ananto ±k±soti ±k±s±nańc±yatana½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `sabbaso ±k±s±nańc±yatana½ samatikkamma ananta½ vińń±ŗanti vińń±ŗańc±yatana½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `sabbaso vińń±ŗańc±yatana½ samatikkamma natthi kińc²ti ±kińcańń±yatana½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha , bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `sabbaso ±kińcańń±yatana½ samatikkamma nevasańń±n±sańń±yatana½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``tasm±tiha, bhikkhave, bhikkhu cepi ±kaŖkheyya -- `sabbaso nevasańń±n±sańń±yatana½ samatikkamma sańń±vedayitanirodha½ upasampajja vihareyya'nti, ayameva ±n±p±nassatisam±dhi s±dhuka½ manasi k±tabbo.

``eva½ bh±vite kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhimhi eva½ bahul²kate, sukha½ ce vedana½ vedayati, s± `anicc±'ti paj±n±ti, `anajjhosit±'ti paj±n±ti, `anabhinandit±'ti paj±n±ti; dukkha½ ce vedana½ vedayati, `s± anicc±'ti paj±n±ti, `anajjhosit±'ti paj±n±ti, `anabhinandit±'ti paj±n±ti; adukkhamasukha½ ce vedana½ vedayati, `s± anicc±'ti paj±n±ti, `anajjhosit±'ti paj±n±ti, `anabhinandit±'ti paj±n±ti''.

``sukha½ {so sukha½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0) ma0 ni0 3.364 aµµhakath±µ²k± oloketabb±} ce vedana½ vedayati, visa½yutto na½ vedayati; dukkha½ ce vedana½ vedayati, visa½yutto na½ vedayati; adukkhamasukha½ ce vedana½ vedayati, visa½yutto na½ vedayati. so k±yapariyantika½ vedana½ vedayam±no `k±yapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, j²vitapariyantika½ vedana½ vedayam±no `j²vitapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, `k±yassa bhed± uddha½ j²vitapariy±d±n± idheva sabbavedayit±ni anabhinandit±ni s²t²bhavissant²'ti paj±n±ti''.

``seyyath±pi, bhikkhave, telańca paµicca, vaµµińca paµicca telappad²po jh±yeyya, tasseva telassa ca vaµµiy± ca pariy±d±n± an±h±ro nibb±yeyya; evameva kho, bhikkhave, bhikkhu k±yapariyantika½ vedana½ vedayam±no `k±yapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, j²vitapariyantika½ vedana½ vedayam±no `j²vitapariyantika½ vedana½ veday±m²'ti paj±n±ti, `k±yassa bhed± uddha½ j²vitapariy±d±n± idheva sabbavedayit±ni anabhinandit±ni s²t²bhavissant²'ti paj±n±t²''ti. aµµhama½.

9. ves±l²sutta½

985. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. tena kho pana samayena bhagav± bhikkh³na½ anekapariy±yena asubhakatha½ katheti, asubh±ya vaŗŗa½ bh±sati, asubhabh±van±ya vaŗŗa½ bh±sati.

atha kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``icch±maha½, bhikkhave, a¹¹ham±sa½ paµisall²yitu½. n±mhi kenaci upasaŖkamitabbo, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±raken±''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paµissutv± n±ssudha koci bhagavanta½ upasaŖkamati, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±rakena.

atha kho te bhikkh³ -- ``bhagav± anekapariy±yena asubhakatha½ katheti, asubh±ya vaŗŗa½ bh±sati , asubhabh±van±ya vaŗŗa½ bh±sat²''ti anek±k±ravok±ra½ asubhabh±van±nuyogamanuyutt± viharanti. te imin± k±yena aµµ²yam±n± {aµµiyam±n± (s²0 sy±0 ka½0 p²0 ka0)} har±yam±n± jiguccham±n± satthah±raka½ pariyesanti. dasapi bhikkh³ ek±hena sattha½ ±haranti, v²sampi...pe0... ti½sampi bhikkh³ ek±hena sattha½ ±haranti.

atha kho bhagav± tassa a¹¹ham±sassa accayena paµisall±n± vuµµhito ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``ki½ nu kho, ±nanda, tanubh³to viya bhikkhusaŖgho''ti? ``tath± hi pana, bhante, `bhagav± bhikkh³na½ anekapariy±yena asubhakatha½ katheti, asubh±ya vaŗŗa½ bh±sati , asubhabh±van±ya vaŗŗa½ bh±sat²'ti anek±k±ravok±ra½ asubhabh±van±nuyogamanuyutt± viharanti. te imin± k±yena aµµ²yam±n± har±yam±n± jiguccham±n± satthah±raka½ pariyesanti. dasapi bhikkh³ ek±hena sattha½ ±haranti, v²sampi bhikkh³... ti½sampi bhikkh³ ek±hena sattha½ ±haranti. s±dhu, bhante, bhagav± ańńa½ pariy±ya½ ±cikkhatu yath±ya½ bhikkhusaŖgho ańń±ya saŗµhaheyy±''ti.

``tenah±nanda, y±vatik± bhikkh³ ves±li½ upaniss±ya viharanti te sabbe upaµµh±nas±l±ya½ sannip±teh²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± y±vatik± bhikkh³ ves±li½ upaniss±ya viharanti te sabbe upaµµh±nas±l±ya½ sannip±tetv± yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``sannipatito {sannip±tito (s²0)}, bhante, bhikkhusaŖgho. yassa d±ni, bhante, bhagav± k±la½ mańńat²''ti.

atha kho bhagav± yena upaµµh±nas±l± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``ayampi kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi bh±vito bahul²kato santo ceva paŗ²to ca asecanako ca sukho ca vih±ro uppannuppanne ca p±pake akusale dhamme µh±naso antaradh±peti v³pasameti''.

``seyyath±pi , bhikkhave, gimh±na½ pacchime m±se ³hata½ rajojalla½, tamena½ mah±ak±lamegho µh±naso antaradh±peti v³pasameti; evameva kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi bh±vito bahul²kato santo ceva paŗ²to ca asecanako ca sukho ca vih±ro uppannuppanne ca p±pake akusale dhamme µh±naso antaradh±peti v³pasameti. katha½ bh±vito ca, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato santo ceva paŗ²to ca asecanako ca sukho ca vih±ro uppannuppanne ca p±pake akusale dhamme µh±naso antaradh±peti v³pasameti?

``idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vito kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi eva½ bahul²kato santo ceva paŗ²to ca asecanako ca sukho ca vih±ro uppannuppanne ca p±pake akusale dhamme µh±naso antaradh±peti v³pasamet²''ti. navama½.

10. kimilasutta½

986. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kimil±ya½ {kimbil±ya½ (s²0 p²0)} viharati ve¼uvane. tatra kho bhagav± ±yasmanta½ kimila½ ±mantesi -- ``katha½ bh±vito nu kho, kimila, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so''ti?

eva½ vutte ±yasm± kimilo tuŗh² ahosi. dutiyampi kho bhagav±...pe0... tatiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ kimila½ ±mantesi -- ``katha½ bh±vito nu kho, kimila, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so''ti? tatiyampi kho ±yasm± kimilo tuŗh² ahosi.

eva½ vutte ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``etassa, bhagav±, k±lo; etassa, sugata, k±lo! ya½ bhagav± ±n±p±nassatisam±dhi½ bh±seyya . bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti.

``tenah±nanda, suŗ±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca -- ``katha½ bh±vito ca, ±nanda, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so? idh±nanda, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati. eva½ bh±vito kho, ±nanda, ±n±p±nassatisam±dhi eva½ bahul²kato mahapphalo hoti mah±nisa½so''.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti; rassa½ v± assasanto `rassa½ assas±m²'ti paj±n±ti, rassa½ v± passasanto `rassa½ passas±m²'ti paj±n±ti; `sabbak±yappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sabbak±yappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati -- k±ye k±y±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? k±yańńatar±ha½, ±nanda, eta½ vad±mi yadida½ -- ass±sapass±sa½. tasm±tih±nanda, k±ye k±y±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu `p²tippaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `p²tippaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `sukhappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `sukhappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `cittasaŖkh±rappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittasaŖkh±rappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; `passambhaya½ cittasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati -- vedan±su vedan±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? vedan±ńńatar±ha½, ±nanda, eta½ vad±mi, yadida½ -- ass±sapass±s±na½ {ass±sapass±sa½ (p²0 ka0) ma0 ni0 3.145} s±dhuka½ manasik±ra½. tasm±tih±nanda, vedan±su vedan±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu `cittappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; abhippamodaya½ citta½...pe0... sam±daha½ citta½...pe0... `vimocaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `vimocaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati -- citte citt±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? n±ha½, ±nanda, muµµhassatissa asampaj±nassa ±n±p±nassatisam±dhibh±vana½ vad±mi. tasm±tih±nanda, citte citt±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu `anicc±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati...pe0... vir±g±nupass²...pe0... nirodh±nupass²...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati -- dhammesu dhamm±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. so ya½ ta½ hoti abhijjh±domanass±na½ pah±na½ ta½ pańń±ya disv± s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. tasm±tih±nanda, dhammesu dhamm±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``seyyath±pi , ±nanda, catumah±pathe {c±tummah±pathe (s²0 sy±0 ka½0)} mah±pa½supuńjo. puratthim±ya cepi dis±ya½ ±gaccheyya sakaµa½ v± ratho v±, upahanateva ta½ pa½supuńja½; pacchim±ya cepi dis±ya ±gaccheyya...pe0... uttar±ya cepi dis±ya...pe0... dakkhiŗ±ya cepi dis±ya ±gaccheyya sakaµa½ v± ratho v±, upahanateva ta½ pa½supuńja½. evameva kho, ±nanda, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharantopi upahanateva p±pake akusale dhamme; vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharantopi upahanateva p±pake akusale dhamme''ti. dasama½.

ekadhammavaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

ekadhammo ca bojjhaŖgo, suddhikańca duve phal±.

ariµµho kappino d²po, ves±l² kimilena c±ti..

2. dutiyavaggo

1. icch±naŖgalasutta½

987. eka½ samaya½ bhagav± icch±naŖgale viharati icch±naŖgalavanasaŗ¹e. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``icch±maha½, bhikkhave, tem±sa½ paµisall²yitu½. n±mhi kenaci upasaŖkamitabbo, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±raken±''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paµissutv± n±ssudha koci bhagavanta½ upasaŖkamati, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±rakena.

atha kho bhagav± tassa tem±sassa accayena paµisall±n± vuµµhito bhikkh³ ±mantesi -- ``sace kho, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- `katamen±vuso, vih±rena samaŗo gotamo vass±v±sa½ bahula½ vih±s²'ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- `±n±p±nassatisam±dhin± kho, ±vuso, bhagav± vass±v±sa½ bahula½ vih±s²'ti. idh±ha½, bhikkhave, sato assas±mi, sato passas±mi. d²gha½ assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±mi, d²gha½ passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±mi; rassa½ assasanto `rassa½ assas±m²'ti paj±n±mi, rassa½ passasanto `rassa½ passas±m²'ti paj±n±mi; `sabbak±yappaµisa½ved² assasiss±m²'ti paj±n±mi...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti paj±n±mi, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti paj±n±mi''.

``yańhi ta½, bhikkhave, samm± vadam±no vadeyya -- `ariyavih±ro' itipi, `brahmavih±ro' itipi, `tath±gatavih±ro' itipi. ±n±p±nassatisam±dhi½ samm± vadam±no vadeyya -- `ariyavih±ro' itipi, `brahmavih±ro' itipi, `tath±gatavih±ro' itipi. ye te, bhikkhave, bhikkh³ sekh± appattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti tesa½ ±n±p±nassatisam±dhi bh±vito bahul²kato ±sav±na½ khay±ya sa½vattati. ye ca kho te, bhikkhave, bhikkh³ arahanto kh²ŗ±sav± vusitavanto katakaraŗ²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ŗabhavasa½yojan± sammadańń± vimutt± tesa½ ±n±p±nassatisam±dhi bh±vito bahul²kato diµµhadhammasukhavih±r±ya ceva sa½vattati satisampajańń±ya ca.

``yańhi ta½, bhikkhave, samm± vadam±no vadeyya -- `ariyavih±ro' itipi, `brahmavih±ro' itipi, `tath±gatavih±ro' itipi. ±n±p±nassatisam±dhi½ samm± vadam±no vadeyya -- `ariyavih±ro' itipi, `brahmavih±ro' itipi, `tath±gatavih±ro' itip²''ti. paµhama½.

2. kaŖkheyyasutta½

988. eka½ samaya½ ±yasm± lomasaka½bhiyo {lomasavaŖgiso (s²0 p²0)} sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho mah±n±mo sakko yen±yasm± lomasaka½bhiyo tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ lomasaka½bhiya½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko ±yasmanta½ lomasaka½bhiya½ etadavoca -- ``so eva nu kho, bhante, sekho vih±ro so tath±gatavih±ro, ud±hu ańńova {ańńo (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} sekho vih±ro ańńo tath±gatavih±ro''ti?

``na kho, ±vuso mah±n±ma, sveva sekho vih±ro, so tath±gatavih±ro. ańńo kho, ±vuso mah±n±ma, sekho vih±ro, ańńo tath±gatavih±ro. ye te, ±vuso mah±n±ma, bhikkh³ sekh± appattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti, te pańca n²varaŗe pah±ya viharanti. katame pańca? k±macchandan²varaŗa½ pah±ya viharanti, by±p±dan²varaŗa½...pe0... thinamiddhan²varaŗa½...pe0... uddhaccakukkuccan²varaŗa½...pe0... vicikicch±n²varaŗa½ pah±ya viharanti.

``yepi te, ±vuso mah±n±ma, bhikkh³ sekh± appattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti, te ime pańca n²varaŗe pah±ya viharanti.

``ye ca kho te, ±vuso mah±n±ma, bhikkh³ arahanto kh²ŗ±sav± vusitavanto katakaraŗ²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ŗabhavasa½yojan± sammadańń± vimutt±, tesa½ pańca n²varaŗ± pah²n± ucchinnam³l± t±l±vatthukat± anabh±va½kat± {anabh±vakat± (s²0 p²0)} ±yati½ anupp±dadhamm±. katame pańca? k±macchandan²varaŗa½ pah²na½ ucchinnam³la½ t±l±vatthukata½ anabh±va½kata½ ±yati½ anupp±dadhamma½; by±p±dan²varaŗa½ pah²na½...pe0... thinamiddhan²varaŗa½...pe0... uddhaccakukkuccan²varaŗa½...pe0... vicikicch±n²varaŗa½ pah²na½ ucchinnam³la½ t±l±vatthukata½ anabh±va½kata½ ±yati½ anupp±dadhamma½.

``ye te, ±vuso mah±n±ma, bhikkh³ arahanto kh²ŗ±sav± vusitavanto katakaraŗ²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ŗabhavasa½yojan± sammadańń± vimutt±, tesa½ ime pańca n²varaŗ± pah²n± ucchinnam³l± t±l±vatthukat± anabh±va½kat± ±yati½ anupp±dadhamm±. tadamin±peta½, ±vuso mah±n±ma, pariy±yena veditabba½ yath± -- ańńova sekho vih±ro, ańńo tath±gatavih±ro.

``ekamida½, ±vuso mah±n±ma, samaya½ bhagav± icch±naŖgale viharati icch±naŖgalavanasaŗ¹e. tatra kho, ±vuso mah±n±ma, bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- `icch±maha½, bhikkhave, tem±sa½ paµisall²yitu½. n±mhi kenaci upasaŖkamitabbo, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±raken±'ti. `eva½, bhante'ti kho, ±vuso mah±n±ma, te bhikkh³ bhagavato paµissutv± n±ssudha koci bhagavanta½ upasaŖkamati, ańńatra ekena piŗ¹ap±tan²h±rakena.

``atha kho, ±vuso, bhagav± tassa tem±sassa accayena paµisall±n± vuµµhito bhikkh³ ±mantesi -- `sace kho, bhikkhave, ańńatitthiy± paribb±jak± eva½ puccheyyu½ -- katamen±vuso, vih±rena samaŗo gotamo vass±v±sa½ bahula½ vih±s²ti, eva½ puµµh± tumhe, bhikkhave, tesa½ ańńatitthiy±na½ paribb±jak±na½ eva½ by±kareyy±tha -- ±n±p±nassatisam±dhin± kho, ±vuso, bhagav± vass±v±sa½ bahula½ vih±s²ti. idh±ha½, bhikkhave , sato assas±mi, sato passas±mi. d²gha½ assasanto d²gha½ assas±m²ti paj±n±mi, d²gha½ passasanto d²gha½ passas±m²ti paj±n±mi...pe0... paµinissagg±nupass² assasiss±m²ti paj±n±mi, paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti paj±n±mi''.

``yańhi ta½, bhikkhave, samm± vadam±no vadeyya -- ariyavih±ro itipi, brahmavih±ro itipi, tath±gatavih±ro itipi. ±n±p±nassatisam±dhi½ samm± vadam±no vadeyya -- ariyavih±ro itipi, brahmavih±ro itipi, tath±gatavih±ro itipi.

``ye te, bhikkhave, bhikkh³ sekh± appattam±nas± anuttara½ yogakkhema½ patthayam±n± viharanti, tesa½ ±n±p±nassatisam±dhi bh±vito bahul²kato ±sav±na½ khay±ya sa½vattati.

``ye ca kho te, bhikkhave, bhikkh³ arahanto kh²ŗ±sav± vusitavanto katakaraŗ²y± ohitabh±r± anuppattasadatth± parikkh²ŗabhavasa½yojan± sammadańń± vimutt±, tesa½ ±n±p±nassatisam±dhi bh±vito bahul²kato diµµheva dhamme sukhavih±r±ya ceva sa½vattati satisampajańń±ya ca.

``yańhi ta½, bhikkhave, samm± vadam±no vadeyya -- ariyavih±ro itipi, brahmavih±ro itipi, tath±gatavih±ro itipi. ±n±p±nassatisam±dhi½ samm± vadam±no vadeyya -- ariyavih±ro itipi, brahmavih±ro itipi, tath±gatavih±ro itip²''ti. ``imin± kho eta½, ±vuso mah±n±ma, pariy±yena veditabba½, yath± -- ańńova sekho vih±ro, ańńo tath±gatavih±ro''ti. dutiya½.

3. paµhama±nandasutta½

989. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami ; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``atthi nu kho, bhante , ekadhammo {eko dhammo (s²0)} bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti?

``atthi kho, ±nanda, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti.

``katamo pana, bhante, ekadhammo {eko dhammo (s²0)} bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti? ``±n±p±nassatisam±dhi kho, ±nanda, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³renti''.

``katha½ bh±vito, ±nanda, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti? idh±nanda, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati. d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati''. ``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti; rassa½ v±...pe0... `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati -- k±ye k±y±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? k±yańńatar±ha½, ±nanda, eta½ vad±mi, yadida½ -- ass±sapass±sa½ . tasm±tih±nanda, k±ye k±y±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½''.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu `p²tippaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati ...pe0... sukhappaµisa½ved²...pe0... cittasaŖkh±rappaµisa½ved²...pe0... `passambhaya½ cittasaŖkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ cittasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati -- vedan±su vedan±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? vedan±ńńatar±ha½, ±nanda, eta½ vad±mi, yadida½ -- ass±sapass±s±na½ s±dhuka½ manasik±ra½. tasm±tih±nanda, vedan±su vedan±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu `cittappaµisa½ved² assasiss±m²'ti sikkhati, `cittappaµisa½ved² passasiss±m²'ti sikkhati; abhippamodaya½ citta½...pe0... sam±daha½ citta½...pe0... `vimocaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `vimocaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati -- citte citt±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? n±ha½, ±nanda, muµµhassatissa asampaj±nassa ±n±p±nassatisam±dhibh±vana½ vad±mi. tasm±tih±nanda, citte citt±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu anicc±nupass²...pe0... vir±g±nupass²...pe0... nirodh±nupass²...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati -- dhammesu dhamm±nupass², ±nanda, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. so ya½ ta½ hoti abhijjh±domanass±na½ pah±na½ ta½ pańń±ya disv± s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. tasm±tih±nanda, dhammesu dhamm±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``eva½ bh±vito kho, ±nanda, ±n±p±nassatisam±dhi eva½ bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti.

``katha½ bh±vit± c±nanda, catt±ro satipaµµh±n± katha½ bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti? yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati -- upaµµhit±ssa {upaµµhitassati (p²0 ka0)} tasmi½ samaye bhikkhuno {tasmi½ samaye ±nanda bhikkhuno (p²0 ka0), tasmi½ samaye (ma0 ni0 3.149)} sati hoti asammuµµh±. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhuno upaµµhit± sati hoti asammuµµh± -- satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, satisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath± sato viharanto ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinati pavicarati pariv²ma½sam±pajjati. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu tath± sato viharanto ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinati pavicarati pariv²ma½sam±pajjati -- dhammavicayasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, dhammavicayasambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, dhammavicayasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``tassa ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinato pavicarato pariv²ma½sam±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhuno ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinato pavicarato pariv²ma½sam±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½ -- v²riyasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, v²riyasambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, v²riyasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhuno ±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis± -- p²tisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, p²tisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, p²tisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhuno p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati -- passaddhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, passaddhisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, passaddhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhuno passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati -- sam±dhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, sam±dhisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, sam±dhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti -- upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, upekkh±sambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti , upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati -- upaµµhit±ssa tasmi½ samaye bhikkhuno sati hoti asammuµµh±. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhuno upaµµhit± sati hoti asammuµµh± -- satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, satisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. (yath± paµhama½ satipaµµh±na½, eva½ vitth±retabba½).

``so tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. yasmi½ samaye, ±nanda, bhikkhu tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti -- upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, upekkh±sambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. eva½ bh±vit± kho, ±nanda, catt±ro satipaµµh±n± eva½ bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti.

``katha½ bh±vit±, ±nanda, satta bojjhaŖg± katha½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³renti? idh±nanda, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½, dhammavicayasambojjhaŖga½ bh±veti ...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, ±nanda, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti. tatiya½.

4. dutiya±nandasutta½

990. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ ±nanda½ bhagav± etadavoca -- ``atthi nu kho, ±nanda, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat±, satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti. bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... ``atth±nanda, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³renti.

``katamo c±nanda, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³renti? ±n±p±nassatisam±dhi, ±nanda, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti. ``katha½ bh±vito c±nanda, ±n±p±nassatisam±dhi, katha½ bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti? idh±nanda, bhikkhu arańńagato v±...pe0... eva½ bh±vit± kho, ±nanda, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti. catuttha½.

5. paµhamabhikkhusutta½

991. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``atthi nu kho, bhante, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti? ``atthi kho, bhikkhave, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti.

``katamo pana, bhante, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti? ``±n±p±nassatisam±dhi kho, bhikkhave, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti.

``katha½ bh±vito ca, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti? idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v±...pe0... eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti. pańcama½.

6. dutiyabhikkhusutta½

992. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinne kho te bhikkh³ bhagav± etadavoca -- ``atthi nu kho, bhikkhave, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³rent²''ti? ``bhagava½m³lak± no, bhante, dhamm±...pe0... bhagavato sutv± bhikkh³ dh±ressant²''ti. ``atthi, bhikkhave, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³renti''.

``katamo ca, bhikkhave, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro dhamme parip³reti, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± satta dhamme parip³renti, satta dhamm± bh±vit± bahul²kat± dve dhamme parip³renti? ±n±p±nassatisam±dhi, bhikkhave, ekadhammo bh±vito bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti, catt±ro satipaµµh±n± bh±vit± bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti, satta bojjhaŖg± bh±vit± bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²ti.

``katha½ bh±vito ca, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti? idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v± suńń±g±ragato v± nis²dati pallaŖka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paŗidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. so satova assasati, satova passasati...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati''.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu d²gha½ v± assasanto `d²gha½ assas±m²'ti paj±n±ti, d²gha½ v± passasanto `d²gha½ passas±m²'ti paj±n±ti, rassa½ v± assasanto `rassa½ assas±m²'ti paj±n±ti...pe0... sabbak±yappaµisa½ved²...pe0... `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ k±yasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati -- k±ye k±y±nupass², bhikkhave, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? k±yańńatar±ha½, bhikkhave, eta½ vad±mi, yadida½ -- ass±sapass±sa½. tasm±tiha, bhikkhave, k±ye k±y±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu p²tippaµisa½ved²...pe0... sukhappaµisa½ved²...pe0... cittasaŖkh±rappaµisa½ved²...pe0... `passambhaya½ cittasaŖkh±ra½ assasiss±m²'ti sikkhati, `passambhaya½ cittasaŖkh±ra½ passasiss±m²'ti sikkhati -- vedan±su vedan±nupass², bhikkhave, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? vedan±ńńatar±ha½, bhikkhave, eta½ vad±mi, yadida½ -- ass±sapass±s±na½ s±dhuka½ manasik±ra½. tasm±tiha , bhikkhave, vedan±su vedan±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu cittappaµisa½ved²...pe0... abhippamodaya½ citta½...pe0... `sam±daha½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `sam±daha½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati; `vimocaya½ citta½ assasiss±m²'ti sikkhati, `vimocaya½ citta½ passasiss±m²'ti sikkhati -- citte citt±nupass², bhikkhave, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. ta½ kissa hetu? n±ha½, bhikkhave, muµµhassatissa asampaj±nassa ±n±p±nassatisam±dhibh±vana½ vad±mi. tasm±tiha, bhikkhave , citte citt±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu anicc±nupass²...pe0... vir±g±nupass²...pe0... nirodh±nupass²...pe0... `paµinissagg±nupass² assasiss±m²'ti sikkhati, `paµinissagg±nupass² passasiss±m²'ti sikkhati -- dhammesu dhamm±nupass², bhikkhave, bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½. so ya½ ta½ hoti abhijjh±domanass±na½ pah±na½ ta½ pańń±ya disv± s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. tasm±tiha, bhikkhave, dhammesu dhamm±nupass² bhikkhu tasmi½ samaye viharati ±t±p² sampaj±no satim±, vineyya loke abhijjh±domanassa½.

``eva½ bh±vito kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi eva½ bahul²kato catt±ro satipaµµh±ne parip³reti.

``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± katha½ bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti? yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu k±ye k±y±nupass² viharati -- upaµµhit±ssa tasmi½ samaye bhikkhuno sati hoti asammuµµh±. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno upaµµhit± sati hoti asammuµµh± -- satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, satisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath± sato viharanto ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinati pavicarati pariv²ma½sam±pajjati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath± sato viharanto ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinati pavicarati pariv²ma½sam±pajjati -- dhammavicayasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, dhammavicayasambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, dhammavicayasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``tassa ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinato pavicarato pariv²ma½sam±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ta½ dhamma½ pańń±ya pavicinato pavicarato pariv²ma½sam±pajjato ±raddha½ hoti v²riya½ asall²na½ -- v²riyasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, v²riyasambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, v²riyasambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis±. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno ±raddhav²riyassa uppajjati p²ti nir±mis± -- p²tisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, p²tisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, p²tisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno p²timanassa k±yopi passambhati, cittampi passambhati -- passaddhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, passaddhisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, passaddhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno passaddhak±yassa sukhino citta½ sam±dhiyati -- sam±dhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, sam±dhisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, sam±dhisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``so tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti -- upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, upekkh±sambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati.

``yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu vedan±su...pe0... citte...pe0... dhammesu dhamm±nupass² viharati -- upaµµhit±ssa tasmi½ samaye bhikkhuno sati hoti asammuµµh±. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhuno upaµµhit± sati hoti asammuµµh± -- satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, satisambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti -- satisambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati...pe0....

so tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti. yasmi½ samaye, bhikkhave, bhikkhu tath±sam±hita½ citta½ s±dhuka½ ajjhupekkhit± hoti -- upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno ±raddho hoti, upekkh±sambojjhaŖga½ tasmi½ samaye bhikkhu bh±veti, upekkh±sambojjhaŖgo tasmi½ samaye bhikkhuno bh±van±p±rip³ri½ gacchati. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, catt±ro satipaµµh±n± eva½ bahul²kat± satta bojjhaŖge parip³renti.

