.. namo tassa bhagavato arahato samm±sambuddhassa..

khuddakanik±ye

ud±nap±¼i

1. bodhivaggo

1. paµhamabodhisutta½

1. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerañjar±ya t²re bodhirukkham³le paµham±bhisambuddho. tena kho pana samayena bhagav± satt±ha½ ekapallaªkena nisinno hoti vimuttisukhapaµisa½ved² {vimuttisukha½ paµisa½ved² (sy±0 p²0 ka0)}. atha kho bhagav± tassa satt±hassa accayena tamh± sam±dhimh± vuµµhahitv± rattiy± paµhama½ y±ma½ paµiccasamupp±da½ anuloma½ s±dhuka½ manas±k±si --

``iti imasmi½ sati ida½ hoti, imassupp±d± ida½ uppajjati, yadida½ -- avijj±paccay± saªkh±r±, saªkh±rapaccay± viññ±ºa½, viññ±ºapaccay± n±mar³pa½, n±mar³papaccay± sa¼±yatana½, sa¼±yatanapaccay± phasso, phassapaccay± vedan±, vedan±paccay± taºh±, taºh±paccay± up±d±na½, up±d±napaccay± bhavo, bhavapaccay± j±ti, j±tipaccay± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanassup±y±s± sambhavanti. evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hot²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yad± have p±tubhavanti dhamm±,

±t±pino jh±yato br±hmaºassa.

athassa kaªkh± vapayanti sabb±,

yato paj±n±ti sahetudhamma''nti.. paµhama½.

2. dutiyabodhisutta½

2. eva½ me suta½ -- eka samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerañjar±ya t²re bodhirukkham³le paµham±bhisambuddho. tena kho pana samayena bhagav± satt±ha½ ekapallaªkena nisinno hoti vimuttisukhapaµisa½ved². atha kho bhagav± tassa satt±hassa accayena tamh± sam±dhimh± vuµµhahitv± rattiy± majjhima½ y±ma½ paµiccasamupp±da½ paµiloma½ s±dhuka½ manas±k±si --

``iti imasmi½ asati ida½ na hoti, imassa nirodh± ida½ nirujjhati, yadida½ -- avijj±nirodh± saªkh±ranirodho, saªkh±ranirodh± viññ±ºanirodho, viññ±ºanirodh± n±mar³panirodho, n±mar³panirodh± sa¼±yatananirodho, sa¼±yatananirodh± phassanirodho, phassanirodh± vedan±nirodho, vedan±nirodh± taºh±nirodho, taºh±nirodh± up±d±nanirodho, up±d±nanirodh± bhavanirodho, bhavanirodh± j±tinirodho, j±tinirodh± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanassup±y±s± nirujjhanti. evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hot²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yad± have p±tubhavanti dhamm±,

±t±pino jh±yato br±hmaºassa.

athassa kaªkh± vapayanti sabb±,

yato khaya½ paccay±na½ aved²''ti.. dutiya½.

3. tatiyabodhisutta½

3. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerañjar±ya t²re bodhirukkham³le paµham±bhisambuddho. tena kho pana samayena bhagav± satt±ha½ ekapallaªkena nisinno hoti vimuttisukhapaµisa½ved². atha kho bhagav± tassa satt±hassa accayena tamh± sam±dhimh± vuµµhahitv± rattiy± pacchima½ y±ma½ paµiccasamupp±da½ anulomapaµiloma½ s±dhuka½ manas±k±si --

``iti imasmi½ sati ida½ hoti, imassupp±d± ida½ uppajjati, imasmi½ asati ida½ na hoti, imassa nirodh± ida½ nirujjhati; yadida½ -- avijj±paccay± saªkh±r±, saªkh±rapaccay± viññ±ºa½, viññ±ºapaccay± n±mar³pa½, n±mar³papaccay± sa¼±yatana½, sa¼±yatanapaccay± phasso, phassapaccay± vedan±, vedan±paccay± taºh±, taºh±paccay± up±d±na½, up±d±napaccay± bhavo, bhavapaccay± j±ti, j±tipaccay± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanassup±y±s± sambhavanti. evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa samudayo hoti.

``avijj±ya tveva asesavir±ganirodh± saªkh±ranirodho, saªkh±ranirodh± viññ±ºanirodho, viññ±ºanirodh± n±mar³panirodho, n±mar³panirodh± sa¼±yatananirodho, sa¼±yatananirodh± phassanirodho, phassanirodh± vedan±nirodho, vedan±nirodh± taºh±nirodho , taºh±nirodh± up±d±nanirodho, up±d±nanirodh± bhavanirodho, bhavanirodh± j±tinirodho, j±tinirodh± jar±maraºa½ sokaparidevadukkhadomanassup±y±s± nirujjhanti. evametassa kevalassa dukkhakkhandhassa nirodho hot²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yad± have p±tubhavanti dhamm±,

±t±pino jh±yato br±hmaºassa.

vidh³paya½ tiµµhati m±rasena½,

s³riyova {suriyova (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} obh±sayamantalikkha''nti.. tatiya½.

4. hu½huªkasutta½

4. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerañjar±ya t²re ajap±lanigrodhe paµham±bhisambuddho. tena kho pana samayena bhagav± satt±ha½ ekapallaªkena nisinno hoti vimuttisukhapaµisa½ved². atha kho bhagav± tassa satt±hassa accayena tamh± sam±dhimh± vuµµh±si.

atha kho aññataro hu½huªkaj±tiko {huhuªkaj±tiko (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} br±hmaºo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi. sammodan²ya½ katha½ s±raº²ya½ v²tis±retv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho so br±hmaºo bhagavanta½ etadavoca -- ``kitt±vat± nu kho, bho gotama, br±hmaºo hoti, katame ca pana br±hmaºakaraº± {br±hmaºak±rak± (ka0)} dhamm±''ti?

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yo br±hmaºo b±hitap±padhammo,

nihu½huªko {nihuhuªko (s²0 sy±0 ka½ p²0)} nikkas±vo yatatto.

vedantag³ v³sitabrahmacariyo,

dhammena so brahmav±da½ vadeyya.

yassussad± natthi kuhiñci loke''ti.. catuttha½.

5. br±hmaºasutta½

5. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±moggall±no ±yasm± ca mah±kassapo ±yasm± ca mah±kacc±no {mah±kacc±yano (s²0 p²0 ka0)} ±yasm± ca mah±koµµhiko ±yasm± ca mah±kappino ±yasm± ca mah±cundo ±yasm± ca anuruddho ±yasm± ca revato ±yasm± ca nando {±nando (s²0 p²0)} yena bhagav± tenupasaªkami½su .

addas± kho bhagav± te ±yasmante d³ratova ±gacchante; disv±na bhikkh³ ±mantesi -- ``ete, bhikkhave, br±hmaº± ±gacchanti; ete, bhikkhave, br±hmaº± ±gacchant²''ti. eva½ vutte , aññataro br±hmaºaj±tiko bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``kitt±vat± nu kho, bhante, br±hmaºo hoti, katame ca pana br±hmaºakaraº± dhamm±''ti?

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``b±hitv± p±pake dhamme, ye caranti sad± sat±.

kh²ºasa½yojan± buddh±, te ve {teva (s²0)} lokasmi br±hmaº±''ti.. pañcama½.

6. mah±kassapasutta½

6. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± mah±kassapo pippaliguh±ya½ {pipphaliguh±ya½ (sy±0), simbaliguh±ya½ (ka0)} viharati ±b±dhiko {±b±dhiko hoti (sy±0 p²0)} dukkhito b±¼hagil±no. atha kho ±yasm± mah±kassapo aparena samayena tamh± ±b±dh± vuµµh±si. atha kho ±yasmato mah±kassapassa tamh± ±b±dh± vuµµhitassa etadahosi -- ``ya½n³n±ha½ r±jagaha½ piº¹±ya paviseyya''nti.

tena kho pana samayena pañcamatt±ni devat±sat±ni ussukka½ ±pann±ni honti ±yasmato mah±kassapassa piº¹ap±tapaµil±bh±ya. atha kho ±yasm± mah±kassapo t±ni pañcamatt±ni devat±sat±ni paµikkhipitv± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya r±jagaha½ piº¹±ya p±visi -- yena daliddavisikh± kapaºavisikh± pesak±ravisikh±. addas± kho bhagav± ±yasmanta½ mah±kassapa½ r±jagahe piº¹±ya caranta½ yena daliddavisikh± kapaºavisikh± pesak±ravisikh±.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``anaññaposimaññ±ta½, danta½ s±re patiµµhita½.

kh²º±sava½ vantadosa½, tamaha½ br³mi br±hmaºa''nti.. chaµµha½.

7. ajakal±pakasutta½

7. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± p±v±ya½ {p±µaliya½ (p²0)} viharati ajakal±pake cetiye, ajakal±pakassa yakkhassa bhavane. tena kho pana samayena bhagav± rattandhak±ratimis±ya½ abbhok±se nisinno hoti; devo ca ekameka½ phus±yati. atha kho ajakal±pako yakkho bhagavato bhaya½ chambhitatta½ lomaha½sa½ upp±detuk±mo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavato avid³re tikkhattu½ ``akkulo pakkulo''ti akkulapakkulika½ ak±si -- ``eso te, samaºa, pis±co''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yad± sakesu dhammesu, p±rag³ hoti br±hmaºo.

atha eta½ pis±cañca, pakkulañc±tivattat²''ti.. sattama½.

8. saªg±majisutta½

8. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± saªg±maji s±vatthi½ anuppatto hoti bhagavanta½ dassan±ya. assosi kho ±yasmato saªg±majissa pur±ºadutiyik± -- ``ayyo kira saªg±maji s±vatthi½ anuppatto''ti. s± d±raka½ ±d±ya jetavana½ agam±si.

tena kho pana samayena ±yasm± saªg±maji aññatarasmi½ rukkham³le div±vih±ra½ nisinno hoti. atha kho ±yasmato saªg±majissa pur±ºadutiyik± yen±yasm± saªg±maji tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ saªg±maji½ etadavoca -- ``khuddaputtañhi {khuddaputt±mhi (s²0)}, samaºa, posa ma''nti. eva½ vutte, ±yasm± saªg±maji tuºh² ahosi.

dutiyampi kho ±yasmato saªg±majissa pur±ºadutiyik± ±yasmanta½ saªg±maji½ etadavoca -- ``khuddaputtañhi, samaºa, posa ma''nti. dutiyampi kho ±yasm± saªg±maji tuºh² ahosi.

tatiyampi kho ±yasmato saªg±majissa pur±ºadutiyik± ±yasmanta½ saªg±maji½ etadavoca -- ``khuddaputtañhi, samaºa, posa ma''nti. tatiyampi kho ±yasm± saªg±maji tuºh² ahosi.

atha kho ±yasmato saªg±majissa pur±ºadutiyik± ta½ d±raka½ ±yasmato saªg±majissa purato nikkhipitv± pakk±mi {pakkami (ka0) evamuparipi} -- ``eso {esa (s²0 ka0)} te, samaºa, putto; posa na''nti.

atha kho ±yasm± saªg±maji ta½ d±raka½ neva olokesi n±pi ±lapi. atha kho ±yasmato saªg±majissa pur±ºadutiyik± avid³ra½ {avid³re (sy±0 p²0)} gantv± apalokent² addasa ±yasmanta½ saªg±maji½ ta½ d±raka½ neva olokenta½ n±pi ±lapanta½, disv±nass± etadahosi -- ``na c±ya½ samaºo puttenapi atthiko''ti. tato paµinivattitv± d±raka½ ±d±ya pakk±mi. addas± kho bhagav± dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena ±yasmato saªg±majissa pur±ºadutiyik±ya evar³pa½ vippak±ra½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``±yanti½ n±bhinandati, pakkamanti½ na socati.

saªg± saªg±maji½ mutta½, tamaha½ br³mi br±hmaºa''nti.. aµµhama½.

9. jaµilasutta½

9. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± gay±ya½ viharati gay±s²se. tena kho pana samayena sambahul± jaµil± s²t±su hemantik±su ratt²su antaraµµhake himap±tasamaye gay±ya½ ummujjantipi nimujjantipi, ummujjanimujjampi karonti osiñcantipi, aggimpi juhanti -- ``imin± suddh²''ti.

addas± kho bhagav± te sambahule jaµile s²t±su hemantik±su ratt²su antaraµµhake himap±tasamaye gay±ya½ ummujjantepi nimujjantepi ummujjanimujjampi karonte {ummujjanimujja½ karontepi (s²0 p²0 ka0)} osiñcantepi aggimpi juhante -- ``imin± suddh²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``na udakena suc² hot², bahvettha nh±yat² {nah±yat² (s²0)} jano.

yamhi saccañca dhammo ca, so suc² so ca br±hmaºo''ti.. navama½.

10. b±hiyasutta½

10. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena b±hiyo d±ruc²riyo supp±rake paµivasati samuddat²re sakkato garukato m±nito p³jito apacito l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. atha kho b±hiyassa d±ruc²riyassa rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``ye kho keci loke arahanto v± arahattamagga½ v± sam±pann±, aha½ tesa½ aññataro''ti.

atha kho b±hiyassa d±ruc²riyassa pur±ºas±lohit± devat± anukampik± atthak±m± b±hiyassa d±ruc²riyassa cetas± cetoparivitakkamaññ±ya yena b±hiyo d±ruc²riyo tenupasaªkami; upasaªkamitv± b±hiya½ d±ruc²riya½ etadavoca -- ``neva kho tva½ , b±hiya, arah±, n±pi arahattamagga½ v± sam±panno. s±pi te paµipad± natthi y±ya tva½ arah± v± assa {assasi (sy±0 ka0)} arahattamagga½ v± sam±panno''ti.

``atha ke carahi sadevake loke arahanto v± arahattamagga½ v± sam±panno''ti? ``atthi, b±hiya, uttaresu janapadesu {janapade (s²0)} s±vatthi n±ma nagara½. tattha so bhagav± etarahi viharati araha½ samm±sambuddho. so hi, b±hiya, bhagav± arah± ceva arahatt±ya ca dhamma½ deset²''ti.

atha kho b±hiyo d±ruc²riyo t±ya devat±ya sa½vejito t±vadeva supp±rakamh± pakk±mi. sabbattha ekarattipariv±sena yena s±vatthi jetavana½ an±thapiº¹ikassa ±r±mo tenupasaªkami. tena kho pana samayena sambahul± bhikkh³ abbhok±se caªkamanti. atha kho b±hiyo d±ruc²riyo yena te bhikkh³ tenupasaªkami; upasaªkamitv± te bhikkh³ etadavoca -- ``kaha½ nu kho, bhante, etarahi bhagav± viharati araha½ samm±sambuddho? dassanak±mamh± maya½ ta½ bhagavanta½ arahanta½ samm±sambuddha''nti. ``antaraghara½ paviµµho kho, b±hiya, bhagav± piº¹±y±''ti.

atha kho b±hiyo d±ruc²riyo taram±nar³po jetavan± nikkhamitv± s±vatthi½ pavisitv± addasa bhagavanta½ s±vatthiya½ piº¹±ya caranta½ p±s±dika½ pas±dan²ya½ santindriya½ santam±nasa½ uttamadamathasamathamanuppatta½ danta½ gutta½ yatindriya½ n±ga½. disv±na yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavato p±de siras± nipatitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``desetu me, bhante bhagav±, dhamma½; desetu, sugato, dhamma½, ya½ mamassa d²gharatta½ hit±ya sukh±y±''ti. eva½ vutte, bhagav± b±hiya½ d±ruc²riya½ etadavoca -- ``ak±lo kho t±va, b±hiya, antaraghara½ paviµµhamh± piº¹±y±''ti.

dutiyampi kho b±hiyo d±ruc²riyo bhagavanta½ etadavoca -- ``dujj±na½ kho paneta½, bhante, bhagavato v± j²vitantar±y±na½, mayha½ v± j²vitantar±y±na½ . desetu me, bhante bhagav±, dhamma½; desetu, sugato, dhamma½, ya½ mamassa d²gharatta½ hit±ya sukh±y±''ti. dutiyampi kho bhagav± b±hiya½ d±ruc²riya½ etadavoca -- ``ak±lo kho t±va, b±hiya, antaraghara½ paviµµhamh± piº¹±y±''ti.

tatiyampi kho b±hiyo d±ruc²riyo bhagavanta½ etadavoca -- ``dujj±na½ kho paneta½, bhante, bhagavato v± j²vitantar±y±na½, mayha½ v± j²vitantar±y±na½. desetu me bhante bhagav±, dhamma½; desetu, sugato, dhamma½, ya½ mamassa d²gharatta½ hit±ya sukh±y±''ti.

``tasm±tiha te, b±hiya, eva½ sikkhitabba½ -- `diµµhe diµµhamatta½ bhavissati, sute sutamatta½ bhavissati, mute mutamatta½ bhavissati, viññ±te viññ±tamatta½ bhavissat²'ti. evañhi te, b±hiya, sikkhitabba½. yato kho te, b±hiya, diµµhe diµµhamatta½ bhavissati, sute sutamatta½ bhavissati, mute mutamatta½ bhavissati, viññ±te viññ±tamatta½ bhavissati, tato tva½, b±hiya, na tena; yato tva½, b±hiya, na tena tato tva½, b±hiya, na tattha ; yato tva½, b±hiya, na tattha, tato tva½, b±hiya, nevidha na hura½ na ubhayamantarena. esevanto dukkhass±''ti.

atha kho b±hiyassa d±ruc²riyassa bhagavato im±ya sa½khitt±ya dhammadesan±ya t±vadeva anup±d±ya ±savehi citta½ vimucci.

atha kho bhagav± b±hiya½ d±ruc²riya½ imin± sa½khittena ov±dena ovaditv± pakk±mi. atha kho acirapakkantassa bhagavato b±hiya½ d±ruc²riya½ g±v² taruºavacch± adhipatitv± {adhip±tetv± (s²0 sy±0 p²0), adhip±titv± (ka0)} j²vit± voropesi.

atha kho bhagav± s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto sambahulehi bhikkh³hi saddhi½ nagaramh± nikkhamitv± addasa b±hiya½ d±ruc²riya½ k±laªkata½ {k±lakata½ (s²0 sy±0 ka½0)}; disv±na bhikkh³ ±mantesi -- ``gaºhatha, bhikkhave, b±hiyassa d±ruc²riyassa sar²raka½; mañcaka½ ±ropetv± n²haritv± jh±petha; th³pañcassa karotha. sabrahmac±r² vo, bhikkhave, k±laªkato''ti.

``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paµissutv± b±hiyassa d±ruc²riyassa sar²raka½ mañcaka½ ±ropetv± n²haritv± jh±petv± th³pañcassa katv± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``da¹¹ha½, bhante, b±hiyassa d±ruc²riyassa sar²ra½, th³po cassa kato. tassa k± gati, ko abhisampar±yo''ti? ``paº¹ito, bhikkhave, b±hiyo d±ruc²riyo paccap±di dhammass±nudhamma½; na ca ma½ dhamm±dhikaraºa½ vihesesi. parinibbuto, bhikkhave, b±hiyo d±ruc²riyo''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yattha ±po ca pathav², tejo v±yo na g±dhati.

na tattha sukk± jotanti, ±dicco nappak±sati.

na tattha candim± bh±ti, tamo tattha na vijjati..

``yad± ca attan±vedi {vedh² (ka0)}, muni monena br±hmaºo.

atha r³p± ar³p± ca, sukhadukkh± pamuccat²''ti.. dasama½.

(ayampi ud±no vutto bhagavat± iti me sutanti.) {( ) sy±mapotthake natthi}

bodhivaggo paµhamo niµµhito.

tassudd±na½ --

tayo bodhi ca hu½huªko {tayo ca bodhi nigrodho (sabbattha)}, br±hmaºo {te ther± (s²0 sy±0 p²0), thero (ka0)} kassapena ca.

aja {p±v±ya (s²0 sy±0), p±µaliya½ (p²0), p±v± (ka0)} saªg±ma jaµil±, b±hiyen±ti te das±ti..

2. mucalindavaggo

1. mucalindasutta½

11. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerañjar±ya t²re mucalindam³le paµham±bhisambuddho. tena kho pana samayena bhagav± satt±ha½ ekapallaªkena nisinno hoti vimuttisukhapaµisa½ved².

tena kho pana samayena mah± ak±lamegho udap±di satt±havaddalik± s²tav±taduddin². atha kho mucalindo n±gar±j± sakabhavan± nikkhamitv± bhagavato k±ya½ sattakkhattu½ bhogehi parikkhipitv± uparimuddhani mahanta½ phaºa½ vihacca aµµh±si -- ``m± bhagavanta½ s²ta½, m± bhagavanta½ uºha½, m± bhagavanta½ ¹a½samakasav±t±tapasar²sapa {siri½sapa (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} samphasso''ti.

atha kho bhagav± tassa satt±hassa accayena tamh± sam±dhimh± vuµµh±si. atha kho mucalindo n±gar±j± viddha½ vigataval±haka½ deva½ viditv± bhagavato k±y± bhoge viniveµhetv± sakavaººa½ paµisa½haritv± m±ºavakavaººa½ abhinimminitv± bhagavato purato aµµh±si pañjaliko bhagavanta½ namassam±no.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sukho viveko tuµµhassa, sutadhammassa passato.

aby±pajja½ sukha½ loke, p±ºabh³tesu sa½yamo..

``sukh± vir±gat± loke, k±m±na½ samatikkamo.

asmim±nassa yo vinayo, eta½ ve parama½ sukha''nti.. paµhama½.

2. r±jasutta½

12. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul±na½ bhikkh³na½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ upaµµh±nas±l±ya½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- ``ko nu kho, ±vuso, imesa½ dvinna½ r±j³na½ mahaddhanataro v± mah±bhogataro v± mah±kosataro v± mah±vijitataro v± mah±v±hanataro v± mahabbalataro v± mahiddhikataro v± mah±nubh±vataro v± r±j± v± m±gadho seniyo bimbis±ro, r±j± v± pasenadi kosalo''ti? ayañcarahi tesa½ bhikkh³na½ antar±kath± hoti vippakat±.

atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yenupaµµh±nas±l± tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn± sannipatit±, k± ca pana vo antar±kath± vippakat±''ti?

``idha, bhante, amh±ka½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ upaµµh±nas±l±ya½ sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- `ko nu kho, ±vuso, imesa½ dvinna½ r±j³na½ mahaddhanataro v± mah±bhogataro v± mah±kosataro v± mah±vijitataro v± mah±v±hanataro v± mahabbalataro v± mahiddhikataro v± mah±nubh±vataro v± r±j± v± m±gadho seniyo bimbis±ro, r±j± v± pasenadi kosalo'ti? aya½ kho no, bhante, antar±kath± vippakat±, atha bhagav± anuppatto''ti.

``na khveta½, bhikkhave, tumh±ka½ patir³pa½ kulaputt±na½ saddh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±na½ ya½ tumhe evar³pi½ katha½ katheyy±tha. sannipatit±na½ vo, bhikkhave, dvaya½ karaº²ya½ -- dhamm² v± kath± ariyo v± tuºh²bh±vo''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yañca k±masukha½ loke, yañcida½ diviya½ sukha½.

taºhakkhayasukhassete , kala½ n±gghanti so¼asi''nti.. dutiya½.

3. daº¹asutta½

13. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul± kum±rak± antar± ca s±vatthi½ antar± ca jetavana½ ahi½ daº¹ena hananti. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. addas± kho bhagav± sambahule kum±rake antar± ca s±vatthi½ antar± ca jetavana½ ahi½ daº¹ena hanante .

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sukhak±m±ni bh³t±ni, yo daº¹ena vihi½sati.

attano sukhames±no, pecca so na labhate sukha½..

``sukhak±m±ni bh³t±ni, yo daº¹ena na hi½sati.

attano sukhames±no, pecca so labhate sukha''nti.. tatiya½.

4. sakk±rasutta½

14. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± sakkato hoti garukato m±nito p³jito apacito, l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. bhikkhusaªghopi sakkato hoti garukato m±nito p³jito apacito, l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. aññatitthiy± pana paribb±jak± asakkat± honti agarukat± am±nit± {na apacit± (sy±0 p²0)} ap³jit± anapacit±, na l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. atha kho te aññatitthiy± paribb±jak± bhagavato sakk±ra½ asaham±n± bhikkhusaªghassa ca g±me ca araññe ca bhikkh³ disv± asabbh±hi pharus±hi v±c±hi akkosanti paribh±santi rosenti vihesenti.

atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``etarahi, bhante, bhagav± sakkato garukato m±nito p³jito apacito, l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. bhikkhusaªghopi sakkato garukato m±nito p³jito apacito, l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. aññatitthiy± pana paribb±jak± asakkat± agarukat± am±nit± ap³jit± anapacit±, na l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. atha kho te, bhante, aññatitthiy± paribb±jak± bhagavato sakk±ra½ asaham±n± bhikkhusaªghassa ca g±me ca araññe ca bhikkh³ disv± asabbh±hi pharus±hi v±c±hi akkosanti paribh±santi rosenti vihesant²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``g±me araññe sukhadukkhaphuµµho,

nevattato no parato dahetha.

phusanti phass± upadhi½ paµicca,

nir³padhi½ kena phuseyyu phass±''ti.. catuttha½.

5. up±sakasutta½

15. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena aññataro icch±naªgalako up±sako s±vatthi½ anuppatto hoti kenacideva karaº²yena. atha kho so up±sako s±vatthiya½ ta½ karaº²ya½ t²retv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ta½ up±saka½ bhagav± etadavoca -- ``cirassa½ kho tva½, up±saka, ima½ pariy±yamak±si yadida½ idh±gaman±y±''ti.

``cirapaµik±ha½, bhante, bhagavanta½ dassan±ya upasaªkamituk±mo, api c±ha½ kehici kehici kiccakaraº²yehi by±vaµo. ev±ha½ n±sakkhi½ bhagavanta½ dassan±ya upasaªkamitu''nti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sukha½ vata tassa na hoti kiñci,

saªkh±tadhammassa bahussutassa.

sakiñcana½ passa vihaññam±na½,

jano janasmi½ paµibandhar³po''ti.. pañcama½.