``katha½ bh±vit± ca, bhikkhave, satta bojjhaŖg± katha½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³renti? idha, bhikkhave, bhikkhu satisambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½; dhammavicayasambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½...pe0... upekkh±sambojjhaŖga½ bh±veti vivekanissita½ vir±ganissita½ nirodhanissita½ vossaggapariŗ±mi½. eva½ bh±vit± kho, bhikkhave, satta bojjhaŖg± eva½ bahul²kat± vijj±vimutti½ parip³rent²''ti. chaµµha½.

7. sa½yojanappah±nasutta½

993. ±n±p±nassatisam±dhi, bhikkhave, bh±vito bahul²kato sa½yojanappah±n±ya sa½vattati...pe0.... sattama½.

8. anusayasamuggh±tasutta½

994. ...anusayasamuggh±t±ya sa½vattati.... aµµhama½.

9. addh±naparińń±sutta½

995. ...addh±naparińń±ya sa½vattati.... navama½.

10. ±savakkhayasutta½

996. ±sav±na½ khay±ya sa½vattati. katha½ bh±vito ca, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi katha½ bahul²kato sa½yojanappah±n±ya sa½vattati... anusayasamuggh±t±ya sa½vattati... addh±naparińń±ya sa½vattati... ±sav±na½ khay±ya sa½vattati? idha, bhikkhave, bhikkhu arańńagato v± rukkham³lagato v±...pe0 ... paµinissagg±nupass² assasiss±m²ti sikkhati, paµinissagg±nupass² passasiss±m²ti sikkhati. eva½ bh±vito kho, bhikkhave, ±n±p±nassatisam±dhi eva½ bahul²kato sa½yojanappah±n±ya sa½vattati...pe0... anusayasamuggh±t±ya sa½vattati...pe0... addh±naparińń±ya sa½vattati...pe0... ±sav±na½ khay±ya sa½vattat²ti. dasama½.

dutiyo vaggo.

tassudd±na½ --

icch±naŖgala½ kaŖkheyya½, ±nand± apare duve.

bhikkh³ sa½yojan±nusay±, addh±na½ ±savakkhayanti..

±n±p±nasa½yutta½ dasama½.

11. sot±pattisa½yutta½

1. ve¼udv±ravaggo

1. cakkavattir±jasutta½

997. s±vatthinid±na½ . tatra kho bhagav±...pe0... etadavoca -- ``kińc±pi, bhikkhave, r±j± cakkavatt² {cakkavatti (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} catunna½ d²p±na½ issariy±dhipacca½ rajja½ k±retv± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati dev±na½ t±vati½s±na½ sahabyata½, so tattha nandane vane acchar±saŖghaparivuto dibbehi ca pańcahi k±maguŗehi samappito samaŖg²bh³to paric±reti, so cat³hi dhammehi asamann±gato, atha kho so aparimuttova {aparimutto ca (sy±0 ka½0 ka0)} niray± aparimutto tiracch±nayoniy± aparimutto pettivisay± aparimutto ap±yaduggativinip±t±. kińc±pi, bhikkhave, ariyas±vako piŗ¹iy±lopena y±peti, nantak±ni ca dh±reti, so cat³hi dhammehi samann±gato, atha kho so parimutto {parimutto ca (sy±0 ka½0 ka0)} niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±''.

``katamehi cat³hi? idha , bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraŗasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti . dhamme aveccappas±dena samann±gato hoti -- `sv±kkh±to bhagavat± dhammo sandiµµhiko ak±liko ehipassiko opaneyyiko paccatta½ veditabbo vińń³h²'ti. saŖghe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho, ujuppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho, ń±yappaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho, s±m²cippaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho, yadida½ -- catt±ri purisayug±ni aµµha purisapuggal±, esa bhagavato s±vakasaŖgho ±huneyyo p±huneyyo dakkhiŗeyyo ańjalikaraŗ²yo anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±'ti. ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi acchiddehi asabalehi akamm±sehi bhujissehi vińńuppasatthehi apar±maµµhehi sam±dhisa½vattanikehi. imehi cat³hi dhammehi samann±gato hoti. yo ca, bhikkhave, catunna½ d²p±na½ paµil±bho, yo catunna½ dhamm±na½ paµil±bho catunna½ d²p±na½ paµil±bho catunna½ dhamm±na½ paµil±bhassa kala½ n±gghati so¼asi''nti. paµhama½.

2. brahmacariyogadhasutta½

998. ``cat³hi, bhikkhave, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo.

``katamehi cat³hi? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraŗasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±'ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti.

idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na {vatv± (s²0 p²0) evam²disesu µh±nesu} sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``yesa½ saddh± ca s²lańca, pas±do dhammadassana½.

te ve k±lena paccenti, brahmacariyogadha½ sukha''nti.. dutiya½.

3. d²gh±vuup±sakasutta½

999. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena d²gh±vu up±sako ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho d²gh±vu up±sako pitara½ jotika½ gahapati½ ±mantesi -- ``ehi tva½, gahapati, yena bhagav± tenupasaŖkama; upasaŖkamitv± mama vacanena bhagavato p±de siras± vanda -- `d²gh±vu, bhante , up±sako ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. so bhagavato p±de siras± vandat²'ti. evańca vadehi -- `s±dhu kira, bhante, bhagav± yena d²gh±vussa up±sakassa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti. ``eva½, t±t±''ti kho jotiko gahapati d²gh±vussa up±sakassa paµissutv± yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho jotiko gahapati bhagavanta½ etadavoca -- ``d²gh±vu, bhante, up±sako ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no . so bhagavato p±de siras± vandati. evańca vadeti -- `s±dhu kira, bhante, bhagav± yena d²gh±vussa up±sakassa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti. adhiv±sesi bhagav± tuŗh²bh±vena.

atha kho bhagav± niv±setv± pattac²varam±d±ya yena d²gh±vussa up±sakassa nivesana½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± d²gh±vu½ up±saka½ etadavoca -- ``kacci te, d²gh±vu, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½? kacci dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ pańń±yati, no abhikkamo''ti? ``na me, bhante, khaman²ya½, na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ pańń±yati, no paµikkamo''ti. ``tasm±tiha te, d²gh±vu, eva½ sikkhitabba½ -- `buddhe aveccappas±dena samann±gato bhaviss±mi -- itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraŗasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato bhaviss±mi akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi'. evańhi te, d²gh±vu, sikkhitabba''nti.

``y±nim±ni, bhante, bhagavat± catt±ri sot±pattiyaŖg±ni desit±ni, sa½vijjante te dhamm± mayi, ahańca tesu dhammesu sandiss±mi. ahańhi, bhante, buddhe aveccappas±dena samann±gato -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikeh²''ti . ``tasm±tiha tva½, d²gh±vu, imesu cat³su sot±pattiyaŖgesu patiµµh±ya cha vijj±bh±giye dhamme uttari bh±veyy±si. idha tva½, d²gh±vu, sabbasaŖkh±resu anicc±nupass² vihar±hi, anicce dukkhasańń², dukkhe anattasańń² pah±nasańń² vir±gasańń² nirodhasańń²ti. evańhi te, d²gh±vu, sikkhitabba''nti.

``yeme, bhante, bhagavat± cha vijj±bh±giy± dhamm± desit±, sa½vijjante te dhamm± mayi, ahańca tesu dhammesu sandiss±mi. ahańhi, bhante, sabbasaŖkh±resu anicc±nupass² vihar±mi, anicce dukkhasańń², dukkhe anattasańń² pah±nasańń² vir±gasańń² nirodhasańń². api ca me, bhante, eva½ hoti -- `m± hev±ya½ jotiko gahapati mamaccayena vigh±ta½ ±pajj²'''ti {±pajjati (ka0)}. ``m± tva½, t±ta d²gh±vu, eva½ manas±k±si. iŖgha tva½, t±ta d²gh±vu, yadeva te bhagav± ±ha, tadeva tva½ s±dhuka½ manasi karoh²''ti.

atha kho bhagav± d²gh±vu½ up±saka½ imin± ov±dena ovaditv± uµµh±y±san± pakk±mi. atha kho d²gh±vu up±sako acirapakkantassa bhagavato k±lamak±si. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``yo so, bhante, d²gh±vu n±ma up±sako bhagavat± sa½khittena ov±dena ovadito so k±laŖkato. tassa k± gati, ko abhisampar±yo''ti? ``paŗ¹ito, bhikkhave, d²gh±vu up±sako, paccap±di {ahosi saccav±d² (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} dhammass±nudhamma½, na ca ma½ dhamm±dhikaraŗa½ {na ca dhamm±dhikaraŗa½ (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} vihesesi {viheµhesi (itipi ańńattha)}. d²gh±vu, bhikkhave, up±sako pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±''ti. tatiya½.

4. paµhamas±riputtasutta½

1000. eka½ samaya½ ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca ±nando s±vatthiya½ viharanti jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasm± ±nando s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito...pe0... ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando ±yasmanta½ s±riputta½ etadavoca -- ``katina½ nu kho, ±vuso s±riputta, dhamm±na½ samann±gamanahetu evamaya½ paj± bhagavat± by±kat± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti ? ``catunna½ kho, ±vuso, dhamm±na½ samann±gamanahetu evamaya½ paj± bhagavat± by±kat± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''.

``katamesa½ catunna½? idh±vuso, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imesa½ kho, ±vuso, catunna½ dhamm±na½ samann±gamanahetu evamaya½ paj± bhagavat± by±kat± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti. catuttha½.

5. dutiyas±riputtasutta½

1001. atha kho ±yasm± s±riputto yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ s±riputta½ bhagav± etadavoca -- ```sot±pattiyaŖga½, sot±pattiyaŖga'nti hida½, s±riputta, vuccati. katama½ nu kho s±riputta, sot±pattiyaŖga''nti? ``sappurisasa½sevo hi, bhante, sot±pattiyaŖga½, saddhammassavana½ sot±pattiyaŖga½, yonisomanasik±ro sot±pattiyaŖga½, dhamm±nudhammappaµipatti sot±pattiyaŖga''nti. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! sappurisasa½sevo hi, s±riputta, sot±pattiyaŖga½, saddhammassavana½ sot±pattiyaŖga½, yonisomanasik±ro sot±pattiyaŖga½, dhamm±nudhammappaµipatti sot±pattiyaŖga½''.

```soto, soto'ti hida½, s±riputta, vuccati. katamo nu kho, s±riputta, soto''ti? ``ayameva hi, bhante, ariyo aµµhaŖgiko maggo soto, seyyathida½ -- samm±diµµhi, samm±saŖkappo, samm±v±c±, samm±kammanto, samm±±j²vo, samm±v±y±mo, samm±sati, samm±sam±dh²''ti. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! ayameva hi, s±riputta, ariyo aµµhaŖgiko maggo soto, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi''.

```sot±panno , sot±panno'ti hida½, s±riputta, vuccati. katamo nu kho, s±riputta, sot±panno''ti ? ``yo hi, bhante, imin± ariyena aµµhaŖgikena maggena samann±gato aya½ vuccati sot±panno, sv±ya½ ±yasm± eva½n±mo eva½gotto''ti. ``s±dhu s±dhu, s±riputta! yo hi, s±riputta, imin± ariyena aµµhaŖgikena maggena samann±gato aya½ vuccati sot±panno, sv±ya½ ±yasm± eva½n±mo eva½gotto''ti. pańcama½.

6. thapatisutta½

1002. s±vatthinid±na½. tena kho pana samayena sambahul± bhikkh³ bhagavato c²varakamma½ karonti -- ``niµµhitac²varo bhagav± tem±saccayena c±rika½ pakkamissat²''ti. tena kho pana samayena isidattapur±ŗ± thapatayo s±dhuke paµivasanti kenacideva karaŗ²yena. assosu½ kho isidattapur±ŗ± thapatayo -- ``sambahul± kira bhikkh³ bhagavato c²varakamma½ karonti -- `niµµhitac²varo bhagav± tem±saccayena c±rika½ pakkamissat²'''ti.

atha kho isidattapur±ŗ± thapatayo magge purisa½ µhapesu½ -- ``yad± tva½, ambho purisa, passeyy±si bhagavanta½ ±gacchanta½ arahanta½ samm±sambuddha½, atha amh±ka½ ±roceyy±s²''ti. dv²hat²ha½ µhito kho so puriso addasa bhagavanta½ d³ratova ±gacchanta½. disv±na yena isidattapur±ŗ± thapatayo tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± isidattapur±ŗe thapatayo etadavoca -- ``aya½ so, bhante, bhagav± ±gacchati araha½ samm±sambuddho. yassa d±ni k±la½ mańńath±''ti.

atha kho isidattapur±ŗ± thapatayo yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± bhagavanta½ piµµhito piµµhito anubandhi½su. atha kho bhagav± magg± okkamma yena ańńatara½ rukkham³la½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. isidattapur±ŗ± thapatayo bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te isidattapur±ŗ± thapatayo bhagavanta½ etadavocu½ --

``yad± maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `s±vatthiy± kosalesu c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `s±vatthiy± kosalesu c±rika½ pakkanto'ti , hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `kosalehi mallesu c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante , bhagavanta½ suŗ±ma -- `kosalehi mallesu c±rika½ pakkanto'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `mallehi vajj²su c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `mallehi vajj²su c±rika½ pakkanto'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `vajj²hi k±s²su c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante bhagavanta½ suŗ±ma -- `vajj²hi k±s²su c±rika½ pakkanto'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `k±s²hi m±gadhe c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye anattamanat± hoti domanassa½ -- `d³re no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `k±s²hi m±gadhe c±rika½ pakkanto'ti, hoti anappak± no tasmi½ samaye anattamanat± hoti anappaka½ domanassa½ -- `d³re no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `m±gadhehi k±s²su c±rika½ pakkamissat²'ti , hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `m±gadhehi k±s²su c±rika½ pakkanto'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `k±s²hi vajj²su c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `k±s²hi vajj²su c±rika½ pakkanto'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `vajj²hi mallesu c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `vajj²hi mallesu c±rika½ pakkanto'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `mallehi kosale c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `mallehi kosale c±rika½ pakkanto'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav±'''ti.

``yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `kosalehi s±vatthi½ c±rika½ pakkamissat²'ti, hoti no tasmi½ samaye attamanat± hoti somanassa½ -- `±sanne no bhagav± bhavissat²'ti. yad± pana maya½, bhante, bhagavanta½ suŗ±ma -- `s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me'ti, hoti anappak± no tasmi½ samaye attamanat± hoti anappaka½ somanassa½ -- `±sanne no bhagav±'''ti.

``tasm±tiha, thapatayo, samb±dho ghar±v±so raj±patho, abbhok±so pabbajj±. alańca pana vo, thapatayo, appam±d±y±''ti. ``atthi kho no, bhante, etamh± samb±dh± ańńo samb±dho samb±dhataro ceva samb±dhasaŖkh±tataro c±''ti. ``katamo pana vo, thapatayo, etamh± samb±dh± ańńo samb±dho samb±dhataro ceva samb±dhasaŖkh±tataro c±''ti?

``idha maya½, bhante, yad± r±j± pasenadi kosalo uyy±nabh³mi½ niyy±tuk±mo hoti, ye te rańńo pasenadissa kosalassa n±g± opavayh± te kappetv±, y± t± rańńo pasenadissa kosalassa paj±patiyo piy± man±p± t± eka½ purato eka½ pacchato nis²d±pema. t±sa½ kho pana, bhante, bhagin²na½ evar³po gandho hoti, seyyath±pi n±ma gandhakaraŗ¹akassa t±vadeva vivariyam±nassa, yath± ta½ r±jakańń±na½ gandhena vibh³sit±na½. t±sa½ kho pana, bhante, bhagin²na½ evar³po k±yasamphasso hoti, seyyath±pi n±ma t³lapicuno v± kapp±sapicuno v±, yath± ta½ r±jakańń±na½ sukhedhit±na½. tasmi½ kho pana, bhante, samaye n±gopi rakkhitabbo hoti, t±pi bhaginiyo rakkhitabb± honti, att±pi rakkhitabbo hoti. na kho pana maya½, bhante, abhij±n±ma t±su bhagin²su p±paka½ citta½ upp±det±. aya½ kho no, bhante, etamh± samb±dh± ańńo samb±dho samb±dhataro ceva samb±dhasaŖkh±tataro c±''ti.

``tasm±tiha, thapatayo, samb±dho ghar±v±so raj±patho, abbhok±so pabbajj±. alańca pana vo, thapatayo, appam±d±ya. cat³hi kho, thapatayo, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo.

``katamehi cat³hi? idha, thapatayo, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... vigatamalamaccherena cetas± ajjh±g±ra½ vasati muttac±go payatap±ŗi vossaggarato y±cayogo d±nasa½vibh±garato. imehi kho, thapatayo, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo.

``tumhe kho, thapatayo, buddhe aveccappas±dena samann±gat± -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ya½ kho pana kińci kule deyyadhamma½ sabba½ ta½ appaµivibhatta½ s²lavantehi kaly±ŗadhammehi. ta½ ki½ mańńatha, thapatayo, katividh± te kosalesu manuss± ye tumh±ka½ samasam±, yadida½ -- d±nasa½vibh±ge''ti? ``l±bh± no, bhante, suladdha½ no, bhante! yesa½ no bhagav± eva½ paj±n±t²''ti. chaµµha½.

7. ve¼udv±reyyasutta½

1003. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosalesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaŖghena saddhi½ yena ve¼udv±ra½ n±ma kosal±na½ br±hmaŗag±mo tadavasari. assosu½ kho te ve¼udv±reyyak± br±hmaŗagahapatik± -- ``samaŗo khalu, bho, gotamo sakyaputto sakyakul± pabbajito kosalesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaŖghena saddhi½ ve¼udv±ra½ anuppatto. ta½ kho pana bhavanta½ gotama½ eva½ kaly±ŗo kittisaddo abbhuggato -- `itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho vijj±caraŗasampanno sugato lokavid³ anuttaro purisadammas±rathi satth± devamanuss±na½ buddho bhagav± {bhagav±ti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. so ima½ loka½ sadevaka½ sam±raka½ sabrahmaka½ sassamaŗabr±hmaŗi½ paja½ sadevamanussa½ saya½ abhińń± sacchikatv± pavedeti. so dhamma½ deseti ±dikaly±ŗa½ majjhekaly±ŗa½ pariyos±nakaly±ŗa½ s±ttha½ sabyańjana½, kevalaparipuŗŗa½ parisuddha½ brahmacariya½ pak±seti'. s±dhu kho pana tath±r³p±na½ arahata½ dassana½ hot²''ti.

atha kho te ve¼udv±reyyak± br±hmaŗagahapatik± yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± appekacce bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce bhagavat± saddhi½ sammodi½su; sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce yena bhagav± tenańjali½ paŗ±metv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce bhagavato santike n±magotta½ s±vetv± ekamanta½ nis²di½su. appekacce tuŗh²bh³t± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te ve¼udv±reyyak± br±hmaŗagahapatik± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``maya½, bho gotama, eva½k±m± eva½chand± eva½adhipp±y± -- puttasamb±dhasayana½ ajjh±vaseyy±ma, k±sikacandana½ paccanubhaveyy±ma, m±l±gandhavilepana½ dh±reyy±ma, j±tar³parajata½ s±diyeyy±ma, k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjeyy±ma. tesa½ no bhava½ gotamo amh±ka½ eva½k±m±na½ eva½chand±na½ eva½adhipp±y±na½ tath± dhamma½ desetu yath± maya½ puttasamb±dhasayana½ ajjh±vaseyy±ma...pe0... sugati½ sagga½ loka½ upapajjeyy±m±''ti.

``att³pan±yika½ vo, gahapatayo, dhammapariy±ya½ desess±mi. ta½ suŗ±tha, s±dhuka½ manasi karotha; bh±siss±m²''ti. ``eva½, bho''ti kho te ve¼udv±reyyak± br±hmaŗagahapatik± bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``katamo ca, gahapatayo, attupan±yiko dhammapariy±yo? idha, gahapatayo, ariyas±vako iti paµisańcikkhati -- `aha½ khosmi j²vituk±mo amarituk±mo sukhak±mo dukkhappaµik³lo. yo kho ma½ j²vituk±ma½ amarituk±ma½ sukhak±ma½ dukkhappaµik³la½ j²vit± voropeyya, na meta½ assa piya½ man±pa½. ahańceva kho pana para½ j²vituk±ma½ amarituk±ma½ sukhak±ma½ dukkhappaµik³la½ j²vit± voropeyya½, parassapi ta½ assa appiya½ aman±pa½. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, parassa peso dhammo appiyo aman±po. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, kath±ha½ para½ tena sa½yojeyya'nti! so iti paµisaŖkh±ya attan± ca p±ŗ±tip±t± paµivirato hoti, parańca p±ŗ±tip±t± veramaŗiy± sam±dapeti, p±ŗ±tip±t± veramaŗiy± ca vaŗŗa½ bh±sati. evamass±ya½ k±yasam±c±ro tikoµiparisuddho hoti.

``puna capara½, gahapatayo, ariyas±vako iti paµisańcikkhati -- `yo kho me adinna½ theyyasaŖkh±ta½ ±diyeyya, na meta½ assa piya½ man±pa½. ahańceva kho pana parassa adinna½ theyyasaŖkh±ta½ ±diyeyya½, parassapi ta½ assa appiya½ aman±pa½. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, parassa peso dhammo appiyo aman±po. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, kath±ha½ para½ tena sa½yojeyya'nti ! so iti paµisaŖkh±ya attan± ca adinn±d±n± paµivirato hoti, parańca adinn±d±n± veramaŗiy± sam±dapeti, adinn±d±n± veramaŗiy± ca vaŗŗa½ bh±sati. evamass±ya½ k±yasam±c±ro tikoµiparisuddho hoti.

``puna capara½, gahapatayo, ariyas±vako iti paµisańcikkhati -- `yo kho me d±resu c±ritta½ ±pajjeyya, na meta½ assa piya½ man±pa½. ahańceva kho pana parassa d±resu c±ritta½ ±pajjeyya½, parassapi ta½ assa appiya½ aman±pa½. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, parassa peso dhammo appiyo aman±po. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, kath±ha½ para½ tena sa½yojeyya'nti! so iti paµisaŖkh±ya attan± ca k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, parańca k±mesumicch±c±r± veramaŗiy± sam±dapeti, k±mesumicch±c±r± veramaŗiy± ca vaŗŗa½ bh±sati. evamass±ya½ k±yasam±c±ro tikoµiparisuddho hoti.

``puna capara½, gahapatayo, ariyas±vako iti paµisańcikkhati -- `yo kho me mus±v±dena attha½ bhańjeyya, na meta½ assa piya½ man±pa½. ahańceva kho pana parassa mus±v±dena attha½ bhańjeyya½, parassapi ta½ assa appiya½ aman±pa½. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, parassa peso dhammo appiyo aman±po. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, kath±ha½ para½ tena sa½yojeyya'nti! so iti paµisaŖkh±ya attan± ca mus±v±d± paµivirato hoti, parańca mus±v±d± veramaŗiy± sam±dapeti, mus±v±d± veramaŗiy± ca vaŗŗa½ bh±sati. evamass±ya½ vac²sam±c±ro tikoµiparisuddho hoti.

``puna capara½, gahapatayo, ariyas±vako iti paµisańcikkhati -- yo kho ma½ pisuŗ±ya v±c±ya mitte bhindeyya {mittehi bhedeyya (sy±0 ka½0 p²0 ka0)}, na meta½ assa piya½ man±pa½. ahańceva kho pana para½ pisuŗ±ya v±c±ya mitte bhindeyya½, parassapi ta½ assa appiya½ aman±pa½...pe0... evamass±ya½ vac²sam±c±ro tikoµiparisuddho hoti.

``puna capara½, gahapatayo, ariyas±vako iti paµisańcikkhati -- yo kho ma½ pharus±ya v±c±ya samud±careyya, na meta½ assa piya½ man±pa½. ahańceva kho pana para½ pharus±ya v±c±ya samud±careyya½, parassapi ta½ assa appiya½ aman±pa½. yo kho my±ya½ dhammo...pe0... evamass±ya½ vac²sam±c±ro tikoµiparisuddho hoti.

``puna capara½, gahapatayo, ariyas±vako iti paµisańcikkhati -- `yo kho ma½ samphabh±sena samphappal±pabh±sena samud±careyya, na meta½ assa piya½ man±pa½. ahańceva kho pana para½ samphabh±sena samphappal±pabh±sena samud±careyya½, parassapi ta½ assa appiya½ aman±pa½. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, parassa peso dhammo appiyo aman±po. yo kho my±ya½ dhammo appiyo aman±po, kath±ha½ para½ tena sa½yojeyya'nti! so iti paµisaŖkh±ya attan± ca samphappal±p± paµivirato hoti , parańca samphappal±p± veramaŗiy± sam±dapeti, samphappal±p± veramaŗiy± ca vaŗŗa½ bh±sati. evamass±ya½ vac²sam±c±ro tikoµiparisuddho hoti.

``so buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti; dhamme ...pe0... saŖghe aveccappas±dena samann±gato hoti suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti. ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. yato kho, gahapatayo, ariyas±vako imehi sattahi saddhammehi {dhammehi (s²0)} samann±gato hoti imehi cat³hi ±kaŖkhiyehi µh±nehi, so ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni {kh²ŗatiracch±nayoniyo (s²0 sy±0 ka½0 p²0), kh²ŗatiracch±nayoniko (ka0)} kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''ti.

eva½ vutte ve¼udv±reyyak± br±hmaŗagahapatik± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``abhikkanta½, bho gotama...pe0... ete maya½ bhavanta½ gotama½ saraŗa½ gacch±ma dhammańca bhikkhusaŖghańca. up±sake no bhava½ gotamo dh±retu ajjatagge p±ŗupete {p±ŗupeta½ (ka0)} saraŗa½ gate''ti. sattama½.

8. paµhamagińjak±vasathasutta½

1004. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± ń±tike viharati gińjak±vasathe. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami ; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca --

``s±¼ho n±ma, bhante, bhikkhu k±laŖkato; tassa k± gati ko abhisampar±yo? nand± n±ma, bhante, bhikkhun² k±laŖkat±; tass± k± gati ko abhisampar±yo? sudatto n±ma, bhante, up±sako k±laŖkato; tassa k± gati ko abhisampar±yo? suj±t± n±ma, bhante, up±sik± k±laŖkat±; tass± k± gati, ko abhisampar±yo''ti?

``s±¼ho , ±nanda, bhikkhu k±laŖkato ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja vih±si. nand±, ±nanda, bhikkhun² k±laŖkat± pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tik± tattha parinibb±yin² an±vattidhamm± tasm± lok±. sudatto, ±nanda, up±sako k±laŖkato tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±m²; sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karissati. suj±t±, ±nanda, up±sik± k±laŖkat± tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±.

``anacchariya½ kho paneta½, ±nanda, ya½ manussabh³to k±la½ kareyya; tasmi½ tasmi½ ce ma½ k±laŖkate upasaŖkamitv± etamattha½ paµipucchissatha. vihes± pes±, ±nanda, assa tath±gatassa. tasm±tih±nanda , dhamm±d±sa½ n±ma dhammapariy±ya½ desess±mi; yena samann±gato ariyas±vako ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''.

``katamo ca so, ±nanda, dhamm±d±so dhammapariy±yo; yena samann±gato ariyas±vako ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''?

``idha, ±nanda, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. aya½ kho so, ±nanda, dhamm±d±so dhammapariy±yo; yena samann±gato ariyas±vako ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''ti. aµµhama½.

(t²ŗipi suttant±ni ekanid±n±ni).

9. dutiyagińjak±vasathasutta½

1005. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``asoko n±ma, bhante, bhikkhu k±laŖkato; tassa k± gati, ko abhisampar±yo? asok± n±ma, bhante, bhikkhun² k±laŖkat±...pe0... asoko n±ma, bhante, up±sako k±laŖkato...pe0... asok± n±ma, bhante, up±sik± k±laŖkat±; tass± k± gati, ko abhisampar±yo''ti?