6. gabbhin²sutta½

16. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena aññatarassa paribb±jakassa daharam±ºavik± paj±pati hoti gabbhin² upavijaññ±. atha kho s± paribb±jik± ta½ paribb±jaka½ etadavoca -- ``gaccha tva½, br±hmaºa, tela½ ±hara, ya½ me vij±t±ya bhavissat²''ti.

eva½ vutte, so paribb±jako ta½ paribb±jika½ etadavoca -- ``kuto pan±ha½, bhoti {bhotiy± (sy±0 p²0 ka0)}, tela½ ±har±m²''ti? dutiyampi kho s± paribb±jik± ta½ paribb±jaka½ etadavoca -- ``gaccha tva½, br±hmaºa, tela½ ±hara, ya½ me vij±t±ya bhavissat²''ti. dutiyampi kho so paribb±jiko ta½ paribb±jika½ etadavoca -- ``kuto pan±ha½, bhoti, tela½ ±har±m²''ti? tatiyampi kho s± paribb±jik± ta½ paribb±jaka½ etadavoca -- ``gaccha tva½, br±hmaºa, tela½ ±hara, ya½ me vij±t±ya bhavissat²''ti.

tena kho pana samayena rañño pasenadissa kosalassa koµµh±g±re samaºassa v± br±hmaºassa v± sappissa v± telassa v± y±vadattha½ p±tu½ d²yati {diyyati (s²0 ka0)}, no n²haritu½.

atha kho tassa paribb±jakassa etadahosi -- ``rañño kho pana pasenadissa kosalassa koµµh±g±re samaºassa v± br±hmaºassa v± sappissa v± telassa v± y±vadattha½ p±tu½ d²yati, no n²haritu½. ya½n³n±ha½ rañño pasenadissa kosalassa koµµh±g±ra½ gantv± telassa y±vadattha½ pivitv± ghara½ ±gantv± ucchadditv±na {uggiritv±na (s²0 sy±0 p²0), ucchaditv± (s²0 sy±0 aµµha0), uccha¹¹itv±na (ka0)} dadeyya½, ya½ imiss± vij±t±ya bhavissat²''ti.

atha kho so paribb±jako rañño pasenadissa kosalassa koµµh±g±ra½ gantv± telassa y±vadattha½ pivitv± ghara½ ±gantv± neva sakkoti uddha½ k±tu½, na pana adho. so dukkh±hi tibb±hi {tipp±hi (sy±0)} khar±hi kaµuk±hi vedan±hi phuµµho ±vaµµati parivaµµati.

atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. addas± kho bhagav± ta½ paribb±jaka½ dukkh±hi tibb±hi khar±hi kaµuk±hi vedan±hi phuµµha½ ±vaµµam±na½ parivaµµam±na½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sukhino vata ye akiñcan±,

vedaguno hi jan± akiñcan±.

sakiñcana½ passa vihaññam±na½,

jano janasmi½ paµibandhacitto'' {paµibaddhacitto (sy±0), paµibandharupo (?)} ti.. chaµµha½.

7. ekaputtakasutta½

17. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena aññatarassa up±sakassa ekaputtako piyo man±po k±laªkato hoti.

atha kho sambahul± up±sak± allavatth± allakes± div± divassa yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinne kho te up±sake bhagav± etadavoca -- ``ki½ nu kho tumhe, up±sak±, allavatth± allakes± idh³pasaªkamant± div± divass±''ti?

eva½ vutte, so up±sako bhagavanta½ etadavoca -- ``mayha½ kho, bhante, ekaputtako piyo man±po k±laªkato. tena maya½ allavatth± allakes± idh³pasaªkamant± div± divass±''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``piyar³pass±dagadhit±se {piyar³pass±tagadhit±se (s²0 p²0)},

devak±y± puthu manuss± ca.

agh±vino parijunn±,

maccur±jassa vasa½ gacchanti..

``ye ve div± ca ratto ca,

appamatt± jahanti piyar³pa½.

te ve khaºanti agham³la½,

maccuno ±misa½ durativatta''nti.. sattama½.

8. suppav±s±sutta½

18. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kuº¹ik±ya½ {kuº¹iy±ya½ (s²0 sy±0 p²0)} viharati kuº¹adh±navane {kuº¹iµµh±navane (sy±0 p²0)}. tena kho pana samayena suppav±s± koliyadh²t± satta vass±ni gabbha½ dh±reti. satt±ha½ m³¼hagabbh± s± dukkh±hi tibb±hi khar±hi kaµuk±hi vedan±hi phuµµh± t²hi vitakkehi adhiv±seti -- ``samm±sambuddho vata so bhagav± yo imassa evar³passa dukkhassa pah±n±ya dhamma½ deseti; suppaµipanno vata tassa bhagavato s±vakasaªgho yo imassa evar³passa dukkhassa pah±n±ya paµipanno; susukha½ vata ta½ nibb±na½ yatthida½ evar³pa½ dukkha½ na sa½vijjat²''ti.

atha kho suppav±s± koliyadh²t± s±mika½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ayyaputta, yena bhagav± tenupasaªkama; upasaªkamitv± mama vacanena bhagavato p±de siras± vand±hi; app±b±dha½ app±taªka½ lahuµµh±na½ bala½ ph±suvih±ra½ puccha -- `suppav±s±, bhante, koliyadh²t± bhagavato p±de siras± vandati; app±b±dha½ app±taªka½ lahuµµh±na½ bala½ ph±suvih±ra½ pucchat²'ti. evañca vadehi -- `suppav±s±, bhante, koliyadh²t± satta vass±ni gabbha½ dh±reti. satt±ha½ m³¼hagabbh± s± dukkh±hi tibb±hi khar±hi kaµuk±hi vedan±hi phuµµh± t²hi vitakkehi adhiv±seti -- samm±sambuddho vata so bhagav± yo imassa evar³passa dukkhassa pah±n±ya dhamma½ deseti; suppaµipanno vata tassa bhagavato s±vakasaªgho yo imassa evar³passa dukkhassa pah±n±ya paµipanno; susukha½ vata ta½ nibb±na½ yatthida½ evar³pa½ dukkha½ na sa½vijjat²'''ti.

``parama''nti kho so koliyaputto suppav±s±ya koliyadh²t±ya paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami ; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho koliyaputto bhagavanta½ etadavoca -- ``suppav±s±, bhante, koliyadh²t± bhagavato p±de siras± vandati, app±b±dha½ app±taªka½ lahuµµh±na½ bala½ ph±suvih±ra½ pucchati; evañca vadeti -- `suppav±s±, bhante, koliyadh²t± satta vass±ni gabbha½ dh±reti. satt±ha½ m³¼hagabbh± s± dukkh±hi tibb±hi khar±hi kaµuk±hi vedan±hi phuµµh± t²hi vitakkehi adhiv±seti -- samm±sambuddho vata so bhagav± yo imassa evar³passa dukkhassa pah±n±ya dhamma½ deseti; suppaµipanno vata tassa bhagavato s±vakasaªgho yo imassa evar³passa dukkhassa pah±n±ya paµipanno; susukha½ vata nibb±na½ yatthida½ evar³pa½ dukkha½ na sa½vijjat²'''ti.

``sukhin² hotu suppav±s± koliyadh²t±; arog± aroga½ putta½ vij±yat³''ti. saha vacan± ca pana bhagavato suppav±s± koliyadh²t± sukhin² arog± aroga½ putta½ vij±yi.

``eva½, bhante''ti kho so koliyaputto bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± yena saka½ ghara½ tena pacc±y±si. addas± kho so koliyaputto suppav±sa½ koliyadh²tara½ sukhini½ aroga½ aroga½ putta½ vij±ta½. disv±nassa etadahosi -- ``acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±, yatra hi n±m±ya½ suppav±s± koliyadh²t± saha vacan± ca pana {saha vacan± pana (p²0), saha vacan± (?)} bhagavato sukhin² arog± aroga½ putta½ vij±yissat²''ti! attamano pamudito p²tisomanassaj±to ahosi.

atha kho suppav±s± koliyadh²t± s±mika½ ±mantesi -- ``ehi tva½, ayyaputta, yena bhagav± tenupasaªkama; upasaªkamitv± mama vacanena bhagavato p±de siras± vand±hi -- `suppav±s±, bhante, koliyadh²t± bhagavato p±de siras± vandat²'ti; evañca vadehi -- `suppav±s±, bhante, koliyadh²t± satta vass±ni gabbha½ dh±reti. satt±ha½ m³¼hagabbh± s± etarahi sukhin² arog± aroga½ putta½ vij±t±. s± satt±ha½ buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ bhattena nimanteti. adhiv±setu kira, bhante, bhagav± suppav±s±ya koliyadh²t±ya satta bhatt±ni saddhi½ bhikkhusaªghen±'''ti.

``parama''nti kho so koliyaputto suppav±s±ya koliyadh²t±ya paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so koliyaputto bhagavanta½ etadavoca --

``suppav±s± , bhante, koliyadh²t± bhagavato p±de siras± vandati; evañca vadeti -- `suppav±s±, bhante, koliyadh²t± satta vass±ni gabbha½ dh±reti. satt±ha½ m³¼hagabbh± s± etarahi sukhin² arog± aroga½ putta½ vij±t±. s± satt±ha½ buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ bhattena nimanteti. adhiv±setu kira, bhante, bhagav± suppav±s±ya koliyadh²t±ya satta bhatt±ni saddhi½ bhikkhusaªghen±'''ti.

tena kho pana samayena aññatarena up±sakena buddhappamukho bhikkhusaªgho sv±tan±ya bhattena nimantito hoti. so ca up±sako ±yasmato mah±moggall±nassa {mah±moggal±nassa (ka0)} upaµµh±ko hoti. atha kho bhagav± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ ±mantesi -- ``ehi tva½, moggall±na, yena so up±sako tenupasaªkama ; upasaªkamitv± ta½ up±saka½ eva½ vadehi -- `suppav±s±, ±vuso, koliyadh²t± satta vass±ni gabbha½ dh±resi. satt±ha½ m³¼hagabbh± s± etarahi sukhin² arog± aroga½ putta½ vij±t±. s± satt±ha½ buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ bhattena nimanteti. karotu suppav±s± koliyadh²t± satta bhatt±ni, pacch± tva½ karissas²'ti {karissas²ti saññ±pehi (ka0)}. tuyheso upaµµh±ko''ti.

``eva½, bhante''ti kho ±yasm± mah±moggall±no bhagavato paµissutv± yena so up±sako tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ up±saka½ etadavoca -- ``suppav±s±, ±vuso, koliyadh²t± satta vass±ni gabbha½ dh±reti. satt±ha½ m³¼hagabbh± s± etarahi sukhin² arog± aroga½ putta½ vij±t±. s± satt±ha½ buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ bhattena nimanteti. karotu suppav±s± koliyadh²t± satta bhatt±ni, pacch± tva½ karissas²''ti.

``sace me, bhante, ayyo mah±moggall±no tiººa½ dhamm±na½ p±µibhogo -- bhog±nañca j²vitassa ca saddh±ya ca, karotu suppav±s± koliyadh²t± satta bhatt±ni, pacch±ha½ kariss±m²''ti. ``dvinna½ kho te aha½ {dvinna½ kho tesa½ (p²0), dvinna½ kho nesa½ (ka0)}, ±vuso, dhamm±na½ p±µibhogo -- bhog±nañca j²vitassa ca. saddh±ya pana tva½yeva p±µibhogo''ti.

``sace me, bhante, ayyo mah±moggall±no dvinna½ dhamm±na½ p±µibhogo -- bhog±nañca j²vitassa ca, karotu suppav±s± koliyadh²t± satta bhatt±ni, pacch±ha½ kariss±m²''ti.

atha kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ up±saka½ saññ±petv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``saññatto {saññ±to (sy±0)}, bhante, so up±sako may±; karotu suppav±s± koliyadh²t± satta bhatt±ni, pacch± so karissat²''ti.

atha kho suppav±s± koliyadh²t± satt±ha½ buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ paº²tena kh±dan²yena bhojan²yena sahatth± santappesi sampav±resi, tañca d±raka½ bhagavanta½ vand±pesi sabbañca bhikkhusaªgha½.

atha kho ±yasm± s±riputto ta½ d±raka½ etadavoca -- ``kacci te, d±raka, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½, kacci na kiñci dukkha''nti? ``kuto me, bhante s±riputta, khaman²ya½, kuto y±pan²ya½! satta me vass±ni lohitakumbhiya½ vutt±n²''ti.

atha kho suppav±s± koliyadh²t± -- ``putto me dhammasen±patin± saddhi½ mantet²''ti attaman± pamudit± p²tisomanassaj±t± ahosi. atha kho bhagav± (suppav±sa½ kol²yadh²tara½ attamana½ pamudita½ p²tisomanassaj±ta½ viditv± {disv± (s²0)}) {( ) natthi iªgalisapotthake} suppav±sa½ koliyadh²tara½ etadavoca -- ``iccheyy±si tva½, suppav±se, aññampi evar³pa½ putta''nti? ``iccheyy±maha½, bhagav±, aññ±nipi evar³p±ni satta putt±n²''ti .

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``as±ta½ s±tar³pena, piyar³pena appiya½.

dukkha½ sukhassa r³pena, pamattamativattat²''ti.. aµµhama½.

9. vis±kh±sutta½

19. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena vis±kh±ya mig±ram±tuy± kocideva attho raññe pasenadimhi kosale paµibaddho {paµibandho (p²0 ka0)} hoti. ta½ r±j± pasenadi kosalo na yath±dhipp±ya½ t²reti .

atha kho vis±kh± mig±ram±t± div± divassa {div±divasseva (sy±0), div±divasseyeva (p²0), div± divassayeva (ka0)} yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho vis±kha½ mig±ram±tara½ bhagav± etadavoca -- ``handa kuto nu tva½, vis±khe, ±gacchasi div± divass±''ti? ``idha me, bhante, kocideva attho raññe pasenadimhi kosale paµibaddho; ta½ r±j± pasenadi kosalo na yath±dhipp±ya½ t²ret²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sabba½ paravasa½ dukkha½, sabba½ issariya½ sukha½.

s±dh±raºe vihaññanti, yog± hi duratikkam±''ti.. navama½.

10. bhaddiyasutta½

20. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± anupiy±ya½ viharati ambavane. tena kho pana samayena ±yasm± bhaddiyo k±¼²godh±ya putto araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nesi -- ``aho sukha½, aho sukha''nti!

assosu½ kho sambahul± bhikkh³ ±yasmato bhaddiyassa k±¼²godh±ya puttassa araññagatassapi rukkham³lagatassapi suññ±g±ragatassapi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nentassa -- ``aho sukha½, aho sukha''nti! sutv±na nesa½ etadahosi -- ``nissa½saya½ kho, ±vuso, ±yasm± bhaddiyo k±¼²godh±ya putto anabhirato brahmacariya½ carati, ya½sa pubbe ag±riyabh³tassa {ag±rikabh³tassa (sy±0)} rajjasukha½, so tamanussaram±no araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nesi -- `aho sukha½, aho sukha'''nti!

atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``±yasm±, bhante, bhaddiyo k±¼²godh±ya putto araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nesi -- `aho sukha½, aho sukha'nti! nissa½saya½ kho, bhante, ±yasm± bhaddiyo k±¼²godh±ya putto anabhirato brahmacariya½ carati. ya½sa pubbe ag±riyabh³tassa rajjasukha½, so tamanussaram±no araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nesi -- `aho sukha½, aho sukha'''nti!

atha kho bhagav± aññatara½ bhikkhu½ ±mantesi -- ``ehi tva½, bhikkhu, mama vacanena bhaddiya½ bhikkhu½ ±mantehi -- `satth± ta½, ±vuso bhaddiya, ±mantet²'''ti.

``eva½, bhante''ti kho so bhikkhu bhagavato paµissutv± yen±yasm± bhaddiyo k±¼²godh±ya putto tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhaddiya½ k±¼²godh±ya putta½ etadavoca -- ``satth± ta½, ±vuso bhaddiya, ±mantet²''ti. ``evam±vuso''ti kho ±yasm± bhaddiyo k±¼²godh±ya putto tassa bhikkhuno paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ bhaddiya½ k±¼²godh±ya putta½ bhagav± etadavoca --

``sacca½ kira tva½, bhaddiya, araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nesi -- `aho sukha½, aho sukha'''nti! ``eva½, bhante''ti.

``ki½ pana {ka½ pana (sy± p²0)} tva½, bhaddiya, atthavasa½ sampassam±no araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nesi -- `aho sukha½, aho sukha'''nti! ``pubbe me, bhante, ag±riyabh³tassa rajja½ k±rentassa antopi antepure rakkh± susa½vihit± ahosi, bahipi antepure rakkh± susa½vihit± ahosi, antopi nagare rakkh± susa½vihit± ahosi, bahipi nagare rakkh± susa½vihit± ahosi, antopi janapade rakkh± susa½vihit± ahosi, bahipi janapade rakkh± susa½vihit± ahosi. so kho aha½, bhante, eva½ rakkhito gopito santo bh²to ubbiggo ussaªk² utr±s² vih±si½. etarahi kho pan±ha½, bhante, araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi eko {ekako (sy±0 p²0)} abh²to anubbiggo anussaªk² anutr±s² appossukko pannalomo paradattavutto {paradavutto (ka0 s²0 sy±0 p²0)}, migabh³tena cetas± vihar±mi. ima½ {ida½ (s²0 ka0)} kho aha½, bhante, atthavasa½ sampassam±no araññagatopi rukkham³lagatopi suññ±g±ragatopi abhikkhaºa½ ud±na½ ud±nesi {ud±nemi (ka0)} -- `aho sukha½, aho sukha'''nti!

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassantarato na santi kop±,

itibhav±bhavatañca v²tivatto.

ta½ vigatabhaya½ sukhi½ asoka½,

dev± n±nubhavanti dassan±y±''ti.. dasama½.

mucalindavaggo dutiyo niµµhito.

tassudd±na½ --

mucalindo r±j± daº¹ena, sakk±ro up±sakena ca.

gabbhin² ekaputto ca, suppav±s± vis±kh± ca.

k±¼²godh±ya bhaddiyoti..

3. nandavaggo

1. kammavip±kajasutta½

21. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena aññataro bhikkhu bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya pur±ºakammavip±kaja½ dukkha½ tibba½ khara½ kaµuka½ vedana½ adhiv±sento sato sampaj±no avihaññam±no.

addas± kho bhagav± ta½ bhikkhu½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya pur±ºakammavip±kaja½ dukkha½ tibba½ khara½ kaµuka½ vedana½ adhiv±senta½ sata½ sampaj±na½ avihaññam±na½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sabbakammajahassa bhikkhuno,

dhunam±nassa pure kata½ raja½.

amamassa µhitassa t±dino,

attho natthi jana½ lapetave''ti.. paµhama½.

2. nandasutta½

22. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± nando bhagavato bh±t± m±tucch±putto sambahul±na½ bhikkh³na½ evam±roceti -- ``anabhirato aha½, ±vuso, brahmacariya½ car±mi; na sakkomi brahmacariya½ sandh±retu½, sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattiss±m²''ti.

atha kho aññataro bhikkhu yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho so bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``±yasm±, bhante, nando bhagavato bh±t± m±tucch±putto sambahul±na½ bhikkh³na½ evam±roceti -- `anabhirato aha½, ±vuso, brahmacariya½ car±mi, na sakkomi brahmacariya½ sandh±retu½, sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattiss±m²'''ti.

atha kho bhagav± aññatara½ bhikkhu½ ±mantesi -- ``ehi tva½, bhikkhu, mama vacanena nanda½ bhikkhu½ ±mantehi -- `satth± ta½, ±vuso nanda, ±mantet²'''ti. ``eva½, bhante''ti kho so bhikkhu bhagavato paµissutv± yen±yasm± nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ nanda½ etadavoca -- ``satth± ta½, ±vuso nanda, ±mantet²''ti.

``evam±vuso''ti kho ±yasm± nando tassa bhikkhuno paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ nanda½ bhagav± etadavoca --

``sacca½ kira tva½, nanda, sambahul±na½ bhikkh³na½ evam±rocesi -- `anabhirato aha½, ±vuso, brahmacariya½ car±mi, na sakkomi brahmacariya½ sandh±retu½, sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattiss±m²'''ti ? ``eva½, bhante''ti.

``kissa pana tva½, nanda, anabhirato brahmacariya½ carasi, na sakkosi brahmacariya½ sandh±retu½ , sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattissas²''ti? ``s±kiy±n² ma½ {mama (sy±0, aµµhakath± oloketabb±)}, bhante, janapadakaly±º² ghar± nikkhamantassa {nikkhamanta½ (aµµhakath±ya½ p±µhantara½)} upa¹¹hullikhitehi kesehi apaloketv± ma½ etadavoca -- `tuvaµa½ kho, ayyaputta, ±gaccheyy±s²'ti. so kho aha½, bhante, tamanussaram±no anabhirato brahmacariya½ car±mi, na sakkomi brahmacariya½ sandh±retu½, sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vattiss±m²''ti.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ nanda½ b±h±ya½ gahetv± -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ {sammiñjita½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya {sammiñjeyya (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}, evameva -- jetavane antarahito devesu t±vati½sesu p±turahosi.

tena kho pana samayena pañcamatt±ni acchar±sat±ni sakkassa dev±namindassa upaµµh±na½ ±gat±ni honti kakuµap±d±ni. atha kho bhagav± ±yasmanta½ nanda½ ±mantesi -- ``passasi no tva½, nanda, im±ni pañca acchar±sat±ni kakuµap±d±n²''ti? ``eva½, bhante''ti.

``ta½ ki½ maññasi, nanda, katam± nu kho abhir³patar± v± dassan²yatar± v± p±s±dikatar± v±, s±kiy±n² v± janapadakaly±º², im±ni v± pañca acchar±sat±ni kakuµap±d±n²''ti? ``seyyath±pi, bhante, paluµµhamakkaµ² kaººan±sacchinn±, evameva kho, bhante, s±kiy±n² janapadakaly±º² imesa½ pañcanna½ acchar±sat±na½ upanidh±ya saªkhyampi {saªkhampi (s²0)} nopeti kalabh±gampi nopeti upanidhimpi nopeti. atha kho im±ni pañca acchar±sat±ni abhir³patar±ni ceva dassan²yatar±ni ca p±s±dikatar±ni c±''ti.

``abhirama, nanda, abhirama, nanda! aha½ te p±µibhogo pañcanna½ acchar±sat±na½ paµil±bh±ya kakuµap±d±na''nti. ``sace me, bhante, bhagav± p±µibhogo pañcanna½ acchar±sat±na½ paµil±bh±ya kakuµap±d±na½, abhiramiss±maha½, bhante, bhagavati brahmacariye''ti {bhagav± brahmacariyeti (sy±0 p²0), bhagav± brahmacariyanti (ka0)}.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ nanda½ b±h±ya½ gahetv± -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya, evameva -- devesu t±vati½sesu antarahito jetavane p±turahosi.

assosu½ kho bhikkh³ -- ``±yasm± kira nando bhagavato bh±t± m±tucch±putto acchar±na½ hetu brahmacariya½ carati; bhagav± kirassa p±µibhogo pañcanna½ acchar±sat±na½ paµil±bh±ya kakuµap±d±na''nti.

atha kho ±yasmato nandassa sah±yak± bhikkh³ ±yasmanta½ nanda½ bhatakav±dena ca upakkitakav±dena ca samud±caranti -- ``bhatako kir±yasm± nando upakkitako kir±yasm± nando acchar±na½ hetu brahmacariya½ carati; bhagav± kirassa p±µibhogo pañcanna½ acchar±sat±na½ paµil±bh±ya kakuµap±d±na''nti.

atha kho ±yasm± nando sah±yak±na½ bhikkh³na½ bhatakav±dena ca upakkitakav±dena ca aµµ²yam±no har±yam±no jiguccham±no eko v³pakaµµho appamatto ±t±p² pahitatto viharanto nacirasseva -- yassatth±ya kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½ -- brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja vih±si. ``kh²º± j±ti, vusita½ brahmacariya½, kata½ karaº²ya½, n±para½ itthatt±y±''ti abbhaññ±si. aññataro kho pan±yasm± nando arahata½ ahosi.

atha kho aññatar± devat± abhikkant±ya rattiy± abhikkantavaºº± kevalakappa½ jetavana½ obh±setv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhit± kho s± devat± bhagavanta½ etadavoca -- ``±yasm±, bhante, nando bhagavato bh±t± m±tucch±putto ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti. bhagavatopi kho ñ±ºa½ udap±di -- ``nando ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti.

atha kho ±yasm± nando tass± rattiy± accayena yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± nando bhagavanta½ etadavoca -- ``ya½ me, bhante, bhagav± p±µibhogo pañcanna½ acchar±sat±na½ paµil±bh±ya kakuµap±d±na½, muñc±maha½, bhante, bhagavanta½ etasm± paµissav±''ti. ``may±pi kho tva½, nanda {kho te nanda (s²0 sy±0 p²0), kho nanda (ka0)}, cetas± ceto paricca vidito -- `nando ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharat²'ti. devat±pi me etamattha½ ±rocesi -- `±yasm±, bhante, nando bhagavato bh±t± m±tucch±putto ±sav±na½ khay± an±sava½ cetovimutti½ paññ±vimutti½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharat²'ti. yadeva kho te, nanda, anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta½, ath±ha½ mutto etasm± paµissav±''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassa nittiººo paªko,

maddito k±makaºµako.

mohakkhaya½ anuppatto,

sukhadukkhesu na vedhat² sa bhikkh³''ti.. dutiya½.

3. yasojasutta½

23. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena yasojappamukh±ni pañcamatt±ni bhikkhusat±ni s±vatthi½ anuppatt±ni honti bhagavanta½ dassan±ya. tedha kho ±gantuk± bhikkh³ nev±sikehi bhikkh³hi saddhi½ paµisammodam±n± sen±san±ni paññ±payam±n± pattac²var±ni paµis±mayam±n± ucc±sadd± mah±sadd± {ucc±saddamah±sadd± (ka0)} ahesu½ .

atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``ke panete, ±nanda, ucc±sadd± mah±sadd± kevaµµ± maññe macchavilope''ti? ``et±ni, bhante, yasojappamukh±ni pañcamatt±ni bhikkhusat±ni s±vatthi½ anuppatt±ni bhagavanta½ dassan±ya. tete ±gantuk± bhikkh³ nev±sikehi bhikkh³hi saddhi½ paµisammodam±n± sen±san±ni paññ±payam±n± pattac²var±ni paµis±mayam±n± ucc±sadd± mah±sadd±''ti. ``tenah±nanda, mama vacanena te bhikkh³ ±mantehi -- `satth± ±yasmante ±mantet²'''ti.

``eva½ , bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± yena te bhikkh³ tenupasaªkami ; upasaªkamitv± te bhikkh³ etadavoca -- ``satth± ±yasmante ±mantet²''ti. ``evam±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato ±nandassa paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami½su ; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinne kho te bhikkh³ bhagav± etadavoca --

``ki½ nu tumhe, bhikkhave, ucc±sadd± mah±sadd±, kevaµµ± maññe macchavilope''ti? eva½ vutte, ±yasm± yasojo bhagavanta½ etadavoca -- ``im±ni, bhante, pañcamatt±ni bhikkhusat±ni s±vatthi½ anuppatt±ni bhagavanta½ dassan±ya. teme ±gantuk± bhikkh³ nev±sikehi bhikkh³hi saddhi½ paµisammodam±n± sen±san±ni paññ±payam±n± pattac²var±ni paµis±mayam±n± ucc±sadd± mah±sadd±''ti. ``gacchatha, bhikkhave, paº±memi vo {vo paº±memi (sabbattha) ma0 ni0 2.157 passitabba½}; na vo mama santike vatthabba''nti.

``eva½, bhante''ti kho te bhikkh³ bhagavato paµissutv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± sen±sana½ sa½s±metv± {paµisa½s±metv± (sy±0)} pattac²varam±d±ya yena vajj² tena c±rika½ pakkami½su. vajj²su anupubbena c±rika½ caram±n± yena vaggumud± nad² tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± vaggumud±ya nadiy± t²re paººakuµiyo karitv± vassa½ upagacchi½su.

atha kho ±yasm± yasojo vass³pagato {vass³pagate (ka0)} bhikkh³ ±mantesi -- ``bhagavat± maya½, ±vuso, paº±mit± atthak±mena hitesin±, anukampakena anukampa½ up±d±ya. handa maya½, ±vuso, tath± vih±ra½ kappema yath± no viharata½ bhagav± attamano ass±''ti. ``evam±vuso''ti kho te bhikkh³ ±yasmato yasojassa paccassosu½. atha kho te bhikkh³ v³pakaµµh± appamatt± ±t±pino pahitatt± viharant± tenevantaravassena sabbeva tisso vijj± sacch±ka½su.

atha kho bhagav± s±vatthiya½ yath±bhiranta½ viharitv± yena ves±l² tena c±rika½ pakk±mi. anupubbena c±rika½ caram±no yena ves±l² tadavasari. tatra suda½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½.

atha kho bhagav± vaggumud±t²riy±na½ bhikkh³na½ cetas± ceto paricca manasi karitv± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``±lokaj±t± viya me, ±nanda, es± dis±, obh±saj±t± viya me, ±nanda, es± dis±; yassa½ dis±ya½ {y±ya½ (ka0)} vaggumud±t²riy± bhikkh³ viharanti. gantu½ appaµik³l±si me manasi k±tu½. pahiºeyy±si tva½, ±nanda, vaggumud±t²riy±na½ bhikkh³na½ santike d³ta½ -- `satth± ±yasmante ±manteti, satth± ±yasmant±na½ dassanak±mo'''ti.

``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± yena aññataro bhikkhu tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ bhikkhu½ etadavoca -- ``ehi tva½, ±vuso, yena vaggumud±t²riy± bhikkh³ tenupasaªkama; upasaªkamitv± vaggumud±t²riye bhikkh³ eva½ vadehi -- `satth± ±yasmante ±manteti, satth± ±yasmant±na½ dassanak±mo'''ti.

``evam±vuso''ti kho so bhikkhu ±yasmato ±nandassa paµissutv± -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya, evameva -- mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½ antarahito vaggumud±ya nadiy± t²re tesa½ bhikkh³na½ purato p±turahosi. atha kho so bhikkhu vaggumud±t²riye bhikkh³ etadavoca -- ``satth± ±yasmante ±manteti, satth± ±yasmant±na½ dassanak±mo''ti.

``evam±vuso''ti kho te bhikkh³ tassa bhikkhuno paµissutv± sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya, evameva -- vaggumud±ya nadiy± t²re antarahit± mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½ bhagavato sammukhe p±turahesu½. tena kho pana samayena bhagav± ±neñjena sam±dhin± nisinno hoti. atha kho tesa½ bhikkh³na½ etadahosi -- ``katamena nu kho bhagav± vih±rena etarahi viharat²''ti? atha kho tesa½ bhikkh³na½ etadahosi -- ``±neñjena kho bhagav± vih±rena etarahi viharat²''ti. sabbeva ±neñjasam±dhin± nis²di½su.

atha kho ±yasm± ±nando abhikkant±ya rattiy±, nikkhante paµhame y±me, uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ {c²vara½ (sabbattha)} karitv± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkant±, bhante, ratti; nikkhanto paµhamo y±mo; ciranisinn± ±gantuk± bhikkh³; paµisammodatu, bhante, bhagav± ±gantukehi bhikkh³h²''ti. eva½ vutte, bhagav± tuºh² ahosi.

dutiyampi kho ±yasm± ±nando abhikkant±ya rattiy±, nikkhante majjhime y±me, uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ karitv± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkant±, bhante, ratti; nikkhanto majjhimo y±mo; ciranisinn± ±gantuk± bhikkh³; paµisammodatu, bhante, bhagav± ±gantukehi bhikkh³h²''ti. dutiyampi kho bhagav± tuºh² ahosi.

tatiyampi kho ±yasm± ±nando abhikkant±ya rattiy±, nikkhante pacchime y±me, uddhaste aruºe, nandimukhiy± rattiy± uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ karitv± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkant±, bhante, ratti; nikkhanto pacchimo y±mo; uddhasto aruºo; nandimukh² ratti; ciranisinn± ±gantuk± bhikkh³; paµisammodatu, bhante, bhagav±, ±gantukehi bhikkh³h²''ti.

atha kho bhagav± tamh± sam±dhimh± vuµµhahitv± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``sace kho tva½, ±nanda, j±neyy±si ettakampi te nappaµibh±seyya {nappaµibheyya (?)}. ahañca, ±nanda, im±ni ca pañca bhikkhusat±ni sabbeva ±neñjasam±dhin± nis²dimh±''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassa jito k±makaºµako,

akkoso ca vadho ca bandhanañca.

pabbatova {pabbato viya (s²0 sy±0 p²0)} so µhito anejo,

sukhadukkhesu na vedhat² sa bhikkh³''ti.. tatiya½.

4. s±riputtasutta½

24. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±. addas± kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yath±pi pabbato selo, acalo suppatiµµhito.

eva½ mohakkhay± bhikkhu, pabbatova na vedhat²''ti.. catuttha½.

5. mah±moggall±nasutta½

25. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± mah±moggall±no bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya k±yagat±ya satiy± ajjhatta½ s³paµµhit±ya. addas± kho bhagav± ±yasmanta½ mah±moggall±na½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya k±yagat±ya satiy± ajjhatta½ s³paµµhit±ya.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sati k±yagat± upaµµhit±,

chasu phass±yatanesu sa½vuto.

satata½ bhikkhu sam±hito,

jaññ± nibb±namattano''ti.. pañcama½.

6. pilindavacchasutta½

26. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± pilindavaccho {pilindivaccho (s²0)} bhikkh³ vasalav±dena samud±carati. atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``±yasm±, bhante, pilindavaccho bhikkh³ vasalav±dena samud±carat²''ti.

atha kho bhagav± aññatara½ bhikkhu½ ±mantesi -- ``ehi tva½, bhikkhu, mama vacanena pilindavaccha½ bhikkhu½ ±mantehi -- `satth± ta½, ±vuso pilindavaccha {vaccha (sy±0)}, ±mantet²'''ti. ``eva½, bhante''ti kho so bhikkhu bhagavato paµissutv± yen±yasm± pilindavaccho tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ pilindavaccha½ etadavoca -- ``satth± ta½, ±vuso pilindavaccha, ±mantet²''ti.

``evam±vuso''ti kho ±yasm± pilindavaccho tassa bhikkhuno paµissutv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ±yasmanta½ pilindavaccha½ bhagav± etadavoca -- ``sacca½ kira tva½, vaccha, bhikkh³ vasalav±dena samud±caras²''ti? ``eva½, bhante''ti.

atha kho bhagav± ±yasmato pilindavacchassa pubbeniv±sa½ manasi karitv± bhikkh³ ±mantesi -- ``m± kho tumhe, bhikkhave, vacchassa bhikkhuno ujjh±yittha. na, bhikkhave, vaccho dosantaro bhikkh³ vasalav±dena samud±carati. vacchassa, bhikkhave, bhikkhuno pañca j±tisat±ni abbokiºº±ni br±hmaºakule pacc±j±t±ni. so tassa vasalav±do d²gharatta½ samud±ciººo {ajjh±ciººo (sy±0 p²0 ka0 aµµhakath±ya½ p±µhantara½)}. ten±ya½ vaccho bhikkh³ vasalav±dena samud±carat²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yamh² na m±y± vasat² na m±no,

yo v²talobho amamo nir±so.

panuººakodho {paºunnakodho (p²0)} abhinibbutatto,

so br±hmaºo so samaºo sa bhikkh³''ti.. chaµµha½.

7. sakkud±nasutta½

27. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± mah±kassapo pippaliguh±ya½ viharati, satt±ha½ ekapallaªkena nisinno hoti aññatara½ {nisinno aññatara½ (sy±0 ka0)} sam±dhi½ sam±pajjitv±. atha kho ±yasm± mah±kassapo tassa satt±hassa accayena tamh± sam±dhimh± vuµµh±si. atha kho ±yasmato mah±kassapassa tamh± sam±dhimh± vuµµhitassa etadahosi -- ``ya½n³n±ha½ r±jagaha½ piº¹±ya paviseyya''nti.

tena kho pana samayena pañcamatt±ni devat±sat±ni ussukka½ ±pann±ni honti ±yasmato mah±kassapassa piº¹ap±tapaµil±bh±ya. atha kho ±yasm± mah±kassapo t±ni pañcamatt±ni devat±sat±ni paµikkhipitv± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya r±jagaha½ piº¹±ya p±visi.

tena kho pana samayena sakko dev±namindo ±yasmato mah±kassapassa piº¹ap±ta½ d±tuk±mo hoti. pesak±ravaººa½ abhinimminitv± tanta½ vin±ti. suj± {suj±t± (sy±0 p²0 ka0)} asurakaññ± tasara½ p³reti. atha kho ±yasm± mah±kassapo r±jagahe sapad±na½ piº¹±ya caram±no yena sakkassa dev±namindassa nivesana½ tenupasaªkami. addas± kho sakko dev±namindo ±yasmanta½ mah±kassapa½ d³ratova ±gacchanta½. disv±na ghar± nikkhamitv± paccugantv± hatthato patta½ gahetv± ghara½ pavisitv± {pavisetv± (ka0)} ghaµiy± odana½ uddharitv± patta½ p³retv± ±yasmato mah±kassapassa ad±si. so ahosi piº¹ap±to anekas³po anekabyañjano anekarasabyañjano {anekas³parasabyañjano (s²0 p²0)}. atha kho ±yasmato mah±kassapassa etadahosi -- ``ko nu kho aya½ satto yass±ya½ evar³po iddh±nubh±vo''ti ? atha kho ±yasmato mah±kassapassa etadahosi -- ``sakko kho aya½ dev±namindo''ti. iti viditv± sakka½ dev±naminda½ etadavoca -- ``kata½ kho te ida½, kosiya; m± {m±ssu (s²0 sy±0)} punapi evar³pamak±s²''ti. ``amh±kampi, bhante kassapa, puññena attho; amh±kampi puññena karaº²ya''nti.

atha kho sakko dev±namindo ±yasmanta½ mah±kassapa½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± veh±sa½ abbhuggantv± ±k±se antalikkhe tikkhattu½ ud±na½ ud±nesi -- ``aho d±na½ paramad±na½ {parama½ d±na½ (p²0 ka0)} kassape suppatiµµhita½! aho d±na½ paramad±na½ kassape suppatiµµhita½!! aho d±na½ paramad±na½ kassape suppatiµµhita''nti!!! assosi kho bhagav± dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya sakkassa dev±namindassa veh±sa½ abbhuggantv± ±k±se antalikkhe tikkhattu½ ud±na½ ud±nentassa -- ``aho d±na½ paramad±na½ kassape suppatiµµhita½! aho d±na½ paramad±na½ kassape suppatiµµhita½!! aho d±na½ paramad±na½ kassape suppatiµµhita''nti!!!

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``piº¹ap±tikassa bhikkhuno,

attabharassa anaññaposino.

dev± pihayanti t±dino,

upasantassa sad± sat²mato''ti.. sattama½.

8. piº¹ap±tikasutta½

28. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul±na½ bhikkh³na½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ karerimaº¹alam±¼e sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di --

``piº¹ap±tiko, ±vuso, bhikkhu piº¹±ya caranto labhati k±lena k±la½ man±pike cakkhun± r³pe passitu½, labhati k±lena k±la½ man±pike sotena sadde sotu½, labhati k±lena k±la½ man±pike gh±nena gandhe gh±yitu½, labhati k±lena k±la½ man±pike jivh±ya rase s±yitu½, labhati k±lena k±la½ man±pike k±yena phoµµhabbe phusitu½. piº¹ap±tiko, ±vuso, bhikkhu sakkato garukato m±nito p³jito apacito piº¹±ya carati. hand±vuso, mayampi piº¹ap±tik± homa. mayampi lacch±ma k±lena k±la½ man±pike cakkhun± r³pe passitu½, mayampi lacch±ma k±lena k±la½ man±pike sotena sadde sotu½, mayampi lacch±ma k±lena k±la½ man±pike gh±nena gandhe gh±yitu½, mayampi lacch±ma k±lena k±la½ man±pike jivh±ya rase s±yitu½, mayampi lacch±ma k±lena k±la½ man±pike k±yena phoµµhabbe phusitu½; mayampi sakkat± garukat± m±nit± p³jit± apacit± piº¹±ya cariss±m±''ti. ayañcarahi tesa½ bhikkh³na½ antar±kath± hoti vippakat±.

atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena karerimaº¹alam±¼o tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±, k± ca pana vo antar±kath± vippakat±''ti?

``idha, bhante, amh±ka½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ karerimaº¹alam±¼e sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di --

`piº¹ap±tiko, ±vuso, bhikkhu piº¹±ya caranto labhati k±lena k±la½ man±pike cakkhun± r³pe passitu½, labhati k±lena k±la½ man±pike sotena sadde sotu½, labhati k±lena k±la½ man±pike gh±nena gandhe gh±yitu½, labhati k±lena k±la½ man±pike jivh±ya rase s±yitu½, labhati k±lena k±la½ man±pike k±yena phoµµhabbe phusitu½. piº¹ap±tiko, ±vuso, bhikkhu sakkato garukato m±nito p³jito apacito piº¹±ya carati. hand±vuso, mayampi piº¹ap±tik± homa. mayampi lacch±ma k±lena k±la½ man±pike cakkhun± r³pe passitu½...pe0... k±yena phoµµhabbe phusitu½. mayampi sakkat± garukat± m±nit± p³jit± apacit± piº¹±ya cariss±m±'ti. aya½ kho no, bhante, antar±kath± vippakat±, atha bhagav± anuppatto''ti.

``na khveta½, bhikkhave, tumh±ka½ patir³pa½ kulaputt±na½ saddh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±na½ ya½ tumhe evar³pi½ katha½ katheyy±tha. sannipatit±na½ vo, bhikkhave, dvaya½ karaº²ya½ -- dhamm² v± kath± ariyo v± tuºh²bh±vo''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``piº¹ap±tikassa bhikkhuno,

attabharassa anaññaposino.

dev± pihayanti t±dino,

no ce saddasilokanissito''ti.. aµµhama½.

9. sippasutta½

29. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul±na½ bhikkh³na½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ maº¹alam±¼e sannisinn±na½ sannipatit±na½ ayamantar±kath± udap±di -- ``ko nu kho, ±vuso, sippa½ j±n±ti? ko ki½ sippa½ sikkhi? katara½ sippa½ sipp±na½ agga''nti?

tatthekacce evam±ha½su -- ``hatthisippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``assasippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``rathasippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``dhanusippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``tharusippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``mudd±sippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``gaºan±sippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``saªkh±nasippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``lekh±sippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``k±veyyasippa½ {k±byasippa½ (sy±0)} sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``lok±yatasippa½ sipp±na½ agga''nti. ekacce evam±ha½su -- ``khattavijj±sippa½ sipp±na½ agga''nti. ayañcarahi tesa½ bhikkh³na½ antar±kath± hoti vippakat±.

atha kho bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena maº¹alam±¼o tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``k±ya nuttha, bhikkhave, etarahi kath±ya sannisinn±, k± ca pana vo antar±kath± vippakat±''ti?

``idha, bhante, amh±ka½ pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant±na½ maº¹alam±¼e sannisinn±na½ ayamantar±kath± udap±di -- `ko nu kho, ±vuso, sippa½ j±n±ti? ko ki½ sippa½ sikkhi? katara½ sippa½ sipp±na½ agga'nti?

``tatthekacce evam±ha½su -- `hatthisippa½ sipp±na½ agga'nti. ekacce evam±ha½su -- `assasippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `rathasippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `dhanusippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `tharusippa½ sipp±na½ agga'nti, ekacce evam±ha½su -- `mudd±sippa½ sipp±na½ agga'nti ekacce evam±ha½su -- `gaºan±sippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `saªkh±nasippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `lekh±sippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `k±veyyasippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `lok±yatasippa½ sipp±na½ agga'nti; ekacce evam±ha½su -- `khattavijj±sippa½ sipp±na½ agga'nti. aya½ kho no, bhante, antar±kath± hoti vippakat±, atha bhagav± anuppatto''ti.

``na khveta½, bhikkhave, tumh±ka½ patir³pa½ kulaputt±na½ saddh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±na½ ya½ tumhe evar³pi½ katha½ katheyy±tha. sannipatit±na½ vo, bhikkhave, dvaya½ karaº²ya½ -- dhamm² v± kath± ariyo v± tuºh²bh±vo''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``asippaj²v² lahu atthak±mo,

yatindriyo sabbadhi vippamutto.

anokas±r² amamo nir±so,

hitv± m±na½ ekacaro sa bhikkh³''ti.. navama½.

10. lokasutta½

30. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± uruvel±ya½ viharati najj± nerañjar±ya t²re bodhirukkham³le paµham±bhisambuddho. tena kho pana samayena bhagav± satt±ha½ ekapallaªkena nisinno hoti vimuttisukhapaµisa½ved².

atha kho bhagav± tassa satt±hassa accayena tamh± sam±dhimh± vuµµhahitv± buddhacakkhun± loka½ volokesi. addas± kho bhagav± buddhacakkhun± volokento satte anekehi sant±pehi santappam±ne, anekehi ca pari¼±hehi pari¹ayham±ne -- r±gajehipi, dosajehipi, mohajehipi {mohajehip²ti (sabbattha)}.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``aya½ loko sant±paj±to,

phassapareto roga½ vadati attato.

yena yena hi maññati {yena hi maññati (sy±0 p²0)},

tato ta½ hoti aññath±..

``aññath±bh±v² bhavasatto loko,

bhavapareto bhavamev±bhinandati.

yadabhinandati ta½ bhaya½,

yassa bh±yati ta½ dukkha½.