``asoko, ±nanda, bhikkhu k±laŖkato ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja vih±si...pe0... (purimaveyy±karaŗena ekanid±na½).

``aya½ kho so, ±nanda, dhamm±d±so dhammapariy±yo; yena samann±gato ariyas±vako ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''ti. navama½.

10. tatiyagińjak±vasathasutta½

1006. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``kakkaµo n±ma, bhante, ń±tike up±sako k±laŖkato; tassa k± gati, ko abhisampar±yo? ka¼ibho n±ma, bhante, ń±tike up±sako...pe0... nikato n±ma, bhante, ń±tike up±sako...pe0... kaµissaho n±ma, bhante, ń±tike up±sako...pe0... tuµµho n±ma, bhante, ń±tike up±sako...pe0... santuµµho n±ma, bhante, ń±tike up±sako...pe0... bhaddo n±ma, bhante, ń±tike up±sako...pe0... subhaddo n±ma, bhante, ń±tike up±sako k±laŖkato; tassa k± gati ko abhisampar±yo''ti?

``kakkaµo , ±nanda, up±sako k±laŖkato pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. ka¼ibho, ±nanda ...pe0... nikato, ±nanda...pe0... kaµissaho, ±nanda ...pe0... tuµµho, ±nanda...pe0... santuµµho, ±nanda...pe0... bhaddo, ±nanda...pe0... subhaddo, ±nanda, up±sako k±laŖkato pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± lok±. (sabbe ekagatik± k±tabb±).

``paropańń±sa, ±nanda, ń±tike up±sak± k±laŖkat± pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tik± tattha parinibb±yino an±vattidhamm± tasm± lok±. s±dhikanavuti, ±nanda, ń±tike up±sak± k±laŖkat± tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±mino; sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karissanti. ch±tirek±ni kho, ±nanda, pańcasat±ni ń±tike up±sak± k±laŖkat± tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±.

``anacchariya½ kho paneta½, ±nanda, ya½ manussabh³to k±la½ kareyya; tasmi½ tasmi½ ce ma½ k±laŖkate upasaŖkamitv± etamattha½ paµipucchissatha. vihes± pes±, ±nanda, assa tath±gatassa. tasm±tih±nanda, dhamm±d±sa½ n±ma dhammapariy±ya½ desess±mi; yena samann±gato ariyas±vako ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''.

``katamo ca so, ±nanda, dhamm±d±so dhammapariy±yo; yena samann±gato ariyas±vako ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''.

``idh±nanda , ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. aya½ kho so, ±nanda, dhamm±d±so dhammapariy±yo; yena samann±gato ariyas±vako ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to, sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''ti. dasama½.

ve¼udv±ravaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

r±j± ogadhad²gh±vu, s±riputt±pare duve.

thapat² ve¼udv±reyy±, gińjak±vasathe tayoti..

2. r±jak±r±mavaggo

1. sahassabhikkhunisaŖghasutta½

1007. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati r±jak±r±me. atha kho sahassabhikkhunisaŖgho {sahasso bhikkhunisa½gho (s²0)} yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhit± kho t± bhikkhuniyo bhagav± etadavoca --

``cat³hi kho, bhikkhuniyo, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo. katamehi cat³hi? idha, bhikkhuniyo, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme ...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti, akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhuniyo, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. paµhama½.

2. br±hmaŗasutta½

1008. s±vatthinid±na½ . ``br±hmaŗ±, bhikkhave, udayag±mini½ n±ma paµipada½ pańńapenti. te s±vaka½ eva½ sam±dapenti -- `ehi tva½, ambho purisa, k±lasseva uµµh±ya p±c²namukho y±hi. so tva½ m± sobbha½ parivajjehi, m± pap±ta½, m± kh±ŗu½, m± kaŗ¹akaµh±na½ {kaŗ¹aka½ µh±na½ (p²0 ka0)}, m± candaniya½, m± o¼igalla½. yattha {yattheva (sy±0 ka½0), y±ni v± (s²0)} papateyy±si tattheva maraŗa½ ±gameyy±si. eva½ tva½, ambho purisa, k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjissas²'''ti.

``ta½ kho paneta½, bhikkhave, br±hmaŗ±na½ b±lagamanameta½ {b±l±na½ gamanameta½ (s²0)} m³¼hagamanameta½ na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhińń±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati. ahańca kho, bhikkhave, ariyassa vinaye udayag±mini½ paµipada½ pańńapemi; y± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati.

``katam± ca s±, bhikkhave, udayag±min² paµipad±; y± ekantanibbid±ya...pe0... nibb±n±ya sa½vattati? idha , bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav± araha½ samm±sambuddho...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti; dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. aya½ kho s±, bhikkhave, udayag±min² paµipad± ekantanibbid±ya...pe0... nibb±n±ya sa½vattat²''ti. dutiya½.

3. ±nandattherasutta½

1009. eka½ samaya½ ±yasm± ca ±nando ±yasm± ca s±riputto s±vatthiya½ viharanti jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasm± s±riputto s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmat± ±nandena saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raŗ²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``katina½ kho, ±vuso ±nanda , dhamm±na½ pah±n±, katina½ dhamm±na½ samann±gamanahetu, evamaya½ paj± bhagavat± by±kat± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti? ``catunna½ kho, ±vuso, dhamm±na½ pah±n±, catunna½ dhamm±na½ samann±gamanahetu, evamaya½ paj± bhagavat± by±kat± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti.

``katamesa½ catunna½? yath±r³pena kho, ±vuso, buddhe appas±dena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati tath±r³passa buddhe appas±do na hoti. yath±r³pena ca kho, ±vuso, buddhe aveccappas±dena samann±gato sutav± ariyas±vako k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati tath±r³passa buddhe aveccappas±do hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±''ti.

``yath±r³pena ca kho, ±vuso, dhamme appas±dena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati tath±r³passa dhamme appas±do na hoti. yath±r³pena ca kho, ±vuso, dhamme aveccappas±dena samann±gato sutav± ariyas±vako k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati tath±r³passa dhamme aveccappas±do hoti -- sv±kkh±to bhagavat± dhammo...pe0... vińń³h²ti.

``yath±r³pena ca kho, ±vuso, saŖghe appas±dena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati tath±r³passa saŖghe appas±do na hoti. yath±r³pena ca kho, ±vuso, saŖghe aveccappas±dena samann±gato sutav± ariyas±vako k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati tath±r³passa saŖghe aveccappas±do hoti -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti.

``yath±r³pena ca kho, ±vuso, duss²lyena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati tath±r³passa duss²lya½ na hoti. yath±r³pehi ca kho, ±vuso, ariyakantehi s²lehi samann±gato sutav± ariyas±vako k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati tath±r³p±ni ariyakant±ni s²l±ni honti akhaŗ¹±ni...pe0... sam±dhisa½vattanik±ni. imesa½ kho, ±vuso, catunna½ dhamm±na½ pah±n± imesa½ catunna½ dhamm±na½ samann±gamanahetu evamaya½ paj± bhagavat± by±kat± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti. tatiya½.

4. duggatibhayasutta½

1010. ``cat³hi, bhikkhave, dhammehi samann±gato ariyas±vako sabbaduggatibhaya½ samatikkanto hoti. katamehi cat³hi? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sabbaduggatibhaya½ samatikkanto hot²''ti. catuttha½.

5. duggativinip±tabhayasutta½

1011. ``cat³hi, bhikkhave, dhammehi samann±gato ariyas±vako sabbaduggativinip±tabhaya½ samatikkanto hoti. katamehi cat³hi? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sabbaduggativinip±tabhaya½ samatikkanto hot²''ti. pańcama½.

6. paµhamamitt±maccasutta½

1012. ``ye te, bhikkhave, anukampeyy±tha, ye ca sotabba½ mańńeyyu½ -- mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v± -- te, bhikkhave, cat³su sot±pattiyaŖgesu sam±dapetabb± , nivesetabb±, patiµµh±petabb±. katamesu cat³su? buddhe aveccappas±de sam±dapetabb±, nivesetabb±, patiµµh±petabb± -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantesu s²lesu sam±dapetabb±, nivesetabb±, patiµµh±petabb± akhaŗ¹esu...pe0... sam±dhisa½vattanikesu. ye te, bhikkhave, anukampeyy±tha , ye ca sotabba½ mańńeyyu½ -- mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v± -- te, bhikkhave, imesu cat³su sot±pattiyaŖgesu sam±dapetabb±, nivesetabb±, patiµµh±petabb±''ti. chaµµha½.

7. dutiyamitt±maccasutta½

1013. ``ye te, bhikkhave, anukampeyy±tha, ye ca sotabba½ mańńeyyu½ -- mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v± -- te, bhikkhave, cat³su sot±pattiyaŖgesu sam±dapetabb±, nivesetabb±, patiµµh±petabb±. katamesu cat³su? buddhe aveccappas±de sam±dapetabb±, nivesetabb±, patiµµh±petabb± -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±''ti.

``siy±, bhikkhave, catunna½ mah±bh³t±na½ ańńathatta½ -- pathav²dh±tuy±, ±podh±tuy±, tejodh±tuy±, v±yodh±tuy± -- na tveva buddhe aveccappas±dena samann±gatassa ariyas±vakassa siy± ańńathatta½. tatrida½ ańńathatta½ -- so vata buddhe aveccappas±dena samann±gato ariyas±vako niraya½ v± tiracch±nayoni½ v± pettivisaya½ v± upapajjissat²''ti -- neta½ µh±na½ vijjati. ``dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantesu s²lesu sam±dapetabb±, nivesetabb±, patiµµh±petabb± akhaŗ¹esu...pe0... sam±dhisa½vattanikesu. siy±, bhikkhave, catunna½ mah±bh³t±na½ ańńathatta½ -- pathav²dh±tuy±, ±podh±tuy±, tejodh±tuy±, v±yodh±tuy± -- na tveva ariyakantehi s²lehi samann±gatassa ariyas±vakassa siy± ańńathatta½. tatrida½ ańńathatta½ -- so vata ariyakantehi s²lehi samann±gato ariyas±vako niraya½ v± tiracch±nayoni½ v± pettivisaya½ v± upapajjissat²ti -- neta½ µh±na½ vijjati. ye te, bhikkhave, anukampeyy±tha, ye ca sotabba½ mańńeyyu½ -- mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v± -- te, bhikkhave , imesu cat³su sot±pattiyaŖgesu sam±dapetabb±, nivesetabb±, patiµµh±petabb±''ti. sattama½.

8. paµhamadevac±rikasutta½

1014. s±vatthinid±na½. atha kho ±yasm± mah±moggall±no -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya, evameva -- jetavane antarahito devesu t±vati½sesu p±turahosi. atha kho sambahul± t±vati½sak±yik± devat±yo yen±yasm± mah±moggall±no tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho t± devat±yo ±yasm± mah±moggall±no etadavoca --

``s±dhu kho, ±vuso, buddhe aveccappas±dena samann±gamana½ hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. buddhe aveccappas±dena samann±gamanahetu kho, ±vuso, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjanti. s±dhu kho, ±vuso, dhamme...pe0... saŖghe...pe0... s±dhu kho, ±vuso, ariyakantehi s²lehi samann±gamana½ hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. ariyakantehi s²lehi samann±gamanahetu kho, ±vuso, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjant²''ti.

``s±dhu kho, m±risa moggall±na, buddhe aveccappas±dena samann±gamana½ hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. buddhe aveccappas±dena samann±gamanahetu kho, m±risa moggall±na, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjanti. s±dhu kho, m±risa moggall±na, dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gamana½ hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. ariyakantehi s²lehi samann±gamanahetu kho, m±risa moggall±na, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapajjant²''ti. aµµhama½.

9. dutiyadevac±rikasutta½

1015. s±vatthinid±na½ . atha kho ±yasm± mah±moggall±no -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya, evameva -- jetavane antarahito devesu t±vati½sesu p±turahosi. atha kho sambahul± t±vati½sak±yik± devat±yo yen±yasm± mah±moggall±no tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho t± devat±yo ±yasm± mah±moggall±no etadavoca --

``s±dhu kho, ±vuso, buddhe aveccappas±dena samann±gamana½ hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. buddhe aveccappas±dena samann±gamanahetu kho, ±vuso, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapann±. s±dhu kho, ±vuso, dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gamana½ hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. ariyakantehi s²lehi samann±gamanahetu kho, ±vuso, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapann±''ti.

``s±dhu kho, m±risa moggall±na, buddhe aveccappas±dena samann±gamana½ hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. buddhe aveccappas±dena samann±gamanahetu kho, m±risa moggall±na, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapann±. s±dhu kho, m±risa moggall±na, dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gamana½ hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. ariyakantehi s²lehi samann±gamanahetu kho, m±risa moggall±na, evamidhekacce satt± k±yassa bhed± para½ maraŗ± sugati½ sagga½ loka½ upapann±''ti. navama½.

10. tatiyadevac±rikasutta½

1016. atha kho bhagav± -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samińjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samińjeyya, evameva -- jetavane antarahito devesu t±vati½sesu p±turahosi. atha kho sambahul± t±vati½sak±yik± devat±yo yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho t± devat±yo bhagav± etadavoca --

``s±dhu kho, ±vuso, buddhe aveccappas±dena samann±gamana½ hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. buddhe aveccappas±dena samann±gamanahetu kho, ±vuso, evamidhekacce satt± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±. s±dhu kho, ±vuso , dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gamana½ hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. ariyakantehi s²lehi samann±gamanahetu kho, ±vuso, evamidhekacce satt± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti.

``s±dhu kho, m±risa, buddhe aveccappas±dena samann±gamana½ hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. buddhe aveccappas±dena samann±gamanahetu kho, m±risa, evamaya½ paj± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±. s±dhu kho, m±risa, dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gamana½ hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. ariyakantehi s²lehi samann±gamanahetu kho, m±risa, evamaya½ paj± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti. dasama½.

r±jak±r±mavaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

sahassabr±hmaŗ±nanda , duggati apare duve.

mitt±macc± duve vutt±, tayo ca devac±rik±ti..

3. saraŗ±nivaggo

1. paµhamamah±n±masutta½

1017. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho mah±n±mo sakko yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko bhagavanta½ etadavoca -- ``ida½, bhante, kapilavatthu iddhańceva ph²tańca b±hujańńa½ ±kiŗŗamanussa½ samb±dhaby³ha½. so khv±ha½, bhante, bhagavanta½ v± payirup±sitv± manobh±van²ye v± bhikkh³ s±yanhasamaya½ kapilavatthu½ pavisanto; bhantenapi {vibbhantenapi (s²0), bhamantenapi (ka0)} hatthin± sam±gacch±mi ; bhantenapi assena sam±gacch±mi; bhantenapi rathena sam±gacch±mi; bhantenapi sakaµena sam±gacch±mi; bhantenapi purisena sam±gacch±mi. tassa mayha½, bhante, tasmi½ samaye mussateva {musateva (?)} bhagavanta½ ±rabbha sati, mussati {musati (?)} dhamma½ ±rabbha sati, mussati saŖgha½ ±rabbha sati. tassa mayha½, bhante, eva½ hoti -- `imamhi c±ha½ samaye k±la½ kareyya½, k± mayha½ gati, ko abhisampar±yo'''ti?

``m± bh±yi, mah±n±ma, m± bh±yi, mah±n±ma! ap±paka½ te maraŗa½ bhavissati ap±pik± k±la½kiriy± {k±lakiriy± (s²0 sy±0 ka½0)}. yassa kassaci, mah±n±ma, d²gharatta½ saddh±paribh±vita½ citta½ s²laparibh±vita½ citta½ sutaparibh±vita½ citta½ c±gaparibh±vita½ citta½ pańń±paribh±vita½ citta½, tassa yo hi khv±ya½ k±yo r³p² c±tumah±bh³tiko {c±tummah±bh³tiko (s²0 sy±0 ka½0)} m±t±pettikasambhavo odanakumm±s³pacayo aniccucch±danaparimaddanabhedanaviddha½sanadhammo. ta½ idheva k±k± v± kh±danti gijjh± v± kh±danti kulal± v± kh±danti sunakh± v± kh±danti siŖg±l± {sig±l± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} v± kh±danti vividh± v± p±ŗakaj±t± kh±danti; yańca khvassa citta½ d²gharatta½ saddh±paribh±vita½...pe0... pańń±paribh±vita½ ta½ uddhag±mi hoti visesag±mi.

``seyyath±pi, mah±n±ma, puriso sappikumbha½ v± telakumbha½ v± gambh²ra½ udakarahada½ og±hitv± bhindeyya. tatra y± assa sakkhar± v± kaµhal± {kathal± (p²0 ka0)} v± s± adhog±m² assa, yańca khvassa tatra sappi v± tela½ v± ta½ uddhag±mi assa visesag±mi. evameva kho, mah±n±ma, yassa kassaci d²gharatta½ saddh±paribh±vita½ citta½...pe0... pańń±paribh±vita½ citta½ tassa yo hi khv±ya½ k±yo r³p² c±tumah±bh³tiko m±t±pettikasambhavo odanakumm±s³pacayo aniccucch±danaparimaddanabhedanaviddha½sanadhammo ta½ idheva k±k± v± kh±danti gijjh± v± kh±danti kulal± v± kh±danti sunakh± v± kh±danti siŖg±l± v± kh±danti vividh± v± p±ŗakaj±t± kh±danti; yańca khvassa citta½ d²gharatta½ saddh±paribh±vita½...pe0... pańń±paribh±vita½ ta½ uddhag±mi hoti visesag±mi. tuyha½ kho pana, mah±n±ma, d²gharatta½ saddh±paribh±vita½ citta½...pe0... pańń±paribh±vita½ citta½ . m± bh±yi, mah±n±ma , m± bh±yi, mah±n±ma! ap±paka½ te maraŗa½ bhavissati, ap±pik± k±la½kiriy±''ti. paµhama½.

2. dutiyamah±n±masutta½

1018. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho mah±n±mo sakko yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko bhagavanta½ etadavoca -- ``ida½, bhante, kapilavatthu iddhańceva ph²tańca b±hujańńa½ ±kiŗŗamanussa½ samb±dhaby³ha½. so khv±ha½, bhante, bhagavanta½ v± payirup±sitv± manobh±van²ye v± bhikkh³ s±yanhasamaya½ kapilavatthu½ pavisanto; bhantenapi hatthin± sam±gacch±mi; bhantenapi assena sam±gacch±mi; bhantenapi rathena sam±gacch±mi; bhante, napi sakaµena sam±gacch±mi; bhante, napi purisena sam±gacch±mi. tassa mayha½, bhante, tasmi½ samaye mussateva bhagavanta½ ±rabbha sati, mussati dhamma½ ±rabbha sati, mussati saŖgha½ ±rabbha sati. tassa mayha½, bhante, eva½ hoti -- `imamhi c±ha½ samaye k±la½ kareyya½, k± mayha½ gati, ko abhisampar±yo'''ti?

``m± bh±yi, mah±n±ma, m± bh±yi, mah±n±ma! ap±paka½ te maraŗa½ bhavissati ap±pik± k±la½kiriy±. cat³hi kho, mah±n±ma, dhammehi samann±gato ariyas±vako nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro. katamehi cat³hi? idha, mah±n±ma, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe ...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi.

``seyyath±pi , mah±n±ma, rukkho p±c²naninno p±c²napoŗo p±c²napabbh±ro, so m³lacchinno katamena papateyy±''ti? ``yena, bhante, ninno yena poŗo yena pabbh±ro''ti. ``evameva kho, mah±n±ma, imehi cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako nibb±naninno hoti nibb±napoŗo nibb±napabbh±ro''ti. dutiya½.

3. godhasakkasutta½

1019. kapilavatthunid±na½ . atha kho mah±n±mo sakko yena godh± sakko tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± godha½ sakka½ etadavoca -- ``katihi {kat²hi (p²0 ka0) r³pasiddhi oloketabb±} tva½, godhe, dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±si avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa''nti?

``t²hi khv±ha½, mah±n±ma, dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa½. katamehi t²hi? idha, mah±n±ma, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe aveccappas±dena samann±gato hoti -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti. imehi khv±ha½, mah±n±ma, t²hi dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa½.

``tva½ pana, mah±n±ma, katihi dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±si avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa''nti? ``cat³hi khv±ha½, godhe, dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa½. katamehi cat³hi? idha, godhe, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi khv±ha½, godhe, cat³hi dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa''nti.

``±gamehi tva½, mah±n±ma, ±gamehi tva½, mah±n±ma! bhagav±va eta½ j±neyya etehi dhammehi samann±gata½ v± asamann±gata½ v±''ti. ``±y±ma, godhe, yena bhagav± tenupasaŖkameyy±ma; upasaŖkamitv± bhagavato etamattha½ ±rocess±m±''ti. atha kho mah±n±mo sakko godh± ca sakko yena bhagav± tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko bhagavanta½ etadavoca --

``idh±ha½ , bhante, yena godh± sakko tenupasaŖkami½; upasaŖkamitv± godha½ sakka½ etadavoca½ -- `katihi tva½, godhe, dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±si avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa½'? eva½ vutte, bhante, godh± sakko ma½ etadavoca --

``t²hi khv±ha½, mah±n±ma, dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa½. katamehi t²hi? idha, mah±n±ma, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe aveccappas±dena samann±gato hoti -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti. imehi khv±ha½, mah±n±ma, t²hi dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa½. tva½ pana, mah±n±ma, katamehi dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±si avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa''nti?

``eva½ vutt±ha½, bhante, godha½ sakka½ etadavoca½ -- `cat³hi khv±ha½, godhe, dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa½. katamehi cat³hi? idha, godhe, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi khv±ha½, godhe, cat³hi dhammehi samann±gata½ sot±pannapuggala½ ±j±n±mi avinip±tadhamma½ niyata½ sambodhipar±yaŗa'''nti.

``eva½ vutte, bhante, godh± sakko ma½ etadavoca -- `±gamehi tva½, mah±n±ma, ±gamehi tva½, mah±n±ma! bhagav±va eta½ j±neyya etehi dhammehi samann±gata½ v± asamann±gata½ v±'''ti. ``idha , bhante, kocideva dhammo samupp±do uppajjeyya, ekato assa bhagav± ekato bhikkhusaŖgho ca. yeneva bhagav± tenev±ha½ assa½. eva½ pasanna½ ma½, bhante, bhagav± dh±retu. idha, bhante, kocideva dhammo samupp±do uppajjeyya, ekato assa bhagav± ekato bhikkhusaŖgho bhikkhunisaŖgho ca. yeneva bhagav± tenev±ha½ assa½. eva½ pasanna½ ma½, bhante, bhagav± dh±retu. idha, bhante, kocideva dhammo samupp±do uppajjeyya, ekato assa bhagav± ekato bhikkhusaŖgho bhikkhunisaŖgho ca up±sak± ca. yeneva bhagav± tenev±ha½ assa½. eva½ pasanna½ ma½, bhante, bhagav± dh±retu. idha, bhante, kocideva dhammo samupp±do uppajjeyya, ekato assa bhagav± ekato bhikkhusaŖgho bhikkhunisaŖgho up±sak± up±sik±yo ca. yeneva bhagav± tenev±ha½ assa½. eva½ pasanna½ ma½, bhante, bhagav± dh±retu. idha, bhante, kocideva dhammo samupp±do uppajjeyya, ekato assa bhagav± ekato bhikkhusaŖgho bhikkhunisaŖgho up±sak± up±sik±yo sadevako ca loko sam±rako sabrahmako sassamaŗabr±hmaŗ² paj± sadevamanuss±. yeneva bhagav± tenev±ha½ assa½. eva½ pasanna½ ma½, bhante, bhagav± dh±ret³''ti. ``eva½v±d² tva½, godhe, mah±n±ma½ sakka½ ki½ vades²''ti? ``eva½v±d±ha½, bhante, mah±n±ma½ sakka½ na kińci vad±mi, ańńatra kaly±ŗ± ańńatra kusal±''ti. tatiya½.

4. paµhamasaraŗ±nisakkasutta½

1020. kapilavatthunid±na½ . tena kho pana samayena saraŗ±ni {sarak±ni (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} sakko k±laŖkato hoti. so bhagavat± by±kato -- ``sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. tatra suda½ sambahul± sakk± saŖgamma sam±gamma ujjh±yanti kh²yanti vip±centi -- ``acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho! ettha d±ni ko na sot±panno bhavissati! yatra hi n±ma saraŗ±ni sakko k±laŖkato; so bhagavat± by±kato -- `sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'ti. saraŗ±ni sakko sikkh±dubbalyam±p±di, majjap±na½ ap±y²''ti.

atha kho mah±n±mo sakko yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko bhagavanta½ etadavoca -- ``idha, bhante, saraŗ±ni sakko k±laŖkato. so bhagavat± by±kato -- `sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'ti. tatra suda½, bhante, sambahul± sakk± saŖgamma sam±gamma ujjh±yanti kh²yanti vip±centi -- ``acchariya½ vata bho, abbhuta½ vata bho! ettha d±ni ko na sotapanno bhavissati! yatra hi n±ma saraŗ±ni sakko k±laŖkato; so bhagavat± by±kato -- `sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'ti. saraŗ±ni sakko sikkh±dubbalyam±p±di, majjap±na½ ap±y²''ti.

``yo so, mah±n±ma, d²gharatta½ up±sako buddha½ saraŗa½ gato dhamma½ saraŗa½ gato saŖgha½ saraŗa½ gato, so katha½ vinip±ta½ gaccheyya! yańhi ta½, mah±n±ma, samm± vadam±no vadeyya -- `d²gharatta½ up±sako buddha½ saraŗa½ gato dhamma½ saraŗa½ gato saŖgha½ saraŗa½ gato'ti, saraŗ±ni sakka½ samm± vadam±no vadeyya. saraŗ±ni , mah±n±ma, sakko d²gharatta½ up±sako buddha½ saraŗa½ gato dhamma½ saraŗa½ gato saŖgha½ saraŗa½ gato. so katha½ vinip±ta½ gaccheyya!

``idha, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... h±sapańńo javanapańńo vimuttiy± ca samann±gato. so ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharati. ayampi kho, mah±n±ma, puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... h±sapańńo javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato. so pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tiko hoti tattha parinibb±y² an±vattidhammo tasm± {asm± (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} lok±. ayampi kho, mah±n±ma, puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato. so tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±m² hoti, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karoti . ayampi kho, mah±n±ma, puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti; dhamme...pe0... saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato. so tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗoti . ayampi kho, mah±n±ma, puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo na heva kho buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti... na dhamme...pe0... na saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato. api cassa ime dhamm± honti -- saddhindriya½, v²riyindriya½, satindriya½, sam±dhindriya½, pańńindriya½. tath±gatappavedit± cassa dhamm± pańń±ya mattaso nijjh±na½ khamanti. ayampi kho, mah±n±ma, puggalo agant± niraya½ agant± tiracch±nayoni½ agant± pettivisaya½ agant± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo na heva kho buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti... na dhamme...pe0... na saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato, api cassa ime dhamm± honti saddhindriya½...pe0... pańńindriya½. tath±gate cassa saddh±matta½ hoti pemamatta½. ayampi kho, mah±n±ma, puggalo agant± niraya½ agant± tiracch±nayoni½ agant± pettivisaya½ agant± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½. ime cepi, mah±n±ma, mah±s±l± subh±sita½ dubbh±sita½ ±j±neyyu½, ime c±ha½ {imev±ha½ (sy±0 ka½0), imes±ha½ (ka0)} mah±s±le by±kareyya½ -- `sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±'ti; kimaŖga½ {kimaŖga (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} pana saraŗ±ni½ sakka½. saraŗ±ni, mah±n±ma, sakko maraŗak±le sikkha½ sam±diy²''ti. catuttha½.

5. dutiyasaraŗ±nisakkasutta½

1021. kapilavatthunid±na½ . tena kho pana samayena saraŗ±ni sakko k±laŖkato hoti. so bhagavat± by±kato -- ``sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. tatra suda½ sambahul± sakk± saŖgamma sam±gamma ujjh±yanti kh²yanti vip±centi -- ``acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho! ettha d±ni ko na sot±panno bhavissati! yatra hi n±ma saraŗ±ni sakko k±laŖkato. so bhagavat± by±kato -- `sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'ti. saraŗ±ni sakko sikkh±ya aparip³rak±r² ahos²''ti. atha kho mah±n±mo sakko yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko bhagavanta½ etadavoca --

``idha, bhante, saraŗ±ni sakko k±laŖkato. so bhagavat± by±kato -- `sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'ti. tatra suda½, bhante, sambahul± sakk± saŖgamma sam±gamma ujjh±yanti kh²yanti vip±centi -- `acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho! ettha d±ni ko na sot±panno bhavissati! yatra hi n±ma saraŗ±ni sakko k±laŖkato. so bhagavat± by±kato -- sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗoti. saraŗ±ni sakko sikkh±ya aparip³rak±r² ahos²'''ti.

``yo so, mah±n±ma, d²gharatta½ up±sako buddha½ saraŗa½ gato dhamma½ saraŗa½ gato saŖgha½ saraŗa½ gato, so katha½ vinip±ta½ gaccheyya! yańhi ta½, mah±n±ma, samm± vadam±no vadeyya -- `d²gharatta½ up±sako buddha½ saraŗa½ gato dhamma½ saraŗa½ gato saŖgha½ saraŗa½ gato', saraŗ±ni½ sakka½ samm± vadam±no vadeyya. saraŗ±ni, mah±n±ma, sakko d²gharatta½ up±sako buddha½ saraŗa½ gato dhamma½ saraŗa½ gato saŖgha½ saraŗa½ gato, so katha½ vinip±ta½ gaccheyya!

``idha, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe ekantagato hoti abhippasanno -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... h±sapańńo javanapańńo vimuttiy± ca samann±gato . so ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharati. ayampi kho, mah±n±ma , puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe ekantagato hoti abhippasanno -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... h±sapańńo javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato. so pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± antar±parinibb±y² hoti, upahaccaparinibb±y² hoti, asaŖkh±raparinibb±y² hoti, sasaŖkh±raparinibb±y² hoti, uddha½soto hoti akaniµµhag±m². ayampi kho, mah±n±ma, puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe ekantagato hoti abhippasanno -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato. so tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±m² hoti, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karoti. ayampi kho, mah±n±ma , puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo buddhe ekantagato hoti abhippasanno -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato. so tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo. ayampi kho, mah±n±ma, puggalo parimutto niray± parimutto tiracch±nayoniy± parimutto pettivisay± parimutto ap±yaduggativinip±t±.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo na heva kho buddhe ekantagato hoti abhippasanno...pe0... na dhamme...pe0... na saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato; api cassa ime dhamm± honti -- saddhindriya½ ...pe0... pańńindriya½. tath±gatappavedit± cassa dhamm± pańń±ya mattaso nijjh±na½ khamanti. ayampi kho, mah±n±ma, puggalo agant± niraya½ agant± tiracch±nayoni½ agant± pettivisaya½ agant± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½.

``idha pana, mah±n±ma, ekacco puggalo na heva kho buddhe ekantagato hoti abhippasanno... na dhamme...pe0... na saŖghe...pe0... na h±sapańńo na javanapańńo na ca vimuttiy± samann±gato; api cassa ime dhamm± honti -- saddhindriya½...pe0... pańńindriya½. tath±gate cassa saddh±matta½ hoti pemamatta½. ayampi kho, mah±n±ma, puggalo agant± niraya½ agant± tiracch±nayoni½ agant± pettivisaya½ agant± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½.

``seyyath±pi, mah±n±ma, dukkhetta½ dubbh³ma½ avihatakh±ŗuka½, b²j±ni cassu khaŗ¹±ni p³t²ni v±t±tapahat±ni as±r±d±ni asukhasayit±ni {asukh±passayit±ni (ka0)}, devo ca na samm± {devo pana samm± (sy±0 ka½0), devo na samm± (ka0) d²0 ni0 2.438} dh±ra½ anuppaveccheyya. api nu t±ni b²j±ni vuddhi½ vir³¼hi½ vepulla½ ±pajjeyyu''nti? ``no heta½, bhante''. ``evameva kho, mah±n±ma, idha dhammo durakkh±to {dv±kkh±to (p²0 ka0)} hoti duppavedito aniyy±niko anupasamasa½vattaniko asamm±sambuddhappavedito -- idamaha½ dukkhettasmi½ vad±mi. tasmińca dhamme s±vako viharati dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r² -- idamaha½ dubb²jasmi½ vad±mi''.

``seyyath±pi, mah±n±ma, sukhetta½ subh³ma½ suvihatakh±ŗuka½, b²j±ni cassu akhaŗ¹±ni ap³t²ni av±t±tapahat±ni s±r±d±ni sukhasayit±ni; devo ca {devo cassa (sy±0 ka½0 ka0)} samm± dh±ra½ anuppaveccheyya. api nu t±ni b²j±ni vuddhi½ vir³¼hi½ vepulla½ ±pajjeyyu''nti? ``eva½, bhante''. ``evameva kho, mah±n±ma, idha dhammo sv±kkh±to hoti suppavedito niyy±niko upasamasa½vattaniko samm±sambuddhappavedito -- idamaha½ sukhettasmi½ vad±mi. tasmińca dhamme s±vako viharati dhamm±nudhammappaµipanno s±m²cippaµipanno anudhammac±r² -- idamaha½ sub²jasmi½ vad±mi. kimaŖga½ pana saraŗ±ni½ sakka½! saraŗ±ni, mah±n±ma, sakko maraŗak±le sikkh±ya parip³rak±r² ahos²''ti. pańcama½.

6. paµhamaan±thapiŗ¹ikasutta½

1022. s±vatthinid±na½ . tena kho pana samayena an±thapiŗ¹iko gahapati ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho an±thapiŗ¹iko gahapati ańńatara½ purisa½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ambho purisa, yen±yasm± s±riputto tenupasaŖkama; upasaŖkamitv± mama vacanena ±yasmato s±riputtassa p±de siras± vanda -- `an±thapiŗ¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so ±yasmato s±riputtassa p±de siras± vandat²'ti. evańca vadehi -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± s±riputto yena an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti.

``eva½ , bhante''ti kho so puriso an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa paµissutv± yen±yasm± s±riputto tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ s±riputta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so puriso ±yasmanta½ s±riputta½ etadavoca --

``an±thapiŗ¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so ±yasmato s±riputtassa p±de siras± vandati. evańca vadati -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± s±riputto yena an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti. adhiv±sesi kho ±yasm± s±riputto tuŗh²bh±vena.

atha kho ±yasm± s±riputto pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya ±yasmat± ±nandena pacch±samaŗena yena an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. nisajja kho ±yasm± s±riputto an±thapiŗ¹ika½ gahapati½ etadavoca -- ``kacci te, gahapati, khaman²ya½ kacci y±pan²ya½? kacci dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ pańń±yati, no abhikkamo''ti? ``na me, bhante, khaman²ya½, na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ pańń±yati, no paµikkamo''ti.

``yath±r³pena kho, gahapati, buddhe appas±dena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati tath±r³po te buddhe appas±do natthi. atthi ca kho te, gahapati, buddhe aveccappas±do -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. tańca pana te buddhe aveccappas±da½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, dhamme appas±dena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³po te dhamme appas±do natthi. atthi ca kho te, gahapati, dhamme aveccappas±do -- sv±kkh±to bhagavat± dhammo...pe0... paccatta½ veditabbo vińń³h²ti. tańca pana te dhamme aveccappas±da½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, saŖghe appas±dena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³po te saŖghe appas±do natthi. atthi ca kho te, gahapati, saŖghe aveccappas±do -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti. tańca pana te saŖghe aveccappas±da½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, duss²lyena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³pa½ te duss²lya½ natthi. atthi ca kho te, gahapati, ariyakant±ni s²l±ni...pe0... sam±dhisa½vattanik±ni. t±ni ca pana te ariyakant±ni s²l±ni attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³p±ya kho, gahapati, micch±diµµhiy± samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³p± te micch±diµµhi natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±diµµhi. tańca pana te samm±diµµhi½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, micch±saŖkappena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati , tath±r³po te micch±saŖkappo natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±saŖkappo. tańca pana te samm±saŖkappa½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³p±ya kho, gahapati, micch±v±c±ya samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³p± te micch±v±c± natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±v±c±. tańca pana te samm±v±ca½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, micch±kammantena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³po te micch±kammanto natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±kammanto. tańca pana te samm±kammanta½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, micch±±j²vena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³po te micch±±j²vo natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±±j²vo. tańca pana te samm±±j²va½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, micch±v±y±mena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³po te micch±v±y±mo natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±v±y±mo. tańca pana te samm±v±y±ma½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³p±ya kho, gahapati, micch±satiy± samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³p± te micch±sati natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±sati. tańca pana te samm±sati½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, micch±sam±dhin± samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati , tath±r³po te micch±sam±dhi natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±sam±dhi. tańca pana te samm±sam±dhi½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³pena kho, gahapati, micch±ń±ŗena samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³pa½ te micch±ń±ŗa½ natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±ń±ŗa½. tańca pana te samm±ń±ŗa½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyya.

``yath±r³p±ya kho, gahapati, micch±vimuttiy± samann±gato assutav± puthujjano k±yassa bhed± para½ maraŗ± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati, tath±r³p± te micch±vimutti natthi. atthi ca kho te, gahapati, samm±vimutti. tańca pana te samm±vimutti½ attani samanupassato µh±naso vedan± paµippassambheyy±''ti.

atha kho an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa µh±naso vedan± paµippassambhi½su. atha kho an±thapiŗ¹iko gahapati ±yasmantańca s±riputta½ ±yasmantańca ±nanda½ sakeneva th±lip±kena parivisi. atha kho an±thapiŗ¹iko gahapati ±yasmanta½ s±riputta½ bhutt±vi½ on²tapattap±ŗi½ ańńatara½ n²c±sana½ gahetv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho an±thapiŗ¹ika½ gahapati½ ±yasm± s±riputto im±hi g±th±hi anumodi --

``yassa saddh± tath±gate, acal± suppatiµµhit±.

s²lańca yassa kaly±ŗa½, ariyakanta½ pasa½sita½..

``saŖghe pas±do yassatthi, ujubh³tańca dassana½.

adaliddoti {ada¼iddoti (s²0 sy±0 ka½0)} ta½ ±hu, amogha½ tassa j²vita½..

``tasm± saddhańca s²lańca, pas±da½ dhammadassana½.

anuyuńjetha medh±v², sara½ buddh±nas±sana''nti..

atha kho ±yasm± s±riputto an±thapiŗ¹ika½ gahapati½ im±hi g±th±hi anumoditv± uµµh±y±san± pakk±mi.

atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ ±nanda½ bhagav± etadavoca -- ``handa! kuto nu tva½, ±nanda, ±gacchasi div±divass±''ti? ``±yasmat±, bhante, s±riputtena an±thapiŗ¹iko gahapati imin± ca imin± ca ov±dena ovadito''ti. ``paŗ¹ito, ±nanda, s±riputto; mah±pańńo, ±nanda, s±riputto, yatra hi n±ma catt±ri sot±pattiyaŖg±ni dasah±k±rehi vibhajissat²''ti. chaµµha½.

7. dutiyaan±thapiŗ¹ikasutta½

1023. s±vatthinid±na½. tena kho pana samayena an±thapiŗ¹iko gahapati ±b±dhiko hoti dukkhito b±¼hagil±no. atha kho an±thapiŗ¹iko gahapati ańńatara½ purisa½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ambho purisa, yen±yasm± ±nando tenupasaŖkama; upasaŖkamitv± mama vacanena ±yasmato ±nandassa p±de siras± vanda -- `an±thapiŗ¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so ±yasmato ±nandassa p±de siras± vandat²'ti. evańca vadehi -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± ±nando yena an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti.

``eva½, bhante''ti kho so puriso an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa paµissutv± yen±yasm± ±nando tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so puriso ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``an±thapiŗ¹iko, bhante, gahapati ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no. so ±yasmato ±nandassa p±de siras± vandati. evańca vadati -- `s±dhu kira, bhante, ±yasm± ±nando yena an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkamatu anukampa½ up±d±y±'''ti. adhiv±sesi kho ±yasm± ±nando tuŗh²bh±vena.

atha kho ±yasm± ±nando pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena an±thapiŗ¹ikassa gahapatissa nivesana½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. nisajja kho ±yasm± ±nando an±thapiŗ¹ika½ gahapati½ etadavoca -- ``kacci te, gahapati, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½? kacci dukkh± vedan± paµikkamanti, no abhikkamanti; paµikkamos±na½ pańń±yati, no abhikkamo''ti? ``na me, bhante, khaman²ya½ na y±pan²ya½. b±¼h± me dukkh± vedan± abhikkamanti, no paµikkamanti; abhikkamos±na½ pańń±yati, no paµikkamo''ti.

``cat³hi kho, gahapati, dhammehi samann±gatassa assutavato puthujjanassa hoti utt±so, hoti chambhitatta½, hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½. katamehi cat³hi? idha, gahapati, assutav± puthujjano buddhe appas±dena samann±gato hoti. tańca panassa buddhe appas±da½ attani samanupassato hoti utt±so, hoti chambhitatta½, hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½.

``puna capara½, gahapati, assutav± puthujjano dhamme appas±dena samann±gato hoti. tańca panassa dhamme appas±da½ attani samanupassato hoti utt±so, hoti chambhitatta½, hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½.

``puna capara½, gahapati, assutav± puthujjano saŖghe appas±dena samann±gato hoti. tańca panassa saŖghe appas±da½ attani samanupassato hoti utt±so, hoti chambhitatta½, hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½.

``puna capara½, gahapati, assutav± puthujjano duss²lyena samann±gato hoti. tańca panassa duss²lya½ attani samanupassato hoti utt±so, hoti chambhitatta½, hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½. imehi kho, gahapati, cat³hi dhammehi samann±gatassa assutavato puthujjanassa hoti utt±so, hoti chambhitatta½, hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½.

``cat³hi kho, gahapati, dhammehi samann±gatassa sutavato ariyas±vakassa na hoti utt±so, na hoti chambhitatta½, na hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½. katamehi cat³hi? idha, gahapati, sutav± ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. tańca panassa buddhe aveccappas±da½ attani samanupassato na hoti utt±so, na hoti chambhitatta½, na hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½.

``puna capara½, gahapati, sutav± ariyas±vako dhamme aveccappas±dena samann±gato hoti -- sv±kkh±to bhagavat± dhammo...pe0... paccatta½ veditabbo vińń³h²ti. tańca panassa dhamme aveccappas±da½ attani samanupassato na hoti utt±so, na hoti chambhitatta½, na hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½.

``puna capara½, gahapati, sutav± ariyas±vako saŖghe aveccappas±dena samann±gato hoti -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti. tańca panassa saŖghe aveccappas±da½ attani samanupassato na hoti utt±so, na hoti chambhitatta½, na hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½.

``puna capara½, gahapati, sutav± ariyas±vako ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. t±ni ca panassa ariyakant±ni s²l±ni attani samanupassato na hoti utt±so, na hoti chambhitatta½, na hoti sampar±yika½ maraŗabhaya½. imehi kho, gahapati, cat³hi dhammehi samann±gatassa sutavato ariyas±vakassa na hoti utt±so, na hoti chambhitatta½, na hoti sampar±yika½ maraŗabhaya''nti.

``n±ha½, bhante ±nanda, bh±y±mi. ky±ha½ bh±yiss±mi! ahańhi, bhante, buddhe aveccappas±dena samann±gato homi -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe aveccappas±dena samann±gato homi -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti. y±ni cim±ni, bhante, bhagavat± gihis±m²cik±ni sikkh±pad±ni desit±ni, n±ha½ tesa½ kińci attani khaŗ¹a½ samanupass±m²''ti . ``l±bh± te, gahapati, suladdha½ te, gahapati! sot±pattiphala½ tay±, gahapati, by±kata''nti. sattama½.

8. paµhamabhayaver³pasantasutta½

1024. s±vatthinid±na½. ekamanta½ nisinna½ kho an±thapiŗ¹ika½ gahapati½ bhagav± etadavoca -- ``yato kho, gahapati, ariyas±vakassa pańca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni ca honti, cat³hi ca sot±pattiyaŖgehi samann±gato hoti, ariyo cassa ń±yo pańń±ya sudiµµho hoti suppaµividdho, so ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni {kh²ŗatiracch±nayoniyo (sabbattha)} kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to; sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''.

``katam±ni pańca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti? ya½, gahapati, p±ŗ±tip±t² p±ŗ±tip±tappaccay± diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vediyati. p±ŗ±tip±t± paµiviratassa eva½ ta½ bhaya½ vera½ v³pasanta½ hoti. ya½, gahapati, adinn±d±y²...pe0... ya½, gahapati, k±mesumicch±c±r²...pe0... ya½, gahapati, mus±v±d²...pe0... ya½, gahapati, sur±merayamajjappam±daµµh±y² sur±merayamajjappam±daµµh±nappaccay± diµµhadhammikampi bhaya½ vera½ pasavati, sampar±yikampi bhaya½ vera½ pasavati, cetasikampi dukkha½ domanassa½ paµisa½vediyati. sur±merayamajjappam±daµµh±n± paµiviratassa eva½ ta½ bhaya½ vera½ v³pasanta½ hoti. im±ni pańca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti.

``katamehi cat³hi sot±pattiyaŖgehi samann±gato hoti? idha, gahapati, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi cat³hi sot±pattiyaŖgehi samann±gato hoti.

``katamo cassa ariyo ń±yo pańń±ya sudiµµho hoti suppaµividdho? idha, gahapati, ariyas±vako paµiccasamupp±dańńeva s±dhuka½ yoniso manasi karoti -- iti imasmi½ sati ida½ hoti, imassupp±d± ida½ uppajjati; iti imasmi½ asati ida½ na hoti, imassa nirodh± ida½ nirujjhati; yadida½ avijj±paccay± saŖkh±r±, saŖkh±rapaccay± vińń±ŗa½...pe0... evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hoti. avijj±ya tveva asesavir±ganirodh± saŖkh±ranirodho...pe0... phassanirodh± vedan±nirodho, vedan±nirodh± taŗh±nirodho... evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hoti. ayamassa ariyo ń±yo pańń±ya sudiµµho hoti suppaµividdho.

``yato kho, gahapati, ariyas±vakassa im±ni pańca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti, imehi cat³hi sot±pattiyaŖgehi samann±gato hoti, ayańcassa ariyo ń±yo pańń±ya sudiµµho hoti suppaµividdho . so ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to; sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''ti. aµµhama½.

9. dutiyabhayaver³pasantasutta½

1025. s±vatthinid±na½...pe0... ``yato kho, bhikkhave, ariyas±vakassa im±ni pańca bhay±ni ver±ni v³pasant±ni honti, imehi cat³hi sot±pattiyaŖgehi samann±gato hoti, ayańcassa ariyo ń±yo pańń±ya sudiµµho hoti suppaµividdho; so ±kaŖkham±no attan±va att±na½ by±kareyya -- `kh²ŗanirayomhi kh²ŗatiracch±nayoni kh²ŗapettivisayo kh²ŗ±p±yaduggativinip±to; sot±pannohamasmi avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo'''ti. navama½.

10. nandakalicchavisutta½

1026. eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. atha kho nandako licchavimah±matto yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho nandaka½ licchavimah±matta½ bhagav± etadavoca --

``cat³hi kho, nandaka, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo. katamehi cat³hi? idha, nandaka, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, nandaka, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo.

``imehi ca pana, nandaka, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako ±yun± sa½yutto hoti dibbenapi m±nusenapi; vaŗŗena sa½yutto hoti dibbenapi m±nusenapi; sukhena sa½yutto hoti dibbenapi m±nusenapi; yasena sa½yutto hoti dibbenapi m±nusenapi; ±dhipateyyena sa½yutto hoti dibbenapi m±nusenapi. ta½ kho pan±ha½, nandaka , n±ńńassa samaŗassa v± br±hmaŗassa v± sutv± vad±mi. api ca yadeva may± s±ma½ ń±ta½ s±ma½ diµµha½ s±ma½ vidita½, tadev±ha½ vad±m²''ti.

eva½ vutte ańńataro puriso nandaka½ licchavimah±matta½ etadavoca -- ``nah±nak±lo, bhante''ti. ``ala½ d±ni, bhaŗe, etena b±hirena nah±nena. alamida½ ajjhatta½ nah±na½ bhavissati, yadida½ -- bhagavati pas±do''ti. dasama½.

saraŗ±nivaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

mah±n±mena dve vutt±, godh± ca saraŗ± duve.

duve an±thapiŗ¹ik±, duve verabhayena ca.

licchav² dasamo vutto, vaggo tena pavuccat²ti..

4. puńń±bhisandavaggo

1. paµhamapuńń±bhisandasutta½

1027. s±vatthinid±na½ . ``catt±rome, bhikkhave, puńń±bhisand± kusal±bhisand± sukhass±h±r±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. aya½ paµhamo puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme aveccappas±dena samann±gato hoti -- sv±kkh±to bhagavat± dhammo...pe0... paccatta½ veditabbo vińń³h²ti. aya½ dutiyo puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako saŖghe aveccappas±dena samann±gato hoti -- suppaµipanno bhagavato s±vakasaŖgho...pe0... anuttara½ puńńakkhetta½ lokass±ti. aya½ tatiyo puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. aya½ catuttho puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro. ime kho, bhikkhave, catt±ro puńń±bhisand± kusal±bhisand± sukhass±h±r±''ti. paµhama½.

2. dutiyapuńń±bhisandasutta½

1028. ``catt±rome, bhikkhave, puńń±bhisand± kusal±bhisand± sukhass±h±r±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. aya½ paµhamo puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0....

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako vigatamalamaccherena cetas± ag±ra½ ajjh±vasati muttac±go payatap±ŗi vossaggarato y±cayogo d±nasa½vibh±garato. aya½ catuttho puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro. ime kho, bhikkhave, catt±ro puńń±bhisand± kusal±bhisand± sukhass±h±r±''ti. dutiya½.

3. tatiyapuńń±bhisandasutta½

1029. ``catt±rome, bhikkhave, puńń±bhisand± kusal±bhisand± sukhass±h±r±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. aya½ paµhamo puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0....

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako pańńav± hoti udayatthag±miniy± pańń±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. aya½ catuttho puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro. ime kho, bhikkhave, catt±ro puńń±bhisand± kusal±bhisand± sukhass±h±r±''ti. tatiya½.

4. paµhamadevapadasutta½

1030. s±vatthinid±na½ . catt±rim±ni, bhikkhave, dev±na½ devapad±ni avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±ya.

katam±ni catt±ri? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. ida½ paµhama½ dev±na½ devapada½ avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±ya.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0....

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. ida½ catuttha½ dev±na½ devapada½ avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±ya. im±ni kho, bhikkhave, catt±ri dev±na½ devapad±ni avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±y±''ti. catuttha½.

5. dutiyadevapadasutta½

1031. ``catt±rim±ni, bhikkhave, dev±na½ devapad±ni avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±ya.

``katam±ni catt±ri? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. so iti paµisańcikkhati -- `ki½ nu kho dev±na½ devapada'nti? so eva½ paj±n±ti -- `aby±bajjhaparame khv±ha½ etarahi deve suŗ±mi. na ca kho pan±ha½ kińci by±b±dhemi tasa½ v± th±vara½ v±. addh±ha½ devapadadhammasamann±gato vihar±m²'''ti. ida½ paµhama½ dev±na½ devapada½ avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±ya.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0....

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. so iti paµisańcikkhati -- `ki½ nu kho dev±na½ devapada'nti ? so eva½ paj±n±ti -- `aby±bajjhaparame khv±ha½ etarahi deve suŗ±mi. na kho pan±ha½ kińci by±b±dhemi tasa½ v± th±vara½ v±. addh±ha½ devapadadhammasamann±gato vihar±m²'ti. ida½ catuttha½ dev±na½ devapada½ avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±ya. im±ni kho, bhikkhave, catt±ri dev±na½ devapad±ni avisuddh±na½ satt±na½ visuddhiy± apariyod±t±na½ satt±na½ pariyodapan±y±''ti. pańcama½.

6. devasabh±gasutta½

1032. ``cat³hi, bhikkhave, dhammehi samann±gata½ attaman± dev± sabh±gata½ kathenti. katamehi cat³hi? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. y± t± devat± buddhe aveccappas±dena samann±gat± ito cut± tatr³papann± t±sa½ eva½ hoti -- `yath±r³pena kho maya½ buddhe aveccappas±dena samann±gat± tato cut± idh³papann±, ariyas±vakopi tath±r³pena buddhe aveccappas±dena samann±gato eh²ti dev±na½ santike'''ti.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. y± t± devat± ariyakantehi s²lehi samann±gat± ito cut± tatr³papann± t±sa½ eva½ hoti -- `yath±r³pehi kho maya½ ariyakantehi s²lehi samann±gat± tato cut± idh³papann±, ariyas±vakopi tath±r³pehi ariyakantehi s²lehi samann±gato eh²ti dev±na½ santike'ti. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gata½ attaman± dev± sabh±gata½ kathent²''ti. chaµµha½.

7. mah±n±masutta½

1033. eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho mah±n±mo sakko yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko bhagavanta½ etadavoca --

``kitt±vat± nu kho, bhante, up±sako hot²''ti? ``yato kho, mah±n±ma, buddha½ saraŗa½ gato hoti, dhamma½ saraŗa½ gato hoti, saŖgha½ saraŗa½ gato hoti -- ett±vat± kho, mah±n±ma, up±sako hot²''ti.

``kitt±vat± pana, bhante, up±sako s²lasampanno hot²''ti? ``yato kho, mah±n±ma, up±sako p±ŗ±tip±t± paµivirato hoti, adinn±d±n± paµivirato hoti, k±mesumicch±c±r± paµivirato hoti, mus±v±d± paµivirato hoti, sur±merayamajjappam±daµµh±n± paµivirato hoti, -- ett±vat± kho, mah±n±ma, up±sako s²lasampanno hot²''ti.

``kitt±vat± pana, bhante, up±sako saddh±sampanno hot²''ti? ``idha, mah±n±ma, up±sako saddho hoti, saddahati tath±gatassa bodhi½ -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. ett±vat± kho, mah±n±ma, up±sako saddh±sampanno hot²''ti.

``kitt±vat± pana, bhante, up±sako c±gasampanno hot²''ti? ``idha, mah±n±ma, up±sako vigatamalamaccherena cetas± ag±ra½ ajjh±vasati muttac±go payatap±ŗi vossaggarato y±cayogo d±nasa½vibh±garato -- ett±vat± kho, mah±n±ma, up±sako c±gasampanno hot²''ti.

``kitt±vat± pana, bhante, up±sako pańń±sampanno hot²''ti? ``idha, mah±n±ma, up±sako pańńav± hoti udayatthag±miniy± pańń±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy± -- ett±vat± kho, mah±n±ma, up±sako pańń±sampanno hot²''ti. sattama½.

8. vassasutta½

1034. ``seyyath±pi , bhikkhave, uparipabbate thullaphusitake deve vassante ta½ udaka½ yath±ninna½ pavattam±na½ pabbatakandarapadaras±kh± parip³reti, pabbatakandarapadaras±kh± parip³r± kusobbhe parip³renti, kusobbh± parip³r± mah±sobbhe parip³renti, mah±sobbh± parip³r± kunnadiyo parip³renti, kunnadiyo parip³r± mah±nadiyo parip³renti, mah±nadiyo parip³r± mah±samudda½ {mah±samuddas±gara½ (sabbattha) sa½0 ni0 4.70} parip³renti; evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa yo ca buddhe aveccappas±do, yo ca dhamme aveccappas±do, yo ca saŖghe aveccappas±do, y±ni ca ariyakant±ni s²l±ni -- ime dhamm± sandam±n± p±ra½ gantv± ±sav±na½ khay±ya sa½vattant²''ti. aµµhama½.