bhavavippah±n±ya kho panida½ brahmacariya½ vussati''..

```ye hi keci samaº± v± br±hmaº± v± bhavena bhavassa vippamokkham±ha½su, sabbe te avippamutt± bhavasm±'ti vad±mi. `ye v± pana keci samaº± v± br±hmaº± v± vibhavena bhavassa nissaraºam±ha½su, sabbe te anissaµ± bhavasm±'ti vad±mi.

``upadhiñhi paµicca dukkhamida½ sambhoti, sabbup±d±nakkhay± natthi dukkhassa sambhavo. lokamima½ passa; puth³ avijj±ya paret± bh³t± bh³tarat± aparimutt±; ye hi keci bhav± sabbadhi sabbatthat±ya sabbe te bhav± anicc± dukkh± vipariº±madhamm±''ti.

``evameta½ yath±bh³ta½, sammappaññ±ya passato.

bhavataºh± pah²yati, vibhava½ n±bhinandati..

``sabbaso taºh±na½ khay±,

asesavir±ganirodho nibb±na½.

tassa nibbutassa bhikkhuno,

anup±d± {anup±d±n± (s²0)} punabbhavo na hoti.

abhibh³to m±ro vijitasaªg±mo,

upaccag± sabbabhav±ni t±d²''ti.. dasama½.

nandavaggo tatiyo niµµhito.

tassudd±na½ --

kamma½ nando yasojo ca, s±riputto ca kolito.

pilindo {pilindi (s²0)} kassapo piº¹o, sippa½ lokena te das±ti..

4. meghiyavaggo

1. meghiyasutta½

31. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± c±lik±ya½ viharati c±like pabbate. tena kho pana samayena ±yasm± meghiyo bhagavato upaµµh±ko hoti. atha kho ±yasm± meghiyo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``icch±maha½, bhante, jantug±ma½ piº¹±ya pavisitu''nti. ``yassad±ni tva½, meghiya, k±la½ maññas²''ti.

atha kho ±yasm± meghiyo pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya jantug±ma½ piº¹±ya p±visi. jantug±me piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena kimik±¼±ya nadiy± t²ra½ tenupasaªkami. {upasaªkamitv± (sabbattha) a0 ni0 9.3 passitabba½} addas± kho ±yasm± meghiyo {upasaªkamitv± (sabbattha) a0 ni0 9.3 passitabba½} kimik±¼±ya nadiy± t²re jaªgh±vih±ra½ {jaªghavih±ra½ (ka0)} anucaªkamam±no anuvicaram±no {anuvicaram±no addas± kho (s²0 sy±0 p²0), anuvicaram±no addasa (ka0)} ambavana½ p±s±dika½ manuñña½ ramaº²ya½. disv±nassa etadahosi -- ``p±s±dika½ vatida½ ambavana½ manuñña½ {ida½ pada½ videsapotthakesu natthi, aªguttarepi} ramaº²ya½. ala½ vatida½ kulaputtassa padh±natthikassa padh±n±ya. sace ma½ bhagav± anuj±neyya, ±gaccheyy±ha½ ima½ ambavana½ padh±n±y±''ti.

atha kho ±yasm± meghiyo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca --

``idh±ha½, bhante, pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya jantug±ma½ piº¹±ya p±visi½. jantug±me piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena kimik±¼±ya nadiy± t²ra½ tenupasaªkami½ {upasaªkamitv± (sabbattha)}. addasa½ kho aha½, bhante {upasaªkamitv± (sabbattha)}, kimik±¼±ya nadiy± t²re jaªgh±vih±ra½ anucaªkamam±no anuvicaram±no {anuvicaram±no addasa½ (sabbattha)} ambavana½ p±s±dika½ manuñña½ ramaº²ya½. disv±na me etadahosi -- `p±s±dika½ vatida½ ambavana½ manuñña½ ramaº²ya½. ala½ vatida½ kulaputtassa padh±natthikassa padh±n±ya. sace ma½ bhagav± anuj±neyya, ±gaccheyy±ha½ ima½ ambavana½ padh±n±y±'ti. sace ma½, bhante, bhagav± anuj±n±ti {anuj±neyya (a0 ni0 9.3)}, gaccheyy±ha½ ta½ ambavana½ padh±n±y±''ti.

eva½ vutte, bhagav± ±yasmanta½ meghiya½ etadavoca -- ``±gamehi t±va, meghiya, ekakamhi {ekakamh± (s²0 p²0), ekakomhi (sy±0)} t±va, y±va aññopi koci bhikkhu ±gacchat²''ti.

dutiyampi kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``bhagavato, bhante, natthi kiñci uttari {uttari½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} karaº²ya½, natthi katassa v± paticayo. mayha½ kho pana, bhante, atthi uttari karaº²ya½, atthi katassa paticayo. sace ma½ bhagav± anuj±n±ti, gaccheyy±ha½ ta½ ambavana½ padh±n±y±''ti. dutiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ meghiya½ etadavoca -- ``±gamehi t±va, meghiya, ekakamhi t±va, y±va aññopi koci bhikkhu ±gacchat²''ti.

tatiyampi kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``bhagavato, bhante, natthi kiñci uttari karaº²ya½, natthi katassa v± paticayo. mayha½ kho pana, bhante, atthi uttari karaº²ya½, atthi katassa paticayo. sace ma½ bhagav± anuj±n±ti, gaccheyy±ha½ ta½ ambavana½ padh±n±y±''ti. ``padh±nanti kho, meghiya, vadam±na½ kinti vadeyy±ma? yassad±ni tva½, meghiya, k±la½ maññas²''ti.

atha kho ±yasm± meghiyo uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± yena ta½ ambavana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ ambavana½ ajjhog±hetv± {ajjhogahetv± (s²0 sy±0 p²0)} aññatarasmi½ rukkham³le div±vih±ra½ nis²di. atha kho ±yasmato meghiyassa tasmi½ ambavane viharantassa yebhuyyena tayo p±pak± akusal± vitakk± samud±caranti, seyyathida½ -- k±mavitakko, by±p±davitakko, vihi½s±vitakko {vitakkoti (s²0 p²0 ka0)}.

atha kho ±yasmato meghiyassa etadahosi -- ``acchariya½ vata bho, abbhuta½ vata bho! saddh±ya ca vatamh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±. atha ca panimehi t²hi p±pakehi akusalehi vitakkehi anv±satt±, seyyathida½ -- k±mavitakkena, by±p±davitakkena, vihi½s±vitakkena''.

atha kho ±yasm± meghiyo s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± meghiyo bhagavanta½ etadavoca -- ``idha mayha½, bhante, tasmi½ ambavane viharantassa yebhuyyena tayo p±pak± akusal± vitakk± samud±caranti, seyyathida½ -- k±mavitakko, by±p±davitakko, vihi½s±vitakko . tassa mayha½, bhante, etadahosi -- `acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho! saddh±ya ca vatamh± ag±rasm± anag±riya½ pabbajit±. atha ca panimehi t²hi p±pakehi akusalehi vitakkehi anv±satt±, seyyathida½ -- k±mavitakkena, by±p±davitakkena, vihi½s±vitakkena'''.

``aparipakk±ya , meghiya, cetovimuttiy± pañca dhamm± parip±k±ya sa½vattanti. katame pañca?

``idha, meghiya, bhikkhu kaly±ºamitto hoti kaly±ºasah±yo kaly±ºasampavaªko. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ paµhamo dhammo parip±k±ya sa½vattati.

``puna capara½, meghiya, bhikkhu s²lav± hoti, p±timokkhasa½varasa½vuto viharati ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhati sikkh±padesu. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ dutiyo dhammo parip±k±ya sa½vattati.

``puna capara½, meghiya, bhikkhu y±ya½ kath± abhisallekhik± cetovivaraºasapp±y± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati, seyyathida½ -- appicchakath±, santuµµhikath±, pavivekakath±, asa½saggakath±, v²riy±rambhakath±, s²lakath±, sam±dhikath±, paññ±kath±, vimuttikath±, vimuttiñ±ºadassanakath±; evar³p±ya kath±ya nik±mal±bh² hoti akicchal±bh² akasiral±bh². aparip±k±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ tatiyo dhammo parip±k±ya sa½vattati.

``puna capara½ , meghiya, bhikkhu ±raddhav²riyo viharati, akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya {upp±d±ya (sy±0)}, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ catuttho dhammo parip±k±ya sa½vattati.

``puna capara½, meghiya, bhikkhu paññav± hoti udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± aya½ pañcamo dhammo parip±k±ya sa½vattati. aparipakk±ya, meghiya, cetovimuttiy± ime pañca dhamm± parip±k±ya sa½vattanti.

``kaly±ºamittasseta½ , meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa ya½ s²lav± bhavissati, p±timokkhasa½varasa½vuto viharissati, ±c±ragocarasampanno, aºumattesu vajjesu bhayadass±v², sam±d±ya sikkhissati sikkh±padesu.

``kaly±ºamittasseta½ , meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa ya½ y±ya½ kath± abhisallekhik± cetovivaraºasapp±y± ekantanibbid±ya vir±g±ya nirodh±ya upasam±ya abhiññ±ya sambodh±ya nibb±n±ya sa½vattati, seyyathida½ -- appicchakath±, santuµµhikath±, pavivekakath±, asa½saggakath±, v²riy±rambhakath±, s²lakath±, sam±dhikath±, paññ±kath±, vimuttikath±, vimuttiñ±ºadassanakath±; evar³p±ya kath±ya nik±mal±bh² bhavissati akicchal±bh² akasiral±bh².

``kaly±ºamittasseta½, meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa ya½ ±raddhav²riyo viharissati akusal±na½ dhamm±na½ pah±n±ya, kusal±na½ dhamm±na½ upasampad±ya, th±mav± da¼haparakkamo anikkhittadhuro kusalesu dhammesu.

``kaly±ºamittasseta½, meghiya, bhikkhuno p±µikaªkha½ kaly±ºasah±yassa kaly±ºasampavaªkassa ya½ paññav± bhavissati, udayatthag±miniy± paññ±ya samann±gato ariy±ya nibbedhik±ya samm± dukkhakkhayag±miniy±.

``tena ca pana, meghiya, bhikkhun± imesu pañcasu dhammesu patiµµh±ya catt±ro dhamm± uttari bh±vetabb± -- asubh± bh±vetabb± r±gassa pah±n±ya, mett± bh±vetabb± by±p±dassa pah±n±ya, ±n±p±nassati bh±vetabb± vitakkupacched±ya, aniccasaññ± bh±vetabb± asmim±nasamuggh±t±ya. aniccasaññino hi, meghiya, anattasaññ± saºµh±ti, anattasaññ² asmim±nasamuggh±ta½ p±puº±ti diµµheva dhamme nibb±na''nti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``khudd± vitakk± sukhum± vitakk±,

anugat± {anuggat± (s²0 ka0 aµµhakath±ya½ p±µhantara½)} manaso uppil±v± {ubbil±p± (s²0 sy±0 p²0)}.

ete avidv± manaso vitakke,

hur± hura½ dh±vati bhantacitto..

``ete ca vidv± manaso vitakke,

±t±piyo sa½varat² sat²m±.

anugate manaso uppil±ve,

asesamete pajah±si buddho''ti.. paµhama½.

2. uddhatasutta½

32. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kusin±r±ya½ viharati upavattane mall±na½ s±lavane. tena kho pana samayena sambahul± bhikkh³ bhagavato avid³re araññakuµik±ya½ viharanti uddhat± unna¼± capal± mukhar± vikiººav±c± muµµhassatino asampaj±n± asam±hit± vibbhantacitt± p±katindriy±.

addas± kho bhagav± te sambahule bhikkh³ avid³re araññakuµik±ya½ viharante uddhate unna¼e capale mukhare vikiººav±ce muµµhassatino asampaj±ne asam±hite vibbhantacitte p±katindriye.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``arakkhitena k±yena {cittena (nettiya½)}, micch±diµµhihatena {micch±diµµhigatena (bah³su)} ca.

thinamiddh± {th²namiddh± (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} bhibh³tena, vasa½ m±rassa gacchati..

``tasm± rakkhitacittassa, samm±saªkappagocaro.

samm±diµµhipurekkh±ro, ñatv±na udayabbaya½.

th²namiddh±bhibh³ bhikkhu, sabb± duggatiyo jahe''ti.. dutiya½.

3. gop±lakasutta½

33. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosalesu c±rika½ carati mahat± bhikkhusaªghena saddhi½. atha kho bhagav± magg± okkamma yena aññatara½ rukkham³la½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di.

atha kho aññataro gop±lako yena bhagav± tenupasaªkami ; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ta½ gop±laka½ bhagav± dhammiy± kath±ya sandassesi sam±dapesi {sam±d±pesi (?)} samuttejesi sampaha½sesi.

atha kho so gop±lako bhagavat± dhammiy± kath±ya sandassito sam±dapito {sam±dipito (?)} samuttejito sampaha½sito bhagavanta½ etadavoca -- ``adhiv±setu me, bhante, bhagav± sv±tan±ya bhatta½ saddhi½ bhikkhusaªghen±''ti. adhiv±sesi bhagav± tuºh²bh±vena. atha kho so gop±lako bhagavato adhiv±sana½ viditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakk±mi.

atha kho so gop±lako tass± rattiy± accayena sake nivesane pah³ta½ appodakap±yasa½ {appodakap±y±sa½ (sabbattha)} paµiy±d±petv± navañca sappi½ bhagavato k±la½ ±rocesi -- ``k±lo, bhante, niµµhita½ bhatta''nti. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya saddhi½ bhikkhusaªghena yena tassa gop±lakassa nivesana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. atha kho so gop±lako buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ appodakap±yasena {appodakap±y±sena ca (sy±0 p²0)} navena ca sappin± sahatth± santappesi sampav±resi. atha kho so gop±lako bhagavanta½ bhutt±vi½ on²tapattap±ºi½ aññatara½ n²ca½ ±sana½ gahetv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho ta½ gop±laka½ bhagav± dhammiy± kath±ya sandassetv± sam±dapetv± samuttejetv± sampaha½setv± uµµh±y±san± pakk±mi. atha kho acirapakkantassa bhagavato ta½ gop±laka½ aññataro puriso s²mantarik±ya j²vit± voropesi.

atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``yena, bhante, gop±lakena ajja buddhappamukho bhikkhusaªgho appodakap±yasena navena ca sappin± sahatth± santappito sampav±rito so kira, bhante, gop±lako aññatarena purisena s²mantarik±ya j²vit± voropito''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``diso disa½ ya½ ta½ kayir±, ver² v± pana verina½.

micch±paºihita½ citta½, p±piyo na½ tato kare''ti.. tatiya½.

4. yakkhapah±rasutta½

34. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± ca s±riputto ±yasm± ca mah±moggall±no kapotakandar±ya½ viharanti. tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto juºh±ya rattiy± navoropitehi kesehi abbhok±se nisinno hoti aññatara½ sam±dhi½ sam±pajjitv±.

tena kho pana samayena dve yakkh± sah±yak± uttar±ya dis±ya dakkhiºa½ disa½ gacchanti kenacideva karaº²yena. addasa½su kho te yakkh± ±yasmanta½ s±riputta½ juºh±ya rattiy± navoropitehi kesehi abbhok±se nisinna½. disv±na eko yakkho dutiya½ yakkha½ etadavoca -- ``paµibh±ti ma½, samma, imassa samaºassa s²se pah±ra½ d±tu''nti. eva½ vutte, so yakkho ta½ yakkha½ etadavoca -- ``ala½, samma, m± samaºa½ ±s±desi. u¼±ro so, samma, samaºo mahiddhiko mah±nubh±vo''ti.

dutiyampi kho so yakkho ta½ yakkha½ etadavoca -- ``paµibh±ti ma½, samma, imassa samaºassa s²se pah±ra½ d±tu''nti. dutiyampi kho so yakkho ta½ yakkha½ etadavoca -- ``ala½, samma, m± samaºa½ ±s±desi. u¼±ro so, samma, samaºo mahiddhiko mah±nubh±vo''ti. tatiyampi kho so yakkho ta½ yakkha½ etadavoca -- ``paµibh±ti ma½, samma, imassa samaºassa s²se pah±ra½ d±tu''nti. tatiyampi kho so yakkho ta½ yakkha½ etadavoca -- ``ala½, samma, m± samaºa½ ±s±desi. u¼±ro so, samma, samaºo mahiddhiko mah±nubh±vo''ti.

atha kho so yakkho ta½ yakkha½ an±diyitv± ±yasmato s±riputtattherassa s²se pah±ra½ ad±si. t±va mah± pah±ro ahosi, api tena pah±rena sattaratana½ v± a¹¹haµµhamaratana½ v± n±ga½ os±deyya, mahanta½ v± pabbatak³µa½ pad±leyya. atha ca pana so yakkho `¹ayh±mi ¹ayh±m²'ti vatv± tattheva mah±niraya½ apat±si {avatth±si (ka0 s²0)}.

addas± kho ±yasm± mah±moggall±no dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena tena yakkhena ±yasmato s±riputtattherassa s²se pah±ra½ d²yam±na½. disv± yena ±yasm± s±riputto tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ s±riputta½ etadavoca -- ``kacci te, ±vuso, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½, kacci na kiñci dukkha''nti ? ``khaman²ya½ me, ±vuso moggall±na, y±pan²ya½ me, ±vuso moggall±na; api ca me s²sa½ thoka½ dukkha''nti.

``acchariya½, ±vuso s±riputta, abbhuta½, ±vuso s±riputta! y±va {ya½ tva½ (s²0 ka0), ya½ (sy±0)} mahiddhiko ±yasm± s±riputto mah±nubh±vo! idha te, ±vuso s±riputta, aññataro yakkho s²se pah±ra½ ad±si. t±va mah± pah±ro ahosi, api tena pah±rena sattaratana½ v± a¹¹haµµhamaratana½ v± n±ga½ os±deyya, mahanta½ v± pabbatak³µa½ pad±leyya, atha ca pan±yasm± s±riputto evam±ha -- `khaman²ya½ me, ±vuso moggall±na, y±pan²ya½ me, ±vuso moggall±na; api ca me s²sa½ thoka½ dukkha'''nti.

``acchariya½, ±vuso moggall±na, abbhuta½, ±vuso moggall±na! y±va {ya½ (sy±0)} mahiddhiko ±yasm± mah±moggall±no mah±nubh±vo yatra hi n±ma yakkhampi passissati! maya½ panetarahi pa½supis±cakampi na pass±m±''ti.

assosi kho bhagav± dibb±ya sotadh±tuy± visuddh±ya atikkantam±nusik±ya tesa½ ubhinna½ mah±n±g±na½ ima½ evar³pa½ kath±sall±pa½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassa sel³pama½ citta½, µhita½ n±nupakampati.

viratta½ rajan²yesu, kopaneyye na kuppati.

yasseva½ bh±vita½ citta½, kuto ta½ dukkhamessat²''ti.. catuttha½.

5. n±gasutta½

35. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosambiya½ viharati ghosit±r±me . tena kho pana samayena bhagav± ±kiººo viharati bhikkh³hi bhikkh³n²hi up±sakehi up±sik±hi r±j³hi r±jamah±mattehi titthiyehi titthiyas±vakehi. ±kiººo dukkha½ na ph±su viharati. atha kho bhagavato etadahosi -- ``aha½ kho etarahi ±kiººo vihar±mi bhikkh³hi bhikkh³n²hi up±sakehi up±sik±hi r±j³hi r±jamah±mattehi titthiyehi titthiyas±vakehi. ±kiººo dukkha½ na ph±su vihar±mi. ya½n³n±ha½ eko gaºasm± v³pakaµµho vihareyya''nti.

atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya kosambi½ piº¹±ya p±visi. kosambiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto s±ma½ sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya an±mantetv± upaµµh±ka½ anapaloketv± bhikkhusaªgha½ eko adutiyo yena p±lileyyaka½ tena c±rika½ pakk±mi. anupubbena c±rika½ caram±no yena p±lileyyaka½ tadavasari. tatra suda½ bhagav± p±lileyyake viharati rakkhitavanasaº¹e bhaddas±lam³le.

aññataropi kho hatthin±go ±kiººo viharati hatth²hi hatthin²hi hatthikalabhehi hatthicch±pehi. chinnagg±ni ceva tiº±ni kh±dati, obhaggobhaggañcassa s±kh±bhaªga½ kh±danti, ±vil±ni ca p±n²y±ni pivati, og±h± cassa uttiººassa hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo gacchanti. ±kiººo dukkha½ na ph±su viharati. atha kho tassa hatthin±gassa etadahosi -- ``aha½ kho etarahi ±kiººo vihar±mi hatth²hi hatthin²hi hatthikalabhehi hatthicch±pehi, chinnagg±ni ceva tiº±ni kh±d±mi, obhaggobhaggañca me s±kh±bhaªga½ kh±danti, ±vil±ni ca p±n²y±ni piv±mi, og±h± ca me uttiººassa hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo gacchanti, ±kiººo dukkha½ na ph±su vihar±mi. ya½n³n±ha½ eko gaºasm± v³pakaµµho vihareyya''nti.

atha kho so hatthin±go y³th± apakkamma yena p±lileyyaka½ rakkhitavanasaº¹o bhaddas±lam³la½ yena bhagav± tenupasaªkami. tatra suda½ {upasaªkamitv± tatra suda½ (sy±0 p²0 ka0)} so hatthin±go yasmi½ padese bhagav± viharati ta½ padesa½ {appaharitañca karoti, soº¹±ya (bah³su)} appaharita½ karoti, soº¹±ya ca {appaharitañca karoti, soº¹±ya (bah³su)} bhagavato p±n²ya½ paribhojan²ya½ upaµµh±peti {upaµµhapeti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}.

atha kho bhagavato rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``aha½ kho pubbe ±kiººo vih±si½ bhikkh³hi bhikkh³n²hi up±sakehi up±sik±hi r±j³hi r±jamah±mattehi titthiyehi titthiyas±vakehi, ±kiººo dukkha½ na ph±su vih±si½. somhi etarahi an±kiººo vihar±mi bhikkh³hi bhikkhun²hi up±sakehi up±sik±hi r±j³hi r±jamah±mattehi titthiyehi titthiyas±vakehi, an±kiººo sukha½ ph±su vihar±m²''ti.

tassapi kho hatthin±gassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``aha½ kho pubbe ±kiººo vih±si½ hatth²hi hatthin²hi hatthikalabhehi hatthicch±pehi, chinnagg±ni ceva tiº±ni kh±di½, obhaggobhaggañca me s±kh±bhaªga½ kh±di½su, ±vil±ni ca p±n²y±ni ap±yi½, og±h± ca me uttiººassa hatthiniyo k±ya½ upanigha½santiyo agama½su, ±kiººo dukkha½ na ph±su vih±si½. somhi etarahi an±kiººo vihar±mi hatth²hi hatthin²hi hatthikalabhehi hatthicch±pehi, acchinnagg±ni ceva tiº±ni kh±d±mi, obhaggobhaggañca me s±kh±bhaªga½ na kh±danti, an±vil±ni ca p±n²y±ni piv±mi, og±h± ca me uttiººassa hatthiniyo na k±ya½ upanigha½santiyo gacchanti, an±kiººo sukha½ ph±su vihar±m²''ti.

atha kho bhagav± attano ca paviveka½ viditv± tassa ca hatthin±gassa cetas± cetoparivitakkamaññ±ya t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``eta½ {eva½ (ka0)} n±gassa n±gena, ²s±dantassa hatthino.

sameti citta½ cittena, yadeko ramat² mano''ti.. pañcama½.

6. piº¹olasutta½

36. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± piº¹olabh±radv±jo bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya ±raññiko piº¹ap±tiko pa½suk³liko tec²variko appiccho santuµµho pavivitto asa½saµµho ±raddhav²riyo {±raddhaviriyo (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} dhutav±do adhicittamanuyutto.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ piº¹olabh±radv±ja½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya ±raññika½ piº¹ap±tika½ pa½suk³lika½ tec²varika½ appiccha½ santuµµha½ pavivitta½ asa½saµµha½ ±raddhav²riya½ dhutav±da½ adhicittamanuyutta½ .

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``an³pav±do an³pagh±to {anupav±do anupagh±to (sy±0 p²0 ka0)}, p±timokkhe ca sa½varo.

mattaññut± ca bhattasmi½, pantañca sayan±sana½.

adhicitte ca ±yogo, eta½ buddh±na s±sana''nti.. chaµµha½.

7. s±riputtasutta½

37. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya appiccho santuµµho pavivitto asa½saµµho ±raddhav²riyo adhicittamanuyutto.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya appiccha½ santuµµha½ pavivitta½ asa½saµµha½ ±raddhav²riya½ adhicittamanuyutta½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``adhicetaso appamajjato,

munino monapathesu sikkhato.

sok± na bhavanti t±dino,

upasantassa sad± sat²mato''ti.. sattama½.

8. sundar²sutta½

38. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± sakkato hoti garukato m±nito p³jito apacito l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½ . bhikkhusaªghopi sakkato hoti garukato m±nito p³jito apacito l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. aññatitthiy± pana paribb±jak± asakkat± honti agarukat± am±nit± ap³jit± anapacit± na l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½.

atha kho te aññatitthiy± paribb±jak± bhagavato sakk±ra½ asaham±n± bhikkhusaªghassa ca yena sundar² paribb±jik± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± sundari½ paribb±jika½ etadavocu½ -- ``ussahasi tva½, bhagini, ñ±t²na½ attha½ k±tu''nti? ``ky±ha½, ayy±, karomi? ki½ may± na sakk± {ki½ may± sakk± (sy±0 p²0)} k±tu½? j²vitampi me pariccatta½ ñ±t²na½ atth±y±''ti.

``tena hi, bhagini, abhikkhaºa½ jetavana½ gacch±h²''ti. ``eva½, ayy±''ti kho sundar² paribb±jik± tesa½ aññatitthiy±na½ paribb±jak±na½ paµissutv± abhikkhaºa½ jetavana½ agam±si.

yad± te aññi½su aññatitthiy± paribb±jak± -- ``vodiµµh± kho sundar² paribb±jik± bahujanena abhikkhaºa½ jetavana½ gacchat²''ti {gacchat²ti (s²0 sy±0 ka½0 p²0)}. atha na½ j²vit± voropetv± tattheva jetavanassa parikh±k³pe nikkhipitv± {nikhanitv± (s²0 sy±0 p²0)} yena r±j± pasenadi kosalo tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± r±j±na½ pasenadi½ kosala½ etadavocu½ -- ``y± s±, mah±r±ja, sundar² paribb±jik±; s± no na dissat²''ti. ``kattha pana tumhe ±saªkath±''ti ? ``jetavane, mah±r±j±''ti. ``tena hi jetavana½ vicinath±''ti.

atha kho te aññatitthiy± paribb±jak± jetavana½ vicinitv± yath±nikkhitta½ parikh±k³p± uddharitv± mañcaka½ ±ropetv± s±vatthi½ pavesetv± rathiy±ya rathiya½ siªgh±µakena siªgh±µaka½ upasaªkamitv± manusse ujjh±pesu½ --

``passath±yy± samaº±na½ sakyaputtiy±na½ kamma½! alajjino ime samaº± sakyaputtiy± duss²l± p±padhamm± mus±v±dino abrahmac±rino. ime hi n±ma dhammac±rino samac±rino brahmac±rino saccav±dino s²lavanto kaly±ºadhamm± paµij±nissanti! natthi imesa½ s±mañña½, natthi imesa½ brahmañña½. naµµha½ imesa½ s±mañña½, naµµha½ imesa½ brahmañña½. kuto imesa½ s±mañña½, kuto imesa½ brahmañña½? apagat± ime s±maññ±, apagat± ime brahmaññ±. kathañhi n±ma puriso purisakicca½ karitv± itthi½ j²vit± voropessat²''ti!

tena kho pana samayena s±vatthiya½ manuss± bhikkh³ disv± asabbh±hi pharus±hi v±c±hi akkosanti paribh±santi rosanti vihesanti --

``alajjino ime samaº± sakyaputtiy± duss²l± p±padhamm± mus±v±dino abrahmac±rino . ime hi n±ma dhammac±rino samac±rino brahmac±rino saccav±dino s²lavanto kaly±ºadhamm± paµij±nissanti! natthi imesa½ s±mañña½, natthi imesa½ brahmañña½. naµµha½ imesa½ s±mañña½, naµµha½ imesa½ brahmañña½. kuto imesa½ s±mañña½, kuto imesa½ brahmañña½? apagat± ime s±maññ±, apagat± ime brahmaññ±. kathañhi n±ma puriso purisakicca½ karitv± itthi½ j²vit± voropessat²''ti!

atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi½su. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``etarahi, bhante, s±vatthiya½ manuss± bhikkh³ disv± asabbh±hi pharus±hi v±c±hi akkosanti paribh±santi rosanti vihesanti -- `alajjino ime samaº± sakyaputtiy± duss²l± p±padhamm± mus±v±dino abrahmac±rino. ime hi n±ma dhammac±rino samac±rino brahmac±rino saccav±dino s²lavanto kaly±ºadhamm± paµij±nissanti. natthi imesa½ s±mañña½, natthi imesa½ brahmañña½. naµµha½ imesa½ s±mañña½, naµµha½ imesa½ brahmañña½. kuto imesa½ s±mañña½, kuto imesa½ brahmañña½? apagat± ime s±maññ±, apagat± ime brahmaññ±. kathañhi n±ma puriso purisakicca½ karitv± itthi½ j²vit± voropessat²'''ti!

``neso, bhikkhave, saddo cira½ bhavissati satt±hameva bhavissati. satt±hassa accayena antaradh±yissati. tena hi, bhikkhave, ye manuss± bhikkh³ disv± asabbh±hi pharus±hi v±c±hi akkosanti paribh±santi rosanti vihesanti, te tumhe im±ya g±th±ya paµicodetha --

```abh³tav±d² niraya½ upeti,

yo v±pi {yo c±pi (s²0 p²0 ka0)} katv± na karomi c±ha.

ubhopi te pecca sam± bhavanti,

nih²nakamm± manuj± paratth±'''ti..

atha kho te bhikkh³ bhagavato santike ima½ g±tha½ pariy±puºitv± ye manuss± bhikkh³ disv± asabbh±hi pharus±hi v±c±hi akkosanti paribh±santi rosanti vihesanti te im±ya g±th±ya paµicodenti --

``abh³tav±d² niraya½ upeti,

yo v±pi katv± na karomic±ha.

ubhopi te pecca sam± bhavanti,

nih²nakamm± manuj± paratth±''ti..

manuss±na½ etadahosi -- ``ak±rak± ime samaº± sakyaputtiy±. nayimehi kata½. sapantime samaº± sakyaputtiy±''ti. neva so saddo cira½ ahosi. satt±hameva ahosi. satt±hassa accayena antaradh±yi.

atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavato etadavocu½ --

``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante! y±va subh±sita½ cida½ bhante bhagavat± -- `neso, bhikkhave, saddo cira½ bhavissati. satt±hameva bhavissati. satt±hassa accayena antaradh±yissat²'ti. antarahito so, bhante, saddo''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``tudanti v±c±ya jan± asaññat±,

sarehi saªg±magata½va kuñjara½.

sutv±na v±kya½ pharusa½ ud²rita½,

adhiv±saye bhikkhu aduµµhacitto''ti.. aµµhama½.

9. upasenasutta½

39. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. atha kho ±yasmato upasenassa vaªgantaputtassa rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``l±bh± vata me, suladdha½ vata me, satth± ca me bhagav± araha½ samm±sambuddho; sv±kkh±te camhi dhammavinaye ag±rasm± anag±riya½ pabbajito; sabrahmac±rino ca me s²lavanto kaly±ºadhamm±; s²lesu camhi parip³rak±r²; susam±hito camhi ekaggacitto; arah± camhi kh²º±savo; mahiddhiko camhi mah±nubh±vo. bhaddaka½ me j²vita½, bhaddaka½ maraºa''nti.

atha kho bhagav± ±yasmato upasenassa vaªgantaputtassa cetas± cetoparivitakkamaññ±ya t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ya½ j²vita½ na tapati, maraºante na socati.

sa ve diµµhapado dh²ro, sokamajjhe na socati..

``ucchinnabhavataºhassa , santacittassa bhikkhuno.

vikkh²ºo j±tisa½s±ro, natthi tassa punabbhavo''ti.. navama½.

10. s±riputtaupasamasutta½

40. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya attano upasama½ paccavekkham±no.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya attano upasama½ paccavekkham±na½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``upasantasantacittassa, netticchinnassa bhikkhuno.

vikkh²ºo j±tisa½s±ro, mutto so m±rabandhan±''ti.. dasama½.

meghiyavaggo catuttho niµµhito.

tassudd±na½ --

meghiyo uddhat± gop±lo, yakkho {juºh± (s²0 sy±0 p²0), juºha½ (ka0)} n±gena pañcama½.

piº¹olo s±riputto ca, sundar² bhavati aµµhama½.

upaseno vaªgantaputto, s±riputto ca te das±ti..

5. soºavaggo {mah±vagga (aµµhakath±ya sameti)}

1. piyatarasutta½

41. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena r±j± pasenadi kosalo mallik±ya deviy± saddhi½ uparip±s±davaragato hoti. atha kho r±j± pasenadi kosalo mallika½ devi½ etadavoca -- ``atthi nu kho te, mallike, kocañño attan± piyataro''ti?

``natthi kho me, mah±r±ja, kocañño attan± piyataro. tuyha½ pana, mah±r±ja, atthañño koci attan± piyataro''ti? ``mayhampi kho, mallike, natthañño koci attan± piyataro''ti.

atha kho r±j± pasenadi kosalo p±s±d± orohitv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho r±j± pasenadi kosalo bhagavanta½ etadavoca --

``idh±ha½, bhante, mallik±ya deviy± saddhi½ uparip±s±davaragato mallika½ devi½ etadavoca½ -- `atthi nu kho te, mallike, kocañño attan± piyataro'ti? eva½ vutte, mallik± dev² ma½ etadavoca -- `natthi kho me, mah±r±ja, kocañño attan± piyataro. tuyha½ pana, mah±r±ja, atthañño koci attan± piyataro'ti? eva½ vutte, aha½, bhante, mallika½ devi½ etadavoca½ -- `mayhampi kho, mallike, natthañño koci attan± piyataro'''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sabb± dis± anuparigamma cetas±,

nevajjhag± piyataramattan± kvaci.

eva½ piyo puthu att± paresa½,

tasm± na hi½se paramattak±mo''ti.. paµhama½.

2. app±yukasutta½

42. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasm± ±nando s±yanhasamaya½ paµisall±n± {paµisall±º± (s²0)} vuµµhito yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante! y±va app±yuk± hi, bhante, bhagavato m±t± ahosi, satt±haj±te bhagavati bhagavato m±t± k±lamak±si, tusita½ k±ya½ upapajj²''ti.

``evameta½, ±nanda {evameta½ ±nanda evameta½ ±nanda (sy±0)}, app±yuk± hi, ±nanda, bodhisattam±taro honti. satt±haj±tesu bodhisattesu bodhisattam±taro k±la½ karonti, tusita½ k±ya½ upapajjant²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ye keci bh³t± bhavissanti ye v±pi,

sabbe gamissanti pah±ya deha½.

ta½ sabbaj±ni½ kusalo viditv±,

±t±piyo brahmacariya½ careyy±''ti.. dutiya½.

3. suppabuddhakuµµhisutta½

43. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena r±jagahe suppabuddho n±ma kuµµh² ahosi -- manussadaliddo, manussakapaºo , manussavar±ko. tena kho pana samayena bhagav± mahatiy± paris±ya parivuto dhamma½ desento nisinno hoti.

addas± kho suppabuddho kuµµh² ta½ mah±janak±ya½ d³ratova sannipatita½. disv±nassa etadahosi -- ``nissa½saya½ kho ettha kiñci kh±dan²ya½ v± bhojan²ya½ v± bh±j²yati {bh±j²yissati (s²0)}. ya½n³n±ha½ yena so mah±janak±yo tenupasaªkameyya½. appeva n±mettha kiñci kh±dan²ya½ v± bhojan²ya½ v± labheyya''nti.

atha kho suppabuddho kuµµh² yena so mah±janak±yo tenupasaªkami. addas± kho suppabuddho kuµµh² bhagavanta½ mahatiy± paris±ya parivuta½ dhamma½ desenta½ nisinna½. disv±nassa etadahosi -- ``na kho ettha kiñci kh±dan²ya½ v± bhojan²ya½ v± bh±j²yati. samaºo aya½ gotamo parisati dhamma½ deseti. ya½n³n±hampi dhamma½ suºeyya''nti. tattheva ekamanta½ nis²di -- ``ahampi dhamma½ soss±m²''ti.

atha kho bhagav± sabb±vanta½ parisa½ cetas± ceto paricca manas±k±si ``ko nu kho idha bhabbo dhamma½ viññ±tu''nti? addas± kho bhagav± suppabuddha½ kuµµhi½ tassa½ paris±ya½ nisinna½. disv±nassa etadahosi -- ``aya½ kho idha bhabbo dhamma½ viññ±tu''nti. suppabuddha½ kuµµhi½ ±rabbha ±nupubbi½ katha½ {±nupubbikatha½ (s²0), anupubbikatha½ (sy±0 p²0 ka0)} kathesi, seyyathida½ -- d±nakatha½ s²lakatha½ saggakatha½; k±m±na½ ±d²nava½ ok±ra½ saªkilesa½; nekkhamme {nekkhamme ca (s²0 sy±0 p²0)} ±nisa½sa½ pak±sesi. yad± bhagav± aññ±si suppabuddha½ kuµµhi½ kallacitta½ muducitta½ vin²varaºacitta½ udaggacitta½ pasannacitta½, atha y± buddh±na½ s±mukka½sik± dhammadesan± ta½ pak±sesi -- dukkha½, samudaya½, nirodha½, magga½. seyyath±pi n±ma suddha½ vattha½ apagatak±¼aka½ sammadeva rajana½ paµiggaºheyya, evameva suppabuddhassa kuµµhissa tasmi½yeva ±sane viraja½ v²tamala½ dhammacakkhu½ udap±di -- ``ya½ kiñci samudayadhamma½ sabba½ ta½ nirodhadhamma''nti.

atha kho suppabuddho kuµµh² diµµhadhammo pattadhammo viditadhammo pariyog±¼hadhammo tiººavicikiccho vigatakatha½katho ves±rajjappatto aparappaccayo satthu s±sane uµµh±y±san± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho suppabuddho kuµµh² bhagavanta½ etadavoca --

``abhikkanta½ , bhante, abhikkata½, bhante! seyyath±pi, bhante, nikkujjita½ v± ukkujjeyya, paµicchanna½ v± vivareyya, m³¼hassa v± magga½ ±cikkheyya, andhak±re v± telapajjota½ dh±reyya -- cakkhumanto r³p±ni dakkhant²ti; evameva½ bhagavat± anekapariy±yena dhammo pak±sito. es±ha½, bhante, bhagavanta½ saraºa½ gacch±mi dhammañca bhikkhusaªghañca. up±saka½ ma½ bhagav± dh±retu ajjatagge p±ºupeta½ saraºa½ gata''nti.

atha kho suppabuddho kuµµh² bhagavat± dhammiy± kath±ya sandassito sam±dapito samuttejito sampaha½sito bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakk±mi. atha kho acirapakkanta½ suppabuddha½ kuµµhi½ g±v² taruºavacch± adhipatitv± j²vit± voropesi.

atha kho sambahul± bhikkh³ yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``yo so, bhante, suppabuddho n±ma kuµµh² bhagavat± dhammiy± kath±ya sandassito sam±dapito samuttejito sampaha½sito, so k±laªkato. tassa k± gati, ko abhisampar±yo''ti?

``paº¹ito, bhikkhave, suppabuddho kuµµh²; paccap±di dhammass±nudhamma½; na ca ma½ dhamm±dhikaraºa½ vihesesi. suppabuddho, bhikkhave, kuµµh² tiººa½ sa½yojan±na½ parikkhay± sot±panno avinip±tadhammo niyato sambodhipar±yaºo''ti.

eva½ vutte, aññataro bhikkhu bhagavanta½ etadavoca -- ``ko nu kho, bhante, hetu, ko paccayo yena suppabuddho kuµµh² ahosi -- manussadaliddo, manussakapaºo, manussavar±ko''ti?

``bh³tapubba½, bhikkhave, suppabuddho kuµµh² imasmi½yeva r±jagahe seµµhiputto ahosi. so uyy±nabh³mi½ niyyanto addasa tagarasikhi½ {taggarasikhi½ (ka0)} paccekabuddha½ nagara½ piº¹±ya pavisanta½. disv±nassa etadahosi -- `kv±ya½ kuµµh² kuµµhic²varena vicarat²'ti? niµµhubhitv± apasabyato {apaby±mato (sy±0 sa½0 ni0 1.255)} karitv± pakk±mi. so tassa kammassa vip±kena bah³ni vassasat±ni bah³ni vassasahass±ni bah³ni vassasatasahass±ni niraye paccittha. tasseva kammassa vip±k±vasesena imasmi½yeva r±jagahe kuµµh² ahosi manussadaliddo, manussakapaºo, manussavar±ko. so tath±gatappavedita½ dhammavinaya½ ±gamma saddha½ sam±diyi s²la½ sam±diyi suta½ sam±diyi c±ga½ sam±diyi pañña½ sam±diyi. so tath±gatappavedita½ dhammavinaya½ ±gamma saddha½ sam±diyitv± s²la½ sam±diyitv± suta½ sam±diyitv± c±ga½ sam±diyitv± pañña½ sam±diyitv± k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapanno dev±na½ t±vati½s±na½ sahabyata½. so tattha aññe deve atirocati vaººena ceva yasas± c±''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``cakkhum± visam±n²va, vijjam±ne parakkame.

paº¹ito j²valokasmi½, p±p±ni parivajjaye''ti.. tatiya½.

4. kum±rakasutta½

44. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul± kum±rak± antar± ca s±vatthi½ antar± ca jetavana½ macchake b±dhenti.

atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. addas± kho bhagav± te sambahule kum±rake antar± ca s±vatthi½ antar± ca jetavana½ macchake b±dhente. disv±na yena te kum±rak± tenupasaªkami; upasaªkamitv± te kum±rake etadavoca -- ``bh±yatha vo, tumhe kum±rak±, dukkhassa, appiya½ vo dukkha''nti? ``eva½, bhante, bh±y±ma maya½, bhante, dukkhassa , appiya½ no dukkha''nti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sace bh±yatha dukkhassa, sace vo dukkhamappiya½.

m±kattha p±paka½ kamma½, ±vi v± yadi v± raho..

``sace ca p±paka½ kamma½, karissatha karotha v±.

na vo dukkh± pamutyatthi, upeccapi {upaccapi (ka0), uppaccapi (?), uppatitv±pi iti attho} pal±yata''nti.. catuttha½.

5. uposathasutta½

45. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena bhagav± tadahuposathe bhikkhusaªghaparivuto nisinno hoti.

atha kho ±yasm± ±nando abhikkant±ya rattiy±, nikkhante paµhame y±me, uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ {c²vara½ (sabbattha)} karitv± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkant±, bhante, ratti; nikkhanto paµhamo y±mo; ciranisinno bhikkhusaªgho; uddisatu, bhante, bhagav± bhikkh³na½ p±timokkha''nti. eva½ vutte, bhagav± tuºh² ahosi.

dutiyampi kho ±yasm± ±nando abhikkant±ya rattiy±, nikkhante majjhime y±me, uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ karitv± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkant±, bhante, ratti; nikkhanto majjhimo y±mo; ciranisinno bhikkhusaªgho; uddisatu, bhante, bhagav± bhikkh³na½ p±timokkha''nti. dutiyampi kho bhagav± tuºh² ahosi.

tatiyampi kho ±yasm± ±nando abhikkant±ya rattiy±, nikkhante pacchime y±me, uddhaste aruºe, nandimukhiy± rattiy± uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ karitv± yena bhagav± tenañjali½ paº±metv± bhagavanta½ etadavoca -- ``abhikkant±, bhante, ratti; nikkhanto pacchimo y±mo; uddhasto aruºo; nandimukh² ratti; ciranisinno bhikkhusaªgho; uddisatu, bhante, bhagav± bhikkh³na½ p±timokkha''nti. ``aparisuddh±, ±nanda, paris±''ti.

atha kho ±yasmato mah±moggall±nassa etadahosi -- ``ka½ nu kho bhagav± puggala½ sandh±ya evam±ha -- `aparisuddh±, ±nanda, paris±'ti? atha kho ±yasm± mah±moggall±no sabb±vanta½ bhikkhusaªgha½ cetas± ceto paricca manas±k±si. addas± kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ puggala½ duss²la½ p±padhamma½ asuci½ saªkassarasam±c±ra½ paµicchannakammanta½ asamaºa½ samaºapaµiñña½ abrahmac±ri½ brahmac±ripaµiñña½ antop³ti½ avassuta½ kasambuj±ta½ majjhe bhikkhusaªghassa nisinna½. disv±na uµµh±y±san± yena so puggalo tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ puggala½ etadavoca -- ``uµµhehi, ±vuso, diµµhosi bhagavat±; natthi te bhikkh³hi saddhi½ sa½v±so''ti. eva½ vutte {atha kho (sabbattha), c³¼ava0 383; a0 ni0 8.20 passitabba½}, so puggalo tuºh² ahosi.

dutiyampi kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ puggala½ etadavoca -- ``uµµhehi, ±vuso, diµµhosi bhagavat±; natthi te bhikkh³hi saddhi½ sa½v±so''ti. dutiyampi kho...pe0... tatiyampi kho so puggalo tuºh² ahosi.

atha kho ±yasm± mah±moggall±no ta½ puggala½ b±h±ya½ gahetv± bahidv±rakoµµhak± nikkh±metv± s³cighaµika½ datv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``nikkh±mito, bhante, so puggalo may±. parisuddh± paris±. uddisatu, bhante, bhagav± bhikkh³na½ p±timokkha''nti. ``acchariya½, moggall±na, abbhuta½, moggall±na! y±va b±h±gahaº±pi n±ma so moghapuriso ±gamessat²''ti!

atha kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``na d±n±ha½, bhikkhave, ito para½ {na d±n±ha½ bhikkhave ajjatagge (a0 ni0 8.20)} uposatha½ kariss±mi, p±timokkha½ uddisiss±mi. tumheva d±ni, bhikkhave, ito para½ uposatha½ kareyy±tha, p±timokkha½ uddiseyy±tha. aµµh±nameta½, bhikkhave, anavak±so ya½ tath±gato aparisuddh±ya paris±ya uposatha½ kareyya, p±timokkha½ uddiseyya.

``aµµhime, bhikkhave, mah±samudde acchariy± abbhut± dhamm±, ye disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti. katame aµµha?

``mah±samuddo, bhikkhave, anupubbaninno anupubbapoºo anupubbapabbh±ro, na ±yatakeneva pap±to. yampi {ya½ (s²0 sy±0 ka0)}, bhikkhave, mah±samuddo anupubbaninno anupubbapoºo anupubbapabbh±ro na ±yatakeneva pap±to; aya½, bhikkhave, mah±samudde paµhamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``puna capara½, bhikkhave, mah±samuddo µhitadhammo vela½ n±tivattati. yampi, bhikkhave, mah±samuddo µhitadhammo vela½ n±tivattati; aya½, bhikkhave {ayampi (sabbattha)}, mah±samudde dutiyo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``puna capara½, bhikkhave, mah±samuddo na matena kuºapena sa½vasati. ya½ hoti mah±samudde mata½ kuºapa½ ta½ khippameva {khippaññeva (s²0), khippa½yeva (ka0)} t²ra½ v±heti, thala½ uss±reti. yampi, bhikkhave, mah±samuddo na matena kuºapena sa½vasati, ya½ hoti mah±samudde mata½ kuºapa½ ta½ khippameva t²ra½ v±heti thala½ uss±reti; aya½, bhikkhave, mah±samudde tatiyo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``puna capara½, bhikkhave, y± k±ci mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaªg± yamun± aciravat² sarabh³ mah², t± mah±samudda½ patv± {patt± (sy±0 p²0 ka0)} jahanti purim±ni n±magott±ni; `mah±samuddo'tveva saªkha½ gacchanti. yampi, bhikkhave, y± k±ci mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaªg± yamun± aciravat² sarabh³ mah² t± mah±samudda½ patv± jahanti purim±ni n±magott±ni, `mah±samuddo'tveva saªkha½ gacchanti; aya½, bhikkhave, mah±samudde catuttho acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``puna capara½, bhikkhave, y± ca loke savantiyo mah±samudda½ appenti, y± ca antalikkh± dh±r± papatanti, na tena mah±samuddassa ³natta½ v± p³ratta½ v± paññ±yati. yampi, bhikkhave , y± ca loke savantiyo mah±samudda½ appenti, y± ca antalikkh± dh±r± papatanti, na tena mah±sammuddassa ³natta½ v± p³ratta½ v± paññ±yati; aya½, bhikkhave, mah±samudde pañcamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``puna capara½, bhikkhave, mah±samuddo ekaraso loºaraso. yampi, bhikkhave, mah±samuddo ekaraso loºaraso; aya½, bhikkhave, mah±samudde chaµµho acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``puna capara½, bhikkhave, mah±samuddo bahuratano anekaratano. tatrim±ni ratan±ni, seyyathida½ -- mutt± maºi ve¼uriyo saªkho sil± pav±¼a½ rajata½ j±tar³pa½ lohitaªgo mas±ragalla½. yampi, bhikkhave, mah±samuddo bahuratano anekaratano, tatrim±ni ratan±ni, seyyathida½ -- mutt± maºi ve¼uriyo saªkho sil± pav±¼a½ rajata½ j±tar³pa½ lohitaªgo {lohitaªko (s²0 p²0), lohitako (?)} mas±ragalla½; aya½, bhikkhave, mah±samudde sattamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``puna capara½, bhikkhave, mah±samuddo mahata½ bh³t±na½ ±v±so. tatrime bh³t± -- timi timiªgalo timitimiªgalo {timi timiªgalo timirapiªgalo (s²0 p²0, a0 ni0 8.19)} asur± n±g± gandhabb±. santi mah±samudde yojanasatik±pi attabh±v±, dviyojanasatik±pi attabh±v±, tiyojanasatik±pi attabh±v±, catuyojanasatik±pi attabh±v±, pañcayojanasatik±pi attabh±v±. yampi, bhikkhave, mah±samuddo mahata½ bh³t±na½ ±v±so, tatrime bh³t± -- timi timiªgalo timitimiªgalo asur± n±g± gandhabb±, santi mah±samudde yojanasatik±pi attabh±v± dviyojanasatik±pi attabh±v±...pe0... pañcayojanasatik±pi attabh±v±; aya½, bhikkhave, mah±samudde aµµhamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti. ime kho, bhikkhave, aµµha mah±samudde acchariy± abbhut± dhamm± ye disv± disv± asur± mah±samudde abhiramanti.

``evameva kho, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye aµµha acchariy± abbhut± dhamm±, ye disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti. katame aµµha?

``seyyath±pi, bhikkhave, mah±samuddo anupubbaninno anupubbapoºo anupubbapabbh±ro, na ±yatakeneva pap±to; evameva kho, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad±, na ±yatakeneva aññ±paµivedho. yampi, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye anupubbasikkh± anupubbakiriy± anupubbapaµipad±, na ±yatakeneva aññ±paµivedho; aya½, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye paµhamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti.

``seyyath±pi , bhikkhave, mah±samuddo µhitadhammo vela½ n±tivattati; evameva kho, bhikkhave, ya½ may± s±vak±na½ sikkh±pada½ paññatta½ ta½ mama s±vak± j²vitahetupi n±tikkamanti. yampi, bhikkhave, may± s±vak±na½ sikkh±pada½ paññatta½ ta½ mama s±vak± j²vitahetupi n±tikkamanti; aya½, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye dutiyo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti.

``seyyath±pi, bhikkhave, mah±samuddo na matena kuºapena sa½vasati; ya½ hoti mah±samudde mata½ kuºapa½ ta½ khippameva t²ra½ v±heti, thala½ uss±reti; evameva kho, bhikkhave, yo so puggalo duss²lo p±padhammo asuci saªkassarasam±c±ro paµicchannakammanto assamaºo samaºapaµiñño abrahmac±r² brahmac±ripaµiñño antop³ti avassuto kasambuj±to, na tena saªgho sa½vasati; atha kho na½ khippameva sannipatitv± ukkhipati. kiñc±pi so hoti majjhe bhikkhusaªghassa nisinno, atha kho so ±rak±va saªghamh±, saªgho ca tena. yampi, bhikkhave, yo so puggalo duss²lo p±padhammo asuci saªkassarasam±c±ro paµicchannakammanto assamaºo samaºapaµiñño abrahmac±r² brahmac±ripaµiñño antop³ti avassuto kasambuj±to, na tena saªgho sa½vasati; khippameva na½ sannipatitv± ukkhipati. kiñc±pi so hoti majjhe bhikkhusaªghassa nisinno, atha kho so ±rak±va saªghamh±, saªgho ca tena; aya½, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye tatiyo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti.

``seyyath±pi, bhikkhave, y± k±ci mah±nadiyo, seyyathida½ -- gaªg± yamun± aciravat² sarabh³ mah² t± mah±samudda½ patv± jahanti purim±ni n±magott±ni, `mah±samuddo'tveva saªkha½ gacchanti; evameva kho, bhikkhave, catt±ro vaºº± -- khattiy±, br±hmaº±, vess±, sudd± te tath±gatappavedite dhammavinaye ag±rasm± anag±riya½ pabbajitv± {pabbajit± (ka0 s²0)} jahanti purim±ni n±magott±ni, `samaº± sakyaputtiy±'tveva saªkha½ gacchanti. yampi, bhikkhave, catt±ro vaºº± -- khattiy±, br±hmaº±, vess±, sudd± te tath±gatappavedite dhammavinaye ag±rasm± anag±riya½ pabbajitv± jahanti purim±ni n±magott±ni , `samaº± sakyaputtiy±'tveva saªkha½ gacchanti; aya½, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye catuttho acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti.

``seyyath±pi, bhikkhave, y± ca loke savantiyo mah±samudda½ appenti, y± ca antalikkh± dh±r± papatanti, na tena mah±samuddassa ³natta½ v± p³ratta½ v± paññ±yati; evameva kho, bhikkhave, bah³ cepi bhikkh³ anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibb±yanti, na tena nibb±nadh±tuy± ³natta½ v± p³ratta½ v± paññ±yati. yampi, bhikkhave, bah³ cepi bhikkh³ anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibb±yanti, na tena nibb±nadh±tuy± ³natta½ v± p³ratta½ v± paññ±yati; aya½, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye pañcamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti.

``seyyath±pi , bhikkhave, mah±samuddo ekaraso loºaraso; evameva kho, bhikkhave, aya½ dhammavinayo ekaraso vimuttiraso. yampi, bhikkhave, aya½ dhammavinayo ekaraso vimuttiraso; aya½ , bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye chaµµho acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti.

``seyyath±pi, bhikkhave, mah±samuddo bahuratano anekaratano, tatrim±ni ratan±ni, seyyathida½ -- mutt± maºi ve¼uriyo saªkho sil± pav±¼a½ rajata½ j±tar³pa½ lohitaªgo mas±ragalla½; evameva kho, bhikkhave, aya½ dhammavinayo bahuratano anekaratano; tatrim±ni ratan±ni, seyyathida½ -- catt±ro satipaµµh±n±, catt±ro sammappadh±n±, catt±ro iddhip±d±, pañcindriy±ni, pañca bal±ni, satta bojjhaªg±, ariyo aµµhaªgiko maggo. yampi, bhikkhave, aya½ dhammavinayo bahuratano anekaratano, tatrim±ni ratan±ni, seyyathida½ -- catt±ro satipaµµh±n±, catt±ro sammappadh±n±, catt±ro iddhip±d±, pañcindriy±ni, pañca bal±ni, satta bojjhaªg±, ariyo aµµhaªgiko maggo; aya½, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye sattamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti.

``seyyath±pi , bhikkhave, mah±samuddo mahata½ bh³t±na½ ±v±so, tatrime bh³t± -- timi timiªgalo timitimiªgalo asur± n±g± gandhabb±, santi mah±samudde yojanasatik±pi attabh±v± dviyojanasatik±pi attabh±v± tiyojanasatik±pi attabh±v± catuyojanasatik±pi attabh±v± pañcayojanasatik±pi attabh±v±; evameva kho, bhikkhave, aya½ dhammavinayo mahata½ bh³t±na½ ±v±so; tatrime bh³t± -- sot±panno, sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanno, sakad±g±mi, sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno, an±g±m², an±g±m²phalasacchikiriy±ya paµipanno, arah±, arahatt±ya paµipanno {arahattaphalasacchikiriy±ya (s²0)}. yampi, bhikkhave, aya½ dhammavinayo mahata½ bh³t±na½ ±v±so, tatrime bh³t± -- sot±panno, sot±pattiphalasacchikiriy±ya paµipanno, sakad±g±m², sakad±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno, an±g±m², an±g±miphalasacchikiriy±ya paµipanno, arah±, arahatt±ya paµipanno; aya½, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye aµµhamo acchariyo abbhuto dhammo, ya½ disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramanti. ime kho, bhikkhave, imasmi½ dhammavinaye aµµha acchariy± abbhut± dhamm±, ye disv± disv± bhikkh³ imasmi½ dhammavinaye abhiramant²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``channamativassati, vivaµa½ n±tivassati.

tasm± channa½ vivaretha, eva½ ta½ n±tivassat²''ti.. pañcama½.

6. soºasutta½

46. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± mah±kacc±no avant²su viharati kuraraghare {kururaghare (sy±0 mah±va0 257), kulaghare (ka0)} pavatte pabbate. tena kho pana samayena soºo up±sako kuµikaººo ±yasmato mah±kacc±nassa upaµµh±ko hoti.

atha kho soºassa up±sakassa kuµikaººassa rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``yath± yath± kho ayyo mah±kacc±no dhamma½ deseti nayida½ sukara½ ag±ra½ ajjh±vasat± ekantaparipuººa½ ekantaparisuddha½ saªkhalikhita½ brahmacariya½ caritu½. ya½n³n±ha½ kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajeyya''nti.

atha kho soºo up±sako kuµikaººo yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho soºo up±sako kuµikaººo ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etadavoca --

``idha mayha½, bhante, rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- `yath± yath± kho ayyo mah±kacc±no dhamma½ deseti nayida½ sukara½ ag±ra½ ajjh±vasat± ekantaparipuººa½ ekantaparisuddha½ saªkhalikhita½ brahmacariya½ caritu½. ya½n³n±ha½ kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajeyya'nti. pabb±jetu ma½, bhante , ayyo mah±kacc±no''ti.

eva½ vutte, ±yasm± mah±kacc±no soºa½ up±saka½ kuµikaººa½ etadavoca -- ``dukkara½ kho, soºa, y±vaj²va½ ekabhatta½ ekaseyya½ brahmacariya½. iªgha tva½, soºa, tattheva ±g±rikabh³to sam±no buddh±na½ s±sana½ anuyuñja k±layutta½ ekabhatta½ ekaseyya½ brahmacariya''nti. atha kho soºassa up±sakassa kuµikaººassa yo ahosi pabbajj±bhisaªkh±ro so paµipassambhi.

dutiyampi kho...pe0... dutiyampi kho ±yasm± mah±kacc±no soºa½ up±saka½ kuµikaººa½ etadavoca -- ``dukkara½ kho, soºa, y±vaj²va½ ekabhatta½ ekaseyya½ brahmacariya½. iªgha tva½, soºa, tattheva ±g±rikabh³to sam±no buddh±na½ s±sana½ anuyuñja k±layutta½ ekabhatta½ ekaseyya½ brahmacariya''nti. dutiyampi kho soºassa up±sakassa kuµikaººassa yo ahosi pabbajj±bhisaªkh±ro so paµipassambhi.

tatiyampi kho soºassa up±sakassa kuµikaººassa rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``yath± yath± kho ayyo mah±kacc±no dhamma½ deseti nayida½ sukara½ ag±ra½ ajjh±vasat± ekantaparipuººa½ ekantaparisuddha½ saªkhalikhita½ brahmacariya½ caritu½. ya½n³n±ha½ kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajeyya''nti. tatiyampi kho soºo up±sako kuµikaººo yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho soºo up±sako kuµikaººo ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etadavoca --

``idha mayha½, bhante, rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- `yath± yath± kho ayyo mah±kacc±no dhamma½ deseti nayida½ sukara½ ag±ra½ ajjh±vasat± ekantaparipuººa½ ekantaparisuddha½ saªkhalikhita½ brahmacariya½ caritu½. ya½n³n±ha½ kesamassu½ oh±retv± k±s±y±ni vatth±ni acch±detv± ag±rasm± anag±riya½ pabbajeyya'nti. pabb±jetu ma½, bhante, ayyo mah±kacc±no''ti.

atha kho ±yasm± mah±kacc±no soºa½ up±saka½ kuµikaººa½ pabb±jesi. tena kho pana samayena avantidakkhiº±patho {avanti dakkhiºapatho (s²0)} appabhikkhuko hoti. atha kho ±yasm± mah±kacc±no tiººa½ vass±na½ accayena kicchena kasirena tato tato dasavagga½ bhikkhusaªgha½ sannip±tetv± ±yasmanta½ soºa½ upasamp±desi.

atha kho ±yasmato soºassa vassa½vuµµhassa {vassa½vutthassa (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- ``na kho me so bhagav± sammukh± diµµho, api ca sutoyeva me so bhagav± -- `²diso ca ²diso c±'ti. sace ma½ upajjh±yo anuj±neyya, gaccheyy±ha½ ta½ bhagavanta½ dassan±ya arahanta½ samm±sambuddha''nti.

atha kho ±yasm± soºo s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito yen±yasm± mah±kacc±no tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± soºo ±yasmanta½ mah±kacc±na½ etadavoca --

``idha mayha½, bhante, rahogatassa paµisall²nassa eva½ cetaso parivitakko udap±di -- `na kho me so bhagav± sammukh± diµµho, api ca sutoyeva me so bhagav± -- ²diso ca ²diso c±'ti. sace ma½ upajjh±yo anuj±neyya, gaccheyy±ha½ ta½ bhagavanta½ dassan±ya arahanta½ samm±sambuddha''nti ( ) {(gaccheyy±ha½ bhante ta½ bhagavanta½ dassan±ya arahanta½ samm±sambuddha½, sace ma½ upajjh±yo anuj±n±t²ti (mah±va0 257)}.