9. k±¼igodhasutta½

1035. eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho bhagav± pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya yena k±¼igodh±ya s±kiy±niy± nivesana½ tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± pańńatte ±sane nis²di. atha kho k±¼igodh± s±kiy±n² yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho k±¼igodha½ s±kiy±ni½ bhagav± etadavoca --

``cat³hi kho, godhe, dhammehi samann±gat± ariyas±vik± sot±pann± hoti avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±. katamehi cat³hi? idha, godhe, ariyas±vik± buddhe aveccappas±dena samann±gat± hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... vigatamalamaccherena cetas± ag±ra½ ajjh±vasati muttac±g± payatap±ŗin² {payatap±ŗ² (sabbattha) 3.30 moggall±nasutta½ oloketabba½} vossaggarat± y±cayog± d±nasa½vibh±garat±. imehi kho, godhe, cat³hi dhammehi samann±gat± ariyas±vik± sot±pann± hoti avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±''ti.

``y±nim±ni, bhante, bhagavat± catt±ri sot±pattiyaŖg±ni desit±ni, sa½vijjante te dhamm± mayi, ahańca tesu dhammesu sandiss±mi. ahańhi, bhante, buddhe aveccappas±dena samann±gat± -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ya½ kho pana kińci kule deyyadhamma½ sabba½ ta½ appaµivibhatta½ s²lavantehi kaly±ŗadhammeh²''ti. ``l±bh± te, godhe, suladdha½ te, godhe! sot±pattiphala½ tay±, godhe, by±kata''nti. navama½.

10. nandiyasakkasutta½

1036. eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. atha kho nandiyo sakko yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho nandiyo sakko bhagavanta½ etadavoca -- ``yasseva nu kho, bhante, ariyas±vakassa catt±ri sot±pattiyaŖg±ni sabbena sabba½ sabbath± sabba½ natthi sveva nu kho, bhante, ariyas±vako pam±davih±r²''ti.

```yassa kho, nandiya, catt±ri sot±pattiyaŖg±ni sabbena sabba½ sabbath± sabba½ natthi tamaha½ b±hiro puthujjanapakkhe µhito'ti vad±mi. api ca, nandiya, yath± ariyas±vako pam±davih±r² ceva hoti, appam±davih±r² ca ta½ suŗ±hi, s±dhuka½ manasi karohi; bh±siss±m²''ti. ``eva½ , bhante''ti kho nandiyo sakko bhagavato paccassosi. bhagav± etadavoca --

``kathańca, nandiya, ariyas±vako pam±davih±r² hoti? idha nandiya, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. so tena buddhe aveccappas±dena santuµµho na uttari v±yamati div± pavivek±ya, ratti½ paµisall±n±ya. tassa eva½ pamattassa viharato p±mojja½ na hoti. p±mojje asati, p²ti na hoti. p²tiy± asati, passaddhi na hoti. passaddhiy± asati, dukkha½ viharati. dukkhino citta½ na sam±dhiyati. asam±hite citte dhamm± na p±tubhavanti. dhamm±na½ ap±tubh±v± pam±davih±r² tveva saŖkhya½ gacchati.

``puna capara½, nandiya, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. so tehi ariyakantehi s²lehi santuµµho na uttari v±yamati div± pavivek±ya ratti½ paµisall±n±ya. tassa eva½ pamattassa viharato p±mojja½ na hoti. p±mojje asati, p²ti na hoti. p²tiy± asati, passaddhi na hoti. passaddhiy± asati, dukkha½ viharati. dukkhino citta½ na sam±dhiyati . asam±hite citte dhamm± na p±tubhavanti. dhamm±na½ ap±tubh±v± pam±davih±r² tveva saŖkhya½ gacchati. eva½ kho, nandiya, ariyas±vako pam±davih±r² hoti.

``kathańca, nandiya, ariyas±vako appam±davih±r² hoti? idha, nandiya, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. so tena buddhe aveccappas±dena asantuµµho uttari v±yamati div± pavivek±ya ratti½ paµisall±n±ya. tassa eva½ appamattassa viharato p±mojja½ j±yati. pamuditassa p²ti j±yati. p²timanassa k±yo passambhati. passaddhak±yo sukha½ vediyati. sukhino citta½ sam±dhiyati. sam±hite citte dhamm± p±tubhavanti. dhamm±na½ p±tubh±v± appam±davih±r² tveva saŖkhya½ gacchati .

``puna capara½, nandiya, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. so tehi ariyakantehi s²lehi asantuµµho uttari v±yamati div± pavivek±ya ratti½ paµisall±n±ya . tassa eva½ appamattassa viharato p±mojja½ j±yati. pamuditassa p²ti j±yati. p²timanassa k±yo passambhati. passaddhak±yo sukha½ vediyati. sukhino citta½ sam±dhiyati. sam±hite citte dhamm± p±tubhavanti. dhamm±na½ p±tubh±v± appam±davih±r² tveva saŖkhya½ gacchati. eva½ kho, nandiya, ariyas±vako appam±davih±r² hot²''ti. dasama½.

puńń±bhisandavaggo catuttho.

tassudd±na½ --

abhisand± tayo vutt±, duve devapad±ni ca.

sabh±gata½ mah±n±mo, vassa½ k±¼² ca nandiy±ti..

5. sag±thakapuńń±bhisandavaggo

1. paµhamaabhisandasutta½

1037. ``catt±rome , bhikkhave, puńń±bhisand±, kusal±bhisand±, sukhass±h±r±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. aya½ paµhamo puńń±bhisando, kusal±bhisando, sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0....

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. aya½ catuttho puńń±bhisando, kusal±bhisando, sukhass±h±ro. ime kho, bhikkhave , catt±ro puńń±bhisand±, kusal±bhisand±, sukhass±h±r±.

``imehi kho, bhikkhave, cat³hi puńń±bhisandehi kusal±bhisandehi samann±gatassa ariyas±vakassa na sukara½ puńńassa pam±ŗa½ gaŗetu½ -- `ettako puńń±bhisando, kusal±bhisando, sukhass±h±ro'ti. atha kho asaŖkhyeyyo appameyyo mah±puńńakkhandho tveva saŖkhya½ gacchati.

``seyyath±pi, bhikkhave, mah±samudde na sukara½ udakassa pam±ŗa½ gaŗetu½ -- `ettak±ni udak±¼hak±n²'ti v± `ettak±ni udak±¼hakasat±n²'ti v± `ettak±ni udak±¼hakasahass±n²'ti v± `ettak±ni udak±¼hakasatasahass±n²'ti v±ti. atha kho asaŖkhyeyyo appameyyo mah±udakakkhandho tveva saŖkhya½ gacchati. evameva kho, bhikkhave, imehi cat³hi puńń±bhisandehi kusal±bhisandehi samann±gatassa ariyas±vakassa na sukara½ puńńassa pam±ŗa½ gaŗetu½ -- `ettako puńń±bhisando, kusal±bhisando, sukhass±h±ro'ti. atha kho asaŖkhyeyyo appameyyo mah±puńńakkhandho tveva saŖkhya½ gacchat²''ti.

idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``mahodadhi½ aparimita½ mah±sara½,

bahubherava½ ratanagaŗ±nam±laya½.

najjo yath± naragaŗasaŖghasevit±,

puth³ savant² upayanti s±gara½..

``eva½ nara½ annap±navatthadada½,

seyy±ni paccattharaŗassa {sajjattharaŗassa (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} d±yaka½.

puńńassa dh±r± upayanti paŗ¹ita½,

najjo yath± v±rivah±va s±gara''nti.. paµhama½.

2. dutiyaabhisandasutta½

1038. ``catt±rome , bhikkhave, puńń±bhisand±, kusal±bhisand±, sukhass±h±r±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. aya½ paµhamo puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0....

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako vigatamalamaccherena cetas± ag±ra½ ajjh±vasati muttac±go payatap±ŗi vossaggarato y±cayogo d±nasa½vibh±garato. aya½ catuttho puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro . ime kho, bhikkhave, catt±ro puńń±bhisand±, kusal±bhisand±, sukhass±h±r±.

``imehi kho, bhikkhave, cat³hi puńń±bhisandehi kusal±bhisandehi samann±gatassa ariyas±vakassa na sukara½ puńńassa pam±ŗa½ gaŗetu½ -- `ettako puńń±bhisando, kusal±bhisando , sukhass±h±ro'ti. atha kho asaŖkhyeyyo appameyyo mah±puńńakkhandho tveva saŖkhya½ gacchati.

``seyyath±pi, bhikkhave, yatthim± mah±nadiyo sa½sandanti samenti, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², tattha na sukara½ udakassa pam±ŗa½ gaŗetu½ -- `ettak±ni udak±¼hak±n²'ti v± `ettak±ni udak±¼hakasat±n²'ti v± `ettak±ni udak±¼hakasahass±n²'ti v± `ettak±ni udak±¼hakasatasahass±n²'ti v±ti. atha kho asaŖkhyeyyo appameyyo mah±udakakkhandho tveva saŖkhya½ gacchati. evameva kho, bhikkhave, imehi cat³hi puńń±bhisandehi kusal±bhisandehi samann±gatassa ariyas±vakassa na sukara½ puńńassa pam±ŗa½ gaŗetu½ -- `ettako puńń±bhisando, kusal±bhisando, sukhass±h±ro'ti. atha kho asaŖkhyeyyo appameyyo mah±puńńakkhandho tveva saŖkhya½ gacchat²''ti. idamavoca bhagav±...pe0... satth± --

``mahodadhi½ aparimita½ mah±sara½,

bahubherava½ ratanagaŗ±nam±laya½.

najjo yath± naragaŗasaŖghasevit±,

puth³ savant² upayanti s±gara½..

``eva½ nara½ annap±navatthadada½,

seyy±ni paccattharaŗassa d±yaka½.

puńńassa dh±r± upayanti paŗ¹ita½,

najjo yath± v±rivah±va s±gara''nti.. dutiya½.

3. tatiyaabhisandasutta½

1039. ``catt±rome, bhikkhave, puńń±bhisand±, kusal±bhisand±, sukhass±h±r±. katame catt±ro? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. aya½ paµhamo puńń±bhisando, kusal±bhisando, sukhass±h±ro.

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako dhamme...pe0... saŖghe...pe0....

``puna capara½, bhikkhave, ariyas±vako pańńav± hoti udayatthag±miniy± pańń±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. aya½ catuttho puńń±bhisando kusal±bhisando sukhass±h±ro. ime kho, bhikkhave, catt±ro puńń±bhisand± kusal±bhisand± sukhass±h±r±.

``imehi kho, bhikkhave, cat³hi puńń±bhisandehi kusal±bhisandehi samann±gatassa ariyas±vakassa na sukara½ puńńassa pam±ŗa½ gaŗetu½ -- `ettako puńń±bhisando, kusal±bhisando, sukhass±h±ro'ti. atha kho asaŖkhyeyyo appameyyo mah±puńńakkhandho tveva saŖkhya½ gacchat²''ti. idamavoca bhagav±...pe0... satth± --

``yo puńńak±mo kusale patiµµhito,

bh±veti magga½ amatassa pattiy±.

so dhammas±r±dhigamo khaye rato,

na vedhati maccur±j±gamanasmi''nti {maccur±j±gamissat²ti (s²0 p²0), maccujar±kampisminti (ka0)}.. tatiya½.

4. paµhamamahaddhanasutta½

1040. ``cat³hi , bhikkhave, dhammehi samann±gato ariyas±vako `a¹¹ho mahaddhano mah±bhogo'ti {mah±bhogo mah±yasoti (sy±0 p²0 ka0)} vuccati.

``katamehi cat³hi? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti; dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako `a¹¹ho mahaddhano mah±bhogo'ti vuccat²''ti. catuttha½.

5. dutiyamahaddhanasutta½

1041. ``cat³hi , bhikkhave, dhammehi samann±gato ariyas±vako `a¹¹ho mahaddhano mah±bhogo mah±yaso'ti vuccati.

``katamehi cat³hi? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako `a¹¹ho mahaddhano mah±bhogo mah±yaso'ti vuccat²''ti. pańcama½.

6. suddhakasutta½

1042. ``cat³hi , bhikkhave, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo.

``katamehi cat³hi? idha, bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi ...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. chaµµha½.

7. nandiyasutta½

1043. kapilavatthunid±na½ . ekamanta½ nisinna½ kho nandiya½ sakka½ bhagav± etadavoca -- ``cat³hi kho, nandiya, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''.

``katamehi cat³hi? idha, nandiya, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, nandiya, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. sattama½.

8. bhaddiyasutta½

1044. kapilavatthunid±na½. ekamanta½ nisinna½ kho bhaddiya½ sakka½ bhagav± etadavoca -- ``cat³hi kho, bhaddiya, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo.

``katamehi cat³hi? idha, bhaddiya, ariyas±vako buddhe...pe0... dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhaddiya, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. aµµhama½.

9. mah±n±masutta½

1045. kapilavatthunid±na½ . ekamanta½ nisinna½ kho mah±n±ma½ sakka½ bhagav± etadavoca -- ``cat³hi kho, mah±n±ma, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti...pe0... sambodhipar±yaŗo''.

``katamehi cat³hi? idha, mah±n±ma, ariyas±vako buddhe...pe0... dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, mah±n±ma, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. navama½.

10. aŖgasutta½

1046. ``catt±rim±ni , bhikkhave, sot±pattiyaŖg±ni. katam±ni catt±ri? sappurisasa½sevo, saddhammassavana½, yonisomanasik±ro, dhamm±nudhammappaµipatti -- im±ni kho, bhikkhave, catt±ri sot±pattiyaŖg±n²''ti. dasama½.

sag±thakapuńń±bhisandavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

abhisand± tayo vutt±, duve mahaddhanena ca.

suddha½ nandiya½ bhaddiya½, mah±n±maŖgena te das±ti..

6. sappańńavaggo

1. sag±thakasutta½

1047. ``cat³hi , bhikkhave, dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo.

``katamehi cat³hi? idha , bhikkhave, ariyas±vako buddhe aveccappas±dena samann±gato hoti -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gato hoti akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikehi. imehi kho, bhikkhave, cat³hi dhammehi samann±gato ariyas±vako sot±panno hoti avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaŗo''ti. idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``yassa saddh± tath±gate, acal± suppatiµµhit±.

s²lańca yassa kaly±ŗa½, ariyakanta½ pasa½sita½..

``saŖghe pas±do yassatthi, ujubh³tańca dassana½.

adaliddoti ta½ ±hu, amogha½ tassa j²vita½..

``tasm± saddhańca s²lańca, pas±da½ dhammadassana½.

anuyuńjetha medh±v², sara½ buddh±nas±sana''nti.. paµhama½.

2. vassa½vutthasutta½

1048. eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiŗ¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ańńataro bhikkhu s±vatthiya½ vassa½vuttho kapilavatthu½ anuppatto hoti kenacideva karaŗ²yena. assosu½ kho k±pilavatthav± saky± -- ``ańńataro kira bhikkhu s±vatthiya½ vassa½vuttho kapilavatthu½ anuppatto''ti.

atha kho k±pilavatthav± saky± yena so bhikkhu tenupasaŖkami½su; upasaŖkamitv± ta½ bhikkhu½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho k±pilavatthav± saky± ta½ bhikkhu½ etadavocu½ -- ``kacci, bhante, bhagav± arogo ceva balav± c±''ti? ``arogo c±vuso, bhagav± balav± c±''ti. ``kacci pana, bhante, s±riputtamoggall±n± arog± ceva balavanto c±''ti? ``s±riputtamoggall±n±pi kho, ±vuso, arog± ceva balavanto c±''ti. ``kacci pana, bhante, bhikkhusaŖgho arogo ca balav± c±''ti. ``bhikkhusaŖghopi kho, ±vuso, arogo ca balav± c±''ti. ``atthi pana te, bhante, kińci imin± antaravassena bhagavato sammukh± suta½ sammukh± paµiggahita''nti? ``sammukh± meta½, ±vuso, bhagavato suta½ sammukh± paµiggahita½ -- `appak± te, bhikkhave, bhikkh³ ye ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ pańń±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti. atha kho eteva bahutar± bhikkh³ ye pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tik± tattha parinibb±yino an±vattidhamm± tasm± lok±'''ti.

``aparampi kho me, ±vuso, bhagavato sammukh± suta½ sammukh± paµiggahita½ -- `appak± te, bhikkhave, bhikkh³ ye pańcanna½ orambh±giy±na½ sa½yojan±na½ parikkhay± opap±tik± tattha parinibb±yino an±vattidhamm± tasm± lok±. atha kho eteva bahutar± bhikkh³ ye tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±mino, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karissant²'''ti.

``aparampi kho me, ±vuso, bhagavato sammukh± suta½ sammukh± paµiggahita½ -- `appak± te, bhikkhave, bhikkh³ ye tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± r±gadosamoh±na½ tanutt± sakad±g±mino, sakideva ima½ loka½ ±gantv± dukkhassanta½ karissanti. atha kho eteva bahutar± bhikkh³ ye tiŗŗa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±pann± avinip±tadhamm± niyat± sambodhipar±yaŗ±'''ti. dutiya½.

3. dhammadinnasutta½

1049. eka½ samaya½ bhagav± b±r±ŗasiya½ viharati isipatane migad±ye. atha kho dhammadinno up±sako pańcahi up±sakasatehi saddhi½ yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho dhammadinno up±sako bhagavanta½ etadavoca -- ``ovadatu no, bhante, bhagav±; anus±satu no, bhante, bhagav± ya½ amh±ka½ assa d²gharatta½ hit±ya sukh±y±''ti.

``tasm±tiha vo, dhammadinna½, eva½ sikkhitabba½ -- `ye te suttant± tath±gatabh±sit± gambh²r± gambh²ratth± lokuttar± suńńatapaµisa½yutt± te k±lena k±la½ upasampajja vihariss±m±'ti. evańhi vo, dhammadinna, sikkhitabba''nti. ``na kho neta½, bhante, sukara½ amhehi puttasamb±dhasayana½ ajjh±vasantehi k±sikacandana½ paccanubhontehi m±l±gandhavilepana½ dh±rayantehi j±tar³parajata½ s±diyantehi -- ye te suttant± tath±gatabh±sit± gambh²r± gambh²ratth± lokuttar± suńńatapaµisa½yutt± te k±lena k±la½ upasampajja viharitu½. tesa½ no, bhante, bhagav± amh±ka½ pańcasu sikkh±padesu µhit±na½ uttaridhamma½ deset³''ti.

``tasm±tiha vo, dhammadinna, eva½ sikkhitabba½ -- `buddhe aveccappas±dena samann±gat± bhaviss±ma -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gat± bhaviss±ma akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikeh²'ti. evańhi vo, dhammadinna, sikkhitabba''nti.

``y±nim±ni, bhante, bhagavat± catt±ri sot±pattiyaŖg±ni desit±ni, sa½vijjante te dhamm± amhesu, mayańca tesu dhammesu sandiss±ma. mayańhi bhante, buddhe aveccappas±dena samann±gat± -- itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti. dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakantehi s²lehi samann±gat± akhaŗ¹ehi...pe0... sam±dhisa½vattanikeh²''ti. ``l±bh± vo , dhammadinna, suladdha½ vo, dhammadinna! sot±pattiphala½ tumhehi by±kata''nti. tatiya½.

4. gil±nasutta½

1050. eka½ samaya½ bhagav± sakkesu viharati kapilavatthusmi½ nigrodh±r±me. tena kho pana samayena sambahul± bhikkh³ bhagavato c²varakamma½ karonti -- ``niµµhitac²varo bhagav± tem±saccayena c±rika½ pakkamissat²''ti. assosi kho mah±n±mo sakko -- ``sambahul± kira bhikkh³ bhagavato c²varakamma½ karonti -- `niµµhitac²varo bhagav± tem±saccayena c±rika½ pakkamissat²'''ti . atha kho mah±n±mo sakko yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho mah±n±mo sakko bhagavanta½ etadavoca -- ``sutameta½, bhante -- `sambahul± kira bhikkh³ bhagavato c²varakamma½ karonti -- niµµhitac²varo bhagav± tem±saccayena c±rika½ pakkamissat²'ti. na kho neta½ {na kho te eta½ (s²0 p²0)}, bhante, bhagavato sammukh± suta½ sammukh± paµiggahita½ sappańńena up±sakena sappańńo up±sako ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no ovaditabbo''ti.

``sappańńena mah±n±ma, up±sakena sappańńo up±sako ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no cat³hi ass±san²yehi dhammehi ass±setabbo -- `ass±sat±yasm± -- atth±yasmato buddhe aveccappas±do itipi so bhagav±...pe0... satth± devamanuss±na½ buddho bhagav±ti . ass±sat±yasm± -- atth±yasmato dhamme...pe0... saŖghe...pe0... ariyakant±ni s²l±ni akhaŗ¹±ni...pe0... sam±dhisa½vattanik±n²'''ti.

``sappańńena , mah±n±ma, up±sakena sappańńo up±sako ±b±dhiko dukkhito b±¼hagil±no imehi cat³hi ass±san²yehi dhammehi ass±setv± evamassa vacan²yo -- `atth±yasmato m±t±pit³su apekkh±'ti? so ce eva½ vadeyya -- `atthi me m±t±pit³su apekkh±'ti, so evamassa vacan²yo -- `±yasm± kho m±riso maraŗadhammo. sace p±yasm± m±t±pit³su apekkha½ karissati, marissateva; no ce p±yasm± m±t±pit³su apekkha½ karissati, marissateva. s±dh±yasm±, y± te m±t±pit³su apekkh± ta½ pajah±'''ti.

``so ce eva½ vadeyya -- `y± me m±t±pit³su apekkh± s± pah²n±'ti, so evamassa vacan²yo -- `atthi pan±yasmato puttad±resu apekkh±'ti? so ce eva½ vadeyya -- `atthi me puttad±resu apekkh±'ti, so evamassa vacan²yo -- `±yasm± kho m±riso maraŗadhammo. sace p±yasm± puttad±resu apekkha½ karissati, marissateva; no ce p±yasm± puttad±resu apekkha½ karissati, marissateva. s±dh±yasm±, y± te puttad±resu apekkh± ta½ pajah±'''ti.

``so ce eva½ vadeyya -- `y± me puttad±resu apekkh± s± pah²n±'ti, so evamassa vacan²yo -- `atthi pan±yasmato m±nusakesu pańcasu k±maguŗesu apekkh±'ti? so ce eva½ vadeyya -- `atthi me m±nusakesu pańcasu k±maguŗesu apekkh±'ti, so evamassa vacan²yo -- `m±nusakehi kho, ±vuso, k±mehi dibb± k±m± abhikkantatar± ca paŗ²tatar± ca. s±dh±yasm±, m±nusakehi k±mehi citta½ vuµµh±petv± c±tumah±r±jikesu {c±tummah±r±jikesu (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} devesu citta½ adhimoceh²'''ti.

``so ce eva½ vadeyya -- `m±nusakehi me k±mehi citta½ vuµµhita½, c±tumah±r±jikesu devesu citta½ adhimocita'nti, so evamassa vacan²yo -- `c±tumah±r±jikehi kho, ±vuso , devehi t±vati½s± dev± abhikkantatar± ca paŗ²tatar± ca. s±dh±yasm±, c±tumah±r±jikehi devehi citta½ vuµµh±petv± t±vati½sesu devesu citta½ adhimoceh²'''ti.

``so ce eva½ vadeyya -- `c±tumah±r±jikehi me devehi citta½ vuµµhita½, t±vati½sesu devesu citta½ adhimocita'nti, so evamassa vacan²yo -- `t±vati½sehi kho, ±vuso, devehi y±m± dev±...pe0... tusit± dev±...pe0... nimm±narat² dev±...pe0... paranimmitavasavatt² dev±...pe0... paranimmitavasavatt²hi kho, ±vuso, devehi brahmaloko abhikkantataro ca paŗ²tataro ca. s±dh±yasm±, paranimmitavasavatt²hi devehi citta½ vuµµh±petv± brahmaloke citta½ adhimoceh²'ti. so ce eva½ vadeyya -- `paranimmitavasavatt²hi me devehi citta½ vuµµhita½, brahmaloke citta½ adhimocita'nti, so evamassa vacan²yo -- `brahmalokopi kho, ±vuso, anicco addhuvo sakk±yapariy±panno. s±dh±yasm±, brahmalok± citta½ vuµµh±petv± sakk±yanirodhe citta½ upasa½har±h²'''ti.

``so ce eva½ vadeyya -- `brahmalok± me citta½ vuµµhita½, sakk±yanirodhe citta½ upasa½har±m²'ti; eva½ vimuttacittassa kho, mah±n±ma, up±sakassa ±sav± {vassasata (s²0 sy±0)} vimuttacittena bhikkhun± na kińci n±n±karaŗa½ vad±mi, yadida½ -- vimuttiy± vimutta''nti. catuttha½.

5. sot±pattiphalasutta½

1051. ``catt±rome, bhikkhave, dhamm± bh±vit± bahul²kat± sot±pattiphalasacchikiriy±ya sa½vattanti. katame catt±ro? sappurisasa½sevo , saddhammassavana½ , yonisomanasik±ro, dhamm±nudhammappaµipatti -- ime kho, bhikkhave, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± sot±pattiphalasacchikiriy±ya sa½vattant²''ti. pańcama½.

6. sakad±g±miphalasutta½

1052. ``catt±rome, bhikkhave, dhamm± bh±vit± bahul²kat± sakad±g±miphalasacchikiriy±ya sa½vattanti. katame catt±ro? ...pe0... sa½vattant²''ti. chaµµha½.

7. an±g±miphalasutta½

1053. ...pe0... an±g±miphalasacchikiriy±ya...pe0... sa½vattant²''ti. sattama½.

8. arahattaphalasutta½

1054. ...pe0... arahattaphalasacchikiriy±ya...pe0... sa½vattant²''ti. aµµhama½.

9. pańń±paµil±bhasutta½

1055. ...pe0... pańń±paµil±bh±ya...pe0... sa½vattant²''ti. navama½.

10. pańń±vuddhisutta½

1056. ...pe0... pańń±vuddhiy± ...pe0... sa½vattant²''ti. dasama½.

11. pańń±vepullasutta½

1057. ...pe0.... pańń±vepull±ya...pe0... sa½vattant²''ti. ek±dasama½.

sappańńavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

sag±thaka½ vassa½vuttha½, dhammadinnańca gil±na½.

caturo phal± paµil±bho, vuddhi vepullat±ya c±ti..

7. mah±pańńavaggo

1. mah±pańń±sutta½

1058. ``catt±rome, bhikkhave, dhamm± bh±vit± bahul²kat± mah±pańńat±ya sa½vattanti. katame catt±ro? sappurisasa½sevo, saddhammassavana½, yonisomanasik±ro, dhamm±nudhammappaµipatti -- ime kho, bhikkhave, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± mah±pańńat± sa½vattant²''ti. paµhama½.

2. puthupańń±sutta½

1059. ... puthupańńat± sa½vattant²''ti. dutiya½.

3. vipulapańń±sutta½

1060. ... vipulapańńat± sa½vattant²''ti. tatiya½.

4. gambh²rapańń±sutta½

1061. ... gambh²rapańńat± sa½vattant²''ti. catuttha½.

5. appamattapańń±sutta½

1062. ... appamattapańńat± sa½vattant²''ti. pańcama½.

6. bh³ripańń±sutta½

1063. ... bh³ripańńat± sa½vattant²''ti. chaµµha½.

7. pańń±b±hullasutta½

1064. ... pańń±b±hull± sa½vattant²''ti. sattama½.

8. s²ghapańń±sutta½

1065. ... s²ghapańńat± sa½vattant²''ti. aµµhama½.

9. lahupańń±sutta½

1066. ... lahupańńat± sa½vattant²''ti. navama½.

10. h±sapańń±sutta½

1067. ... h±sapańńat± sa½vattant²''ti. dasama½.

11. javanapańń±sutta½

1068. ... javanapańńat± sa½vattant²''ti. ek±dasama½.

12. tikkhapańń±sutta½

1069. ... tikkhapańńat± sa½vattant²''ti. dv±dasama½.

13. nibbedhikapańń±sutta½

1070. ... nibbedhikapańńat± sa½vattanti. katame catt±ro? sappurisasa½sevo, saddhammassavana½, yonisomanasik±ro, dhamm±nudhammappaµipatti -- ime kho, bhikkhave, catt±ro dhamm± bh±vit± bahul²kat± nibbedhikapańńat±ya sa½vattant²''ti. terasama½.

mah±pańńavaggo sattamo.

tassudd±na½ --

mah± puthu vipula-gambh²ra½, appamatta-bh³ri-b±hulla½.

s²gha-lahu-h±sa-javana, tikkha-nibbedhik±ya c±ti..

sot±pattisa½yutta½ ek±dasama½.

12. saccasa½yutta½

1. sam±dhivaggo

1. sam±dhisutta½

1071. s±vatthinid±na½ . ``sam±dhi½, bhikkhave, bh±vetha. sam±hito, bhikkhave, bhikkhu yath±bh³ta½ paj±n±ti. kińca yath±bh³ta½ paj±n±ti? `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti. sam±dhi½, bhikkhave, bh±vetha. sam±hito, bhikkhave, bhikkhu yath±bh³ta½ paj±n±ti''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhasamudayo'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodho'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. paµhama½.

2. paµisall±nasutta½

1072. ``paµisall±ne, bhikkhave, yogam±pajjatha. paµisall²no, bhikkhave, bhikkhu yath±bh³ta½ paj±n±ti. kińca yath±bh³ta½ paj±n±ti? `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti. paµisall±ne , bhikkhave, yogam±pajjatha. paµisall²no, bhikkhave, bhikkhu yath±bh³ta½ paj±n±ti.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhasamudayo'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodho'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dutiya½.

3. paµhamakulaputtasutta½

1073. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbaji½su, sabbe te catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbajissanti, sabbe te catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya. ye hi keci, bhikkhave, etarahi kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti, sabbe te catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya.

``katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa dukkhasamudayassa ariyasaccassa dukkhanirodhassa ariyasaccassa dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbaji½su...pe0... pabbajissanti...pe0... pabbajanti, sabbe te imesa½yeva catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhasamudayo'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodho'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. tatiya½.

4. dutiyakulaputtasutta½

1074. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit± yath±bh³ta½ abhisamesu½, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisamesu½. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit± yath±bh³ta½ abhisamessanti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisamessanti. ye hi keci, bhikkhave, etarahi kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit± yath±bh³ta½ abhisamenti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisamenti.

``katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½, dukkhanirodha½ ariyasacca½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ kulaputt± samm± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit± yath±bh³ta½ abhisamesu½ ...pe0... abhisamessanti...pe0... abhisamenti, sabbe te im±ni catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisamenti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. catuttha½.

5. paµhamasamaŗabr±hmaŗasutta½

1075. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambojjhi½su, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambojjhi½su. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambojjhissanti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambojjhissanti. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambojjhanti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambojjhanti.

``katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½...pe0... dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambojjhi½su...pe0... abhisambojjhissanti...pe0... abhisambojjhanti, sabbe te im±ni catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambojjhanti.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. pańcama½.

6. dutiyasamaŗabr±hmaŗasutta½

1076. ``ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±sesu½, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±sesu½. ye hi keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±sessanti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±sessanti. ye hi keci, bhikkhave, etarahi samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±senti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±senti.

``katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½...pe0... dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ samaŗ± v± br±hmaŗ± v± yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±sesu½...pe0... pak±sessanti...pe0... pak±senti, sabbe te im±ni catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambuddha½ pak±senti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. chaµµha½.

7. vitakkasutta½

1077. ``m±, bhikkhave, p±pake akusale vitakke vitakkeyy±tha {vitakketha (s²0 sy±0 ka½0)}, seyyathida½ -- k±mavitakka½, by±p±davitakka½, vihi½s±vitakka½. ta½ kissa hetu? nete, bhikkhave, vitakk± atthasa½hit± n±dibrahmacariyak± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhińń±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattanti.

``vitakkent± ca kho tumhe, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti vitakkeyy±tha, `aya½ dukkhasamudayo'ti vitakkeyy±tha, `aya½ dukkhanirodho'ti vitakkeyy±tha, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti vitakkeyy±tha. ta½ kissa hetu? ete, bhikkhave, vitakk± atthasa½hit± ete ±dibrahmacariyak± ete nibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattanti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. sattama½.

8. cintasutta½

1078. ``m±, bhikkhave, p±paka½ akusala½ citta½ cinteyy±tha {cintetha (s²0 sy±0 ka½0)} -- `sassato loko'ti v± `asassato loko'ti v±, `antav± loko'ti v± `anantav± loko'ti v±, `ta½ j²va½ ta½ sar²ra'nti v± `ańńa½ j²va½ ańńa½ sar²ra'nti v±, `hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v± `na hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v±, `hoti ca na ca hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v±, `neva hoti na na hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v±. ta½ kissa hetu? nes±, bhikkhave, cint± atthasa½hit± n±dibrahmacariyak± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhińń±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati.

``cintent± ca kho tumhe, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti cinteyy±tha, `aya½ dukkhasamudayo'ti cinteyy±tha, `aya½ dukkhanirodho'ti cinteyy±tha, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti cinteyy±tha. ta½ kissa hetu? es±, bhikkhave, cint± atthasa½hit±, es± ±dibrahmacariyak±, es± nibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. aµµhama½.

9. vigg±hikakath±sutta½

1079. ``m± , bhikkhave, vigg±hikakatha½ katheyy±tha {kathetha (s²0 sy±0 ka½0)} -- `na tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±si, aha½ ima½ dhammavinaya½ ±j±n±mi. ki½ tva½ ima½ dhammavinaya½ ±j±nissasi! micch±paµipanno tvamasi, ahamasmi samm±paµipanno. sahita½ me, asahita½ te. purevacan²ya½ pacch± avaca, pacch±vacan²ya½ pure avaca. adhiciŗŗa½ {aciŗŗa½ (sy±0 ka½0 p²0)} te vipar±vatta½. ±ropito te v±do, cara v±dappamokkh±ya. niggahitosi, nibbeµhehi v± sace pahos²'ti. ta½ kissa hetu? nes±, bhikkhave, kath± atthasa½hit± n±dibrahmacariyak± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhińń±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati.

``kathent± ca kho tumhe, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti katheyy±tha , `aya½ dukkhasamudayo'ti katheyy±tha, `aya½ dukkhanirodho'ti katheyy±tha, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti katheyy±tha...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. navama½.

10. tiracch±nakath±sutta½

1080. ``m± , bhikkhave, anekavihita½ tiracch±nakatha½ katheyy±tha, seyyathida½ -- r±jakatha½ corakatha½ mah±mattakatha½ sen±katha½, bhayakatha½ yuddhakatha½, annakatha½ p±nakatha½ vatthakatha½ sayanakatha½ m±l±katha½ gandhakatha½, ń±tikatha½ y±nakatha½ g±makatha½ nigamakatha½ nagarakatha½ janapadakatha½ itthikatha½ {itthikatha½ purisakatha½ (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} s³rakatha½ visikh±katha½ kumbhaµµh±nakatha½, pubbapetakatha½ n±nattakatha½, lokakkh±yika½ samuddakkh±yika½ itibhav±bhavakatha½ iti v±. ta½ kissa hetu? nes±, bhikkhave, kath± atthasa½hit± n±dibrahmacariyak± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhińń±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati.

``kathent± ca kho tumhe, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti katheyy±tha, `aya½ dukkhasamudayo'ti katheyy±tha, `aya½ dukkhanirodho'ti katheyy±tha, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti katheyy±tha. ta½ kissa hetu? es±, bhikkhave, kath± atthasa½hit±, es± ±dibrahmacariyak±, es± nibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dasama½.

sam±dhivaggo paµhamo.

tassudd±na½ --

sam±dhi paµisall±n±, kulaputt± apare duve.

samaŗabr±hmaŗ± vitakka½, cint± vigg±hik± kath±ti..

2. dhammacakkappavattanavaggo

1. dhammacakkappavattanasutta½

1081. eka½ samaya½ bhagav± b±r±ŗasiya½ viharati isipatane migad±ye. tatra kho bhagav± pańcavaggiye bhikkh³ ±mantesi -- ``dveme, bhikkhave, ant± pabbajitena na sevitabb±. katame dve? yo c±ya½ k±mesu k±masukhallik±nuyogo h²no gammo pothujjaniko anariyo anatthasa½hito, yo c±ya½ attakilamath±nuyogo dukkho anariyo anatthasa½hito. ete kho, bhikkhave, ubho ante anupagamma majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh± cakkhukaraŗ² ń±ŗakaraŗ² upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati''.

``katam± ca s±, bhikkhave, majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh± cakkhukaraŗ² ń±ŗakaraŗ² upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi samm±saŖkappo samm±v±c± samm±kammanto samm±±j²vo samm±v±y±mo samm±sati samm±sam±dhi. aya½ kho s±, bhikkhave, majjhim± paµipad± tath±gatena abhisambuddh± cakkhukaraŗ² ń±ŗakaraŗ² upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati.

``ida½ kho pana, bhikkhave, dukkha½ ariyasacca½ -- j±tipi dukkh±, jar±pi dukkh±, by±dhipi dukkho, maraŗampi dukkha½, appiyehi sampayogo dukkho, piyehi vippayogo dukkho, yampiccha½ na labhati tampi dukkha½ -- sa½khittena pańcup±d±nakkhandh± {pańcup±d±nakkhandh±pi (p²0 ka0)} dukkh±. ida½ kho pana, bhikkhave, dukkhasamudaya½ ariyasacca½ -- y±ya½ taŗh± ponobbhavik± {ponobhavik± (s²0 p²0)} nandir±gasahagat± tatratatr±bhinandin², seyyathida½ {seyyath²da½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} -- k±mataŗh±, bhavataŗh±, vibhavataŗh±. ida½ kho pana, bhikkhave, dukkhanirodha½ ariyasacca½ -- yo tass±yeva taŗh±ya asesavir±ganirodho c±go paµinissaggo mutti an±layo. ida½ kho pana, bhikkhave, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ -- ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi.