``s±dhu s±dhu, soºa; gaccha tva½, soºa, ta½ bhagavanta½ dassan±ya arahanta½ samm±sambuddha½ {sam±sambuddhanti (sabbattha)}. dakkhissasi tva½, soºa, ta½ bhagavanta½ p±s±dika½ pas±dan²ya½ santindriya½ santam±nasa½ uttamadamathasamathamanuppatta½ danta½ gutta½ yatindriya½ n±ga½. disv±na mama vacanena bhagavato p±de siras± vand±hi, app±b±dha½ app±taªka½ lahuµµh±na½ bala½ ph±suvih±ra½ {ph±suvih±rañca (s²0)} puccha -- `upajjh±yo me, bhante, ±yasm± mah±kacc±no bhagavato p±de siras± vandati, app±b±dha½ app±taªka½ lahuµµh±na½ bala½ ph±suvih±ra½ {ph±suvih±rañca (s²0)} pucchat²'''ti.

``eva½, bhante''ti kho ±yasm± soºo ±yasmato mah±kacc±nassa bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± uµµh±y±san± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± sen±sana½ sa½s±metv± pattac²varam±d±ya yena s±vatthi tena c±rika½ pakk±mi. anupubbena c±rika½ caram±no yena s±vatthi jetavana½ an±thapiº¹ikassa ±r±mo, yena bhagav± tenupasaªkami, upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± soºo bhagavanta½ etadavoca -- ``upajjh±yo me, bhante, ±yasm± mah±kacc±no bhagavato p±de siras± vandati, app±b±dha½ app±taªka½ lahuµµh±na½ bala½ ph±suvih±ra½ {ph±suvih±rañca (s²0)} pucchat²''ti.

``kacci, bhikkhu, khaman²ya½, kacci y±pan²ya½, kaccisi appakilamathena addh±na½ ±gato, na ca piº¹akena kilantos²''ti? ``khaman²ya½ bhagav±, y±pan²ya½ bhagav±, appakilamathena c±ha½, bhante, addh±na½ ±gato, na piº¹akena kilantomh²''ti.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``imass±nanda, ±gantukassa bhikkhuno sen±sana½ paññ±peh²''ti. atha kho ±yasmato ±nandassa etadahosi -- ``yassa kho ma½ bhagav± ±º±peti -- `imass±nanda, ±gantukassa bhikkhuno sen±sana½ paññ±peh²'ti, icchati bhagav± tena bhikkhun± saddhi½ ekavih±re vatthu½, icchati bhagav± ±yasmat± soºena saddhi½ ekavih±re vatthu''nti. yasmi½ vih±re bhagav± viharati, tasmi½ vih±re ±yasmato soºassa sen±sana½ paññ±pesi.

atha kho bhagav± bahudeva ratti½ abbhok±se nisajj±ya v²tin±metv± p±de pakkh±letv± vih±ra½ p±visi. ±yasm±pi kho soºo bahudeva ratti½ abbhok±se nisajj±ya v²tin±metv± p±de pakkh±letv± vih±ra½ p±visi. atha kho bhagav± rattiy± pacc³sasamaya½ paccuµµh±ya ±yasmanta½ soºa½ ajjhesi -- ``paµibh±tu ta½ bhikkhu dhammo bh±situ''nti.

``eva½, bhante''ti kho ±yasm± soºo bhagavato paµissutv± so¼asa aµµhakavaggik±ni sabb±neva sarena abhaºi. atha kho bhagav± ±yasmato soºassa sarabhaññapariyos±ne abbhanumodi -- ``s±dhu s±dhu, bhikkhu, suggahit±ni te, bhikkhu, so¼asa aµµhakavaggik±ni sumanasikat±ni s³padh±rit±ni, kaly±ºiy±si {kaly±ºiy± ca (ka0), kaly±ºiy± c±si (?)} v±c±ya samann±gato vissaµµh±ya anelaga¼±ya atthassa viññ±paniy±. kati vassosi tva½, bhikkh³''ti? ``ekavasso aha½ bhagav±''ti. ``kissa pana tva½ , bhikkhu, eva½ cira½ ak±s²''ti? ``cira½ diµµho {ciradiµµho (s²0)} me, bhante, k±mesu ±d²navo; api ca samb±dho ghar±v±so bahukicco bahukaraº²yo''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``disv± ±d²nava½ loke, ñatv± dhamma½ nir³padhi½.

ariyo na ramat² p±pe, p±pe na ramat² suc²''ti.. chaµµha½.

7. kaªkh±revatasutta½

47. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± kaªkh±revato bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya attano kaªkh±vitaraºavisuddhi½ paccavekkham±no.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ kaªkh±revata½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya attano kaªkh±vitaraºavisuddhi½ paccavekkham±na½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``y± k±ci kaªkh± idha v± hura½ v±,

sakavediy± v± paravediy± v±.

ye jh±yino t± pajahanti sabb±,

±t±pino brahmacariya½ carant±''ti.. sattama½.

8. saªghabhedasutta½

48. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena ±yasm± ±nando tadahuposathe pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya r±jagaha½ piº¹±ya p±visi.

addas± kho devadatto ±yasmanta½ ±nanda½ r±jagahe piº¹±ya caranta½. disv±na yen±yasm± ±nando tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ etadavoca -- ``ajjatagge d±n±ha½, ±vuso ±nanda, aññatreva bhagavat± aññatra bhikkhusaªgh± uposatha½ kariss±mi saªghakamm±ni c±''ti.

atha kho ±yasm± ±nando r±jagahe piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca --

``idh±ha½, bhante, pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya r±jagaha½ piº¹±ya p±visi. addas± kho ma½, bhante, devadatto r±jagahe piº¹±ya caranta½. disv±na yen±ha½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ma½ etadavoca -- `ajjatagge d±n±ha½, ±vuso ±nanda, aññatreva bhagavat± aññatra bhikkhusaªgh± uposatha½ kariss±mi saªghakamm±ni c±'ti. ajja, bhante, devadatto saªgha½ bhindissati, uposathañca karissati saªghakamm±ni c±''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``sukara½ s±dhun± s±dhu, s±dhu p±pena dukkara½ {sukara½ s±dhun± s±dhu½, s±dhu½ p±pena dukkara½ (ka0)}.

p±pa½ p±pena sukara½, p±pamariyehi dukkara''nti.. aµµhama½.

9. sadh±yam±nasutta½

49. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosalesu c±rika½ carati mahat± bhikkhusaªghena saddhi½. tena kho pana samayena sambahul± m±ºavak± bhagavato avid³re sadh±yam±nar³p± {sadd±yam±nar³p± (sy±0 p²0 aµµhakath±ya½ p±µhantara½), path±yam±nar³p± (ka0), vadh±yam±nar³p± (ka0 s²0, ka0 aµµha0), saddh±yam±nar³p± (?), saddhudh±tuy± sadhudh±tuy± v± siddhamidanti veditabba½} atikkamanti. addas± kho bhagav± sambahule m±ºavake avid³re sadh±yam±nar³pe atikkante.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``parimuµµh± paº¹it±bh±s±, v±c±gocarabh±ºino.

y±vicchanti mukh±y±ma½, yena n²t± na ta½ vid³''ti.. navama½.

10. c³¼apanthakasutta½

50. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± c³¼apanthako {cullapanthako (s²0), c³lapanthako (p²0)} bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ c³¼apanthaka½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya parimukha½ sati½ upaµµhapetv±.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``µhitena k±yena µhitena cetas±,

tiµµha½ nisinno uda v± say±no.

eta½ {eva½ (ka0)} sati½ bhikkhu adhiµµhah±no,

labhetha pubb±pariya½ visesa½.

laddh±na pubb±pariya½ visesa½,

adassana½ maccur±jassa gacche''ti.. dasama½.

soºavaggo {soºatheravaggo (sy±0 ka½0 ka0) mah±vaggo (aµµhakath±ya sameti)} pañcamo niµµhito.

tassudd±na½ --

piyo app±yuk± kuµµh², kum±rak± uposatho.

soºo ca revato bhedo, sadh±ya panthakena c±ti..

6. jaccandhavaggo

1. ±yusaªkh±rossajjanasutta½

51. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± ves±liya½ viharati mah±vane k³µ±g±ras±l±ya½. atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya ves±li½ piº¹±ya p±visi. ves±liya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkanto ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``gaºh±hi, ±nanda, nis²dana½. yena c±p±la½ {p±v±la½ (sy±0)} cetiya½ tenupasaªkamiss±ma div±vih±r±y±''ti.

``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± nis²dana½ ±d±ya bhagavanta½ piµµhito piµµhito anubandhi. atha kho bhagav± yena c±p±la½ cetiya½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi --

``ramaº²y±, ±nanda, ves±l²; ramaº²ya½ udena½ cetiya½; ramaº²ya½ gotamaka½ cetiya½; ramaº²ya½ sattamba½ cetiya½; ramaº²ya½ bahuputta½ cetiya½; ramaº²ya½ s±randada½ cetiya½; ramaº²ya½ c±p±la½ cetiya½. yassa kassaci, ±nanda , catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, so ±kaªkham±no ( ) {(±nanda) (ka0)} kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±. tath±gatassa kho, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. ±kaªkham±no, ±nanda, tath±gato kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±''ti.

evampi kho ±yasm± ±nando bhagavat± o¼±rike nimitte kayiram±ne, o¼±rike obh±se kayiram±ne, n±sakkhi paµivijjhitu½; na bhagavanta½ y±ci -- ``tiµµhatu, bhante, bhagav± kappa½; tiµµhatu sugato kappa½ bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na''nti, yath± ta½ m±rena pariyuµµhitacitto . dutiyampi kho...pe0... tatiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi --

``ramaº²y±, ±nanda, ves±l²; ramaº²ya½ udena½ cetiya½; ramaº²ya½ gotamaka½ cetiya½; ramaº²ya½ sattamba½ cetiya½; ramaº²ya½ bahuputta½ cetiya½; ramaº²ya½ s±randada½ cetiya½; ramaº²ya½ c±p±la½ cetiya½. yassa kassaci, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±, so ±kaªkham±no kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±. tath±gatassa kho, ±nanda, catt±ro iddhip±d± bh±vit± bahul²kat± y±n²kat± vatthukat± anuµµhit± paricit± susam±raddh±. ±kaªkham±no, ±nanda, tath±gato kappa½ v± tiµµheyya kapp±vasesa½ v±''ti.

evampi kho ±yasm± ±nando bhagavat± o¼±rike nimitte kayiram±ne, o¼±rike obh±se kayiram±ne, n±sakkhi paµivijjhitu½; na bhagavanta½ y±ci -- ``tiµµhatu, bhante, bhagav± kappa½; tiµµhatu sugato kappa½ bahujanahit±ya bahujanasukh±ya lok±nukamp±ya atth±ya hit±ya sukh±ya devamanuss±na''nti, yath± ta½ m±rena pariyuµµhitacitto.

atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``gaccha tva½, ±nanda, yassad±ni k±la½ maññas²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± avid³re aññatarasmi½ rukkham³le nis²di.

atha kho m±ro p±pim±, acirapakkante ±yasmante ±nande, yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± ekamanta½ aµµh±si. ekamanta½ µhito kho m±ro p±pim± bhagavanta½ etadavoca --

``parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±; parinibb±tu sugato; parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato. bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me bhikkh³ na s±vak± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± {vis±rad± pattayogakhem± (a0 ni0 8.70), vis±radappatt± yogakhem± (s²0 p²0 ka0), vis±radappatt± yogakhemak±m± (sy±0)} bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino, saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti paññapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²'ti. etarahi kho pana, bhante {santi kho pana bhante etarahi (s²0 p²0 sa½0 ni0 5.822)} bhikkh³ bhagavato s±vak± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti paññapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±; parinibb±tu sugato; parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.

``bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me bhikkhuniyo na s±vik± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti paññapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²'ti. etarahi kho pana, bhante , bhikkhuniyo bhagavato s±vik± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti paññapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±; parinibb±tu sugato; parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.

``bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me up±sak± na s±vak± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti paññapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²'ti. etarahi kho pana, bhante, up±sak± bhagavato s±vak± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±rino saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti paññapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±; parinibb±tu sugato; parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.

``bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me up±sik± na s±vik± bhavissanti viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhissanti desessanti paññapessanti paµµhapessanti vivarissanti vibhajissanti utt±n²karissanti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desessant²'ti. etarahi kho pana, bhante, up±sik± bhagavato s±vik± viyatt± vin²t± vis±rad± bahussut± dhammadhar± dhamm±nudhammappaµipann± s±m²cippaµipann± anudhammac±riniyo saka½ ±cariyaka½ uggahetv± ±cikkhanti desenti paññapenti paµµhapenti vivaranti vibhajanti utt±n²karonti uppanna½ parappav±da½ sahadhammena suniggahita½ niggahetv± sapp±µih±riya½ dhamma½ desenti. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±; parinibb±tu sugato; parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato.

``bh±sit± kho panes±, bhante, bhagavat± v±c± -- `na t±v±ha½, p±pima, parinibb±yiss±mi y±va me ida½ brahmacariya½ na iddhañceva bhavissati ph²tañca vitth±rika½ b±hujañña½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita'nti. etarahi kho pana, bhante {tayida½ bhante (sa½0 ni0 5.822)}, bhagavato brahmacariya½ iddhañceva ph²tañca vitth±rika½ b±hujañña½ puthubh³ta½ y±va devamanussehi suppak±sita½. parinibb±tu d±ni, bhante, bhagav±; parinibb±tu sugato; parinibb±nak±lo d±ni, bhante, bhagavato''ti.

eva½ vutte, bhagav± m±ra½ p±pimanta½ etadavoca -- ``appossukko tva½, p±pima, hohi. na cira½ tath±gatassa parinibb±na½ bhavissati. ito tiººa½ m±s±na½ accayena tath±gato parinibb±yissat²''ti.

atha kho bhagav± c±p±le cetiye sato sampaj±no ±yusaªkh±ra½ ossajji. ossaµµhe ca bhagavat± ±yusaªkh±re mah±bh³mic±lo ahosi bhi½sanako lomaha½so, devadundubhiyo {devadudrabhiyo (ka0)} ca phali½su.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``tulamatulañca sambhava½,

bhavasaªkh±ramavassaji muni.

ajjhattarato sam±hito,

abhindi kavacamivattasambhava''nti.. paµhama½.

2. sattajaµilasutta½

52. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena bhagav± s±yanhasamaya½ paµisall±n± vuµµhito bahidv±rakoµµhake nisinno hoti. atha kho r±j± pasenadi kosalo yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di.

tena kho pana samayena satta ca jaµil±, satta ca nigaºµh±, satta ca acelak±, satta ca ekas±µak±, satta ca paribb±jak±, par³¼hakacchanakhalom± kh±rivividham±d±ya {kh±r²vidham±d±ya (ka0 sa½0 ni0 1.122; d²0 ni0 1.280)} bhagavato avid³re atikkamanti.

addas± kho r±j± pasenadi kosalo te satta ca jaµile, satta ca nigaºµhe, satta ca acelake, satta ca ekas±µake, satta ca paribb±jake , par³¼hakacchanakhalome kh±rivividham±d±ya bhagavato avid³re atikkamante. disv±na uµµh±y±san± eka½sa½ uttar±saªga½ karitv± dakkhiºaj±ºumaº¹ala½ pathaviya½ {paµhaviya½ (s²0 sy±0 p²0)} nihantv± yena te satta ca jaµil±, satta ca nigaºµh±, satta ca acelak±, satta ca ekas±µak±, satta ca paribb±jak±, tenañjali½ paº±metv± tikkhattu½ n±ma½ s±vesi -- ``r±j±ha½, bhante, pasenadi kosalo; r±j±ha½, bhante, pasenadi kosalo; r±j±ha½, bhante, pasenadi kosalo''ti.

atha kho r±j± pasenadi kosalo acirapakkantesu tesu sattasu ca jaµilesu, sattasu ca nigaºµhesu, sattasu ca acelakesu, sattasu ca ekas±µakesu, sattasu ca paribb±jakesu, yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho r±j± pasenadi kosalo bhagavanta½ etadavoca -- ``ye kho {ye ca kho (s²0), ye ca te (sy±0), ye nu keci kho (p²0), ye te (sa½0 ni0 1.122), ye nu kho keci (?)} bhante, loke arahanto v± arahattamagga½ v± sam±pann± ete tesa½ aññatare''ti {aññatar±ti (s²0 ka0), aññataroti (sy±0 p²0)}.

``dujj±na½ kho eta½, mah±r±ja, tay± gihin± k±mabhogin± puttasamb±dhasayana½ ajjh±vasantena k±sikacandana½ paccanubhontena m±l±gandhavilepana½ dh±rayantena j±tar³parajata½ s±diyantena -- ime v± arahanto, ime v± arahattamagga½ sam±pann±ti.

``sa½v±sena kho, mah±r±ja, s²la½ veditabba½. tañca kho d²ghena addhun± na ittara½ {na ittarena (sy±0 s²0 sy±0 aµµha0)}, manasikarot± no amanasikarot±, paññavat± no duppaññena. sa½voh±rena kho, mah±r±ja, soceyya½ veditabba½. tañca kho d²ghena addhun± na ittara½, manasikarot± no amanasikarot±, paññavat± no duppaññena. ±pad±su kho, mah±r±ja, th±mo veditabbo. so ca kho d²ghena addhun± na ittara½, manasikarot± no amanasikarot±, paññavat± no duppaññena. s±kacch±ya kho, mah±r±ja, paññ± veditabb±. s± ca kho d²ghena addhun± na ittara½, manasikarot± no amanasikarot±, paññavat± no duppaññen±''ti .

``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante! y±va subh±sita½ cida½ {subh±sitamida½ (sa½0 ni0 1.122)}, bhante, bhagavat± -- `dujj±na½ kho eta½, mah±r±ja, tay± gihin± puttasamb±dhasayana½ ajjh±vasantena k±sikacandana½ paccanubhontena m±l±gandhavilepana½ dh±rayantena j±tar³parajata½ s±diyantena -- ime v± arahanto, ime v± arahattamagga½ sam±pann±ti. sa½v±sena kho, mah±r±ja, s²la½ veditabba½...pe0... s±kacch±ya kho, mah±r±ja, paññ± veditabb±. s± ca kho d²ghena addhun± na ittara½, manasikarot± no amanasikarot±, paññavat± no duppaññen±'''ti.

``ete, bhante, mama puris± cor± {car± (sa½0 ni0 1.122)} ocarak± janapada½ ocaritv± gacchanti. tehi paµhama½ ociººa½ aha½ pacch± os±riss±mi {otariss±mi (s²0 sy±0 p²0), oy±yiss±mi (s²0 sy±0 aµµha0), os±payiss±mi (sa½0 ni0 1.122)}. id±ni te, bhante, ta½ rajojalla½ pav±hetv± sunh±t± suvilitt± kappitakesamass³ od±tavatthavasan± pañcahi k±maguºehi samappit± samaªgibh³t± paric±ressant²'' {c±riyanti (sy±0)} ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``na v±yameyya sabbattha, n±ññassa puriso siy±.

n±ñña½ niss±ya j²veyya, dhammena na vaºi½ {v±ºi½ (s²0), vaº² (sy±0 p²0), v±ºija½ (ka0)} care''ti.. dutiya½.

3. paccavekkhaºasutta½

53. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± attano aneke p±pake akusale dhamme pah²ne paccavekkham±no nisinno hoti, aneke ca kusale dhamme bh±van±p±rip³ri½ gate.

atha kho bhagav± {etamattha½ viditv± (s²0 ka0)} attano aneke p±pake akusale dhamme pah²ne viditv± aneke ca kusale dhamme bh±van±p±rip³ri½ gate {etamattha½ viditv± (s²0 ka0)} t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ahu pubbe tad± n±hu, n±hu pubbe tad± ahu.

na c±hu na ca bhavissati, na cetarahi vijjat²''ti.. tatiya½.

4. paµhaman±n±titthiyasutta½

54. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul± n±n±titthiyasamaºabr±hmaºaparibb±jak± s±vatthiya½ paµivasanti n±n±diµµhik± n±n±khantik± n±n±rucik± n±n±diµµhinissayanissit±.

santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassato loko, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asassato loko, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``antav± loko, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``anantav± loko, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``ta½ j²va½ ta½ sar²ra½, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``añña½ j²va½ añña½ sar²ra½, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``hoti tath±gato para½ maraº± , idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``na hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``hoti ca na ca hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``neva hoti na na hoti tath±gato para½ maraº±, idameva sacca½ moghamañña''nti.

te bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- ``ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo''ti.

atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi½su. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``idha, bhante, sambahul± n±n±titthiyasamaºabr±hmaºaparibb±jak± s±vatthiya½ paµivasanti n±n±diµµhik± n±n±khantik± n±n±rucik± n±n±diµµhinissayanissit±.

``santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `sassato loko, idameva sacca½ moghamañña'nti...pe0... te bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- `ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo''' ti.

``aññatitthiy±, bhikkhave, paribb±jak± andh± acakkhuk±; attha½ na j±nanti, anattha½ na j±nanti, dhamma½ na j±nanti, adhamma½ na j±nanti. te attha½ aj±nant± anattha½ aj±nant± dhamma½ aj±nant± adhamma½ aj±nant± bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- `ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo'''ti.

``bh³tapubba½, bhikkhave, imiss±yeva s±vatthiy± aññataro r±j± ahosi. atha kho, bhikkhave, so r±j± aññatara½ purisa½ ±mantesi -- `ehi tva½, ambho purisa, y±vatak± s±vatthiy± jaccandh± te sabbe ekajjha½ sannip±teh²'ti. `eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, so puriso tassa rañño paµissutv± y±vatak± s±vatthiy± jaccandh± te sabbe gahetv± yena so r±j± tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ r±j±na½ etadavoca -- `sannip±tit± kho te, deva, y±vatak± s±vatthiy± jaccandh±'ti . `tena hi, bhaºe, jaccandh±na½ hatthi½ dasseh²'ti. `eva½, dev±'ti kho, bhikkhave, so puriso tassa rañño paµissutv± jaccandh±na½ hatthi½ dassesi.

``ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa s²sa½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa kaººa½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa danta½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa soº¹a½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa k±ya½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa p±da½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa satthi½ {piµµhi½ (sy±0)} dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa naªguµµha½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'ti. ekacc±na½ jaccandh±na½ hatthissa v±ladhi½ dassesi -- `ediso, jaccandh±, hatth²'''ti.

``atha kho, bhikkhave, so puriso jaccandh±na½ hatthi½ dassetv± yena so r±j± tenupasaªkami; upasaªkamitv± ta½ r±j±na½ etadavoca -- `diµµho kho tehi, deva, jaccandhehi hatth²; yassa d±ni k±la½ maññas²'ti.

``atha kho, bhikkhave, so r±j± yena te jaccandh± tenupasaªkami; upasaªkamitv± te jaccandhe etadavoca -- `diµµho vo, jaccandh±, hatth²'ti ? `eva½, deva, diµµho no hatth²'ti. `vadetha, jaccandh±, k²diso hatth²'ti?

``yehi, bhikkhave, jaccandhehi hatthissa s²sa½ diµµha½ ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi kumbho'ti.

``yehi, bhikkhave, jaccandhehi hatthissa kaººo diµµho ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi suppo'ti.

``yehi, bhikkhave, jaccandhehi hatthissa danto diµµho ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi kh²lo'ti.

``yehi , bhikkhave, jaccandhehi hatthissa soº¹o diµµho ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi naªgal²s±'ti.

``yehi, bhikkhave, jaccandhehi hatthissa k±yo diµµho ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi koµµho'ti.

``yehi , bhikkhave, jaccandhehi hatthissa p±do diµµho ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi th³ºo'ti.

``yehi, bhikkhave, jaccandhehi hatthissa satthi diµµho {piµµhi diµµ± (ka0 s²0 sy±0 p²0), satthi diµµh± (ka0 s²0)} hosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi udukkhalo'ti.

``yehi, bhikkhave, jaccandhehi hatthissa naªguµµha½ diµµha½ ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi musalo'ti.

``yehi, bhikkhave, jaccandhehi hatthissa v±ladhi diµµho ahosi, te evam±ha½su -- `ediso, deva, hatth² seyyath±pi sammajjan²'ti.

``te `ediso hatth², nediso hatth²; nediso hatth², ediso hatth²'''ti aññamañña½ muµµh²hi sa½sumbhi½su {sa½yujjhi½su (ka0 s²0, sy±0 p²0)}. tena ca pana, bhikkhave, so r±j± attamano ahosi.

``evameva kho, bhikkhave, aññatitthiy± paribb±jak± andh± acakkhuk±. te attha½ na j±nanti anattha½ na j±nanti, dhamma½ na j±nanti adhamma½ na j±nanti. te attha½ aj±nant± anattha½ aj±nant±, dhamma½ aj±nant± adhamma½ aj±nant± bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- `ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo'''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``imesu kira sajjanti, eke samaºabr±hmaº±.

viggayha na½ vivadanti, jan± ekaªgadassino''ti.. catuttha½.

5. dutiyan±n±titthiyasutta½

55. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul± n±n±titthiyasamaºabr±hmaºaparibb±jak± s±vatthiya½ paµivasanti n±n±diµµhik± n±n±khantik± n±n±rucik± n±n±diµµhinissayanissit±.

santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassato ca asassato ca {sassato asassato (s²0)} att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``neva sassato n±sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½kato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``para½kato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½kato ca para½kato ca {saya½kato para½kato (s²0)} att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asaya½k±ro apara½k±ro {asaya½k±ro ca apara½k±ro ca (sy±0 p²0)} adhiccasamuppanno att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asassata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassatañca asassatañca {sassata½ asassata½ (s²0)} sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``neva sassata½ n±sassata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½kata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino evadiµµhino -- ``para½kata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½katañca para½katañca {saya½katha½ para½kata½ (s²0)} sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asaya½k±ra½ apara½k±ra½ adhiccasamuppanna½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti.

te bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- ``ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo''ti.

atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi½su. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``idha, bhante, sambahul± n±n±titthiyasamaºabr±hmaºaparibb±jak± s±vatthiya½ paµivasanti n±n±diµµhik± n±n±khantik± n±n±rucik± n±n±diµµhinissayanissit±.

``santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti...pe0... te bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- `ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo'''ti.

``aññatitthiy±, bhikkhave, paribb±jak± andh± acakkhuk±; attha½ na j±nanti anattha½ na j±nanti, dhamma½ na j±nanti adhamma½ na j±nanti. te attha½ aj±nant± anattha½ aj±nant±, dhamma½ aj±nant± adhamma½ aj±nant± bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- `ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo'''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``imesu kira sajjanti, eke samaºabr±hmaº±.

antar±va vis²danti, appatv±va tamogadha''nti.. pañcama½.

6. tatiyan±n±titthiyasutta½

56. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena sambahul± n±n±titthiyasamaºabr±hmaºaparibb±jak± s±vatthiya½ paµivasanti n±n±diµµhik± n±n±khantik± n±n±rucik± n±n±diµµhinissayanissit±.

santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassato ca asassato ca att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``neva sassato n±sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½kato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``para½kato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½kato ca para½kato ca att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asaya½k±ro apara½k±ro adhiccasamuppanno att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asassata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``sassatañca asassatañca sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``neva sassata½ n±sassata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½kata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``para½kata½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti . santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``saya½katañca para½katañca sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti. santi paneke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- ``asaya½k±ra½ apara½k±ra½ adhiccasamuppanna½ sukhadukkha½ att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña''nti.

te bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- ``ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo''ti.

atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi½su. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``idha, bhante, sambahul± n±n±titthiyasamaºabr±hmaºaparibb±jak± s±vatthiya½ paµivasanti n±n±diµµhik± n±n±khantik± n±n±rucik± n±n±diµµhinissayanissit±.

``santeke samaºabr±hmaº± eva½v±dino eva½diµµhino -- `sassato att± ca loko ca, idameva sacca½ moghamañña'nti ...pe0... te bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- `ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo'''ti.

``aññatitthiy±, bhikkhave, paribb±jak± andh± acakkhuk±. te attha½ na j±nanti anattha½ na j±nanti, dhamma½ na j±nanti adhamma½ na j±nanti. te attha½ aj±nant± anattha½ aj±nant±, dhamma½ aj±nant± adhamma½ aj±nant± bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ mukhasatt²hi vitudant± viharanti -- `ediso dhammo, nediso dhammo; nediso dhammo, ediso dhammo'''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ahaªk±rapasut±ya½ paj±, para½k±r³pasa½hit±.

etadeke n±bbhañña½su, na na½ sallanti addasu½..

``etañca salla½ paµikacca {paµigacca (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} passato.

aha½ karom²ti na tassa hoti.

paro karot²ti na tassa hoti..

``m±nupet± aya½ paj±, m±naganth± m±navinibaddh± {m±navinibandh± (s²0)}.

diµµh²su s±rambhakath±, sa½s±ra½ n±tivattat²''ti.. chaµµha½.

7. subh³tisutta½

57. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± subh³ti bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya avitakka½ sam±dhi½ sam±pajjitv±.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ subh³ti½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya avitakka½ sam±dhi½ sam±panna½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassa vitakk± vidh³pit±,

ajjhatta½ suvikappit± ases±.

ta½ saªgamaticca ar³pasaññ²,

catuyog±tigato na j±tu met²''ti {na j±timet²ti (sy±0 p²0 aµµha0 p±µhantara½)}.. sattama½.

8. gaºik±sutta½

58. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. tena kho pana samayena r±jagahe dve p³g± aññatariss± gaºik±ya s±ratt± honti paµibaddhacitt±; bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ p±º²hipi upakkamanti , le¹¹³hipi upakkamanti , daº¹ehipi upakkamanti, satthehipi upakkamanti. te tattha maraºampi nigacchanti maraºamattampi dukkha½.

atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya r±jagaha½ piº¹±ya p±visi½su. r±jagahe piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaªkami½su ; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ --

``idha, bhante, r±jagahe dve p³g± aññatariss± gaºik±ya s±ratt± paµibaddhacitt±; bhaº¹anaj±t± kalahaj±t± viv±d±pann± aññamañña½ p±º²hipi upakkamanti, le¹¹³hipi upakkamanti, daº¹ehipi upakkamanti, satthehipi upakkamanti. te tattha maraºampi nigacchanti maraºamattampi dukkha''nti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yañca patta½ yañca pattabba½, ubhayameta½ raj±nukiººa½, ±turass±nusikkhato. ye ca sikkh±s±r± s²labbata½ j²vita½ brahmacariya½ upaµµh±nas±r±, ayameko anto. ye ca eva½v±dino -- `natthi k±mesu doso'ti, aya½ dutiyo anto. iccete ubho ant± kaµasiva¹¹han±, kaµasiyo diµµhi½ va¹¹henti. etete ubho ante anabhiññ±ya ol²yanti eke, atidh±vanti eke. ye ca kho te abhiññ±ya tatra ca n±hesu½, tena ca n±maññi½su, vaµµa½ tesa½ natthi paññ±pan±y±''ti. aµµhama½.

9. up±tidh±vantisutta½

59. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± rattandhak±ratimis±ya½ abbhok±se nisinno hoti telappad²pesu jh±yam±nesu.

tena kho pana samayena sambahul± adhip±tak± tesu telappad²pesu ±p±taparip±ta½ anaya½ ±pajjanti, byasana½ ±pajjanti {natthi s²ha¼apotthake}, anayabyasana½ ±pajjanti {natthi s²ha¼apotthake}. addas± kho bhagav± te sambahule adhip±take tesu telappad²pesu ±p±taparip±ta½ anaya½ ±pajjante, byasana½ ±pajjante, anayabyasana½ ±pajjante.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``up±tidh±vanti na s±ramenti,

nava½ nava½ bandhana½ br³hayanti.

patanti pajjotamiv±dhip±tak± {... dhip±t± (s²0 sy±0)},

diµµhe sute itiheke niviµµh±''ti.. navama½.

10. uppajjantisutta½

60. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. atha kho ±yasm± ±nando yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca --

``y±vak²vañca, bhante, tath±gat± loke nuppajjanti arahanto samm±sambuddh± t±va aññatitthiy± paribb±jak± sakkat± honti garukat± m±nit± p³jit± apacit± l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. yato ca kho, bhante, tath±gat± loke uppajjanti arahanto samm±sambuddh± atha aññatitthiy± paribb±jak± asakkat± honti agarukat± am±nit± ap³jit± anapacit± na l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. bhagav± yeva {bhagav± ceva (sy±0)} d±ni, bhante, sakkato hoti garukato m±nito p³jito apacito l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½, bhikkhusaªgho c±''ti.

``evameta½ , ±nanda, y±vak²vañca, ±nanda, tath±gat± loke nuppajjanti arahanto samm±sambuddh± t±va aññatitthiy± paribb±jak± sakkat± honti garukat± m±nit± p³jit± apacit± l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. yato ca kho, ±nanda, tath±gat± loke uppajjanti arahanto samm±sambuddh± atha aññatitthiy± paribb±jak± asakkat± honti agarukat± am±nit± ap³jit± anapacit± na l±bhino c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½. tath±gatova {tath±gato ceva (sy±0)} d±ni sakkato hoti garukato m±nito p³jito apacito l±bh² c²varapiº¹ap±tasen±sanagil±napaccayabhesajjaparikkh±r±na½, bhikkhusaªgho c±''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``obh±sati t±va so kimi,

y±va na unnamate {uggamati (s²0), unnamati (sy±0)} pabhaªkaro.

(sa) {( ) natthi s²0 sy±0 potthakesu} verocanamhi uggate,

hatappabho hoti na c±pi bh±sati..

``eva½ obh±sitameva takkik±na½ {titthiy±na½ (s²0 sy±0 p²0)},

y±va samm±sambuddh± loke nuppajjanti.

na takkik± sujjhanti na c±pi s±vak±,

duddiµµh² na dukkh± pamuccare''ti.. dasama½.

tassudd±na½ --

±yujaµilavekkhaº±, tayo titthiy± subh³ti.

gaºik± up±ti navamo, uppajjanti ca te das±ti..

jaccandhavaggo chaµµho niµµhito.

7. c³¼avaggo

1. paµhamalakuº¹akabhaddiyasutta½

61. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ lakuº¹akabhaddiya½ anekapariy±yena dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti {sam±d±peti (?)} samuttejeti sampaha½seti.

atha kho ±yasmato lakuº¹akabhaddiyassa ±yasmat± s±riputtena anekapariy±yena dhammiy± kath±ya sandassiyam±nassa sam±dapiyam±nassa samuttejiyam±nassa sampaha½siyam±nassa anup±d±ya ±savehi citta½ vimucci.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ lakuº¹akabhaddiya½ ±yasmat± s±riputtena anekapariy±yena dhammiy± kath±ya sandassiyam±na½ sam±dapiyam±na½ samuttejiyam±na½ sampaha½siyam±na½ anup±d±ya ±savehi citta½ vimutta½ {vimuttacitta½ (?)}.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``uddha½ adho sabbadhi vippamutto, aya½hamasm²ti {ayamahamasm²ti (s²0 sy±0 p²0)} an±nupass².

eva½ vimutto udat±ri ogha½, atiººapubba½ apunabbhav±y±''ti.. paµhama½.

2. dutiyalakuº¹akabhaddiyasutta½

62. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± s±riputto ±yasmanta½ lakuº¹akabhaddiya½ sekha½ {sekkhoti (sy±0), sekhoti (p²0)} maññam±no bhiyyosomatt±ya anekapariy±yena dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ s±riputta½ ±yasmanta½ lakuº¹akabhaddiya½ sekha½ maññam±na½ bhiyyosomatt±ya anekapariy±yena dhammiy± kath±ya sandassenta½ sam±dapenta½ samuttejenta½ sampaha½senta½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``acchecchi {acchejji (ka0 s²0), acchijji (ka0 s²0 sy±0), achijji (ka0)} vaµµa½ byag± nir±sa½, visukkh± sarit± na sandati.

chinna½ vaµµa½ na vattati, esevanto dukkhass±''ti.. dutiya½.

3. paµhamasattasutta½

63. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena s±vatthiy± manuss± yebhuyyena k±mesu ativela½ satt± ( ) {(honti) (bah³su) aµµhakath±ya sa½sandetabba½} ratt± giddh± gadhit± {gathit± (s²0)} mucchit± ajjhopann± sammattakaj±t± k±mesu viharanti.

atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthiya½ piº¹±ya p±visi½su. s±vatthiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``idha, bhante, s±vatthiy± manuss± yebhuyyena k±mesu ativela½ satt± ratt± giddh± gadhit± mucchit± ajjhopann± sammattakaj±t± k±mesu viharant²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``k±mesu satt± k±masaªgasatt±,

sa½yojane vajjamapassam±n±.

na hi j±tu sa½yojanasaªgasatt±,

ogha½ tareyyu½ vipula½ mahanta''nti.. tatiya½.

4. dutiyasattasutta½

64. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena s±vatthiy± manuss± yebhuyyena k±mesu satt± ( ) {(honti) (bah³su) aµµhakath±ya sa½sandetabba½} ratt± giddh± gadhit± mucchit± ajjhopann± andh²kat± sammattakaj±t± k±mesu viharanti.

atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya s±vatthi½ piº¹±ya p±visi. addas± kho bhagav± s±vatthiy± te manusse yebhuyyena k±mesu satte ratte giddhe gadhite mucchite ajjhopanne andh²kate sammattakaj±te k±mesu viharante.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``k±mandh± j±lasañchann±, taºh±chadanach±dit±.

pamattabandhun± baddh±, macch±va kumin±mukhe.

jar±maraºamanventi {jar±maraºa½ gacchanti (s²0 sy±0)}, vaccho kh²rapakova m±tara''nti.. catuttha½.

5. aparalakuº¹akabhaddiyasutta½

65. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± lakuº¹akabhaddiyo sambahul±na½ bhikkh³na½ piµµhito piµµhito yena bhagav± tenupasaªkami.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ lakuº¹akabhaddiya½ d³ratova sambahul±na½ bhikkh³na½ piµµhito piµµhito ±gacchanta½ dubbaººa½ duddasika½ okoµimaka½ yebhuyyena bhikkh³na½ paribh³tar³pa½ . disv±na bhikkh³ ±mantesi --

``passatha no tumhe, bhikkhave, eta½ bhikkhu½ d³ratova sambahul±na½ bhikkh³na½ piµµhito piµµhito ±gacchanta½ dubbaººa½ duddasika½ okoµimaka½ yebhuyyena bhikkh³na½ paribh³tar³pa''nti? ``eva½, bhante''ti.

``eso , bhikkhave, bhikkhu mahiddhiko mah±nubh±vo. na ca s± sam±patti sulabhar³p± y± tena bhikkhun± asam±pannapubb±. yassa catth±ya {yassatth±ya (s²0 ka0)} kulaputt± sammadeva ag±rasm± anag±riya½ pabbajanti tadanuttara½ brahmacariyapariyos±na½ diµµheva dhamme saya½ abhiññ± sacchikatv± upasampajja viharat²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``nelaªgo setapacch±do, ek±ro vattat² ratho.

an²gha½ passa ±yanta½, chinnasota½ abandhana''nti.. pañcama½.

6. taºh±saªkhayasutta½

66. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± aññ±sikoº¹añño {aññ±takoº¹añño (sabbattha)} bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya taºh±saªkhayavimutti½ paccavekkham±no.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ aññ±sikoº¹añña½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya taºh±saªkhayavimutti½ paccavekkham±na½.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassa m³la½ cham± natthi, paºº± natthi kuto lat±.

ta½ dh²ra½ bandhan± mutta½, ko ta½ ninditumarahati.

dev±pi na½ pasa½santi, brahmun±pi pasa½sito''ti.. chaµµha½.

7. papañcakhayasutta½

67. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± attano papañcasaññ±saªkh±pah±na½ paccavekkham±no nisinno hoti.

atha kho bhagav± attano papañcasaññ±saªkh±pah±na½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassa papañc± µhiti ca natthi,

sand±na½ palighañca v²tivatto.

ta½ nittaºha½ muni½ caranta½,

n±vaj±n±ti sadevakopi loko''ti.. sattama½.

8. kacc±nasutta½

68. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena ±yasm± mah±kacc±no bhagavato avid³re nisinno hoti pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya k±yagat±ya satiy± ajjhatta½ parimukha½ s³paµµhit±ya.

addas± kho bhagav± ±yasmanta½ mah±kacc±na½ avid³re nisinna½ pallaªka½ ±bhujitv± uju½ k±ya½ paºidh±ya k±yagat±ya satiy± ajjhatta½ parimukha½ s³paµµhit±ya.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``yassa siy± sabbad± sati,

satata½ k±yagat± upaµµhit±.

no cassa no ca me siy±,

na bhavissati na ca me bhavissati.

anupubbavih±ri tattha so,

k±leneva tare visattika''nti.. aµµhama½.

9. udap±nasutta½

69. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± mallesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ yena th³ºa½ {th³na½ (s²0 sy±0 p²0)} n±ma mall±na½ br±hmaºag±mo tadavasari. assosu½ kho th³ºeyyak± br±hmaºagahapatik± -- ``samaºo khalu, bho, gotamo sakyaputto sakyakul± pabbajito mallesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ th³ºa½ anuppatto''ti.( ) {(atha kho te th³ºeyyak± br±hmaºagahapatik±) (?)} udap±na½ tiºassa ca bhusassa ca y±va mukhato p³resu½ -- ``m± te muº¹ak± samaºak± p±n²ya½ apa½s³''ti.

atha kho bhagav± magg± okkamma yena rukkham³la½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``iªgha me tva½, ±nanda, etamh± udap±n± p±n²ya½ ±har±''ti.

eva½ vutte, ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``id±ni so, bhante, udap±no th³ºeyyakehi br±hmaºagahapatikehi tiºassa ca bhusassa ca y±va mukhato p³rito -- `m± te muº¹ak± samaºak± p±n²ya½ apa½s³'''ti.

dutiyampi kho...pe0... tatiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``iªgha me tva½, ±nanda, etamh± udap±n± p±n²ya½ ±har±''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± patta½ gahetv± yena so udap±no tenupasaªkami. atha kho so udap±no ±yasmante ±nande upasaªkamante sabba½ ta½ tiºañca bhusañca mukhato ovamitv± acchassa udakassa an±vilassa vippasannassa y±va mukhato p³rito vissandanto {vissando (ka0)} maññe aµµh±si.

atha kho ±yasmato ±nandassa etadahosi -- ``acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±! ayañhi so udap±no mayi upasaªkamante sabba½ ta½ tiºañca bhusañca mukhato ovamitv± acchassa udakassa an±vilassa vippasannassa y±va mukhato p³rito vissandanto maññe µhito''ti!! pattena p±n²ya½ ±d±ya yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±! ayañhi so, bhante, udap±no mayi upasaªkamante sabba½ ta½ tiºañca bhusañca mukhato ovamitv± acchassa udakassa an±vilassa vippasannassa y±va mukhato p³rito vissandanto maññe aµµh±si!! pivatu bhagav± p±n²ya½, pivatu sugato p±n²ya''nti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ki½ kayir± udap±nena,

±p± ce sabbad± siyu½.

taºh±ya m³lato chetv±,

kissa pariyesana½ care''ti.. navama½.

10. utenasutta½

70. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosambiya½ viharati ghosit±r±me. tena kho pana samayena rañño utenassa {udenassa (s²0 sy±0 p²0)} uyy±nagatassa antepura½ da¹¹ha½ hoti, pañca ca itthisat±ni {pañca itthisat±ni (s²0 sy±0 p²0)} k±laªkat±ni honti s±m±vat²pamukh±ni.

atha kho sambahul± bhikkh³ pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya kosambi½ piº¹±ya p±visi½su. kosambiya½ piº¹±ya caritv± pacch±bhatta½ piº¹ap±tapaµikkant± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho te bhikkh³ bhagavanta½ etadavocu½ -- ``idha, bhante, rañño utenassa uyy±nagatassa antepura½ da¹¹ha½, pañca ca itthisat±ni k±laªkat±ni s±m±vat²pamukh±ni. t±sa½, bhante, up±sik±na½ k± gati ko abhisampar±yo''ti?

``santettha, bhikkhave, up±sik±yo sot±pann±, santi sakad±g±miniyo, santi an±g±miniyo. sabb± t±, bhikkhave, up±sik±yo anipphal± k±laªkat±''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``mohasambandhano loko, bhabbar³pova dissati.

upadhibandhano {upadhisambandhano (ka0 s²0)} b±lo, tamas± pariv±rito.

sassatoriva {sassati viya (ka0 s²0)} kh±yati, passato natthi kiñcana''nti.. dasama½.

tassudd±na½ --

dve bhaddiy± dve ca satt±, lakuº¹ako taºh±khayo.

papañcakhayo ca kacc±no, udap±nañca utenoti..

c³¼avaggo {cullavaggo (s²0), c³lavaggo (p²0)} sattamo niµµhito.

8. p±µalig±miyavaggo

1. paµhamanibb±napaµisa½yuttasutta½

71. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± bhikkh³ nibb±napaµisa½yutt±ya dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti. tedha bhikkh³ {te ca bhikkh³ (s²0 sy±0 p²0 tadaµµhakath±pi oloketabb±} aµµhi½ katv± {aµµh²katv± (s²0 sy±0), aµµhikatv± (p²0)} manasi katv± sabba½ cetaso {sabba½ cetas± (itipi aññasuttesu)} samann±haritv± ohitasot± dhamma½ suºanti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``atthi, bhikkhave, tad±yatana½, yattha neva pathav², na ±po, na tejo, na v±yo, na ±k±s±nañc±yatana½, na viññ±ºañc±yatana½, na ±kiñcaññ±yatana½, na nevasaññ±n±saññ±yatana½, n±ya½ loko, na paraloko, na ubho candimas³riy±. tatr±p±ha½, bhikkhave, neva ±gati½ vad±mi , na gati½, na µhiti½, na cuti½, na upapatti½; appatiµµha½, appavatta½, an±rammaºameveta½. esevanto dukkhass±''ti. paµhama½.

2. dutiyanibb±napaµisa½yuttasutta½

72. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± bhikkh³ nibb±napaµisa½yutt±ya dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti. tedha bhikkh³ aµµhi½ katv± manasi katv± sabba½ cetaso samann±haritv± ohitasot± dhamma½ suºanti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``duddasa½ anata½ n±ma, na hi sacca½ sudassana½.

paµividdh± taºh± j±nato, passato natthi kiñcana''nti.. dutiya½.

3. tatiyanibb±napaµisa½yuttasutta½

73. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± bhikkh³ nibb±napaµisa½yutt±ya dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti. tedha bhikkh³ aµµhi½ katv±, manasi katv±, sabba½ cetaso samann±haritv±, ohitasot± dhamma½ suºanti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``atthi, bhikkhave, aj±ta½ abh³ta½ akata½ asaªkhata½. no ceta½, bhikkhave, abhavissa aj±ta½ abh³ta½ akata½ asaªkhata½, nayidha j±tassa bh³tassa katassa saªkhatassa nissaraºa½ paññ±yetha. yasm± ca kho, bhikkhave, atthi aj±ta½ abh³ta½ akata½ asaªkhata½, tasm± j±tassa bh³tassa katassa saªkhatassa nissaraºa½ paññ±yat²''ti. tatiya½.

4. catutthanibb±napaµisa½yuttasutta½

74. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tena kho pana samayena bhagav± bhikkh³ nibb±napaµisa½yutt±ya dhammiy± kath±ya sandasseti sam±dapeti samuttejeti sampaha½seti. tedha bhikkh³ aµµhi½ katv± manasi katv± sabba½ cetaso samann±haritv± ohitasot± dhamma½ suºanti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``nissitassa calita½, anissitassa calita½ natthi. calite asati passaddhi, passaddhiy± sati nati na hoti. natiy± asati ±gatigati na hoti. ±gatigatiy± asati cut³pap±to na hoti. cut³pap±te asati nevidha na hura½ na ubhayamantarena {na ubhayamantare (sabbattha) ma0 ni0 3.393; sa½0 ni0 4.87 passitabba½}. esevanto dukkhass±''ti. catuttha½.

5. cundasutta½

75. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± mallesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ yena p±v± tadavasari. tatra suda½ bhagav± p±v±ya½ viharati cundassa kamm±raputtassa ambavane.

assosi kho cundo kamm±raputto -- ``bhagav± kira mallesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ p±va½ anuppatto p±v±ya½ viharati mayha½ ambavane''ti. atha kho cundo kamm±raputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho cunda½ kamm±raputta½ bhagav± dhammiy± kath±ya sandassesi sam±dapesi samuttejesi sampaha½sesi. atha kho cundo kamm±raputto bhagavat± dhammiy± kath±ya sandassito sam±dapito samuttejito sampaha½sito bhagavanta½ etadavoca -- ``adhiv±setu me, bhante, bhagav± sv±tan±ya bhatta½ saddhi½ bhikkhusaªghen±''ti. adhiv±sesi bhagav± tuºh²bh±vena.

atha kho cundo kamm±raputto bhagavato adhiv±sana½ viditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakk±mi. atha kho cundo kamm±raputto tass± rattiy± accayena sake nivesane paº²ta½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ paµiy±d±petv± pah³tañca s³karamaddava½ bhagavato k±la½ ±roc±pesi -- ``k±lo, bhante, niµµhita½ bhatta''nti.

atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya saddhi½ bhikkhusaªghena yena cundassa kamm±raputtassa nivesana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. nisajja kho bhagav± cunda½ kamm±raputta½ ±mantesi -- ``ya½ te, cunda, s³karamaddava½ paµiyatta½ tena ma½ parivisa, ya½ panañña½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ paµiyatta½ tena bhikkhusaªgha½ parivis±''ti. ``eva½, bhante''ti kho cundo kamm±raputto bhagavato paµissutv± ya½ ahosi s³karamaddava½ paµiyatta½ tena bhagavanta½ parivisi; ya½ panañña½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ paµiyatta½ tena bhikkhusaªgha½ parivisi.

atha kho bhagav± cunda½ kamm±raputta½ ±mantesi -- ``ya½ te, cunda, s³karamaddava½ avasiµµha½ ta½ sobbhe nikhaº±hi. n±ha½ ta½, cunda, pass±mi sadevake loke sam±rake sabrahmake sassamaºabr±hmaºiy± paj±ya sadevamanuss±ya yassa ta½ paribhutta½ samm± pariº±ma½ gaccheyya aññatra tath±gatass±''ti {aññatra tath±gaten±ti (ka0 s²0)}. ``eva½, bhante''ti kho cundo kamm±raputto bhagavato paµissutv± ya½ ahosi s³karamaddava½ avasiµµha½ ta½ sobbhe nikhaºitv± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho cunda½ kamm±raputta½ bhagav± dhammiy± kath±ya sandassetv± sam±dapetv± samuttejetv± sampaha½setv± uµµh±y±san± pakk±mi.

atha kho bhagavato cundassa kamm±raputtassa bhatta½ bhutt±vissa kharo ±b±dho uppajji. lohitapakkhandik± pab±¼h± {b±¼h± (s²0 sy±0 p²0)} vedan± vattanti m±raºantik±. tatra suda½ bhagav± sato sampaj±no adhiv±sesi avihaññam±no. atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``±y±m±nanda, yena kusin±r± tenupasaªkamiss±m±''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paccassosi.

``cundassa bhatta½ bhuñjitv±, kamm±rass±ti me suta½.

±b±dha½ samphus² dh²ro, pab±¼ha½ m±raºantika½..

``bhuttassa ca s³karamaddavena, by±dhippab±¼ho udap±di satthuno.

viriccam±no {viriñcam±no (?) virecam±no (d²0 ni0 2.190)} bhagav± avoca, `gacch±maha½ kusin±ra½ nagara'''nti..

atha kho bhagav± magg± okkamma yena aññatara½ rukkham³la½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``iªgha me tva½, ±nanda, catugguºa½ saªgh±µi½ paññ±pehi; kilantosmi, ±nanda, nis²diss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± catugguºa½ saªgh±µi½ paññ±pesi. nis²di bhagav± paññatte ±sane. nisajja kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``iªgha me tva½, ±nanda, p±n²ya½ ±hara; pip±sitosmi, ±nanda, piviss±m²''ti.

eva½ vutte, ±yasm± ±nando bhagavanta½ etadavoca -- ``id±ni, bhante, pañcamatt±ni sakaµasat±ni atikkant±ni. ta½ cakkacchinna½ udaka½ paritta½ lu¼ita½ ±vila½ sandati. aya½, bhante, kukuµµh± {kakutth± (s²0), kukuµ± (sy±0), kakudh± (d²0 ni0 2.191)} nad² avid³re acchodak± s±todak± s²todak± setodak± supatitth± ramaº²y±. ettha bhagav± p±n²yañca pivissati gatt±ni ca s²t²karissat²''ti {s²ti½ karissat²ti (s²0), s²ta½ karissat²ti (sy±0 p²0 ka0)}.

dutiyampi kho...pe0... tatiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``iªgha me tva½, ±nanda, p±n²ya½ ±hara; pip±sitosmi, ±nanda, piviss±m²''ti. ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± ±nando bhagavato paµissutv± patta½ gahetv± yena s± nad² tenupasaªkami. atha kho s± nad² cakkacchinn± paritt± lu¼it± ±vil± sandam±n± ±yasmante ±nande upasaªkamante acch± vippasann± an±vil± sandati.

atha kho ±yasmato ±nandassa etadahosi -- ``acchariya½ vata, bho, abbhuta½ vata, bho, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±! ayañhi s± nad² cakkacchinn± paritt± lu¼it± ±vil± sandam±n± mayi upasaªkamante acch± vippasann± an±vil± sandat²''ti!! pattena p±n²ya½ ±d±ya yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ etadavoca -- ``acchariya½, bhante, abbhuta½, bhante, tath±gatassa mahiddhikat± mah±nubh±vat±! ayañhi s±, bhante, nad² cakkacchinn± paritt± lu¼it± ±vil± sandam±n± mayi upasaªkamante acch± vippasann± an±vil± sandati!! pivatu bhagav± p±n²ya½ , pivatu sugato p±n²ya''nti.

atha kho bhagav± p±n²ya½ ap±yi {ap±si (s²0)}. atha kho bhagav± mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ yena kukuµµh± nad² tenupasaªkami; upasaªkamitv± kukuµµha½ nadi½ ajjhog±hetv± nhatv± ca pivitv± ca paccuttaritv± yena ambavana½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± ±yasmanta½ cundaka½ ±mantesi -- ``iªgha me tva½, cundaka, catugguºa½ saªgh±µi½ paññ±pehi; kilantosmi, cundaka, nipajjiss±m²''ti . ``eva½, bhante''ti kho ±yasm± cundako bhagavato paµissutv± catugguºa½ saªgh±µi½ paññ±pesi. atha kho bhagav± dakkhiºena passena s²haseyya½ kappesi p±de p±da½ acc±dh±ya sato sampaj±no uµµh±nasañña½ manasi karitv±. ±yasm± pana cundako tattheva bhagavato purato nis²di.