```ida½ dukkha½ ariyasacca'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `ta½ kho panida½ dukkha½ ariyasacca½ parińńeyya'nti me, bhikkhave, pubbe...pe0... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkha½ ariyasacca½ parińń±ta'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```ida½ dukkhasamudaya½ ariyasacca'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhasamudaya½ ariyasacca½ pah±tabba'nti me, bhikkhave, pubbe...pe0... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhasamudaya½ ariyasacca½ pah²na'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```ida½ dukkhanirodha½ ariyasacca'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhanirodha½ ariyasacca½ sacchik±tabba'nti me, bhikkhave, pubbe...pe0... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhanirodha½ ariyasacca½ sacchikata'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```ida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. ta½ kho panida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ bh±vetabba'nti me, bhikkhave, pubbe...pe0... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ bh±vita'nti me, bhikkhave, pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

``y±vak²vańca me, bhikkhave, imesu cat³su ariyasaccesu eva½ tiparivaµµa½ dv±das±k±ra½ yath±bh³ta½ ń±ŗadassana½ na suvisuddha½ ahosi, neva t±v±ha½, bhikkhave , sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccańń±si½ {abhisambuddho paccańń±si½ (s²0 sy±0 ka½0)}.

``yato ca kho me, bhikkhave, imesu cat³su ariyasaccesu eva½ tiparivaµµa½ dv±das±k±ra½ yath±bh³ta½ ń±ŗadassana½ suvisuddha½ ahosi, ath±ha½, bhikkhave, sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya `anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambuddho'ti paccańń±si½. ń±ŗańca pana me dassana½ udap±di -- `akupp± me vimutti {cetovimutti (s²0 p²0)}, ayamantim± j±ti, natthid±ni punabbhavo'''ti. idamavoca bhagav±. attaman± pańcavaggiy± bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti.

imasmińca pana veyy±karaŗasmi½ bhańńam±ne ±yasmato koŗ¹ańńassa viraja½ v²tamala½ dhammacakkhu½ udap±di -- ``ya½ kińci samudayadhamma½, sabba½ ta½ nirodhadhamma''nti.

pavattite ca pana bhagavat± dhammacakke bhumm± dev± saddamanuss±vesu½ -- ``eta½ bhagavat± b±r±ŗasiya½ isipatane migad±ye anuttara½ dhammacakka½ pavattita½ appaµivattiya½ samaŗena v± br±hmaŗena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi''nti. bhumm±na½ dev±na½ sadda½ sutv± c±tumah±r±jik± dev± saddamanuss±vesu½ -- ``eta½ bhagavat± b±r±ŗasiya½ isipatane migad±ye anuttara½ dhammacakka½ pavattita½, appaµivattiya½ samaŗena v± br±hmaŗena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi''nti. c±tumah±r±jik±na½ dev±na½ sadda½ sutv± t±vati½s± dev±...pe0... y±m± dev±...pe0... tusit± dev±...pe0... nimm±narat² dev±...pe0... paranimmitavasavatt² dev±...pe0... brahmak±yik± dev± saddamanuss±vesu½ -- ``eta½ bhagavat± b±r±ŗasiya½ isipatane migad±ye anuttara½ dhammacakka½ pavattita½ appaµivattiya½ samaŗena v± br±hmaŗena v± devena v± m±rena v± brahmun± v± kenaci v± lokasmi''nti.

itiha tena khaŗena (tena layena) {( ) natthi (s²0 sy±0 ka½0)} tena muhuttena y±va brahmalok± saddo abbhuggacchi. ayańca dasasahassilokadh±tu saŖkampi sampakampi sampavedhi, appam±ŗo ca u¼±ro obh±so loke p±turahosi atikkamma dev±na½ dev±nubh±vanti.

atha kho bhagav± ima½ ud±na½ ud±nesi -- ``ańń±si vata, bho, koŗ¹ańńo, ańń±si vata, bho, koŗ¹ańńo''ti! iti hida½ ±yasmato koŗ¹ańńassa `ańń±sikoŗ¹ańńo' tveva n±ma½ ahos²ti. paµhama½.