``gantv±na buddho nadika½ kukuµµha½,

acchodaka½ s±tudaka½ {s±todaka½ (sabbattha)} vippasanna½.

og±hi satth± sukilantar³po,

tath±gato appaµimodha loke..

``nhatv± ca pivitv± cudat±ri {nhatv± ca uttari (ka0)} satth±,

purakkhato bhikkhugaºassa majjhe.

satth± pavatt± bhagav± idha dhamme,

up±gami ambavana½ mahesi.

±mantayi cundaka½ n±ma bhikkhu½,

catugguºa½ santhara {patthara (s²0 p²0)} me nipajja½..

``so codito bh±vitattena cundo,

catugguºa½ santhari {patthari (s²0 p²0)} khippameva.

nipajji satth± sukilantar³po,

cundopi tattha pamukhe nis²d²''ti..

atha kho bhagav± ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi -- ``siy± kho , pan±nanda, cundassa kamm±raputtassa koci vippaµis±ra½ upadaheyya -- `tassa te, ±vuso cunda, al±bh±, tassa te dulladdha½ yassa te tath±gato pacchima½ piº¹ap±ta½ bhuñjitv± parinibbuto'ti. cundass±nanda, kamm±raputtassa eva½ vippaµis±ro paµivinodetabbo --

```tassa te, ±vuso cunda, l±bh±, tassa te suladdha½ yassa te tath±gato pacchima½ piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± parinibbuto. sammukh± meta½, ±vuso cunda, bhagavato suta½, sammukh± paµiggahita½ -- dveme piº¹ap±t± samasamaphal± samasamavip±k± ativiya aññehi piº¹ap±tehi mahapphalatar± ca mah±nisa½satar± ca. katame dve? yañca piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± tath±gato anuttara½ samm±sambodhi½ abhisambujjhati, yañca piº¹ap±ta½ paribhuñjitv± anup±dises±ya nibb±nadh±tuy± parinibb±yati. ime dve piº¹ap±t± samasamaphal± samasamavip±k± ativiya aññehi piº¹ap±tehi mahapphalatar± ca mah±nisa½satar± ca.

```±yusa½vattanika½ ±yasmat± cundena kamm±raputtena kamma½ upacita½, vaººasa½vattanika½ ±yasmat± cundena kamm±raputtena kamma½ upacita½, sukhasa½vattanika½ ±yasmat± cundena kamm±raputtena kamma½ upacita½, saggasa½vattanika½ ±yasmat± cundena kamm±raputtena kamma½ upacita½, yasasa½vattanika½ ±yasmat± cundena kamm±raputtena kamma½ upacita½, ±dhipateyyasa½vattanika½ ±yasmat± cundena kamm±raputtena kamma½ upacita'nti. cundass±nanda, kamm±raputtassa eva½ vippaµis±ro paµivinodetabbo''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``dadato puñña½ pava¹¹hati,

sa½yamato vera½ na c²yati.

kusalo ca jah±ti p±paka½,

r±gadosamohakkhay± sanibbuto''ti {parinibbutoti (s²0 sy±0 p²0)}.. pañcama½.

6. p±µalig±miyasutta½

76. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± magadhesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ yena p±µalig±mo tadavasari. assosu½ kho p±µalig±miy± {p±µalig±mik± (d²0 ni0 2.148)} up±sak± -- ``bhagav± kira magadhesu c±rika½ caram±no mahat± bhikkhusaªghena saddhi½ p±µalig±ma½ anuppatto''ti. atha kho p±µalig±miy± up±sak± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinn± kho p±µalig±miy± up±sak± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``adhiv±setu no, bhante, bhagav± ±vasath±g±ra''nti. adhiv±sesi bhagav± tuºh²bh±vena.

atha kho p±µalig±miy± up±sak± bhagavato adhiv±sana½ viditv± uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± yen±vasath±g±ra½ tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± sabbasanthari½ ±vasath±g±ra½ santharitv± ±san±ni paññ±petv± udakamaºika½ patiµµh±petv± telappad²pa½ ±ropetv± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho p±µalig±miy± up±sak± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``sabbasantharisanthata½ {sabbasanthari½ santhata½ (s²0 sy±0 p²0)}, bhante, ±vasath±g±ra½; ±san±ni paññatt±ni; udakamaºiko patiµµh±pito {udakamaºika½ patiµµh±pita½ (sy±0)} telappad²po ±ropito. yassad±ni, bhante, bhagav± k±la½ maññat²''ti.

atha kho bhagav± niv±setv± pattac²varam±d±ya saddhi½ bhikkhusaªghena yena ±vasath±g±ra½ tenupasaªkami; upasaªkamitv± p±de pakkh±letv± ±vasath±g±ra½ pavisitv± majjhima½ thambha½ niss±ya puratth±bhimukho nis²di. bhikkhusaªghopi kho p±de pakkh±letv± ±vasath±g±ra½ pavisitv± pacchima½ bhitti½ niss±ya puratth±bhimukho nis²di bhagavanta½yeva purakkhatv±. p±µalig±miy±pi kho up±sak± p±de pakkh±letv± ±vasath±g±ra½ pavisitv± puratthima½ bhitti½ niss±ya pacchim±bhimukh± nis²di½su bhagavanta½yeva purakkhatv±. atha kho bhagav± p±µalig±miye up±sake ±mantesi --

``pañcime, gahapatayo, ±d²nav± duss²lassa s²lavipattiy±. katame pañca? idha, gahapatayo, duss²lo s²lavipanno pam±d±dhikaraºa½ mahati½ bhogaj±ni½ nigacchati. aya½ paµhamo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±.

``puna capara½, gahapatayo, duss²lassa s²lavipannassa p±pako kittisaddo abbhuggacchati. aya½ dutiyo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±.

``puna capara½, gahapatayo, duss²lo s²lavipanno yaññadeva parisa½ upasaªkamati -- yadi khattiyaparisa½, yadi br±hmaºaparisa½, yadi gahapatiparisa½, yadi samaºaparisa½ -- avis±rado upasaªkamati maªkubh³to. aya½ tatiyo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±.

``puna capara½, gahapatayo, duss²lo s²lavipanno samm³¼ho k±la½ karoti. aya½ catuttho ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±.

``puna capara½, gahapatayo, duss²lo s²lavipanno k±yassa bhed± para½ maraº± ap±ya½ duggati½ vinip±ta½ niraya½ upapajjati. aya½ pañcamo ±d²navo duss²lassa s²lavipattiy±. ime kho, gahapatayo, pañca ±d²nav± duss²lassa s²lavipattiy±.

``pañcime, gahapatayo, ±nisa½s± s²lavato s²lasampad±ya. katame pañca? idha, gahapatayo, s²lav± s²lasampanno appam±d±dhikaraºa½ mahanta½ bhogakkhandha½ adhigacchati. aya½ paµhamo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya.

``puna capara½, gahapatayo, s²lavato s²lasampannassa kaly±ºo kittisaddo abbhuggacchati. aya½ dutiyo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya.

``puna capara½, gahapatayo, s²lav± s²lasampanno yaññadeva parisa½ upasaªkamati -- yadi khattiyaparisa½ , yadi br±hmaºaparisa½, yadi gahapatiparisa½, yadi samaºaparisa½ -- vis±rado upasaªkamati amaªkubh³to. aya½ tatiyo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya.

``puna capara½, gahapatayo, s²lav± s²lasampanno asamm³¼ho k±laªkaroti. aya½ catuttho ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya.

``puna capara½, gahapatayo, s²lav± s²lasampanno k±yassa bhed± para½ maraº± sugati½ sagga½ loka½ upapajjati. aya½ pañcamo ±nisa½so s²lavato s²lasampad±ya. ime kho, gahapatayo, pañca ±nisa½s± s²lavato s²lasampad±y±''ti.

atha kho bhagav± p±µalig±miye up±sake bahudeva ratti½ dhammiy± kath±ya sandassetv± sam±dapetv± samutejetv± sampaha½setv± uyyojesi -- ``abhikkant± kho, gahapatayo, ratti; yassad±ni tumhe k±la½ maññath±''ti. {``eva½ bhante``ti khop±µalig±miy± up±sak± bhagavato paµissutv± (mah±va0 285; d²0 ni0 2.151)} atha kho p±µalig±miy± up±sak± bhagavato bh±sita½ abhinanditv± anumoditv± {``eva½ bhante``ti khop±µalig±miy± up±sak± bhagavato paµissutv± (mah±va0 285; d²0 ni0 2.151)} uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± pakkami½su. atha kho bhagav± acirapakkantesu p±µalig±miyesu up±sakesu suññ±g±ra½ p±visi.

tena kho pana samayena sunidhavassak±r± {sun²dhavassak±r± (s²0 sy±0 p²0)} magadhamah±matt± p±µalig±me nagara½ m±penti vajj²na½ paµib±h±ya. tena kho pana samayena sambahul± devat±yo sahassasahasseva {sahasseva (sy±0 ka0), sahassasseva (p²0)} p±µalig±me vatth³ni pariggaºhanti. yasmi½ padese mahesakkh± devat± vatth³ni pariggaºhanti mahesakkh±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. yasmi½ padese majjhim± devat± vatth³ni pariggaºhanti majjhim±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. yasmi½ padese n²c± devat± vatth³ni pariggaºhanti n²c±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½.

addas± kho bhagav± dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena t± devat±yo sahassasahasseva p±µalig±me vatth³ni pariggaºhantiyo. yasmi½ padese mahesakkh± devat± vatth³ni pariggaºhanti, mahesakkh±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. yasmi½ padese majjhim± devat± vatth³ni pariggaºhanti, majjhim±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. yasmi½ padese n²c± devat± vatth³ni pariggaºhanti, n²c±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. atha kho bhagav± tass± rattiy± pacc³sasamaye paccuµµh±ya ±yasmanta½ ±nanda½ ±mantesi --

``ke nu kho {ko nu kho (sabbattha)} ±nanda p±µalig±me nagara½ m±pent²''ti {m±pet²ti (sabbattha)}. ``sunidhavassak±r±, bhante, magadhamah±matt± p±µalig±me nagara½ m±penti vajj²na½ paµib±h±y±''ti. ``seyyath±pi, ±nanda, devehi t±vati½sehi saddhi½ mantetv±; evameva kho, ±nanda, sunidhavassak±r± magadhamah±matt± p±µalig±me nagara½ m±penti vajj²na½ paµib±h±ya. idh±ha½, ±nanda, addasa½ dibbena cakkhun± visuddhena atikkantam±nusakena sambahul± devat±yo sahassasahasseva p±µalig±me vatth³ni pariggaºhantiyo. yasmi½ padese mahesakkh± devat± vatth³ni pariggaºhanti mahesakkh±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. yasmi½ padese majjhim± devat± vatth³ni pariggaºhanti majjhim±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. yasmi½ padese n²c± devat± vatth³ni pariggaºhanti n²c±na½ tattha rañña½ r±jamah±matt±na½ citt±ni namanti nivesan±ni m±petu½. y±vat±, ±nanda, ariya½ ±yatana½ y±vat± vaºippatho ida½ agganagara½ bhavissati p±µaliputta½ puµabhedana½. p±µaliputtassa kho, ±nanda, tayo antar±y± bhavissanti -- aggito v± udakato v± mithubhedato v±''ti.

atha kho sunidhavassak±r± magadhamah±matt± yena bhagav± tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± bhagavat± saddhi½ sammodi½su. sammodan²ya½ katha½ s±r±ºiya½ {s±r±º²ya½ (s²0 sy±0 ka½0 p²0)} v²tis±retv± ekamanta½ aµµha½su. ekamanta½ µhit± kho sunidhavassak±r± magadhamah±matt± bhagavanta½ etadavocu½ -- ``adhiv±setu no bhava½ gotamo ajjatan±ya bhatta½ saddhi½ bhikkhusaªghen±''ti. adhiv±sesi bhagav± tuºh²bh±vena.

atha kho sunidhavassak±r± magadhamah±matt± bhagavato adhiv±sana½ viditv± yena sako ±vasatho tenupasaªkami½su; upasaªkamitv± sake ±vasathe paº²ta½ kh±dan²ya½ bhojan²ya½ paµiy±d±petv± bhagavato k±la½ ±rocesu½ -- ``k±lo, bho gotama, niµµhita½ bhatta''nti.

atha kho bhagav± pubbaºhasamaya½ niv±setv± pattac²varam±d±ya saddhi½ bhikkhusaªghena yena sunidhavassak±r±na½ magadhamah±matt±na½ ±vasatho tenupasaªkami; upasaªkamitv± paññatte ±sane nis²di. atha kho sunidhavassak±r± magadhamah±matt± buddhappamukha½ bhikkhusaªgha½ paº²tena kh±dan²yena bhojan²yena sahatth± santappesu½ sampav±resu½.

atha kho sunidhavassak±r± magadhamah±matt± bhagavanta½ bhutt±vi½ on²tapattap±ºi½ aññatara½ n²ca½ ±sana½ gahetv± ekamanta½ nis²di½su. ekamanta½ nisinne kho sunidhavassak±re magadhamah±matte bhagav± im±hi g±th±hi anumodi --

``yasmi½ padese kappeti, v±sa½ paº¹itaj±tiyo.

s²lavantettha bhojetv±, saññate brahmac±rayo {brahmac±rino (sy±0), brahmacariye (p²0 ka0)}..

``y± tattha devat± ±su½, t±sa½ dakkhiºam±dise.

t± p³jit± p³jayanti, m±nit± m±nayanti na½..

``tato na½ anukampanti, m±t± putta½va orasa½.

devat±nukampito poso, sad± bhadr±ni passat²''ti..

atha kho bhagav± sunidhavassak±r±na½ magadhamah±matt±na½ im±hi g±th±hi anumoditv± uµµh±y±san± pakk±mi.

tena kho pana samayena sunidhavassak±r± magadhamah±matt± bhagavanta½ piµµhito piµµhito anubandh± honti -- ``yenajja samaºo gotamo dv±rena nikkhamissati ta½ `gotamadv±ra½' n±ma bhavissati. yena titthena gaªga½ nadi½ tarissati ta½ `gotamatittha½' n±ma bhavissat²''ti.

atha kho bhagav± yena dv±rena nikkhami ta½ `gotamadv±ra½' n±ma ahosi. atha kho bhagav± yena gaªg± nad² tenupasaªkami. tena kho pana samayena gaªg± nad² p³r± hoti samatittik± k±kapeyy±. appekacce manuss± n±va½ pariyesanti, appekacce u¼umpa½ pariyesanti, appekacce kulla½ bandhanti ap±r± p±ra½ gantuk±m±. atha kho bhagav± -- seyyath±pi n±ma balav± puriso samiñjita½ v± b±ha½ pas±reyya, pas±rita½ v± b±ha½ samiñjeyya, evameva -- gaªg±ya nadiy± orimat²re {orimat²r± (bah³su) mah±va0 286; d²0 ni0 2.154 passitabba½)} antarahito p±rimat²re paccuµµh±si saddhi½ bhikkhusaªghena .

addas± kho bhagav± te manusse appekacce n±va½ pariyesante, appekacce u¼umpa½ pariyesante, appekacce kulla½ bandhante ap±r± p±ra½ gantuk±me.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ye taranti aººava½ sara½,

setu½ katv±na visajja pallal±ni.

kullañhi jano pabandhati {bandhati (sy±0 p²0)},

tiºº± {nitiºº± (ka0)} medh±vino jan±''ti.. chaµµha½.

7. dvidh±pathasutta½

77. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± kosalesu addh±namaggapaµipanno hoti ±yasmat± n±gasam±lena pacch±samaºena. addas± kho ±yasm± n±gasam±lo antar±magge dvidh±patha½ {dvedh±patha½ (s²0)}. disv±na bhagavanta½ etadavoca -- ``aya½, bhante, bhagav± pantho; imin± gacch±m±''ti. eva½ vutte, bhagav± ±yasmanta½ n±gasam±la½ etadavoca -- ``aya½, n±gasam±la, pantho; imin± gacch±m±''ti.

dutiyampi...pe0... tatiyampi kho ±yasm± n±gasam±lo bhagavanta½ etadavoca -- ``aya½, bhante, bhagav± pantho; imin± gacch±m±''ti . tatiyampi kho bhagav± ±yasmanta½ n±gasam±la½ etadavoca -- ``aya½, n±gasam±la, pantho; imin± gacch±m±''ti. atha kho ±yasm± n±gasam±lo bhagavato pattac²vara½ tattheva cham±ya½ nikkhipitv± pakk±mi -- ``ida½, bhante, bhagavato pattac²vara''nti.

atha kho ±yasmato n±gasam±lassa tena panthena gacchantassa antar±magge cor± nikkhamitv± hatthehi ca p±dehi ca ±koµesu½ pattañca bhindi½su saªgh±µiñca vipph±lesu½. atha kho ±yasm± n±gasam±lo bhinnena pattena vipph±lit±ya saªgh±µiy± yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± n±gasam±lo bhagavanta½ etadavoca -- ``idha mayha½, bhante, tena panthena gacchantassa antar±magge cor± nikkhamitv± hatthehi ca p±dehi ca ±koµesu½, pattañca bhindi½su, saªgh±µiñca vipph±lesu''nti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``saddhi½ caramekato vasa½,

misso aññajanena vedag³.

vidv± pajah±ti p±paka½,

koñco kh²rapakova ninnaga''nti.. sattama½.

8. vis±kh±sutta½

78. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati pubb±r±me mig±ram±tup±s±de. tena kho pana samayena vis±kh±ya mig±ram±tuy± natt± k±laªkat± hoti piy± man±p±. atha kho vis±kh± mig±ram±t± allavatth± allakes± div± divassa yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinna½ kho vis±kha½ mig±ram±tara½ bhagav± etadavoca --

``handa kuto nu tva½, vis±khe, ±gacchasi allavatth± allakes± idh³pasaªkant± div± divass±''ti? ``natt± me, bhante, piy± man±p± k±laªkat±. ten±ha½ allavatth± allakes± idh³pasaªkant± div± divass±''ti. ``iccheyy±si tva½, vis±khe, y±vatik± {y±vatak± (?)} s±vatthiy± manuss± t±vatike {t±vatake (?)} putte ca natt±ro c±''ti? ``iccheyy±ha½, bhagav± {iccheyy±ha½ bhante bhagav± (sy±0)} y±vatik± s±vatthiy± manuss± t±vatike putte ca natt±ro c±''ti.

``k²vabahuk± pana, vis±khe, s±vatthiy± manuss± devasika½ k±la½ karont²''ti? ``dasapi, bhante, s±vatthiy± manuss± devasika½ k±la½ karonti; navapi, bhante... aµµhapi, bhante... sattapi, bhante... chapi, bhante... pañcapi, bhante... catt±ropi, bhante... t²ºipi, bhante... dvepi, bhante, s±vatthiy± manuss± devasika½ k±la½ karonti. ekopi, bhante, s±vatthiy± manusso devasika½ k±la½ karoti. avivitt±, bhante, s±vatthi manussehi k±la½ karonteh²''ti.

``ta½ ki½ maññasi, vis±khe, api nu tva½ kad±ci karahaci anallavatth± v± bhaveyy±si anallakes± v±''ti? ``no heta½, bhante . ala½ me, bhante, t±va bahukehi puttehi ca natt±rehi c±''ti.

``yesa½ kho, vis±khe, sata½ piy±ni, sata½ tesa½ dukkh±ni; yesa½ navuti piy±ni, navuti tesa½ dukkh±ni; yesa½ as²ti piy±ni, as²ti tesa½ dukkh±ni; yesa½ sattati piy±ni, sattati tesa½ dukkh±ni; yesa½ saµµhi piy±ni, saµµhi tesa½ dukkh±ni; yesa½ paññ±sa½ piy±ni, paññ±sa½ tesa½ dukkh±ni; yesa½ catt±r²sa½ piy±ni, catt±r²sa½ tesa½ dukkh±ni, yesa½ ti½sa½ piy±ni, ti½sa½ tesa½ dukkh±ni; yesa½ v²sati piy±ni, v²sati tesa½ dukkh±ni, yesa½ dasa piy±ni, dasa tesa½ dukkh±ni; yesa½ nava piy±ni, nava tesa½ dukkh±ni; yesa½ aµµha piy±ni, aµµha tesa½ dukkh±ni; yesa½ satta piy±ni, satta tesa½ dukkh±ni; yesa½ cha piy±ni, cha tesa½ dukkh±ni; yesa½ pañca piy±ni, pañca tesa½ dukkh±ni; yesa½ catt±ri piy±ni, catt±ri tesa½ dukkh±ni; yesa½ t²ºi piy±ni, t²ºi tesa½ dukkh±ni; yesa½ dve piy±ni, dve tesa½ dukkh±ni; yesa½ eka½ piya½, eka½ tesa½ dukkha½; yesa½ natthi piya½, natthi tesa½ dukkha½, asok± te viraj± anup±y±s±ti vad±m²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ye keci sok± paridevit± v±,

dukkh± ca {dukkh± va (aµµha0)} lokasmimanekar³p±.

piya½ paµiccappabhavanti ete,

piye asante na bhavanti ete..

``tasm± hi te sukhino v²tasok±,

yesa½ piya½ natthi kuhiñci loke.

tasm± asoka½ viraja½ patthay±no,

piya½ na kayir±tha kuhiñci loke''ti.. aµµhama½.

9. paµhamadabbasutta½

79. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± r±jagahe viharati ve¼uvane kalandakaniv±pe. atha kho ±yasm± dabbo mallaputto yena bhagav± tenupasaªkami; upasaªkamitv± bhagavanta½ abhiv±detv± ekamanta½ nis²di. ekamanta½ nisinno kho ±yasm± dabbo mallaputto bhagavanta½ etadavoca -- ``parinibb±nak±lo me d±ni, sugat±''ti. ``yassad±ni tva½, dabba, k±la½ maññas²''ti.

atha kho ±yasm± dabbo mallaputto uµµh±y±san± bhagavanta½ abhiv±detv± padakkhiºa½ katv± veh±sa½ abbhuggantv± ±k±se antalikkhe pallaªkena nis²ditv± tejodh±tu½ sam±pajjitv± vuµµhahitv± parinibb±yi.

atha kho ±yasmato dabbassa mallaputtassa veh±sa½ abbhuggantv± ±k±se antalikkhe pallaªkena nis²ditv± tejodh±tu½ sam±pajjitv± vuµµhahitv± parinibbutassa sar²rassa jh±yam±nassa ¹ayham±nassa neva ch±rik± paññ±yittha na masi. seyyath±pi n±ma sappissa v± telassa v± jh±yam±nassa ¹ayham±nassa neva ch±rik± paññ±yati na masi; evameva ±yasmato dabbassa mallaputtassa veh±sa½ abbhuggantv± ±k±se antalikkhe pallaªkena nis²ditv± tejodh±tu½ sam±pajjitv± vuµµhahitv± parinibbutassa sar²rassa jh±yam±nassa ¹ayham±nassa neva ch±rik± paññ±yittha na mas²ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``abhedi k±yo nirodhi saññ±,

vedan± s²tibhavi½su {p²tidaha½su (s²0 p²0), s²tidahi½su (ka0)} sabb±.

v³pasami½su saªkh±r±,

viññ±ºa½ attham±gam±''ti.. navama½.

10. dutiyadabbasutta½

80. eva½ me suta½ -- eka½ samaya½ bhagav± s±vatthiya½ viharati jetavane an±thapiº¹ikassa ±r±me. tatra kho bhagav± bhikkh³ ±mantesi -- ``bhikkhavo''ti. ``bhadante''ti te bhikkh³ bhagavato paccassosu½. bhagav± etadavoca --

``dabbassa, bhikkhave, mallaputtassa veh±sa½ abbhuggantv± ±k±se antalikkhe pallaªkena nis²ditv± tejodh±tu½ sam±pajjitv± vuµµhahitv± parinibbutassa sar²rassa jh±yam±nassa ¹ayham±nassa neva ch±rik± paññ±yittha na masi. seyyath±pi n±ma sappissa v± telassa v± jh±yam±nassa ¹ayham±nassa neva ch±rik± paññ±yati na masi; evameva kho, bhikkhave, dabbassa mallaputtassa veh±sa½ abbhuggantv± ±k±se antalikkhe pallaªkena nis²ditv± tejodh±tu½ sam±pajjitv± vuµµhahitv± parinibbutassa sar²rassa jh±yam±nassa ¹ayham±nassa neva ch±rik± paññ±yittha na mas²''ti.

atha kho bhagav± etamattha½ viditv± t±ya½ vel±ya½ ima½ ud±na½ ud±nesi --

``ayoghanahatasseva, jalato j±tavedaso {j±tavedassa (sy±0)}.

anupubb³pasantassa, yath± na ñ±yate gati..

eva½ samm±vimutt±na½, k±mabandhoghat±rina½.

paññ±petu½ gati natthi, patt±na½ acala½ sukha''nti.. dasama½.

p±µalig±miyavaggo {p±µalig±mavaggo (ka0)} aµµhamo.

tassudd±na½ --

nibb±n± caturo vutt±, cundo p±µalig±miy±.

dvidh±patho vis±kh± ca, dabbena saha te das±ti..

ud±ne vagg±namudd±na½ --

vaggamida½ paµhama½ varabodhi, vaggamida½ dutiya½ mucalindo.

nandakavaggavaro tatiyo tu, meghiyavaggavaro ca catuttho..

pañcamavaggavarantidha soºo, chaµµhamavaggavaranti jaccandho {chaµµhamavaggavara½ tu tamandho (s²0 ka0)}.

sattamavaggavaranti ca c³¼o, p±µalig±miyamaµµhamavaggo {p±µalig±miyavaraµµhamavaggo (sy±0 ka½0 p²0), p±µalig±mavaraµµhamavaggo (s²0 ka0)}..

as²timan³nakasuttavara½, vaggamidaµµhaka½ suvibhatta½.

dassita½ cakkhumat± vimalena, addh± hi ta½ ud±namit²dam±hu {atth±yeta½ ud±namitim±hu (ka0), saddh± hi ta½ ud±nantidam±hu (sy±0 ka½ p²0)}..

ud±nap±¼i niµµhit±.