2. tath±gatasutta½

1082. ```ida½ dukkha½ ariyasacca'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `ta½ kho panida½ dukkha½ ariyasacca½ parińńeyya'nti bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe...pe0... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkha½ ariyasacca½ parińń±ta'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```ida½ dukkhasamudaya½ ariyasacca'nti bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhasamudaya½ ariyasacca½ pah±tabba'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe...pe0... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhasamudaya½ ariyasacca½ pah²na'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```ida½ dukkhanirodha½ ariyasacca'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhanirodha½ ariyasacca½ sacchik±tabba'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe...pe0 ... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhanirodha½ ariyasacca½ sacchikata'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di.

```ida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ bh±vetabba'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe...pe0... udap±di. `ta½ kho panida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ bh±vita'nti, bhikkhave, tath±gat±na½ pubbe ananussutesu dhammesu cakkhu½ udap±di, ń±ŗa½ udap±di, pańń± udap±di, vijj± udap±di, ±loko udap±d²''ti. dutiya½.

3. khandhasutta½

1083. ``catt±rim±ni, bhikkhave, ariyasacc±ni. katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½, dukkhanirodha½ ariyasacca½ {dukkhasamudayo ariyasacca½ dukkhanirodho ariyasacca½ (sy±0)} dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½.

``katamańca , bhikkhave, dukkha½ ariyasacca½? `pańcup±d±nakkhandh±' tissa vacan²ya½, seyyathida½ {katame pańca (s²0 sy±0 ka½0)} -- r³pup±d±nakkhandho...pe0... vińń±ŗup±d±nakkhandho. ida½ vuccati, bhikkhave, dukkha½ ariyasacca½.

``katamańca, bhikkhave, dukkhasamudaya½ ariyasacca½? y±ya½ taŗh± ponobbhavik± nandir±gasahagat± tatratatr±bhinandin², seyyathida½ -- k±mataŗh±, bhavataŗh±, vibhavataŗh±. ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhasamudaya½ ariyasacca½.

``katamańca , bhikkhave, dukkhanirodha½ ariyasacca½? yo tass±yeva taŗh±ya asesavir±ganirodho c±go paµinissaggo mutti an±layo -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodha½ ariyasacca½.

``katamańca, bhikkhave, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. im±ni kho, bhikkhave, catt±ri ariyasacc±ni.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. tatiya½.

4. ajjhattik±yatanasutta½

1084. ``catt±rim±ni, bhikkhave, ariyasacc±ni. katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½, dukkhanirodha½ ariyasacca½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½.

``katamańca, bhikkhave, dukkha½ ariyasacca½? `cha ajjhattik±ni ±yatan±n²' tissa vacan²ya½. katam±ni cha? cakkh±yatana½...pe0... man±yatana½ -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkha½ ariyasacca½.

``katamańca, bhikkhave, dukkhasamudaya½ ariyasacca½? y±ya½ taŗh± ponobbhavik± nandir±gasahagat± tatratatr±bhinandin², seyyathida½ -- k±mataŗh±, bhavataŗh±, vibhavataŗh± -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhasamudaya½ ariyasacca½.

``katamańca , bhikkhave, dukkhanirodha½ ariyasacca½? yo tass±yeva taŗh±ya asesavir±ganirodho c±go paµinissaggo mutti an±layo -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodha½ ariyasacca½.

``katamańca, bhikkhave, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½? ayameva ariyo aµµhaŖgiko maggo, seyyathida½ -- samm±diµµhi...pe0... samm±sam±dhi -- ida½ vuccati, bhikkhave, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. im±ni kho, bhikkhave, catt±ri ariyasacc±ni.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. catuttha½.

5. paµhamadh±raŗasutta½

1085. ``dh±retha no tumhe, bhikkhave, may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti? eva½ vutte ańńataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``aha½ kho, bhante, dh±remi bhagavat± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti. ``yath± katha½ pana tva½, bhikkhu, dh±resi may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti? ``dukkha½ khv±ha½, bhante, bhagavat± paµhama½ ariyasacca½ desita½ dh±remi; dukkhasamudaya½ khv±ha½, bhante, bhagavat± dutiya½ ariyasacca½ desita½ dh±remi; dukkhanirodha½ khv±ha½, bhante, bhagavat± tatiya½ ariyasacca½ desita½ dh±remi; dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ khv±ha½, bhante, bhagavat± catuttha½ ariyasacca½ desita½ dh±remi. eva½ khv±ha½, bhante, dh±remi bhagavat± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti.

``s±dhu s±dhu, bhikkhu! s±dhu kho tva½, bhikkhu, dh±resi may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²ti. dukkha½ kho, bhikkhu, may± paµhama½ ariyasacca½ desita½, tath± na½ dh±rehi; dukkhasamudaya½ {dukkhasamudayo (sy±0 ka½0)} kho, bhikkhu, may± dutiya½ ariyasacca½ desita½, tath± na½ dh±rehi; dukkhanirodha½ {dukkhanirodho (sy±0 ka½0)} kho, bhikkhu, may± tatiya½ ariyasacca½ desita½, tath± na½ dh±rehi; dukkhanirodhag±min² paµipad± {dukkhanirodhag±minipaµipada½ (p²0), dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ (ka0)} kho, bhikkhu, may± catuttha½ ariyasacca½ desita½, tath± na½ dh±rehi. eva½ kho, bhikkhu, dh±rehi may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²ti.

``tasm±tiha , bhikkhu, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. pańcama½.

6. dutiyadh±raŗasutta½

1086. ``dh±retha no tumhe, bhikkhave, may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti? eva½ vutte ańńataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``aha½ kho, bhante, dh±remi bhagavat± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti.

``yath± katha½ pana tva½, bhikkhu, dh±resi may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti? ``dukkha½ khv±ha½, bhante, bhagavat± paµhama½ ariyasacca½ desita½ dh±remi. yo hi koci, bhante, samaŗo v± br±hmaŗo v± eva½ vadeyya -- `neta½ dukkha½ paµhama½ ariyasacca½ ya½ samaŗena gotamena desita½. ahameta½ dukkha½ paµhama½ ariyasacca½ paccakkh±ya ańńa½ dukkha½ paµhama½ ariyasacca½ pańńapess±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati. dukkhasamudaya½ khv±ha½, bhante, bhagavat±...pe0... dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ khv±ha½, bhante, bhagavat± catuttha½ ariyasacca½ desita½ dh±remi. yo hi koci, bhante, samaŗo v± br±hmaŗo v± eva½ vadeyya -- `neta½ dukkhanirodhag±min² paµipad± catuttha½ ariyasacca½ ya½ samaŗena gotamena desita½. ahameta½ dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ catuttha½ ariyasacca½ paccakkh±ya ańńa½ dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ catuttha½ ariyasacca½ pańńapess±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati. eva½ khv±ha½, bhante, dh±remi bhagavat± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²''ti.

``s±dhu s±dhu, bhikkhu! s±dhu kho tva½, bhikkhu, dh±resi may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²ti. dukkha½ kho, bhikkhu, may± paµhama½ ariyasacca½ desita½, tath± na½ dh±rehi. yo hi koci, bhikkhu, samaŗo v± br±hmaŗo v± eva½ vadeyya -- `neta½ dukkha½ paµhama½ ariyasacca½ ya½ samaŗena gotamena desita½. ahameta½ dukkha½ paµhama½ ariyasacca½ paccakkh±ya ańńa½ dukkha½ paµhama½ ariyasacca½ pańńapess±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati. dukkhasamudaya½ kho, bhikkhu...pe0... dukkhanirodha½ kho, bhikkhu...pe0... dukkhanirodhag±min² paµipad± kho, bhikkhu, may± catuttha½ ariyasacca½ desita½, tath± na½ dh±rehi. yo hi koci, bhikkhu, samaŗo v± br±hmaŗo v± eva½ vadeyya -- `neta½ dukkhanirodhag±min² paµipad± catuttha½ ariyasacca½ ya½ samaŗena gotamena desita½ . ahameta½ dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ catuttha½ ariyasacca½ paccakkh±ya ańńa½ dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ catuttha½ ariyasacca½ pańńapess±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati. eva½ kho tva½, bhikkhu, dh±rehi may± catt±ri ariyasacc±ni desit±n²ti.

``tasm±tiha, bhikkhu, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. chaµµha½.

7. avijj±sutta½

1087. ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```avijj±, avijj±'ti bhante, vuccati. katam± nu kho, bhante, avijj±; kitt±vat± ca avijj±gato hot²''ti? ``ya½ kho, bhikkhu, dukkhe ańń±ŗa½, dukkhasamudaye ańń±ŗa½, dukkhanirodhe ańń±ŗa½, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ańń±ŗa½ -- aya½ vuccati, bhikkhu, avijj±; ett±vat± ca avijj±gato hot²''ti.

``tasm±tiha, bhikkhu, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. sattama½.

8. vijj±sutta½

1088. atha kho ańńataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ```vijj±, vijj±'ti, bhante, vuccati. katam± nu kho, bhante, vijj±; kitt±vat± ca vijj±gato hot²''ti? ``ya½ kho, bhikkhu, dukkhe ń±ŗa½, dukkhasamudaye ń±ŗa½, dukkhanirodhe ń±ŗa½, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ń±ŗa½ -- aya½ vuccati, bhikkhu, vijj±; ett±vat± ca vijj±gato hot²''ti.

``tasm±tiha , bhikkhu, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. aµµhama½.

9. saŖk±sanasutta½

1089. ```ida½ dukkha½ ariyasacca'nti bhikkhave, may± pańńatta½. tattha aparim±ŗ± vaŗŗ± aparim±ŗ± byańjan± aparim±ŗ± saŖk±san± -- `itipida½ dukkha½ ariyasacca'nti ; ida½ dukkhasamudaya½...pe0... ida½ dukkhanirodha½...pe0... `ida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca'nti, bhikkhave, may± pańńatta½. tattha aparim±ŗ± vaŗŗ± aparim±ŗ± byańjan± aparim±ŗ± saŖk±san± -- `itipida½ dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca'nti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. navama½.

10. tathasutta½

1090. ``catt±rim±ni, bhikkhave, tath±ni avitath±ni anańńath±ni. katam±ni catt±ri? `ida½ dukkha'nti, bhikkhave, tathameta½ avitathameta½ anańńathameta½ ; `aya½ dukkhasamudayo'ti tathameta½ avitathameta½ anańńathameta½; `aya½ dukkhanirodho'ti tathameta½ avitathameta½ anańńathameta½; `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti tathameta½ avitathameta½ anańńathameta½ -- im±ni kho, bhikkhave, catt±ri tath±ni avitath±ni anańńath±ni.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dasama½.

dhammacakkappavattanavaggo dutiyo.

tassudd±na½ --

dhammacakka½ tath±gata½, khandh± ±yatanena ca.

dh±raŗ± ca dve avijj±, vijj± saŖk±san± tath±ti..

3. koµig±mavaggo

1. paµhamakoµig±masutta½

1091. eka½ samaya½ bhagav± vajj²su viharati koµig±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``catunna½, bhikkhave, ariyasacc±na½ ananubodh± appaµivedh± evamida½ d²ghamaddh±na½ sandh±vita½ sa½sarita½ mamańceva tumh±kańca''.

``katamesa½ catunna½? dukkhassa, bhikkhave, ariyasaccassa ananubodh± appaµivedh± evamida½ d²ghamaddh±na½ sandh±vita½ sa½sarita½ mamańceva tumh±kańca. dukkhasamudayassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa ananubodh± appaµivedh± evamida½ d²ghamaddh±na½ sandh±vita½ sa½sarita½ mamańceva tumh±kańca. tayida½, bhikkhave, dukkha½ ariyasacca½ anubuddha½ paµividdha½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½ anubuddha½ paµividdha½, dukkhanirodha½ ariyasacca½ anubuddha½ paµividdha½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ anubuddha½ paµividdha½; ucchinn± bhavataŗh±, kh²ŗ± bhavanetti; natthid±ni punabbhavo''ti.

idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``catunna½ ariyasacc±na½, yath±bh³ta½ adassan±.

sa½sita½ {sa½sarita½ (sy±0 ka½0 ka0) d²0 ni0 2.155} d²ghamaddh±na½, t±su t±sveva j±tisu..

``t±ni {y±ni (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} et±ni diµµh±ni, bhavanetti sam³hat±.

ucchinna½ m³la½ dukkhassa, natthid±ni punabbhavo''ti.. paµhama½.

2. dutiyakoµig±masutta½

1092. ``ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, na me te, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu v± samaŗasammat± br±hmaŗesu v± br±hmaŗasammat±, na ca panete ±yasmanto s±mańńattha½ v± brahmańńattha½ v± diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharanti.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±nanti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ paj±nanti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ paj±nanti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±nanti, te kho me, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± samaŗesu ceva samaŗasammat± br±hmaŗesu ca br±hmaŗasammat±, te ca pan±yasmanto s±mańńatthańca brahmańńatthańca diµµheva dhamme saya½ abhińń± sacchikatv± upasampajja viharant²''ti.

idamavoca bhagav±. ida½ vatv±na sugato ath±para½ etadavoca satth± --

``ye dukkha½ nappaj±nanti, atho dukkhassa sambhava½.

yattha ca sabbaso dukkha½, asesa½ uparujjhati..

``tańca magga½ na j±nanti, dukkh³pasamag±mina½.

cetovimuttih²n± te, atho pańń±vimuttiy±.

abhabb± te antakiriy±ya, te ve j±tijar³pag±..

``ye ca dukkha½ paj±nanti, atho dukkhassa sambhava½.

yattha ca sabbaso dukkha½, asesa½ uparujjhati..

``tańca magga½ paj±nanti, dukkh³pasamag±mina½.

cetovimuttisampann±, atho pańń±vimuttiy±.

sabb± te antakiriy±ya, na te j±tijar³pag±''ti.. dutiya½.

3. samm±sambuddhasutta½

1093. s±vatthinid±na½. catt±rim±ni, bhikkhave, ariyasacc±ni. katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½...pe0... dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ -- im±ni kho, bhikkhave, catt±ri ariyasacc±ni. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisambuddhatt± tath±gato `araha½ samm±sambuddho'ti vuccati.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. tatiya½.

4. arahantasutta½

1094. s±vatthinid±na½. ye hi keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh± yath±bh³ta½ abhisambujjhi½su, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambujjhi½su. ye hi {yepi hi (bah³su)} keci, bhikkhave, an±gatamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh± yath±bh³ta½ abhisambujjhissanti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambujjhissanti. ye hi keci, bhikkhave, etarahi arahanto samm±sambuddh± yath±bh³ta½ abhisambujjhanti, sabbe te catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambujjhanti.

``katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½, dukkhanirodha½ ariyasacca½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. ye hi, keci, bhikkhave, at²tamaddh±na½ arahanto samm±sambuddh± yath±bh³ta½ abhisambujjhi½su...pe0... abhisambujjhissanti...pe0... abhisambujjhanti, sabbe te im±ni catt±ri ariyasacc±ni yath±bh³ta½ abhisambujjhanti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. catuttha½.

5. ±savakkhayasutta½

1095. ``j±natoha½, bhikkhave, passato ±sav±na½ khaya½ vad±mi, no aj±nato apassato. kińca, bhikkhave, j±nato passato ±sav±na½ khayo hoti? `ida½ dukkha'nti, bhikkhave, j±nato passato ±sav±na½ khayo hoti, `aya½ dukkhasamudayo'ti j±nato passato ±sav±na½ khayo hoti, `aya½ dukkhanirodho'ti j±nato passato ±sav±na½ khayo hoti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti j±nato passato ±sav±na½ khayo hoti. eva½ kho, bhikkhave, j±nato eva½ passato ±sav±na½ khayo hoti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. pańcama½.

6. mittasutta½

1096. ``ye hi keci, bhikkhave, anukampeyy±tha, ye ca sotabba½ mańńeyyu½ -- mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v± -- te vo, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya sam±dapetabb± nivesetabb± patiµµh±petabb±.

``katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa, dukkhasamudayassa ariyasaccassa, dukkhanirodhassa ariyasaccassa, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa. ye hi keci, bhikkhave, anukampeyy±tha, ye ca sotabba½ mańńeyyu½ -- mitt± v± amacc± v± ń±t² v± s±lohit± v± te vo, bhikkhave, imesa½ catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya sam±dapetabb± nivesetabb± patiµµh±petabb±.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. chaµµha½.

7. tathasutta½

1097. ``catt±rim±ni, bhikkhave, ariyasacc±ni. katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½, dukkhanirodha½ ariyasacca½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ -- im±ni kho, bhikkhave, catt±ri ariyasacc±ni tath±ni avitath±ni anańńath±ni; tasm± `ariyasacc±n²'ti vuccanti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. sattama½.

8. lokasutta½

1098. ``catt±rim±ni, bhikkhave, ariyasacc±ni. katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½, dukkhanirodha½ ariyasacca½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½. sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaŗabr±hmaŗiy± paj±ya sadevamanuss±ya tath±gato ariyo; tasm± `ariyasacc±n²'ti vuccanti''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. aµµhama½.

9. parińńeyyasutta½

1099. ``catt±rim±ni , bhikkhave, ariyasacc±ni. katam±ni catt±ri? dukkha½ ariyasacca½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½, dukkhanirodha½ ariyasacca½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ -- im±ni kho, bhikkhave, catt±ri ariyasacc±ni. imesa½ kho, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½ atthi ariyasacca½ parińńeyya½, atthi ariyasacca½ pah±tabba½, atthi ariyasacca½ sacchik±tabba½, atthi ariyasacca½ bh±vetabba½.

``katamańca, bhikkhave, ariyasacca½ parińńeyya½? dukkha½, bhikkhave, ariyasacca½ parińńeyya½, dukkhasamudaya½ ariyasacca½ pah±tabba½, dukkhanirodha½ ariyasacca½ sacchik±tabba½, dukkhanirodhag±min² paµipad± ariyasacca½ bh±vetabba½.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. navama½.

10. gavampatisutta½

1100. eka½ samaya½ sambahul± ther± bhikkh³ cetesu {cetiyesu (sy±0)} viharanti sahańcanike {sahajaniye (s²0 sy±0 ka½0)}. tena kho pana samayena sambahul±na½ ther±na½ bhikkh³na½ pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkant±na½ maŗ¹alam±¼e sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- ``yo nu kho, ±vuso, dukkha½ passati dukkhasamudayampi so passati, dukkhanirodhampi passati, dukkhanirodhag±mini½ paµipadampi passat²''ti.

eva½ vutte ±yasm± gavampati thero {gavampatitthero (sy±0 ka½0)} bhikkh³ etadavoca -- ``sammukh± meta½, ±vuso, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- `yo , bhikkhave, dukkha½ passati dukkhasamudayampi so passati, dukkhanirodhampi passati, dukkhanirodhag±mini½ paµipadampi passati. yo dukkhasamudaya½ passati dukkhampi so passati, dukkhanirodhampi passati, dukkhanirodhag±mini½ paµipadampi passati. yo dukkhanirodha½ passati dukkhampi so passati, dukkhasamudayampi passati, dukkhanirodhag±mini½ paµipadampi passati. yo dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ passati dukkhampi so passati, dukkhasamudayampi passati, dukkhanirodhampi passat²'''ti. dasama½.

koµig±mavaggo tatiyo.

tassudd±na½ --

dve vajj² samm±sambuddho, araha½ ±savakkhayo.

mitta½ tath± ca loko ca, parińńeyya½ gavampat²ti..

4. s²sap±vanavaggo

1. s²sap±vanasutta½

1101. eka½ samaya½ bhagav± kosambiya½ viharati s²sap±vane {si½sap±vane (s²0 p²0)}. atha kho bhagav± paritt±ni s²sap±paŗŗ±ni p±ŗin± gahetv± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- y±ni v± may± paritt±ni s²sap±paŗŗ±ni p±ŗin± gahit±ni yadida½ upari s²sap±vane''ti? ``appamattak±ni , bhante, bhagavat± paritt±ni s²sap±paŗŗ±ni p±ŗin± gahit±ni; atha kho et±neva bahutar±ni yadida½ upari s²sap±vane''ti. ``evameva kho, bhikkhave, etadeva bahutara½ ya½ vo may± abhińń±ya anakkh±ta½. kasm± ceta½, bhikkhave, may± anakkh±ta½? na heta½, bhikkhave, atthasa½hita½ n±dibrahmacariyaka½ na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhińń±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati; tasm± ta½ may± anakkh±ta½''.

``kińca, bhikkhave, may± akkh±ta½? `ida½ dukkha'nti, bhikkhave, may± akkh±ta½, `aya½ dukkhasamudayo'ti may± akkh±ta½, `aya½ dukkhanirodho'ti may± akkh±ta½, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti may± akkh±ta½''.

``kasm± ceta½, bhikkhave, may± akkh±ta½? etańhi, bhikkhave, atthasa½hita½ eta½ ±dibrahmacariyaka½ eta½ nibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati; tasm± ta½ may± akkh±ta½ .

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. paµhama½.

2. khadirapattasutta½

1102. ``yo, bhikkhave, eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca, dukkhasamudaya½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca, dukkhanirodha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca, dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

``seyyath±pi , bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ khadirapatt±na½ v± saralapatt±na½ {pal±sapatt±na½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} v± ±malakapatt±na½ v± puµa½ karitv± udaka½ v± t±lapatta½ v± ±hariss±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati; evameva kho, bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca...pe0... dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

``yo ca kho, bhikkhave, eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca, dukkhasamudaya½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca, dukkhanirodha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca, dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- µh±nameta½ vijjati.

``seyyath±pi, bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ padumapatt±na½ v± pal±sapatt±na½ v± m±luvapatt±na½ v± puµa½ karitv± udaka½ v± t±lapatta½ v± ±hariss±m²'ti -- µh±nameta½ vijjati; evameva kho, bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca ...pe0... dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- µh±nameta½ vijjati.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dutiya½.

3. daŗ¹asutta½

1103. ``seyyath±pi, bhikkhave, daŗ¹o upariveh±sa½ khitto sakimpi m³lena nipatati, sakimpi aggena nipatati; evameva kho, bhikkhave, avijj±n²varaŗ± satt± taŗh±sa½yojan± sandh±vant± sa½sarant± {taŗh±sa½yojanabandh± sandh±vat± (ka0)} sakimpi asm± lok± para½ loka½ gacchanti, sakimpi parasm± lok± ima½ loka½ ±gacchanti. ta½ kissa hetu? adiµµhatt±, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. tatiya½.

4. celasutta½

1104. ``±ditte , bhikkhave, cele v± s²se v± kimassa karaŗ²ya''nti? ``±ditte, bhante, cele v± s²se v±, tasseva celassa v± s²sassa v± nibb±pan±ya adhimatto chando ca v±y±mo ca uss±ho ca usso¼h² ca appaµiv±n² ca sati ca sampajańńańca karaŗ²ya''nti.

``±ditta½, bhikkhave, cela½ v± s²sa½ v± ajjhupekkhitv± amanasikaritv± anabhisamet±na½ catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya adhimatto chando ca v±y±mo ca uss±ho ca usso¼h² ca appaµiv±n² ca sati ca sampajańńańca karaŗ²ya½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. catuttha½.

5. sattisatasutta½

1105. ``seyyath±pi, bhikkhave, puriso vassasat±yuko vassasataj²v². tamena½ eva½ vadeyya -- `ehambho purisa, pubbaŗhasamaya½ ta½ sattisatena hanissanti, majjhanhikasamaya½ sattisatena hanissanti, s±yanhasamaya½ sattisatena hanissanti. so kho tva½, ambho purisa, divase divase t²hi t²hi sattisatehi hańńam±no vassasat±yuko vassasataj²v² vassasatassa accayena anabhisamet±ni catt±ri ariyasacc±ni abhisamessas²'''ti.

``atthavasikena, bhikkhave, kulaputtena ala½ upagantu½. ta½ kissa hetu? anamataggoya½, bhikkhave, sa½s±ro; pubb± koµi nappańń±yati sattippah±r±na½ asippah±r±na½ usuppah±r±na½ pharasuppah±r±na½ {asippah±r±na½ pharasuppah±r±na½ (ka0)}. evańceta½, bhikkhave, assa. na kho pan±ha½, bhikkhave, saha dukkhena, saha domanassena catunna½ ariyasacc±na½ abhisamaya½ vad±mi; api c±ha½, bhikkhave, sah±va sukhena, sah±va somanassena catunna½ ariyasacc±na½ abhisamaya½ vad±mi. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. pańcama½.

6. p±ŗasutta½

1106. ``seyyath±pi, bhikkhave, puriso ya½ imasmi½ jambud²pe tiŗakaµµhas±kh±pal±sa½ tacchetv± ekajjha½ sa½hareyya; ekajjha½ sa½haritv± s³la½ kareyya. s³la½ karitv± ye mah±samudde mahantak± p±ŗ± te mahantakesu s³lesu ±vuneyya, ye mah±samudde majjhimak± p±ŗ± te majjhimakesu s³lesu ±vuneyya, ye mah±samudde sukhumak± p±ŗ± te sukhumakesu s³lesu ±vuneyya. apariy±dinn± ca, bhikkhave, mah±samudde o¼±rik± p±ŗ± assu.

``atha imasmi½ jambud²pe tiŗakaµµhas±kh±pal±sa½ parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyya. ito bahutar± kho, bhikkhave, mah±samudde sukhumak± p±ŗ±, ye na sukar± s³lesu ±vunitu½. ta½ kissa hetu? sukhumatt± , bhikkhave, attabh±vassa. eva½ mah± kho, bhikkhave, ap±yo. eva½ mahantasm± kho, bhikkhave, ap±yasm± parimutto diµµhisampanno puggalo `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. chaµµha½.

7. paµhamas³riyasutta½

1107. ``s³riyassa {suriyassa (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, bhikkhave, udayato eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- aruŗugga½. evameva kho, bhikkhave, bhikkhuno catunna½ ariyasacc±na½ yath±bh³ta½ abhisamay±ya eta½ pubbaŖgama½ eta½ pubbanimitta½, yadida½ -- samm±diµµhi. tasseta½ bhikkhave, bhikkhuno p±µikaŖkha½ -- `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±nissati...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±nissati.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. sattama½.

8. dutiyas³riyasutta½

1108. ``y±vak²vańca , bhikkhave, candimas³riy± loke nuppajjanti, neva t±va mahato ±lokassa p±tubh±vo hoti mahato obh±sassa. andhatama½ tad± hoti andhak±ratimis± . neva t±va rattindiv± {rattidiv± (ka0)} pańń±yanti, na m±saddham±s± pańń±yanti, na utusa½vacchar± pańń±yanti.

``yato ca kho, bhikkhave, candimas³riy± loke uppajjanti, atha mahato ±lokassa p±tubh±vo hoti mahato obh±sassa. neva andhak±ratama½ tad± hoti na andhak±ratimis±. atha rattindiv± pańń±yanti, m±saddham±s± pańń±yanti, utusa½vacchar± pańń±yanti. evameva kho, bhikkhave, y±vak²vańca tath±gato loke nuppajjati araha½ samm±sambuddho, neva t±va mahato ±lokassa p±tubh±vo hoti mahato obh±sassa. andhatama½ tad± hoti andhak±ratimis±. neva t±va catunna½ ariyasacc±na½ ±cikkhaŗ± hoti desan± pańń±pan± paµµhapan± vivaraŗ± vibhajan± utt±n²kamma½.

``yato ca kho, bhikkhave, tath±gato loke uppajjati araha½ samm±sambuddho, atha mahato ±lokassa p±tubh±vo hoti mahato obh±sassa. neva andhatama½ tad± hoti na andhak±ratimis±. atha kho catunna½ ariyasacc±na½ ±cikkhaŗ± hoti desan± pańń±pan± paµµhapan± vivaraŗ± vibhajan± utt±n²kamma½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa .

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. aµµhama½.

9. indakh²lasutta½

1109. ``ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ nappaj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, te ańńassa samaŗassa v± br±hmaŗassa v± mukha½ ullokenti {olokenti (s²0 sy±0)} -- `aya½ n³na bhava½ j±na½ j±n±ti, passa½ passat²'''ti.

``seyyath±pi , bhikkhave, t³lapicu v± kapp±sapicu v± lahuko v±t³p±d±no same bh³mibh±ge nikkhitto. tamena½ puratthimo v±to pacchimena sa½hareyya, pacchimo v±to puratthimena sa½hareyya, uttaro v±to dakkhiŗena sa½hareyya, dakkhiŗo v±to uttarena sa½hareyya. ta½ kissa hetu? lahukatt±, bhikkhave, kapp±sapicuno. evameva kho, bhikkhave, ye hi keci samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ nappaj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, te ańńassa samaŗassa v± br±hmaŗassa v± mukha½ ullokenti -- `aya½ n³na bhava½ j±na½ j±n±ti, passa½ passat²'ti. ta½ kissa hetu? adiµµhatt±, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±nanti, te na ańńassa samaŗassa v± br±hmaŗassa v± mukha½ ullokenti -- `aya½ n³na bhava½ j±na½ j±n±ti, passa½ passat²'''ti.

``seyyath±pi, bhikkhave, ayokh²lo v± indakh²lo v± gambh²ranemo sunikh±to acalo asampakamp². puratthim±ya cepi dis±ya ±gaccheyya bhus± v±tavuµµhi, neva saŖkampeyya {neva na½ saŖkampeyya (s²0 p²0)} na sampakampeyya na sampac±leyya; pacchim±ya cepi dis±ya...pe0... uttar±ya cepi dis±ya...pe0... dakkhiŗ±ya cepi dis±ya ±gaccheyya bhus± v±tavuµµhi, neva saŖkampeyya na sampakampeyya na sampac±leyya. ta½ kissa hetu? gambh²ratt±, bhikkhave, nemassa sunikh±tatt± indakh²lassa. evameva kho, bhikkhave, ye ca kho keci samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±nanti...pe0... aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±nanti, te na ańńassa samaŗassa v± br±hmaŗassa v± mukha½ ullokenti -- `aya½ n³na bhava½ j±na½ j±n±ti, passa½ passat²'ti. ta½ kissa hetu? sudiµµhatt±, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. navama½.

10. v±datthikasutta½

1110. ``yo hi koci, bhikkhave, bhikkhu `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti, puratthim±ya cepi dis±ya ±gaccheyya samaŗo v± br±hmaŗo v± v±datthiko v±dagaves² -- `v±damassa ±ropess±m²'ti, ta½ vata sahadhammena saŖkampessati v± sampakampessati v± sampac±lessati v±ti -- neta½ µh±na½ vijjati. pacchim±ya cepi dis±ya...pe0... uttar±ya cepi dis±ya...pe0... dakkhiŗ±ya cepi dis±ya ±gaccheyya samaŗo v± br±hmaŗo v± v±datthiko v±dagaves² -- `v±damassa ±ropess±m²'ti, ta½ vata sahadhammena saŖkampessati v± sampakampessati v± sampac±lessati v±ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

``seyyath±pi, bhikkhave, sil±y³po so¼asa kukkuko. tassassu aµµha kukku heµµh± nemaŖgam±, aµµha kukku uparinemassa. puratthim±ya cepi dis±ya ±gaccheyya bhus± v±tavuµµhi, neva saŖkampeyya na sampakampeyya na sampac±leyya; pacchim±ya cepi dis±ya...pe0... uttar±ya cepi dis±ya...pe0... dakkhiŗ±ya cepi dis±ya ±gaccheyya bhus± v±tavuµµhi, neva saŖkampeyya na sampakampeyya na sampac±leyya. ta½ kissa hetu? gambh²ratt±, bhikkhave, nemassa sunikh±tatt± sil±y³passa. evameva kho, bhikkhave, yo hi koci bhikkhu `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti; puratthim±ya cepi dis±ya ±gaccheyya samaŗo v± br±hmaŗo v± v±datthiko v±dagaves² `v±damassa ±ropess±m²'ti, ta½ vata sahadhammena saŖkampessati v± sampakampessati v± sampac±lessati v±ti -- neta½ µh±na½ vijjati. pacchim±ya cepi dis±ya...pe0... uttar±ya cepi dis±ya...pe0... dakkhiŗ±ya cepi dis±ya ±gaccheyya samaŗo v± br±hmaŗo v± v±datthiko v±dagaves² -- `v±damassa ±ropess±m²'ti, ta½ vata sahadhammena saŖkampessati v± sampakampessati v± sampac±lessati v±ti -- neta½ µh±na½ vijjati. ta½ kissa hetu? sudiµµhatt±, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dasama½.

s²sap±vanavaggo catuttho.

tassudd±na½ --

s²sap± khadiro daŗ¹o, cel± sattisatena ca.

p±ŗ± suriy³pam± dvedh±, indakh²lo ca v±dinoti..

5. pap±tavaggo

1. lokacint±sutta½

1111. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bh³tapubba½, bhikkhave, ańńataro puriso r±jagah± nikkhamitv± `lokacinta½ cintess±m²'ti yena sum±gadh± pokkharaŗ² tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± sum±gadh±ya pokkharaŗiy± t²re nis²di lokacinta½ cintento. addas± kho, bhikkhave, so puriso sum±gadh±ya pokkharaŗiy± t²re caturaŖgini½ sena½ {caturaŖginisena½ (ka0)} bhisamu¼±la½ {bhisam³l±la½ (p²0 ka0)} pavisanta½. disv±nassa etadahosi -- `ummattosmi n±m±ha½, vicetosmi n±m±ha½! ya½ loke natthi ta½ may± diµµha'''nti.

``atha kho so, bhikkhave, puriso nagara½ pavisitv± mah±janak±yassa ±rocesi -- `ummattosmi n±m±ha½, bhante, vicetosmi n±m±ha½, bhante! ya½ loke natthi ta½ may± diµµha'''nti. ``katha½ pana tva½, ambho purisa, ummatto katha½ viceto? kińca loke natthi ya½ tay± diµµha''nti? ``idh±ha½, bhante, r±jagah± nikkhamitv± `lokacinta½ cintess±m²'ti yena sum±gadh± pokkharaŗ² tenupasaŖkami½; upasaŖkamitv± sum±gadh±ya pokkharaŗiy± t²re nis²di½ lokacinta½ cintento. addasa½ khv±ha½, bhante, sum±gadh±ya pokkharaŗiy± t²re caturaŖgini½ sena½ bhisamu¼±la½ pavisanta½. eva½ khv±ha½, bhante, ummatto eva½ viceto. idańca loke natthi ya½ may± diµµha''nti. ``taggha tva½, ambho purisa, ummatto taggha viceto. idańca loke natthi ya½ tay± diµµha''nti.

``ta½ kho pana, bhikkhave, so puriso bh³ta½yeva addasa, no abh³ta½. bh³tapubba½, bhikkhave, dev±surasaŖg±mo samupaby³¼ho ahosi. tasmi½ kho pana, bhikkhave, saŖg±me dev± jini½su, asur± par±jini½su. par±jit± ca kho, bhikkhave, asur± bh²t± bhisamu¼±lena asurapura½ pavisi½su dev±na½yeva mohayam±n±.

``tasm±tiha, bhikkhave, m± lokacinta½ cintetha -- `sassato loko'ti v± `asassato loko'ti v±, `antav± loko'ti v± `anantav± loko'ti v±, `ta½ j²va½ ta½ sar²ra'nti v± `ańńa½ j²va½ ańńa½ sar²ra'nti v±, `hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v± `na hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v±, `hoti ca na ca hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v±, `neva hoti na na hoti tath±gato para½ maraŗ±'ti v±. ta½ kissa hetu? nes±, bhikkhave, cint± atthasa½hit± n±dibrahmacariyak± na nibbid±ya na vir±g±ya na nirodh±ya na upasam±ya na abhińń±ya na sambodh±ya na nibb±n±ya sa½vattati.

``cintent± kho tumhe, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti cinteyy±tha...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti cinteyy±tha. ta½ kissa hetu? es±, bhikkhave, cint± atthasa½hit± es± ±dibrahmacariyak± es± nibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhińń±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. paµhama½.

2. pap±tasutta½

1112. eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati gijjhak³µe pabbate. atha kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``±y±ma, bhikkhave, yena paµibh±nak³µo tenupasaŖkamiss±ma div±vih±r±y±''ti. ``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. atha kho bhagav± sambahulehi bhikkh³hi saddhi½ yena paµibh±nak³µo tenupasaŖkami. addas± kho ańńataro bhikkhu paµibh±nak³µe mahanta½ pap±ta½. disv±na bhagavanta½ etadavoca -- ``mah± vat±ya½, bhante, pap±to subhay±nako, bhante, pap±to. atthi nu kho, bhante, imamh± pap±t± ańńo pap±to mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti? ``atthi kho, bhikkhu, imamh± pap±t± ańńo pap±to mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti.

``katamo pana, bhante, imamh± pap±t± ańńo pap±to mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti? ``ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, `aya½ dukkhasamudayo'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, `aya½ dukkhanirodho'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu abhiramanti, jar±sa½vattanikesu saŖkh±resu abhiramanti , maraŗasa½vattanikesu saŖkh±resu abhiramanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikesu saŖkh±resu abhiramanti. te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu abhirat± jar±sa½vattanikesu saŖkh±resu abhirat± maraŗasa½vattanikesu saŖkh±resu abhirat± sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikesu saŖkh±resu abhirat± j±tisa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharonti, jar±sa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharonti, maraŗasa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharonti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharonti. te j±tisa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharitv± jar±sa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharitv± maraŗasa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharitv± sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikepi saŖkh±re abhisaŖkharitv± j±tipap±tampi papatanti, jar±pap±tampi papatanti, maraŗapap±tampi papatanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sapap±tampi papatanti. te na parimuccanti j±tiy± jar±ya maraŗena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi. `na parimuccanti dukkhasm±'ti vad±mi''.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±nanti, te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu n±bhiramanti, jar±sa½vattanikesu saŖkh±resu n±bhiramanti, maraŗasa½vattanikesu saŖkh±resu n±bhiramanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikesu saŖkh±resu n±bhiramanti. te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu anabhirat±, jar±sa½vattanikesu saŖkh±resu anabhirat±, maraŗasa½vattanikesu saŖkh±resu anabhirat±, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikesu saŖkh±resu anabhirat±, j±tisa½vattanikepi saŖkh±re n±bhisaŖkharonti, jar±sa½vattanikepi saŖkh±re n±bhisaŖkharonti, maraŗasa½vattanikepi saŖkh±re n±bhisaŖkharonti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikepi saŖkh±re n±bhisaŖkharonti. te j±tisa½vattanikepi saŖkh±re anabhisaŖkharitv±, jar±sa½vattanikepi saŖkh±re anabhisaŖkharitv±, maraŗasa½vattanikepi saŖkh±re anabhisaŖkharitv±, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sasa½vattanikepi saŖkh±re anabhisaŖkharitv±, j±tipap±tampi nappapatanti, jar±pap±tampi nappapatanti, maraŗapap±tampi nappapatanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sapap±tampi nappapatanti. te parimuccanti j±tiy± jar±ya maraŗena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi. `parimuccanti dukkhasm±'ti vad±mi''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dutiya½.

3. mah±pari¼±hasutta½

1113. ``atthi, bhikkhave, mah±pari¼±ho n±ma nirayo. tattha ya½ kińci cakkhun± r³pa½ passati, aniµµhar³pańńeva passati no iµµhar³pa½; akantar³pańńeva passati no kantar³pa½; aman±par³pańńeva passati no man±par³pa½. ya½ kińci sotena sadda½ suŗ±ti...pe0... ya½ kińci k±yena phoµµhabba½ phusati...pe0... ya½ kińci manas± dhamma½ vij±n±ti, aniµµhar³pańńeva vij±n±ti no iµµhar³pa½; akantar³pańńeva vij±n±ti no kantar³pa½; aman±par³pańńeva vij±n±ti no man±par³pa''nti.

eva½ vutte ańńataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``mah± vata so, bhante, pari¼±ho, sumah± vata so, bhante, pari¼±ho! atthi nu kho, bhante, etamh± pari¼±h± ańńo pari¼±ho mahantataro ceva bhay±nakataro c±''ti? ``atthi kho, bhikkhu, etamh± pari¼±h± ańńo pari¼±ho mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti.

``katamo pana, bhante, etamh± pari¼±h± ańńo pari¼±ho mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti? ``ye hi keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ nappaj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu abhiramanti...pe0... abhirat±...pe0... abhisaŖkharonti...pe0... abhisaŖkharitv± j±tipari¼±henapi pari¹ayhanti, jar±pari¼±henapi pari¹ayhanti, maraŗapari¼±henapi pari¹ayhanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sapari¼±henapi pari¹ayhanti . te na parimuccanti j±tiy± jar±ya maraŗena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi. `na parimuccanti dukkhasm±'ti vad±mi''.

``ye ca kho keci, bhikkhave, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±nanti. te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu n±bhiramanti...pe0... anabhirat±...pe0... n±bhisaŖkharonti...pe0... anabhisaŖkharitv± j±tipari¼±henapi na pari¹ayhanti, jar±pari¼±henapi na pari¹ayhanti, maraŗapari¼±henapi na pari¹ayhanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sapari¼±henapi na pari¹ayhanti. te parimuccanti j±tiy± jar±ya maraŗena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi. `parimuccanti dukkhasm±'ti vad±mi''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. tatiya½.

4. k³µ±g±rasutta½

1114. ``yo hi, bhikkhave {yo ca kho bhikkhave (sy±0 ka0)}, eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca...pe0... dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

``seyyath±pi , bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ k³µ±g±rassa heµµhima½ ghara½ akaritv± uparima½ ghara½ ±ropess±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati; evameva kho, bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca...pe0... dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ anabhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- neta½ µh±na½ vijjati.

``yo ca kho, bhikkhave, eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca...pe0... dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- µh±nameta½ vijjati.

``seyyath±pi, bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ k³µ±g±rassa heµµhima½ ghara½ karitv± uparima½ ghara½ ±ropess±m²'ti -- µh±nameta½ vijjati; evameva kho , bhikkhave, yo eva½ vadeyya -- `aha½ dukkha½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca...pe0... dukkhanirodhag±mini½ paµipada½ ariyasacca½ yath±bh³ta½ abhisamecca samm± dukkhassanta½ kariss±m²'ti -- µh±nameta½ vijjati.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. catuttha½.

5. v±lasutta½

1115. eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. atha kho ±yasm± ±nando pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya ves±li½ piŗ¹±ya p±visi. addas± kho ±yasm± ±nando sambahule licchavikum±rake santh±g±re up±sana½ karonte, d³ratova sukhumena t±¼acchigga¼ena asana½ atip±tente, poŖkh±nupoŖkha½ {pokh±nupokha½ (sy±0 ka½0)} avir±dhita½. disv±nassa etadahosi -- ``sikkhit± vatime licchavikum±rak±, susikkhit± vatime licchavikum±rak±; yatra hi n±ma d³ratova sukhumena t±¼acchigga¼ena asana½ atip±tessanti poŖkh±nupoŖkha½ avir±dhita''nti.

atha kho ±yasm± ±nando ves±li½ piŗ¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piŗ¹ap±tapaµikkanto yena bhagav± tenupasaŖkami; upasaŖkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``idh±ha½, bhante, pubbaŗhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya ves±li½ piŗ¹±ya p±visi½ . addasa½ khv±ha½, bhante sambahule licchavikum±rake santh±g±re up±sana½ karonte d³ratova sukhumena t±¼acchigga¼ena asana½ atip±tente poŖkh±nupoŖkha½ avir±dhita½'. disv±na me etadahosi -- ``sikkhit± vatime licchavikum±rak±, susikkhit± vatime licchavikum±rak±; yatra hi n±ma d³ratova sukhumena t±¼acchigga¼ena asana½ atip±tessanti poŖkh±nupoŖkha½ avir±dhita''nti.

``ta½ ki½ mańńasi, ±nanda, katama½ nu kho dukkaratara½ v± durabhisambhavatara½ v± -- yo d³ratova sukhumena t±¼acchigga¼ena asana½ atip±teyya poŖkh±nupoŖkha½ avir±dhita½, yo v± sattadh± bhinnassa v±lassa koµiy± koµi½ paµivijjheyy±''ti? ``etadeva, bhante, dukkaratarańceva durabhisambhavatarańca yo {yo (s²0)} sattadh± bhinnassa v±lassa koµiy± koµi½ paµivijjheyy±''ti. ``atha kho {atha kho te (sy±0 ka½0)}, ±nanda, duppaµivijjhatara½ paµivijjhanti, ye `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paµivijjhanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paµivijjhanti''.

``tasm±tih±nanda, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. pańcama½.

6. andhak±rasutta½

1116. ``atthi, bhikkhave, lokantarik± agh± asa½vut± andhak±r± andhak±ratimis±, yatthamimesa½ candimas³riy±na½ eva½mahiddhik±na½ eva½ mah±nubh±v±na½ ±bh±ya n±nubhont²''ti.

eva½ vutte ańńataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``mah± vata so, bhante, andhak±ro, sumah± vata so, bhante, andhak±ro! atthi nu kho, bhante, etamh± andhak±r± ańńo andhak±ro mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti? ``atthi kho, bhikkhu, etamh± andhak±r± ańńo andhak±ro mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti.

``katamo pana, bhante, etamh± andhak±r± ańńo andhak±ro mahantataro ca bhay±nakataro c±''ti? ``ye hi keci, bhikkhu, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ nappaj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ nappaj±nanti, te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu abhiramanti...pe0... abhirat±...pe0... abhisaŖkharonti...pe0... abhisaŖkharitv± j±tandhak±rampi papatanti, jarandhak±rampi papatanti, maraŗandhak±rampi papatanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sandhak±rampi papatanti. te na parimuccanti j±tiy± jar±ya maraŗena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi. `na parimuccanti dukkhasm±'ti vad±mi''.

``ye ca kho keci, bhikkhu, samaŗ± v± br±hmaŗ± v± `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±nanti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±nanti, te j±tisa½vattanikesu saŖkh±resu n±bhiramanti...pe0... anabhirat±...pe0... n±bhisaŖkharonti...pe0... anabhisaŖkharitv± j±tandhak±rampi nappapatanti , jarandhak±rampi nappapatanti, maraŗandhak±rampi nappapatanti, sokaparidevadukkhadomanassup±y±sandhak±rampi nappapatanti. te parimuccanti j±tiy± jar±ya maraŗena sokehi paridevehi dukkhehi domanassehi up±y±sehi. `parimuccanti dukkhasm±'ti vad±mi''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. chaµµha½.

7. paµhamachigga¼ayugasutta½

1117. ``seyyath±pi, bhikkhave, puriso mah±samudde ekacchigga¼a½ yuga½ pakkhipeyya. tatr±pissa k±ŗo kacchapo. so vassasatassa vassasatassa accayena saki½ saki½ ummujjeyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, api nu kho k±ŗo kacchapo vassasatassa vassasatassa accayena saki½ saki½ ummujjanto amusmi½ ekacchigga¼e yuge g²va½ paveseyy±''ti? ``yadi n³na, bhante, kad±ci karahaci d²ghassa addhuno accayen±''ti.

``khippatara½ kho so, bhikkhave, k±ŗo kacchapo vassasatassa vassasatassa accayena saki½ saki½ ummujjanto amusmi½ ekacchigga¼e yuge g²va½ paveseyya, na tvev±ha½, bhikkhave, saki½ vinip±tagatena b±lena {vin²tagatena bahulena (ka0)} manussatta½ vad±mi''.

ta½ kissa hetu? na hettha, bhikkhave, atthi dhammacariy±, samacariy±, kusalakiriy±, puńńakiriy±. ańńamańńakh±dik± ettha, bhikkhave, vattati dubbalakh±dik±. ta½ kissa hetu? adiµµhatt±, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. sattama½.

8. dutiyachigga¼ayugasutta½

1118. ``seyyath±pi , bhikkhave, aya½ mah±pathav² ekodak± assa. tatra puriso ekacchigga¼a½ yuga½ pakkhipeyya. tamena½ puratthimo v±to pacchimena sa½hareyya, pacchimo v±to puratthimena sa½hareyya, uttaro v±to dakkhiŗena sa½hareyya, dakkhiŗo v±to uttarena sa½hareyya. tatrassa k±ŗo kacchapo. so vassasatassa vassasatassa accayena saki½ saki½ ummujjeyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, api nu kho k±ŗo kacchapo vassasatassa vassasatassa accayena saki½ saki½ ummujjanto amusmi½ ekacchigga¼e yuge g²va½ paveseyy±''ti? ``adhiccamida½, bhante, ya½ so k±ŗo kacchapo vassasatassa vassasatassa accayena saki½ saki½ ummujjanto amusmi½ ekacchigga¼e yuge g²va½ paveseyy±''ti.

``eva½ adhiccamida½, bhikkhave, ya½ manussatta½ labhati. eva½ adhiccamida½, bhikkhave, ya½ tath±gato loke uppajjati araha½ samm±sambuddho. eva½ adhiccamida½, bhikkhave, ya½ tath±gatappavedito dhammavinayo loke dibbati. tassida½ {tayida½ (?)}, bhikkhave, manussatta½ laddha½, tath±gato loke uppanno araha½ samm±sambuddho, tath±gatappavedito ca dhammavinayo loke dibbati.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. aµµhama½.

9. paµhamasinerupabbatar±jasutta½

1119. ``seyyath±pi, bhikkhave, puriso sinerussa pabbatar±jassa satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhipeyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave , katama½ nu kho bahutara½ -- y± v± {y± ca} satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhitt±, yo v± {yo ca (sy±0 ka½0 p²0 ka0) sa½0 ni0 2.84} sinerupabbatar±j±''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- sinerupabbatar±j±; appamattik± satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhitt±. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti sinerupabbatar±j±na½ upanidh±ya satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhitt±''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa diµµhisampannassa puggalassa abhisamet±vino etadeva bahutara½ dukkha½ yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattaka½ avasiµµha½. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti, purima½ dukkhakkhandha½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya yadida½ sattakkhattuparamat±; yo `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. navama½.

10. dutiyasinerupabbatar±jasutta½

1120. ``seyyath±pi, bhikkhave, sinerupabbatar±j±ya½ parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyya, µhapetv± satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar±. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- ya½ v± sinerussa pabbatar±jassa parikkh²ŗa½ pariy±dinna½, y± v± satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar± avasiµµh±''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½ sinerussa pabbatar±jassa yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattik± satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar± avasiµµh±. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti sinerussa pabbatar±jassa parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya satta muggamattiyo p±s±ŗasakkhar± avasiµµh±''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa diµµhisampannassa puggalassa abhisamet±vino etadeva bahutara½ dukkha½ yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattaka½ avasiµµha½. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti, purima½ dukkhakkhandha½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya yadida½ sattakkhattuparamat±; yo `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dasama½.

pap±tavaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

cint± pap±to pari¼±ho, k³µa½ v±landhak±ro ca.

chigga¼ena ca dve vutt±, sineru apare duveti..

6. abhisamayavaggo

1. nakhasikhasutta½

1121. atha kho bhagav± paritta½ nakhasikh±ya½ pa½su½ ±ropetv± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- yo v±ya½ may± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito, aya½ v± mah±pathav²''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½ yadida½ -- mah±pathav²; appamattak±ya½ bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti mah±pathavi½ upanidh±ya bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa diµµhisampannassa puggalassa abhisamet±vino etadeva bahutara½ dukkha½ yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattaka½ avasiµµha½. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti purima½ dukkhakkhandha½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya yadida½ sattakkhattuparamat±; yo `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. paµhama½.

2. pokkharaŗ²sutta½

1122. ``seyyath±pi, bhikkhave, pokkharaŗ² pańń±sayojan±ni ±y±mena, pańń±sayojan±ni vitth±rena, pańń±sayojan±ni ubbedhena, puŗŗ± udakassa samatittik± k±kapeyy±. tato puriso kusaggena udaka½ uddhareyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- ya½ v± kusaggena ubbhata½, ya½ v± pokkharaŗiy± udaka''nti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- pokkharaŗiy± udaka½; appamattaka½ kusaggena udaka½ ubbhata½. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti pokkharaŗiy± udaka½ upanidh±ya kusaggena udaka½ ubbhata''nti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. dutiya½.

3. paµhamasa½bhejjasutta½

1123. ``seyyath±pi , bhikkhave, yatthim± mah±nadiyo sa½sandanti samenti, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², tato puriso dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni uddhareyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave katama½ nu kho bahutara½ -- y±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni ubbhat±ni, ya½ v± sa½bhejjaudaka''nti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- sa½bhejjaudaka½; appamattak±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni ubbhat±ni. saŖkhampi na upenti , upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti sa½bhejjaudaka½ upanidh±ya dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni ubbhat±n²''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. tatiya½.

4. dutiyasa½bhejjasutta½

1124. ``seyyath±pi, bhikkhave, yatthim± mah±nadiyo sa½sandanti samenti, seyyathida½ -- gaŖg±, yamun±, aciravat², sarabh³, mah², ta½ udaka½ parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyya, µhapetv± dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni . ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- ya½ v± sa½bhejjaudaka½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½, y±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni avasiµµh±n²''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½ sa½bhejjaudaka½ yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattak±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni avasiµµh±ni. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti sa½bhejjaudaka½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni avasiµµh±n²''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. catuttha½.

5. paµhamamah±pathav²sutta½

1125. ``seyyath±pi , bhikkhave, puriso mah±pathaviy± satta kolaµµhimattiyo gu¼ik± upanikkhipeyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- y± v± satta kolaµµhimattiyo gu¼ik± upanikkhitt±, aya½ v± mah±pathav²''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- mah±pathav²; appamattik± satta kolaµµhimattiyo gu¼ik± upanikkhitt±. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti mah±pathavi½ upanidh±ya satta kolaµµhimattiyo gu¼ik± upanikkhitt±''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. pańcama½.

6. dutiyamah±pathav²sutta½

1126. ``seyyath±pi , bhikkhave, mah±pathav² parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyya µhapetv± satta kolaµµhimattiyo gu¼ik±. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- ya½ v± mah±pathaviy± parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ , y± v± satta kolaµµhimattiyo gu¼ik± avasiµµh±''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½ mah±pathaviy± yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattik± satta kolaµµhimattiyo gu¼ik± avasiµµh±. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti mah±pathaviy± parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya satta kolaµµhimattiyo gu¼ik± avasiµµh±''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. chaµµha½.

7. paµhamamah±samuddasutta½

1127. ``seyyath±pi , bhikkhave, puriso mah±samuddato dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni uddhareyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- y±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni ubbhat±ni, ya½ v± mah±samudde udaka''nti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- mah±samudde udaka½; appamattak±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni ubbhat±ni. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti mah±samudde udaka½ upanidh±ya dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni ubbhat±n²''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. sattama½.

8. dutiyamah±samuddasutta½

1128. ``seyyath±pi, bhikkhave, mah±samudde udaka½ parikkhaya½ {mah±samuddo parikkhaya½ (s²0 sy±0 ka½0) sa½0 ni0 2.81} pariy±d±na½ gaccheyya µhapetv± dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- ya½ v± mah±samudde udaka½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½, y±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni avasiµµh±n²''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½ mah±samudde udaka½ yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattak±ni dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni avasiµµh±ni. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti mah±samudde udaka½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya dve v± t²ŗi v± udakaphusit±ni avasiµµh±n²''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. aµµhama½.

9. paµhamapabbat³pamasutta½

1129. ``seyyath±pi , bhikkhave, puriso himavato pabbatar±jassa satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhipeyya. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- y± v± satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhitt±, aya½ v± himav± pabbatar±j±''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- himav± pabbatar±j±; appamattik± satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhitt±. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti himavanta½ pabbatar±j±na½ upanidh±ya satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar± upanikkhitt±''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa...pe0... yogo karaŗ²yo''ti. navama½.

10. dutiyapabbat³pamasutta½

1130. ``seyyath±pi, bhikkhave, himav± pabbatar±j± parikkhaya½ pariy±d±na½ gaccheyya, µhapetv± satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar±. ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- ya½ v± himavato pabbatar±jassa parikkh²ŗa½ pariy±dinna½, y± v± satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar± avasiµµh±''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½ himavato pabbatar±jassa yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattik± satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar± avasiµµh±. saŖkhampi na upenti, upanidhampi na upenti, kalabh±gampi na upenti himavato pabbatar±jassa parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya satta s±sapamattiyo p±s±ŗasakkhar± avasiµµh±''ti. ``evameva kho, bhikkhave, ariyas±vakassa diµµhisampannassa puggalassa abhisamet±vino etadeva bahutara½ dukkha½ yadida½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½; appamattaka½ avasiµµha½. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti purima½ dukkhakkhandha½ parikkh²ŗa½ pariy±dinna½ upanidh±ya yadida½ sattakkhattuparamat±; yo `ida½ dukkha'nti yath±bh³ta½ paj±n±ti...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yath±bh³ta½ paj±n±ti''.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. dasama½.

abhisamayavaggo chaµµho.

tassudd±na½ --

nakhasikh± pokkharaŗ², sa½bhejja apare duve.

pathav² dve samudd± dve, dvem± ca pabbat³pam±ti..

7. paµhama±makadhańńapeyy±lavaggo

1. ańńatrasutta½

1131. atha kho bhagav± paritta½ nakhasikh±ya½ pa½su½ ±ropetv± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- yo v±ya½ may± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito, aya½ v± mah±pathav²''ti? ``etadeva , bhante, bahutara½, yadida½ -- mah±pathav²; appamattak±ya½ bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti mah±pathavi½ upanidh±ya bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito''ti.

``evameva kho, bhikkhave, appamattak± te satt± ye manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye ańńatra manussehi {manussesu (p²0 ka0)} pacc±j±yanti. ta½ kissa hetu? adiµµhatt±, bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa''.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. paµhama½.

2. paccantasutta½

1132. atha kho bhagav± paritta½ nakhasikh±ya½ pa½su½ ±ropetv± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- yo v±ya½ may± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito, aya½ v± mah±pathav²''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- mah±pathav²; appamattak±ya½ bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti mah±pathavi½ upanidh±ya bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito''ti.

``evameva kho, bhikkhave, appamattak± te satt± ye majjhimesu janapadesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye paccantimesu janapadesu pacc±j±yanti avińń±t±resu milakkhesu {milakkh³su (sy±0 ka½0 ka0)} ...pe0.... dutiya½.

3. pańń±sutta½

1133. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye pana ariyena pańń±cakkhun± samann±gat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye avijj±gat± sammu¼h±...pe0.... tatiya½.

4. sur±merayasutta½

1134. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye sur±merayamajjappam±daµµh±n± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye sur±merayamajjappam±daµµh±n± apaµivirat±...pe0.... catuttha½.

5. odakasutta½

1135. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye thalaj±; atha kho eteva bahutar± satt± ye udakaj±. ta½ kissa hetu...pe0.... pańcama½.

6. matteyyasutta½

1136. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye matteyy±; atha kho eteva bahutar± satt± ye amatteyy±...pe0.... chaµµha½.

7. petteyyasutta½

1137. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye petteyy±; atha kho eteva bahutar± satt± ye apetteyy±...pe0.... sattama½.

8. s±mańńasutta½

1138. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye s±mańń±; atha kho eteva bahutar± satt± ye as±mańń±...pe0.... aµµhama½.

9. brahmańńasutta½

1139. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye brahmańń±; atha kho eteva bahutar± satt± ye abrahmańń±...pe0.... navama½.

10. pac±yikasutta½

1140. ... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye kule jeµµh±pac±yino; atha kho eteva bahutar± satt± ye kule ajeµµh±pac±yinoti {akule jeµµh±pac±yinoti (sy±0 ka½0)} ...pe0.... dasama½.

paµhama±makadhańńapeyy±lavaggo sattamo.

tassudd±na½ --

ańńatra paccanta½ pańń±, sur±merayaodak±.

matteyya petteyy± c±pi, s±mańńa½ brahmapac±yikanti..

8. dutiya±makadhańńapeyy±lavaggo

1. p±ŗ±tip±tasutta½

1141. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye p±ŗ±tip±t± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye p±ŗ±tip±t± appaµivirat±. ta½ kissa hetu? ...pe0.... paµhama½.

2. adinn±d±nasutta½

1142. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye adinn±d±n± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye adinn±d±n± appaµivirat±...pe0.... dutiya½.

3. k±mesumicch±c±rasutta½

1143. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye k±mesumicch±c±r± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye k±mesumicch±c±r± appaµivirat±...pe0.... tatiya½.

4. mus±v±dasutta½

1144. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye mus±v±d± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye mus±v±d± appaµivirat±...pe0.... catuttha½.

5. pesuńńasutta½

1145. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye pisuŗ±ya v±c±ya paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye pisuŗ±ya v±c±ya appaµivirat±...pe0.... pańcama½.

6. pharusav±c±sutta½

1146. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye pharus±ya v±c±ya paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye pharus±ya v±c±ya appaµivirat±...pe0.... chaµµha½.

7. samphappal±pasutta½

1147. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye samphappal±p± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye samphappal±p± appaµivirat±...pe0.... sattama½.

8. b²jag±masutta½

1148. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye b²jag±mabh³tag±masam±rambh± {b²jag±mabh³tag±masam±rabbh± (ka0)} paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye b²jag±mabh³tag±masam±rambh± appaµivirat±...pe0.... aµµhama½.

9. vik±labhojanasutta½

1149. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye vik±labhojan± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye vik±labhojan± appaµivirat±...pe0.... navama½.

10. gandhavilepanasutta½

1150. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye m±l±gandhavilepanadh±raŗamaŗ¹anavibh³sanaµµh±n± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye m±l±gandhavilepanadh±raŗamaŗ¹anavibh³sanaµµh±n± appaµivirat±...pe0.... dasama½.

dutiya±makadhańńapeyy±lavaggo aµµhamo.

tassudd±na½ --

p±ŗa½ adinna½ k±mesu, mus±v±dańca pesuńńa½.

pharusa½ samphappal±pa½, b²jańca vik±la½ gandhanti..

9. tatiya±makadhańńapeyy±lavaggo

1. naccag²tasutta½

1151. ...pe0... .

``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye naccag²tav±ditavis³kadassan± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye naccag²tav±ditavis³kadassan± appaµivirat±. ta½ kissa hetu...pe0.... paµhama½.

2. ucc±sayanasutta½

1152. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye ucc±sayanamah±sayan± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye ucc±sayanamah±sayan± appaµivirat±...pe0.... dutiya½.

3. j±tar³parajatasutta½

1153. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye j±tar³parajatapaµiggahaŗ± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye j±tar³parajatapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... tatiya½.

4. ±makadhańńasutta½

1154. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye ±makadhańńapaµiggahaŗ± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye ±makadhańńapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... catuttha½.

5. ±makama½sasutta½

1155. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye ±makama½sapaµiggahaŗ± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye ±makama½sapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... pańcama½.

6. kum±rikasutta½

1156. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye itthikum±rikapaµiggahaŗ± {itthikum±rik±paµiggahaŗ± (ka0)} paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye itthikum±rikapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... chaµµha½.

7. d±sid±sasutta½

1157. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye d±sid±sapaµiggahaŗ± {d±s²d±sapaµiggahaŗ± (sy±0 ka½0 p²0)} paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye d±sid±sapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... sattama½.

8. aje¼akasutta½

1158. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye aje¼akapaµiggahaŗ± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye aje¼akapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... aµµhama½.

9. kukkuµas³karasutta½

1159. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye kukkuµas³karapaµiggahaŗ± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye kukkuµas³karapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... navama½.

10. hatthigavassasutta½

1160. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye hatthigavassava¼avapaµiggahaŗ± {hatthigavassava¼av±paµiggahaŗ± (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye hatthigavassava¼avapaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... dasama½.

tatiya±makadhańńapeyy±lavaggo navamo.

tassudd±na½ --

nacca½ sayana½ rajata½, dhańńa½ ma½sa½ kum±rik±.

d±s² aje¼akańceva, kukkuµas³karahatth²ti..

10. catuttha±makadhańńapeyy±lavaggo

1. khettavatthusutta½

1161. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye khettavatthupaµiggahaŗ± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye khettavatthupaµiggahaŗ± appaµivirat±...pe0.... paµhama½.

2. kayavikkayasutta½

1162. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye kayavikkay± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye kayavikkay± appaµivirat±...pe0.... dutiya½.

3. d³teyyasutta½

1163. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye d³teyyapahinagaman±nuyog± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye d³teyyapahinagaman±nuyog± appaµivirat±...pe0.... tatiya½.

4. tul±k³µasutta½

1164. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye tul±k³µaka½sak³µam±nak³µ± paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye tul±k³µaka½sak³µam±nak³µ± appaµivirat±...pe0.... catuttha½.

5. ukkoµanasutta½

1165. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye ukkoµanavańcananikatis±ciyog± {ukkoµanavańcananikatis±viyog± (sy±0 ka½0 p²0 ka0)} paµivirat±; atha kho eteva bahutar± satt± ye ukkoµanavańcananikatis±ciyog± appaµivirat±...pe0.... pańcama½.

6-11. chedan±disutta½

1166-1171. ...pe0... evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye chedanavadhabandhanavipar±mosa±lopasahas±k±r± {s±has±k±r± (ka0)} paµivirat± ; atha kho eteva bahutar± satt± ye chedanavadhabandhanavipar±mosa±lopasahas±k±r± appaµivirat± . ta½ kissa hetu? adiµµhatt± bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½. katamesa½ catunna½? dukkhassa ariyasaccassa...pe0... dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa''.

``tasm±tiha, bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo...pe0... `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. ek±dasama½.

catuttha±makadhańńapeyy±lavaggo dasamo.

tassudd±na½ --

khetta½ k±ya½ d³teyyańca, tul±k³µa½ ukkoµana½.

chedana½ vadhabandhana½, vipar±lopa½ s±hasanti..

11. pańcagatipeyy±lavaggo

1. manussacutinirayasutta½

1172. atha kho bhagav± paritta½ nakhasikh±ya½ pa½su½ ±ropetv± bhikkh³ ±mantesi -- ``ta½ ki½ mańńatha, bhikkhave, katama½ nu kho bahutara½ -- yo v±ya½ may± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito, aya½ v± mah±pathav²''ti? ``etadeva, bhante, bahutara½, yadida½ -- mah±pathav²; appamattak±ya½ bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito. saŖkhampi na upeti, upanidhampi na upeti, kalabh±gampi na upeti mah±pathavi½ upanidh±ya bhagavat± paritto nakhasikh±ya½ pa½su ±ropito''ti. evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye manuss± cut± manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye manuss± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0.... paµhama½.

2. manussacutitiracch±nasutta½

1173. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye manuss± cut± manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye manuss± cut± tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0.... dutiya½.

3. manussacutipettivisayasutta½

1174. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye manuss± cut± manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye manuss± cut± pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... tatiya½.

4-5-6. manussacutidevaniray±disutta½

1175-1177. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye manuss± cut± devesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye manuss± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... chaµµha½.

7-9. devacutiniray±disutta½

1178-1180. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye dev± cut± devesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye dev± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... navama½.

10-12. devamanussaniray±disutta½

1181-1183. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye dev± cut± manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye dev± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... dv±dasama½.

13-15. nirayamanussaniray±disutta½

1184-1186. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye niray± cut± manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye niray± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... pannarasama½.

16-18. nirayadevaniray±disutta½

1187-1189. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye niray± cut± devesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye niray± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... aµµh±rasama½.

19-21. tiracch±namanussaniray±disutta½

1190-1192. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye tiracch±nayoniy± cut± manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye tiracch±nayoniy± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... ekav²satima½.

22-24. tiracch±nadevaniray±disutta½

1193-1195. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye tiracch±nayoniy± cut± devesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye tiracch±nayoniy± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... catuv²satima½.

25-27. pettimanussaniray±disutta½

1196-1198. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye pettivisay± cut± manussesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye pettivisay± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0... pettivisaye pacc±j±yanti...pe0.... sattav²satima½.

28-29. pettidevaniray±disutta½

1199-1200. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye pettivisay± cut± devesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye pettivisay± cut± niraye pacc±j±yanti...pe0... evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye pettivisay± cut± devesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye pettivisay± cut± tiracch±nayoniy± pacc±j±yanti...pe0.... ek³nati½satima½.

30. pettidevapettivisayasutta½

1201. ...pe0... ``evameva kho, bhikkhave, appak± te satt± ye pettivisay± cut± devesu pacc±j±yanti; atha kho eteva bahutar± satt± ye pettivisay± cut± pettivisaye pacc±j±yanti. ta½ kissa hetu? adiµµhatt± bhikkhave, catunna½ ariyasacc±na½. katamesa½ catunna½ ? dukkhassa ariyasaccassa, dukkhasamudayassa ariyasaccassa, dukkhanirodhassa ariyasaccassa, dukkhanirodhag±miniy± paµipad±ya ariyasaccassa''.

``tasm±tiha , bhikkhave, `ida½ dukkha'nti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhasamudayo'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodho'ti yogo karaŗ²yo, `aya½ dukkhanirodhag±min² paµipad±'ti yogo karaŗ²yo''ti. idamavoca bhagav±. attaman± te bhikkh³ bhagavato bh±sita½ abhinandunti. ti½satima½.

pańcagatipeyy±lavaggo ek±dasamo.

tassudd±na½ --

manussato cut± ch±pi, dev± cut± nirayato.

tiracch±napettivisay±, ti½samatto gativaggoti..

saccasa½yutta½ dv±dasama½.

mah±vaggo pańcamo.

tassudd±na½ --

maggabojjhaŖga½ satiy±, indriya½ sammappadh±na½.

baliddhip±d±nuruddh±, jh±n±n±p±nasa½yuta½.

sot±patti saccańc±ti, mah±vaggoti vuccat²ti..

mah±vaggasa½yuttap±¼i niµµhit±.